Vaidlustus

Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Maksekorraldus Payment order Платёж Number / Номер D4675 Makse kuupäev / Payment value date / Дата платежа 18.06.2025 Maksja nimi, isikukood või registrikood / Payer`s name, personal code or registration number / Имя, личный код или регистрационный код плательщика SKARCON OÜ 11679710 (Registreerimisnumber) Maksja konto IBAN / Payer account IBAN / IBAN плательщика EE792200221046352892 Maksja pank / Payer Bank name / Банк плательщика Swedbank AS Saaja nimi, isikukood ja aadress / Beneficiary's name, personal code and address / Имя, личный код и адрес получателя RAHANDUSMINISTEERIUM Saaja konto IBAN / Beneficiary IBAN / IBAN получателя EE062200221059223099 Saaja pank / Beneficiary´s bank / Банк получателя Swedbank AS Makse summa ja valuuta / Amount in figures and currency/ Сумма платежа и валюта EUR 1 280.00 Makse selgitus / Details of payment / Пояснение платежа RH nr 292302 Vaidlustus RL Viitenumber / Reference number / Номер ссылки Teenustasu ja makse tüüp / Charges and payment priority / Стоимость услуги и тип платежа 0.00 Maksekorralduse lisainfo / Payment additional data / Дополнительная информация по платежу Makse unikaalne tunnus / End to end ID / Уникальный код платежа Tegeliku maksja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate payer`s name, personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического плательщика Tegeliku saaja nimi, isikukood ja aadress / Ultimate beneficiary´s name personal code and address / Имя, личный код и адрес фактического получателя 1/2  Konfidentsiaalne / Confidential / Конфиденциально Kinnitus / Confirmation / Подтверждение • Käesoleva maksekorralduse allkirjastamisega kinnitan, et olen tutvunud ja nõustun Swedbank AS kehtiva hinnakirja ja maksetehingute teostamise tingimustega. • By signing this payment order I warrant and represent that I have examined and consent to the effective price list and conditions for making payment transactions of Swedbank AS. • Подписанием настоящего платежного поручения подтверждаю, что я ознакомился(-ась) и согласен(-на) с действующими в Swedbank AS прейскурантом и условиями осуществления платежных операций. Allkirjad / Signatures / Подписи Maksja ees-ja perekonnanimi, allkiri / Remitter’s name and Panga esindaja ees- ja perekonnanimi, allkiri / Name, surname, surname, signature / Имя, фамилия и подпись плательщика and signature of the bank's representative / Имя и фамилия представителя банка, подпись Swedbank AS Liivalaia 8, 15040 Tallinn Telefon (372) 631 0310 www.swedbank.ee 2/2 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] 18.06.2025 VAIDLUSTUS Hankija otsusele riigihankes nr 292302 „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete hankimine“ Vaidlustaja: Skarcon OÜ Registrikood: 11679710 Tehnopargi tee 5, Tõrvandi 61715, Tartu maakond Vaidlustaja esindaja: vandeadvokaat Keidi Kõiv Advokaadibüroo RASK Rotermanni 8, 10111 Tallinn tel: 618 0820, faks: 618 0821 e-post: [email protected] Hankija: Riigi Kinnisvara AS Registrikood: 10788733 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. RHS § 185 lg 2 p 6 ja § 197 lg 1 p 5 alusel tunnistada kehtetuks Riigi Kinnisvara AS-i 09.06.2025 otsus osas, millega otsustati lükata tagasi Skarcon OÜ pakkumus ja tunnistada edukaks Atea AS pakkumus. 2. RHS § 198 lg 1 alusel jätta Riigi Kinnisvara Asi menetluskulud tema enda kanda ning mõista Riigi Kinnisvara AS-lt Skarcon OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud ja vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigi Kinnisvara AS (edaspidi „hankija“) avaldas 17.03.2025 riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Tartu Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete hankimine“ viitenumbriga 292302. 1.2. Riigihankes esitati kokku 3 pakkumust: Skarcon OÜ pakkumus maksumuses 177 628 eurot, AS Atea pakkumus maksumuses 394 956,79 eurot ning Hansavalve OÜ pakkumus maksumuses 494 837,83 eurot. 1/6 1.3. 09.06.2025 teavitas hankija pakkujaid otsusest, millega otsustas lükata tagasi Skarcon OÜ ja Hansavalve OÜ pakkumused ning tunnistada vastavaks ja edukaks AS Atea pakkumuse.1 1.4. Vaidlustaja tutvunud hankija põhjendustega nendega ei nõustu ning esitab käesoleva vaidlustuse. Seega on vaidlustuse esemeks vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus. Kuna selle otsuse kehtetuks tunnistamisel ei saa õiguspärased olla ka otsused kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise ning kvalifitseerimise ja menetlusest kõrvaldamata jätmise osas, siis tuleb needki otsused nn otsuste järgnevuse põhimõttest tulenevalt kehtetuks tunnistada. 2. VAIDLUSTAJA PÕHJENDUSED 2.1. Riigihankes nr 292302 avaldatud tingimuste kohaselt soovis hankija hankida järgmiseid video- ja konverentsiseadmeid: (i) Cisco Room Bar (CS-BAR-T-K9) või sellega samaväärne kõik ühes (All-in-One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega (ii) Cisco Room Bar Pro (CS-BARPRO-K9) või sellega samaväärne kõik ühes (All-in-One Device) videokonverentsiseade koos USB-C võimekusega koos vähemalt kahe välise mikrofoniga (iii) Cisco Room Kit EQ PTZ 4K (CS-KIT-EQ-4K-K9) või sellega samaväärne videokonverentsiseade koos ühe seadmest eraldiseisva PTZ (pan-tilt-zoom) kaameraga (iv) Rack ears for Codec EQ (v) Cisco PTZ 4K kaamera (CS-CAM-PTZ4K=) või sellega samaväärne kaamera (vi) Cisco Room Kit EQ Quad Camera (CS-KIT-EQ-K9) või sellega samaväärne videokonverentsiseade koos ühe seadmest eraldiseisva kaameraga (vii) Cisco Table Microphone Pro (CS-MIC-ARRAY-T) või sellega samaväärne lauamikrofon (viii) Cisco Ceiling Microphone Pro (tootekood CS-MIC-CLGPRO) või sellega samaväärne laemikrofon 2.2. Lisaks oli tehnilise kirjelduse punktis 4.22 ja 4.23 ette nähtud, et seadmete juurde peavad kuuluma nende kasutuseks ja toimeks ka vajalikud litsentsid ning seadme keskhalduseks vajalikud Webex Control Hub litsentsid. Nimetatu osas oli lisaks märgitud, et litsentsid ja keskhaldus ei tohi hankijale tuua eraldi kulusid ning keskhaldusena mõeldakse sealjuures üle võrgu teostatavat vähemalt seadmete keskset konfigureerimist, keskset uuendamist, aadressiraamatute muutmist ja kõnede statistika vaatamist (analüüsi). 2.3. Samuti oli tehnilise kirjelduse punktides absoluutne viide RHS § 88-s sätestatud samaväärsuse klauslile, millest lähtuvalt oli hankija igal juhul võtnud kohustuse samaväärsust võimaldada (TlnHKo 27.11.2024, 3- 24-816/9, p 16, ja 05.09.2024, 3-24-534/9, p 11.1). 2.4. Nimetatud viidetest mõistis vaidlustaja, et hankijal on päriselt soov lubada hankesse ka samaväärseid tooteid koos keskhaldusega, mis vastab tehnilises kirjelduses nõutule. See tundus ka igati loogiline, sest nii Rahandusministeerium, kui vaidlustuskomisjon on korduvalt selgtanud samaväärsusega seonduvat. 2.5. Näiteks on vaidlustuskomisjon selgitanud, et kui tehnilises kirjelduses nimetatakse konkreetse tootja konkreetset toodet, siis tuleb märke „või sellega samaväärne” lisamisega anda võimalus ka samaväärset toodet pakkuvatele ettevõtjatele pakkumust esitada, rõhutades, et samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi (Vako otsus nr 272-15/168468). Samas on vaidlustuskomisjoni praktikas sedastatud sedagi, et kui hankija ei ole lubanud toodete samaväärsust hinnata kasutusomaduste kaudu, siis kuna funktsionaalsus on toote omadus väljendamaks toote sobivust seatud ülesannete täitmiseks (tarkvaraga saab teha seda, mida Hankija vajab), siis ei saa Hankija toote samavääruse hindamisel lähtuda muudest kriteeriumidest (nt kasutajaliidese kasutusmugavusest või kasutajate harjumustest) (Vako otsus nr 256-15/168325). Oluline on sealjuures aga see, et toote samaväärsuse klausel ei tohi olla pelgalt formaalne või näiline, vaid peab olema päriselt rakendatav (Vako otsus nr 256- 15/168325). 2.6. 09.06.2025 edastatud otsusega on hankija aga lükanud vaidlustaja pakkumuse tagasi. 2.7. Esiteks, selgitab vaidlustaja kesklahendusega seonduvat. Vaidlustaja pakkus pakkumuses seadmete keskhalduse süsteemi terviklahendust, mis vastas kõigile hankija kriteeriumitele, mis olid kehtestatud 1 Kuivõrd vastav otsus koos põhjendustega on kättesaadavad riigihangete registris ning vaidlustuskomisjonil on riigihangete registrile ligipääs, palub vaidlustaja nimetatud dokumentidega tutvuda riigihangete registrist. 2/6  keskhaldussüsteemile – seadmete keskne konfigureerimine, seadmete keskne uuendamine, seadmete aadressiraamatute muutmine, kõnede statistika vaatamine (analüütika). Lisaks on vaidlustaja pakkumuse tehnilise lahenduse selgituses kinnitanud, et lahendus on tervik, kõik vastavad litsentsid on hinnas ning ei too hankijale mistahes lisakulusid. 2.8. Hankija on pidanud vaidlustaja pakutud keskhalduse süsteemi lahendust mittevastavaks viitega, et on soovinud Webex Control Hubi litsentse keskhalduse jaoks, et lisada need olemasolevale Webex Control Hubile. 2.9. Tähelepanuväärne on siinkohal aga fakt, et nimetatud põhjendus muudab kogu riigihanke olemuse tasakaalu. Nimelt toetab Webex Control Hubi üksnes Cisco tooteid. See viib omakorda olukorrani, milles mitte ühtegi muud toodet, kui tehnilises kirjelduses viidatud Cisco tooted ei saanuks olla käesolevas hankes nõuetekohased. See tähendaks aga, et hankija loodud võimalus samaväärsetele toodetele pakkumuse esitamiseks oli tegelikult vaid näiline (Vako otsus nr 256-15/168325) ning hankija eesmärgiks oli osta üksnes ja ainult tehnilises kirjelduses nimetatud tooteid. Sellega on hankija kunstlikult piiranud konkurentsi ning kujundanud riigihanke, mis on sisuliselt suunatud konkreetse tootja, toote või pakkuja eelistamisele (M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne. § 88 p 25). See on aga põhimõtteliselt ebaõige ning lubamatu praktika (Rudigier, C‑413/17, p 40). Sellises olukorras muutub viide „või samaväärne“ sisuliselt tähendusetuks. See on aga vastuolus RHS § 3 sätestatud põhimõtetega ning samuti RHS § 88 lõikes 6 toodud nõudega. Seda kinnitab ka varasem vaidlustuskomisjoni praktika, milles on leitud, et kui tegelikkuses saavad kõik pakkujad osaleda ja olla võrdselt koheldud ainult juhul, kui nad pakuvad ühe tootja ühte konkreetset toodet, ei ole tegemist mitte võrdse kohtlemisega, vaid konkurentsi kunstliku piiranguga (Vako otsus nr 210-20/227589, p 10.2.1). 2.10. Hankija ei viita enda otsuses, et vaidlustaja esitatud keskhalduse lahendus ei oleks enda funktsionaalsustelt ja kasutusomadustel sobiv, s.o et sealt ei toimuks seadmete keskne konfigureerimine, seadmete keskne uuendamine, seadmete aadressiraamatute muutmine, kõnede statistika vaatamine (analüütika). Hankija viitab otsuses üksnes, et ta ei soovi vastavat lahendust, sest see pole talle „tore“ või „mugav“. Õiguskirjanduses ja ka kohtupraktikas on aga rõhutatud, et ebameeldivused, raskused ja kaasnevad lisatööd ei ole õigustavaks põhjuseks konkreetse toote hankimiseks (M.A.Simovart. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Veebiväljaanne. § 88 p 30 ja selles viidatud kohtupraktika). 2.11. Otsuses eksib hankija ka väitega, et vaidlustaja pakutud keskhalduse kasutuselevõtmine tähendaks hankija jaoks halduskoormuse suurenemist, s.o täiendavaid kulusid süsteemiadministratsioonile, IT-abi koolitamisele ja lisatöötajate värbamisele ning samuti peaks hankija asuma uut keskhalduse süsteemi analüüsima ja kaardistama ka võimalikud kaasnevad riskid turbepoliitikaga seoses. Sellise analüüsi olekski hankija pidanud samaväärsuse hindamisel tegema, kuid viimase väitega kinnitab hankija aga ise, et ei olegi tegelikult mistahes samaväärsuse analüüsi üldse teostanud, vaid eeldas ja ootas üksnes ja ainult väga konkreetsete seadmete ja lahenduse pakkumist. 2.12. Ka lisakulude osas on vaidlustaja pakkumuses viidanud, et pakutav lahendus ei too hankijale lisakulusid. See tähendab, et vaidlustaja lahendus toimib samamoodi, kui mõni muu kasutatav lahendus, millise juhendamise teeb vaidlustaja hankijale. 2.13. Sealjuures ei ole oluline ka see, millised süsteemid on muudes hoonetes, kuivõrd iga hoone kasutab enda video- ja konverentsiseadmeid siiski iseseisvalt. Hankija saab pakkumuse vastavusel lähtuda üksnes kriteeriumitest, millised on hankija ise hankesse seadnud. Kuivõrd hankija oli tehnilise kirjelduse punktis 2 sätestanud, et iga viidet tuleb lugeda koos samaväärsuse klausliga, siis pidi hankija seda võimaldama. Käesoleval juhul ei ole hankija seda aga teinud, mistõttu on hankija otsust vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise osas õigusvastane. 2.14. Kokkuvõtvalt on hankija sellise käitumisega rikkunud pakkujate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtteid, mille eesmärk on tagada aus konkurents ja võrdsed võimalused kõigile turuosalistele ning välistada hankija omavoli (SIAC Construction, C-19/00, p 34; Universale-Bau jt, C-470/99, p 93; SAG ELV Slovensko jt, C‑599/10, p 25). 2.15. Teiseks, selgitab vaidlustaja pakutud kaamera tootega seonduvat. Vaidlustaja on pakkunud pakkumuses kaamerat, mille kaldeulatus on +-30 kraadi ja suurendus 192 kraadi. Hankija on otsuses viidanud, et kaamera ei vasta tehnilises kirjelduses nõutule, kuna nõutud kaldeulatus pidi olema 80 kraadi ning suurendus vähemalt 200 kraadi. 2.16. Vaatamata sellele, et vaidlustaja poolt pakutud seadme kaldeulatus või suurendusvõime võib algselt tunduda erinev tehnilises kirjelduses märgitust, oli tegemist funktsionaalselt sarnase ja tehniliselt 3/6  võrreldava lahendusega, mille sisuline vastavus hanke eesmärgile oleks vajanud eraldi hindamist. Sellises olukorras ei piisa üksnes numbrilise erinevuse tuvastamisest, vaid tuleb kaaluda, kas vaidlustaja poolt pakutu suudab hanke esemele ettenähtud eesmärki samaväärselt täita, st kasutusomaduste või funktsionaalsuse mõttes. 2.17. Kohtumaja video- ja konverentsiseadmete hanke eesmärgiks on tavaliselt tagada turvaline, töökindel ja kvaliteetne videokonverentsi- ja salvestusvõimekus, mis toetab õigusemõistmise toimingute läbiviimist ning vastab kohtute tööspetsiifikale. Vaidlustaja hinnangul, tuginedes varasematele kogemustele kohtusaalide rajamisel (sh vaidlusaluse Tartu Kohtumaja saalide rajamisel), on pakutud kaamerad funktsionaalsuse ja reaalse kasutuse seisukohalt täielikult samaväärsed. 2.18. Ebaõige on hankija arusaam kaamerate suurenduse ulatusest. Nimelt ei ole kaamerate suurendusulatuse hindamisel võimalik võtta arvesse üksnes zoomi ulatust ennast, vaid seda tuleb õige hinnangu saamiseks analüüsida koos optiliste nurkadega ja selle suurendusulatust koosmõjus sensori suurusega. Lihtsustatult öeldes on hankija ise nõudnud kombineeritud zoomi (ehk optiline ja digitaalne), milliste puhul on tegemist kahe fookuskauguse kombinatsiooniga (tele ja wide). 2.19. 1/2.5’’ optilise sensori diagonaali suuruseks on ca 7,18 mm, samas kui 1/2.8’’ optilise sensori diagonaali suuruseks on 6.4 mm. Diagonaalse vaatenurga valem on järgmine:2 2.20. Nimetatud valemis on d sensori diagonaal, f on fookuskaugus lainurga asendis ja Z on zoom. Kui aga fookuskaugus on proportsionaalne sensori diagonaalile, taandatakse valem suurenduse mõttes järgmiseks: 2.21. Sellisel juhul saame tulemuse, kus vaidlustaja pakutud kaamera efektiivne suurendus on 192/6,4= 30,0, mis on suurem, kui hankija referentstootel, mille kaamera efektiivne suurendus on 200/7,18=27,9. 2.22. Nimetatu tähendab seda, et 1/2.8’’ sensoriga kaamera optiline ulatus on suurem ning kui see kombineerida 192 kordse suurendusega, siis saavutab see suurema pildisuurenduse, kui hankija nõutud 1/2.5’’ sensoriga kaamera optiline ulatus 200 kordse suurendusega, sest väiksem sensori diagonaal suurendab pilti kaugemale. Viidatut ei ole hankija samuti üldse arvutanud kaamerate samaväärsuse hindamisel, mistõttu on hankija ebaõigesti tuvastanud, et vaidlustaja kaamera ei ole samaväärne. 2.23. Lisaks jääb arusaamatuks hankija käsitlus kaldenurga ebavastavusest. Nimetatud küsimuses ei ole hankija kaamerate funktsionaalsust hinnanud, vaid on lähtunud üksnes numbrilistest näitajatest, mis pole aga korrektne. Nimelt, hanketingimuste kohaselt oli pakkujatel võimalik tutvuda paigaldatavate kaamerate asukohtadega. Vaidlustaja on asupaigaga tuttav. Tartu Kohtumaja saalide ning ka muude kohtusaalide saalide puhul on kaamerate paigaldus tavapäraselt ette nähtud, et need paigutatakse vähemalt 2 meetri kõrgusele, ekraanide, lagede või seinte ülaossa, et nende ees viibivad isikud ei varjaks kaamera vaatevälja. Seega tulenevad nimetatud asukoha näitajatest need kasutusomadused ja funktsionaalsused kaamerate vajaduse osas. 2.24. Sellises paigutuses asuvad kaamerad vajavad mehaanilist võimet suunata pilti alla (sest isikud viibivad kaamera alaosas). Nimetatud osas on vaidlustaja pakutud kaamera võime suunata pilti -30 kraadi, ehk 10 kraadi rohkem, kui hankija referentstootel. See aga tähendab, et vaidlustaja pakutud toode suudab efektiivsemalt kaardistada allpool olevaid objekte, mis on keskne kasutusvajadus kaamera reaalsetes kasutusoludes. All -30 kraadi asendis olles, liigub kaamera 60 kraadi ülesse, milline vastab ka hankija poolt hankedokumentides kehtestatud nõude (kaamera tilt range + 60 kraadi). Hankija ei ole hankedokumentides sätestanud 0 punkti, millest liikuvusulatust hinnata. Seega ei saa hankija ka kuidagi 2 https://en.wikipedia.org/wiki/Angle_of_view_(photography) 4/6  väita, et vaidlustaja pakutud kaamera ulatus ei oleks + 60 kraadi liikuvust. Seega vastab vaidlustaja poolt esitatud toode hankija sätestatud kriteeriumitele. 2.25. Oluline on siinkohal seegi, et arvestades kaamerate asetust ruumides, siis tähendaks + 60 kraadi üles kallutus seda, et see kaamera vaataks otse lakke. Selline nurk ei toeta ei kohtuistungite salvestamist ega videokonverentsi sihtotstarvet. 2.26. Täiendavalt hankija ei ole määratlenud, millisel kujul ja millisel ajahetkel tuleb samaväärsust tõendada. Sellist ajahetke ei määratle ka RHS § 88 (VAR and ATM v. Comune di Copertino, C-14/17, p 22), mistõttu kaalutlusõigust teostades tulnuks hankijal esitada vaidlustajale RHS § 46 lg 4 kohane selgituspäring. Hankija ei ole aga pakkumuste hindamise käigus (VAR and ATM v. Comune di Copertino, C-14/17, p 32) esitanud täpsustavaid küsimusi ega võimaldanud vaidlustajal oma lahenduse samaväärsust selgitada. Järelikult ei põhine vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus kaalutlusõiguse nõuetekohasel teostamisel. 2.27. Käesoleval juhul on hankija andnud üldise samaväärsuse lubaduse, kuid on seejärel tegelikult hinnanud pakkumust lähtuvalt vaikimisi eeldusest, et vaid ühe tootja lahendus on sobiv, ilma samaväärsust sisuliselt hindamata või seda vaidlustajalt täpsustavaid andmeid nõudmata. Selline käitumine on vastuolus läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega (VAR and ATM v. Comune di Copertino, C- 14/17, p 32). 2.28. Lisaks tuleb rõhutada, et nagu Euroopa Kohus on selgitanud kohtuasjas C‑278/14 (SC Enterprise Focused Solutions) punktis 27, ei ole hankijal lubatud pakkumuste hindamisel kõrvale kalduda tingimustest, mille ta on ise hankedokumentides kehtestanud. Hankijal lasub kohustus järgida enda määratletud kriteeriume ja eeldusi, millele pakkujad oma pakkumused tuginevalt koostavad. Kui pakkumuste hindamine toimub muudel alustel või eeldusele, mida pole dokumentides ette nähtud, näiteks vaikimisi lähtudes ainult ühe tootja sobivusest, rikub ka see läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Sisuliselt rakendab hankija varjatud piiranguid ja eirab samaväärsuse lubatavuse tingimust, mis kahjustavad tegelikku konkurentsi ja rikuvad riigihanke üldpõhimõtteid põhimõtteid. Samuti, nagu rõhutatud kohtuasjas C‑6/05 (Medipac – Kazantzidis) punktis 54, ei või hankija jätta kõrvale pakkumust, mis vastab riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele, tuginedes põhjendustele, mida ei olnud hankedokumentides esitatud ega pakkujale teada. Ka selline praktika ei ole kooskõlas ausa ja läbipaistva hankemenetluse nõuetega. 2.29. Kokkuvõtvalt leiab vaidlustaja, et hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta on tehtud kaalutlusõigust ning läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid rikkudes, ilma samaväärsuse sisulise hindamiseta. Sellest tulenevalt tuleb selline tagasilükkamise otsus tunnistada kehtetuks. Veelgi enam, kuivõrd samaväärsuse lubamine on olnud vormiline ja eksitav ning on hankemenetlus olnud tegelikult suunanud hanke ühe kindla tootja kasuks, milline on aga lubamatu. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Vaidlustaja subjektiivsete õiguste riive. RHS § 185 lg 1 järgi võib hankija tegevuse vaidlustada juhul, kui see rikub vaidlustaja õigusi. Seega peab vaidlustuse esitamiseks olema põhjendatud huvi, milleks kinnistunud kohtupraktika järgi saab ainsana olla majanduslik huvi sõlmida hankeleping (vt nt TlnRnKo 3- 11-2403, p 16). Reeglina saab pakkuja vaidlustada üksnes hankija otsuseid üksnes selliste pakkujate suhtes, kes asetsevad pakkumuste hindamise tulemusena moodustatud paremusjärjestuses vaidlustajast eespool ning takistavad selliselt vaidlustaja võimalust osutuda edukaks ja sõlmida leping (VAKO 22.01.2013 nr 3-13/136904, p 19). Vaidlustaja hinnangul on hankija lükanud vaidlustaja pakkumuse põhjendamatult tagasi. Kuna vaidlustaja pakkumus on aga märkimisväärselt soodsam, siis vaidluse rahuldamine aitab kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele ning rikutud õiguste taastamisele. Seega esineb vaidlustajal põhjendatud huvi vaidlustuse esitamiseks. 3.2. Vaidlustuse esitamise tähtaegsus. RHS § 189 lg 1 kohaselt peab laekuma vaidlustus VAKO-le 10 päeva jooksul alates hetkest, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaidlustaja sai vaidlustatud otsuse kätte 09.06.2025. Viimane päev selle vaidlustuse esitamiseks on seega 19.06.2025. Järelikult on vaidlustus esitatud tähtaegselt. 3.3. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Vaidlustaja soovib vaidlustuse kirjalikku menetlemist. 3.4. Riigilõiv. Vaidlustaja on tasunud kooskõlas RLS § 258 lg 1 p 2 vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot. 3.5. Esindusõigus. Vandeadvokaat Keidi Kõiv kinnitab esindusõiguse olemasolu (RHS § 190 lg 1 1). 5/6 Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Keidi Kõiv Vandeadvokaat Skarcon OÜ lepinguline esindaja 6/6