Õigusriigi ja digiühiskonna 2024. aasta tulemusaruande kinnitamine

17.06.2025 nr 43 MINISTRI KÄSKKIRI Õigusriigi ja digiühiskonna 2024. aasta tulemusaruande kinnitamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiits- ja Digiministeeriumi põhimääruse“ punkt 18 alapunktide 1 ja 25 ning Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ § 16 lõike 1 alusel: Kinnitan Justiits- ja Digiministeeriumi 2024. aasta tulemusaruanded vastavalt käskkirja lisades toodule. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister  Justiitsministri 17.06.2025............käskkirjaga nr 43....kinnitatud „Õigusriigi tulemusvaldkonna 2024. aasta aruande kinnitamine“ Lisa Õigusriigi 2024. a tulemusaruanne Koostatud Justiits- ja Digiministeeriumis Tallinn 2025 Sisukord 1. Tulemusvaldkonna üldinfo .............................................................................................................. 3 1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ...................................................................... 3 1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs: ........................................................................... 4 2. Programmi üldinfo........................................................................................................................... 8 2.1. Programmi mõõdikud .................................................................................................................. 8 2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs ........................................................................................ 9 2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine ...................... 9 2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine ............................................. 10 2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus ........................... 11 2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine.............................................................. 12 2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine .......................... 14 2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele .............................................. 16 3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) ............ 16 2 1. Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkond Õigusriik Tulemusvaldkonna Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse eesmärk justiitssüsteemiga riik Valdkonna Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20301 strateegilised Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20302 dokumendid Kohtu arengukava 2024-20303 Vanglateenistuse strateegia 2023-20274 Eesti 2035 sihid Uuendusmeelne-, usaldusväärne- ja inimesekeskne riigivalitsemine; (alasihi täpsusega) Vastutustundlik majandus; Turvaline elukeskkond Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Luua tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks ja põhiõiguste tasakaalustatud kaitse tagamiseks ning vähendada õigusrikkumisi ja nende läbi tekitatud kahju Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programm kuulub õigusriigi tulemusvaldkonna alla ning toetab selle üldeesmärgi täitmist. Programm keskendub selge ja tervikliku õiguskorra tagamisele, kus inimeste põhiõigused on kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Esmajoones on oluline, et ühiskonna usaldus riigi vastu oleks kõrge, mille tagab arusaadav ja läbipaistev riigi toimimine. Õigusruum peab toetama rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tagama Eesti majanduskeskkonna atraktiivsuse läbi inimeste õiguste kaitse ning isikuid ja ettevõtjaid toetava ettevõtluskeskkonna. Luua tuleb turvaline ja õiglane ühiskond, millesse panustab oluliselt õiguskuulekuse ning selleks vajalike väärtuste kujundamine, õigusrikkumiste ennetamine, neile reageerimine ning neist johtuva kahju vähendamine. Justiitssüsteem tervikuna peab olema tõhus ning toetama isikuid ja ettevõtjaid oma õigusküsimuste, sh õiguskonfliktide või õiguslike probleemide, lahendamisel. Õigusriigi tulemusvaldkonna arengut suunavad valdkonna strateegilised dokumendid - õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030, kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030, kohtu arengukava 2024-2030 ning vanglateenistuse strateegia 2023-2027. Õigusriigi tulemusvaldkonna tegevusi viiakse ellu ühe programmi raames. Tulenevalt sellest antakse ülevaade Justiits- ja Digiministeeriumi ning valitsemisala 2024. aasta eesmärkide ja mõõdikute saavutamise kohta programmi peatükis. Aruandeaastal ei viidud tulemusvaldkonnas läbi hindamisi ega koostatud tõhustamiskavasid. 1.1. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine (tuhat €) (tuhat €) (tuhat €) Kulud 218 265 235 791 215 422 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 3 https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf 4 https://vanglateenistus.ee/meist/lugu-ja-vaartused/vanglateenistuse-strateegia 3 Õigusriigi tulemusvaldkond sisaldab usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi, mis omakorda koosneb kuuest programmi tegevusest. Tulemusvaldkonna lõplik eelarve oli ligi 236 miljonit eurot. Eelarve maht suurenes võrreldes esialgsega 17,5 miljoni euro võrra (7%). Kõige suurema lõpliku eelarvega oli tegevus “Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine” ning kõige väiksema lõpliku eelarvega programmi tegevus “Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele”. Programmi tegevuste elluviimiseks kasutati 2024. aastal 215 miljonit eurot ehk 91% lõpliku eelarve mahust. Kõige suurem oli eelarve täitmine programmi tegevustel “Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine” (95%), “Karistuste täideviimise korraldamine (93%) ja “Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus” (90%). Kõige madalama täituvusega oli programmi tegevus “Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine” (74%). Enim jäi kasutamata piirmääraga vahendite eelarvet (13,1 miljonit eurot). Vahendite kasutamist on suuresti mõjutanud IKT projektide edasilükkumine tulenevalt turu olukorrast ja muude hangete ning soetuste edasilükkumised. Eelarve lõplikku mahtu mõjutasid ka piirmäärata vahendite tegelikud laekumised (nt majandustegevusest laekunud tulu suurem laekumine, välisvahendite prognoosist suurem laekumine). Detailsem ülevaade lõpliku eelarve kujunemise, eelarve täitmise ning jääkide kohta on esitatud peatükis „Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“. 1.2. Tulemusvaldkonna ja programmi lühianalüüs: Justiits- ja Digiministeerium keskendus selge ja tervikliku õigusruumi kujundamisele, kus inimeste põhiõigused on tagatud ja kaitstud, riik toimib läbipaistvalt ja tõhusalt ning kuritegevust on vähe. Jätkus õiguskaare digitaliseerimine (strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi muutus B), et muuta poliitikakujundamine andmepõhisemaks ja digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks. Kvaliteetne õigusloome parandab riigi konkurentsivõimet ning toetab ühiskonna üldist toimimist. Uuendusi arvestavad ja paindlikkust tagavad reeglid vähendavad bürokraatiat, säästavad aega ja raha ning soodustavad majandustegevust („Eesti 2035“ majanduse sihi muutus C). 2024. aastal oli õigusloomepoliitika üks peamine märksõna lihtsustamine – kuidas vähendada bürokraatiat ja halduskoormust, et tagada võimalikult vaba ja konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond. Koostati tegevused, kuidas õigusloomeliste meetmetega halduskoormust ja bürokraatiat vähendada. Neist üks peamisi seisneb põhimõttes, et iga uue ettevõtjatele, mittetulundusühendustele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit on kavas hakata rakendama 2025. aastal. Valimisseadustes muudeti selgemaks elektroonilise hääletamise reeglid, et need oleksid inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi tehniline võimekus, et tulevikus saab lisaks arvutile hääletada ka nutiseadmest ja et hääletajad saavad end ka Smart-ID abil tuvastada. Seadustes lühendati märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15 päevale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks. Koostöös huvirühmadega 4 analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (nt teabe avalikustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate õiguslike lahenduste pakkumine. Muutsime inimeste kodude andmed turvalisemaks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse režiim. Käivitus leiutiste infosüsteem, millega muutub ettevõtjatele ja kodanikele leiutiste ja patentide taotluste menetlemise protsess Patendiametis lihtsamaks ja kiiremaks. Konkurentsiseaduse muudatustega muutsime ettevõtjatele lihtsamaks grupierandite rakendamise. Lõime lahenduse, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses ning lõppes senine praktika, kus Euroopa Liidu grupierandid tuli Eesti õigusesse sisuliselt ümber kirjutada. Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel, sealhulgas jätkus õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu. Oluline on kohtusüsteemi jätkuv kaasajastamine ja tõhustamine. Kvaliteetne õigusemõistmine peab olema kättesaadav üle riigi, kuid selle tagamiseks peab kohtupidamine muutuma paindlikumaks ja menetlusosalistele vähemkoormavaks. Kohtuasutuse töö tõhustamisel on oluline menetluse lihtsustamine ja tavapärase õigusemõistmisega seotud ülesannete välja viimine kohtust (nt abielulahutus; maksekäsumenetluse laiendamine elatise asjades), tsentraliseeritud tugiteenuste jätkuv rakendamine, kvaliteetsed andmekeskkonnad ja digilahenduste edasiarendamine. 2024. aastal valmistati ette nii tsiviil-, haldus- kui kriminaalkohtumenetluse tõhustamise eelnõud, asendati vananenud staatiline statistikakeskkond täielikult justiitssüsteemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK) ja võeti üle kollektiivsete esindushagide direktiiv. Samuti tegeleti vabakutsete arendamisega, muuhulgas töötati välja kohtutäituri tasude ja ametiga seotud kitsaskohtade VTK ja notari tasu seaduse eelnõu, mis loob mh aluse volikirjade registrile. Jätkusid erinevate infosüsteemide (e-toimik, äriregister, Riigi Teataja, Ametlikud Teadaanded, täitmisregister, kohtute infosüsteemid, justiitssüsteemi andme- ja analüüsikeskkond jne) arendused. Infotehnoloogiliste vahendite kasutuselevõtu juurutamine aitab kaasa nii kriminaalmenetluste tõhustamisele, konkurentsivõimelise ärikeskkonna, vanglateenistuse ja kohtute tööprotsesside digitaliseerimisele ja kaasajastamisele. Samuti on see oluline kvaliteetsete poliitikaotsuste tegemisel. Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti paberkandjal toimikutest ning mindi täielikult üle digitaalsetele lahendustele, milleks arendati ning võeti kasutusele mitmeid uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks, võimalus kasutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel, rakendati videokohtumiste portaal lähedastega ühenduste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühenduse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel. Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kriminaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusalused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldusametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tingimustest ja kohustustest. 5 Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemine (aastane vähenemine ca 10%). Vaadati üle pinnakasutus ning sulgeti Tartu vangla E-hoone. Selle tulemusel kaotati ca 90 töökohta ja reaalselt koondati 60 inimest. Kinnipeetavad paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osakond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paiknetakse Viru vanglas. Tallinna vanglas alustati ettevalmistusi arestimaja teenuse osutamiseks alates II kvartal 2025. Lisaks alustati 2024. aastal vabade vanglakohtade rendi analüüsiga. Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik, sealjuures viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on viia kriminaalmenetlused läbivalt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge. Jätkusid regulaarsed reoveeuuringud narkoainete seireks, mis võimaldab näha narkootiliste ning psühhotroopsete ainete leviku trende ja mustreid. Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs, analüüs narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pandud varguste menetluspraktikast, noorte hälbiva käitumise uuring (ISRD4) ning kasutajauuring kinnipeetavate seas. Riigikogule esitati eelnõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korruptsioonivastase seaduse muutmiseks. Tähelepanu suunati korduvkuritegevuse ehk retsidiivsuse määra vähendamisele ning sõltuvuste ja muude vaimse tervise häirete tõttu toime pandud kuritegude ennetusele („Eesti 2035“ rahva kestlikkus, tervis ja sotsiaalkaitse (inimese) sihi muutus C). Peamiselt 2024. aastal käivitunud Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eesmärk on soodustada ja edendada 14-29-aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Korduvkuritegevuse ennetamiseks jätkatakse roolijoodikute ja lähisuhte vägivalla tegude puhul PEth veremarkeri kontrolli võimalusega. Seda just nende inimeste puhul, kelle tegude juurpõhjuseks ja käivitajaks on alkohol. 2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. Samm on üheks olulisemaks eelduseks digitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekul. Ka kohtuekspertiisis tehti suuri samme digitaalse menetluse poole ja valmis on saanud uus Kohtuekspertiisi infosüsteem (KEIS2). Järgmistel perioodidel jätkuvad tegevused õiguskaare digitaliseerimiseks, mille raames täiustatakse ja võetakse kasutusele uusi töökeskkondi, mis tagavad vajaliku teabe digitaalse kättesaadavuse ning andmete vahetuse. Kodanikukesksete teenuste kujundamisel on vaja muuta digitaalsetele õigusteenustele ja õigusmenetlustele ligipääs kasutajasõbralikumaks, luua juurde lihtsaid ning kättesaadavaid abi võimalusi. Digitaliseerimise ja kodanikukesksete teenuste kõrval on Justiits- ja Digiministeeriumi prioriteediks konkurentsivõimelise ärikeskkonna loomine, bürokraatia vähendamine ja kohtumenetluse tõhustamine. Jätkuvad tegevused tõhusa kriminaalõiguse tegevustega ning õigushariduse kvaliteedi parandamisega, et 6 tagada reguleeritud õiguselukutsete järelkasv, õigushariduse kvaliteet ja õigusteaduse kestlik areng. Peamised väljakutsed järgmistel perioodidel: 1. Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise ja lisanduvate Euroopa Liidu algatuste menetlemisega kaasnev töökoormus. Ministeeriumil on vaja praegu üle võtta 18 direktiivi. Lisaks on vaja rakendada ka mitmeid Euroopa Liidu määrusi, millest enamik eeldavad samuti seaduste muutmist. 2. Bürokraatia ja halduskoormuse vähendamiseks asume rakendama reeglit, et iga uue ettevõtjatele või kodanikele halduskoormust toova nõude kehtestamisel tunnistatakse kehtetuks üks olemasolevatest nõuetest. 3. Jätkame äriregistri ajakohastamist, et muuta see kasutajasõbralikumaks ja digiriigile sobivamaks. Selleks arendame majandusaasta aruande esitamise portaali nii, et äriühingute esitatud andmete põhjal muutuvad majandusaasta aruanded ca 90% ulatuses eeltäidetuks. 4. Lähiaastate sõlmküsimuseks on väheneva kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvuga kohanemine ja Vanglateenistuse tegevuse jätkuv efektiivsemaks muutmise, sh läbi e-lahenduste edasi arendamise. Seniste trendide jätkumisel tuleb Vanglateenistusel oma tegevust veelgi konsolideerida. Peetakse läbirääkimisi vanglarendiks Rootsiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda võimalust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi realiseerumise korral antakse üks vangla (Tartu) välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250 täiendavat töötajat. 5. Täitemenetluse- ja maksejõuetusvaldkonna korrastamine ning kohtureformi läbiviimine (kohtuhaldusmudeli muutmine; kohtumenetluse tõhustamine, sh menetluste kiirendamine ja asjade kohtust välja viimine; digitaliseerimine, automatiseerimine ning digitööriistade loomine) 6. Jätkata digitaalse kriminaalmenetluse ja andmepõhise kriminaalpoliitika arendustega, mis võimaldavad menetluse ajal infot andmepõhiselt sisestada ja lugeda ning et karistuspoliitika oleks tõeliselt andmetel põhinev, mitte vaid käsitööna analüüsitav. Nii tagame paremini selle, et inimeste turvalisust puudutavaid poliitikavalikuid tehtaks tõenduspõhiselt. 7. Keskenduda tuleb suure kahjuga majanduskuritegude ja raske korruptsiooni vastasele võitlusele, laste ja noorte kaitsmisele narkokuritegevuse kahjuliku mõju eest, alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude vastasele võitlusele ning kriminaaltulu tuvastamisele, arestimisele ja konfiskeerimisele. 8. Sideandmete säilitamist ja kasutamist puudutavate regulatsioonide korrastamine, et tagada võimalused kriminaalmenetluses sideandmete kasutamiseks. Sideandmete puudumisel võivad avastamata või tõendamata jääda nt korruptsioonikuriteod, internetikuriteod, mõrvad, narkokuriteod, inim- ja relvakaubitsejad jne. 7 2. Programmi üldinfo Programmi nimi Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum Programmi eesmärk Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe Eesti 2035 sihid Uuendusmeelne riik, usaldusväärne riik, inimesekeskne riik, (alasihtide vastutustundlik majandus, turvaline elukeskkond täpsusega) Peavastutaja Justiits- ja Digiministeerium Kaasvastutajad Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), prokuratuur, Eesti (valitsemisala Kohtuekspertiisi Instituut (EKEI), Patendiamet, Andmekaitse asutused) Inspektsioon (AKI), vanglad, esimese ja teise astme kohtud, Konkurentsiamet 2.1. Programmi mõõdikud Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste tasakaalustatud Eesmärk: kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe. Tegelik täitmine Sihttasemed Programmi mõõdikud „Eesti 2022 2023 2024 2024 2025 2035“ siht Koht maailma vabaduse Staatu Staatu Staatu Staatu Staatu edetabelis s s s s s - Allikas: Freedom House „vaba „vaba „vaba „vaba „vaba “ “ “ “ “ Inimeste hulk, kes tunneb „Eesti end oma kodukandis pärast 2035“ pimeda saabumist turvaliselt rahva Allikas: Justiits- ja kestlikkus, Digiministeerium tervis ja 71% 70% 70% >76% >76% sotsiaalkai tse (inimese) sihi muutus C World Justice Project „Eesti õigusriigi indeks 2035“ Allikas: World Justice Project 0,82 0,81 0,82 >0,81 >0,81 riigivalitse mise sihi muutus B Eesti positsioon „Eesti 10 9 9 <15 <15 rahvusvahelises õigusriigi 2035“ 8  indeksis rahva kriminaaljustiitssüsteemi kestlikkus, alakategoorias tervis ja Allikas: World Justice Project sotsiaalkai tse (inimese) sihi muutus C 2.2. Programmi tegevuste täitmise analüüs 2.2.1 Tegevus 1: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine Tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, intellektuaalse omandi ja konkurentsiõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse andmepõhist ja kaasavat õigusloomet. Tegelik täitmine Sihttase Mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Global Data Barometer5, valitsemise (governance) näitaja hulgas esitatud andmekaitseõiguse - - - ≥90 ≥90 kategooria (data protection law) VTK kohustusega seaduseelnõu 56% 56% 62% 60% 65% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Maailma konkurentsivõime edetabel (IMD World Competitiveness 8 5 11 ≤8 ≤8 Ranking), äriseadusandluse tõhusus6 (business legislation efficiency) Maailma 15 15 20 ≤15 ≤15 konkurentsivõime 5 Indeksi koduleht: https://globaldatabarometer.org/ Metoodika: https://globaldatabarometer.org/wp- content/uploads/2022/05/GDB-Report-English.pdf . Mõõdik võeti kasutusele 2024. aastal, seetõttu 2022 ja 2023. tulemused ei kajastu. Kahjuks pole seni avaldatud ka 2024. a tulemusi. 6 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/ 9  edetabel (IMD World Competitiveness Ranking, valitsuse tõhusus7 (government efficiency) Olulise mõjuga eelnõude ja ilma VTK- ta koostatud eelnõude suhtes teostatakse - - 23% 40% 50% järelhindamine 8 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 2024. aasta olulisemad tegevused:  Valimisseadustes muudeti selgemaks elektroonilise hääletamise reeglid, et need oleksid inimestele arusaadavamad ja läbipaistvamad. Loodi tehniline võimekus, et tulevikus saab lisaks arvutile hääletada ka nutiseadmest ja et hääletajad saavad end ka Smart-ID abil tuvastada.  Lühendati märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega 30 päevalt 15 päevale, mis muudab riigiga suhtlemise ja asjaajamise kiiremaks.  Koostöös huvirühmadega analüüsiti avaliku teabe seaduse rakendamise probleeme (nt teabe avalikustamise kohustus, juurdepääsupiirangute alused ja tähtajad). Töö tulemusena valmis analüüs, mille eesmärk on avaliku teabe kättesaadavuse ja läbipaistvuse suurendamine ning selleks sobivate õiguslike lahenduste pakkumine.  Muutsime inimeste kodude andmed turvalisemaks, piirates kinnistusraamatu päringusüsteemis päringu tegemist nii, et üksikpäringuga ei ole tavakasutajal võimalik e-kinnistusraamatust enam füüsilise isiku nime ja isikukoodi järgi andmeid otsida. Seejuures säilib kinnistusraamatu avalikkuse režiim.  Konkurentsiseaduse muudatustega muutsime grupierandite rakendamise ettevõtjatele lihtsamaks, arusaadavamaks ja vähem bürokraatlikuks. Lõime lahenduse, mis võimaldab rakendada ELi grupierandeid ka riigisiseses konkurentsiõiguses ning lõppes senine praktika, kus Euroopa Liidu grupierandid tuli Eesti õigusesse sisuliselt ümber kirjutada.  Jätkusid tegevused õigushariduse kvaliteedi tõstmise nimel, sealhulgas jätkus õigusloomejuristide järelkasvuprogramm, mille eesmärk on toetada õigusloomevaldkonna juristide järelkasvu. 2.2.2 Tegevus 2: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine Tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamisel tagatakse intellektuaalse omandi kaitse ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust. Mõõdik Tegelik täitmine Sihttasemed 7 Indeksi koduleht: https://www.imd.org/centers/wcc/world-competitiveness-center/rankings/world- competitiveness-ranking/ 8 Mõõdik võeti kasutusele 2024. aastal, seetõttu 2022 ja 2023.a kohta andmeid tabelis ei kajastu. 10  2022 2023 2024 2024 2025 Ülemaailmne innovatsiooniindeks Global Innovation Index, 18 16 16 ≤22 ≤22 Innovation Output9 näitaja koht edetabelis 2024. aasta olulisemad tegevused:  Käivitus leiutiste infosüsteem, mille ettevalmistused algasid juba aastatel 2022-2023. Sellega muutus leiutiste ja patentide taotluste menetlemise protsess Patendiametis lihtsamaks ja kiiremaks. Infosüsteemi kasutuselevõtt võimaldab Patendiametil ka kulusid kokku hoida. 2.2.3 Tegevus 3: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus Tegevuse kirjeldus: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Kuritegude arv Allikas: 25 663 27 465 28 345 <26 000 <26 000 Justiits- ja Digiministeerium Õigusrikkumistega kokku puutunud inimeste (ohvrite) arv 6% 7% 7% <6% <6% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Vägivaldsete surmade arv (tapmiste ja mõrva 18 18 18 <15 <15 tagajärjel hukkunute arv) Menetluses osalenute rahulolu10 74% 74 % -% >45% >50% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 9 Indeksi koduleht: https://www.wipo.int/edocs/pubdocs/en/wipo_pub_gii_2020-appendix1.pdf (GII overall) 10 Tulemust mõõdetakse kuriteos kannatanute tagasiside küsimustikuga https://kannatanute-tagasiside.just.ee/. Arvesse tuleb võtta, et võrreldes aasta jooksul registreeritud kuritegudega on tagasiside küsimustiku täitnute arv väga väike, mistõttu suuremaid järeldusi selle pinnalt teha ei saa. Uues programmis võetakse antud mõõdik sellisel kujul välja. 2024. a osas tagasisidet ei antud. 11  Kinnipeetavate arv 100 000 elaniku kohta 164 156 117 <170 <180 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 2024. aasta olulisemad tegevused:  Jätkati tegevustega, et kriminaaljustiitssüsteem oleks tõhus, sh digitaalne, kiire, sõltumatu ja ohvrisõbralik, sealjuures viidi läbi pilootprojekt, mille kaugem eesmärk on viia kriminaalmenetlused läbivalt digitaalseks, ning samal ajal käivitus projekt, mis aitab veelgi tõhustada kuriteoohvritele pakutavat tuge.  Viidi läbi mitu olulist analüüsi, mis olid sisendiks seaduse- ja praktikamuudatustele, näiteks vanemaealiste kuriteoohvrite analüüs, lisaks analüüs narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseadusliku käitlemise kuriteokoosseisudes karistuste diferentseerimise võimalikkusest, uuring kauplustest toime pandud varguste menetluspraktikast, noorte hälbiva käitumise uuring (ISRD4) ning kasutajauuring kinnipeetavate seas.  Riigikogule esitati eelnõud kriminaalkohtumenetluse tõhustamiseks, sanktsiooniväärtegude menetlemiseks ja korruptsioonivastase seaduse muutmiseks.  Peamiselt 2024. aastal käivitunud Euroopa Sotsiaalfond+ projekti „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ eesmärk on soodustada ja edendada 14-29- aastaste õigusrikkumistaustaga noorte osalemist ühiskonnaelus, toetada nende iseseisvat toimetulekut, nende jõudmist õppetegevusse ja tööturule ning seal püsimist, et ennetada sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist.  2024. aastal käivitati Justiits- ja Digiministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Victim Support Europe koostöös kaheaastane kuriteoohvrite kaitse jätkuprojekt IMPACT, mille eesmärk on kuriteoohvrite abi kättesaadavuse parandamine ja taasohvristamise vähendamine.  2023. aastal võeti kasutusele üks menetluskeskkond kohtueelseks kriminaalmenetluseks ja 2024. aastal viidi ellu digikriminaalmenetluse pilootprojekt. Samm on üheks olulisemaks eelduseks digitaalsele kriminaalmenetlusele üleminekul.  Kohtuekspertiisis tehti suuri samme digitaalse menetluse poole ja valmis on saanud uus Kohtuekspertiisi infosüsteem (KEIS2). 2.2.4 Tegevus 4: Karistuste täideviimise korraldamine Tegevuse kirjeldus: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2022 2023 2024 2024 2025 Ametniku poolt süütegude 0 0 0 0 0 toimepanemine vangi vastu 12  Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Vangi põgenemine vangla siseterritooriumilt 0 0 0 0 0 Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Avavangla täituvus Allikas: Justiits- ja 79% 79% 88% 75% 75% Digiministeerium Pikema kui ühe aastase karistusega vangidel ning kriminaalhooldusalustel on olemas riskide 100% 100% 100% 100% 100% maandamise tegevuskava Allikas: Justiits- ja Digiministeerium Vangide retsidiivsus 2 aasta jooksul peale vabanemist 31% 30% 30% <35% <35% Allikas: Justiits- ja Digiministeerium 2024. aasta olulisemad tegevused:  Jätkus kinnipeetavate ja kriminaalhooldusaluste arvu vähenemise trend (aastane vähenemine ca 10%). Tartu vangla suleti osaliselt riigi kärpe eesmärkide täitmiseks. Selle tulemusel kaotati ca 90 töökohta ja reaalselt koondati 60 inimest. Kinnipeetavad paigutati ümber suuresti Tallinna vanglasse. Kulude kokkuhoiu eesmärgil loobus vanglate osakond Jõhvi Jaama 7 hoonest ning edaspidi paiknetakse Viru vanglas.  Vanglates ja kriminaalhoolduses loobuti täielikult paberkandjal toimikutest ning mindi täielikult üle digitaalsetele lahendustele, milleks arendati ning võetu kasutusele mitmeid uusi e-lahendusi. Kinnipeetavatele loodi e-pood sisseostude tegemiseks, võimalus kasutada e-toimiku lahendust kohtuga suhtlemisel, rakendati videokohtumiste portaal lähedastega ühenduste hoidmiseks ning võeti kasutusele turvalised mobiiltelefonid avavangla kinnipeetavatega ühenduse hoidmiseks väljaspool vanglat liikumisel.  Kriminaalhoolduse toetamiseks võeti kasutusse kriminaalhooldusportaal, milles kriminaalhooldusalused saavad hoida ühendust oma kriminaalhooldusametnikuga ning omada ülevaadet oma katseaja tingimustest ja kohustustest.  Tihendati läbi turvalise koostööraamistiku (TUKO) ellu kutsumise erinevate ametkondade omavahelist koostööd õigusrikkujatega tegelemisel, et suurendada nii tuge õigusrikkujale kui kogukonna turvalisust. Teenuse kasutaja jaoks tähendab TUKO toetatud võimalust võtta vastutust oma elu eest ning teadmist, et tema käitumine ja vajadused on mitmete asutuste tähelepanu all. Varasemate kuritegude ohvrite, samuti teenuse kasutaja lähedaste ja kogukonna jaoks tähendab TUKO raamistik praktilisi lahendusi nii reaalse turvalisuse suurendamiseks kui ka turvatunde parandamiseks. 13   Tallinna vanglas alustati ettevalmistusi arestimaja teenuse osutamiseks alates II kv 2025.  Toimusid eelkonsultatsioonid vanglarendiks Rootsi ja Hollandiga, et kärpe-eesmärkide kõrval kaaluda võimalust riigi tulude suurendamiseks. Vanglarendi realiseerumise korral antakse Tartu vangla välisriigi kinnipeetavate kasutusse ning värvatakse lisaks ca 250 täiendavat töötajat.  Tehti ettevalmistused, et võtta kasutusse Tallinna vanglas nutipääsla ehk ametnike sisenemine oleks automatiseeritud sarnaselt lennujaamaga. Selle tulemusel lühenevad vanglasse sisenemise järjekorrad ning pole vaja nii palju ametnikke, kes kontrolliks sisenejate isikut.  Riigikantselei innomeetme projekti käigus viidi lõpuni uudsete tehnoloogiliste lahenduste projekt koostöös Gscaniga. Eesmärgiks muuta keelatud esemete ja ainete tuvastamine täpsemaks ilma täiendava inimtööjõu kaasamiseta;  Likvideeriti riigi äriühing AS Eesti Vanglatööstus ning asendati see vanglate ettevõtluskeskusega, et suurendada paindlikkust kohanemisel kinnipeetavate arvu ning profiili muutustega.  01.07.2024 anti haiglatele üle vanglate meditsiinivaldkonna korraldamine, et oleks tagatud vanglatervishoiu jätkusuutlikkus ja efektiivsus. 2.2.5 Tegevus 5: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine Tegevuse Eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud. Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave on usaldusväärsed ja kättesaadavad. Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: Tsiviilasjad: HMK- HMK- HMK- 19,5%; PMK 21,3%; PMK 25,0%; PMK – 14,8%; – 19,3%; – 22,4%; Rohkem kui Rohkem kui TMK – TMK – TMK – aasta aasta 9,8%; VMK 9,3%; VMK 12,6%; vanuseid vanuseid – 19,2%; – 20,1%; Pikkade VMK – tsiviil- ja tsiviil- ja Üldmenetlus Üldmenetlus menetluste 21,2%; haldusasju haldusasju es es osakaal Üldmenetlus ning ning Kriminaalasj Kriminaalasj kohtutes es üldmenetluse üldmenetluse ad: HMK- ad: HMK- Allikas: Kriminaalasj s s 12,8%; PMK 23,6%; PMK Justiits- ja ad: HMK- kriminaalasj kriminaalasj – 8,9%; – 17,9%; Digiministeeri 19,2%; PMK u ei ole u ei ole um TMK – TMK – – 7,7%; kohtutes kohtutes 11,4%; 25,3%; TMK – menetluses menetluses VMK – VMK – 16,4%; rohkem kui rohkem kui 10,5%; 21,7%; VMK – 10 % 10 % Haldusasjad: Haldusasjad: 5,4%; TlnHK – TlnHK – Haldusasjad: 5,3%; TrtHK 9,3%; TrtHK TlnHK – – 26,8% – 27,2% 14  8,4%; TrtHK – 26,7% Menetlusosal iste rahulolu hinnang Menetlusosal Menetlusosal Menetlusosal Menetlusosal Menetlusosal kohtute tööle iste rahulolu iste rahulolu iste rahulolu iste rahulolu iste rahulolu Allikas: oli kõrge oli kõrge oli kõrge on kõrge on kõrge Justiits- ja Digiministeeri um Kohtulike registrite menetluste Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike Kohtulike läbiviimine registrite registrite registrite registrite registrite seaduses menetlused menetlused menetlused menetlused menetlused sätestatud viidi läbi viidi läbi viidi läbi viiakse läbi viiakse läbi tähtaja seaduses seaduses seaduses seaduses seaduses jooksul sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud sätestatud Allikas: tähtaja tähtaja tähtaja tähtaja tähtaja Registrite ja jooksul jooksul jooksul jooksul jooksul Infosüsteemid e Keskus Rahulolu esmatasandi Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt Vähemalt õigusabi 90% 90% 90% 90% 90% teenusega abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest abisaajatest Allikas: rahul või rahul või rahul või rahul või rahul või Justiits- ja pigem rahul pigem rahul pigem rahul pigem rahul pigem rahul Digiministeeri um 2024. aasta olulisemad tegevused:  Kollektiivsete esindushagide direktiivi ülevõtmine. Kollektiivse esindushagi menetlust on võimalik kasutada siis, kui ettevõtja õigusnormide rikkumine on juba kahjustanud või võib kahjustada tarbijate kollektiivseid huve. Väga väikeste nõuetega tarbijad ei jõua tihti üksikult ettevõtja vastu kohtusse, kuid kui sarnaseid nõudeid on palju, võidakse neid nüüd ka kollektiivselt menetleda. Uued seadusemuudatused võimaldavad seda teha palju lihtsamalt.  Vananenud staatiline statistikakeskkond (ÕSA) asendati justiitssüsteemi ühtse andme- ja analüüsikeskkonnaga (JAAK). JAAK on e-toimiku põhine andmeladu ning koondab nii kohtu-, kui kohtueelse kriminaalmenetlusete andmeid, uueneb regulaarselt ja toob kasutajateni kõige värskema statistilise info.  Interaktiivse kohtustatistika juhtimislaua olulised edasiarendused (ja edaspidi pidevalt täiendamisel), mis tagab kogu ühiskonnale aktuaalse ülevaate kohtutes toimuvast – kättesaadav Kohtute menetlusstatistika | Eesti Kohtud  Vabariigi Valitsusele esitati notari tasu seaduse eelnõu, millega ajakohastatakse notaritasusid, et tagada teenuse kättesaadavus üle Eesti. Eelnõuga luuakse ka volikirjade register notariaalselt tõestatud volikirjade ehtsuse senisest lihtsamaks ja kiiremaks 15  kontrollimiseks. Notaritasud on sisuliselt ajakohastamata viimased 15-20 aastat, mis on toomas kaasa notariteenuste kättesaadavuse piiramise.  Jätkati tegevustega täitmisregistri kasutusele võtmiseks. Vananenud elektrooniline arestimissüsteem asendati täitmisregistriga. Täitmisregistris hallatakse võlgniku pangakonto ja rahalise nõude areste ning tagatakse arestimistaotluste edastamine krediidi- ja makseasutustele. Lisaks saab täitmisregistri kaudu teha päringuid krediidi- ja makseasutustele nende valduses olevate andmete kohta.  Jätkati täitemenetluse valdkonna seaduste korrastamisega. Analüüsiti kohtutäituri tasumäärasid ja täitekuludega seotud praktilisi kitsaskohti. Selle tulemusena valmis väljatöötamiskavatsus, milles tehti ettepanekud kohtutäituri tasude ajakohastamiseks ning pakuti õiguslikke lahendusi täitekulude regulatsiooni täpsustamiseks.  Tehti ettevalmistusi täitemenetluses sissetuleku arestimise regulatsiooni muutmiseks. Selleks koguti huvirühmadelt laiapõhjalist sisendit sissetuleku arestimise rakendamise probleemide kohta. Eesmärk on sissetuleku arestimise regulatsiooni oluliselt lihtsustada. Kehtiv regulatsioon on keeruline ja suurt halduskoormust tekitav (eelkõige tööandjad). 2.2.6 Tegevus 6: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele Tegevuse kirjeldus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine Tegelik täitmine Sihttasemed Mõõdik 2021 2022 2023 2023 2024 Vastavus Vastab Vastab Vastab Vastab Vastab teenus- lepingus lepingus lepingus lepingus lepingus taseme kokkulepitud kokkulepitud kokkulepitule kokkulepitule kokkulepitule lepingule tingimustele tingimustele Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutas 2024. aastal erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuseid vastavalt lepingutes kokkulepitud tingimustele. 3. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine (tuhandetes eurodes) Esialgne Lõplik Programmi kulud Täitmine eelarve eelarve Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum 218 265 235 791 215 422 Esialgne Lõplik Programmi tegevuse kulud Täitmine eelarve eelarve Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome 9 480 11 571 7 890 kvaliteedi tagamine Intellektuaalse omandi valdkonna 4 904 6 240 4 631 rakendamine 16  Kriminaalpoliitika kujundamine ja 39 542 42 815 38 714 elluviimine, sh ennetus Karistuste täideviimise korraldamine 76 638 83 666 77 892 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja 85 581 88 653 84 106 õigusteenuste tagamine Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele 2 120 2 846 2 189 Usaldusväärse ja tulemusliku õigusruumi programmi lõplik eelarve 2024. aastal oli ligi 236 miljonit eurot, millest suurima eelarvega tegevused on “Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine “ (38%) ja “Karistuste täideviimise korraldamine” (35%). Programmi lõplikust eelarvest moodustasid 77% piirmääraga vahendid, 14% arvestuslikud vahendid, 3% välistoetused, 3% tuludest sõltuvad kulud ning 3% muu. Programmi lõplik eelarve suurenes algselt planeerituga võrreldes 17,5 miljoni euro võrra järgnevatel põhjustel:  2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid kulude eelarvet 13,6 miljoni euro võrra;  negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 3,9 miljoni võrra. Kärbiti programmi tegevuse „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ ja „Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine“ majandamiskulusid;  2024. aasta riigieelarve seaduse muudatustest tulenevalt vähenes kulude eelarve kokku 1,1 miljonit eurot, sh Paide ja Valga riigimajja kolimisega vähenes kohtute, prokuratuuri ja vanglate eelarve kokku 0,2 miljonit eurot, IKT ja kohtuekspertiisiseadmete investeeringutesse suunati 1,2 miljonit eurot. RIK kulude eelarve suurenes ca 0,3 miljonit eurot seoses IKT teenuste pakkumisega teistele valitsemisaladele;  VV sihtotstarbelisest reservist eraldati 0,4 miljonit eurot energiatõhusustööde teostamiseks prokuratuurile, Viru ja Tallinna vanglale, Tartu Maakohtule ja EKEIle;  välisvahendite eelarve suurenes 4,2 miljoni euro võrra;  majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 4,3 miljoni euro võrra. Eelarvest jäi enim kasutamata piirmääraga vahendite eelarvet (13,1 miljonit), majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid (4,4 miljonit eurot) ja välisvahendite eelarvet (4,5 miljonit eurot). Arvestuslikke vahendeid kasutati planeeritust rohkem 1,5 miljonit eurot. Vahendite kasutamist on suuresti mõjutanud IKT projektide ja muude hangete ning soetuste edasilükkumised. Programmi tegevuse „Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine“ eelarvet täideti 68% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 7,6 miljonit eurot, välisvahendeid 0,23 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 0,04 miljonit eurot. Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 3,7 miljonit eurot, millest Justiits- ja Digiministeerium 3,1 miljonit eurot, AKI 0,3 miljonit eurot, RIK 0,3 miljonit eurot ja Konkurentsiamet 0,01 miljonit eurot. 17 Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 3,3 miljonit eurot, seejärel välisvahendid 0,2 miljon eurot, tuludest sõltuvad kulud 0,1 miljonit eurot ja põhivara kulumi eelarve jääk 0,05 miljonit eurot. Justiits- ja Digiministeeriumi kasutamata vahenditest kõige suurema osa moodustavad piirmääraga vahendid (3 miljonit eurot), mis on tekkinud IKT projektide edasilükkumisest. Vahendid on planeeritud kasutada eestikeelse tehisaru treenimise projektidesse (nt kohtusüsteemis tehisarule tuginevate süsteemide kasutuselevõtt, mis võimaldab kohtute koormust vähendada). RIKi kasutamata eelarve 0,3 miljonit eurot sisaldab uue dokumendihalduse arendamise ja juurutamise vahendeid. Vahendid eraldati RIKile 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega sügisel. 2024. aastal alustati arendushangete ettevalmistamise ja arendustöödega, mis jätkuvad järgnevatel aastatel. Tegemist on üleriigilise uue dokumendihalduse süsteemi arendusega, mille omanik on Rahandusministeeriumi valitsemisalas olev Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). RTK eesmärk on pakkuda üleriigilist konsolideeritud dokumendihalduse teenust, mida toetab dokumendihalduse uus süsteem. Tegemist on 3-aastase projektiga, mida juhib RIK, kogu projekti valmise aeg on 2027. AKI piirmääraga kasutamata vahendite jääk on tekkinud eelarves seoses töötajate haiguslehtede, LHP-le liikumistega. Lisaks jäi 2024. aastal tegemata Schengeni hindamise jätkutegevusena Schengeni infosüsteemi logide audit, samuti Eurodac audit. 2025. aastal kasutatakse jääki auditite läbiviimiseks, kohtuvaidlustest tulenevate võimalike kohtukulude katteks (AKIl on ca 25 kohtuvaidlust ja trahvimenetlused). Väärteomenetluste läbiviimine toob kaasa tõlkekulu (kui menetlusosaline või tunnistaja ei räägi eesti keelt), samuti, kui on vaja teha läbiotsimisi, kaasneb kulu transpordile, ületunnitööle. Lisaks on AKIle EL õigusaktidega tulemas lähiajal täiendavad kohustused, mis toovad endaga kaasa samuti kohustuse osaleda rahvusvahelises koostöös. Programmi tegevuse „Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine“ eelarvet täideti 74% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 2 miljonit eurot, välisvahendeid kasutati 1,1 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude (omatulud) eelarvet 1,6 tuhat eurot ja edasiantavate maksude eelarvet 1,5 miljonit eurot. Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 1,6 miljonit eurot, millest Patendiamet 1 miljon eurot, RIK 0,4 miljonit eurot ja Justiits- ja Digiministeerium 0,2 miljonit eurot. Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad välisvahendid 0,9 miljonit eurot, seejärel piirmääraga kulud 0,5 miljon eurot, tuludest sõltuvad kulud 0,06 miljonit eurot, edasiantavad maksud 0,05 miljonit eurot ning põhivara kulumi eelarve jääk 0,09 miljonit eurot. Patendiameti kasutamata vahenditest kõige suurema osa moodustavad välisvahendid 0,9 miljonit eurot, mis sisaldab peamiselt Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (EUIPO) sõlmitud koostööprojektide kasutamata vahendeid. 75% koostööprojektist makstakse aasta alguses ette, aga täitmise aruanne esitatakse alles järgmise aasta jaanuari lõpuks ja Patendiameti 18 panus makstakse välja peale aruande heakskiitmist. EUIPO on iga liikmesriigi ametiga sõlminud koostööprojektid erinevate kaubamärkide, tööstusdisaini ja autoriõiguste alaste tegevuste elluviimiseks (IT-arendused, teavitustegevus, töögrupid jm). Lisaks jagatakse osa EUIPO tegevuse positiivsest tulemist ametite vahel laiali, et täiendavalt rahastada kaubamärkide ja disainidega seotud tegevusi. Piirmääraga vahendite jääk 0,04 miljonit eurot tekkis tööstusomandi apellatsioonikomisjoni (TOAK) tasudelt, mis on täitmata alates 2024. aasta septembrist. Ülekantavaid vahendeid kasutatakse TOAKi tasude maksmiseks. Justiits- ja Digiministeeriumil on 2024. aastal tekkinud jääk seoses IKT projektide edasilükkumisega, mis tulenes turu olukorrast. 2025. aastal tegeletakse edasi aruannete parema analüüsivõimekuse pakkumiseks vajalike eelduste ja lahenduste loomisega, milleks 2024. aastal partnerit ei leitud. 2025. aastal keskendutakse sellele, et muuta ettevõtjate kohustuste täitmine e-Äriregistris lihtsamaks. Lisaks uurime võimalusi kohtutele digitaliseerimise lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks. RIKi kasutamata vahendid 0,3 miljonit eurot sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja juurutamise seotud vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17. Programmi tegevuse „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ eelarvet täideti 90%, sh arvestuslike kulude eelarvet 9,7 miljonit eurot, piirmääraga vahendite eelarvet 26,3 miljonit eurot, välisvahendites 1,4 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude eelarvet 0,2 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 1,1 miljonit eurot. Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid on kokku 4,1 miljonit eurot, millest Justiits- ja Digiministeerium 2,9 miljonit eurot, EKEI 1 miljon eurot, prokuratuur 0,1 miljonit eurot ja RIK 0,1 miljonit eurot. Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad välisvahendid 2,9 miljonit eurot, seejärel piirmääraga vahendid 1 miljon eurot ning tuludest sõltuvad kulud 1,3 miljonit eurot. Arvestuslikke kulusid on üle täidetud 0,7 miljonit eurot ning põhivara kulumi eelarve jäägi osas on üle täitmine 0,45 miljonit eurot. Arvestuslike kulude eelarve tegelik kasutus oli prognoositust 0,7 miljoni euro võrra suurem tulenevalt prokuratuuri kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusega määratud tööjõukulude üle täitmisest. Tuludest sõltuvate kulude eelarve tegelik laekumine oli prognoositavast eelarvest 1,1 miljonit eurot suurem peamiselt tulenevalt EKEI omatulu suuremast laekumisest. Suurenesid nii PEth analüüside kui joobeekspertiiside tellimused. Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,4 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Justiits- ja Digiministeeriumi kasutamata vahenditest kõige suurem osa on välisvahendid 2,7 miljonit eurot. Suurima jäägiga projektiks oli ESF+ rahastatav projekt „Noorte õigusrikkujate 19 retsidiivsuse vähendamine“, mille eelarve planeeritust aeglasema kasutuse põhjuseks oli asjaolu, et toetuse andmise tingimuste (TAT) käskkirja tegevuste elluviimise käigus on selgunud, et uute sekkumiste (sh välisriikide praktika) analüüs, kontseptsiooni või lähteülesande koostamine, tagasisidestamine partneritega, hankemenetlus, väljaõpe ja rakendamine võtavad ebamõistlikus ulatuses ajaressurssi ja seetõttu on TAT tegevuste käivitame ja eelarve kasutus väiksem ja aeglasem. TAT eesmärkide tegevuste ja eelarve efektiivsemaks ja tulemuslikumaks elluviimiseks muudeti TAT käskkirja ja kaasati rohkem partnerasutusi, kelle tegevused toetavad noortele pakutavaid teenuseid ja spetsialistide väljaõpet. Partnerite ringi laiendamine aitab saavutada õigusrikkumiste ennetuses suuremat mõju ja muutust süsteemis. Piirmääraga vahendite jääk on 0,2 miljonit eurot tulenevalt sellest, et 2024. aastal on IKT projektide vahendeid kasutatud planeeritust aeglasemalt. Süüteomenetluse digitaliseerimise valdkonnas on eesmärk luua lahendus, mis võimaldab uurimisasutustel (kellest mahult suurim on Politsei- ja Piirivalveamet), prokuratuuril, kohtutel, vanglatel, advokatuuril, ekspertiisiinstituudil ja teistel seotud osapooltel koondada teavet digitaalsesse toimikusse ja töötada digitaalse toimikuga. Kuna digitaalsetele menetlustele üleminek ei ole läinud planeeritud tempos ning vaja on olnud lahendada projektide käigus selgunud ootamatuid tehnilisi tõrkeid, siis ei ole veel jõutud automatiseerimisega seotud projektideni. Nendega on plaanis alustada 2025. aastal. EKEI eelarvevahendite kasutamata jääk 1 miljonit eurot moodustub suures osas tuludest sõltuvatest kuludest, mille laekumine suurenes nii PEth analüüside arvu kasvust kui ekspertiiside tellimuste kasvust. 2025. aastal jätkatakse pooleliolevate arendustegevustega. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,2 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Prokuratuuri piirmääraga eelarve vahendite kasutamata jääk 0,3 miljonit eurot oli suuresti tingitud täitmata ametikohtade arvelt. 2025. aastal kasutatakse jääke nii vaimse kui füüsilise tervise edendamiseks, et kompenseerida 2025. aasta eelarve kärbet, samuti sõidukite uue kasutusrendi hankelepinguks, uue tõlketeenuse raamlepinguks (eelmine hange 2022. aastal), E- ITS rakendamiseks. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,2 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. RIKi kasutamata vahendid 0,3 miljonit eurot sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja juurutamise seotud vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17. Programmi tegevuse „Karistuste täideviimise korraldamine“ eelarvet täideti 93%, peamiselt koosneb see piirmääraga vahenditest summas 74,6 miljonit eurot. Välisvahendeid kasutati 0,1 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude eelarvet 2,6 miljonit eurot ja põhivara kulumi eelarvet 0,5 miljonit eurot. 20 Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 5,8 miljonit eurot, millest Justiits- ja Digiministeerium 2,5 miljonit eurot, RIK 0,4 miljonit eurot ja vanglad 2,9 miljonit eurot. Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad kindlaksmääratud kulud 4,4 miljonit eurot, välisvahendid 0,4 miljonit eurot, tuludest sõltuvad kulud 1 miljon eurot ning põhivara kulumi eelarve jääki 0,15 miljonit eurot. Tuludest sõltuvate kulude eelarve tegelik laekumine oli prognoositavast eelarvest 2,3 miljonit eurot suurem tulenevalt vanglate ettevõtluskeskuse käivitamisest, mis teenib omatulu. Vanglate tööjõukulude jääk oli suuresti tingitud puudumiste arvelt tulenevast kokkuhoiust ja koosseisude mittetäitmisest. Värbamised käivad, aga tööjõu voolavuse protsent on suurem kui värbamine suudab kompenseerida. Lisaks on suurenenud konkurents PPAga (konkureerivad ametikohad ja palgasurve kasv). Vanglate majandamiskulude jääk on tingitud luhtunud hangetest (nt arenguvestluste keskkond), edasi lükkusid kinnipeetavate tööajaarvestuse ja turvasüsteemide arendustest, elektroonilise järelevalve teenus odavnes, planeeritud ajalooraamatu väljaandmine lükkus edasi, sõidukite vähenenud kasutamisest. Toetuse eelarve puhul on tegu toetusega, mis makstakse vabanevale kinnipeetavale, kui tal endal raha pole (nö sõidutoetus koju). Jääk on tekkinud, sest kinnipeetavate arv väheneb, nad on vabanedes jõukamad ja toetust makstakse vähem. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 1,4 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Kasutamata jääk suunatakse enamasti tööjõukulude katteks (sh arestimaja teenuse ülevõtmine) ja õigusabikuludeks. Tuludest sõltuvate kulude kasutamata vahendid on tekkinud seoses Tallinna Vanglas uue vanglate ettevõtluskeskuse käivitamisega Eesti Vanglatööstus ASi asemel. Ettevõtluskeskus teenib omatulu vanglale. Justiits- ja Digiministeeriumil tekkis kasutamata vahendeid, sest 2024. aastal on IKT projektide vahendeid kasutatud planeeritust aeglasemalt. Süüteomenetluse digitaliseerimise valdkonnas liigutakse 2021. aastal Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi poolt ühiselt koostatud tegevuskava alusel. Eesmärk on luua lahendus, mis võimaldab uurimisasutustel (kellest mahult suurim on Politsei- ja Piirivalveamet), prokuratuuril, kohtutel, vanglatel, advokatuuril, ekspertiisiinstituudil ja teistel seotud osapooltel koondada teavet digitaalsesse toimikusse ja töötada digitaalse toimikuga. Tänaseks on kriminaalmenetluste puhul alustatud piloodiga, mille tulemusena on ca 1500 kriminaalasja menetletud digitaalset toimikut kasutades ning digitaalsele toimikule üleminekut jätkatakse samm-sammult vastavalt seotud osapoolte võimalustele loodud lahendusi kasutusele võtta. Kuna digitaalsetele menetlustele üleminek on ei ole kulgenud loodetud tempoga ning vaja on olnud lahendada projektide käigus selgunud ootamatuid tehnilisi tõrkeid, siis ei ole veel jõutud automatiseerimisega seotud projektideni. Nendega on plaanis alustada 2025. aastal. Selle tulemusena automatiseeritakse tegevused, mida on masinal lihtsam teostada nagu info koondamine ja töötlemine, kokkuvõtete tegemine, tõlkimine, seoste loomine, faktide eraldamine jne. Samuti liigutakse edasi menetluse käigus ära 21 võetud asitõendite ja varade andmete kujul toimikus kirjeldamisega, mis vajab kasutajate tagasisidest tulnud täiendusi, mille rakendamisel tekib riigil selgem ülevaade konfiskeeritud ja äravõetud varadest. RIKi kasutamata vahendid sisaldavad uue dokumendihalduse arendamise ja juurutamise seotud vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17. Programmi tegevuse „Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine“ eelarvet täideti 95%, sh arvestusliku kulude eelarvet 24,7 miljonit eurot, piirmääraga vahendite eelarvet 55,6 miljonit eurot, välisvahendites 0,2 miljonit eurot, tuludest sõltuvate kulude eelarvet 1,2 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 2,4 miljonit eurot. Programmi tegevuse eelarve kasutamata vahendid moodustavad kokku 4,5 miljonit eurot, millest kohtud 1,4 miljonit eurot, Konkurentsiamet 1,3 miljonit eurot, RIK 1 miljonit eurot ja Justiits- ja Digiministeerium 0,8 miljonit eurot. Kõige suurema osa kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 3,6 miljonit eurot, tuludest sõltuvad kulud 1,5 miljon eurot, põhivara kulumi eelarve jääk 0,2 miljonit eurot ja välisvahendid 0,06 miljonit eurot. Arvestuslike kulude eelarve tegelik kasutus oli prognoositust 0,8 miljoni euro võrra suurem peamiselt tulenevalt kohtute seaduse alusel kolmandatelt isikutelt tellitud teenustelt (nt ekspertiisid). RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 1,2 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Kohtute kasutamata vahenditest moodustavad põhilise osa piirmääraga vahendid. Arvestuslike vahendite jäägist moodustab põhilise kõrgemate riigiteenistujate ametipalkade seadusest tulenevate kohtunike palgafondi jääk. 2024. aasta piirmääraga kasutamata vahendid sisaldavad I ja II astme kohtute üleselt paberarhiivi massdigitaliseerimise projekti raha (projekt käivitus oktoobris 2024). Lisaks tekkis kokkuhoid meeskonnaüritustelt, täitmata ametikohtadelt tulenevalt haiguste tõttu eemalolekutest, administratiivkuludelt. 2025. aastal kasutatakse ülekantud vahendeid kohtutoimikute massdigiteerimise ja hävitamise projekti jätkamiseks, Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tegevuse koondamiseks kokkuhoiu eesmärgil seniselt kahelt korruselt ühele korrusele (nõuab eeltöid ja lisakulusid), Pärnu MK Rüütli kohtumaja sulgemisega 01.07.2025 kasutatakse vahendeid kolimiskuludeks Kuninga tänava kohtumajja, ruumide sobilikuks kohandamiseks, Tartus asenduspinnalt Kalevi tn kohtumajja tagasi kolimisega kaasnevate lisakulude katteks. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 1,1 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Konkurentsiameti kasutamata vahenditest moodustavad piirmääraga vahendid 0,5 miljonit eurot ja tuludest sõltuvad kulud 0,8 miljonit eurot. 2024. aasta eelarve tööjõukulude jääk tekkis 2024. aasta alguses läbi viidud konkurentsiteenistuse struktuurimuudatuse ja eelarvekärbete 22 koosmõjus. Samuti on mõjutanud ebaselgus konkurentsidirektiivi ülevõtmisel. Majanduskulude ülejääk on põhjustatud sellest, et majandusregulatsiooni analüüside riigihangete läbiviimine on võtnud eeldatust kauem aega. Lepingud on tänaseks sõlmitud ja analüüsidega minnakse edasi. 2025. aastal on kavas vahendeid kasutada AI rakenduste kasutuselevõtmiseks nii konkurentsijärelevalves kui majandusregulatsioonis. Lisaks eelnevale on lisarahastus vajalik seoses energiaturul tegutsevate ettevõtjate järelevalvega, nt kahe ettevõtja suhtes alustatud erakorralise järelevalvemenetluse raames on vajalik majavälise ekspertiisi kaasamine. Maksejõuetuse teenistuse eelarves tekkinud jääk on varatute juriidilise isikute avaliku uurimisena läbiviidavate pankrotimenetluste pankrotihaldurite tasudeks. Tuludest sõltuvate kulude jääk 0,8 miljonit eurot sisaldab universaalse postiteenuse maksete jääki. RKASile makstavat üürikulude eelarve jääki summas 0,05 miljonit eurot 2025. aastasse üle ei kanta. Justiits- ja Digiministeeriumil jäid vahendid 0,8 miljonit eurot osaliselt kasutamata seoses Advokatuuri riigi õigusabi toetuse planeeritust väiksema kasutusega (0,4 miljonit eurot), lisaks on jääk tekkinud seoses IKT projektide edasilükkumisega tulenevalt turu olukorrast. 2025. aastal tegeletakse edasi aruannete parema analüüsivõimekuse pakkumiseks vajalike eelduste ja lahenduste loomisega, milleks 2024. aastal partnerit ei leitud. 2025. aastal keskendutakse sellele, et muuta ettevõtjate kohustuste täitmine e-Äriregistris lihtsamaks. Lisaks uurime võimalusi kohtutele digitaliseerimise lahenduste kasutuselevõtu kiirendamiseks. RIKi kasutamata vahendid sisaldavad nii andmepõhisele aruandlusele ülemineku pilootprojekti vahendite jääki (Andmepõhise aruandluse projekti eesmärgiks on toetada „Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“ alameesmärgi „Reaalajas ja nõusoleku alusel ettevõtte ajakohaste andmete jagamine kolmandatele osapooltele“ saavutamist 2027. aastaks. 2024. aastal hakati töid ja hankeid ette valmistama, tööd jätkuvad 2025. aastal) kui uue dokumendihaldussüsteemi arendamise ja juurutamise vahendeid. Täpsemalt on selgitatud programmi tegevuse “Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine” juures lk 17. Programmi tegevuse „Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele“ eelarvet täideti 77%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 1,9 miljonit eurot ja põhivarade kulumi eelarvet 0,3 miljonit. Programmi tegevuse eelarve ülekantav jääk on 0,7 miljonit eurot, millest RIKi piirmääraga vahendid on summas 0,3 miljonit eurot ning tuludest sõltuvate kulude eelarve jääk summas 0,4 miljonit eurot. Põhivara kulumi eelarve jäägi osas on üle täitmine 0,06 miljonit eurot. RIK osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, kasutamata vahendid on seotud teenindavate asutuste teenustega. 2024. aastal tellisid kliendid arendusteenuseid väiksemas mahus kui aasta alguses prognoositi. Vahendite kasutamine jätkub samal otstarbel 2025. aastal. 23  DIGIÜHISKONNA 2024. a tulemusaruanne Koostatud Justiits- ja Digiministeeriumis Sisukord Tulemusvaldkonna üldinfo ...................................................................................................................... 3 Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ........................................................................................... 4 Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine .................................................................................. 5 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ....................................................................................................... 6 Programmi üldinfo .................................................................................................................................. 8 Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud ......................................................................................... 9 Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................................. 10 1. Digiriigi meede .............................................................................................................................. 10 2. Küberturvalisuse meede ................................................................................................................ 13 3. Ühenduvuse meede........................................................................................................................ 14 Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ...................................................... 15 LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse .................... 20 2 Tulemusvaldkonna üldinfo Tulemusvaldkonna eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne. Tulemusvaldkond on enim seotud üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega: „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Täpsemat panust ja seoseid kajastatakse aruande lisas. Tulemusvaldkonna Programm sh vastutavad Tulemusvaldkond strateegiadokumendid (valdkonna ministeeriumid arengukavad, poliitika põhialused jms) Digiühiskonna programm, Digiühiskond Eesti digiühiskond 2030 Justiits- ja Digiministeerium (JDM)* * Kuni 31. detsembrini 2024 oli digiühiskonna valdkond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas. Valdkondlik arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kinnitati Vabariigi Valitsuses 23.12.2021 ning kogu valdkonnas on koostatud üks programm. Arengukava uuendamisega alustati 2024. aastal ning uuendatud versioon peaks valmima 2025. aastal. Valdkonna struktuursed muudatused:  Postside valdkond Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning alates 2024. aastast on see regionaalpoliitika programmis.  Digiühiskonna poliitikavaldkond liikus justiits- ja digiministri vastutusvaldkonda. Eelarveliselt jäi valdkond 2024. aasta lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning täies mahus liikus Justiits- ja Digiministeeriumisse alates 2025 algusest.  Digiühiskonna valdkonnaga seotud riigiasutustest jäi Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Amet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ning selle tegevused kajastuvad alates 2025. aastast teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna ettevõtluskeskkonna programmis, programmi tegevuses „taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“. Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ja tulemusaruanded leiab Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehelt1. 1 Justiits- ja digiministeeriumi kodulehekülg: Strateegilised alusdokumendid | Justiits- ja Digiministeerium 3 Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ühtivad. Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja ühtlasi programmi mõõdikud Tegelik Sihttase Tulemusvaldkonna mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Avalike digiteenustega rahulolu 80% 83% 82% 83% 84% Allikas: Teenuste kataloog, JDM Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest 4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8% suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s 74,6% 80% 81% 77% 82% internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA * Tegemist on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava riigivalitsemise muutuse „Eesti on edasipürgiv ja demokraatlik riik“ mõõdikuga. Digiriigi mõõdiku “avalike digiteenustega rahulolu” sisend võetakse teenuste kataloogist, kuhu asutused esitavad oma teenuste loetelud koos rahulolunäitajatega. Sihttaseme arvutamisel on arvestatud Justiits- ja Digiministeeriumile esitatud asutuste andmeid, kuid arvestama peab, et osad asutused alles alustavad teenuste rahulolu hindamist. Küberturvalisuse mõõdiku “turvariski kaalutlusel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemises hoidunute osakaal” on digiühiskonna arengukava mõõdiku pöördväärtus. 2025-2028 programmi kavandades tekkis vajadus mõõdiku sihttasemete korrigeerimiseks, tulenevalt sellest, et kasutajad on muutunud küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja ettevaatlikumaks ehk taustsüsteem mõõdiku hindamiseks on muutunud. Ühenduvuse mõõdikuna “Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbits internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s”, on korrigeeritud kasutatakse väga suure läbilaskevõimega võrkudega (VHCN) liitumisvõimalust. Seda 4 mõõdetakse ka uues Euroopa Liidu digieesmärke seadvas strateegias Digital Decade2 ning mõõdik hõlmab võrke, kus internetiühenduse kiirus on minimaalselt 1Gbit/s. Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse vaid üks programm, siis programmi eelarve ja selle täitmine on võrdne terve tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmisega. Tabel 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna 2024. aasta eelarve ja täitmine, kulud tuhandetes eurodes. Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%) Digiühiskond 150 225 123 324 94 878 77% Digiühiskonna programmi eelarve koosneb 8 programmi tegevusest, millest kõige suuremate kuludega on „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ ja kõige väiksem lõplik eelarve on tegevusel „5G taristu ja teenuste arendamine“. Kõige rohkem täideti programmi tegevuste „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ (95%) ja „5G taristu ja teenuste arendamine“ (90%) eelarveid. Kõige madalama täitumusega (48%) jäi programmi tegevus “Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine”. Kogu tulemusvaldkonna eelarve täitmine jäi madalaks (77%). Enim jäi kasutamata piirmääraga vahendite eelarvet (17,0 miljonit) ja majandustegevusest laekunud tulude arvelt tehtavaid kulusid (9,4 miljonit eurot). Eelarve jääkide tekkimise peamised põhjused on edasilükkunud projektid ja hanked, täitmata ametikohad (sh struktuurimuudatustest tulenevad), mis omakorda takistab tegevuste elluviimist plaanitud tempos, ning asutuste teadlik kulude kokkuhoid, et katta 2025. aasta eelarves tehtud kärpeid. Detailsem ülevaade lõpliku eelarve kujunemise, eelarve täitmise ning jääkide kohta on esitatud peatükis „Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“. 2 Euroopa digikümnendi mõõdikud: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019- 2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en 5 Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi olukorra analüüsid kattuvad ja programmi analüüsi eraldi välja ei tooda. Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise, ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise, sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimise. Täpsemad seosed Eesti 2035 tegevuskavaga on toodud lisas 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega rahulolu on 2024. aastal 82 protsenti (võrreldes 2023. aasta tulemusega on toimunud langus 1 protsent, mille pinnalt ei saa teha järeldust, et teenuse tase on oluliselt langenud). Tulemus üle 80 protsendi on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad 8 elusündmusteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati infoteenust 104 312 korda (eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8 700 külastust kuus. Üle poole (58% ehk u 4300) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega rahulolu ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497. Olulise uuendusena teenuste kvaliteedi tõstmiseks avaldati 2024. aasta lõpus Eesti.ee mobiilirakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenusteplokke. 2024. aasta oli digiriigi jaoks märgiline ka uute sihtide seadmisel. Valmisid nii andmete ja tehisintellekti3, personaalse riigi4 kui identiteedihalduse5 valged raamatud. Käivitati ka digiühiskonna arengukava 2030 uuendamine. Uuendatud arengukava on plaanis vastu võtta 2025. aasta alguses. Küberturvalisuse mõõdiku järgi langes inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu 2023. aastal (2022. aasta tulemus 95,3%, 2023. aasta tulemus 91,5%). Võrreldes eelmise aastaga on pisut tõusnud ( 2024. aasta tulemus 91,8%). Suurimateks usalduse mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja 3 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030, 2024 4 Personaalse riigi valge raamat, 2024. 5 Identiteedihalduse valge raamat, 2024 6 veebiteenuste vastu. Kuna kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja parandati ka üldist toimepidevust. 2024. aastal toimunud sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna toimimist suurendada. 2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni. Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT-majadest ning proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutuse CR14 viidi läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist saartalitluse režiimis e olukorras, mil võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhud. Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati 2024. aastal KOVe ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik, mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi rakendamiseks ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal saab riik teha paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta. Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks6, mis mõõdab küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem. 2024. aastal täpsustati mõõdiku metoodikat ning esitatud vastuste põhjal on Eesti endiselt Euroopa küberturvalisemate riikide seas. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eesti tugevam järgmistes valdkondades: riiklikul tasandil reageerimine ja CERT operatiivsus, küberjulgeolekualased raamistikud, teadus-arendusalane koostöö, kooskõla rahvusvaheliste parimate praktikatega ning nõuetega. Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2024. aasta lõpuks on 81 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure läbilaskevõimega võrkudega. 2024. aastal said valmis esimesed projektid taasterahastust rahastatava toetusmeetmest ja 598 aadressi said liitumise võimaluse valguskaabelvõrguga. Samuti jõudis lõpuni kogukonna lairibavõrkude toetusmeetme pilootprojekt, mille tulemusel rajasid 5 küla enda initsiatiivil ja riigi toetusel valguskaabelvõrgu 100-le aadressile. 6 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index 7 Digiühiskonna tulemusvaldkonna järgmiste aastate olulisemad fookused: 1. Riigi IKT-taristu hukukindlus - saavutada Eesti riigi terviklik võime toimida ja osutada teenuseid ka meie territooriumil paikneva digitaalse taristu kriisi korral. 2. Üleriigiline IKT juhtimine - tagada riigis praeguse geopoliitilise olukorra ja majanduslike võimalustega sobituv efektiivne ja jätkusuutlik IKT-korraldus: a. suurendades kesksete teenuste ja nende komponentide arvu ja kehtestades ärinõuded, mis võetakse kasutusele kõikides valitsemisalades; b. revideerides andmekogusid ja nende komponente ning suurendades taaskasutust; c. vähendades andmekogude moderniseerimise käigus nende arvu ja ökojalajälge. 3. Andmete ja tehisaru kasutuselevõtt - kujundada Eesti andmete väärindamise ja targa kasutamise toel juhtiva andmemajanduse ja avaliku halduse kvaliteediga riigiks maailmas. 4. Küberturvalisuse tagamine - tagada Eesti digiriigi turvalisus, luues paindliku ja kõiki sihtrühmi arvestava riikliku küberturvalisuse juhtimissüsteemi, mis ennetab proaktiivselt küberintsidente ja kriise. Eesmärk on tagada turvaline ja usaldusväärne digitaalne keskkond nii kodanikele kui ka ettevõtetele. 5. Digioskuste ja järelkasvu tagamine, naiste osakaalu suurendamine IKT-sektoris - kindlustada, et digiühiskonna arengu eeldusena elaksid riigis digivõimekad inimesed, kes: a. on vaatamata vanusele või sotsiaalsele staatusele elementaarsete digioskustega, mis toetavad nende ligipääsu teenustele ja osalusdemokraatia võimalustele (2030: vähemalt 80% inimesi vanuses 16–74 eluaastat on baastasemel digioskustega); b. on sõltumata tegevusalast tööks vajalike digioskustega ning on suutelised kohanema tehnoloogiliste muutustega; c. on kõrgtasemel digioskustega, et toetada uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja luua selleks eeldusi (2030: vähemalt 10% tööealisest elanikkonnast töötab IT-valdkonnas); d. suudavad kavandada ja eest vedada digimuutusi erinevates eluvaldkondades, toetades seeläbi tootlikkuse kasvu ning Eesti majanduse arengut. Programmi üldinfo Programmi nimi Digiühiskonna programm Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti Programmi eesmärk parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti. Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi vastutustundlik täpsusega) Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik Programmi periood 2024-2027 Peavastutaja (ministeerium)* Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) Kaasvastutajad (oma valitsemisala Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus asutused)* (RIT) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) 8 *Esitatud 2024. aastal kinnitatud programmile vastavalt. Vastutajate muutumist on selgitatud tulemusaruvaldkonna üldinfo peatükis. Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud Kuna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, siis programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud on samad. Tabel 3. Digiühiskonna programmi, meetmete ja programmi tegevuste mõõdikud Tegelik Sihttase Programmi mõõdikud 2022 2023 2024 2024 2025 Avalike digiteenustega rahulolu Allikas: Teenuste kataloog, JDM 80% 83% 82% 83% 84% Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest 4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8% suhtlemisest hoidunute osakaal** Allikas: Statistikaamet Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s 74,6% 80% 81% 77% 82% internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: TTJA Meede 1 Digiriik Eesmärk Tagada parim digiriigi kogemus Elusündmusteenuste arv 2 5 8 8 10 Allikas: JDM Programmi tegevus 1.1 Digiriigi arenguhüpped Eesmärk Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud Elusündmusteenuste arv (sihttase, ehk siis teenuste arv kokku selleks 2 5 8 8 10 aastaks) Allikas: JDM Programmi tegevus 1.2 Digiriigi alusbaasi kindlustamine Eesmärk Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena Toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, - tooteid ja -protsesse 2 3 4 4 5 toetatakse Allikas: JDM Meede 2 Küberturvalisus Eesmärk Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest 4,7% 8,5% 8,2% 4,5% 8% suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet 9  Programmi tegevus 2.1 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Eesmärk Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon on ajakohane ja adekvaatne Programmi tegevuse mõõdik Küberturvalisuse tagamise ja Ei vastanud arendamise tegevused on Jah Jah Jah Jah ootustele* kvaliteetselt ellu viidud Allikas: JDM Programmi tegevus 2.2 Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Eesmärk Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime tulla Teostatud analüüside arv aastas 2 3 3 4 4 Allikas: JDM Programmi tegevus 2.3 Küberturvalisuse tagamine Eesmärk Suurem küberturbe tagamise võimekus Asjakohased küberturbe meetmed Paranenud Paranenud E-ITS on on rakendatud E-ITS on E-ITS on võrreldes võrreldes kehtes- Allikas: JDM uuendatud uuendatud eelmise eelmise tatud aastaga aastaga Meede 3 Ühenduvus Eesmärk Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s 74,6% 80% 81% 77% 82% internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA Programmi tegevus 3.1 Õigusruumi tagamine Eesmärk Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele Ajakohastatud õigusaktide arv 4 2 4 2 2 Allikas: JDM Programmi tegevus 3.2 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Eesmärk Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s 74,6% 80% 81% 77% 82% internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA Programmi tegevus 3.3 5G taristu ja teenuste arendamine Eesmärk Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga 5G transpordikoridorid e arv***** 0 0 0 1 2 Allikas: JDM * Eelluviimist jätkatakse 2024 *****Esimene 5G transpordikoridor on plaanitud valmis saada 2025. aastaks. Programmi tegevuste täitmise analüüs 1. Digiriigi meede Programmi tegevuse „Digiriigi järgmised arenguhüpped“ raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused: TEENUSED: 10   Alates 2022. aastast on riigiportaali eesti.ee kaudu jõudnud inimesteni avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks elusündmusteenused. 2024. aasta lõpuks on inimesele kasutatavad 8 elusündmusteenust: abielu, lapse saamine, kaitseväekohustuse täitmine, Eestisse elama asumine, lähedase surm, pension, raske tervisediagnoosiga lapse toetamine, lahutus. Loodud elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse külastatavus eesti.ee platvormil: 2024. aasta jooksul külastati infoteenust 104 312 korda (eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 8 700 külastust kuus. Üle poole (58% ehk u 4 300 ) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-teenusega rahulolu ehk soovitusindeks on 85. 2023. aastal on lapse saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 47 271 korda. Kõigi 8 elusündmusteenuse külastusi kokku eesti.ee-s oli aastas 301 497.  2024. aasta lõpus avaldati Eesti.ee mobiilirakendus, et pakkuda kasutajatele mugavat ja lihtsat ligipääsu riiklikele teenustele nutiseadme kaudu, olenemata asukohast või ajast. Eesti.ee rakenduse kaudu saab kodanik kasutada mugavalt nii uusi kui riigiportaali eesti.ee populaarsemaid e-teenusteplokke. Esimesel kuul on olnud allalaadimisi üle 28 000.  Riiklik e-teenuste disainisüsteem VEERA viimane versioon valmis 2023. aastal. 2024. aastal toimusid tegevused, et kokku leppida disainisüsteemi juhtimis- ja haldusmudel.  2024.aastal uuendati teenuse standardit, mis esmakordselt valmis 2022. aastal, Standard, mis eelkõige on mõeldud otseste avalike teenuste arendamise toetamiseks, koosneb teenuse arendus- ja osutamisprotsessi kirjeldusest, teenuse osutamise ja arendamise põhimõtetest ning hindamisväravatest. 2025. aastasse on planeeritud tegevused standardi laialdaseks kasutusele võtmiseks. ANDMED JA TEHISARU:  Riigi üleseks valdkonna koordineerimiseks avaldati andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ning andmete tegevuskava 2024-2025 ja tehisintellekti tegevuskava 2024-20267.  Tehisaru laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks pakuti kratitoe portfelli enam kui 30 erinevale avaliku sektori organisatsioonile. Avalikus sektoris on tänaseks rakendatud kratte 172 korral. Alustati tehisintellekti määruse rakendamisega. Avalikus sektoris tehisaru kasutamise läbipaistvuse tagamiseks loodi vorm „Algoritmi kasutamise standard“, mille abil on kõik avalikud asutused oodatud avalikustama teavet enda kasutuses olevate TI ja algoritmiliste lahenduste kohta.  Jätkati Bürokrati baasplatvormi edasi arendamist, rakendamist ja teenuste pakkumist. Bürokratiga on liitunud 15 asutust ja liidestatud 18 teenust.  Andmejälgija eesmärk on pakkuda kodanikule selget ülevaadet tema andmetega sooritatud toimingutest. 2024. aastal otsustas Vabariigi Valitsus, et andmejälgija rakendamine asutuses muutub kohustuslikuks ning kõik haldusalad peavad 2025. aastal looma andmejälgija rakendamise kava.  Jätkati õigusliku aluse loomisega andmenõusolekuteenuse kasutuselevõtuks. Andmenõusolekuteenust kasutati 2024. aastal enam kui 1 000 000 korral jagamaks riigi käes olevaid andmeid inimese nõusolekul erasektoriga. Viidi läbi analüüs andmenõusolekuteenuse laiendamiseks juriidiliste isikute esindamisest tulenevatele võimalustele. Juriidiliste isikute puhul on kavas rakendada andmenõusolekuteenust 2025. aastal.  Avaandmete kättesaadavus ja kasutatavus paranes märkimisväärselt. Avaandmete teabeväravas avalikustatud andmestike arv kasvas 905 andmestiku võrra. Sellega täideti 2025 7 Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 Tehisintellekti tegevuskava 2024-2026 Andmete tegevuskava 2024-2025 11  aasta RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Käisid ettevalmistused andmete teabevärava lansseerimiseks. Teabevärava lansseerimine on kavandatud 2025 aasta teises kvartalis ning pakub ülevaadet kõigist avaliku sektori käes olevatest andmetest ning võimalustest neid tarbida.  Andmehalduse suunal jätkati andmekvaliteeti parandavate tegevustega, sealhulgas viidi läbi enam kui 150 andmekvaliteeti ja andmekirjeldust parandavat algatust. Sellega täideti 2025 aasta RRF eesmärgid aasta enne tähtaega. Valmis uus andmekirjelduste standardi versioon. Vabariigi Valitsus kinnitas kõigile avaliku sektori asutustele ülesande ajakohastada RIHA andmekoosseisude kirjeldused märtsiks 2025. Andmekvaliteedi juhiseid täiendati praktiliste lisadega. Kolme haldusala on toetatud andmekataloogi tarkvara hankimisel ja juurutamisel.  Avalikus sektori asutuste andmekorralduse edendamiseks alustati andmeüksuse refentsmudeli, kontrollnimekirja ning asutuse andmeküpsuse mudeli väljatöötamisega.  Andmete ja tehisaru alase kompetentsi ja võimekuse kasvatamiseks koolitati enam kui 2500 inimest keskvalitsuses. Käivitati andmevaldkonna sisekoolitajate koolitusprogramm.  Inimkesksema andmete kasutamise toetamiseks töötati välja inimkeskse andmekorralduse kontseptsioon.  Loodi Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika.  Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisaru kasutuselevõttu avalikus sektoris, sh toetati asutustes katseprojektide läbiviimist. Läbi viidi enam kui 15 generatiivse tehisaru projekti.  Inimkeskse andmekorralduse vaatest valmis inimese digitaalse kaksiku prototüüp. Programmi tegevuse „Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi kestlikkuse“ raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused: DIGIMUUTUSED:  Avaliku sektori digimuutuste protsessi käigus: o jätkati riigiüleste kesksete teenuste väljatöötamist, mis pakuvad tööriistu valdkondlike avalike teenuste osutamiseks, arendamiseks ning kvaliteedi tõstmiseks (nt ühtsed tehnoloogia-platvormid ja komponendid, koolitused, nõustamisvormid, juhised, standardid, ühistegevused (värbamine, hanked), rahastusmudel ja muud jõustavad meetmed. 2024. aastal valmisid kesksete teenuste rahastuse toel Postkast2.0 ja riikliku mobiilirakendus. o hinnatakse ja arendatakse digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist ja ärilist olukorda, seal hulgas on fookuses teenuste juhtimine, andmehaldus, tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, üldine juhtimisvõimekus ning kestlikkus. Valitsemisalade kasutuses on loodavad riigiülesed kesksed teenused ning valdkonna digipöörete edendamist võimestatakse Euroopa Liidu struktuurfondi vahenditega. Valdkondlikes digipööretes tuleb arvestada valdkonna jätkusuutiku rahastamise eesmärki (sh tulevikus hakkamasaamist ilma välisvahenditeta). 2024. aasta lõpuks on Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest toetatud 11 valdkondlikku digipööret. on arutusel riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks standardi ning mõõtmismetoodika loomine. Metoodika hindaks teenuste juhtimise, andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedi kriteeriume. Mõõtmise tulemusena tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne juhtide teavitamine, et vältida riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste elluviimist ning vajadusel tehes ettepanekuid suuna muutmiseks. 12 KESKSELT OSUTATUD IT-ALUSTEENUSED:  Jätkati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) oluliste konsolideerimistegevustega. Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist. Uue arvutitöökoha platvormiga liitus kaheksa astutust (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Justiits- ja Digiministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumi haldusaladest kokku 855 töökohta). TULEVIKUKINDLAD DIGIRIIGI PLATVORMID:  Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.  Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange.  Alustati turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega.  Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati riigipilve Euroopa õlg.  Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati selle juurutusega.  Võeti vastu avaliku pilve kontseptsioon ja viidi läbi keskne avaliku pilve teenuste hange. DIGIOSKUSED:  Eesmärgiga kujundada Digiriigi Akadeemia riigitöötajate keskseks õppeplatvormiks nõustati aasta jooksul asutusi e-kursuste väljatöötamiseks ning platvormi kasutuselevõtuks. 2024. aasta lõpuks oli platvormiga liitunud üle 18 000 kasutaja ning 12 riigiasutust.  Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi, mis annavad vajalikud teadmised ja oskused digimuutuste kavandamiseks ning juhtimiseks, digiteenuste arendamiseks ja juhtimiseks, IT-arendusprojektide elluviimise toetamiseks ning meeskondade juhtimiseks. Koolitusprogrammide pakkumisega jätkatakse ka 2025. ja 2026. aastal.  Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega, võimaldamaks tudengitel töötada regulaarse õppetöö raames välja lahendusi avaliku sektori väljakutsete lahendamiseks. Kandideerimisprotsessi lihtsustamiseks ning terviklikuma praktikakogemuse kujundamiseks käivitati IT-majade ülene riigi IT-praktikaprogramm. Pilootgruppi esitati 16 praktikakohale üle 350 sooviavalduse. 2. Küberturvalisuse meede Küberturvalisuse meetme raames keskenduti 2024. aasta jooksul küberturvalisuse arengu strateegiliste suundade uuendamisele, baasvõimekuse kasvatamisele ja hukukindlusele, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleks selge, ajakohane ja tõhus. Olulisemad tegevused olid:  2024. aasta jooksul uuendati küberturvalisuse strateegilised dokumendid. Olukorras, mil globaalne julgeolekuolukord on märgatavalt halvenenud, on fookus seatud eelkõige julgeoleku ja turvalisuse kindlustamisele. Küberturvalisuse arengut on käsitletud võimalikult komplektselt, hõlmates küberaspekte alates kesksete turbelahenduste arendamisest ja elutähtsate teenuste toimimise kindlustamisest kuni laiapindse ennetuse ning piisava järelkasvu tagamiseni.  Muutunud julgeolekuolukorra tõttu on ministeeriumitel, nende valitsemisala asutustel ja põhiseaduslikel institutsioonidel võimalik kasutada Vabariigi Valitsuse reservist vahendeid ettenägematuteks kulutusteks ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks. 2024. aastal toimunud sihtotstarbelise reservi rahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse taseme ühtlustamisele ja hukukindluse tagamisele, sh kriitiliste IKT teenuste ühenduste dubleerimisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise 13  võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust ja digiühiskonna toimimist suurendada.  Toimekindluse suurendamiseks võeti 2024. aastal fookusesse riigiasutuste sõltuvused IT- majadest ning proovile pandi teenuste toimepidevus välisühenduste katkemise korral. Koostöös sihtasutuse CR14 viidi läbi IT majadele saartalitluse õppus, mille eesmärk oli suurendada riigi IT-majade valmisolekut säilitamaks riigi infosüsteemi kuuluvate teenuste toimimist saartalitluse režiimis e olukorras, mil võrguühendused väljaspool Eestit on halvenenud või täielikult katkenud. Muuhulgas testiti varukoopiate taastamist, sõltuvusi andmekeskustest ning selgitati riigipilve kasutusjuhud.  Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks toetati KOVe ning haridussektorit infoturbemeetmete kaardistamisel ja rakendamisel, toimusid praktilised infoturbestandardi rakendamise töötoad. Küpsustaseme kaardistamisel ühtlustati metoodikat ning võeti kasutusele mõõdik, mis aitab asutustel hinnata enda vastavust ning kaardistada edasisi tegevusi infoturbestandardi rakendamiseks ning küberturvalisuse baastaseme saavutamiseks. Konsolideeritud tulemuste põhjal saab riik teha paremaid otsuseid sektorite osas, kes vajavad rohkem tuge ning prioriseerida turvapoliitikas meetmeid, mille rakendamisega jäävad asutused hätta.  2024. aastal on Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevalt suurenenud kübervaldkonna standardiseerimisega seotud teemade hulk (nt küberturvalisuse 2. direktiivil ja küberturvalisuse määrusel põhinevad sertifitseerimiskavad, küberkerksuse määrus, küberturvalisuse strateegia), mistõttu hakati laiemalt koordineerima riigisiseseid tegevusi. Küberturvalisuse taseme ühtlustamiseks ning Euroopa siseturu toimimise parendamiseks koostati küberturvalisuse seaduse eelnõu. Võrreldes kehtiva seadusega laiendati eelkõige infoturbe nõuetele vastavat sihtrühma. Küberturvalisuse 2. direktiivi ülevõtmisega suureneb Eestis nende ettevõtete arv, kes peavad hakkama järgima senisest rangemaid küberturvalisuse nõudeid, sh rakendama riskijuhtimismeetmeid ning teavitama intsidentidest. Paralleelselt töötati välja siseriiklik eelnõu väljatöötamiskavatsus, mille käigus hinnatakse ja korrastatakse kohustatud isikute ringi ning kohustuste ja järelevalvemeetmete proportsionaalsust, vähendades tarneahela ja muid asjakohaseid riske.  Pidevalt tegeletakse: o KÜTS subjektide teadlikkuse tõstmisega infoturbe rakendamise tõhustamiseks; o Eesti elanike ja ettevõtete teadlikkuse suurendamisega küberhügieenist (sh läbi avalikkusele suunatud teavituskampaaniate, regulaarsete ohuhinnangute ja KÜDI kursuste); o Teadusasutuste ja küberturvalisuse ettevõtetega koostöö tõhustamisega, et suurendada valmisolekut tulevikuohtudeks ning toetada küberspetsialistide järelkasvu. o Kriitilise infrastruktuuri kaitse, õppuste korraldamisega ning turvalisuse taseme tõstmisega, tõstes küberreservi teadlikkust, uuendades ja tõhustades olemasolevaid keskseid turbeteenuseid ja kaitsemeetmeid (nt. keskne turvatestimine, DDOS-kaitse jne). 3. Ühenduvuse meede Ühenduvuse meetme raames olid 2024. aastal olulisemad tegevused:  5G kasutusele võtmise soodustamiseks alustasid koostööd kolme Balti riigi sideoperaatorid, et rajada katkematu 5G ühenduvus Via-Baltica koridorile (TENT koridor). Euroopa Regionaalarengu Fondist planeeritud 18,7 MEUR 5G toetamiseks on veel riigiabi taotluse eelfaasis. 14   2024. aastal sai Euroopa ühendamise rahastust rahastuse meresidekaabli projekt Gotlandi, Saaremaa ja Hiiumaa vahel, mis toetab Eesti ühenduvuse toimepidevust.  2024. aasta uuendati raadioseadmete määruseid, viies need kooskõlla rahvusvaheliste otsuste ja soovitustega. Määruses sätestatud nõuete järgimisel on tagatud häirepuhtus ja raadioseadmete koostoime ning raadioseadmete kasutamine on ohutu.  2024. aastal loodi eeldused sageduslubade andmiseks digiraadiole (DAB) ja selle turule tulemiseks. Seni on toimunud DAB edastus katseprojektidena. Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine Tabel 4. Digiühiskonna programmi 2024. aasta eelarve ja selle täitmine programmi tegevuste kaupa, kulud tuhandetes eurodes. Digiühiskonna programm Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%) Kulud kokku 150 225 123 324 94 878 77% Digiriigi arenguhüpped 3 025 4 773 4 830 101% Digiriigi alusbaasi kindlustamine 95 895 89 567 65 810 73% Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja 1 526 2 003 960 48% koordineerimine Suundumuste, riskide ja mõjude 327 653 517 79% analüüsivõime arendamine Küberturvalisuse tagamine 14 241 17 586 14 756 84% Õigusruumi tagamine 3 105 4 831 4 308 89% Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine 25 226 3 722 3 526 95% 5G taristu ja teenuste arendamine 6 881 190 171 90% Digiühiskonna programmi rahalised vahendid oli kuni 2024. aasta lõpuni Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis, kuid valdkonna eest vastutas alates 2024. aasta suvistest ümberkorraldustest justiits- ja digiminister. Alates 2025. aastast on digiühiskonna eelarve Justiits- ja Digiministeeriumis (sh ülekantavad vahendid, v.a MKMi valitsemisalasse jäänud asutuse korral). Digiühiskonna programmi lõplik eelarve oli 2024. aastal 123,3 miljonit eurot. Sellest 73% moodustas tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine “ ja 14% tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarved. Programmi lõplikust eelarvest moodustasid 62% piirmääraga vahendid, 21% välistoetused ning 10% tuludest sõltuvad kulud. Programmi lõplik eelarve jäi 26,9 miljoni euro võrra algselt planeeritust väiksemaks ja seda põhjustasid järgnevad muudatused:  2023. aastast ülekantud vahendid suurendasid eelarvet 12,9 miljoni euro võrra;  negatiivne lisaeelarve vähendas eelarvet 1,6 miljoni võrra. Kärbiti nii asutuste tegevuskulusid, kui antavaid toetusi;  seadusemuudatuste tõttu suurenes eelarve kokku 0,5 miljonit eurot, sh sai RIA Riigikogu Kantseleilt 1,6 miljonit valimiste infosüsteemi haldamis- ja ülalpidamiskuludeks, RITi eelarve suurenes 1,5 miljonit seoses teistelt valitsemisaladelt saadud vahenditega arvutitöökoha teenuse jms kulude katteks, MKM andis 0,3 miljonit SoMi valitsemisalale tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudeli pilootprojekti läbiviimiseks, 0,1 miljonit KaMi valitsemisalale kvantside välisprojekti omafinantseeringuks ning vähendas digiühiskonna 15  programmi eelarvet 0,2 miljonit seoses tugiteenuste kulude ümberjagamisega, RIT suunas tegevuskuludest 2,0 miljonit eurot investeeringute eelarvesse Riigipilve varunduslahenduste soetamiseks;  VV sihtotstarbelisest reservist saadi kokku 2,4 miljonit eurot, sellest laiapindse riigikaitse kuludeks 1,3 miljonit, struktuurifondide projektide halduskuludeks 0,5 miljonit, IT vajaku kompenseerimiseks 0,4 miljonit ja küberturvalisuse taseme tõstmiseks 0,2 miljonit eurot;  välisvahendite eelarve jäi algselt planeeritust 49,0 miljoni võrra väiksemaks;  majandustegevusest laekuva tulu arvelt tehtavate ehk tuludest sõltuvate kulude eelarve suurenes 7,9 miljoni võrra. Programmi tegevuse „Digiriigi arenguhüpped“ eelarvet täideti 101% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 2,2 miljonit eurot, välisvahendeid 1,7 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,9 miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmine sisaldab 0,6 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku kompenseerimiseks. Eelarve ületäitmist põhjustas põhivarade kulumi eelarve alaprognoosimine (mitterahalised vahendid). Programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ eelarvet täideti 73% ulatuses, sh piirmääraga vahendite eelarvet 40,0 miljonit eurot, välisvahendeid koos riikliku kaasfinantseeringuga kasutati 12,4 miljonit, tuludest sõltuvate kulude (omatulud) eelarvet 2,9 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 10,5 miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve täitmises sisaldub 4,3 miljoni euro ulatuses VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid, sh:  2,5 miljonit IKT jaotamata vahendid;  0,9 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks;  0,5 miljonit struktuurifondide projektide halduskulud;  0,3 miljonit riigimajade IKT seadmete soetuseks;  0,1 miljonit küberturvalisuse taseme tõstmiseks. Kasutamata jäi kokku 23,8 miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 13,0 miljonit, välisvahendeid 4,0 miljonit ja omatulusid 9,4 miljonit eurot. Samas kasutati põhivarade kulumi eelarvet algselt planeeritust 2,6 miljoni võrra rohkem. Piirmääraga vahendite eelarve jäägist 3,1 miljonit moodustavad MKMi (sh RIKS); 0,2 miljonit TTJA ja 9,7 miljonit RITi tegevuskulud. Kasutamata jäägist kokku 0,6 miljonit eurot tagastatakse VV reservi 2023. aastal IT vajaku kompenseerimiseks ja riigimajade IKT seadmete soetamiseks eraldatud vahendeid, sh üle 0,2 miljonit euro investeeringutoetust RIKSi eelarvest, kuna turvalise mobiilside teenuse arendamine otsustati 2024. aastal lõpetada, ning üle 0,2 miljonit RITi eelarvest, kuna neid riigimajade IKT seadmete soetamise vahendeid ei olnud riigimajade arenduste (ehitused) edasilükkamise tõttu vaja. Eelarvet on üle jäänud ka seetõttu, et mõningaid kaupu ja teenuseid saadi algselt planeeritust odavamalt. Veel tagastatakse 0,1 miljonit eurot 2023. aastast 2024. aastasse ülekantud RIKSi investeeringutoetuse jääki, sest satelliitside seadmete hange läks odavamaks. Suurima osa ministeeriumi (MKMi) tegevuskulude jäägist ehk 1,7 miljonit eurot moodustavad sihtotstarbelised toetused. Sellest:  0,4 miljonit eurot jäi RIKSil kasutamata, sest satelliitside seadmete paigaldus lükkus ebaõnnestunud hanke tõttu uude aastasse;  0,3 miljonit eurot turvalise mobiilsideme teenuse sulgemise tõttu kasutamata jäänud vahendeid plaanib RIKS 2025. aastal kasutada lauatelefoni teenuse turvalisemaks muutmiseks; 16   0,1 miljonit eurot kantakse 2025. aastasse üle, et jätkata kvantside projektiga, kus välisabi kasutamiseks on vaja 50 protsenti omafinantseeringut (lepingu partnerid RIKS ja AS Metrosert);  0,9 miljonit eurot jäi kasutamata seoses suuremahulise rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse hankega "Tulevikukindel andmemajanduse ökosüsteem ja taristulised lahendused: tulevikukindla andmemajanduse ökosüsteemi mudel 1.0". Projekti fookus muutus ministeeriumide töö ümberkorraldamisel laiapõhjalisest teadus- ja arendustegevusest konkreetsete andmemajandusega seotud pilootprojektide tegemiseks, millega jätkatakse 2025. aastal JDMis. Tööjõu- ja majandamiskulud moodustavad MKMi jäägist 0,9 miljonit eurot, mille peamine tekkepõhjus on täitmata ametikohad. See pidurdas omakorda ka tegevuste elluviimist planeeritud mahus. Veel sisaldab MKMi tegevuskulude jääk 0,2 miljonit eurot IT vajaku kompenseerimiseks mõeldud vahendeid, mis eraldati ministeeriumile VV reservist jaanuaris 2025 ja seda veel 2024. aasta eelarvesse. 0,2 miljonit eurot jääki tekkis TTJA tegevuskuludest. 2025. aastal on kavandatud sellest katta 2 ajutise tähtajalise lepingu kulusid - välise mõjutustegevuse tuvastamine riigi demokraatlikesse protsessidesse (valimised) sekkumisel ja veebide ligipääsetavuse kontroll. Sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni hulgihinna kujundamise kuluarvestusmudeli tellimiseks on planeeritud 0,15-0,2 miljonit eurot, mida tuleb katta 2024. aasta jääkidest. TTJA tegevuskulude jääk viiakse üle ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“ seoses ministeeriumite vastutusalade muutusega. Suurima osa programmi tegevuse kasutamata jäägist moodustab RITi tegevuskulude jääk – 9,3 miljonit eurot. Sellest 0,6 miljonit eurot on tööjõukulude ning 8,6 miljonit majandamiskulude jääk, mille tekkimise põhjused on:  riist- ja tarkvara hangete vaidlustused ja tarneraskused üldisemalt IT sektoris;  klientide lisateenuste ja erilahenduste eelarve jäägid tekkisid, sest mitmed kuluread jäeti klientide poolt 2024. aasta jooksul kasutamata, et neid vahendeid kasutada 2025. aastal nii 2025. aasta puudujääkide katteks, kui ka 2024. aastast 2025. aastasse lükkunud kohustuste finantseerimiseks. Veel sisaldub RITi tegevuskulude jäägis 0,1 miljonit eurot küberturvalisuse taseme tõstmiseks ettenähtud vahendeid, mis eraldati RIT-ile VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024 ja on planeeritud kasutada kahe aasta jooksul. Omatulusid jäi RITil kasutamata 6,0 miljonit eurot. Valdavalt teenitakse neid Riigipilve teenusest, mis on ressursimahukas valdkond ja vahendeid teenitakse ette, et iga-aastaseid ja tulevikus saabuvaid suuri kulutusi katta (5-7 aasta pärast). Riigipilv 2.0 kulusid on hetkel kaetud ka selleks ette nähtud välisvahenditest, mis samuti on aidanud omatuludena teenitud vahendeid kokku hoida. RIA omatulud on seotud riigivõrgu osakonna teenustega (jääk 3,3 miljonit). Riigivõrgu teenuste kvaliteetseks toimimiseks ja riigivõrgule seatud toimeesmärkide saavutamiseks on vajalik riigivõrgu seadmete uuendamine perioodil 2026-2029, mida plaanitakse katta omatulust. Põhivara kulumi eelarve ülekulu on peamiselt tingitud prognoosi täpsustmisest ja sellest, et aasta jooksul täiendavalt saadud lisavahenditest soetatud põhivaralt arvestatud kulumit ei ole 2024. aasta riigieelarvet koostades saanud arvesse võtta. Programmi tegevuse „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ eelarvet täideti 48%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,8 miljonit eurot ja välisvahendites 0,2 miljonit. Piirmääraga eelarve hulgas oli 0,2 miljonit VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku 17 kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 1,0 miljon eurot, sellest piirmääraga vahendeid 0,7 miljonit ja välisvahendeid 0,3 miljonit. Piirmääraga vahendite eelarve jääk koosneb MKM-i tegevuskuludest. Sellest 0,1 miljon eurot oli planeeritud kõrgemate küberkaitse ja digiriigi kursuste (KÜDI) korraldamiseks, mis kaeti 2024. aastal VV reservist saadud vahenditest. 0,2 miljonit eurot moodustab täitmata ametikohtade tõttu (3 FTEd, värvati kavandatust hiljem) tekkinud tööjõukulude jääk. 0,2 miljonit eurot majandamiskulude jääki tekkis omakorda täitmata ametikohtade tõttu ootele jäänud tegevustest, sh küberturvalisuse aastakonverentsi korraldamine. MKMile IT vajaku kompenseerimiseks mõeldud 0,2 miljonit eurot eraldati VV reservist jaanuaris 2025 ja seda veel 2024. aasta eelarvesse. Välisvahendite (RRF) jääk summas 0,3 miljonit eurot koosneb Taaste- ja vastupidavusrahastu reformi „Digiriigi baasteenuste ümberkorraldamine ning turvaline pilvetaristule üleminek” küberturvalisust puudutava toetuse vahenditest ja jäi kasutamata ametikohtade hilisema täitmise (1 FTE 100% RRFst ja 1 FTE 80% ulatuses RRFist) ja nende töökohtadele kavandatud tegemata jäänud tegevuste tõttu (mh tehnoloogiliste uuringute tulevikukindluse tagamiseks ning ülikoolide tugi ja rahastus). Programmi tegevuse „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ eelarvet täideti 79%, peamiselt koosneb see piirmääraga vahenditest – 0,5 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku 0,1 miljon eurot MKM-i tegevuskulusid. Programmi tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarvet täideti 84%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 11,3 miljonit eurot, välisvahendites 2,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 1,3 miljonit. Piirmääraga eelarve hulgas oli 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku kompenseerimiseks ja 0,8 miljonit laiapindse riigikaitse kuludeks. Kasutamata jäi kokku 2,8 miljonit eurot, sellest piirmääraga vahendeid 2,4 miljonit ja välisvahendeid 0,5 miljonit. Põhivarade kulumi eelarvet kasutati algselt planeeritust 0,1 miljoni võrra rohkem. Programmi tegevuse piirmääraga eelarve kasutamata jääk koosneb 2,3 miljoni ulatuses RIA ja 0,1 miljoni ulatuses TTJA tegevuskuludest:  RIA jäägist üle 1,2 miljoni euro moodustavad litsentside eest tehtud ettemaksete periodiseeritud kulud, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise aastal; 0,6 miljonit hoiti eelarvevahendeid kokku ning 0,5 miljonit on VV sihtotstarbelisest reservist laiapindse riigikaitse tegevusteks RIAle eraldatud vahendid. Kuigi MKM esitas taotluse vahendite reservist saamiseks RaMile juba aprillis, eraldati need RIAle alles 2024. aasta oktoobris. Seetõttu ei olnud RIAl võimalik kogu aastaks planeeritud tegevusi nii lühikese aja jooksul ellu viia.  TTJA tegevuskulude jääk tekkis, sest 2024. aastal rahastati asutuse tööjõukulusid osaliselt VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahenditest. Jääk kantakse üle 2025. aastasse ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“ ning on planeeritud kasutada sideettevõtete kaabelkanalisatsiooni hulgihinna kujundamise kuluarvestusmudeli tellimiseks (hinnanguliselt 0,1 miljonit eurot). Programmi tegevuse „Õigusruumi tagamine“ eelarvet täideti 89%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 3,8 miljonit eurot, välisvahendite eelarvet 0,2 miljonit ja põhivarade kulumi eelarvet 0,3 miljonit. Piirmääraga eelarve hulgas oli 44 tuhat eurot VV sihtotstarbelisest reservist saadud vahendeid IT vajaku kompenseerimiseks. Kasutamata jäi kokku 0,5 miljonit eurot, sellest moodustasid piirmääraga vahendeid 0,6 miljonit, kuid samas täideti põhivarade kulumi eelarvet algselt planeeritust 0,1 miljoni võrra enam. 18 Programmi tegevuse eelarve ülekantav jääk on 0,6 miljonit eurot, mille moodustavad 0,15 miljoni euro ulatuses MKMi ja 0,4 miljoni euro ulatuses TTJA tegevuskulude jäägid. MKMi tegevuskulude jääk koosneb side-ettevõtjatele makstavatest sidevõrgule juurdepääsu tagamiseks vajalike investeeringute hüvitamise toetustest (75 tuhat eurot), mis tekkis, kuna ettevõtjate poolt tehtud investeeringute maht osutus eelarvesse prognoositust väiksemaks. TTJA eelarve jäägist moodustavad tööjõukulud 0,2 miljonit eurot. Jäägi tekkimise põhjuseks on uute teenistujate värbamiste venimine. Jääki kasutatakse 2025. aastal tööjõu voolavuse leevendamiseks. Samuti lisatöödeks peamiselt Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi haldusalale ametiabi korras teenuste osutamiseks – merepäästeks, militaarmonitooringuks, droonisegamiste tuvastamiseks, tuule- ja päikeseparkide müramõõtmisteks jm. 0,1 miljonit eurot jäi TTJA-l kasutamata majandamiskuludes, sest lõpule ei jõutud Mõigu raadioside monitooringujaama kolimise, liikuva monitooringujaama ümberehituse ning GPS häirete antennide soetuse ja paigaldusega. Tööd on mõjutatud seadmete rahvusvahelistest tarneaegadest. Ülekantavad vahendid on 2025. aastal kavandatud eelpool nimetatud tegevuste lõpetamiseks (valdav osa I-II kv jooksul), lisaks kaetakse litsentside kallinemine (sagedusplaneerimistarkvara LS Telcom, Skudra litsentside hooldustasu, litsentsid Tableau, Esecom, Asana, Figma), väikelennuki lennutasu GPS häirete korral. Vahenditest kaetakse ka TTJA e-teenuste arendusprojekti kulud (programmiülesed). Ka jäi TTJA-l kasutamata 0,1 miljonit eurot VV sihtotstarbelisest reservist augustis 2024 küberturvalisuse taseme tõstmiseks saadud vahendeid VPN seadmete soetamiseks. Hanke viis KeMIT läbi 2024. aastal, kuid seadmeid ei jõutud tarnida. Tarne on planeeritud 2025 I kv. TTJA jäägid viiakse 2025. aastal üle ettevõtluskeskkonna programmi tegevusse „Taristu valdkonna ohuennetus ja tegevuslubade andmine“. Programmi tegevuse „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ eelarvet täideti 95%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot ja välisvahendite eelarvet 3,4 miljonit (peamiselt uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine). Kasutamata jäi kokku 0,2 miljonit eurot välisprojektis „Viimase miili netiühenduse rakenduskulu“. Projekt on seotud lairiba juurdepääsuvõrkude toetamise RRF meetmega „Väga suure läbilaskevõimega elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“, mille rakendamine kestab. Meetme paremaks disainimiseks viidi läbi turutõrkepiirkondade lairibataristu maksumuse uuring, mille maksumus osutus planeeritust väiksemaks. Programmi tegevuse „5G taristu ja teenuste arendamine“ eelarvet täideti 90%, sh piirmääraga vahendite eelarvet 0,15 miljonit eurot. Kasutamata jäi kokku 19 tuhat eurot, mis kantakse samaks otstarbeks 2025. aastasse üle. 19 LISA. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse „Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutused 2024. aasta olulisemad tegevused Majandus ja kliima C. Kujundame paindliku ja turvalise majanduskeskkonna, mis soodustab uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad Töötati välja andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024- autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-, 2030 ning vastavad tegevuskavad. digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning Haldusalades kehtestati Andmejälgija nõue. TAd soodustava õigusraamistiku kujundamine Toetati andmenõusolekuteenuse kasutuselevõttu. arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega Parandati avaandmete kättesaadavust ja kasutatavust (avaandmete teabeväravas avalikustatud andmestike arv kasvas 905 andmestiku võrra). Toetati kratitoe portfelli enam kui 30-le avaliku sektori asutusele. Töötati välja inimkeskse andmekorralduse kontseptsioon. Eesti kujundamine maailma üheks turvalise Loodi kolm uut sündmusteenust: lahutus, pension ja digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea terviserikke tõttu toetust vajava lapse aitamine. kasutada, luua ja pakkuda maailmale Avaldati Eesti.ee mobiilirakendus. digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu Uuendati teenuste standardit. tagamine, e-residentsuse programmi Lõppes juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mille arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine raames rajati valguskaabli ühendus ca 17 000 aadressile. ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine) Riigivalitsemine A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja Jätkati avaliku sektori IT teenuste konsolideerimisega RITi. tõhustamine digitaliseerimise ja Alustati riigiülese arvutitöökoha 2.0 juurutamist. konsolideerimise kaudu Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) Jätkati digimuutuste elluviimisega. Mh on partneriks ka planeerimisel nii digi- kui ka rohepöörde ELVL, kes panustab keskselt kohalike omavalitsuste põhimõtete arvestamine ning KOVides vastava digivõimekuse arendamisesse. kompetentsi suurendamine Spetsialistidele ning juhtidele käivitati neli koolitusprogrammi. Talentide järelkasvu toetamise eesmärgil käivitati koostöömudel kutse- ja kõrgkoolidega. Riigivalitsemine B. Parandame riigi ja KOVi teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle vastutuse jaotumise Platvormipõhise lähenemise arendamine Valmis avalike pilvede strateegia. andmete ja digilahenduste vallas Uuendati andmesaatkonna riistvaraplatvorm ja käivitati riigipilve Euroopa õlg. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur. Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt Andmete ja tehisintellekti valge raamat 2024-2030 ning avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine vastavate tegevuskavade väljatöötamine. ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine, Bürokrati baasplatvormi edasi arendamine rakendamine ja säilitades inimesele otsustusõiguse ja teenuste pakkumine. valikuvabaduse ning tagades krattide usaldusväärsuse ja inimkesksuse) 20 Digiriigi arendamisel pideva katsetamise Katseprojektide toetamine generatiivse tehisintellekti kultuuri ja korralduse arendamine koostöös kasutuselevõtuks avalikus sektoris. erasektori ja vabakonnaga 21