AS Tallinna Lennujaam 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS Tallinn 18.06.2025 nr 1-3/25/20 AKTSIASELTS TALLINNA LENNUJAAM Registrikood: 10349560 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Tartu mnt 101, 10112 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 4 561 728 AS Tallinna Lennujaam 2024. aasta majandusaasta aruande kinnitamine Tutvunud AS Talinna Lennujaam 2024. majandusaasta aruandega, kasumi jaotamise ettepanekuga, audiitori järeldusotsusega, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust ning lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.04.2025 korraldusest nr 80 Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2025. aastaks: 1. Kinnitada 2024. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus (lisatud). 2. Kinnitada 2024. aasta puhaskasum summas 465 486 eurot ja jaotada puhaskasum järgmiselt: (i) kanda reservkapitali 23 274 eurot; (ii) kanda eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 442 212 eurot. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 84 794 876 eurot; (iii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena riigieelarvesse 4 414 711 eurot (netosumma); (iv) eelmiste perioodide jaotamata kasumi jääk peale dividendide väljamaksmist on 80 380 165 eurot. 3. Maksta dividendidena välja 4 414 711 eurot hiljemalt 30.06.2025. 4. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta 2024. aastal on väga hea. Riigi osaluse säilitamine äriühingus on vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: AS Tallinna Lennujaam, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Andre Küüsvek, Anne Samlik, Tarmo Karotam, Dr Michael Kerkloh, Kaidi Katus  Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam aktsionärile Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2024 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2024; • konsolideeritud koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks. Sõltumatus Oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas Rahvusvahelise Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide rahvusvahelise eetikakoodeksiga (sealhulgas rahvusvahelised sõltumatuse standardid) (IESBA koodeks). Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. AS PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, www.pwc.ee Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt. Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA- dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist; 2 • omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta; • hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust; • otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist; • hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis; • planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest. Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. AS PricewaterhouseCoopers /allkirjastatud digitaalselt/ Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 20. märts 2025 Tallinn, Eesti 3  Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 Tegevusaruanne Konsolideeritud majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Juhatuse esimehe pöördumine 3 Ülevaade kontsernist 7 Fookused ja tegevuskeskkond 9 Ühingujuhtimine 10 Riskijuhtimine 15 Majandustulemused ja investeeringud 20 2025. aasta väljavaade 26 Strateegia ja eesmärkide täitmine 27 Lennuliiklus meie lennujaamades 32 Lennuvälja- ja reisijateenused 36 Meeskond 48 Kestlikkusaruanne* 53 2024. konsolideeritud majandusaasta aruanne 65 * Kestlikkusaruanne lehekülgedel 53-64 ei ole auditeeritud ja põhineb ettevõtte andmestikul Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 2  Tegevusaruanne Juhatuse esimehe pöördumine Hea lugeja! meelelahutust ja lisateenuseid, ning seda kõike lisaks lendamisvõimalusele. Kuigi nime järgi võiks meie ettevõte elatuda peamiselt lennundusest, tuleb suurem osa Üks kiire ja palju katsumusi pakkunud aasta on taas läbi saanud ning on aeg see tuludest just mittelennunduse äridest. kokku võtta. “Meie missioon on ühendada Eesti maailmaga, aga me peame Mul on hea meel, et 2024. aasta oli meie uus rekordaasta, kui detsembri alguses ületasime 2019. aasta reisijate taseme, mis oli seni rekordihoidja. See aga ei tähenda, olema ka äriliselt kasumlik ettevõte.” et võiksime puhkama jääda. Vastupidi: uued reisijarekordid toovad endaga kaasa suuri investeeringuid ja tööd, mida peame tegema, et pakkuda ka tulevikus rohkesti Hea meel on selle üle, et just meie noorim ettevõte, AS Airport City, sai 2024. aastal sihtkohti algusega maailma koduseimast lennujaamast. tuule tiibadesse. Panime nurgakivi mitmele hoonele, mis aitavad meil tulevikus tulubaasi suurendada ning meelitavad piirkonda ka uusi lennundusega seotud Lai valik sihtkohti ja reisijarekord on küll toredad, kuid me ei tohi unustada, et ettevõtteid, kelle jaoks on oluline olla õhutranspordi läheduses. Esimesed hooned majanduskeskkond meie ümber muutub endiselt ning inflatsioonisurve on suur. valmivad 2025. aastal ja üürilepingud on juba sõlmitud. Me valmistume kogu Seetõttu mõtleme iga otsust tehes sellele, kuidas tagada Tallinna Lennujaama piirkonna arendamiseks. investeerimisvõimekus ning olla ka tulevikus majanduslikult tugev ettevõte. Me ei tee kunagi järeleandmisi ohutuses, teeninduskvaliteedis ega ühenduvustes. Suure sammu edasi tegime ka reisijate mugavuse suurendamiseks: märtsis võtsime Meie missioon on ühendada Eesti maailmaga, aga me peame olema ka äriliselt kasutusele uue põlvkonna julgestuskontrolli seadmed. Tänu sellele ei pea reisijad kasumlik ettevõte, mis suudab teha tulevikku vaatavaid investeeringuid ning maksta Tallinnas enam vedelikke ja suuri tehnikaseadmeid käsipagasist välja võtma. Lisaks riigile dividende. sellele avasime aprillis uuendatud ja senisest palju suurema lounge’i ning detsembris võtsime kasutusele uued Schengeni-väliste riikide väravad. Et tagada tulevikus meie stabiilne ja jätkusuutlik finantsseis, võtsime 2024. aastal vastu otsuse kehtestada 2025. aastal julgestustasu. See hakkab kajastuma Lõppenud aastal projekteerisime aktiivselt reisijaterminali järgmist laiendust ning kolmeeurose tõusuna reisijate piletihindades. Usume, et see ei vähenda reisijate juba 2025. aastal alustame ehitustöid. Me laiendame reisijatele mõeldud alasid ja soovi lennata ja uute paikadega tutvuda. kaotame ühtlasi mitu pudelikaela. Olen aastaid jaganud mõtet selle kohta, et lennujaam ei ole lihtsalt koht, kust minnakse maailma avastama. See on justkui kaubanduskeskus, pakkudes taristut, Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 3 Selleks aga, et saaksime kõik oma plaanid ellu viia ja pakkuda ka tulevikus kaugusemõõtjate lahendust juhuks, kui GPS-sidet häiritakse. Nii saime juunis mitmekesist lennuplaani algusega maailma koduseimast lennujaamast, on meil vaja taastada regulaarse ühenduse Tartu-Helsingi liinil. reisijaid, kes valivad oma reisi alguspunktiks Tallinna. Riik võttis ettevõtte omanikuna vastu otsused, mis mõjutavad meie 2024. aasta ja 2024. aastal läbis Tallinna lennujaama rekordilised 3,49 miljonit reisijat ja tehti 42 järgnevate aastate majandustulemusi. Omaniku ootus on, et ettevõte maksab 2024. 403 lennuoperatsiooni. Reisijate arv kasvas võrreldes 2023. aastaga 18%. Nende aasta eest 2025. aastal ja igal järgneval aastal omanikutulu (dividende) ning jätkab näitajatega oleme Baltikumi ja Põhjamaade kõige kiiremini kasvav lennujaam. panustamist Eesti ühenduvusesse. Aitäh kõigile, kes külastasid sel aastal meie lennujaamu! Kinnitan, et töö selle nimel, Aasta lõpus toimunud regionaalsete lennujaamade vara kaetava väärtuse testi et oleks, kuhu neist lennata, käib iga päev. Meie liiniarenduse meeskonna head tööd käigus selgus, et vara väärtus on langenud sihtfinantseeringute kärbete tõttu ja on märgatud ka mujal, sest selle tiimi valisid lennufirmad maailma viie parima hulka. raamatupidamises kajastatav väärtus ületab varaobjekti tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seetõttu tehti aasta lõpul regionaalsete lennujaamades Tallinna lennujaam pälvis taas Euroopa parima lennujaama tiitli alla 5 miljoni reisijaga vara väärtuse allahindlus, mis mõjutas ettevõtte majandustulemust ja mõjutab ka lennujaamade hulgas. Lisaks premeeriti Tallinna lennujaama kolmes regionaalsete lennujaamade tulevikuinvesteeringuid. kõrvalkategoorias: kõige nauditavam lennujaam Euroopas, kõige lihtsama teekonnaga lennujaam Euroopas ja kõige puhtam lennujaam Euroopas. Kõik need Kokkuvõttes saame tõdeda, et lõppenud aasta oli ärilises vaates väga edukas. tunnustused on märk sellest, et me teeme õiget asja, ning annavad jõudu juurde, et Regionaalsete lennujaamade varade allahindluse tõttu aga lõpetas kontsern edasi minna. majandusaasta oodatust siiski tunduvalt väiksema kasumiga (0,5 miljonit eurot). 2024. aasta jooksul oli Tallinna lennujaamast võimalik lennata otse 60 sihtkohta, sh Kontserni EBITDA oli 19,7 miljonit eurot. Just EBITDA on meie jaoks oluline, kuna 45 regulaarliiniga ja 15 regulaarse tšarterlennuga. see näitab suuresti ära meie investeerimisvõimaluse. Liigume edaspidigi eesmärgiga teha pikaajalisi ja tulevikku vaatavaid investeeringuid sõltumata hetke Sel aastal alustas Tallinnasse lendamist kaks uut lennufirmat: Lufthansa kontserni majanduskeskkonnast, et olla valmis reisijate arvu jätkuvaks kasvuks. kuuluv Eurowings ja Prantsuse odavlennufirma Transavia France. Viimane alustas lende Pariisi Orly lennujaama. Lisaks avas airBaltic viis uut lennuliini: nüüd saab 2024. aastal investeerisime kokku 28,6 miljonit eurot nii Tallinna lennujaama lennata ka Billundisse, Maltale, Burgasesse, Kittilässe ja Palma de Mallorcale. arengusse ja laiendamisse, kinnisvarasse ja uude tehnoloogiatesse kui ka rohetehnikasse ning töötajatesse ja nende tööruumidesse. Teame, et just meie Lisaks Tallinnale tagasime regulaarse lennuühenduse Eesti suursaartelt ning Pärnu töötajad on need, kes loovad maailma koduseima lennujaama kuvandi. Me teeme lennujaam teenindas hooajalisi Ruhnu regulaar- ja tellimuslende. kõik selleks, et pakkuda neile toetavat ja arendavat töökeskkonda. Uutmoodi proovikividega seisime silmitsi Tartus, kuhu lendav Finnair peatas aprillis Aprillis jõudis lõpule pikalt teostatud projekt: Tallinna lennujaamast sai CAT II lennud GPS-signaalide segamise tõttu. Õnneks leidsid lennufirma ja sertifitseeritud lennujaam. See tähendab, et varasema minimaalse 550-meetrise Lennuliiklusteeninduse AS koostöös probleemile lahenduse: rakendati maapealsete rajanähtavuse asemel saavad lennukid maanduda ka minimaalselt 300-meetrise Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 4 rajanähtavuse korral ja pilvekõrgusega 30 meetrit. Niisiis häirivad halvad Lennunduses tuleb hoida silme ees pikka perspektiivi, sest investeeringud on suured ilmastikutingimused lende nüüd vähem. ning reisijate teenindamiseks vajaliku taristu projekteerimine ja rajamine võtab palju aega. Lõppenud aastal alustasime Tallinna lennujaama lõunaalal mitmesuguseid ehitustöid. Aprillis sõlmisime Nordecon AS-iga lepingu sinna E-klassi lennukite Oleme koostanud aastate 2025–2030 strateegia, millele tuginevad järgmiste seisuplatside ehitamiseks. Lepingu maksumus on 7,5 miljonit eurot (lisandub aastate fookused, eesmärgid ja tegevusplaanid. Meie ambitsioon on kasvada käibemaks) ja töö saab valmis 2025. aasta sügiseks. See on osa Tallinna lennujaama strateegiaperioodi lõpus 5 miljoni reisijaga lennujaamaks. Strateegias oleme pikemast arenguplaanist, millega suureneb meie võimekus võtta vastu suuri ja sõnastanud juhtpõhimõtted ja tegevused, mis aitavad meil seda kõrgelennulist raskeid lennukeid. Lisaks alustas AS Airport City lõunaalal kahe kaubaterminali ja eesmärki saavutada. kolme lennukiangaari ehitust. Kokku valmib 2025. aastal lõunaalal 23 000 ruutmeetrit äripinda. Lähiaastate potentsiaal on ehitada olemasoleva 2025. aasta ootab uute katsumuste ja võimalustega. Ma tean, et saame kõigega detailplaneeringu alusel lõunaalale veel kuni 82 000 ruutmeetrit. hakkama, sest meie meeskond töötab alati ühtse ja tugeva meeskonnana. See aitab meil olla ka tulevikus maailma koduseim lennujaam. Logistikakeskuste ja angaaridega võimaldame oma partneritel toetada oma ärisid ja selle kaudu Eesti majandust tervikuna. Meie soov on aidata kaasa Eesti Oleme Eesti visiitkaart ja õhuvärav ning kanname seda rolli uhkusega. majanduskasvule. Just seda need Airport City loodavad hooned teevad, võimaldades lennundusega seotud ettevõtetel Eestis tugevamalt kanda kinnitada. Uute kohtumisteni maailma koduseimas lennujaamas! Kõige selle keskel ei unusta me ära keskkonnahoidu ja CO2-neutraalseks muutumist. Seadsime endale eesmärgiks olla 2025. aastaks CO2-neutraalne lennujaam ja teeme selleks järjepidevalt pingutusi oma CO2 jalajälje vähendamiseks. Oleme vähendanud Riivo Tuvike oma CO2 jalajälge 95% võrreldes 2018. aastaga. Kõik märgid näitavad, et saavutame juhatuse esimees 2025. aastal CO2-neutraalsuse. Selleks aga, et oma mõju keskkonnale ka edaspidi vähendada, võttis meie tütarettevõte Tallinna Airport GH kasutusele järgmised kolm elektriautot. Et olla valmis tulevikutehnoloogiaks, liitusime Läänemere piirkonna (BSR) HyAirporti projektiga, mille eesmärk on koguda teadmisi ja luua eeldused vesiniku kasutuselevõtuks lennunduses. Teame, et koos partneritega jõuame kaugemale. Ka meie reisijad ja koostööpartnerid ootavad meilt keskkonnamõju vähendamist. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 5 Joonis 1. Kontserni 2024. aasta olulisimad tegevusnäitajad (sulgudes 2023. aasta AS Tallinna Lennujaam näitaja) LOP – lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine 394* töötajat (374) AS Tallinn Airport GH Tallinna lennujaam 269* töötajat (258) 332 töötajat (319) AS Airport City 3 492 114 reisijat (2 961 564) 2* töötajat (1) 42 403 LOP-i (38 155) * Näitajad seisuga 31.12.2024 Kärdla lennujaam 13 töötajat (14) 15 307 reisijat (16 181) 1 516 LOP-i (1 568) Kuressaare lennujaam Pärnu lennujaam 15 töötajat (16) 8 töötajat (7) Tartu lennujaam 42 490 reisijat (42 272) 1097 reisijat (2087) 23 töötajat (14) 2 063 LOP-i (1 976) 1 151 LOP-i (810) 27 270 reisijat (1 080) 4 109 LOP-i (3 896) Kihnu lennuväli 1 töötajat (1) 0 reisijat (33) 32 LOP-i (42) Ruhnu lennuväli 2 töötajat (3) 1 472 reisijat (1 398) Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 498 LOP-i (382) 6  matesse sihtpunktidesse mõistliku sageduse ja ajakuluga. Töötame selle nimel, et Ülevaade kontsernist sihtkohtade arv ja lennuühenduste sagedus suureneks. Regionaalsetes lennujaamades soovime tagada toimivad regionaalsed lennuühendused ja Aktsiaselts Tallinna Lennujaam ning selle tütarettevõtted AS Tallinn Airport GH ja AS lennujaamade tõhusa käitamise. Tähtsal kohal on reisijate ja teenuste ohutus ja Airport City moodustavad kontserni Tallinna Lennujaam. AS-i Tallinn Airport GH ja turvalisus. Juhime oma tegevuse mõju looduskeskkonnale ja rakendame meetmeid AS-i Airport City asutaja ning aktsiate omanik on AS Tallinna Lennujaam. negatiivse mõju vähendamiseks. Kui aruandes viidatakse ettevõttele või AS-ile Tallinna Lennujaam, siis on mõeldud Oma tegevuses lähtume järgmistest väärtustest: me oleme usaldusväärsed, avatud Aktsiaseltsi Tallinna Lennujaam. Tütarettevõtete kohta kasutatakse ärinimesid AS ja hoolivad. Tallinn Airport GH ja AS Airport City. Tabel 1. Kontserni tegevus- ja finantsnäitajad AS-i Tallinna Lennujaam ainuomanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Kliimaministeeriumi haldusalasse. Kontserni peakontor asub Tallinnas. Ühik 2024 2023 Muutus 2024- 2023 % AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja arendaja. Ettevõtte tegevuse Reisijaid Tallinna lennujaamas reisijad 3 492 114 2 961 564 18 eesmärk on pakkuda rahvusvahelisi lennuühendusi, mis aitavad kaasa Eesti riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning sedakaudu konkurentsivõime kasvule. Omaniku Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP-id 42 403 38 155 11 ootus on, et ettevõtte tegevus oleks äriliselt kasumlik ja tõhus ning et ettevõte Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisijad 87 636 63 042 39 maksaks omanikutulu (dividende). Lennuoperatsioone regionaalsetes LOP-id 9 369 8 660 8 lennujaamades AS Tallinn Airport GH osutab reisijatele ja õhusõidukitele maapealseid teenuseid Keskmine töötajate arv taandatud FTE 612 579 6 ning AS Airport City arendab ja haldab lennujaama vahetus läheduses asuvat täistööajale kinnisvara. Mõlemad tütarettevõtted toetavad sellega emaettevõtte eesmärke. Müügitulu tuh eurodes 64 151 57 316 12 Äritulu kokku tuh eurodes 78 662 72 089 9 Kontserni tegevusalad on: Ärikulu kokku tuh eurodes 74 310 63 405 17 • Tallinna, Kuressaare, Kärdla, Pärnu ja Tartu lennujaama ning Kihnu ja Ruhnu Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 19 742 17 583 12 lennuvälja käitamine; Puhaskasum tuh eurodes 465 8 483 -95 • lennuvälja– ja aeronavigatsiooniteenuse osutamine; • õhusõidukite, reisijate ja kauba maapealne teenindamine; Rahavood äritegevusest tuh eurodes 19 926 17 561 13 • mittelennundusteenuste osutamine ning kinnisvara haldamine ja Investeeringud tuh eurodes 29 270 18 055 62 arendamine. Omakapitali tootlus % 0.3 6,6 -95 EBITDA marginaal % 31 31 0 Loome võimalusi selleks, et Tallinna lennujaamast saaks reisida Euroopa olulisi- Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 7 * Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut. Joonis 2. Kontserni struktuur Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 8  2024. aastal alustasid AS Tallinna Lennujaam ja Eesti Varude Keskus AS koostööd, Fookused ja tegevuskeskkond et ehitada Tallinna lennujaama territooriumil välja õhusõidukite kütuse käitlemiseks sobiv taristu ja leida selle käitajaks operaator. Sellega seoses panustavad pooled 2024. aasta oli Tallinna lennujaamale kiire kasvu aasta. Kuigi Eesti majandus jätkas olulises mahus rahalisi vahendeid taristu rajamisse ühisettevõtte kahanemist ka 2024. aastal, kasvas lennufirmade pakkumine sihtkohtade ja kaudu. Ühisettevõtte eesmärk on tõsta Tallinna lennuvälja ja Eesti Vabariigi istekohtade osas märkimisväärselt. lennukikütusega varustamise toimepidavust ja varustuskindlust. Ühisettevõte asutatakse 2025. aastal. Majanduses valitsenud ebakindlusest hoolimata tõi pakkumise kasv kaasa nõudluse märgatava suurenemise. Kokkuvõttes kasvas 2024. aastal Tallinna lennujaama Projekteerisime Tallinna reisiterminali laiendust ja iseteeninduse kontseptsiooni reisijate arv 18%. ning valmistasime ette uute infosüsteemide kasutuselevõttu. Sellega parandame juhtimisinfo kättesaadavust ning suurendame toimimise punktuaalsust ja Eesti hinnakasv oli 2024. aastal 3,5%, millest 1,6% tuli tarbimismaksude kasvust. läbipaistvust. Vahetasime välja lennueelse julgestuse läbivaatusseadmed, et Tarbijahinna kasvu piiras mõnevõrra energiahindade odavnemine: nii elekter kui ka parandada reisijate turvalisust ja kasutuskogemust. mootorikütused maksid keskmiselt vähem kui 2023. aastal. Kuue kuu Euribor langes 2023. aasta lõpu 4%-lt 2024. aasta lõpuks 2,43%-le. Samal ajal kasvasid Eesti Ühtlasi viisime oma tegevuse vastavusse infoturbe ISO 27001 nõuetega ning tööjõukulud keskmiselt 2024. aastal 8%. suurendasime tunduvalt infoturbe nähtavust ja võimekust. Riik otsustas 2024. aastal vähendada Tallinna Lennujaama sihtfinantseeringuid ja Keskendusime ka töökeskkonna parendamisele. Meie ettevõttes töötab ligikaudu alates 2025. aastast hakata võtma omanikutulu (dividende). Eesti asukoht Euroopa 76% töötajatest vahetustega ööpäevaringselt, kuna Tallinna kaugem asukoht äärealal, hinnasurve ja omaniku ootused teevad ettevõttele tulevikus väga Euroopa sihtkohtadest tingib vajaduse hoida lennujaam avatud, et tagada keeruliseks säilitada lennujaamatasude konkurentsivõime. ühendused Euroopa pealinnadega ühe ööpäeva jooksul. Esimene lendude väljumise laine algab kell 4 hommikul ja õhtune saabumislaine on kella 1–2 paiku öösel. 2024. aastal konsulteerisime lennufirmadega julgestustasu kehtestamise kõikides lennujaamades ning erivajadustega reisijate teenuse ja taristutasude muudatused Vahetustega töö, lennundusele omased suuremad riskid ja kiire kasv panid 2024. Tallinna lennujaamas alates 2025. aastast. Tasude suurendamise põhjus on kulude aastal proovile nii meie töötajad kui ka kogu ettevõtte. See peegeldus ka töötajate kasv, omaniku ootuse muutus, riigi sihtfinantseeringute vähendamine ning keskses rahulolu kahanemises. taristus tehtud muudatused seoses sellega, et 2025. aastal avaneb Tallinna lennujaamas maapealse perrooni- ja pagasiteenuse turg. Lõppenud aasta fookus oli suunatud uuele kasvule vundamendi rajamisele. Alustasime suurte strateegiliste projektide ettevalmistamist ja elluviimist, mis võimaldavad tulevikus tegevust kasvatada. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 9  • Kvaliteedi- ja vastavusjuhtimise eesmärk on toetada kontserni strateegilist Ühingujuhtimine arengut eestvedamise, kaasamise, pideva parendamise, faktipõhise otsustamise ja mõju juhtimise kaudu. Sel viisil tagame kvaliteedi ja Juhtimispõhimõtted vastavuskohustuste täitmise ning saavutame ühtlasi huvipoolte rahulolu meie teenustega. Oma äritegevuse korraldamisel juhindub Tallinna Lennujaam ettevõtte põhikirjast ja kehtivatest riiklikest õigusaktidest. • Tulemusjuhtimine on kogu kontserni hõlmav protsess, mis toetab tulemuslikkuse suurendamist ja omaniku ootuste täitmist. Kasutame Riigiettevõttena oleme pühendunud hea ühingujuhtimise tava järgimisele ning süsteemseid mõõdikuid tulemuste hindamiseks ja jälgime eesmärkide oleme need põhimõtted avaldanud oma kodulehel. saavutamist regulaarselt. Omaniku ootus on, et kontsern oleks Eesti ettevõtluses eeskujuks juhtimise, sotsiaalse vastutuse ja kõrge ärikultuuri poolest. Me lõimime vastutustundliku ühingujuhtimise põhimõtted igapäevategevusse, juhtimisse ja strateegiasse. Juhatus langetab otsuseid, lähtudes nii kontserni ettevõtete kui ka aktsionäri huvidest. Samuti tagab juhatus kontserni jätkusuutliku arengu, lähtudes selle missioonist, visioonist, eesmärkidest ja strateegiast ning hoolitsedes riskijuhtimise ja sisekontrolli toimimise eest. Kestliku arengu põhimõtteid järgides oleme pühendunud oma tegevusest tuleneva keskkonnamõju vähendamisele ja ühiskondliku mõju teadvustamisele. Juhtimiskvaliteedi ühtlustamiseks kehtivad kontsernis ühtsed juhtimispõhimõtted. Kontsernis on rakendatud integreeritud juhtimissüsteem, mille eesmärk on aidata organisatsioonil saavutada oma strateegilisi eesmärke ühtse ja koordineeritud juhtimisraamistiku kaudu. • Ohutusjuhtimise eesmärk on tagada, et kontsern täidaks oma ärieesmärke turvaliselt, ennetades ja vältides õnnetusi ning kaitstes inimesi, vara ja keskkonda. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 10 Aruandluspõhimõtted erakondadesse, rahvusest, rassist, nahavärvusest, usutunnistusest, veendumustest, vanusest, puuetest või seksuaalsest sättumusest. Samad võrdse kohtlemise Kvaliteetsete juhtimisotsuste tegemiseks on kontsernis loodud põhimõtted kehtivad klientide, teenusepakkujate ja koostööpartneritega suhetes, aruandlussüsteem. sealhulgas maksetingimustes ja muudes kokkulepetes. AS-i Tallinna Lennujaam juhatus koostab kontserni majandusaasta finantsaruande, “Hea ärieetika põhimõtete alusel peavad töötajad tegutsema järgides rahvusvaheliselt tunnustatud finantsaruandluse põhimõtteid. Aruannet eetiliselt, vastutustundlikult ja seaduskuulekalt.” kontrollivad audiitor ja AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu. Kvartaliaruanded avalikustab kontsern nõuetekohaselt kodulehel. Kontsernis on avatud vihjeliin, mille eesmärk on võimaldada töötajatel teavitada õigusaktide, sisemiste normide ja käitumiseeskirjade rikkumistest ning nende Hea ärieetika põhimõtted rikkumiste varjamisest. Tagame vihjeliini kasutajate anonüümsuse, et töötajad Kontsernis on kokku lepitud käitumisreeglid, mida saaksid kitsaskohtadest teavitada, kartmata tagajärgi. järgitakse kontserni ettevõtete nimel tegutsedes. AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek Kõik töötajad peavad läbima kohustusliku ärieetika koolituse. Hea ärieetika põhimõtete alusel peavad töötajad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja AS-i Tallinna Lennujaam üldkoosolek kogunes 2024. aastal kolmel korral. seaduskuulekalt, kaitstes samal ajal ettevõtte head mainet. Kui konkreetseid juhiseid pole, lähtutakse eetika üldpõhimõtetest. Üldkoosolekutel kinnitati: • 2023. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus ning kasumi Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam nulltolerantsi põhimõte. jaotamine; • nõukogu liikmete muudatus. Liikmete seast kutsuti tagasi Sir John Elvidge Vastutame oma otsuste ja tegevuse eest, mis mõjutavad meie töötajaid, kliente, ja Märten Vaikmaa. Uuteks liikmeteks valiti nõukogu esimeheks André partnereid ja laiemat kogukonda. Toetame igal turul ausat ja avatud konkurentsi ning Küüsvek ja Michael Kerkloh, kelle volitused kehtivad kolm aastat; oleme usaldusväärsed partnerid äriühingutele, kohalikele omavalitsustele ja riigile. • anda AS-i Tallinna Lennujaam juhatusele nõusolek asutada 55% osalusega ühisettevõte AS-iga Eesti Varude Keskus rahalise ja vajaduse korral Meie sise- ja väliskommunikatsioon on avatud. Me tagame huvipooltele piisava, mitterahalise sissemakse teel; olulise ja õigeaegse info edastamise. • põhikirja uus redaktsioon. Juhtkond tegutseb viisil, mis väärtustab töötajaid ja loob ettevõtte sees usaldusliku keskkonna. Kõiki töötajaid koheldakse võrdselt sõltumata nende soost, perekonnaseisust, vanemlikust staatusest, kuuluvusest organisatsioonidesse ja Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 11 AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu Nõukogu kogunes 2024. aastal 12 korral. Kohtumiste põhiteemad olid seotud 2025–2030 strateegia koostamisega, majandustulemuste, investeeringute, Eesti AS-i Tallinna Lennujaam nõukogus on põhikirja alusel kuni kuus liiget. Nõukogu teeb Varude Keskusega ühisettevõtte asutamisega ja strateegiliste eesmärkide täitmise järelevalvet juhatuse tegevuse üle ja osaleb oluliste otsuste langetamises. arutamisega. Nõukogu tegutseb iseseisvalt kontserni ja aktsionäri parimates huvides. Nõukogu Lisaks käsitleti sihtfinantseeringutega seostuvat, lennujaamatasude muudatust ning kiidab heaks strateegia, üldise tegevuskava, riskijuhtimise põhimõtted ja regionaalsete lennujaamade varade allahindlust, 2025. aasta strateegilisi aastaeelarve. eesmärke ja eelarvet ning olulisi investeeringute projekte. Nõukogu liikmed määratakse kolmeks aastaks ja nende tasu määrab üldkoosolek. 2024. aastal pikendati nõukogu otsusega kõikide juhatuse liikmete volitusi Nõukogu liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kättesaadav järgnevaks perioodiks. Tallinna Lennujaama kodulehel. Majandustulemustest andis juhatus nõukogule ülevaate kord kvartalis. Esimees Märten Vaikmaa Ametisse määramise aeg 17.08.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg 11.03.2024 Auditikomitee André Küüsvek Ametisse määramise aeg 11.03.2024 Volituste kehtivuse tähtaeg 11.03.2027 Esimees Tarmo Karotam Liikmed John Elvidge Ametisse määramise aeg 16.09.2021 Liikmed Jaak Viilipus Volituste kehtivuse tähtaeg 16.09.2024 Piret Kübbar Dr. Michael Kerkloh Ametisse määramise aeg 14.10.2024 Volituste kehtivuse tähtaeg 14.10.2027 Auditikomitee kogunes 2024. aastal üheksal korral ja ühel korral võeti otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Jaak Viilipus Ametisse määramise aeg 08.06.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg 08.06.2025 Siseaudiitor analüüsis: • maksemasinate haldamise ja sularahatehingute protsesse; Anne Samlik Ametisse määramise aeg 17.08.2023 Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2026 • kas riskidega seotud teemad on asjakohaselt tuvastatud ja hallatud; • ISO 27001 eelauditi tulemusi; Tarmo Karotam Ametisse määramise aeg 17.08.2023 • siseauditi tööplaani ja selle täitmisega seotut; Volituste kehtivuse tähtaeg 17.08.2026 • lennuvälja- ja reisijateenuste valdkonna hangete tööplaani. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 12 Auditikomitee käsitles siseaudiitori aruannete tulemusi. Samuti kinnitas komitee nii Anneli Turkin Ametisse määramise aeg 01.04.2009 2023. aasta majandusaasta aruande kui ka 2024. aasta vaheauditi tulemused. Volituste kehtivuse tähtaeg 31.03.2029 AS-i Tallinna Lennujaam siseaudiitor on Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. 2024. aastal pidas juhatus 96 koosolekut (2023: 100). Siseaudiitor tegutseb auditikomitees kinnitatud tööplaani alusel ning haldab eetika, pettuste ja korruptsiooni vihjemeili. Juhatuse liikmete tööjõukulud on näidatud nõukogu aruandes, mis on kättesaadav Tallinna Lennujaama kodulehel. Üldkoosolek on kinnitanud 2024. aasta majandusaasta finantsaudiitoriks audiitorühingu Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers. Konsolideeritud majandusaasta aruande auditi eest vastutab vandeaudiitor Jüri Koltsov. Finantsauditi tegemisel lähtutakse rahvusvahelistest auditeerimisstandarditest. AS-i Tallinna Lennujaam juhatus Juhatus esindab kontserni ning juhib selle tööd kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga, tegutsedes majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Otsuste tegemisel lähtub juhatus ettevõtete ja omaniku parimatest huvidest ning kohustub tagama jätkusuutliku arengu, tuginedes seatud eesmärkidele ja strateegiale. Esimees Riivo Tuvike Ametisse määramise aeg 01.06.2019 Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2029 Liikmed Katrin Hagel Ametisse määramise aeg 01.04.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2028 Eero Pärgmäe Ametisse määramise aeg 01.04.2022 Volituste kehtivuse tähtaeg 31.05.2027 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 13 Kontserni juhtkond AS-i Tallinn Airport GH juhtimine Kontserni igapäevategevust juhib ning otsuseid võtab vastu kümneliikmeline AS-i Tallinna Airport GH põhiline tegevusala on reisijate, kauba ja õhusõidukite juhtkond, kuhu kuuluvad strateegiliste valdkondade ja osakondade juhid ning maapealne teenindamine. juhatuse liikmed. Otsused langetatakse ühiselt juhtkonna koosolekutel. AS-i Tallinn Airport GH üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu Juhtkonna liikmed volitused ja vastutus on sätestatud põhikirjas. • Riivo Tuvike, juhatuse esimees • Katrin Hagel, juhatuse liige, lennuvälja- ja reisijateenused; määruste Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu ja see koosneb AS-i Tallinna 139/2014 ja 2017/373 mõistes kõikide lennujaamade vastutav juht Lennujaam osadest juhatuse liikmetest. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ja liikmed • Eero Pärgmäe, juhatuse liige, kommertsteenused Anneli Turkin ja Eero Pärgmäe. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja • Anneli Turkin, juhatuse liige, finants-, kvaliteedi- ja riskijuhtimine seaduses toodud tingimustel. Nõukogu liikmetele eraldi tasu ei maksta. • Indrek Nõlvak, AS-i Tallinn Airport GH juhatuse liige • Margot Holts, turundus ja kommunikatsioon AS-i Airport City juhtimine • Andrus Järg, digitaliseerimine ja infotehnoloogia • Anneli Lille, inimesed ja organisatsioonikultuur AS-i Airport City põhiline tegevusala on enda või renditud kinnisvara üürileandmine • Tõnu Mühle, taristu arendus ja haldus ja käitus. • Kristina Randveer, juriidiline tugi AS-i Airport City üldkoosolek on AS-i Tallinna Lennujaam juhatus. Nõukogu volitused ja vastutus on sätestatud põhikirjas. Ettevõtte nõukogu on neljaliikmeline. Nõukogu esimees on Riivo Tuvike ning nõukogu liikmed on Eero Pärgmäe, Tarmo Karotam ja Andres Aavik, kellest viimase kahe töö nõukogu liikmena on tasustatud. Nõukogu peab koosolekuid vastavalt vajadusele ja seaduses toodud tingimustel. Juhatuse esimehe nimetab ametisse ettevõtte nõukogu. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 14  Kontserni eesmärkide saavutamist oluliselt mõjutavad riskid on tegevusrisk (sh Riskijuhtimine vastavusrisk), infosüsteemi- ja infoturberisk, personalirisk, pettuserisk, äririskist majanduskeskkonna ja kolmandate osapoolte sõltuvuse riskid, aga ka hinnarisk, Riskijuhtimine on kontserni juhtimisprotsessi oluline osa, mille eesmärk on väärtuse krediidirisk ja projektide riskid. loomine ja kaitse, et parendada tulemuslikkust, soodustada innovatsiooni ning toetada eesmärkide saavutamist. Riskijuhtimine hõlmab riskide tuvastamist, “Riskijuhtimine hõlmab riskide tuvastamist, hindamist ja hindamist ja kontrollimist, et minimeerida negatiivne mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus. kontrollimist, et minimeerida negatiivne mõju ning tagada stabiilne ja jätkusuutlik äritegevus.” Ettevõtte riskide juhtimine tugineb ISO riskijuhtimise mudelile ja on kooskõlastatud Transpordiametiga. Meie riskijuhtimise protsess hõlmab juhtpõhimõtete, protseduuride ja tavade süstemaatilist kohaldamist planeerimise, riski kaalutlemise, Strateegiline risk käsitlemise, seire, läbivaatuse, talletamise ja aruandluse kaudu. AS Tallinna Lennujaam vaatab igal aastal üle oma strateegia ja hindab äririske, mis võivad mõjutada strateegiliste eesmärkide saavutamist. Tuvastatud riskid liigitame kategooriatesse, st tegevus-, projekti-, finants- ja äririskideks. Igale tuvastatud riskile määrame hindamise käigus riskitaseme, Majanduskeskkonna risk püsib suur: Eesti majandus hakkab küll langusest üle kombineerides mõju ja esinemistõenäosust olemasolevast ohjest lähtudes. saama, ent 2025. aastal võib inflatsioon suureneda maksutõusude tõttu. Samal ajal on ka Eesti peamised ekspordipartnerid endiselt majanduse taastumise algusfaasis, Mõju hindame viieastmelisel skaalal, kus hinnang 1 väljendab riski äärmiselt madalat mis võib kasvatada stagflatsiooniriski. ja 5 riski kriitilist astet. Ka esinemistõenäosust hindame viieastmelisel skaalal, kus hinnang A väljendab riski äärmiselt ebatõenäolist ja E riski tõenäolist teostumist. Kuigi 2024. aasta näitas, et tarbijate kindlustunne on väike, toetas reisimise kasvu Riskide käsitlemine põhineb riskitaseme määramisel, mille järgi rakendame lennufirmade pakkumine. Tallinna Lennujaama tuludest sõltub 84% otseselt reisijate konkreetseid tegevusi riski vähendamiseks, jagamiseks, aktsepteerimiseks või nõudlusest ja lennufirmade pakkumisest. vältimiseks. Alates olulisest riskitasemest rakendame riskidele lisameetmeid, mis kooskõlastatakse juhatuses. Kõik riskide käsitlemise meetmed talletatakse ja neid Omanik on seadnud meile eesmärgi hallata regionaalseid lennujaamu jälgitakse pidevalt. sihtfinantseeringu raames, kuid see ei kata kõiki kulusid ja investeeringuid. Omaniku ootus alustada 2025. aastast dividendimakseid toob kaasa vajaduse suurendada Väliskeskkonnas püsib geopoliitiliste, keskkonna-, küberturvalisuse ja Tallinna lennujaama tasusid, sest regionaalsetele lennujaamadele eraldatud raha ei majanduskeskkonna riskide teostumise suur tõenäosus. Geopoliitiline risk on ole piisav. Investeerime igal aastal 4–6 miljonit eurot Eesti ühenduvuse oluliselt kasvanud seoses poliitiliste muudatustega erinevate riikide tasemel. parandamisse, samal ajal vähendavad aga riigieelarve piirangud riigi panust julgestus- ja päästekulude katmisesse. Seetõttu kehtestame 2025. aastal Tallinna lennujaamas täiendava julgestustasu. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 15  Finantsrisk Emaettevõte on investeerinud 31,75% põhivarast Euroopa Liidu toetusmeetmete abil. Selles osas on amortisatsioon kaetud varade sihtfinantseeringuga ja see ei AS Tallinna Lennujaam kasutab laenuraha. Sellest 24% on fikseeritud intressiga ja kajastu praegu teenuste omahinnas, aga tulevikus peab ettevõte suutma teha nende euribori muutus ei mõjuta laenukulusid. 76% on fikseerimata intressiga ja 1% varade asenduse ise. euribori muutus suurendab aastas finantskulusid 0,24 miljonit eurot. Riigi sihtfinantseeringute vähenemise tõttu on AS Tallinna Lennujaam teinud Ettevõte on kogunud investeerimiseks raha, mida ta deponeerib. Kui deposiidi regionaalsete lennujaamade varade kaetava väärtuse testi, mille tulemusel selgus intress langeb 1%, siis vähenevad ettevõtte finantstulud 0,36 miljonit eurot. vara väärtuse allahindluse vajadus. Kuna lennujaamad vajavad amortiseerunud ja kasutamiskõlbmatu tehnika ja tehnoloogia asendamiseks igal aastal investeeringuid, on kokkuleppel omanikuga otsustatud, et need investeeringud tehakse Tallinna Vastavusrisk Lennujaama vahenditest. 2024. aasta lõpu seisuga oli selliseid investeeringuid AS-i Tallinna Lennujaam ja AS-i Tallinn Airport GH juhtimissüsteem vastab ISO tehtud kokku 8 miljoni euro ulatuses. 9001:2015 kvaliteedijuhtimise ning ISO 14001:2015 keskkonnajuhtimise põhimõtetele. Kontserni põhi- ja tugiteenustele on antud ISO 9001:2015 ja ISO Ettevõttel ei ole võimalik neid kulusid ilma omaniku osaluseta jooksvalt katta, 14001:2015 sertifikaadid. Lisaks on AS-i Tallinna Lennujaam juhtimissüsteem mistõttu tuleb iga investeerimisotsus enne omanikuga läbi arutada. See pikendab kooskõlas Euroopa Liidu määruste 139/2014 ja 2017/373 nõuetega. investeerimisprotsessi ja võib mõjutada teenuste järjepidevust. Transpordiamet on väljastanud AS-ile Tallinna Lennujaam aeronavigatsiooniteenuse Ühtekuuluvusfondi toetustega seotud risk osutaja sertifikaadi ning Tallinna, Tartu, Kuressaare, Kärdla ja Pärnu lennujaamale lennuvälja käitaja sertifikaadi. Rahandusministeerium teeb Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise auditeid. Selle käigus tuuakse esile riskid, mis oleksid Kihnu ja Ruhnu lennuväljal on AS-il Tallinna Lennujaam lennuvälja käitaja sertifikaat, võinud hanke korraldamisel teostuda hanke sõnastuse tõlgenduse tõttu. mille on Transpordiamet väljastanud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (International Civil Aviation Organization, ICAO) nõuete ning Rakendusüksuse Riigi Tugiteenuste Keskus selgituse järgi peab ettevõte arvestama majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse alusel. riskiga, et iga toetuse puhul leitakse vähemalt 5% ulatuses, et on rikutud Euroopa Liidu hankereegleid, kuna ka teiste etappide hanketingimused sisaldasid sarnaseid Vastavusriski juhtimiseks kontrollime oma tegevust regulaarselt siseauditite ja potentsiaalseid eksimusi. Oleme seepärast üles võtnud eraldise summas 1,1 miljonit vastavushindamiste käigus. Lisaks korraldame auditikomitee kinnitatud auditite eurot selle riski maandamiseks. plaani alusel teenuseosutajalt tellitud siseauditeid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 16 Kontserni ettevõtteid kontrollivad ka välised osapooled: auditeid teevad kliendid tööohutuse riskid, nagu keerulistes tingimustes töötamine ja rangete ning lennundust reguleerivad ametkonnad ja sertifitseerimisega tegelevad ohutusstandardite täitmine. asutused. Riskide maandamiseks tõhustame tööaja planeerimist, tagame Aastal 2024 tehti 22 siseauditit ja 49 välisauditit. võtmeametikohtadele välise ja sisemise järelkasvu, tegeleme töökeskkonna ja juhtimiskvaliteedi parendamise ning tööohutuse standardite täitmisega. Samuti tagame atraktiivse tööandja väärtuspakkumise ja konkurentsivõimelise tasustamise. Infosüsteemide ja infoturberisk AS Tallinna Lennujaam pöörab suurt tähelepanu infoturbe ja andmekaitse “Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam tagamisele. Jätkuvalt on Eesti kriitilise taristu ettevõtted küberrünnakute nulltolerantsi põhimõte.” sihtmärgiks, mistõttu on meie üks põhieesmärk pidevalt täiustada ettevõtte infoturbevõimekust, et kaitsta nii oma töötajate kui ka klientide andmeid. Pettuse- ja väärkasutuse risk Eesmärgiga, et kõik töötajad oleksid infoturberiskidest teadlikud, korraldasime Korruptsiooni suhtes kehtib AS-is Tallinna Lennujaam nulltolerantsi põhimõte. Kõik 2024. aastal sellealase koolituse ja kontserniülese õngitsuskampaania. Soovisime sel töötajad peavad tegutsema eetiliselt, vastutustundlikult ja õigusakte järgides ning viisil saada ülevaate oma töötajate teadlikkusest ja käitumisest ning rakendada kaitsma ettevõtte head nime ja mainet. saadud tulemusi silmas pidades maandamismeetmeid. Korruptsiooni vältimiseks ja eetilise käitumise normide kokkuleppimiseks kehtivad Infoturberiskide pideva tuvastamise, hindamise ja analüüsimise kõrval rakendame ettevõttes korruptsiooniohu ennetamise reeglid ning hea ärieetika põhimõtted. tehnilisi meetmeid ning täiustame infoturbe juhtimissüsteemi. Valmistume ISO 27001 sertifikaadi taotlemiseks 2025. aastal. Ettevõtete juhatuste ja nõukogude liikmed esitavad välisaudiitorile kord aastas majandushuvide deklaratsiooni. Töötajad, kes korraldavad hankeid ja/või on eelarve Personalirisk vastutavad täitjad, esitavad kord aastas huvide konflikti deklaratsiooni. Lennundusvaldkonnas kehtivad töötajatele rangemad pädevuste eeldusnõuded 2024. aastal tuvastasime kaks eetika- või korruptsiooniteemalist vahejuhtumit ja (taustakontroll, keelenõue jm), mis mõjutavad sobiva tööjõu leidmist. Samuti toob ühe intsidendi. lennundusnõuetest tulenevate pädevuste omandamine kaasa pika väljaõppeaja. AS-i Tallinna Lennujaam 2024. aasta alguses toimunud siseauditi käigus tuvastati Töötajate leidmist raskendab ööpäevaringne graafikujärgne töö (töötatakse ka parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot. Kahju oli puhkepäevadel, riigipühadel ja öösel), tööaja sõltuvus lennuplaanist ja ilmastikust ettevõttele tekitatud kümne aasta jooksul. Kuigi lennunduses ja lennujaama ning tööealiste elanike arvu vähenemine. Lisaks muudavad värbamise keerulisemaks igapäevatöös järgitakse rohkeid reegleid ja protseduure, ei ole ükski süsteem täielikult kaitstud pahatahtlike tegevuste eest. Juhtunut uurib politsei ning Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 17 oodatakse vastuseid küsimustele ja kõigi asjaga seotud isikute vastutusele võtmist. Kõigi oluliste muudatuste puhul hindame nende võimalikku mõju lennuvälja Ettevõte on viinud protsessi sisse parandused pettuseriski vähendamiseks. ohutusele ja operatiivsele toimimisele. Riskianalüüsi käigus tuvastame võimalikud ohud, hindame nende tõenäosust ja võimalikku mõju ning töötame välja leevendusmeetmed. Muudatused viime ellu koostöös järelevalveasutusega ning Toimepidevusega seotud risk kooskõlas kehtivate õigusnormidega, et tagada lennuvälja ohutu ja tõrgeteta käitamine. AS-i Tallinna Lennujaam eesmärk on tagada lennuväljade ja aeronavigatsiooniteenuse tõhus ja tõrgeteta toimimine. Seda teeme toimepidevuse tagamise teel. “Ettevõte on alates 18. oktoobrist 2024 elutähtsa teenuse osutaja.” Igapäevategevusega seotud sündmusi ja olukordi lahendavad selle eest vastutavad osakonnad jooksvalt vastavalt oma valdkonna eesmärkidele, vastutusele ja sündmuste laadile. Kui olukord nõuab lennuväljade normaalsest käitamisest Keskkonnarisk erinevate lisameetmete võtmist või toob toimunud sündmuse mõju kaasa Keskkonnariskide haldamiseks viib AS Tallinna Lennujaam regulaarselt läbi ettevõtte põhiteenuse katkemise riski, võtab sündmuse juhtimise ja lahendamise üle tegevuste hindamisi, et tuvastada ja vähendada võimalikku keskkonnamõju. lennujaama kriisigrupp. Iga-aastase keskkonnariskide hindamise abil tagame, et kõik võimalikud Ettevõte on alates 18. oktoobrist 2024 (02.10.2024. a riigikogu otsus nr 461) keskkonnaohud on tuvastatud, hinnatud ja vajaduse korral maandatud. elutähtsa teenuse osutaja. See toob kaasa järgmiste aastate jooksul senisest Seireprotsess hõlmab CO2 heite, kemikaalireostuste, reo- ja sademevee kvaliteedi suurema fookuse toimepidevuse tagamisele. ning jäätmetekke jälgimist, mis võimaldab hinnata, kas tegevus vastab keskkonnastrateegilisele suunale. 2024. aastal korraldasime erineva ulatusega õppusi nii ettevõttesiseste sihtrühmadega kui ka ettevõtteväliste osapooltega, et panna proovile meie Kõikides meie lennujaamades, millel on keskkonnaluba, seirame pidevalt toimepidevuse protsesse. Soovisime veenduda toimepidevuse protsessi toimimises röntgenkiirgust ja vee kvaliteeti ning esitame Keskkonnaametile vastavad aruanded ja leida kitsaskohti, mis vajavad jätkutegevusi ja parendusi. loas ettenähtud sagedusega. Muudatustega seotud risk CO2 heidet jälgime igal aastal lennundussektoris tunnustatud akrediteerimissüsteemi ACA (Airport Carbon Accreditation) standardi raames. ACA Lennuvälja käitamist mõjutavate muudatuste riskide haldamiseks on ettevõttes võimaldab lennujaamadel ühtse metoodika alusel arvutada oma keskkonnamõju, kasutusel muudatuste juhtimise süsteem, mis hõlmab nii funktsionaalse süsteemi seada eesmärke ja vähendada heidet igal aastal. muudatusi kui ka lennuvälja käitamist mõjutavaid muudatusi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 18 Ohutusrisk Lennuohutust mõjutavate riskide hindamise eesmärk on tagada aeronavigatsiooniteenuse ja lennuvälja teenuse osutamise ohutus ning ohutusjuhtimissüsteemi tõrgeteta toimimine. See hõlmab ohutustegevuste ja riski maandavate meetmete rakendamist ning nende tõhususe pidevat jälgimist. Ohutuseesmärgid ja -tegevused on igal aastal kirjeldatud meie lennuväljade ohutusmeetmete programmis, mis koondab lennuväljapõhiseid ohutustegevusi ja riske maandavaid planeeritavaid tegevusi. Riskihindamine hõlmab nii lennuvälja taristu ja toimingute ohutust kui ka möödunud aastatel järjest enam teostunud ohutusriske, nagu GPS-häiringuid ja droonide kasutamist lennuvälja lähiümbruses. GPS-häiringute ja drooniohtude puhul teeme tihedat koostööd järelevalveasutuste ja muude sidusrühmadega, et tagada õigeaegsed ja tõhusad meetmed ning lennuvälja ohutus ja lennuoperatsioonide järjepidevus. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 19  Teine varasematel aastatel mitte esinenud teema oli 2024. aastal dividendi tulumaks Majandustulemused ja investeeringud ning edasilükkunud tulumaksukulu ja -kohustise kajastamine. 2025. aastal maksab emaettevõte omanikule esimest korda ajaloos dividendi. Selleks võttis emaettevõte Kontserni 2024. aasta majandustulemused 2024. aasta lõpus tütarettevõttest dividendi, mille väljamaksmisel tekkis 2024. aastasse tulumaksukulu ja -kohustis. 2024. aasta oli Tallinna Lennujaama kontsernile suurepärase majandustulemusega aasta, arvestamata erakorralisi mõjutegureid. Tallinna lennujaama reisijate arv Lisaks, kuna välja võetud dividendide summa ületas tütarettevõtte viimase aasta kasvas võrreldes eelmise aastaga 18%. Äritulud ilma erakorraliste mõjuteguriteta kasumit, siis tekkis kontsernil rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) suurenesid 9% ja kulud (sh põhivara kulum) ilma erakorraliste mõjuteguriteta 7%. kohaselt kohustus võtta üles edasilükkunud tulumaksukulu ja -kohustis kogu antud tütarettevõtte jaotamata kasumilt. Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) kasvas võrreldes 2023. aastaga 12%. Kasum ilma erakorraliste mõjuteguriteta oli 11,3 miljonit eurot. Kirjeldatud erakorralised mõjutegurid avaldavad mõju ettevõtte EBITDA-järgsele majandustulemusele. Võttes arvesse erakorralisi mõjutegureid kujunes kontserni kasumiks 2024. aastal 465 tuhat eurot. Erakorralised tegurid olid dividendi tulumaks ja regionaalsete Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3,49 miljonit reisijat, mida on 18% rohkem kui lennujaamade põhivarade allahindlus. eelmisel aastal ja 6,9% enam kui 2019. aastal. Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata Kontserni müügitulu suurenes 12%, mis saavutati tänu tegevusmahu kasvule. kulusid. Oleme otsinud lisatulu allikaid ja kärpinud kulusid. Kulude kärbete puhul Puhaskasum vähenes 95%. Esiteks oli regionaalsete lennujaamade vara väärtuse oleme jõudnud olukorrani, kus järgmine olulise mõjuga kärbe saab olla see, et testi alusel vaja teostada põhivarade allahindlus ja teiseks tekkis seoses omanik sulgeb mõne regionaalse lennujaama. Järgmisel aastal kahaneb tütarettevõttest AS Tallinn Airport GH kontsernile dividendide väljamaksmisega regionaalsete lennujaamade sihtfinantseering veelgi, st kahjum süveneb. tulumaksukulu koos edasilükkunud tulumaksu kuluga. Testisime 2024. aastal varade väärtust ning tuvastasime, et raamatupidamises Kontserni EBITDA suurenes 2,2 miljoni euro ehk 12% võrra võrreldes 2023. aastaga. kajastatav osade regionaalsete lennujaamade põhivarade bilansiline väärtus ületab tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seepärast teostasime vara väärtuse allahindluse summas 6,6 miljonit eurot. 2025. aastal peame arvestama sellega, et iga omafinantseeringu arvel tehtud investeering tuleb aasta lõpus alla hinnata, kuid lennujaama töös hoidmine vajab igal aastal investeeringuid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 20 Tabel 1A. Kontserni 2024. a majandustulemus ilma erakorraliste mõjuteguriteta, Konsolideeritud müügitulust moodustab 35% lennundustulu ja 65% erakorralised mõjutegurid, tulemus kokku ja võrdlus 2023. aastaga mittelennundustulu (2023: vastavalt 31% ja 69%). Võrreldes eelmise aastaga kasvas 2024 2024 era- 2024 2023 Muutus Muutu lennundustulu 24%. tava- korralised kokku 2024 tava- s 2024 tegevus mõju- tegevus – kokku 2023 % – 10. mail 2023 hakkasid Tallinna lennujaamas kehtima muudetud lennujaamatasud: tegurid 2023 maandumistasu määra alandati, reisijatasu määra tõsteti ja eraldi tasu kehtestati % erivajadustega reisijate teenindamise kulude katteks. Kui 2023. aasta lennundustulu Müügitulu 64 151 0 64 151 57 316 12 12 mõjutas see 7,5 kuu ulatuses, siis 2024. aasta lennundustulu kogu aasta ulatuses. Muud äritulud 14 510 0 14 510 14 773 -2 -2 sh varade 3 619 0 3 619 4 180 -13 -13 Kontsessioonide, terminali üüritulud ja autode parkimise tulud suurenesid 2024. sihtfinantseerimine aastal 14%, mis on kooskõlas reisijate arvu kasvuga. Muude hoonete ruumide üüri Äritulud kokku 78 662 0 78 662 72 089 9 9 ja muu rendi kategooria tulud suurenesid 6%. Kasv on tingitud üürilepingute Kaubad, materjalid -22 761 0 -22 761 -21 627 5 5 tingimuste ülevaatusest ja muudatustest. ja teenused Mitmesugused -2 353 0 -2 353 -2 294 3 3 Reisijate ja lennukite maapealse teenindamise tütarettevõtte (AS Tallinn Airport GH) tegevuskulud tulud jäid samale tasemele võrreldes eelmise aastaga. Peapõhjuseks oli asjaolu, et Tööjõukulud -30 069 0 -30 069 -26 218 15 15 jäätõrjeteenuse tulud kujunesid 2,5 miljoni euro võrra (40%) 2023. aastast Muud ärikulud -118 0 -118 -186 -37 -37 väiksemaks. Muud tulud selles rühmas (paketitulud ja lisateenused) olid 2,3 miljoni Põhivara kulum -12 402 -6 608 -19 009 -13 080 -5 45 euro võrra (19%) suuremad, mis on sarnases suurusjärgus reisijate arvu kasvuga. sh põhivara kulum -12 402 0 -12 402 -13 080 -5 -5 Muud äritulud vähenesid 0,3 miljoni euro võrra eelkõige varade sihtfinantseerimise sh põhivara 0 -6 608 -6 608 0 allahindlus tulu tõttu, mis oli 0,6 miljoni võrra väiksem näitaja kui 2023. aastal. Tegevuskulude Ärikulud kokku -67 702 -6 608 -74 310 -63 405 7 17 sihtfinantseerimise tulu oli 2024. aastal aasta varasemast 0,2 miljoni euro võrra suurem. EBITDA 19 742 0 19 742 17 583 12 12 Finantstulud ja 367 0 367 -201 -283 -283 kulud Riigilt saadav sihtfinantseering regionaalsete lennujaamade ning julgestus- ja Dividendide 0 -4 254 -4 254 0 päästekulude katmiseks jäi 2024. aastal samale tasemele ning oli kokku 10,1 miljonit tulumaksu kulu eurot. Sihtfinantseering ei katnud kõiki tegevusega seotud kulusid. sh tasumisele 0 -2 500 -2 500 0 Sihtfinantseeringu defitsiit oli regionaalsete lennujaamade puhul 1 091 tuhat eurot kuuluv tulumaks ning julgestus- ja päästekulude puhul 3 464 tuhat eurot. sh edasilükkunud 0 -1 754 -1 754 0 tulumaksu kulu Kasum kokku 11 327 -10 861 465 8 483 34 -95 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 21 Tabel 2. Müügitulu kokku tuhandetes eurodes AS-i Tallinn Airport GH puhaskasum oli 0,6 miljonit eurot (mida mõjutas 2,5 mln euro suurune tulumaksukulu välja makstud dividendidelt), AS-i Airport City kasum oli 1,3 miljonit eurot ja konsolideerimise kahjum 11,1 miljonit eurot (põhipõhjus: 2024 2023 Muutus 2024- emaettevõtte finantstulu all kajastatud 10 mln euro suuruse dividenditulu 2023 % elimineerimine). Müügitulu kokku 64 151 57 316 12 Kontserni puhaskasum oli 0,5 miljonit eurot. sh lennundustulu 22 333 17 967 24 sh mittelennundustulu 41 818 39 349 6 Kontserni tegevus oli 2024. aastal suunatud kiire kasvu haldamisele ja kulude Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, GH 18 118 18 361 -1 juhtimisele muutlikus keskkonnas. Meie kulud olid kokku 67,7 miljonit eurot, mida Reisijate ja lennukite maapealne teenindamine, muu 2 261 1 942 16 oli 4,3 miljonit eurot (7%) rohkem kui eelmisel aastal. Kulude suurenemist mõjutas Ruumide üür ja muu rent sh vahendatud kommunaalid 5 119 4 844 6 osutatavate teenuste mahu kasv ja üldine hinnatõus. Reisijatega seotud teenused (parkimine, kontsessioonid, 15 615 13 685 14 terminali üür) Kontserni ärikulud jagunevad järgmiselt: 44% moodustavad tööjõukulud (2023: Muu mittelennundustulu 705 516 37 41%), 34% kaubad, materjalid ja teenused (2023: 34%), 4% mitmesugused tegevuskulud (2023. a 4%) ning 18% amortisatsioonikulud (2023: 21%). Teenuste puhul oli lennundusteenuste kahjum 1,5 miljonit eurot, mis on võrreldes Kaupade, materjalide ja teenuste rühma kulude kogumaht oli 22,8 miljonit eurot eelmise aastaga 3,2 miljoni euro võrra väiksem. Põhjus on asjaolu, et reisijate ja (2023: 21,6). Kommunaalkulud kahanesid koos sisseostuhindade odavnemisega lennuoperatsioonide arv oli 2024. aastal märksa suurem kui 2023. aastal, samuti võrredes 2023. aastaga 6% ja olid müügikäibest 7%. mõjutasid tulemit positiivselt muudetud lennujaamatasud. Reisijate arvu ja keskmise palga kasvuga seoses suurenesid 2024. aastal Mittelennundusteenuste kasum oli 2024. aastal 9,1 miljonit eurot ja see vähenes julgestusteenuse sisseostu kulud 0,7 miljonit eurot. Lisaks kasvasid hoonete ja aasta varasemaga võrreldes 1,3 miljoni euro võrra. Kulud on kasvanud rajatiste hoolduse kulud 0,3 miljoni euro võrra ning IT-kulud 0,2 miljoni euro võrra. äriklienditeeninduse ja keskse taristu teenuste puhul. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas jätkasime 2024. aastal oste tark- ja riistvara uuendamiseks. Regionaalsete lennujaamade teenuste tavapärase äritegevuse kahjum oli 1,1 miljonit eurot, sellele lisandus 6,6 miljonit eurot põhivara allahindlusest. Kokku oli kahjum 7,7 miljonit eurot. AS-i Tallinna Lennujaam kasum kokku oli 9,7 miljonit eurot, mis on 2023. aastaga kõrvutatuna 5,4 miljoni euro võrra rohkem. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 22  2024 2024 era- 2024 2023 Muutus Veel kasvasid lennuraja hooldusmaterjalide kulud ning klientide ja õhusõidukite tava- korralised kokku 2024 – tegevus kulud 2023 % teenindamise kulud. Sõidukite majandamise kulud oli 10% võrra madalamad, kuna AS Tallinna lennujaam: regionaalsed rajapuhastusharjade ja diiselkütuse kulu oli väiksem. Sõidukite remondi- ja lennujaamad hoolduskulu oli samas mahus nagu 2023. aastal. Tulud 5 749 0 5 749 5 619 2 Kulud koos üldhalduskuludega 6 840 0 6 840 6 424 6 Mitmesuguste tegevuskulude rühma kulud kokku olid 2,5 miljonit eurot, nagu ka 2023. aastal. Võrreldes eelmise aastaga kasvasid turundus- ja töölähetuste kulud Põhivara allahindlus, kulude 0 6 608 6 608 0 suurendus ning vähenesid koolituskulud ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu. Regionaalsete lennujaamade -1 091 -6 608 -7 699 -805 -856 kasum/kahjum Tabel 3. Lennundus ja mittelennundus 2023-2024 tuhandetes eurodes Finantstulud ja -kulud, sh -161 10 000 9 839 -480 2 151 dividenditulu (TLL+reg) AS-i Talinna Lennujaam 6 346 3 392 9 739 4 323 125 AS Tallinna lennujaam: lennunduse 2024 2024 era- 2024 2023 Muutus kasum/kahjum kokku teenused tava- korralised kokku 2024 – Tallinn Airport GH kasum/kahjum 3 065 -2 500 565 3 957 -86 tegevus kulud 2023 % (sh finantstulud ja -kulud, dividendi Tulud (sh sihtfinantseeringu tulud) 30 017 0 30 017 25 804 16 tulumaks) Kulud koos üldhalduskuludega 31 499 0 31 499 30 537 3 Airport City kasum/kahjum 1 311 0 1 311 110 1 088 Lennunduse teenuste kasum/kahjum -1 482 0 -1 482 -4 733 69 Konsolideerimise kasum/kahjum (sh 605 -11 754 -11 149 92 -12 175 dividenditulu konsolideerimine) sh lennuvälja- ja reisijateenuste ning 1 983 0 1 983 -2 475 180 lennukite parkimise teenuse Kontserni kasum/kahjum 11 327 -10 861 465 8 483 -95 kasum/kahjum sh julgestuse- ja päästeteenuste -3 464 0 -3 464 -2 258 -53 Rahavood kasum/kahjum 2024. aastal olid äritegevuse rahavood 21,4 miljonit eurot ja EBITDA oli 19,4 AS Tallinna lennujaam: mittelennunduse teenused miljonit eurot. Investeerimistegevuse rahavood olid tulenevalt investeeringutest - Tulud 20 428 0 20 428 20 081 2 27,5 miljonit eurot ja finantseerimistegevuse rahavood tulenevalt laenude tagasimaksetest -6,2 miljonit eurot. Rahajäägi aastane muutus oli kokku –12,4 Kulud koos üldhalduskuludega 11 347 0 11 347 9 740 17 miljonit eurot. Mittelennunduse teenuste 9 081 0 9 081 10 341 -12 kasum/kahjum Käibekapitali mõjutasid pikaajaliste kohustiste vähenemine 7,0 miljoni euro võrra, lühiajaliste kohustiste suurenemine 3,8 miljoni euro võrra ja põhivara kasv 16,2 miljoni euro võrra. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 23 Investeeringud Tabel 4. 2024. aasta suurimad investeeringud Investeeringu nimetus Kokku mln % kogu Investeeringuid tehes pidasime 2024. aastal silmas ettevõtte eurodes mahust fookuseid ning pikaajalisi plaane, tegemata seejuures järeleandmisi K-perrooni laiendus, TAMILA CEF projekt 3,32 11 ohutuses ja reisijateeninduse kvaliteedis. Jätkasime investeerimist mitmesse meile olulisse valdkonda, näiteks rohepöördesse ja Julgestusliinide seadmed - Reisijatega kaasasolevate 2,16 7 esemete kontrollseade EDSCB C3 reisijamugavuse kasvu. Reisiterminali mitte-Schengeni eelooteala ehitus 1,59 5 Lennukikütuseterminalide ehitus, TAMILA CEF projekt 1,54 5 Kokku tegime 2024. aastal investeeringuid kogusummas 28,6 miljonit eurot (2023: Reisiterminalis äriklassi lounge-i remont 1,20 4 18,1 mln eurot; kasv 58%, +10,5 mln eurot). Traktori (tühimass 7 tonni) ja haakeseadmete komplekti 1,00 3 ostmine Sealhulgas investeerisime Tallinna lennujaama 17,0 miljonit eurot ja Reisiterminali laienduste projekteerimine 0,99 3 regionaalsetesse lennujaamadesse 0,5 miljonit eurot. Airport City investeeris 10,5 Reisiterminali A osa valgustuse projekteerimine ja 0,68 2 miljonit eurot, Tallinn Airport GH investeeris 1,2 miljonit eurot ja kontsernisiseste ehitus tehingute tõttu oli elimineerimine 0,6 miljonit eurot. Lõunaala detailplaneeringujärgsed investeeringud 0,68 2 (kommunikatsioonid, juurdepääsuteed jne) Suurimad investeerimisprojektid olid Tallinna lennujaamas K-perrooni laiendamine, Rataslaadur (Case) traktorite vahetus 0,68 2 lennukikütuseterminalide ehitus, uute käsipagasi läbivalgustuse seadmete ostmine, Pagasi- ja kaubakärude ostmine 0,43 1 reisiterminali laienduse projekteerimine, reisiterminalis Muud projektid Tallinna lennujaamas 2,75 9 mitte-Schengeni reisijatele mõeldud eelootealade rekonstrueerimine ning äriklientide lounge’i laiendamine ja ümberehitus. Tallinna lennujaam kokku 17,03 58 Kuressaare autode parkla laiendus 0,14 0 Regionaalsetesse lennujaamadesse investeerisime kokku 0,5 miljonit eurot. Nende Tartu soojavarustussüsteemi arendus (I etapp) 0,10 0 seas olid suurimad investeeringud Kuressaare lennujaama autoparkla Kuressaare päästekaater 0,08 0 laiendus ja päästekaatri ostmine, Tartu lennujaama soojavarustussüsteemi arenduse Lennundusjulgestuseseadmete ost 0,08 0 esimene etapp ning regionaalsetesse lennujaamadesse julgestusseadmete soetus. Muud projektid regionaalsetes lennujaamades 0,09 0 Regionaalsed lennujaamad kokku 0,49 2 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 24  Investeeringu nimetus Kokku mln % kogu eurodes mahust Reisijatrappide ostmine 0,90 3 N1 kategooria sõidukite hankimine 0,12 0 Elektriline WC auto (asendus) ettemaks 0,08 0 Muud projektid 0,15 1 AS Tallinn Airport GH investeeringud kokku 1,24 4 Fedexi uue hoone ehitus 4,28 15 DHL uue hoone ehitus 4,22 14 Universaalangaari (3+1) ja laohoone ehitus 1,73 6 Muud projektid 0,28 1 AS Airport City investeeringud kokku 10,51 36 Kontsern kokku 29,27 100 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 25  Järgmisel aastal planeerime investeerida 58 miljonit eurot. Suurimad investeeringud 2025. aasta väljavaade on aastatel 2025–2029 Tallinna lennujaama lõunaala arendus ja lennukikütuste hoidlate ehitus, reisiterminali rekonstrueerimine ja laiendus, samuti CO₂ heidete 2025. aastalt oodatakse 2,1% majanduskasvu. Inflatsioon hoogustub maksutõusude vähendamisega seotud tegevused nii Tallinna lennujaamas kui ka regionaalsetes mõjul 5%-ni. Majanduse ja hindade kasv toob kaasa palgatõusu surve. lennujaamades. Kokku investeerib ettevõte aastatel 2025–2029 203 miljonit eurot. Lennundusturu pakkumist mõjutab jätkuvalt õhusõidukite saadavus, mis on Investeeringute rahastamiseks laename järgnevatel aastatel kokku 85 miljonit eurot. mõjutatud lennukimootorite probleemidest. Tabel 5. Kontserni tegevus– ja finantsnäitajad Järgmise aasta prognoos on positiivne. Kontserni jaoks on kasvu ja alustatud projektide elluviimise aasta. Meie fookuses on töötajate, reisijate ja äriklientide rahulolu ning projektide elluviimine kokkulepitud ajas, rahas ja eesmärgis. Ühik 2025 2024 Muutus prognoos 2025- Teeme ettevalmistusi, et vajadusel vastavalt Euroopa Liidu eelnõu otsusele 2025. 2024 % aasta kohta koostada kestlikkuse aruanne. Lisaks loome ühisettevõtte Eesti Varude Reisijaid Tallinna lennujaamas reisijad 3 603 222 3 492 114 3 Keskusega, et tagada Tallinna lennujaamas lennukikütuse piisav varu. 2025. aastal Lennuoperatsioone Tallinna lennujaamas LOP-id 44 797 42 403 6 muutuvad lennujaamatasud, et katta kasvanud kulusid ning riigi vähenenud Reisijaid regionaalsetes lennujaamades reisijad 103 804 87 636 18 sihtfinantseeringuid pääste ja julgestuse valdkonnas. Lennuoperatsioone regionaalsetes LOP-id 10 436 9 369 11 lennujaamades Prognoosime 2025. aastaks lennufirmade pakkumist sarnasel tasemel eelmise Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale FTE 661 612 8 aastaga, kuid usume, et täituvus paraneb. Reisijate arvuks prognoosime 3,6 miljonit (kasv 3%). Müügitulu tuh eurodes 74 307 64 151 16 Äritulu kokku tuh eurodes 88 743 78 662 13 Aasta müügitulude prognoos on 74 miljonit eurot (kasv 16% võrreldes 2023. Ärikulu kokku tuh eurodes 74 129 74 310 0 aastaga) ja äritulude prognoos 88,7 miljonit eurot (kasv 13%). Ärikuludeks Ärikasum enne kulumit (EBITDA)* tuh eurodes 24 757 19 742 25 prognoosime 2025. aastal 74 miljonit eurot. 2025. aasta EBITDA prognoos on 24,7 Puhaskasum tuh eurodes 13 057 465 2705 miljonit eurot ja näitaja kasvu toetab lennujaamatasude kahjumlikkuse vähenemine: Rahavood äritegevusest tuh eurodes 25 111 21 355 18 lennujaamatasud on 1,2 miljoni euroga kasumis. Tasude kasumlikkus jääb alla lubatud kasumlikkuse taset (lennunduse lubatud WACC on 4,7%). Investeeringud tuh eurodes 58 427 29 270 100 Omakapitali tootlus % 9,3 0.3 2666 Omaniku tootluse ootus, mille alusel ta määrab ettevõttele dividende, on 9,3% EBITDA marginaal % 33 31 8 *Ei sisalda põhivara sihtfinantseeringut. aastas. 2025. aastal maksab ettevõte dividende 4,4 miljonit eurot. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 26 Strateegia ja eesmärkide täitmine Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 27  Kontserni missioon on ühendada Eesti maailmaga. Meie visioon on olla atraktiivseim lennujaam Euroopas ning meie väärtused on usaldusväärsus, avatus ja hoolivus. Ainuaktsionärina on Eesti Vabariik seadnud AS-ile Tallinna Lennujaam järgmised ootused: • ettevõte hoiab ja suurendab lennuliiklust; • ettevõtte tegevus on äriliselt kasumlik ja tõhus; • ettevõte maksab omanikutulu (dividende); • ettevõte toimib jätkusuutlikult ja vastutustundlikult (ohutus ja keskkonnasäästlikkus); • ettevõte käitab Eesti regionaalseid lennujaamu Eesti eri piirkondade majanduskeskkonna arengu toetamiseks riigilt saadud sihtotstarbelise toetuse ulatuses. Kontserni strateegilised eesmärgid on: • ühendada Eesti maailmaga nii inimeste kui ka kauba liikumise osas; • olla atraktiivne lennujaam reisijatele, ettevõtetele, partneritele ja talentidele; • käitada lennujaamu ohutult ja turvaliselt; • olla oma tegevuses vastutustundlik looduskeskkonna suhtes ning majandada kulutõhusalt, kasumlikult ja vastutustundlikult; • tagada, et ettevõtte kinnistud on väärtustatud ja teenivad tulu. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 28  Suure tähelepanu ja mõjuga oli Tallinna lennujaama reisiterminali laienduse 2024. aasta eesmärkide täitmine projekteerimine, mis lõppeb 2025. aasta alguses. Lennufirmadele hädavajalik punktuaalsus on Tallinna lennujaamas jätkuvalt tagatud. Järgnevates tabelites võetakse võtmenäidikute abil kokku olulisimate eesmärkide täitmine ja tulemused. Kontserni töötajate pühendumus oli 2024. aastal rahuldaval tasemel, kuid langes oodatud tasemest madalamale seoses keeruliste suvekuudega ja töökoormuse Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3 492 114 reisijat. See on suurim aastane märgatava kasvuga. reisijate arv läbi aegade, ületades 2019. aasta ehk pandeemiaeelset taset 6,9%. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv 18%. Tugevale tulemusele aitas kaasa Tabel 7. Eesmärk 2. Tallinna lennujaam on atraktiivne lennujaam reisijale, asjaolu, et lennufirmad panid müüki rohkem pileteid. See suurendas suvehooajal lennundusettevõttele, partnerile ja talendile lennuvõimalusi aasta varasemaga võrreldes 23%. Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine Sihtkohtade arv ületas oodatud taset. 2024. aastal avasime seitse uut lennuliini ja Reisijate rahulolu kasv ASQ-indeksi järgi 4,4 4,45 Tallinna lennujaama hakkas lendama kaks uut lennufirmat. E-teenused reisijatele C3-julgestusseadmete Juurutamine on juurutamine lõpule viidud Tabel 6. Eesmärk 1. Tallinna lennujaam ühendab Eesti maailmaga nii inimeste kui ka Reisiterminali laiendamine Mitte-Schengeni uute Ehitustööd on kauba liikumise osas ootealade ehitus lõpule viidud Lounge’i renoveerimine Lounge on valminud on lõpule viidud Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine Regulaarliine (suvised ja aastaringsed) 45 49 Väljuvate lendude punktuaalsus 99% 98% Reisijaid miljonites 3,09 3,49 Juhtumite arv, millega oleme põhjustanud 0 0 lennuliikluse seisaku kauem kui 30 minutit Reisijate rahulolu püsis väga kõrgel tasemel: Tallinna lennujaam on Euroopa Töötajate pühendumus TRI*M-indeksis 65 TRI*M-indeksis 58 punkti (kontsern) punkti (kontsern) lennujaamade seas esiviisikus. Reisijateekonna disain on endiselt meie fookuses ja Tööandja maine uuringu tulemused Viie parima tööandja Paremuselt teine me viime selles valdkonnas ellu uuendusi. seas tööandja Mitte-Schengeni uute ootealade valmimine, lennujaama lounge’i uuendamine ja Vastutustundlik ja keskkonda säästev tegutsemine on meie tähelepanu keskmes uute käsipagasi läbivalgustuse seadmete paigaldamine olid aasta suurimad olnud juba pikka aega. Möödunud kolme aastaga oleme vähendanud CO 2 heidet projektid, mis kasvatasid reisijamugavust. Lisaks alustasime iseteenindusväravate neljandiku võrra. Viimasel paaril aastal tehtud sammudega saavutab ettevõte CO 2- juurutamise ettevalmistusi. neutraalsuse viis aastat varem kui kavandatud, st juba 2025. aastal. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 29 Eesmärgi saavutamiseks mõõdame enda otsesest ja kaudsest tegevusest tulenevat Kontserni (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) reisijate arv oli CO2 jalajälge ning tegutseme järjepidevalt CO2 heite vähendamise nimel. 2024. planeeritust 12% võrra suurem ning kontserni kulud (ilma amortisatsioonikuludeta) aastal suutsime vähendada CO2 heite kogust reisija kohta 92% tänu taastuvelektri, olid kavandatust 0,2 miljoni võrra väiksemad. Seetõttu oli kulu reisija kohta 15,45 alternatiivkütuse ja kaugkütte kasutamisele ja see näitaja oli 0,25 kg (2023. a 3,02 eurot, mis on 1,92 euro (-11,1%) võrra väiksem planeeritust – mis näitab kg). efektiivsust. Reisijate ja lennuoperatsioonide arvu kasvust hoolimata ei toimunud 2024. aastal Müügitulu oli 17,92 eurot reisija kohta, mis oli eesmärgiks seatud tasemest suuri muutusi lennuohutust ja -julgestust mõjutavate vahejuhtumite arvus ning madalam. Põhjuseks see, et reisijate arv kasvas enam kui müügitulu. lennujaamad üle Eesti olid käitatud ohutult. Kuigi küberrünnakute arv ja intensiivsus kasvasid 2024. aastal, ei esinenud suure mõjuga vahejuhtumeid. Mittelennundustulu oli planeeritust 2,6 miljoni euro võrra suurem (6,6%). Kavandatust rohkem teenisime peamiselt tänu reisijate arvu kasvule. Planeeritust Tabel 8. Eesmärk 3. Tallinna Lennujaama käitatakse ohutult ja turvaliselt ning suuremad olid tulud reisijate ja lennukite teenindamisest, reklaampindade müügist ettevõte käitub looduskeskkonna suhtes vastutustundlikult ja taristutasudest. Eesmärk 2024 Täitmine Mõõdik Tabel 9. Eesmärk 4. AS Tallinna Lennujaam on kulutõhus, kasumlik ja uuenduslik Lennujaamade akrediteerimissüsteemi Airport 3. taseme hoidmine 3.tase ettevõte Carbon Accrediation (ACA) tase CO2 heite kogus reisija kohta kg 3,5 0,25 Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine Julgestuse tõsiseid juhtumeid 0 0 Kontserni intressi-, maksu- ja 26% 31% Tööohutuse tõsiseid juhtumeid 0 0 amortisatsioonieelse kasumi (EBITDA) marginaal % Ohutuse vahejuhtumeid 1000 0 lennuõnnetust ja 0 0 lennuõnnetust ja lennuoperatsiooni kohta tõsist vahejuhtumit 0 tõsist Kontserni kulu (v.a amortisatsioon) reisija kohta 17,3 15,5 vahejuhtumit (Tallinna lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) eurodes Infoturbe tõsiseid vahejuhtumeid 0 0 Kontserni müügitulu reisija kohta (Tallinna 18,8 17,9 Andmekaitse tõsiseid vahejuhtumeid 0 0 lennujaam ja regionaalsed lennujaamad) eurodes Kontserni intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA) oli 2,2 miljoni Mittelennundustulude kasv (müügitulu) 39,2 miljonit 41,8 miljonit eurodes euro võrra suurem kui 2023. aastal (kasv 12%). EBITDA marginaali ületasime 5 protsendipunkti võrra. Müügitulu oli 4,1 miljoni euro võrra suurem kui eelarvestatud Nii Tallinnas kui ka regionaalsetes lennujaamades peame tähtsaks ettevõtte maade (6,8%). väärtustamist ja hea ärikeskkonna loomist selleks, et meelitada ligi uusi ettevõtteid. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 30 AS-i Tallinna Lennujaam tütarettevõte AS Airport City on asutatud eesmärgiga arendada ja hallata Tallinna lennujaama ümbruses paiknevat ärikinnisvara. Soovime luua toimiva ärikeskkonna, mis toetab lennunduse arengut. Esimeses etapis keskendume lennuraja lõunaküljel asuvale alale, kus arendame lennunduslogistika ja lennukaubandusega seotud taristut. 2024. aastal alustasime ehitustegevust kolmel kinnistul, kus hoonestus valmib 2025. aasta teisel poolel. Tabel 10. Eesmärk 5. AS-i Tallinna Lennujaam kinnistud on väärtustatud ja teenivad tulu Mõõdik Eesmärk 2024 Täitmine Äriplaanid on koostatud või koostamisel. Universaalangaari ja kahe Projektid on Alustatud on projekteerimist ja ehitust logistikakeskuse ehitus on ajakavas alanud. Hooned valmivad 2025. aastal Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 31 Lennuliiklus meie lennujaamades Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 32  Joonis 3. Tallinna lennujaama reisijate jaotus sihtkohtade (regulaarlennud) ja Lennuliiklus Tallinna lennujaamas vedajate alusel 2024. aastal Tallinna lennujaama läbis 2024. aastal 3 492 114 reisijat. See on suurim aastane reisijate arv läbi aegade, ületades 2019. aasta ehk pandeemiaeelset taset 6,9%. Võrreldes 2023. aastaga kasvas reisijate arv 18,0%. Tugevale tulemusele aitas kaasa lennufirmade poolt müügis olnud piletite arvu ulatuslik kasv, mis suurendas suvehooajal lennuvõimalusi mullusega võrreldes 23%. Kui Eesti majandusolukord on keeruline, on nõudlus rahvusvahelise reisimise järele kasvanud. See näitab, et lennureisidest on saanud euroopaliku eluviisi lahutamatu osa. Suveperioodil mõjutas reisijate arvu positiivselt odavlennufirmade lendude lisandumine, kuid lennuvõimalusi lisasid ka teised vedajad, sh airBaltic, Finnair, Lufthansa, SAS ja Swiss. Tallinna lendamist alustasid 2024. aastal kaks uut lennufirmat. Lufthansa kontserni kuuluv Eurowings avas otseliini Prahasse ja Prantsuse odavlennufirma Transavia France alustas lende Pariisi Orly lennujaama. AirBaltic avas Tallinnast neli uut lennuliini (Billund, Malta, Burgas ja Palma de Mallorca). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 33 Aasta jooksul tehti Tallinna lennujaamast regulaarlende 45 sihtkohta, millele Et oleme teinud liinivõrgustiku arendamisel head tööd, näitas asjaolu, et lennu- lisandusid regulaarsed tšarterlennud. Kõige rohkem reisijaid lendas otselendudel firmad esitasid Tallinna lennujaama auhinna Routes World Awards maailma viie Stockholmi, Helsingisse, Riiga ja Frankfurti. parima hulka kuni 5 miljoni reisijaga lennujaamade kategoorias. Aasta vältel teenindasid kõige rohkem reisijaid airBaltic (27%) ja Ryanair (18%). Maailma Lennujaamade Nõukogu (ACI) avaldatava 2024. aasta ühenduvuse Kokku oli odavlennufirmade osakaal 22% (2023: 22%). aruande* alusel kasvas Eesti õhutranspordi ühenduvus võrreldes aastatagusega 37%. See seab Eesti arengukiiruselt Euroopa riikide hulgas esikohale. Joonis 4. Rahvusvahelised regulaarliinid Tallinna lennujaamast 2024. aasta *https://connectivity.aci-europe.org/wp-content/uploads/2024/07/ACI_Connectivity_Report_2024- detsembris 1.pdf (13.11.2024) Tabel 11. Reisijate arv, kauba ja posti vedu ning lennuoperatsioonide arv Tallinna lennujaamas 2020-2024 Ühik 2024 2023 2022 2021 2020 Reisijaid kokku reisijaid 3 492 114 2 961 564 2 747 679 1 301 057 863 589 sh siselendudel 57 332 59 029 50 553 39 454 24 843 sh välislendudel 3 434 782 2 902 535 2 697 126 1 261 603 838 746 sh ümberistujaid 33 112 28 760 22 513 8 102 6 600 Kaup ja post kokku tonn 9 910 8 753 11 111 10 560 9 192 sh post 1 378 1 160 1 279 1 205 1 310 sh lennukaup 8 532 7 593 9 831 9 355 7 882 Lennuoperatsioone kokku LOP 42 403 38 155 38 028 26 690 22 964 sh reisilendudel 34 072 29 428 28 478 16 617 16 960 sh kaubalendudel 1 556 1 561 1 609 1 602 1 576 sh mitteärilistel lendudel 6 775 7 166 7 941 8 471 4 428 LOP - lennuoperatsioon, st õhusõiduki start või maandumine Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 34 Lennuliiklus regionaalsetes lennujaamades Meie regionaalseid lennujaamu läbis 2024. aastal 87 636 reisijat, mis on 39% rohkem võrreldes 2023. aastaga (63 042 reisijat). Suur kasv oli põhjustatud Tartu- Helsingi regulaarliini avamisest 31. märtsil. Kokku läbis Tartu lennujaama aasta jooksul 27 270 reisijat (2023: 1080). Regionaalsetest lennujaamadest suurimat, Kuressaare lennujaama läbis 42 490 reisijat (2023: 42 265). Kärdla lennujaama kasutas aastas 15 307 reisijat (2023: 16 181), Pärnu lennujaama 1097 reisijat (2023: 2085) ja Ruhnu lennuväljal teenindati 1472 reisijat (2023: 1398). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 35 Lennuvälja- ja reisijateenused Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 36  2024. aastal vahetasime reisiterminalis reaalajas tagasiside mõõtmise seadmete Reisijakogemus ja reisijateekonna disain teenusepakkujat ja asukohti. Oleme võtnud tähelepanu keskmesse lennueelse julgestuskontroll punkti ja piiripunkti teenuse rahulolu mõõtmise. Lennueelse Tallinna lennujaamas julgestuskontrolliga on rahul 92% lahkuvaid reisijaid. Piiripunkti lahkuvatest Tallinna lennujaama reisiterminali arendusprojektide ja reisijateekonna disainis reisijatest on teenusega rahul 83% ja saabuvatest reisijatest 91%. järgime koduseima lennujaama kontseptsiooni ning keskendume aastaprioriteetidele. Aastal 2024 suunasime jõupingutused uutesse mitte- “Tallinna lennujaama reisiterminali arendusprojektide ja Schengeni eelootealadesse, iseteenindusse ja reisiterminali laiendusprojekti. reisijateekonna disainis järgime koduseima lennujaama Reisiterminali uued mitte-Schengeni eelootealad on valminud ja kasutusele võetud. kontseptsiooni. ” Nendega koos sai terminal kaks uut väravat, mida saab paindlikult kasutada nii Schengeni kui mitte-Schengeni lendude jaoks. See parandab reisijate teenindamise Jätkasime koostööd Rahvusvahelise Lennujaamade Nõukoguga (Airport Council võimalusi ja tõhusust. International, ACI), osaledes üleilmses reisijaküsitluses Airport Service Quality (ASQ) koos rohkem kui 300 lennujaamaga. Uuring võimaldab meil analüüsida Tallinna Äriklassi lounge’i rekonstrueerimine kulges sujuvalt. Uuendatud lounge on saanud lennujaama reisijateekonna kvaliteeti ja reisija mugavust kõikides kohustuslikes värske põhjamaise ilme, mis muudab ruumi avaramaks ja meeldivamaks. punktides. Rekonstrueerimise käigus liideti vana üldkoosolekute ruum lounge’i alaga, pakkudes reisijatele rohkem ruumi. Uus äriklassi lounge’i disain on juba äratanud tähelepanu Aasta jooksul küsitlesime 1426 reisijat, saavutades üldise rahulolu hindeks 4,45 arhitektuurikomisjonis, pälvides disaineritelt kiitust. (2023: 4,42). Lahkuvad reisijad hindavad väga kõrgelt töötajate abivalmidust reisiterminalis ja lennueelse julgestuskontrolli läbivuse lihtsust. Kõrgeid hinnanguid Iseteeninduslike pagasiloovutuse seadmete kasutus on kasvanud. 2024. aastal anti anti ka terminali teekonna leidmise lihtsusele, mugavusele lähteväravates ja antud seadmeid kasutades ära 74 639 ühikut pagasit (2023: 28 829). See on 9,5% ooteajale lennueelses julgestuskontrollis. kõikidest väljuvate reisijate pagasitest. Erivajadustega reisijate teenindamine Iseteenindusseadmeid on võimalik kasutada airBalticu, SAS, Finnairi, Lufthansa, Swiss International Air Lines ja Norwegiani klientidel. Meile on väga tähtis toetada erivajadustega reisijate teekonda lennujaamas. Teeme Tallinna lennujaama klientide tagasiside ja reisijaküsitlus kõik selleks, et osutada neile alati kvaliteetset, ohutut ja meeldivat teenust. Tallinna lennujaam võttis 2024. aastal vastu 9 524 erivajadustega reisijate Aasta jooksul registreerisime 679 kliendipöördumist (2023: 660), millest enamik oli teeninduse tellimust, mis oli 2 119 ehk 28% rohkem kui eelmisel aastal. Kõigi seotud lennule registreerimise ja julgestuskontrolli järjekorra pikkusega. reisijate seas oli erivajadustega reisijaid 0,27% ja see näitaja kasvab iga aastaga. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 37 Nende arv oli suurim juulis ja augustis, mil osutasime iga päev tugiteenuseid Lennundusjulgestus keskmiselt 35 erivajadustega reisijale. 2024. aasta oli Tallinna lennujaamas ja regionaalsetes lennujaamades Täitsime 5 810 kõigist erivajadustega reisijate teenindamiseks esitatud tellimustest julgestusteenuse uutele hankevõtjatele sisseelamise aasta. AS-i Forus Security (ülejäänud juhtudel klient siiski ei soovinud meie abi). Alla 12–tunnise kogemuse puudumine lennundusjulgestusteenuse osutamisel tingis õppimise ja etteteatamisajaga tellimusi oli 27%, sh neist viimase hetke tellimusi 5%. Eritehnikat kohanemise perioodi. kasutasime 21% tellimuste täitmiseks. Esimest korda osteti julgestusteenust ka Kuressaare ja Kärdla lennujaamas. Sellega Kõige rohkem erivajadustega reisijaid (50%) vajas meie töötajate abi pikkade seoses polnud seal enam vajadust oma töötajate järele selles valdkonnas. vahemaade läbimiseks (ingl wheelchair ramp, WCHR). Kui 2023. aastal investeerisime reisijatega kaasas olevate esemete kontrolliks 26% kliente soovis tuge näiteks treppidest liikumisel (ingl wheelchair steps, WCHS) mõeldud uutesse seadmetesse, siis kasutusele võtsime need 2024. aasta aprillis. ja 11% reisijatest muu hulgas õhusõidukisse sisenemisel või sealt väljumisel (ingl Uued seadmed muutsid reisijateeninduse protsessi märkimisväärselt tõhusamaks. wheelchair carry, WCHC). Ülejäänud 13% olid muu erivajadusega reisijad. Paraku saime uut protsessi rakendada ainult viis kuud, kuna Euroopa Liidu nõuete muutuste tõttu tuli hakata piirama reisijate poolt kaasa võetavate vedelike mahtu. Erivajadustega reisijate teenindamise tulud olid 535 867 eurot ja kulud 656 914 eurot (2023: tulud 302 372 eurot, kulud 573 118 eurot). Ehkki vedelike mahutitele rakendusid lisanõuded ja reisijate arv kasvas, ei pikenenud seetõttu Tallinna lennujaamas oluliselt julgestuskontrolli järjekorrad. Võrreldes 2023. aastaga vähenes märgatavalt Tallinna lennujaamale tehtud pommiähvarduste arv, see piirdus 2024. aastal kolme juhtumiga. 2024. aastal võtsime AS-i Tallinna Lennujaam kontsernis kasutusele lubade infosüsteemi (LIS), millega muutsime lennujaama läbipääsulubade menetlemise täielikult digitaalseks ning loobusime pabertaotlustest. Järgmise sammuna on planeeritud LIS-i laiendamine kõikidele lennujaamas tegutsevatele ettevõtetele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 38 Lennuohutus ja maapealsete teenuste ohutus Lennuvälja määruse nõuete alusel korraldatakse regulaarselt safety review board’i Lennuohutus koosolekuid. Sellesse üksusse kuuluvad kontserni juhtkonna liikmed. Safety review Ohutus on lennundussektori põhiväärtus, mille oleme seadnud esikohale ka oma board jälgib ettevõtte ohutusjuhtimissüsteemi tulemuslikkust, kinnitab kontsernis. ohutuseesmärgid, hindab ohutustaset ning ohutusmeetmete rakendamise tõhusust ja mõjusust. Koosolekud toimuvad kord kuus. Aastal 2024 toimus 12 koosolekut. Meie ohutusjuhtimissüsteem hõlmab ohutuspoliitikat, riskijuhtimist, ohutuse tagamist ja edendamist ning sellesse oleme kaasanud kõiki kontserni ja kogukonna Tänu tähelepanelikele töötajatele, kogukonnaliikmetele ja koordineerimiskeskusele liikmed. Igal aastal seame ka konkreetsed ohutuseesmärgid. esitati AS-ile Tallinna Lennujaam 2024. aastal 1 207 ohutusteavitust (2023: 969). Teavituste arvu kasv näitab, et teavituskultuur on loodud ning teavituste kasv on Rakendame õiglase käitumise (ingl just culture) põhimõtteid, st ei karista inimest korrelatsioonis lennuliikluse kasvuga. sellise tegevuse või tegevusetuse või otsuste eest, mis on tehtud, võttes arvesse tema töökogemust ja väljaõpet. Ohutusjuhtimissüsteemi kaalukas osa on Vaatamata lennuliikluse kasvule on vahetu mõjuta juhtumite hulk samal tasemel teavitamine kõigist töös ette tulevatest lennuohutust mõjutavatest juhtumitest, et võrreldes aasta varasemaga ja juhtumite arv on vähenenud. 2024. aastal ei oleks võimalik selgitada välja juhtunu algpõhjus ja juhtunu kordumist tulevikus toimunud Tallinna lennujaamas ühtegi tõsist juhtumit ega lennuõnnetust. ennetada. Aasta jooksul registreerisime 7 intsidenti, mis mõjutasid õhusõiduki või selles Olulise info vahetamiseks koguneb Tallinna lennujaama ohutuskomitee kord viibinud reisijate ohutut käitamist või maapealsete töötajate ohutust. Kaks juhtumit kvartalis, tuues kokku lennuväljal tegutsevate ettevõtete lennuohutuse eest oli seotud õhusõiduki rehvi tühjenemisega lennurajal, sh oli ühel juhul ka rada vastutavad töötajad ja lennujaama esindajad. Komitee eesmärk on teavitada osalisi suletud. Ühel juhul põrkas õhusõidukiga kokku mootorsõiduk, mis riivas õhusõiduki ohutust mõjutavatest põhilistest muudatustest, suurendada üldist teadlikkust ja tiiba. kaasata osalisi ohutusjuhtimissüsteemi parendamisse. Kõigist lennujaamades registreeritud ohutusteavitustest oli 258 seotud lindude ja 2024. aastal kogunes lennujaama ohutuskomitee neljal korral. Osalistele anti loomadega (2023: 185) ning neist enamik puudutas lindude-loomade liikumist ülevaade Tallinna lennuvälja arendustegevustest ja nendega seotud liiklusalal. Kokku tuli ette kolm (2023: kolm) tõsisemat juhtumit, mis mõjutasid lennu käitamispiirangutest lennuväljal viibijatele, samuti lennuohutust mõjutavatest toimumist või ärajäämist, kuna linnud ja loomad kujutavad õhusõidukile suurt ohtu juhtumitest ning lennuvälja käitamis- ja juhtimissüsteemi protseduuride ning võivad tuua kaasa ulatuslikke kahjustusi. muudatustest. Juhtumite ja ohtude ennetamiseks kasutame lennuväljadel aktiivselt mitmesuguseid Regionaalsetes lennujaamades kogunevad samal eesmärgil vähemalt kord kvartalis lindude ja loomade peletamise meetmeid. Et maandada lindudest ja loomadest ohutus– ja kvaliteedigrupid, kuhu kuuluvad lennujaamade territooriumitel tingitud riske tõhusamalt ning võtta kasutusele parimad peletusmeetmed, teeme tegutsevad ettevõtted. Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamas toimus neli ning aktiivselt koostööd ornitoloogiga. Kärdla lennujaamas 12 koosolekut. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 39 Ohutuskultuuri toetamiseks avaldati 2024. aastal Tallinna lennujaamas kuus ja Maapealsete teenuste ohutus regionaalsetes lennujaamades neli uudiskirja, mis käsitlesid lennuvälja muudatusi, liiklusohutust ning muid olulisi teemasid, nagu inimfaktor. AS-is Tallinn Airport GH toimub maapealsete teenuste osutamine ööpäev ringi, igas olukorras ja operatiivselt keerulises keskkonnas. Ohutusjuhtumid ei kao kunagi, kuid Tallinna lennuväljal rakendati alates aprillist 2024 CAT II lennuprotseduurid. Need nende hulka saab töötajate pideva koolitamisega piirata. Kokku koolitati võimaldavad õhusõidukitel ohutult maanduda ka raskemates ilmaoludes, tagades ohutusealaselt sellel aastal 97 maapealse teenuseosutaja töötajat. lennuohutuse ja lendude regulaarsuse. Protseduuride rakendamiseks arendasime lennuvälja taristut ja kohandasime käitamisprotseduure. Lennuohutuse osakond Kuigi lennuoperatsioonide arv on kasvanud, on suudetud tänu järjepidevale tööle korraldas koolitusi kõigile manööverdusalal liiklejatele, et tutvustada uuendatud langetada intsidentide arvu. AS-is Tallinn Airport GH toimus 2024 aastal 9 intsidenti protseduure ja nõudeid. Sel viisil tagame töötajate teadlikkuse halva ilma korral (2023: 11). Samuti ei toimunud ühtegi õnnetust ega tõsist intsidenti. Registreeriti tööülesannete ohutuks täitmiseks. 112 vahetu mõjuta juhtumit ja 187 tähelepanekut. Tabel 12. Registreeritud ohutusteavituste arv AS–i Tallinna Lennujaam Ka teavituste arv on võrreldes aasta varasemaga kasvanud: 17,6 teavitust 1000 lennuoperatsiooni kohta (2023: 17,2). käitatavatel lennuväljadel 2020–2024 Aastal 2024 korraldati üheksa ohutusülevaate kohtumist, kus analüüsiti põhjalikult Ohutusjuhtumi tõsidusaste 2024 2023 2022 2021 2020 juhtumeid ja jagati praktilisi soovitusi. Tulemusi tutvustati ka operatiivtöötajatele, et Õnnetus 0 0 0 0 0 tõsta nende teadlikkust ning parandada igapäevast ohutusalast käitumist. Tõsine intsident 0 1 0 1 1 Intsident 7 21 17 18 28 Vahetu mõjuta 271 246 296 244 183 ohutusjuhtum Tähelepanek 929 701 425 384 196 Kokku 1207 969 738 647 408 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 40 Aeronavigatsiooniteenus Tallinna lennuvälja ja regionaalsete lennuväljade käitamise osakond loob ja haldab lennuvälja- ja aeronavigatsiooniteenuse osutamiseks vajalikke käitamisprotseduure AS Tallinna Lennujaam pakub side- ja navigatsiooniteenust ning lennuinfoteenust. ja lennuväljade käsiraamatuid. Samuti osaleb see osakond kõnealuste teenuste Aeronavigatsiooniteenuse liik sõltub lennujaamast. sertifitseerimises ja sertifikaadi hoidmises, järjepideva vastavushindamise protsessides ning lennuväljadega seotud arendusprojektides. Osakond vastutab 2024. aastal pakkusime: seitsme Eesti lennuvälja ja nende teenuste sujuva, tõhusa ja ohutu toimimise eest. • lennuinfoteenust Kärdlas ja Pärnus; • side- ja/või navigatsiooniteenust Kuressaares, Kärdlas, Pärnus ja Tallinnas. Tallinna lennuväljal tehti 2024. aastal ööpäevas keskmiselt 116 lennuoperatsiooni. Õhkutõusuks või maandumiseks idasuunas kasutati lennurada 46% lendudel ja Side- ja aeronavigatsiooniteenus oli Tallinna lennujaamas kättesaadav 99,7%, läänesuunal 54% lendudel. Kuressaares 100%, Kärdlas 99%. Tallinna lennuväli tagab ööpäev läbi päästekategooria CAT8 võimalusega tõsta tase Oleme edukalt lõpetanud digitorniprojekti Tartu ja Kuressaare lennujaamas. Teenust CAT9-le. Aastal 2024 oli kategooria alandatud CAT 7-le 7 korral (2023: 19). osutatakse Lennuliiklusteeninduse AS-i digitornist. Halbade ilmastikutingimuste ajal võimaldatakse ohutut maandumist CAT2 nõuetele Et võimaldada üleminekut digitornile, paigaldasime Tartu, Kuressaare ja Kärdla vastava taristu ja protseduuride abil, mida on võimalik kasutada lisaks lennujaama uued, automaatsed ilmavaatlussüsteemid (ingl weather observing system, satelliidipõhistele lähenemisprotseduuridele. AWOS) ning Tallinnas uuendasime ilmavaatlussüsteemi. Automaatsete ilmavaatlussüsteemide ametlik kasutuselevõtt ja sertifitseerimine toimus 2024. Lennuvälja tipptunnid on tavaliselt 05:30-07:30, 11:00-15:00, 17:00-19:00 ja aasta alguses. 22:30-01:00. 2024. aasta oleme sertifitseerisime Tallinna, Kuressaare, Kärdla ja Tartu uued 2024. aasta oli lennuväljade käitamise vaates väga teguderohke. Algatati, lõpetati ja meteoroloogiaseadmed. Lisaks rakendame Tartu, Kuressaare ja Kärdla lennuväljadel viidi ellu hulk olulisi projekte, mis on nimetatud järgnevalt. 2025. aasta alguseks täisautomaatse ilmavaatlusteenuse. Tallinn Lennuväljade käitamine • Rakendati CAT2 lähenemisprotseduurid, mille abil on võimalik maanduda vähemalt 300-meetrise rajanähtavuse ja vähemalt 30-meetrise pilvede Lennuväljade käitamine on keeruline ja reguleeritud tegevus. See hõlmab kõrguse korral. mitmesuguseid protseduure ja tegevusi selleks, et tagada lennuväljale saabuvate ja • Võeti kasutusele uued tagavara-meteoseadmed. sealt väljuvate lennuoperatsioonide ohutu ja tõhus teenindamine nii öösel kui ka • Täiendati õhusõidukite jäätõrjeprotsessidega seotud protseduure, mille päeval, nii heade kui ka halbade ilmastikutingimuste ajal. tulemusena võeti täielikult kasutusele eraldiseisvad jäätõrjealad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 41 Tartu • Taastati Tartu-Helsingi liinilend. • Muudeti GPS-häiretest tingituna lennuprotseduure (DME-DME Eritehnika ja hooldeteenused lendamine). Tõrgeteta lennuväljateenuse osutamiseks tuleb tagada territooriumi igapäevane • Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele heakord ja korraline hooldus. Eritehnika ja hooldeteenuste osakonnas töötab 68 ilmavaatlusteenusele. inimest, kelle ülesanne on osutada kvaliteetseid ja tõrgeteta hooldeteenused kõigis Pärnu kontserni lennujaamades. Sellega tagame lennujaama toimepidevuse ja • Esimest korda regionaalsete lennuväljade ajaloos hooldati A320-tüübi lennuohutuse alustades reisijate veost, lumekoristusest ja libeduse tõrjest ning õhusõidukit mujal kui Tallinnas: uues Pärnu lennukiangaaris, mis valmis lõpetades kuni 60 ha suuruse ala niitmisega. 2023. aasta alguses. • 2024. aasta kevadest detsembrini oli Pärnu lennuväli baasiks õhuväe 2023.–2024. aasta talveperiood oli lumeolude poolest erakordne: 2023. aasta M28-tüüpi õhusõidukitele, kuna Ämari lennuvälja lennuliiklusala novembris ja detsembris sadas 1,5 kuuga maha 50% tavalisest nelja kuu rekonstrueeriti. lumekogusest. Kokku koristati Tallinna lennuväljalt 130 000 m³ lund (4327 koormat), • Suve lõpus tegid Pärnu lennuväljalt lennuoperatsioone brittide sõideti läbi 200 000 km, kulutati 251 500 euro väärtuses diislikütust ja kasutati 783 militaardroonid. 670 kg (1,8 mln eurot) libedusetõrje keemiat. Kärdla Tehnikahalduse valdkonnas korraldati edukalt hanked, mille tulemusel uuendati • Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele 2024. aasta lõpus tehnikaparki: osteti kolm uut laadurit, rajameistrite autod ja neli ilmavaatlusteenusele. traktorit. Jätkati CO₂ jalajälje vähendamist, kui tehnikapargi uuendamise kõrval mindi üle HVO diislikütuse (Neste MY) kasutamisele. Kuressaare • Rakendati digitorn, mille käigus anti lennuinfo teenus üle Suveperioodil remonditi ja markeeriti lennuväljade katendeid, sealhulgas Lennuliiklusteeninduse AS-ile. väliparklas. Kasvanud reisijate arvu ja bussivedude mahuga saime edukalt hakkama, • Vahetati välja meteoseadmed ja mindi üle täisautomaatsele tagades ladusa ja ohutu toimimise. ilmavaatlusteenusele. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 42 Päästeteenistus fluori- ja silikoonivaba vahuaine, mis vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2017/1000 ja juhtimisprogrammi EPA 2010/15 PFOA nõuetele. Tallinna lennujaama ja regionaalsete lennujaamade päästeüksustel on kanda vastutusrikas roll päästa inimelusid lennuõnnetuse või vahejuhtumi korral, mis toimub lennuväljal või selle vahetus läheduses kuni 5 meremiili raadiuses. Lisaks tagab lennujaama päästeteenistus turvalisuse ja ohutuse lennujaama territooriumil, turvab tankimisi, võtab vastu hädamaanduvaid õhusõidukeid ning reageerib esimesena tuleohule lennujaamas. Kokku töötab Tallinna lennujaama päästeüksuses 46 töötajat, regionaalsetes lennujaamades kokku 16. Kokku tehti Tallinna lennujaamas 2024. aasta esimese kümne kuu jooksul 398 väljasõitu. Nendest oli lennukite tankimise turvamist 127 korda, automaatse tulekustutussüsteemi teadetele reageerimist 75 korda, esmaabi andmist 8 korda, liikumispuudega inimeste teenindamist 85 korda, reostuse koristamist 97 korda ja operatiivväljasõite 6 korda. Aasta jooksul testiti regulaarsete kontrollväljasõitudega päästeüksuste valmisolekut, mis kinnitasid head reageerimisvõimekust. Kuressaare lennuväljale hangiti uus päästepaat, mis suurendab veepäästevõimekust lennuõnnetuste korral. Lisaks korraldasime õppusi. Nende seas olid suurõppus Tallinnas ja Kärdlas, kus harjutasime koostööd teiste ametkondadega lennuõnnetuste lahendamiseks. Otsinguõppusel novembris harjutasime koos Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning Vabatahtliku Reservpäästerühmaga tõhusat koostööd. Samuti toimus Ülemiste järvel harjutusõppused kütusereostuse tõrjeks ja Tallinna lennuväljal masskannatanute õppus „FERVENS 24“. Kõik õppuste eesmärgid täitsime edukalt. 2024. aastal läksime Kuressaare ja Kärdla lennuväljal üle keskkonnasäästliku tulekustutus-vahuaine kasutamisele. Võtsime kasutusele ICAO standardile vastava B toimivustasemega vahuaine ECOPOL A6+. See on 100% biolagunev ning täielikult Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 43  Maapealse teeninduse turu avanemine Reisijate ja õhusõidukite maapealse Riigi Tugiteenuste Keskus korraldas 2022.–2023. aastal hanke maapealse käitluse teenuste osutamine teeninduse turu avamiseks Tallinna lennujaamas, kuna selle reisijate arv oli kasvanud üle piirmäära, mida ületades peab lennujaamas olema lubatud tegutseda igas Tallinna lennujaamas tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse teenindusega maapealse teenuse kategoorias vähemalt kahel teenuseosutajal. kontserni tütarettevõte AS Tallinn Airport GH. Peale regulaarlendude teenindame ka era-, tellimus- ja militaarlende. Tallinna lennujaamas puudutab maapealsete teenuste turu avanemine üksnes pagasi- ja perroonikäitluse teenuseid. Ülejäänud teenuseid on lennujaamas juba Tütarettevõtte strateegiline eesmärk on kasvada Põhja-Euroopa kvaliteetseimaks varem osutatud vaba turu põhimõtetel ilma piiranguteta ning kõigi põhiteenuste maapealse teeninduse ettevõtteks ning visioon on olla parim maapealse puhul on lennufirmadel valida vähemalt kahe teenuseosutaja vahel. lennuteeninduse pakkuja Eestis. Selle saavutamiseks keskendutakse tõhususele, ohutusele ja innovatsioonile. Riigi Tugiteenuste Keskuse hankes osutus edukaks pakkujaks Belgias asuv ja 1949. aastal asutatud ettevõte brändinimega Aviaparter, mis tegutseb ligi 50 lennujaamas Igapäevatöös lähtutakse missioonist pakkuda õigeaegset ja kvaliteetset teenust, eelkõige Lääne-Euroopas. Aviaparteriga sõlmiti septembri lõpus leping seitsmeks tagades võrdse kasu klientidele, omanikule ja töötajatele. Kvaliteedieesmärk on aastaks. Ettevõte kohustub saavutama Tallinnas tegevusvalmiduse järgneva 12 kuu teenindada kõiki lennufirmasid vähemalt 97,5% täpsusega ja olla lennujaamade jooksul. Aastaaruande kirjutamise ajal ei ole Aviapartner oma tegevuse kvaliteedihinnangutes esimese viie hulgas. alguskuupäeva Tallinnas veel teatanud. See sõltub suuresti esimeste klientidega lepingu läbirääkimisest. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse pidevalt kvaliteedi- ja ohutusjuhtimissüsteemi, järgides valdkonna parimaid praktikaid ja Rahvusvahelise Sõltumata maapealsete teenuste turu avanemisest jätkab kontserni tütarettevõtte Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) standardi „Safety Audit for Ground AS Tallinn Airport GH kvaliteetsete teenuste pakkumist Tallinnas muutusteta. Seega Operations“ (ISAGO) nõudeid. tähendab turu avanemine lennujaama kasutajatele edaspidi valikut kahe teenuseosutaja vahel. Kliendi ootustele vastamiseks analüüsitakse regulaarselt tagasisidet, tegevus- ja tulemusnäitajate sihttasemeid ning võimalikke mõjureid. Kõrge teenindusstandardi Samal ajal hankeprotsessiga jätkas AS Tallinna Lennujaam 2024. aastal hoidmiseks järgitakse kogukonna klienditeeninduse head tava. tööprotsesside uuendamist ja korrigeerimist. Need peavad olema kooskõlas uue turuolukorraga, kus peamisi maapealseid teenuseid hakkab edaspidi Tallinna Kuni aastani 2024 oli AS Tallinn Airport GH ainuke maapealse käitlusteenuse osutaja lennujaamas pakkuma ka kontserniväline ettevõte. Eestis. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 44  Peame oluliseks reisijamugavust ja kõikide meie käitatavate lennujaamade arengut. Ehitus- ja arendustegevus Tallinna Tallinna reisiterminali läbilaskevõime suurendamiseks valmisid 2024. aastal mitte- Schengeni uued ootealad ja jätkus laienduse projekteerimine. Nii oleme valmis lennujaamas ning regionaalsetes teenindama kuni 4,2 miljonit reisijat aastaks 2030. lennujaamades Üks meie eesmärke on kasvatada Tallinna lennujaama võimekust teenindada Lennujaama arenguks ja kasvamiseks on vaja arendada meid ümbritsevat taristut. lennukeid, mis vajavad suures koguses kütust, ja lisada E-klassi lennukite jaoks Kõige aluseks on visioon, detailplaneeringud ja kõrgel tasemel koostatud projektid. parkimiskohti K-perroonile. 2024. aastal tegime Tallinna lennujaama arenguks vajalike detailplaneeringute CEF-programmist rahastatud „TAMILA“ projektide raames tegime 2024. aastal menetlemisel märkimisväärseid edusamme, ehkki kohalikus omavalitsuses ühtlasi olulisi arendustegevusi, et tagada Tallinna lennujaama taristu kahese pikenesid menetlustähtajad. kasutuse ja sõjalise mobiilsuse tõhustamine. Valukoja 24 ja 26 detailplaneeringus saavutasime kokkuleppe Sepise tänava Kütuseterminali laiendamiseks sõlmisime koostöös Eesti Varude Keskusega 16. pikenduses ning esitasime Tallinna Linnavalitsusele uue taotluse. Kuusiku aprillil ehitustöövõtulepingu nelja lennukikütusemahuti projekteerimiseks ja detailplaneering sai oluliste osapoolte, sealhulgas Rail Balticu heakskiidu. ehitamiseks (kogumaht 4000 m³). Need 9-meetrise läbimõõdu ja 18-meetrise kõrgusega vertikaalsed silindrid hakkavad hoiustama osa Eesti riiklikust JET-A1- Suur-Sõjamäe 60 planeering on kooskõlastatud ja ootab vastuvõtmist. Suur- tüüpi lennukikütuse varust. Kütuseterminal valmib ja võetakse kasutusele 2025. Sõjamäe 48 ja 50 kohta tegime lumerohkest talvest hoolimata edukalt aasta lõpuks. reostusuuringu ning esitasime materjalid kooskõlastuseks. Ka K-perrooni nelja uue E-klassi lennuki seisupaiga rajamist on alustatud. Loodeala detailplaneeringu põhjalikud uuringud on suuresti lõpule viidud, kuigi ulatuslikem neist on veel töös. Päikeseparkide planeeringu lahendus on jõudnud „TAMILA“ projekte kaasrahastatakse Euroopa Liidu Euroopa ühendamise rahastust läbivaatamiseks kohalikku omavalitsusse ning edelaala planeeringu esitasime (CEF) 50% ulatuses, aidates tagada Tallinna lennujaama strateegilise võimekuse nii algatamiseks. tsiviil- kui ka sõjaliste operatsioonide toetamiseks. Tallinna lennujaam on püstitanud endale ambitsioonika eesmärgi saavutada aastaks Peale selle tegime 2024. aastal olulisi arendustöid Tallinna lennujaama lõunaalal, et 2030 kliimaneutraalsus. Et aidata taristuga sellele kaasa, oleme esitanud Euroopa toetada piirkonna arengut ja Airport City ärilinnaku kujunemist. Valmisid lõunaala Liidu programmi „Connecting Europe facility“ (CEF) taotluse toetuse saamiseks vee- ja kanalisatsioonitrasside projekt ning leidsime taristu väljaehitaja. projektile „etAIR“ (suunatud lennujaama elektrifitseerimisele) ning „INTERREG-i“ programmi taotluse toetuse saamiseks projektile „BSR HyAirport“ (suunatud Samuti hakkasime ette valmistama lõunapääsla rajamist, mis ühendab K-perrooni ja vesiniku kasutamisele lennujaamades). lõunaala arendused. Lõunaala elektrivõrgutrassid projekteeriti ja ehitati, lõplik valmimine on planeeritud 2025. aasta kevadesse. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 45 Airport City ja arendused terminalid valmivad 2025. aasta kolmandas kvartalis, suurendades tunduvalt lennunduslogistilisi võimalusi. Reisijatena tajume lennujaama sageli reisi algus- ja lõpp-punktina, kuid Tallinna lennujaam püüab oma missiooni – ühendada Eestit maailmaga Samuti algas 2024. aasta teisel poolel 11 000 m² suuruse lennukite hooldus- ja – täitmiseks leida viise, kuidas suurendada tulusid, mis ei sõltu ainult remondiangaaride kompleksi rajamine, mille valmimine on kavandatud 2025. aasta reisijateveost. Lisatulude abil saame investeerida lennujaama lõppu. taristusse, tehnoloogiasse ja reisijamugavusse. Nende arendustega viib Airport City ellu oma visiooni kujuneda juhtivaks Euroopa lennujaamad teenivad järjest suurema osa käibest kaupade ja teenuste rahvusvaheliseks lennundus- ja logistikakeskuseks, toetades Tallinna Lennujaama müügist. Lennuraja lähedus ja sellega seotud teenuste saadavus on transpordi- ja konkurentsivõimet ja majanduskasvu. logistikaettevõtetele, õhusõidukite hooldus- ja teenindusettevõtetele, hotellidele, laoteenuste osutajatele ning tööstusettevõtetele suur lisandväärtus. Oleme kinnisvaraarendusega tegelenud üle 20 aasta. Meie portfellis on ligikaudu 6000 m² kaubandus- ja äripindu reisiterminalis ning umbes 45 000 m² angaari- ja laohooneid. Meil on tugev taristu arendus- ja haldusmeeskond, kus töötab 32 inimest. Kinnisvaraarenduse ärivaldkonna kasvades suureneb ka loodud tütarettevõtte AS Airport City meeskond. AS-i Airport City asutas AS Tallinna Lennujaam 2023. aasta märtsis, et arendada ja hallata Tallinna lennujaama vahetus läheduses asuvat ärikinnisvara. Airport City loob uusi võimalusi ettevõtetele, kelle jaoks on tähtis paikneda lennujaama või lennuraja ning õhusõidukite läheduses. Tütarettevõtte eesmärk on luua lennundusega seotud ettevõtetele toimiv ja funktsionaalne ärikeskkond ja tänapäevane taristu ning sellega toetada lennunduse arengut. Airport City jätkab 2025. aastal Tallinna lennujaama lõunaala arendamist, et luua sinna tugev lennunduse, logistika ja kaubaterminalide keskus. 2024. aastal pandi nurgakivi kahele olulisele hoonekompleksile, sealhulgas DHL Express Estonia 7260 m² ja 5200 m² suurusele Fedex Express Estonia AS-i täisautomaatse sorteerimissüsteemiga lennukaubaterminalidele. Mõlemad Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 46 Kontserni digitaliseerimise arengukava • Service Desk: võtsime kasutusele juhtumite ja tellimuste haldamise keskkonna, mis võimaldab kiiresti ja tõhusalt registreerida, analüüsida ja „Lennujaam 4.0“ menetleda juhtumeid ning tagada teenuste mugav ja lihtne tellimine ning Maailm meie ümber areneb kiiresti ning muutuvad nii töötajate, reisijate kui ka täitmine. koostööpartnerite ootused. Selleks, et nende ootustega sammu pidada ja pakkuda tippkvaliteeti, oleme jätkanud aktiivset tööd tõhusate, digitaalsete ja • Iseteeninduslik pagasiloovutusseadmete süsteem: vahetasime välja automatiseeritud lahenduste juurutamisel. iseteeninduslike pagasiloovutusseadmete tarkvara. Sellega tagame reisijatele veelgi sujuvama ja tõrgeteta kogemuse pagasi registreerimisel ja Kontserni arengukava „Lennujaam 4.0“ eesmärk on aidata tõsta lennujaama loovutamisel. digitaliseerituse taset ja tõhustada tööprotsesse, viies meid infotehnoloogiliselt arenenud lennujaamade sekka. Selle kontseptsiooni eeskujul tegutsevad ka paljud • Geoinfoportaal: lõime uue geoinfoportaali, kuhu oleme koondanud teised rahvusvahelised lennujaamad, luues sellega innovatsioonivõrgustiku, kuhu lennujaama taristu ja asukohaandmed. See lihtsustab planeerimist ja kuulume ka meie. haldamist meie paljudes osakondades. 2024. aastal jõudsime mitme olulise verstapostini, kui rakendasime uusi digitaalseid • Tarbimise andmete jagamise süsteem: võtsime kasutusele uue süsteemi, tööriistu ja lahendusi. Need aitavad tõhustada meie igapäevatööd ja parandada mis võimaldab automaatselt koguda ja hallata energiatarbimise, kasutajakogemust kommunaalteenuste ja rendipindade andmeid ning jagada neid automaatselt klientidega, kes neid tarbivad. • Koduleht: uuendasime täielikult kontserni kodulehe (www.airport.ee), mis on nüüd lihtsam, loogilisem ja kasutajasõbralikum. Uus veebikeskkond on Lisaks valmivad 2025. aastal veel muud Tallinna lennujaama infotehnoloogia (IT) loodud reisijate, tulevaste töötajate ja koostööpartnerite vajadusi silmas projektid. Tähtsaimad neist on infoturbestandardi ISO27001 sertifitseerimine, uue pidades. lennujaama operatiivinfo jagamise rakenduse juurutamine, parklate haldamise süsteemi uuendamine ning auditite ja vastavushindamise süsteemi juurutamine. • Läbipääsulubade haldamise süsteem: võtsime kasutusele uue süsteemi, mis tõhustab läbipääsulubade taotlemist, haldamist ja jälgimist, muutes Samuti panustame järgnevatel aastatel märkimisväärselt IT-taristu täiustamisse, protsessi nii turvalisemaks kui ka mugavamaks. tagades lennujaama IT-süsteemide veelgi parema kaitstuse ja jätkusuutlikkuse. • Ressursside haldamise lahendus maapealses teeninduses: juurutasime Oleme veendunud, et see digitaliseerimisteekond viib meid lähemale maailma süsteemi, mis optimeerib maapealse teeninduse ressursikasutust, juhtivate lennujaamade standarditele ja aitab täita meie visiooni tuleviku parandades nii töötajate kui ka tehnika kasutamise tõhusust. lennujaamast. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 47 Meeskond Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 48 Kontserni meeskond Tasustamise põhimõtetes järgime välist konkurentsivõimet ja ametirühmade jaotust AS Tallinna Lennujaam tegutseb Eestis ja järgib siin tööjõule ning võrdse kohtlemise tava. Oleme alustanud tegevust juunis 2026 jõustuva kehtivaid õigusakte. Oleme pühendunud võrdsete võimaluste Euroopa võrdse palga direktiivile vastavuse tagamiseks. Jälgime regulaarselt edendamisele, töötajate heaolu toetamisele ja kogukonna palgalõhestatistikat, et tagada meeste ja naiste võrdne tasustamine samaväärse töö arengusse panustamisele. Keskendume tervise edendamisele ja eest. mitmekesisuse väärtustamisele, et luua positiivset mõju nii ettevõtte sees kui ka laiemalt ühiskonnas, olles samal ajal atraktiivne ja usaldusväärne tööandja. Aruandeperioodil ei olnud kontsernis ühtegi teatatud diskrimineerimisjuhtumit ega inimõiguste rikkumise juhtumit. Kollektiivlepingud ja nende töötajate esindajad Kontsernis Tallinna Lennujaam töötas 2024. aasta lõpu seisuga 665 töötajat. puuduvad kontsernis. Töötajate keskmine tööstaaž on 7,9 aastat. AS-is Tallinna Lennujaam on 37% töötajatest töötanud üle kümne aasta ja AS-is Tallinn Airport GH on sama näitaja 23%. See peegeldab meeskonna pühendumust lennundussektoris pakutavatele karjääri rajamise ja enesetäiendamise võimalustele. Tabel 13. Kontserni palgatöötajate vanuseline jaotus AS Tallinna Lennujaam % AS Tallinn Airport GH % AS Airport City % Alla 30-aastased 12 41 0 30-50 aastased 57 54 100 Üle 50-aastased 31 6 0 Töötajate vabatahtlik voolavus oli emaettevõttes ligikaudu 9% (2023: 5%) ja tütarettevõttes ligikaudu 23% (2023: 16%). Koguvoolavus, mis hõlmab ka koondamisi, oli emaettevõttes 13% ja tütarettevõttes 28%. Jälgime töötajate lahkumise põhjuseid regulaarselt, et võtta kasutusele meetmeid koguvoolavuse vähendamiseks. Suhtume oma töötajatesse võrdselt olenemata nende soost ja muudest tunnustest. Kontserni töötajatest 66% on mehed ja 34% naised. Nõukogus on naisi 20%, juhtide seas 40% ja juhtkonnas 50%. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 49 Organisatsioonimuudatused Uute kolleegide sujuva sisseelamise toetamiseks koostame igale töötajale ametikohapõhise õppekava, mis hõlmab nii teoreetilist kui ka praktilist väljaõpet, 2024. aasta jooksul kasvas töötajate arv kontsernis 3,5% (633-lt 665-le), sh maa- oluliste dokumentidega tutvumist ning e-õppe kursusi. 2024. aastal algatasime uue pealseid teenuseid osutuvas tütarettevõttes 4,3% (258-lt 269-le). Kontserni koolitusprogrammi „Tere tulemast lennujaama“, mis koosneb lühikestest äristrateegia toetamiseks tegime mitu struktuurimuudatust. veebimoodulitest Tallinna lennujaama tegevusvaldkondade ja teenindusstandardite kohta ning 2,5-tunnisest klassiruumikoolitusest. Koolitus annab põhjaliku ülevaate Seoses Tartu-Helsingi regulaarliini taasavamisega mehitasime reisijate ja lennujaama toimimisest ja väärtustest, aidates uutel töötajatel kiiremini kohaneda. õhusõidukite teenindamise ametikohad. Kuressaare lennuinformaatori teenuse üleandmine Lennu-liiklusteeninduse AS-ile ning meteoteenuse edasine pakkumine Kevadel töötasime välja sisekoolitaja põhimõtted, mis said aluseks sisekoolitajate ja Keskkonnaagentuuri poolt tõid kaasa töö ümberkorraldusi. Eritehnika ja praktika-juhendajate õppeprogrammide uuendamisel. Lisaks baas- ja hooldeteenuste osakonnas loodi tiimijuhtide ametikohad, et parandada täiendkoolitustele alustasime sisekoolitajate vaatlust, et ühtlustada ja tõsta töövahetuste operatiivset juhtimist. Taristuvaldkonnas alustasime koolituste kvaliteeti ning sisekoolitajate taset. ümberstruktureerimist, mis jõuab lõpule 2025. aastaks. Energeetikavaldkonna tähtsuse kasvuga seoses muutsime elektrivõrkude hooldusgrupi energeetika Peale lennunduskoolituste keskendusid pädevuskoolitused peamiselt ohutusele ja osakonnaks. Samuti lõpetasime IT infrastruktuuri osakonna mehitamise, et toetada seadmete õigele käsitlemisele. Täiendkoolitustena korraldasime veel lennuraja digitaliseerimist ja organisatsiooni arengut. seisukorra hindamise, esmaabi-, töökeskkonna-, taimekaitse- ja muid sarnaseid koolitusi. Töötajate pädevuste arendamine Iga lennujaamas töötav juht on ettevõtte väärtustest lähtuv, tulemustele Kontsernis lähtume 70 : 20 : 10 õpperaamistikust, mille alus on põhimõte, et keskendunud suunanäitaja, meeskonna arendaja ning toetava töökeskkonna looja, õppimine toimub eelkõige kogemuste kaudu, sotsiaalses keskkonnas ja formaalse viies ellu ettevõtte visiooni ja strateegiat. Juhtide arenguks algatasime 2024. aastal õppe toel. Teadmisi ja kogemusi annavad edasi välis- ja sisekoolitajad ning koostöös Fontesega kuuekuulise mentori-programmi, milles osales 16 mentorit ja praktikajuhendajad. 2024. aastal moodustas koolituskulude osakaal tööjõu-kuludes 16 menteed. Tänu programmi edukatele tulemustele jätkame seda 2025. aastal 1,2% (2023: 1,5%). Kontserni koolitus- ja arenduskulud olid 342 tuhat eurot (2023: järgmise mentorite lennuga. Lisaks korraldasime juhtidele tagasiside andmise ja 390 tuhat eurot). vastuvõtmise koolitusi ning sisekommunikatsiooni ja meediakoolitusi. Esimest korda juhirollis alustanud töötajatele pakkusime alustava juhi koolitust, mis andis 2024. aasta koolitusteemades oli viis põhifookust: osalejatele baasteadmised juhtimisest, ettevõtte juhtimispõhimõtetest ja • Pädevuskoolitused eesmärgistamise protsessist. • Juhtimisvõimekuse arendamine • Kriisiolukorras toimetulek 2024. aastal korraldasime mitu kriisijuhtimiskoolitust, sealhulgas äkkrünnaku • Vaimse tervise toetamine teadlikkuse koolituse. Kriisigrupi liikmed osalesid ka simulatsiooniõppusel, mille • Vabatahtlikud koolitused eesmärk oli harjutada praktikas läbi erinevate kriisiolukordadega toimetulek. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 50 Vaimse tervise teadlikkuse ja parema tööõhkkonna edendamiseks korraldasime rahvaspordivõistlustel. Klubi aktiivsus ja saavutused tõid 2024. aastal kõrge koostöös Peaasi.ee-ga esimese vaimse tervise esmaabi andjate koolituse. Kõigil kuuenda koha Eesti sportlikemate ettevõtete seas. Klubiline tegevus, kevadel töötajatel võimaldasime osaleda vaimse tervise aastakonverentsil. Samuti korraldatud spordiklubi matk ja muud ühistegevused on toetanud meeskonnavaimu alustasime Tallinn Airport GH reisijateeninduse osakonnas kovisioonipraktikate ning pakkunud kollektiivile tervislikku ning lõõgastavat ajaveetmisvõimalust. juurutamist, et toetada keeruliste teenindusolukordade lahendamist. Selleks valisime töötajate seast vabatahtlikud kovisioonigruppide juhid, kes läbisid vastavad Sportimise asemel võivad töötajad kasutada ka tervisekindlustust, mis katab paljusid koolitused ja viisid oma gruppidega läbi esimesed kohtumised. tervishoiuteenuseid, sealhulgas eriarstiabi, taastusravi, hambaravi ja vaktsineerimist. Samuti hüvitame haigestumise korral 2.–3. töövõimetuspäeva ja E-õppe keskkonnas on kõikidele töötajatele vabatahtlikud koolitused, mis pakume soovijatele gripivaktsiini. võimaldavad täiendada oskusi ja teadmisi paljudes valdkondades, nagu ajajuhtimine, kuulamisoskused, jäätmete sorteerimine ja läbipõlemise ennetamine. Lisaks oleme teinud hulga samme töövahendite, tunnustamise ja infovahetuse parendamiseks, mille puhul nähti uuringutulemuste alusel arenguruumi. Tunnustame regulaarselt kolleege, kes on silma paistnud oma panusega, ja avaldame Töötajate rahulolu ja kaasamine klientidelt saadud positiivset tagasisidet siseveebis. Hindame pikaajalisi töösuhteid 2024. aastal jätkasime koostöös Kantar Emoriga kontserni töötajate rahulolu- ja ning täname kolleege, kes on meie kontserni ettevõtetes töötanud 10, 20 ja 30 pühendumusuuringu tegemist. Uuringus osales 76% töötajatest ja TRI*M-indeksiks aastat. Aasta lõpus toimunud suursündmusel tõstsime esile 2024. aasta parimaid kujunes 58 punkti (2023: 63 p), mis on mõnevõrra alla kontserni seatud eesmärgi töötajaid. (65 p) ja riigi keskmise (68 p). Kõige kõrgemaid hindeid andsid töötajad töö sisule ja töökeskkonna ohutusele, samuti juhtimiskvaliteedile. Arenguruumi nähti aga töövahendite, tunnustamise ja infovahetuse parandamisel. Lisaks toodi esile vajadus Tööandja kuvand ja ühiskondlik mõju leevendada töökoormust kõrghooaja eel, tagades piisava töötajate arvu. Me teadvustame oma rolli ühiskonnas nii elutähtsa teenuse osutajana kui ka Töö sisu ja töökeskkonnaohutuse küsimustes hindas 83% töötajatest oma tööd vastutustundliku ja ihaldusväärse tööandjana. Tallinna Lennujaam on elutähtsa kõrgelt ning 80% tunneb end oma tööülesandeid täites ohutult ja turvaliselt. teenuse osutaja, kelle ülesanne on tagada ühiskonna toimimiseks hädavajalikud teenused, sealhulgas lennukikütuse varustatus, sideühenduste toimimine ja Need valdkonnad on olnud meie fookuses ja me jätkame nende väärtustamist, et meditsiiniteenuste kättesaadavus ka kriisiolukordades. pakkuda töötajatele parimat võimalikku töökogemust. Panustame jätkuvalt töötajate tervise ja heaolu edendamisse sporditoetuse pakkumisega Stebby Samal ajal pöörame suurt tähelepanu oma rollile tööandjana, edendades karjääri- keskkonnas ja koostööd MyFitnessi spordiklubiga. Stebby ja MyFitnessi kaudu võimalusi ja toetades järelkasvu. Oleme korraldanud avalikkusele suunatud kasutas 2024. aastal sportimise ja terviseedendamise toetust regulaarselt ligikaudu karjäärialgatusi, näiteks töövarjukuud ja virtuaalseid karjääripäevi, ning osalenud 500 ema- ja tütarettevõtte töötajat ehk 82% meie kolleegidest. karjäärimessil „Võti tulevikku“. Jätkasime Eesti Lennuakadeemia üliõpilaste toetamist, andes välja AS-i Tallinna Lennujaam ettevõtete stipendiumi. Meie MTÜ-sse Tallinna Lennujaama Spordiklubi kuulus aasta lõpus 69 liiget. Spordiklubi pühendumust atraktiivse ja usaldusväärse tööandjana kinnitab ka Kantar Emori pakub töötajatele nii individuaal- kui ka ühistreeninguid ning võimalust osaleda Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 51 2024. aasta tööandja maine uuring, milles püsime noorte ja palgatöötajate seas Kõrgeima mürataseme (103 dB) mõõtsime ATR-tüüpi lennuki saabumise ajal. Samuti ihaldusväärseimate tööandjate seas teisel kohal. oli kõrge müratase abijõuallika (APU) töö ajal (85 dB) ja pagasi mahalaadimise käigus (72–82 dB). Töötajatele oleme kuulmise kaitsmiseks taganud kohustuslikud Meie eesmärk on ka tulevikus täita oma rolli vastutustundlikult ja kõrgel tasemel, kuulmiskaitsevahendid. Neid on kõik töötajad, kes viibivad mürarikkas keskkonnas, pakkudes ühiskonnale nii usaldusväärseid teenuseid kui ka inspireerivaid kohustatud kandma lennuki saabumise ja väljumise ning APU käivitamise ajal. karjäärivõimalusi. Töötajad on teadlikud tööga seotud riskidest ja neid on koolitatud isikukaitsevahendite korrektse kasutamise alal. Tööohutus ja töökeskkond 2024. aastal toimus kontsernis 28 kerget tööõnnetust (2023: 23). Sel aastal viidi Oma töötajate hoidmiseks ning missiooni täitmiseks peame tähtsaks tööohutuse kontsernis läbi esimene kutsehaigestumise menetlus, mis oli seotud sundasendite ja kõrget taset ja head töökeskkonda. Toetame järjepidevalt töötajate tööohutus- vibratsiooni ohuteguriga. teadlikkuse kasvu ja edendame tööohutuse juhtimissüsteemi. Kui 2023. aasta tööõnnetused olid valdavalt seotud töötamisega keerulistes 2024. aastat iseloomustab tööohutuse valdkonnas järjepidevus. Oleme olnud talvistes oludes, siis 2024. aastal on suur osa õnnetusi seotud raskuste järjepidevad tööohutusteemade käsitlemisel juhtkonnas, töökeskkonnanõukogu teisaldamisega. Need on omakorda seotud mittestandardsete töövõtete töö on järjepidev ja kontsernis edendatakse järjepidevalt tööohutusteadlikkust. kasutamise, korduvate liigutuste ja kitsastes tingimustes töötamisega, peale selle esineb kukkuvast raskusest põhjustatud vigastusi. Sageduselt teisel kohal on Suurematest sammudest alustasime 2024. aastal tööohutusjuhendite laiahaardelist tasapinnal kukkumised (libedusest tingitud kukkumised või komistamised). Samuti uuendamist koostöös välise tööohutuspartneriga. Aasta lõpus valmis tuli ette kergemaid vigastusi ettevaatamatusest tingitud valede töövõtete tööohutuskäsiraamat koos kontserni tööohutusjuhtimise põhimõtetega ning kasutamisel. Tööohutust ja -keskkonda parendame pidevalt koostöös lihtsustasime tööohutuse vahejuhtumitest teavitamist, võttes kasutusele töökeskkonnaspetsialistide ja -volinike ning töökeskkonnanõukoguga. infosüsteemi. Uuendasime töökeskkonna riskianalüüsi, mõõtsime müra- ja radoonitaset ning koostasime tegevusplaane, et maandada olulisi tööohutuse riske. Jätkasime 2023. aastal ellu kutsutud toredat algatust: märtsis korraldasime taas koostöös Peaasi.ee-ga vaimse tervise vitamiinikuuri ja emotsionaalse enesetunde testimise. Radooni mõõtmise tulemusena selgus, et Tallinna lennujaama ühes tööruumis ületab radoonitase soovitusliku piiri, kõigis teistes ruumides jäid tulemused ohutu taseme piiresse. Töötajad viidi üle asendusruumi ning ohutuse ja töötajate tervise tagamiseks teeme enne kõnealuse ruumi taasavamist vajalikud parandustööd. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 52 Kestlikkusaruanne Sõltuvalt Euroopa Liidu eelnõu otsusest võib valmida kontserni esimene kestlikkusaruandluse direktiivi (EL) 2022/2464 (CSRD) nõuetele vastav aruanne 2026. aastal, kajastades 2025. aasta tulemusi. Eelnevad aruanded on koostatud globaalse aruandlusalgatuse (Global Reporting Initiative, GRI) standardi alusel, toetades üleminekut uutele nõuetele. Aruanne ei hõlma CSRD aruandlusnõuete ettevalmistusi. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 53 Kestliku arengu eesmärgid Oma äritegevuses juhindume kestlikkuse põhimõtetest. Oleme alates 2018. aastast järginud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kestliku arengu eesmärke (ingl sustainable development goals, SDG) ja sidunud oma tegevuse nendega. Säästev ja vastutustundlik suhtumine meid ümbritsevasse keskkonda on väärtus, mida hindavad kõik ettevõtte töötajad ja kogukonna liikmed. Pingutame iga päev selle nimel, et tagada oma keskkonnategevuse tulemuslikkus ning saavutada sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna tasakaal. Et illustreerida, kuidas aitab meie tegevus kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele, oleme sidunud need meie jaoks oluliste teemadega ja tähistanud aruandes läbivalt SDG-tähisega. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 54  SDG Alameesmärk Kontserni tegevus SDG Alameesmärk Kontserni tegevus 3.8. Tagada kõikidele inimestele Pakume töötajatele täiendavat 9.1. Arendada usaldusväärset, Arendame lennujaamade taristut, luues arstiabi, kaitse finantsriskide eest, tervisekindlustust, puugi- ja gripivaktsiini, jätkusuutlikku ja vastupidavat keskkonnasäästliku ja kasutajakeskse linnaruumi, juurdepääs kvaliteetsetele läbipõlemise ennetamise nõustamist, taristut, sealhulgas parandada mis toetab kliimaeesmärke. Tagame tervishoiuteenustele ning vaimse tervise tuge ning hüvitame 2.–3. piirkondade ja rahvusvahelisi lennuühendused Euroopa sihtkohtadesse, olles ravimitele ja vaktsiinidele. haiguspäeva. Oleme lennujaamade ühendusi. usaldusväärne partner äriühingutele, kohalikule haldajana riigis elutähtsa teenuse osutaja. omavalitsusele ja riigile. 4.4. Suurendada 2030. aastaks Töötajatele pakume paindlikke 12.5. Vähendada 2030. aastaks Keskkonnajuhtimissüsteemile on allutatud kõik noorukite ja täiskasvanute arvu, õppimisvõimalusi, mentorlust ja erialaseid vältimise, vähendamise, põhi- ja tugiteenused. Tagame ohtlike jäätmete kellel on tööhõives osalemiseks, koolitusi. Toetame noori ja kogukonda ringlussevõtu ja taaskasutamise nõuetekohase käitlemise, vähendame jäätmeteket töö leidmiseks ja ettevõtlusega Lennuakadeemia stipendiumiga, teel oluliselt jäätmeteket. reisija kohta ning suurendame taaskasutatavate tegelemiseks vajalikud tehnilised korraldame töövarju- ja uudishimupäevi, jäätmete osakaalu jäätmekäitluse tegevuskava ja kutseoskused. võtame praktikante ning pakume alusel. Ootame oma partneritelt jäätmete alustavatele juhtidele koolitust. sorteerimist ja jäätmekäitlejalt nende suunamist taaskasutusse. 5.4. Väärtustada tasustamata Järgime soolise võrdõiguslikkuse 13.3. Täiustada inimeste ja asutuste Saavutame Tallinna lennujaama CO2e neutraalsuse hooldamist ja kodutöid, põhimõtteid, tagades võrdsed suutlikkust kliimamuutuste 2025. aastaks ja kliimaneutraalsuse 2030. aastaks. propageerides riigis sobival viisil arenguvõimalused kõigile töötajatele. leevendamise, nendega Arvutame igal aastal heitkoguseid ning laiendame kohustuste jagamist leibkonnas ja Toetame meeste osalust kohanemise, nende mõjude arvutused kõikidele kontserni lennujaamadele. perekonnas. vanemapuhkuses. vähendamise ning nende eest Vähendame fossiilkütuste kasutust, soetame varase hoiatamise valdkonnas. väiksema heitega tehnikat ja kasutame 5.5. Tagada, et naistel on võrdsed taastuvtoorainest parafiinkütust. Olulise mõjuga võimalused täielikult ja tõhusalt partneritelt küsime CO2e vähendamise tegevuskava. osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel. 6.3. Parandada 2030. aastaks vee Seirame sademevee kvaliteeti ja 16.6. Luua kõikidel tasanditel Lähtume hea ühingujuhtimise põhimõtetest ning kvaliteeti, vähendades saastamist rakendame veeressursse säästvaid tõhusad, vastutustundlikud ja järgime ISO 9001:2015 ja 14001:2015 standardeid. ning viies miinimumini ohtlike lahendusi ehitusprojektides. Vähendame ausalt tegutsevad institutsioonid. Teeme regulaarselt auditeid, et tagada kemikaalide ja materjalide keskkonnareostusi riskianalüüsi, teenusetaseme täitmine ja maandada vastavusriske. keskkonda heitmine. koolituste ja tehnika uuendamise abil. Läbipaistvate hanketingimustega tagame Tagame lennujaamades puhta joogivee teenuseosutajate õiglase konkurentsi. kõigile. 7.2. Suurendada 2030. aastaks Vähendame elektrienergia tarbimist taastuvenergia osakaalu üle reisija kohta, toodame kohapeal maailma toodetavas energias. taastuvelektrit ning tarnime ainult taastuvtoorainel elektrit ja kütet. Ehitame 7.3. Kahekordistada 2030. energiatõhusaid hooneid. aastaks energiatõhususe määra. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 55 Keskonnamõju ja -juhtimine 2030. aastaks tahame toota rohkem elektrienergiat, kui suudame tarbida. Selleks suurendame oma taastuvenergia tootmise võimekust ja jätkame investeerimist Lennundusvaldkonnast pärineb kogu maailma kasvuhoonegaasidest 1–2%, millest energiatõhusa taristu arendamisse. lennujaamade osa on 5%*. Teeme iga päev tööd selle nimel, et vähendada lennujaamade käitamise negatiivset mõju ja koormust keskkonnale ning viia oma Energiatõhususe ja kestlikkuse põhimõtteid ettevõtte ehitus- ja arendustegevuses tegevus kooskõlla kestliku arengu põhimõtetega. Oma tegevuses lähtume viiest käsitleme tegevusaruande peatükis „Ehitus ja arendustegevus Tallinna lennujaamas keskkonnaeesmärgist: tagame energia-tõhususe ja taastuvenergiale ülemineku, ning regionaalsetes lennujaamades“. vähendame õhku eralduvat CO₂ ja õhusaastet, tagame joogi- ja sademevee kvaliteedi, vähendame jäätmeteket ning tagame vastavuse mürataseme nõuetele. Tabel 14. Päikeseparkide toodang 2023. kuni 2025 (prognoos). *Rivera, A., Movalia, S., Rutkowski, E., Rangel, Y., Pitt, H., & Larsen, K. (2023, September 19). Global Aasta Tootmisvõimsus Toodetud Tootmise Greenhouse Gas Emissions: 1990-2021 and Preliminary 2022 Estimates. Home Note. 4. kW päikeseenergia osakaal European Environment Agency. (2018). Annual European Union greenhouse gas inventory 1990–2016 kWh tarbimisest % and inventory report 2018: Submission to the UNFCCC Secretariat Tallinna lennujaam 2025 (prognoos) 4950 2 375 461 16 2024 3100 3 987 800 30 Tagame energiatõhususe ja taastuvenergiale 2023 3100 1 539 355 16 ülemineku Regionaalsed 2025 (prognoos) 2330 4 330 341 258 lennujaamad 2024 1750 2 251 200 175 Lennujaama taristu, sealhulgas lennurada, valgustus ja tugihooned, tarbivad 2023 1750 612 228 39 energiat ööpäev ringi ning nende tarbimismaht on võrreldav mõne Eesti väikelinna omaga. 2023. aastal moodustas Tallinna lennujaama elektritarbimisest tulenev CO₂ Kokku 2025 (prognoos) 7280 6 705 802 40 heide 70,6% kogu ettevõtte heitest. Et vähendada energiatarbimisest tulenevat 2024 4850 6 239 429 43 keskkonnamõju, toodame päikeseenergiat ise nii palju kui võimalik ja ostame alates 2023 4850 2 151 583 18 2024. aastast kõikides lennujaamades ainult taastuvenergiast toodetud päritolutunnistusega elektrit. Selle tulemusena oleme vähendanud oma elektritarbimisest tulenevat CO₂ heidet 100% võrreldes 2018. aastaga. Ettevõtte koguheitmest moodustab see vähenemine 2024. aastal 78%. Meie strateegiline eesmärk on toota aastas keskmiselt 35% tarbitud energiast kohapeal. Kokku tootsime sel aastal 6,2 GWh ehk 43% oma aastasest elektritarbimisest (kogu tarbimine on 14,5 GWh). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 56 Õhku eralduva CO2e ja õhusaaste vähendamine Joonis 5. Tallinna lennujaama CO2e ja õhusaaste vähendamine Tallinna Lennujaam on alates 2018. aastast, mis on määratud meie CO₂e vähenduse baasaastaks, liitunud lennujaamade CO₂e heite haldamise programmiga Airport Carbon Accreditation (ACA). Selle raames hindame ja jälgime oma heite 18000 vähendamise edusamme. Meie iga-aastaseid CO₂e andmeid ja kasutatavat metoodikat on auditeerinud ja valideerinud sõltumatu kolmas osapool. 16000 14000 Meie eesmärk on vähendada 2018. aastaga võrreldes reaalsete tegevustega CO₂e heidet 80–90% aastaks 2025 ning kasutada alles seejärel CO₂e vähendamise 12000 krediite tasaarveldamiseks. Tegevustes lähtume ettevõtte kliimaneutraalsuse 10000 teekaardist, mis keskendub praktilistele tegevustele, riskide hindamisele ja -53% väärtusahela kaasamisele, et saavutada eesmärgistatud vähendused. 8000 6000 Oleme heitkoguste vähendamisel võtnud fookusse kolm peamist valdkonda. Esiteks toodame ise võimalikult palju päikeseenergiat ning ostame lisaks ainult taastuv- 4000 energiast toodetud elektrit. Teiseks soetame üksnes 0 kg CO₂e heitega sõidukeid CR CC CC (võimalusel ka eritehnika). Kolmandaks oleme asendanud fossiilkütused 2000 taastuvtoorainest valmistatud alternatiivkütustega, mille abil vähendasime 2024. 0 aastal oluliselt kütusest tulenevat CO₂e heidet. 2018 2023 2024 2030 2035 Esimese täisaasta lõpuks on märkimisväärsete muutustena esile tõstetud taastuv- Masinapark Kohtküte Varugeneraator Jäätõrje energia tootmise ja kasutamise tulemusel vähenenud jalajälg 12 725 t. Lisaks Sisseostetud elekter Kaugküte Lähetused kahandasid üheksa elektrilise tehnikaühiku kasutuselevõtt ja parafiinkütuse kasutuselevõtt 860 t CO₂e võrreldes baasaastaga. Kaugkütte kasutamine on vähendanud heidet 2 109 t CO₂e, kusjuures kaugkütte koostisest moodustab 71% taastuvtooraine ja 29% maagaas. Kokkuvõttes on ettevõtte süsiniku-jalajälg 2018. Joonisel on võrreldud kõiki aastaid baasaastaga. Metoodika ja tegevused on aastani aastaga võrreldes vähenenud peaaegu 95% tänu CO₂e vähendamise tegevuskava 2030 täpsustatud ettevõtte kodulehel oleval kliimaneutraalsuse teekaardil. Alates rakendamisele. 2024. aastast on rohelisega märgitud tulbad, mis kajastavad süsinikukrediitidega tasaarveldamist. CR tähistab süsiniku maandamise krediite ja CC süsiniku eemaldamise krediite. 2024. aastal on eeldatav tasaarvelduse maht 878 t CO₂e. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 57  Tabel 15. Kliimaneutraalsuse teekaart, mõjuala 3 tegevused Kaasame CO₂e vähendamisse ka sidusrühmi ja väärtusahelasse kuuluvaid Tegevuska Valdkond Tegevus Eesmärk Mõõdik partnereid. Palume neil edastada andmeid Tallinna lennujaama territooriumil nende va eesmärk tegevusest tulenevate heitkoguste kohta. Lisaks uuendame lepingutingimusi, et Partnerid Korraldame transpordisektori Kord kvartalis Teadlikkuse oodata olulise mõjuga partneritelt CO₂e vähendamise tegevuskava, heitevabade Rohefoorumit, partneritele teadlikkuse suurendamis sõidukite kasutust ja keskkonnamõju analüüsi. 2024. aastal moodustasid partnerite Rohehommikuid ja kogukonnale suurendamise e tegevuste tegevusest tulenevad heitkogused 1 915 t CO₂e. ühisüritusi, sealhulgas üritused, sh arv aastas maailmakoristuspäeva esitlused Partnerid Partneritelt, kes tegutsevad meie 2029. aastaks Partnerite territooriumil, ootame saavutame masinapargi 2028. aastaks 0 kg CO₂/km 40% partnerite (v.a eritehnik nõude täitmist ning CO₂ masinapargi a) heited (kg heite maandamise CO₂ heite CO₂) eesmärgistamist vähenduse Rajame 2028. aastaks on laadimistaristu Paigaldame Rajame Mõjuala 3 partnerite paigaldatud ja toimib vähemalt ühe partneritele, le, laadimispunkti reisijatele ja reisijatele iga töötajatele ja 50 parkimisko elektriautod töötajatel ha kohta e laadimise e taristu elektriaut ode laadimise taristu Partnerid Laiendame päikesepaneelide Selgub hiljem Selgub kasutamist renditud hoonetele hiljem „Kõik meie patrullautod lennujaamas on hübriidid ja 2025. aastal läheme üle Partnerid Tallinnas keelustatakse teatud Vähendame Pakendijäät elektriautodele. Mõõdame oma jalajälge ning panustame keskkonnasäästlikesse ühekordsed plasttooted reisiterminalis mete osakaal valikutesse.“ pakendijäätme % id 30% Foruse juhatuse esimees Kalev Reiljan Partnerid Suhtleme avatult partnerite, Pole Pole https://forus.ee/forus-alustab-detsembrist-tallinna-lennujaamas-lennundusjulgestusteenusega/ lennufirmade, lennukoolide ning kohaldatav kohaldatav väike- ja huvilenduritega Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 58 Joonis 6. Kliimaneutraalsuse teekaart Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 59 Puhta joogi- ja sademevee tagamine jõuda ümbritsevatesse kraavidesse sulaveega. Nende kraavide taset jälgime kvartalipõhiselt vastavalt kehtivatele keskkonnalubadele nii Tallinna kui ka Kärdla Tagame puhta joogivee kättesaadavuse igale reisijale ja seirame lennujaamas. regulaarselt joogivee kvaliteeti. Tallinna lennujaamas tarbisid reisijad 2024. aastal hinnanguliselt 13 464 m³ kraanivett. 2024. aastal ületas Tallinnas saasteainete kontsentratsioon piirväärtusi 18% juhtudel, mille eest tasusime vastavalt keskkonnatasu ning Kärdlas ületused Lennujaama tegevuse lahutamatu osa on õhusõidukite ja reisijate ohutuse puudusid. Nende juhtumite minimeerimiseks jätkame aktiivselt meetmete tagamine, mille nimel teeme talviti jäätõrjeoperatsioone. Kasutame lennukite täiustamist ja sademevee juhtimissüsteemide tõhustamist, et kaitsta nii kohalikku jäätõrjeks propüleenglükooli (type 1 ja 2) ning raja jäätõrjeks naatrium- ja keskkonda kui ka tagada meie tegevuse vastavus keskkonnanõuetele. kaaliumformiaati. Need kemikaalid on kergesti biolagunevad, ei kuhju keskkonda ja on elusorganismide jaoks vähetoksilised. Siiski on pikemate talveperioodide tõttu Tallinna lennujaama ala sademevee kvaliteeti mõjutavad lisaks jäätõrjele Suur- nende kasutuskogused märkimisväärselt kasvanud (2024. a tegime jäätõrjet ka Sõjamäe kraavidest pärit sademevesi, mis voolab läbi lennujaama ala, ning õli- ja maikuus). kütuse reostused, mis võivad tekkida teenindustehnika rikete ning lennukite tankimise ja mootorite hoolduse käigus. Reostuse ennetamiseks hooldame tehnikat Tabel 16. Jäätõrjevedelike kasutus regulaarselt ning koolitame töötajaid ja partnereid õigete töövõtete ja tehnika korrektse kasutamise alal. Kui reostust ei õnnestu siiski täielikult vältida, likvideerime selle viivitamatult absorbendiga ning kehtestatud protseduurid tagavad Ühik 2024 2023 2022 2021 pideva aruandluse ja operatiivse reageerimise. Juhtumite põhjusi uurime põhjalikult, Propüleenglükool L 291 360 680 583 539 656 209 754 et vältida sarnaste olukordade kordumist. Kategooria 1 reostus on kõige levinum ja Naatriumformiaat kg 108 000 148 000 262 909 48 000 hõlmab kuiva ilmaga kuni 10 m² suuruse ala. Kaaliumformiaat kg 552 348 533 109 357 860 277 550 Joonis 7. 2024. Tallinna Lennujaama reostused kategooriate järgi Keskkonnamõju vähendamiseks oleme rakendanud hulga meetmeid, sealhulgas rajanud nüüdisaegsed sademevee juhtimissüsteemid. 2023. aastal viisime lõpule 1% lennuliiklusala arendusprojekti, mille käigus ehitasime uued sademevee äravoolusüsteemid ja lennukite jäätõrjeplatsid. Tallinna lennujaamas kogume saastunud sademevee ja juhime selle reoveesüsteemi, et vältida selle sattumist 41% looduslikesse veekogudesse. 58% Hoolimata rakendatud meetmetest võivad väiksemad kogused saasteaineid siiski Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 Kategooria 1 Kategooria 2 Kategooria 3 60 Jäätmetekke vähendamine Mürataseme nõuetele vastavuse tagamine Jäätmekäitlusel on keskkonnaeesmärkide saavutamisel kaalukas Ehkki lennunduse ja linnastumisega kaasneb vältimatult müra, teeme kõik endast roll. Peame oluliseks jäätmete liigiti kogumist. 2024. aastal lõime oleneva, et mürahäiringuid vähendada. Peame tähtsaks oma tegevuse tõttu tekkiva jäätmete sortimise süsteemi, et koguda paberi-, pakendi- ja müra minimeerimist. biojäätmed eraldi ka hoonetes, kus see polnud seni võimalik. Jätkame nii reisijate kui ka töötajate teadlikkuse suurendamist jäätmete sortimisest. Selleks võtame kasutusele keskkonnasäästlikke ja vaiksemaid seadmeid, mis aitavad igapäevast mürafooni vähendada. Lennukite testimiseks oleme rajanud Tabel 17. Jäätmekäitluse näitajad Tallinna Lennujaamas müratõkkeseinad ja ehitustöödel arvestame ümbritseva keskkonnaga. Jäätmekäitluse näitaja Ühik 2024 2023 2022 2021 2020 Segaolmejäätmed tonni 196 369 415 361 215 Jäätmekogus reisija kohta kg 0,10 0,14 0,18 0,29 0,26 Liigiti kogutavate jäätmete % 34 12 16 9 7 osakaal Töötame jäätmetekke vähendamise nimel ning otsime võimalusi toetada ring- majanduse eesmärke, mille rakendamist oleme hanketingimuste abil juba alustanud. Peame oluliseks ühekordse plasti tarbimise vähendamist. Julgustame inimesi ostma sööki ja jooki enda anumasse ning otsime parimaid lahendusi biolagunevate või taaskasutatud materjalide kasutuselevõtuks. Tagame puhta joogivee kätte- saadavuse igale reisijale ja sellega vähendame plastpudelite ühekordset kasutamist. Reisijad saavad tasuta täita oma veepudeleid ettenähtud kohtades lennujaamas, vältides vajadust osta julgestuskontrolli järel plastpudelis vett. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 61 Vastutustundlik maksumaksja GRI sisukord Oleme vastutustundlik maksumaksja. Lähtume oma tegevuses õigusaktidest ja Kestlikkusaruandes tugineme üle maailma tunnustatud globaalse aruandlusalgatuse peame kinni tähtaegadest, teeme tehinguid turuhinnas ning tähtsustame avatud ja (Global Reporting Initiative, GRI) aruandlusstandardile, mis toetab kõige abivalmis suhtlust maksuhalduriga. päevakajalisemate teemade käsitlemist aruandes. 2024. aastal oli kontserni maksujalajälg 12,6 miljonit eurot (2023: 11,1 mln eurot). See näitab meie panust ühiskonda maksude maksmise kaudu. GRI standardi järgi oleme võtnud oluliste mõjukohtade kindlaks määramise ja ulatuse piiritlemise aluseks ettevõtte töötajate ja juht- konnaga tehtud intervjuud, Tabel 18. Kontserni makstud ja kogutud maksud tuhandetes eurodes kassapõhise kirjandus-, andme- ja meediaanalüüsi, külastusvaatluse ning eksperdihinnangud. arvestuse alusel Mõju olulisuse määramisel oleme kasutanud intervjuusid ettevõtte töötajate ja juhtkonnaga. Olulisuse hindamist mõjutavad ka riigi õigusaktid ja ühiskonna seaduskuulekus, mis hea toimimise puhul vähendavad teema tähtsust ettevõtte tuhandetes eurodes 2024 2023 Muutus 2024-2023 % jaoks ja vastupidi. Kaasatud sidusrühmad on täpsemalt kirjeldatud sellekohases Tööandja maksud (tasutud maksud) 7 303 6 472 13% peatükis. Maamaks (tasutud maksud) 325 325 0% Tuvastatud olulised teemad on järgmised (allolevas GRI sisuregistris ja aruandes Töötajatelt kinnipeetud maksud 4 681 4 123 14% (kogutud maksud) jooksvalt tähistatud SDG-märgisega): Muud tasutud ja kogutud maksud 309 211 47% • energia • heitkogused Maksud kokku 12 618 11 131 13% • heitvesi ja jäätmed • keskkonnanõuetele vastavus • tööhõive Märkus. Makstud maksude puhul on kontsern kulu kandja. Kogutud maksude puhul on kontsern koguja rollis, kandes maksud edasi Maksu- ja Tolliametile. • töötervisehoid ja -ohutus • koolitus ja haridus • mittediskrimineerimine • sotsiaal-majanduslik nõuetele vastavus • majandustulemused • kaudne majandusmõju • korruptsiooni tõkestamine Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 62 Tabel 19. GRI sisuregister 102– 46 Aruande sisu ja teemade ulatuse määratlemine 11 102– 47 Oluliste teemade loetelu 28-31 Standard Avalikustatav teave GRI 102: 102– 48 Avalikustatava teabe korrigeerimine - Organisatsiooni profiil Üldine 102– 49 Muutused aruandluses - avalikustatav 102– 1 Ettevõtte nimi 7 102– 50 Aruandlusperiood 01.01.2024- teave 102– 2 Peamised tegevused, kaubamärgid, tooted ja/või teenused 7 31.12.2024 102– 3 Peakontori asukoht 7 102– 51 Viimase aruande avaldamise kuupäev 08.05.2024 102–4 Ettevõtte tegevuskohad 7 102– 52 Aruandlustsükkel The report is prepared annually. The report in Kestliku arengu eesmärk nr 9 accordance with the 24-25 GRI guidelines has been Ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat prepared since 2014. 45-46 industrialiseerimist ning innovatsiooni All previous reports are available on the website 102– 6 Riigid, kus ettevõte tegutseb 7 of Tallinn Airport. 102– 7 Ettevõtte suurus 7 102– 53 Aruannet puudutavate küsimuste kontakt [email protected] 102– 8 Tööjõu struktuur 8 102– 54 Aruande vastavus GRI standardile 62-64 102– 9 Tarneahela kirjeldus 20-23 102– 55 GRI sisuregister 62-64 102– 10 Olulised muudatused organisatsioonis ja selle 102– 56 Väline kinnitus The Group's annual 50 report has been tarneahelas approved by the auditor 102– 11 Ettevaatusabinõude rakendamine 15-19 AS PricewaterhouseCooper 102– 12 Osalemine välistes algatustes (peamised s 50-52 toetusvaldkonnad ja –tegevused GRI 103: 103– 1 Aruande ulatus ja piirid 10 Juhtimisviisi 102– 13 Liikmelisus ja kuuluvus organisatsioonidesse 51-52 103– 1 Juhtimispõhimõtted ja selle komponendid 12-14 kirjeldus Strateegia 103– 1 Juhtimispõhimõtete hindamine 10 102– 14 Juhatuse esimehe pöördumine 3-5 Kestliku arengu eesmärk nr 12 102– 15 Peamised mõjud, riskid ja võimalused 15-19 Tagada säästev tarbimine ja tootmine 61 Eetika 102– 16 Väärtused, põhimõtted, standardid ja käitumistavad 10-11 GRI 201: 201– 1 Ettevõtte loodav ja jaotatav väärtus 20-25 Ühingujuhtimine Majandus- tulemused Kestliku arengu eesmärk nr 8 102– 18 Juhtimisstruktuur 8, 11-13 Toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat Huvigruppide kaasamine majandus- arengut ning tagada kõikidele inimestele 9, 21, 49 102– 40 Huvigruppide nimekiri - inimväärne töö 102– 42 Huvigruppide kaardistamine ja valik 57-58 GRI 203: 203– 1 Infrastruktuuri investeeringud ja toetatud teenused 102– 43 Huvigruppide kaasamise põhimõtted 57-58 Kaudne 24-25 102– 44 Olulisemad tõstatatud teemad ja murekohad 9 majandusmõju 45-46 Aruandluspõhimõtted GRI 205: 205– 1 Korruptsiooniga seotud riskide hindamine 17-18 102– 45 Finantsaruandes hõlmatud üksused 7 Korruptsiooni tõkestamine 205– 2 Korruptsioonivastase poliitika ja protseduuride alane 11, 17-18 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 63  suhtlus ja koolitus 306– 5 Veekogud, mida mõjutab vee väljavool ja/või äravool 60 205– 3 Korruptsioonijuhtumid ja järgnenud tegevused No cases of corruption detected in 2024 Kestliku arengu eesmärk nr 6 Kestliku arengu eesmärk nr 16 Tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning 60 veevarude säästev majandamine Toetada rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele 10-11 GRI 307: 307– 1 Mittevastavused keskkonnanõuetele ja regulatsioonidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, Keskkonnalane vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid nõuetele GRI 302: vastavus 302– 1 Energia tarbimine organisatsiooni ees 57 Energia GRI 401: 401– 1 Uute töötajate värbamine ja töötajate voolavus 302– 3 Energiatõhusus 57 Tööhõive 49-50 302– 4 Energiatarbimise vähendamine 57 GRI 403: 403– 1 Töötervisehoiu ja tööohutuse juhtimissüsteem 52 Töötervisehoid Kestliku arengu eesmärk nr 7 403– 2 Ohu tuvastamine, riskihindamine ja vahejuhtumite ja -ohutus 52 Tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne uurimine 57 energia kõikidele 403– 4 Töötajate osalemine, konsulteerimine ja suhtlemine 52 töötervisehoiu ja -ohutuse valdkonnas GRI 304: 304– 2 Tegevuste ja teenuste oluline mõju bioloogilisele Kestliku arengu eesmärk nr 3 Bioloogiline - 51-52 mitmekesisusele Tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu mitmekesisus Kestliku arengu eesmärk nr 15 GRI 404: 404– 1 Keskmine koolitustundide arv töötaja kohta aastas 50 Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning Koolitus ja propageerida nende säästvat kasutamist; majandada - haridus 404– 2 Programmid töötajate oskuste arendamiseks ja ülemineku 50 metsi säästvalt ning peatada ja pöörata ümber pinnase toetamiseks halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine 404– 3 Töötajate osakaal, kellega viiakse regulaarselt läbi tulemus- - GRI 305: 305– 5 Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 57-59 ja arenguvestlusi Heitkogused 305– 7 Lämmastikoksiid ja vääveloksiid ning teised olulised Kestliku arengu eesmärk nr 4 50-51 - õhuheited Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus Kestliku arengu eesmärk nr 17 ning elukestva õppe võimalused Tugevdada tegevuskava rakendamise meetodeid ja Kestliku arengu eesmärk nr 5 49 taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada partnerlus naiste ja tütarlaste mõjuvõimu Kestliku arengu eesmärk nr 11 GRI 406: 406– 1 Diskrimineerimise juhtumid ja parandusmeetmed No cases of Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, 55 Mittedis- discrimination vastupidavaks ja säästvaks krimineerimine detected in 2024 Kestliku arengu eesmärk nr 13 GRI 419: 419– 1 Mittevastavus sotsiaal-majanduslikele nõuetele Võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende 57-59 Sotsiaal- mõjudega võitlemiseks majanduslik GRI 306: 306– 1 Vee väljalase kvaliteedi ja sihtkoha järgi 60 nõuetele- Heitvesi ja vastavus jäätmed 306– 2 Jäätmed vastavalt tüübi ja käsitluse meetodile 60 306– 3 Olulised lekked 60 306– 4 Ohtlike jäätmete vedu - Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 64 2024. konsolideeritud majandusaasta aruanne Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 65  LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad 100 Sisukord LISA 17. Maksuvõlad 101 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed 67 LISA 18. Viitvõlad töötajatele 101 Konsolideeritud finantsseisundi aruanne 68 LISA 19. Omakapital 101 Konsolideeritud koondkasumiaruanne 69 LISA 20. Müügitulu 102 Konsolideeritud rahavoogude aruanne 70 LISA 21. Muud äritulud 103 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne 71 LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud 103 Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisad 72 LISA 24. Tööjõukulud 104 LISA 1. Üldine informatsioon 72 LISA 25. Finantstulud ja -kulud 104 LISA 2. Kokkuvõte olulisematest arvestus- ja LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad tulevikukohustised 105 aruandluspõhimõtetest 72 LISA 27. Tingimuslik vara 105 LISA 3. Finantsriskide juhtimine 81 LISA 28. Tulumaks 105 LISA 4. Olulised raamatupidamishinnangud 85 LISA 29. Tehingud seotud osapooltega 106 LISA 5. Materiaalne põhivara 86 LISA 30. Finantsinformatsioon emaettevõtte kohta 107 LISA 6. Immateriaalne põhivara 90 Kasumi jaotamise ettepanek 111 LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud 91 Majandusaasta aruande allkirjad 111 LISA 8. Kasutusrent 91 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 112 LISA 9. Varud 93 Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2025–le 113 LISA 10. Nõuded ja ettemaksed 93 LISA 11. Finantsinstrumendid 94 LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid 95 LISA 13. Võlakohustised 95 LISA 14. Laenutagatis ja panditud vara 97 LISA 15. Sihtfinantseerimine 98 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 66 Kontserni lühiiseloomustus ja kontaktandmed Kontsern tegutseb Eesti Vabariigis, käitab Tallinna, Kärdla, Kuressaare, Tartu, Pärnu lennujaamu ning Ruhnu ja Kihnu lennuvälju. Kontserni põhitegevusvaldkondadeks on lennujaamade käitamine ja arendamine ning lennukite ja reisijate maapealne teenindamine. 2024. aastal andis kontsern tööd keskmiselt 654-le (2023: 618-le) töötajale. Majandusaasta lõpus töötas kontsernis 665 töötajat (2023: 633). AS-i Tallinna Lennujaam aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning ettevõte kuulub Eesti Vabariigi Kliimaministeeriumi haldusalasse. Juriidiline aadress: Tartu mnt 101, 10112 Tallinn, Eesti Vabariik Telefon: +372 605 8700 E-post: [email protected] Koduleht: www.tallinn-airport.ee Audiitor: Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 67 Konsolideeritud finantsseisundi Omakapital Aktsiakapital Lisa nr lisa 19 31.12.2024 45 617 31.12.2023 45 617 aruanne Kohustuslik reservkapital 3 483 3 059 Jaotamata kasum 84 818 84 777 Omakapital kokku 133 918 133 453 tuhandetes eurodes Varad Lisa nr 31.12.2024 31.12.2023 Kohustised Põhivara Pikaajalised kohustised Materiaalne põhivara lisa 5 187 849 180 578 Võlakohustised lisa 13 30 632 36 298 Ettemaksed materiaalse põhivara eest lisa 5 815 2 724 Rendikohustised lisa 13 107 101 Kasutamisõiguse esemeks olev vara 173 135 Sihtfinantseerimine lisa 15 72 563 75 666 Immateriaalne põhivara lisa 6 1 729 1 090 Muud pikaajalised võlad 140 140 Kinnisvarainvesteering lisa 7 21 716 18 157 Edasilükkunud tulumaksukohustised lisa 28 1 754 0 Põhivara kokku 212 282 202 684 Eraldised lisa 15 1 150 1 150 Pikaajalised kohustised kokku 106 346 113 355 Käibevara Lühiajalised kohustised Varud lisa 9 1 128 1 020 Võlakohustised lisa 13 5 765 4 894 Nõuded ja ettemaksed2 lisa 10 10 089 10 583 Rendikohustised lisa 13 44 34 Raha ja raha ekvivalendid lisa 12 37 712 50 093 Võlad ja ettemaksed lisa 16 15 138 12 644 Käibevara kokku 48 929 61 696 Lühiajalised kohustised kokku 20 947 17 572 Kohustised kokku 127 293 130 927 Varad kokku 261 211 264 380 Kohustised ja omakapital kokku 261 211 264 380 Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 68  Konsolideeritud koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes Lisa nr 2024 2023 Müügitulu lisa 20 64 151 57 316 Muud äritulud lisa 21 14 510 14 773 Kaubad, materjal ja teenused lisa 22 -22 761 -21 627 Mitmesugused tegevuskulud lisa 23 -2 353 -2 294 Tööjõukulud lisa 24 -30 069 -26 218 Põhivara kulum ja väärtuse langus lisa 5, 6, 7 -19 009 -13 080 Muud ärikulud -118 -186 Ärikasum 4 351 8 684 Finantstulud lisa 25 1 773 1 199 Finantskulud lisa 25 -1 405 -1 400 Kasum enne tulumaksustamist 4 719 8 483 Tulumaksukulu lisa 28 -4 254 0 Aruandeaasta kasum 465 8 483 Aruandeaasta koondkasum 465 8 483 Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 69 Konsolideeritud rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Finantseerimistegevuse rahavood Lisa nr 2024 2023 Äritegevuse rahavood Lisa nr 2024 2023 Saadud laenu tagasimaksed lisa 13 -4 756 -4 710 Laekumised klientidelt 73 730 61 863 Saadud laen lisa 13 0 370 Tarnijatele ja töötajatele tasutud -64 554 -54 873 Makstud rendimaksed -58 -38 Saadud intressitulu 1 722 1 140 Makstud intressid* lisa 13 -1 429 -1 338 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine lisa 15 10 067 10 067 Finantseerimistegevuse rahavood kokku -6 243 -5 716 riigieelarvest Saadud muude tegevuskulude lisa 15 390 702 sihtfinantseerimine Rahavood kokku -12 381 -902 Äritegevuse rahavood kokku 21 355 18 899 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lisa 12 50 093 50 995 algul Investeerimistegevuse rahavood Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lisa 12 37 712 50 093 lõpul Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara lisa 5, 6, 7 -27 767 -17 867 ja kinnisvarainvesteeringute soetamisel Raha ja raha ekvivalentide muutus -12 381 -902 Laekunud materiaalse põhivara müügist 105 0 Saadud põhivara sihtfinantseerimine lisa 15 769 3 782 Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering lisa 15 -600 0 Investeerimistegevuse rahavood kokku -27 493 -14 085 * Ettevõte on ümber klassifitseerinud „Makstud intressid“ rea äritegevuse rahavoogudest finantseerimistegevuse rahavoogudesse. 2023. aasta andmetes ümber klassifitseeritud summa on 1 337 tuhat eurot. Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 70 Konsolideeritud omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Kohustuslik Jaotamata Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 76 728 124 970 Kasumijaotus reservkapitali 0 434 -434 0 2023. aasta koondkasum 0 0 8 483 8 483 Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 84 777 133 453 Kasumijaotus reservkapitali 0 424 -424 0 2024. aasta koondkasum 0 0 465 465 Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 84 818 133 918 Täpsem info aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on lisas 19. Lisad lehekülgedel 72 kuni 110 on konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 71  (A) Arvestuse alused Konsolideeritud Kontserni raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas raamatupidamise rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega (IFRS) ja Rahvusvaheliste Finantsaruandlusstandardite Tõlgendamise Komitee (IFRIC) tõlgendustega, nagu aastaaruande lisad need on vastu võetud Euroopa Liidus. Kontserni raamatupidamise aastaaruandes esitatud finantsnäitajad tuginevad põhiliselt ajaloolisele soetusmaksumusele, välja arvatud õiglases väärtuses LISA 1. Üldine informatsioon muutustega läbi koondkasumiaruande kajastatavad finantsvarad ja –kohustised. Emaettevõte AS Tallinna Lennujaam on Eesti Vabariigis 30.12.1997 Konsolideeritud finantsaruannete koostamisel on kasutatud teatud registreeritud 100% riigile kuuluv äriühing. raamatupidamishinnanguid, samuti on kasutatud mitmete arvestus– ja aruandluspõhimõtete rakendamise osas juhatuse otsuseid. Ettevõtte Kontserni Tallinna Lennujaam konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne raamatupidamise aastaaruande lisas 4 on avalikustatud need valdkonnad, kus hõlmab AS-i Tallinna Lennujaam (emaettevõte) ja tema 100%-list tütarettevõtet raamatupidamishinnangutel on oluline mõju ettevõtte aastaaruandes kajastatud AS-i Tallinn Airport GH, mis tegeleb õhusõidukite ja reisijate maapealse informatsioonile. teenindamisega, ning 2023. aastal loodud 100%-list tütarettevõtet AS-i Airport City, mis tegeleb ärikinnisvara arendamisega lennujaama läheduses. Kontserni raamatupidamise aruanne on koostatud eurodes, kui ei ole kirjutatud Tütarettevõtete aktsiad on registreeritud Eestis. teisiti. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 20. märtsil 2025. (B) Arvestus– ja avalikustamispõhimõtete muutused LISA 2. Kokkuvõte olulisematest Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine Järgmised uued või muudetud standardid ja tõlgendused muutusid Kontsernile arvestus- ja aruandluspõhimõtetest kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2024. Alljärgnevalt on esitatud kokkuvõte raamatupidamise aastaaruande koostamisel Kohustiste liigitamine lühi– või pikaajaliseks – need IAS 1 muudatused rakendatud olulisematest arvestus– ja aruandluspõhimõtetest. Nimetatud selgitavad, et kohustised liigitatakse kas lühi– või pikaajalisteks, olenevalt arvestus– ja aruandluspõhimõtteid on kasutatud järjepidevalt kõikidel aruandeperioodi lõpus eksisteerivatest õigustest. Kohustised on pikaajalised, kui aruandeperioodidel, välja arvatud juhtudel, kui info on avaldatud eraldi. ettevõttel on aruandeperioodi lõpus sisuline õigus lükata tasumine edasi Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 72 vähemalt kaheteistkümne kuu võrra. Juhend ei nõua enam sellist tingimusteta ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratletud tulemusnäitajad); õigust. 2022. aasta oktoobri muudatus kehtestas, et pärast aruandekuupäeva ja järgitavad laenukohustised ei mõjuta võlgade liigitamist lühi– või pikaajaliseks • täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse aruandekuupäeval. Juhtkonna ootused, kas nad kasutavad hiljem arveldamise peamiste finantsaruannete ja lisade suhtes üldiselt. edasilükkamise õigust, ei mõjuta kohustiste klassifitseerimist. Kohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui tingimust rikutakse aruandekuupäeval või enne IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted seda, isegi kui laenuandja annab sellest tingimusest loobumise pärast jäetakse väheste muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete aruandeperioodi lõppu. Seevastu laen liigitatakse pikaajaliseks, kui laenulepingut kajastamist ega mõõtmist, kuid see võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma rikutakse alles pärast aruande-kuupäeva. Lisaks täpsustavad muudatused „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1. jaanuaril 2027 või hiljem võlgade klassifitseerimis-nõudeid, mida ettevõte võib arveldada selle algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele. konverteerimisel omakapitaliks. Arveldamine on määratletud kui kohustise Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele. kustutamine raha, muude majanduslikku kasu sisaldavate ressurssidega või ettevõtte enda omakapitali-instrumentidega. Erand kehtib konverteeritavatele IFRS-i raamatupidamisstandardite iga-aastased täiustused (rakendamise instrumentidele, mida võidakse konverteerida omakapitaliks, kuid ainult nende kuupäev ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). Standardis IFRS 1 instrumentide puhul, mille konverteerimisoptsioon on klassifitseeritud täpsustati, et IFRS-i raamatupidamisstandarditele üleminekul tuleb riskimaandus omakapitaliinstrumendiks liitfinantsinstrumendi eraldi komponendina. Kontsern lõpetada, kui see ei vasta riskimaandamis-arvestuse "kvalifitseeruvatele liigitab kohustised vastavalt muudatustele, kuid oluline mõju kontsernile puudub. kriteeriumidele", mitte "tingimustele“, et lahendada sõnastuse vahelisest vastuolust tulenev segadus IFRS 1 ja IFRS 9 riskimaandamisarvestuse nõuete vahel. IFRS 7 nõuab teabe avalikustamist kasumi või kahjumi kohta selliste Uued standardid, tõlgendused ja nende muutused finantsvarade kajastamise lõpetamise puhul, millega ettevõte on jätkuv seotud, Välja on antud uusi või muudetud standardeid või tõlgendusi, mis muutuvad sealhulgas selle kohta, kas õiglase väärtuse mõõtmised hõlmasid „olulisi Kontsernile kohustuslikuks alates 1. jaanuarist 2025 või hilisematel perioodidel mittejälgitavaid sisendeid”. See uus fraas asendas viite „olulised sisendid, mis ei ja mida Kontsern ei ole rakendanud ennetähtaegselt. põhinenud vaadeldavatel turuandmetel”. Muudatuse järel on sõnastus kooskõlas standardiga IFRS 13. Lisaks täpsustati teatud IFRS 7 juhendi rakendamise näiteid IFRS 18 Esitamine ja avalikustamine finantsaruannetes (rakendamise kuupäev ja lisati tekst, et näited ei pruugi illustreerida kõiki standardis IFRS 7 viidatud ei ole veel vastu võetud Euroopa Liidu poolt). 2024. aasta aprillis andis IASB välja paragrahvides esitatud nõudeid. Standardit IFRS 16 muudeti täpsustamaks, et uue standardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja avalikustamise kohta, kui rentnik on tuvastanud, et rendikohustis on IFRS 9 kohaselt aegunud, on keskendudes kasumiaruande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud rentnik kohustatud rakendama IFRS 9 juhiseid sellest tuleneva kasumi või peamised uued mõisted on seotud: kahjumi kajastamiseks kasumis või kahjumis. See täpsustus kehtib rendikohustiste kohta, mis aeguvad selle aruandeperioodi alguses või pärast • kasumiaruande struktuuriga; seda, mil ettevõte seda muudatust esmakordselt rakendab. IFRS 9 ja IFRS 15 • kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või vahelise vastuolu lahendamiseks tuleb nüüd nõuded ostjate vastu võtta algselt kahjumi tulemuslikkuse näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool arvele "IFRS 15 rakendamisega määratud summas", mitte "tehinguhinnas (nagu Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 73 on määratletud standardis IFRS 15)". Standardit IFRS 10 muudeti, et kasutada (D) Tehingud välisvaluutas ja välisvaluutas vähem veenvat keelt, kui ettevõte on de facto agent ja täpsustamaks, et IFRS 10 paragrahvis B74 kirjeldatud suhe on vaid üks näide asjaoludest, mille puhul on fikseeritud finantsvarad ja -kohustised vaja otsustada, kas osapool tegutseb de facto agent-ina. Standardit IAS 7 parandati, et kustutada viited soetusmaksumuse meetodile, mis eemaldati IFRS- Arvestus- ja esitusvaluuta i raamatupidamisstandarditest 2008. aasta mais, kui IASB andis välja muudatuse Kontserni kuuluvate ettevõtete arvestusvaluutadeks on nende ettevõtete „Tütarettevõttesse, ühiselt kontrollitavasse üksusse või sidusettevõttesse tehtud äritegevuse põhilise majanduskeskkonna valuuta. Ema- ja tütarettevõtete investeeringu maksumus”. Kontsern hindab muudatuse mõju finantsaruandele. arvestusvaluuta on euro. Konsolideeritud aruanded on koostatud eurodes. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, ei ole eeldatavasti olulist mõju Kontsernile. (E) Materiaalne põhivara Materiaalset põhivara kajastatakse finantsseisundi aruandes jääkväärtuses, mis (C) Konsolideeritud aruannete koostamine on saadud vara soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja võimaliku väärtuse languse võrra. Emaettevõtte konsolideerimata aruanded Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades on avaldatud Soetusmaksumus konsolideeriva üksuse (emaettevõtte) eraldiseisvad konsolideerimata Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses. põhiaruanded. Emaettevõtte põhiaruannete koostamisel on järgitud samu Omavalmistatud põhivara soetusmaksumus koosneb asukoha ettevalmistamise arvestuspõhimõtteid, mida on rakendatud ka konsolideeritud raamatupidamise kuludest, valmistamisel ja kasutuselevõtul tehtud kulutustest materjalidele ja aastaaruande koostamisel, v.a. tütarettevõtete kajastamist käsitlevad teenustele ning hüvitistest tööjõule. arvestuspõhimõtted, mis on emaettevõtte eraldiseisvates põhiaruannetes muudetud vastavalt IAS 27 „Konsolideeritud ja Eraldiseisvad raamatupidamise Kui materiaalse põhivara objekti valmistamine vältab pikema perioodi ning seda aruanded” nõuetele ning investeeringud tütarettevõtete aktsiatesse on finantseeritakse laenu või mõne muu võlainstrumendiga, siis kapitaliseeritakse kajastatud soetusmaksumuses miinus vajadusel allahindlused vara väärtuse sellega seotud laenukasutuse kulutused (intressid) valmistatava objekti langusest (vt Lisa 30). soetusmaksumusse. Laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimist alustatakse hetkest, kui on tekkinud laenukasutuse kulutusi ja varaga seotud kulutusi ning vara valmistamist on alustatud. Kulum Põhivara kulumit arvestatakse soetusmaksumuselt lineaarsel meetodil vara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Erandiks on maa, mida ei amortiseerita. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 74 Põhivara eeldatavat kasulikku eluiga inventeeritakse aastainventuuri käigus, Kontsernis kasutatavate põhivarade eeldatavad kasulikud eluead on järgmised. hilisemate kulutuste arvele võtmisel ja oluliste muutuste korral arenguplaanides. Kui vara hinnanguline kasulik eluiga erineb oluliselt eelnevalt kehtestatust, Ehitised, rajatised kajastatakse see raamatupidamisliku hinnangu muutusena, muutes vara Perroonid, lennurajad ning seotud süsteemid 5-50 aastat järelejäänud kasulikku eluiga, mille tulemusena muutub järgmistel perioodidel Hooned ning seotud süsteemid 3-20 aastat varale arvestatav kulum. Maarajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) 10-30 aastat Väikerajatised (angaarid, alajaamad, tanklad jm) 5-50 aastat Põhivara kasuliku eluea hindamine Muud rajatised 5-25 aastat Põhivara kasulik eluiga määratakse lähtudes juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline Masinad ja seadmed eluiga. Mitmesugused süsteemid 3-20 aastat Rajahooldusmasinad ja seadmed 5-20 aastat Mootorsõidukid 2-10 aastat Muud seadmed 2-20 aastat Muu inventar, tööriistad, sisseseade Mööbel ja sisustus 2-20 aastat Arvutid ja võrguseadmed 3-10 aastat Muu vara 3-10 aastat (F) Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses. Finantsseisundi aruandes kajastatakse immateriaalset põhivara soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kontsernil ei olnud aruandeperioodil ega ka võrdlusperioodil määramata kasuliku elueaga immateriaalset põhivara. Vaata ka lisa 6. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 75 Tarkvara (H) Finantsvarad Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse kuludena nende tekkimise hetkel. Immateriaalse varana kajastatakse soetatud tarkvara, mis ei ole Klassifitseerimine seonduva riistvara lahutamatu osa. Kontserni poolt loodud ja kontrollitava Kontsern klassifitseerib kõik finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuse tarkvara arenduskulud hõlmavad tööjõukulusid ning muid arendamisega otseselt mõõtmiskategoorias. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist seotud kulutusi. Tarkvara kulud amortiseeritakse kuludesse lineaarsel meetodil finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulistest tingimustest. hinnangulise kasuliku eluea jooksul, mille pikkus on kuni 3 - 10 aastat. Arvele võtmine ja kajastamise lõpetamine (G) Kinnisvarainvesteeringud Tavapärastel turutingimustel toimuvaid finantsvarade oste ja müüke kajastatakse tehingupäeval ehk kuupäeval, millal kontsern võtab endale vara ostmise või Kontsern kasutab soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et müümise kohustuse. kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu arvestus- põhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Vaata ka lisa 7. Mõõtmine Finantsvarad kajastatakse esmasel arvele võtmisel õiglases väärtuses, millele on Kontsernis kasutatavate kinnisvarainvesteeringute eeldatavad kasulikud eluead lisatud tehingukulud, mis on otseselt seotud finantsvara omandamisega, välja on järgmised. arvatud finantsvarade puhul, mida kajastatakse õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande. Õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande Angaarid, kaubaterminalid kajastavate finantsvarade tehingutasud kajastatakse kuluna kasumiaruandes. Hooned ja angaarid 10-50 aastat Muud rajatised (kanalisatsioon ja muud trassid) ja seadmed) 3-20 aastat Võlainstrumendid Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub kontserni ärimudelist finants- varade haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Varad, mida Bürookompleks hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult Kontorihoone 30 aastat põhiosa ja tasumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud Kõrvalhooned 15-20 aastat soetusmaksumuses. Rajatised 5 aastat Kontserni kõik võlainstrumendid on klassifitseeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 76 (I) Finantsvarade väärtuse langus kajastatakse omakapitalist mahaarvamisena eeldusel, et need on käsitatavad omakapitali tehinguga otseselt kaasnevate vältimatute lisakuludena. Kontsern hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate finants- instrumentide oodatavat krediidikahjumit tuleviku informatsiooni baasil. (L) Finantskohustised Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas krediidirisk on oluliselt suurenenud. Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad) võetakse arvele nende õiglases väärtuses, mis hõlmab kõiki soetamisega otseselt Eeldatava krediidikahju mõõtmine võtab arvesse: 1) erapooletut ja tõenäosusega kaasnevaid kulutusi. Edaspidi kajastatakse finantskohustisi korrigeeritud kaalutud summat, mille määramisel hinnatakse mitmeid võimalikke erinevaid soetusmaksumuses, kasutades sisemise intressimäära meetodit. tulemusi, 2) raha ajaväärtust ja 3) aruandeperioodi lõpus ilma liigsete kulude või pingutusteta kättesaadavat mõistlikku ja põhjendatud informatsiooni minevikus toimunud sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste (M) Maksustamine prognooside kohta. Dividendi tulumaks Eestis Nõuetele ostjate vastu rakendab kontsern IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud Tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis mitte ettevõtete kasumit, vaid lähenemist, arvestades nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidi- väljamakstavaid dividende ja teatud liiki väljamakseid ning kulusid, mis on ära kahjumina nõuete esmasel kajastamisel, ning kasutab allahindluste maatriksit, toodud tulumaksuseaduses. Jaotatud kasumi maksumäär 2024. aastal on 20/80 kus allahindlus arvutatakse lähtudes erinevatest aegumiste perioodidest. väljamakstavalt netosummalt (2025. aastal 22/78). Teatud tingimustel on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava (J) Varud tulumaksukuluta. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses. Varude kuluks kandmisel kajastatakse kohustisena ja koondkasumiaruandes tulumaksukuluna samal kasutatakse FIFO (first-in, first-out) meetodit. FIFO meetodi rakendamisel perioodil, kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi kajastatakse varude lõppjääki finantsseisundi aruandes viimasena saabunud ja eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. veel müümata (kasutamata) partiide soetusmaksumuses. Varud hinnatakse Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10. finantsseisundi aruandes lähtudes madalamast: kas soetusmaksumuses või neto kuupäeval. realiseerimisväärtuses. Kuna tulumaksu objektiks on ettevõtte kasumi asemel väljamakstavad dividendid, siis ei eksisteeri erinevusi varade ja kohustiste maksuarvestuslike ja (K) Aktsiakapital ja kohustuslik reservkapital bilansiliste jääkväärtuste vahel, millelt tekiks edasilükkunud tulumaksu nõue või kohustis. Lihtaktsiad kajastatakse omakapitali koosseisus. Eelisaktsiaid ei ole emiteeritud. Uute aktsiate emiteerimisega seotud omakapitali tehingute tehingukulud Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 77 Dividendidelt makstav ettevõtte tulumaks kajastatakse kuluna ning kohustisena (N) Hüvitised töötajatele planeeritava dividendi väljamakse ulatuses. Edasilükkunud tulumaksu arvestatakse tütarettevõtete omandamisjärgselt jaotamata kasumilt ja muude Töötajate lühiajalised hüvitised hõlmavad palka ja sotsiaalmakse, töölepingu reservide omandamisjärgsetelt muutustelt, välja arvatud juhul, kui grupp ajutise peatumisega seotud hüvitisi (puhkusetasud või muud seesugused tasud), kontrollib tütarettevõtte dividendipoliitikat ja on tõenäoline, et ajutine erinevus kui eeldatakse, et töölepingu ajutine peatumine leiab aset 12 kuu jooksul pärast dividendide kaudu ega muul viisil lähitulevikus ei tühistu. Kuna grupp kontrollib selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi, ning muid hüvitisi, mis tuleb välja tütarettevõtete dividendipoliitikat, on tal võimalik kontrollida ka maksta 12 kuu jooksul pärast selle perioodi lõppu, mil töötaja tööd tegi. Kui tütarettevõtetesse tehtud investeeringutega seotud ajutiste aruandeperioodi jooksul on töötaja osutanud teenuseid, mille vastutasuks on erinevuste tühistumise ajastamist. Grupp ei kajasta sellistelt ajutistelt põhjust eeldada hüvitise maksmist, moodustab ettevõte prognoositava hüvitise erinevustelt edasilükkunud tulumaksu kohustusi, välja arvatud juhul, kui summa ulatuses diskonteerimata kohustise (viitvõla), millest arvatakse maha kõik juhtkond eeldab, et ajutised erinevused lähitulevikus tühistuvad. Maksimaalne juba tasutud summad. tulumaksukohustus, mis kaasneks kogu vaba omakapitali dividendidena väljamaksmisega, on avalikustatud lisas 19. (O) Eraldised ja tingimuslikud nõuded ja kohustised Muud maksuliigid Eestis Eraldisi kajastatakse juhul, kui kontsernil on minevikus aset leidnud sündmustest 2024. aastal kehtinud maksumäärad olid järgmised: tulenev seaduslik või faktiline kohustus, mis nõuab ressurssidest loobumist, ja kohustise suurust saab usaldusväärselt mõõta. Eraldisi kajastatakse kohustise täitmiseks vajalike kulutuste nüüdisväärtuses, kasutades intressimäära, mis kajastab turu hinnanguid raha ajaväärtusele ja kohustisele iseloomulikele Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt riskidele. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhatuse hinnangutest, kogemustest Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja vajadusel ka sõltumatute ekspertide hinnangutest. Erisoodustuse tulumaks 20/80 töötajatele tehtud erisoodustustelt Maamaks 0,1%-2,5% maa maksustamishinnast aastas Eraldisi ei moodustata tulevikus aset leidvate tegevuskahjumite katteks. Raskeveokimaks 3,5-232,6 eurot kvartalis veoauto kohta Ettevõtja tulumaks 20/80 ettevõtlusega mitteseotuks loetavatelt kuludelt Tingimuslik nõue või kohustis on võimalik või eksisteeriv nõue või kohustus, mille ettevõtlusega mitteseotud kuludelt realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava Elektrienergia aktsiis 1 euro MWh elektrienergia kohta usaldusväärsusega mõõta. Vt ka lisa 26 ja 27. Keskkonnatasud Saastetasu rakendatakse, kui saasteaineid heidetakse (saastetasud) välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse või kõrvaldatakse jäätmeid ning maksumäärad kehtestatakse keskkonnatasude seaduses Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 78 (P) Tulude arvestus (Q) Sihtfinantseerimine Müügitulu on tulu, mis tekib kontsernil tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu Tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib kajastatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida ettevõttel on õigus piisav kindlus, et kontsern vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning saada lubatud kaupade või teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha sihtfinantseerimine leiab aset. arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad summad. Kontsern kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile. Varade sihtfinantseerimine Varade sihtfinantseerimist kajastatakse brutomeetodil. Sihtfinantseerimise abil Lennundustulud soetatud vara võetakse finantsseisundi aruandes arvele tema Reisija-, maandumis-, lennukite parkimis-, navigatsiooni- ja starditasud ning soetusmaksumuses, varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise puudega ja piiratud liikumisvõimega reisija lisatasu kajastatakse summa kajastatakse finantsseisundi aruandes pikaajalise kohustisena kui lennundustuludena. Kontsern osutab lepingute alusel lennutranspordi ja reisijate tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse teenindamise teenuseid muutuva hinnaga. Müügitulu teenuste osutamisest kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse soetatud vara kasuliku eluea kajastatakse perioodil kui teenuseid osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv jooksul. tasu, siis kajastatakse see müügituluna ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et Tegevuskulude sihtfinantseerimine seda hiljem ei tühistata. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude kajastamise perioodil. Sihtfinantseerimisena ei kajastata Mittelennundustulud valitsusepoolset abi, mille väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata Tulu vabade pindade rentimisest, rentnikele kommunaalteenuste osutamisest ja (näiteks tasuta konsultatsioonid). Info sellise abi kohta avaldatakse aastaaruande vahendamisest, autode parkimisest ning reisijate- ja lennukite maapealse lisades. teenindamisega seotud teenustest kajastatakse mittelennundustuluna. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil kui teenuseid Sihtfinantseerimisega seotud tulud kajastatakse konsolideeritud osutatakse. Juhul kui lepingus on muutuv tasu, siis kajastatakse see müügituluna koondkasumiaruandes real ”Muud äritulud”. ainult juhul, kui on väga tõenäoline, et seda hiljem ei tühistata. (R) Rendid Finantseerimise komponent Kontsernil puuduvad lepingud, kus periood kliendile lubatud kaupade või Kontsern rendib sõidukeid teenuste üleandmise ja kliendilt makse saamise vahel oleks pikem kui üks aasta. Lepingu sõlmimisel hindab kontsern, kas tegemist on rendilepinguga Sellest tulenevalt ei korrigeeri kontsern tehinguhinda raha ajaväärtuse mõju või kas see sisaldab rendisuhet. Kontsern muudab rendiperioodi rendi osas. katkestamatu perioodi muutumise korral. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 79 Esmane mõõtmine (S) Dividendid Rentnik kajastab kasutamisõiguse esemeks olevat vara ja rendikohustisi rendiperioodi alguse seisuga. Dividende kajastatakse nende väljakuulutamisel jaotamata kasumi vähendamisena ning kohustisena aktsionäri ees. Kasutamisõiguse esemeks olev vara on kajastatud finantsseisundi aruandes eraldi kirjel. (T) Rahavoogude aruanne Rentnik mõõdab rendiperioodi alguses rendikohustise selleks kuupäevaks Rahavood klassifitseeritakse rahavoogudeks äritegevusest, investeerimisest ja tasumata rendimaksete nüüdisväärtuses. Rendimaksed diskonteeritakse rendi finantseerimisest. Rahavoogude aruande koostamisel on rahavood sisemise intressimääraga, kui seda määra on võimalik hõlpsasti kindlaks teha. Kui äritegevusest, investeerimistegevusest ja finantseerimistegevusest kajastatud seda määra ei ole võimalik hõlpsasti kindlaks teha, kasutab rentnik rentniku otsemeetodil. alternatiivset laenuintressimäära, mis on intressimäär, mida rentnik peaks sarnases majanduskeskkonnas maksma sarnaseks perioodiks ja sarnase tagatisega laenu võtmiseks, et omandada kasutamisõiguse esemeks oleva varaga (U) Aruandeperioodi lõpu järgsed sündmused sarnast vara. Korrigeerivad sündmused – need, mis kinnitavad asjaolusid, mis eksisteerisid juba aruande kuupäeval, kajastatakse lõppenud aasta majandusseisundi– ja Edasine kajastamine koondkasumiaruandes. Pärast rendiperioodi algust mõõdab rentnik kasutamisõiguse esemeks olevat vara soetusmaksumuse mudeli järgi. Kui rendilepingu alusel läheb alusvara Mittekorrigeerivad sündmused – need, millel ei ole seost aruande kuupäeval omandiõigus rendiperioodi lõppedes üle rentnikule või kui kasutamisõiguse eksisteerinud asjaoludega, avaldatakse aastaaruande lisades. esemeks oleva vara maksumuse kindlaksmääramisel on eeldatud, et rentnik realiseerib ostuõiguse, arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara (V) Tehingud seotud osapooltega kulumit alates rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni. Muudel juhtudel arvestab rentnik kasutamisõiguse esemeks oleva vara kulumit alates Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud rendiperioodi algusest kuni alusvara kasuliku eluea lõpuni või rendiperioodi osapoolteks AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu ja juhatuse liikmed ning teised lõpuni olenevalt sellest, kumb saabub varem. isikud ja ettevõtjad, kes saavad kontrollida või oluliselt mõjutada kontserni finants- ja äriotsuseid. Lisaks loetakse seotud osapoolteks eespool loetletud Kontsern on otsustanud mitte rakendada IFRS 16 nõudeid lühiajaliste isikute lähikondlased ja nendega seotud ettevõtted. Kuna AS-i Tallinna rendilepingute ja selliste rendilepingute suhtes, mille alusvara väärtus on väike. Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile on konsolideeritud Lühiajaliste rendilepingutega ja selliste rendilepingutega, mille alusvara väärtus raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks Eesti on väike, seotud maksed kajastatakse lineaarselt kuluna kasumiaruandes. Vabariigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted. Kontsern Lühiajalised rendilepingud on lepingud, mille rendiperiood on kuni 12 kuud. on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 80 avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, finantskulud suurenevad, kui intressimäärad tõusevad. Ettevõtte ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Vt lisa 29. laenukohustised on suures osas ujuva intressimääraga ning sõltuvad Euribori kõikumistest. 2024. aastal Euribor langes ning ühtlasi vähenesid kontserni Euriboriga seotud LISA 3. Finantsriskide juhtimine laenukohustised graafikujärgsete tagasimaksete tulemusena. Laenukohustiste keskmine intressimäär suurenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga 0,32 protsendipunkti võrra. (A) Finantsriskid Euribori muutus omab olulist mõju kontserni puhaskasumile ja rahavoogudele. Kontserni tegevusega kaasnevad mitmed finantsriskid: tururisk (mis hõlmab Järgnevas tabelis on toodud intressimäärade muutuse mõju kontserni valuutariski, rahavoogude ja õiglase väärtuse intressimäära riski ja hinnariski), tulumaksueelsele kasumile ja rahavoole Euribori tasemete 2,0%-4,5,0%, krediidirisk ja likviidsusrisk. Kontserni üldine riskijuhtimise programm keskendub arvestades laenude jääke seisuga 31.12.2024. finantsturu prognoosimatusele ja üritab minimeerida võimalikke ebasoodsaid mõjusid kontserni finantstegevusele. Finantsriskide juhtimise eesmärk on finantsriskide maandamine ja tuhandetes eurodes finantstulemuste volatiilsuse vähendamine. Kontserni finantsriske juhitakse Mõju tulumaksueelsele kasumile Intressikulu vastavalt juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele kontserni tasandil. ja rahavoogudele aastas muutus Aruandeperioodi intressikulu -1 390 Euribori muutuse mõju: (B) Tururiskid Euribor 2,0% -617 -44,4% Euribor 2,5% -488 -35,1% Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood Euribor 4% -99 -7,1% kõiguvad tulevikus vahetuskursi muutuste tõttu. Varasid ja kohustisi, mis on Euribor 4,5% 31 2,2% nomineeritud eurodes, loetakse valuutariski suhtes neutraalseteks varadeks ja kohustisteks. Valuutariski vältimiseks toimuvad arveldused valdavas osas Hinnarisk on risk, et vajalike teenuste ja kaupade hinnad kasvavad ning eurodes. 2024. ja 2023. aastal on need nõuded ja kohustised, mis on avatud mõjutavad kasumlikkust, hinnakujundust ning seeläbi kontserni finantsvarasid valuutariskile, ebaolulised. ja -kohustisi. Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumentide rahavood kõiguvad tulevikus turu intressimäära muutuste tõttu. Rahavoogude intressimäära risk tekib kontserni ujuva intressimääraga võlakohustistest ning seisneb ohus, et Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 81  (C) Krediidirisk 2. lennufirmadele, kellel puudub kontserni ettevõttega leping (sinna kuuluvad tšarterreise korraldavad lennundusettevõtted), rakendatakse Krediidirisk seisneb kontserni võimalikus kahjus, mis on põhjustatud ettemaksu prognoositava ühe lennu kulude ulatuses. finantsinstrumendi teise osapoole võimetusest oma kohustusi täita. Krediidiriskile on avatud raha pangadeposiitidel, nõuded ostjate vastu ja muud Klientide tähtajaks tasumata võlgadega tegeleb igapäevaselt raamatupidamise ja nõuded. ärijuhtimise osakond. Ostjatele esitatud arvete laekumise tähtaja ületamise korral kasutatakse kordusarvete, meeldetuletuste ja hoiatuste saatmist. Võla Aruande kuupäeva seisuga on ostjatelt laekumata nõuded, mille laekumise mittelaekumisel lõpetatakse lepingus ettenähtud tingimustel teenuse tõenäosus väike, alla hinnatud oodatava krediidikahjumi võrra. Oodatava pakkumine. On kehtestatud tingimused, mille korral alustatakse võla krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele ja lepingulised varad, sissenõudmist kohtu kaudu või antakse võla sissenõudmine üle inkassofirmale. lähtudes krediidiriski ühistest tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 36 kuu kuni 31. detsember 2024 Kontserni riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on lühiajaliselt vabu rahalisi maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel esinenud ajaloolistel vahendeid lubatud paigutada krediidiasutuste üleöö– ja tähtajalistesse krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada deposiitidesse ning intressi– ja rahaturufondidesse. jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet nõuete maksmiseks. Kontsern on hinnanud, et SKP Lühiajaliselt vabade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja teenuste müük, on kõige printsiipidest: relevantsemad näitajad, ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid, 1. likviidsuse tagamine; lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest. 2. kapitali säilimine. Kuigi raha ja raha ekvivalendid kuuluvad samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi Lisateave nõuete, ettemaksete ja krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 11. mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga. (D) Likviidsusrisk Krediidiriski vähendamiseks on rakendatud järgmisi meetmeid: 1. uutele sõlmitavatele rendilepingutele rakendatakse ettemaksu ühe kuu Likviidsusrisk on risk, et kontsern ei suuda oma finantskohustusi täita rahavoo ulatuses; puudujäägi tõttu. Majandusaasta lõpu seisuga oli kontsernil vabu rahalisi vahendeid 37 712 tuhat eurot (31.12.2023: 50 093 tuhat eurot) (lisa 12). Likviidsusriski maandamiseks on ettevõttel võimalus kasutada erinevaid finantseerimise allikaid, milleks on pangalaenud, ning ostjate nõuete pidev Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 82 monitooring. Aruandepäeva seisuga ületas kontserni käibevara lühiajalisi Lisaks eeltoodud informatsioonile arvestab kontsern likviidsuse juhtimisel ka kohustisi 27 982 tuhande euro võrra (31.12.2023: 44 124 tuhat eurot). siduvate tulevikukohustistega, mille kohta on esitatud täiendav informatsioon lisas 26. Allpool toodud likviidsusanalüüsis on esitatud ettevõtte lühi– ja pikaajaliste kohustiste jaotus realiseerumistähtaegade lõikes. Kõik tabelis esitatud summad on lepingute alusel tasumisele kuuluvad diskonteerimata rahavood. Kohustiste jaotus maksetähtaegade järgi Diskonteerimata Bilansiline seisuga 31.12.2023 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustised (lisa 13)2 391 639 5 283 26 995 12 659 45 967 41 326 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 500 856 0 0 140 6 496 6 496 Kokku 5 891 1 495 5 283 26 995 12 799 52 463 47 822 tuhandetes eurodes Diskonteerimata Bilansiline seisuga 31.12.2024 Kuni 1 kuu 1 kuni 3 kuud 3 kuud kuni 1 aasta 1 kuni 5 aastat Üle 5 aasta rahavood kokku väärtus Võlakohustised (lisa 13)1 377 423 5 845 26 030 6 779 39 454 36 548 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 16) 5 746 404 0 0 140 6 290 6 290 Kokku 6 123 827 5 845 26 030 6 919 45 744 42 838 1 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2024. aasta lõpus kasutatud intressimäära 2 Diskonteerimata rahavoo leidmisel on kasutatud 2023. aasta lõpus kasutatud intressimäära Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 83  (E) Kapitaliriski juhtimine 31.12.2024 ning 31.12.2023 seisuga on netovõla suhe kogukapitali negatiivne kuna raha ja raha ekvivalendid ületavad võlakohustiste mahtu. AS-i Tallinna Lennujaam kõik aktsiad kuuluvad riigile. Otsused dividendide jaotamise, aktsiakapitali suurendamise või vähendamise osas teeb Eesti Vabariik, Võlakohustiste suhe omakapitali ning netovõla suhe Kliimaministeeriumi kaudu. Kontsern on viimastel aastatel kasutanud võõrkapitali põhivarasse tehtavate investeeringute finantseerimiseks. kogukapitali Ettevõtte omakapital oli seisuga 31.12.2024 nagu ka 31.12.2023 kooskõlas tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 äriseadustiku nõuetega. Võlakohustised (lisa 13) 36 448 41 189 Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) -37 712 -50 093 AS-i Tallinna Lennujaam omakapital koosneb aktsiakapitalist summas 45 617 tuhat eurot (31.12.2023: 45 617 tuhat eurot), kohustuslikust reservkapitalist Netovõlg (võlakohustised – raha ja raha -1 264 -8 904 ekvivalendid) 3 483 tuhat eurot (31.12.2023: 3 059 tuhat eurot) ja jaotamata kasumist Omakapital 133 918 133 453 summas 84 818 tuhat eurot (31.12.2023: 84 777 tuhat eurot). 2024. aastal suurendas emaettevõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete Kogukapital (netovõlg + omakapital) 132 654 124 548 kohaselt 424 tuhande euro võrra (2023. aastal 434 tuhande euro võrra). Võlakohustiste suhe kogukapitali 27% 33% Kohustuslik reservkapital moodustab 31.12.2024 seisuga 7,6% aktsiakapitalist Netovõla suhe kogukapitali -1% -7% (31.12.2023: 6,7%). 2025. aastal suurendab emaettevõte kohustuslikku reservkapitali äriseadustiku nõuete kohaselt. Riigi kui omaniku ootuseks on, et kõik vabal turul tegutsevad riigi äriühingud (F) Õiglase väärtuse hinnangud maksavad stabiilset omanikutulu (dividende). AS–i Tallinna Lennujaam dividendipoliitika on fikseeritud ettevõtte strateegias ning optimaalse Kontserni hinnangul ei erine finantsseisundi aruandes korrigeeritud omakapitali proportsiooni koguvaradest määrab Rahandusministeerium “Riigi soetusmaksumuses kajastatavate finantsvarade ja kohustiste õiglased väärtused osalusega äriühingute, sihtasutuste ja mittetulundusühingute koondaruandega“. oluliselt ettevõtte finantsseisundi aruandes seisuga 31.12.2024 ja 31.12.2023 Vastavalt riigieelarvele maksab AS Tallinna Lennujaam 2025. aastal esmakordselt kajastatavatest jääkväärtustest. Kuna valdav osa kontserni pikaajalistest omanikule dividende ning teeb seda ka järgnevatel aastatel. laenukohustistest on ujuva intressimääraga, mis muutub vastavalt muutustele rahaturu intressimäärades, siis nende õiglane väärtus ei erine oluliselt Võlakohustiste suhe kogukapitali kahanes võrreldes 2023. aastaga 5% võrra bilansilisest väärtusest. (2023 vs 2022: kahanes 5% võrra). Kontserni prognoosi kohaselt suureneb 2024. aastal võlakohustiste suhe kogukapitali tulenevalt teostatavate Ostjate vastu suunatud lühiajaliste nõuete ja tasumata arvete jääkväärtus, millest investeeringute täiendavast finantseerimisvajadusest (vt ka lisa 13). on maha arvatud allahindlused, võrdub hinnanguliselt nende õiglase väärtusega. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 84 Kontsern on pikaajalised laenukohustised liigitanud õiglase väärtuse hierarhia Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku tasemele 3. Aktiivsel turul mittekaubeldavate finantsinstrumentide (näiteks avalikud tuletisinstrumendid) õiglane väärtus määratakse hindamismeetodeid eluea hindamine kasutades. Hindamismeetodid maksimeerivad jälgitava turu andmete kasutamist Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute kasuliku eluea hindamisel seal, kus see on kättesaadav, ja toetuvad nii vähe kui võimalik üksuse lähtutakse juhtkonna hinnangust vara tegeliku kasutamise perioodi kohta. spetsiifilistele hinnangutele. Kui kõik olulised instrumendi õiglase väärtuse Senine kogemus on näidanud, et varade tegelik kasutusaeg on mõnikord määramiseks nõutud sisendid on jälgitavad, kajastuvad instrumendid tasemel 2, osutunud mõnevõrra pikemaks kui varade hinnanguline eluiga (vt lisa 5 ning kui informatsioon sisendite kohta ei ole jälgitav, kajastuvad instrumendid „Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus“). tasemel 3. Seisuga 31.12.2024 oli kontserni materiaalse põhivara jääkmaksumus (sh Finantsvarade ja kohustiste väärtuse hindamiseks kasutatavad spetsiifilised põhivara ettemaksete) 188 664 tuhat eurot (31.12.2023: 183 302 tuhat eurot), hindamismeetodid hõlmavad järgmist: aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 10 836 tuhat eurot (2023: 11 368 tuhat • noteeritud turuhind või kaupleja pakkumishind sarnastele eurot) (vt lisa 5). Põhivarade amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra instrumentidele; mõjutaks põhivara amortisatsioonikulu 1 965 tuhande euro võrra (2023: 1 088 • intressimäära muutuste õiglane väärtus arvutatakse selliste eeldatavate tuhande euro võrra) ning sihtfinantseerigu tulu 417 tuhande euro võrra (2023: tuleviku rahavoogude, mis põhinevad intressimäärade jälgitavatel 209 tuhande euro võrra). kõveratel, nüüdisväärtusena. Seisuga 31.12.2024 oli kontsernil kinnisvarainvesteeringuid jääkmaksumuses 21 716 tuhat eurot (31.12.2023: 18 157 tuhat eurot), aruandeperioodi amortisatsioonikulu oli 1 210 tuhat eurot (2023: 1 035 tuhat eurot) (vt lisa 7). LISA 4. Olulised Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioonimäära muutmine ühe aasta võrra mõjutaks kasumit 228 tuhande euro võrra (2023: 67 tuhande euro võrra). raamatupidamishinnangud Seisuga 31.12.2024 on materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks Kontserni aastaruande koostamisel on kasutatud mitmeid raamatupidamis- ümber klassifitseeritud varasid jääkmaksumuses 4 334 tuhat eurot. hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad aruandes kajastatud varasid ja kohustisi. Kuigi nimetatud hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei Materiaalse ja immateriaalse põhivara ning pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi koond- kinnisvarainvesteeringute kaetava väärtuse hindamine kasumiaruandes. Alljärgnevad hinnangud omavad suurimat mõju käesolevas IAS 36 fikseerib viitavad asjaolud vara väärtuse languse määramiseks. Kontserni raamatupidamise aastaaruandes kajastatud finantsinformatsioonile. juhtkond hindab võimalike vara väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis. 2024. aastal läbi viidud vara väärtuse testide kohta vaata lisa 5, 6 ja 7. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 85 LISA 5. Materiaalne põhivara tuhandetes eurodes Lõpetamata ehitised Ehitised ja Masinad ja Saldo seisuga 31.12.2022 ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa rajatised seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 1 866 308 11 829 210 844 96 494 3 167 324 508 Akumuleeritud kulum 0 0 0 -82 156 -60 114 -1 832 -144 102 Jääkmaksumus 31.12.2022 1 866 308 11 829 128 688 36 380 1 335 180 406 2023. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 12 644 3 928 0 0 810 0 17 382 Ümberklassifitseerimised -8 729 -1 509 0 8 425 1 518 295 0 Ümberklassifitseerimised -1 005 0 -260 -1 432 -8 0 -2 705 kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7) Amortisatsioonikulu 0 0 0 -6 980 -4 070 -319 -11 369 Mahakandmine jääkmaksumuses -57 -2 0 -136 -151 -66 -412 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 4 719 2 725 11 569 215 392 96 446 3 176 334 027 Akumuleeritud kulum 0 0 0 -86 827 -61 967 -1 931 -150 725 Jääkmaksumus 31.12.2023 4 719 2 725 11 569 128 565 34 479 1 245 183 302 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 86  tuhandetes eurodes Lõpetamata ehitised 2024. aastal toimunud muutused ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Ostud ja parendused 21 727 4 834 0 10 1 340 60 27 971 Ümberklassifitseerimised -4 297 -6 739 18 2 770 7 176 740 -332 Ümberklassifitseerimised 0 0 0 -4 745 -52 0 -4 797 kinnisvarainvesteeringuks (lisa 7) Amortisatsioonikulu 0 0 0 -6 421 -4 053 -313 -10 787 Varade allahindlus 0 0 -1 265 -3 784 -1 446 -49 -6 544 Mahakandmine jääkmaksumuses -47 -4 0 -95 0 0 -146 Müüdud varade jääkmaksumus 0 0 0 0 -3 0 -3 Lõpetamata ehitised Saldo seisuga 31.12.2024 ja ettemaksed Põhivara ettemaksed Maa Ehitised ja rajatised Masinad ja seadmed Muu inventar Kokku Soetusmaksumus 22 102 816 11 587 205 033 103 253 3 820 346 611 Akumuleeritud kulum ja väärtuse langus 0 0 -1 265 -88 733 -65 812 -2 137 -157 947 Jääkmaksumus 31.12.2024 22 102 816 10 322 116 300 37 441 1 683 188 664 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 87 Tallinna lennujaama lennuliiklusala arendusega alustati 2016. aastal. Kogu Jääkväärtusega null kasutuses olevate põhivarade soetusmaksumus projekti maksumus on 74,6 miljonit eurot, millest abikõlblik on 70 miljonit eurot. Ühtekuuluvusfond panustab projekti 34,4 miljonit eurot (vt lisa 15), ülejäänud tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 investeeringuid rahastatakse omavahendite ja laenude abil (vt lisa 13). Vastavalt Tallinna lennujaam 36 032 35 509 finantskorrektsiooni otsusele tagastas 2024. aastal ettevõte sihtfinantseeringuna saadud summast 600 tuhat eurot (vt lisa 15). Kuressaare lennujaam 8 636 6 771 Tartu lennujaam 8 513 6 659 2024. aastal tehti investeeringuid kogumaksumused 29,3 miljonit eurot ning Kärdla lennujaam 5 004 4 095 saadud sihtfinantseeringut 0,47 miljonit eurot. Suurimad 2024. aastal arvele Pärnu lennujaam 2 306 2 413 võetud põhivarad on läbivalgustusseadmed EDSCB (2 022 tuhat eurot) ja nende Kihnu lennuväli 453 122 vahetusest tulenevalt julgestusliinide parendus (855 tuhat eurot), AWOS Ruhnu lennuväli 2 298 365 süsteem ja sellega seotud lisatööd (2 090 tuhat eurot), lennuraja hooldamise tehnika (1 930 tuhat eurot), Reisiterminali äriklassi ootesaali ümberehitus (1 718 AS Tallinn Airport GH 2 174 2 285 tuhat eurot). Suurimad 2023. aastal arvele võetud põhivarad olid Tallinna Jääkväärtusega null kasutuses olevad põhivarad kokku 65 417 58 219 lennujaama lennuliiklusala laiendus (3 584 tuhat eurot), Ruhnu lennuvälja rekonstrueerimine (1 845 tuhat eurot), Pärnu ja Tartu päikeseparkide ehitus (1 570 tuhat eurot) ning Tallinna lennuvälja lõunaalade kommunikatsioonide ehitus 5.1. Regionaalsete lennujaamade vara väärtuse test (1 104 tuhat eurot). Kontsern käsitleb regionaalseid lennujaamu ja -välju (edaspidi: regionaalsed lennujaamad) eraldiseisvate raha genereerivate üksustena. Nendeks on Tartu Tavapärase äriprotsessi käigus kanti maha kontserni varasid jääkmaksumuses 95 lennujaam, Pärnu lennujaam, Kärdla lennujaam, Kuressaare lennujaam, Kihnu tuhat eurot (2023. aastal 128 tuhat eurot). Kõik mahakandmised kajastati lennuväli ning Ruhnu lennuväli. Regionaalsete lennujaamade eraldiseisvateks koondkasumiaruandes põhivara kulumi ja väärtuse languse real. Maha kantud raha genereerivateks üksusteks jagamisel on aluseks võetud nende eraldiseisev varadega seotud sihtfinantseeringuid 2024. aastal tuludesse ei kantud (2023. geograafiline asetus, toimimine ja majandamine. aastal 115 tuhat eurot). 2024. aastal müüs kontsern põhivarasid jääkmaksumusega 3 tuhat eurot. Kasum varade müügist on kajastatud Kuna regionaalsed lennujaamad eraldiseisvalt on kahjumis, siis on juhatus läbi koondkasumiaruandes muude äritulude all summas 102 tuhat eurot (vt lisa 20). viinud regionaalsete lennujaamade vara väärtuse testi 31.12.2024 seisuga. Vara 2023. aastal kontsern põhivarasid ei müünud. Kontsern on 31.12.2024 seisuga väärtuse testi tegemisel on võimalik kaks varianti: vara bilansilist väärtust ümber klassifitseerinud materiaalsest põhivarast kinnisvarainvesteeringuks võrrelda võttes aluseks kas: a) õiglane väärtus (potentsiaalne müügihind miinus põhivara jääkmaksumuses 4 334 tuhat eurot. müügiga seotud kulutused); või b) kasutusväärtus. Kuivõrd hinnatavad äriüksused tegutsevad edasi lennujaama või -väljana, siis on testi tegemisel Kontsern kajastab 31.12.2024 seisuga regionaalsete lennujaamade ja -väljade aluseks võetud nende kasutusväärtus, mida võrreldi bilansilise väärtusega. Test varade allahindluse (vt 5.1). viidi läbi iga raha genereeriva üksuse kui terviku, mitte iga üksiku varaobjekti, Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 88 tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud möödunud perioodide Vabariigi Valitsuse 2022. aasta korraldusest nr 369 on pagasi- ja tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta prognoositud rahavood, mis perroonikäitluse teenuste liikides teenuse osutajate arv piiratud kahele teenuse põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis erinevad äritegevusega seotud osutajale. Nendes kategooriates teise maapealse teenindaja valimiseks korraldas muutuste võrra. Järgnevate aastate prognoosis on lähtutud eeldusest, et Riigi Tugiteenuste Keskus 2023-2024. aastal hanke leidmaks maapealse teenuse nimetatud äriüksused tegutsevad ka edaspidi lennujaama või -väljana, kuid on pakkuja järgnevaks 7 aastaks. Hanke võitja kuulutati välja septembris 2024. Seni kahjumis, ning asjaolust, et riigipoolne sihtfinantseering nendele üksustele on nimetatud teenuste osutajaks olnud 100%-liselt Tallinna Lennujaam kontserni järgmistel aastatel väheneb. Tulevaste perioodide rahavood diskonteeriti kuuluv AS-i Tallinn Airport GH. Kontserni juhtkond on hinnanud võimalike vara nüüdisväärtusesse kasutades lennujaamatasude arvutamise aluseks olevat väärtuse langusele viitavate asjaolude esinemist kontsernis seoses võimaliku (määrus „Lennujaamatasude arvestamise metoodika“) ning 2024. aasta lõpus turuosa langusega maapealse teenuse osutamise turul, viies läbi vara väärtuse kehtinud WACC määra, milleks oli 4,77%. testi. Testi tulemuste põhjal on regionaalsete lennujaamade bilansiline väärtus kõrgem Testi tegemisel on aluseks võetud varade kasutusväärtus, mida võrreldi kui nende kasutusväärtus ehk väärtus tulu genereerimise võime põhjal. Sellest bilansilise väärtusega. Test viidi läbi raha genereeriva üksuse kui terviku, mitte tulenevalt on ettevõte hinnanud 31.12.2024 seisuga regionaalsete iga üksiku varaobjekti, tasandil. Kasutusväärtuse leidmisel on aluseks võetud lennujaamade varasid alla kokku summas 6 608 tuhat eurot, sh materiaalne möödunud perioodide tegelikud majandustulemused ning järgneva 5 aasta põhivara summas 6 544 tuhat eurot (vt ka lisad 6 ja 7). Pärnu lennujaama vara prognoositud rahavood, mis põhinevad viimase aasta rahavoogudel, mis alla ei hinnatud. Allahindluse arvestamisel võeti aluseks vara bilansiline erinevad äritegevusega seotud muutuste võrra. Tulevaste perioodide rahavood jääkväärtus, mida vara sihtfinantseering ei kata. Alljärgnevas tabelis on välja diskonteeriti nüüdisväärtusesse kasutades tegevusala spetsiifilist WACC määra, toodud teostatud allahindlused iga äriüksuse lõikes varaklasside kaupa. milleks oli 11,7%. 5.2. Maapealse teeninduse vara väärtuse test Testi tulemuste põhjal varade bilansiline väärtus on väiksem kui nende raha 29 Vastavalt lennundusseaduse § 50 on üle 2 mln reisijaga lennujaamas genereerimise võime ning sellest tulenevalt allahindluse teostamise vajadus kohustuslik tagada maapealse teeninduse pakkumise vabadus. Tulenevalt puudus. tuhandetes eurodes Ehitised ja Masinad ja Kinnisvarainvesteeringud Immateriaalne põhivara Maa rajatised seadmed Muu inventar (lisa 7) (lisa 6) Äriüksuse allahindlus kokku Kuressaare lennujaam 491 355 530 0 0 5 1 381 Tartu lennujaam 740 923 482 9 0 5 2 159 Kärdla lennujaam 7 672 434 40 1 2 1 156 Kihnu lennuväli 0 48 0 0 0 0 48 Ruhnu lennuväli 27 1 786 0 0 50 1 1 864 Varaklassi allahindlus kokku 1 265 3 784 1 446 49 51 13 6 608 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 89 LISA 6. Immateriaalne põhivara tuhandetes eurodes Lõpetamata immateriaalse Kasutusel immateriaalne Saldo seisuga 31.12.2022 põhivara soetus põhivara Kokku Soetusmaksumus 422 1 249 1 671 Akumuleeritud kulum 0 -823 -823 Jääkmaksumus 31.12.2022 422 426 848 2023. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 623 22 645 Ümberklassifitseerimised -594 484 -110 Amortisatsioonikulu 0 -264 -264 Mahakandmine jääkmaksumuses -10 -19 -29 Saldo seisuga 31.12.2023 Soetusmaksumus 441 1 640 2 081 Akumuleeritud kulum 0 -991 -991 Jääkmaksumus 31.12.2023 441 649 1 090 2024. aastal toimunud muutused Ostud ja parendused 683 13 696 Ümberklassifitseerimised -807 1 030 223 Amortisatsioonikulu 0 -264 -264 Mahakandmine jääkmaksumuses -3 0 -3 Varade allahindlus (lisa 5.1) 0 -13 -13 Saldo seisuga 31.12.2024 Soetusmaksumus 314 2 655 2 969 Akumuleeritud kulum 0 -1 240 -1 240 Jääkmaksumus 31.12.2024 314 1 415 1 729 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 90 LISA 7. Kinnisvarainvesteeringud tuhandetes eurodes 2024 2023 Soetusmaksumus seisuga 01.01 31 862 27 379 Väiksemate üüripindade puhul on sõlmitud lühikese etteteatamise ajaga Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 -13 705 -11 003 üürilepingud. Spetsiaalselt üürnike tingimustele ehitatud või üürnike tarbeks Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 18 157 16 376 kohandatud hoonetes on kasutusel tähtajalised üürilepingud, mille lõpetamine 01.01 toimub poolte kokkuleppel või pikema etteteatamise tähtajaga. Kinnisvara- investeeringute tavapärased hooldus- ja remondikohustused lasuvad ettevõttel kui rendileandjal. Spetsiifiliste erisüsteemide hooldus- ja remondikohustus lasub Kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil üldjuhul rentnikul. Vaata ka lisa 8. Ümberklassifitseerimised 4 821 1 700 Ostud ja parendused 0 1 115 Kontsern kasutab kinnisvarainvesteeringute puhul soetusmaksumuse meetodit, mis tähendab, et kinnisvarainvesteeringute kajastamisel rakendatakse samu Amortisatsioonikulu -1 211 -1 035 arvestuspõhimõtteid, mida kasutatakse materiaalse põhivara arvestuses. Varade allahindlus (lisa 5.1) -51 0 Kontsern ei ole hinnanud kinnisvarainvesteeringute õiglast väärtust ega Kokku kinnisvarainvesteeringute muutused perioodil 3 559 1 780 kaasanud aruandeaastal välist hindajat, kuna juhatuse hinnangul ei ole selle teostamine mõistliku aja- ja rahalise kuluga võimalik. Kontsernile kuuluv vara asub kinnisel territooriumil ning sellel asetsevad hooned on tegevusalale Soetusmaksumus seisuga 31.12 45 024 31 862 iseloomulikult unikaalsed, millel võrdlusobjekte turul ei ole või on keeruline leida, Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 -23 308 -13 705 mistõttu pole võimalik kontsernile kuuluvate kinnisvarainvesteeringute õiglast Kokku kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus seisuga 21 716 18 157 väärtust usaldusväärselt mõõta. 31.12 Kontsern loeb kinnisvarainvesteeringute hulka lennukite hooldusangaare, büroohoonet, garaaže, reisiterminali selle väljaüüritud osa ulatuses ning eelnimetatud objektide alust maad. Kontsern on liigitanud kinnisvarainvesteeringud õiglase väärtuse hierarhia LISA 8. Kasutusrent tasemele 3. Ettevõte kui rendileandja Kinnistute võõrandamisel või koormamisel on vajalik nõukogu nõusolek. Renditulud on saadud ruumide, angaaride ja maa rendist (vt lisad 5, 7, 20). Tingimusliku rendina kajastatakse kontsessioone. Teenuste kontsessiooni- kokkuleppe puhul annab AS Tallinna Lennujaam lepingu kehtivuse ajaks kliendile Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 91 õiguse osutada teenust oma territooriumil. Tingimuslik rendimakse sõltub Ettevõte kui rentnik lennujaama territooriumil osutatud teenuste käibest ning aasta jooksul lennujaama läbinud reisijate arvust. Ettevõte rendib sõidukeid. Kõik renditud varaobjektid on oma olemuselt sarnased „Masinad ja seadmed“ põhivaraklassi kuuluvate varaobjektidega. Renditulu Renditud varaga seotud rahavood on esitatud kontserni rahavoogude aruandes. Kontsern ei ole andnud renditud vara allrendile. tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 tuhandetes eurodes 2024 2023 Kontsessioonid rentnike tegevusest reisiterminalis 5 295 4 737 Soetusmaksumus seisuga 01.01 199 190 Reisiterminalide üür (lisa 7) 1 098 1 081 Akumuleeritud kulum seisuga 01.01 -65 -107 Muu kinnisvara üür (lisa 7) 3 764 3 548 Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara 135 83 Kontsessioonid muudest tegevustest* 358 379 jääkväärtus seisuga 01.01 Infrastruktuuritasud 1 460 1 204 Kokku renditulu (lisa 20) 11 975 10 949 Kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused perioodil * Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud taksode kontsessiooni tulu, mis varasemalt oli Renditulu Lisandumised 108 96 all real „Kontsessioonid muudest tegevustest“, ümber mittelennundustulude all reale Amortisatsioonikulu -45 -39 „Mobiilsusteenused“. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud 788 tuhat eurot. Vt ka lisa 20. Mahakandmine jääkmaksumuses -25 -5 Renditulu 12 kuu jooksul mittekatkestatavatest rendilepingutest 3 seisuga Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara muutused 38 51 perioodil 31.12.2024 on 396 tuhat eurot (2023: 696 tuhat eurot). 3 Ei sisalda tingimuslikku renti (kontsessiooni), kuna rendimäär ei ole fikseeritud, vaid sõltub kliendi Soetusmaksumus seisuga 31.12 259 199 käibest, reisijate arvust ning tarbijahinnaindeksist. Akumuleeritud kulum seisuga 31.12 -86 -65 Kokku kasutamisõiguse esemeks oleva vara 173 135 jääkväärtus seisuga 31.12 Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute intressikulu on esitatud lisas 25. Väheväärtuslike varaobjektide ja lühiajaliste rentide kulu 2024. aastal oli 64 tuhat eurot (2023: 34 tuhat eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 92  10.2. Muud nõuded LISA 9. Varud tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded sihtfinantseerimise eest (lisa 15.1) 48 304 Lennukite jäätõrje materjalid 176 150 Muud nõuded 57 55 Rajahooldus- ja päästematerjalid 830 771 Ebatõenäolised muud nõuded -51 -54 Kütus 79 91 Muud nõuded kokku 54 305 Muud varud 29 8 Müügiootel vara 8 0 Ebatõenäolised muud nõuded on seotud 2024. aastal avastatud ärieetika ja - Ettemaks varude eest 6 0 korruptsioonijuhtumiga (vt ka lisa 27). Varud kokku 1 128 1 020 2024. aasta ja 2023 aasta jooksul ei ole tehtud varude allahindlusi. 10.3. Ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 LISA 10. Nõuded ja ettemaksed Maksude ettemaksed 2 580 1 533 Ettemaksed 679 506 10.1. Nõuded ostjate vastu Viitlaekumised 164 105 Muud nõuded ja ettemaksed kokku 3 423 2 144 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ja ettemaksed kokku 10 089 10 583 Ostjatelt laekumata arved 6 864 8 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -252 -224 Nõuded ostjate vastu kokku 6 612 8 134 Nõuete ja ettemaksete õiglased väärtused ei erine oluliselt nende bilansilisest maksumusest. Nõuete laekumine ja ettemaksete eest saadavate teenuste ja Nõuded ostjate vastu sisaldavad seotud osapoolte nõudeid (vt lisa 29). kaupade laekumine ei ole tagatistega kaetud. Kõik kontserni nõuded ja ettemaksed on eurodes, vt ka lisad 3, 11 ja 29. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 93  Kontsern rakendab IFRS 9 lihtsustatud mudelit krediidikahju määramisel LISA 11. Finantsinstrumendid kõikidele nõuetele ostjate vastu, mille raames hinnatakse nõude võimalikku kahju terve nõude eluea vältel. Krediidikahju hindamiseks on kõik nõuded grupeeritud sarnaste tunnuste ja maksetähtaja ületamise aja järgi. Hinnanguline kahjumäär baseerub ajaloolisele kogemusele sarnaste nõuetega ning käesoleva (A) Finantsinstrumendid kategooriate järgi perioodi kahjumile nõuete allahindlusest. Ajaloolist kahjumäära on korrigeeritud nii, et ta peegeldaks hetke ning tulevikku vaatavat informatsiooni makro- Finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes majanduslike näitajate põhjal. tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Nõuded ostjate vastu, saamata põhivara 6 666 8 439 Muutused ebatõenäoliselt laekuvates nõuetes sihtfinantseering ja muud nõuded (lisa 10.1 ja 10.2) Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Kokku finantsvarade kirjed finantsseisundi aruandes 44 378 58 532 Allahindluse saldo aruandeperioodi alguses 278 708 Aruandeperioodi allahindlused (lisa 23) 167 209 Finantskohustiste kirjed finantsseisundi aruandes Aruandeperioodil maha kantud nõuded 0 -549 Aruandeperioodil laekunud ebatõenäoliseks hinnatud -142 -90 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 nõuded (lisa 23) Lühiajalised võlakohustised (lisa 13) 5 765 4 894 Allahindluse saldo aruandeperioodi lõpus 303 278 Pikaajalised võlakohustised 30 632 36 298 Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 3 ja 16) 6 149 6 356 Ostjatelt laekumata arvete analüüs Kokku finantskohustiste kirjed finantsseisundi 42 697 47 682 aruandes tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Ostjatelt laekumata arved 6 864 8 358 (B)Finantsinstrumendid krediidikvaliteedi järgi sh maksetähtaeg pole saabunud 6 354 6 959 sh maksetähtajast möödunud 1-30 päeva 350 1 235 Kontsernil on ühte tüüpi finantsvarasid, mille väärtust hinnatakse krediidikahju sh maksetähtajast möödunud 31-60 päeva 75 98 mudeli alusel: nõuded ostjate vastu. Ka muude nõuete ning raha ja raha ekvivalentide puhul on vastavalt IFRS 9 standardile vajalik krediidikahju sh maksetähtajast möödunud 61-90 päeva 1 1 hindamine, kuid 31.12.2024 ja 31.12.2023 seisuga on tuvastatud krediidikahju sh maksetähtajast möödunud üle 91 päeva 84 65 ebaoluline (lisa 12). Ostjatelt laekumata arvete allahindlus -252 -224 Ostjatelt laekumata arved kokku 6 612 8 134 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 94 LISA 12. Raha ja raha ekvivalendid LISA 13. Võlakohustised Pikaajaliste pangalaenude põhiosa, võlakirjad tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Kassad 25 51 (nominaalväärtuses) ja tingimused Arvelduskontod 35 187 44 035 Raha teel 0 7 tuhandetes eurodes Lühiajalised deposiidid 2 500 6 000 Pikaajalised võlakohustised 31.12.2024 31.12.2023 Raha ja raha ekvivalendid kokku (lisa 11) 37 712 50 093 Pikaajalised pangalaenud 30 632 36 298 Pikaajalised rendikohustised 107 101 Kokku pikaajalised 30 739 36 399 võlakohustised Arvelduskontode ja deposiitide jaotus erinevate krediidireitingutega pankade vahel Lühiajalised võlakohustised 31.12.2024 31.12.2023 tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Pikaajaliste pangalaenude 5 665 4 756 tagasimaksed järgmisel perioodil Pankades, millel on Moody krediidireiting Aa2/Aa3/A3 22 491 28 456 Pikaajaliste pangalaenude 100 138 Pankades, millel on Moody krediidireiting Baa2/Baa1 15 196 21 579 intressikohustis Krediidiriskile avatud summa arvelduskontodest ja 37 687 50 035 Lühiajalised rendikohustised 44 34 deposiitidest kokku Kokku lühiajalised 5 809 4 928 võlakohustised Kokku võlakohustised (lisa 11) 36 548 41 326 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 95 Pikaajaliste pangalaenude põhiosa ja tingimused Lepingu sõlmimine Tagasimakse tähtaeg Tagatis Laenusumma Intressimäär Põhjamaade Investeerimispank 16.12.2016 01.12.2029 Vt lisa 13 24 000 000 6 kuu Euribor + 0,74% Euroopa Investeerimispank 07.12.2016 01.03.2030 Vt lisa 13 20 000 000 6 kuu Euribor + 0,68% Euroopa Investeerimispank 07.12.2020 05.02.2033 Vt lisa 13 10 000 000 0,702% OP Corporate Bank plc Eesti filiaal 07.03.2023 27.02.2026 Vt lisa 13 370 000 3 kuu Euribor + 0,8% Laenukohustiste muutused 2024. aastal Laenukohustiste muutused 2023. aastal tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku tuhandetes eurodes NIB EIB OP Kokku Laenujääk perioodi alguses 13 714 26 970 370 41 054 Laenujääk perioodi alguses 16 000 29 394 0 45 394 Saadud laenud perioodil 0 0 0 0 Saadud laenud perioodil 0 0 370 370 Tasutud laenud perioodil -2 286 -2 424 -46 -4 756 Tasutud laenud perioodil -2 286 -2 424 0 -4 710 Laenujääk perioodi lõpus 11 428 24 546 324 36 298 Laenujääk perioodi lõpus 13 714 26 970 370 41 054 Laenude intressi kohustis perioodi 16 83 1 100 Laenude intressi kohustis perioodi 23 114 0 137 lõpus lõpus Märkus. NIB – Põhjamaade Investeerimispank, EIB – Euroopa Investeerimispank, OP – OP Corporate Bank plc Eesti filiaal Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 96 Netovõlakohustised LISA 14. Laenutagatis ja panditud vara tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Põhjamaade Investeerimispanga, Euroopa Investeerimispanga ja OP Corporate Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093 Bank plc Eesti filiaali laenu tagatiseks varasid panditud ei ole. Laenulepingud Lühiajalised võlakohustised -5 665 -4 756 näevad ette, et AS Tallinna Lennujaam ei tohi ilma panga eelneva kirjaliku Lühiajalised rendikohustised -44 -34 nõusolekuta: Pikaajalised võlakohustised -30 633 -36 298 • võõrandada, anda üürile, rendile või muul lepingulisel alusel anda kolmanda isiku kasutusse oma vara, kui see väljub igapäevase Pikaajalised rendikohustised -106 -101 majandustegevuse raamest; Netovõlg (lisa 3) 1 264 8 904 • pantida oma vara või koormata seda mistahes muu piiratud asjaõigusega. Raha ja raha ekvivalendid (lisa 12) 37 712 50 093 Laenulepingutele on seatud mitmed piirangud või eritingimused, mille Fikseerimata intressiga kohustised -26 448 -31 189 mittetäitmisel võib laenuandja nõuda laenu ennetähtaegset tagasimaksmist, Fikseeritud intressiga kohustised -10 000 -10 000 sealhulgas: Netovõlg (lisa 3) 1 264 8 904 • omakapitali osakaal varadest kokku peab olema vähemalt 30%; • võlakohustised kokku ja EBITDA* jagatis ei tohi olla suurem kui 4; • netovõla ja EBITDA jagatis ei tohi olla suurem kui 3; • võlakohustise teenindamise kattekordaja (põhitegevuse rahavoog jagatud puhas võlakohustis kokku) peab olema vähemalt 40%; tuhandetes eurodes Raha ja raha Võlakohustised Võlakohustised ekvivalendid kuni 1 aasta alates 1 aastast Kokku • raha ja raha ekvivalentide ning järgneva 12 kuu intressikandvate võlakohustiste ja intressimaksete kogusumma jagatis peab olema Netovõlg 31.12.2023 50 093 -4 790 -36 399 8 904 suurem kui 1,5. Rahavoog -12 381 -919 5 659 -41 189 Netovõlg 31.12.2024 37 712 -5 709 -30 739 8 904 31.12.2024 seisuga oli AS Tallinna Lennujaam vastavuses laenulepingute tingimustega. * EBITDA - kasum enne finantstulusid ja -kulusid, maksu-, ning põhivara kulumi, amortisatsiooni ja väärtuse languse kulusid Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 97  need vastaksid kehtestatud nõuetele, oleksid ülalpidamises võimalikult LISA 15. Sihtfinantseerimine vastupidavad ja kauakestvad ning võimalikult väikeste ülalpidamiskuludega. 15.1. Sihtfinantseerimise nõue 2024. aasta põhivarade sihtfinantseerimine on seotud Kuressaare lennujaama parkla rekonstrueerimisega (65 tuhat eurot), AS-i Tallinn Airport GH tuhandetes eurodes 2024 2023 elektriautode soetamisega Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolse toetusega Saamata põhivara sihtfinantseerimine (lisa 10.2) 0 304 (12 tuhat eurot) ning Kliimaministeeriumi ja AS-i Tallinna Lennujaam vahel 12.11.2024 sõlmitud lepingu alusel eraldatud toetus tulenevalt Saamata tegevuskulude sihtfinantseerimine 48 0 Kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise enampakkumistuludest määruse Sihtfinantseerimise nõue kokku 48 304 12.11.2024 nr 1-2/24/438. 2024. maksti kontserni eelnimetatud toetust välja summas 400 tuhat eurot ning järgnevate aastate jooksul eraldatakse veel 14 15.2. Tegevuskulude sihtfinantseerimine miljonit eurot, mis on mõeldud Tallinna ja regionaalsete lennujaamade süsinikneutraalsemaks muutmise investeeringute toetamiseks. 2023. aasta tuhandetes eurodes 2024 2023 põhivarade kodumaine sihtfinantseerimine seondub Pärnu lennujaama rekonstrueerimisega (vt lisa 5) vastavalt 2018. aastal sõlmitud sihtotstarbelise Riigieelarvest määratud sihtotstarbeline toetus 10 067 10 067 toetuse andmise lepingutele. sh lennundusjulgestuse ja päästekulude toetus 7 767 7 767 sh regionaalsete lennujaamade toetus 2 300 2 300 2023. aasta põhivarade sihtfinantseerimine Ühtekuuluvusfondist seondub Muu kodumaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 493 389 lennuliiklusala arendusprojektiga (vt lisa 5), mis on tunnistatud abikõlblikuks Muu välismaine tegevuskulude sihtfinantseerimine 79 0 Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi poolt. Ühte- kuuluvusfond panustab projekti Tegevuskulude sihtfinantseerimine kajastatud 10 639 10 456 maksumusest 50% ehk 35 miljonit eurot. Lennuliiklusala arendusprojekti tuluna kokku (lisa 21) sihtfinantseerimiseks Ühtekuuluvusfondi vahenditest on Euroopa Komisjoni poolt väljastatud riigiabi luba. 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara sihtfinantseerimise lepingu 15.3. Varade sihtfinantseerimine Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusametiga (CINEA) seoses 2017. aastal sõlmisid Majandus– ja Kommunikatsiooniministeerium, Pärnu linn elektrifitseerimise projektiga. Euroopa Liit panustab “Connecting Europe facility“ ning AS Tallinna Lennujaam kolmepoolse lepingu Pärnu lennujaama (CEF) programmi raames elektrifitseerimise projekti maksumusest 30% ehk kuni rekonstrueerimiseks eesmärgiga taastada regulaarne lennuliiklus Pärnu 1 mln eurot. 2023. aastal sõlmis AS Tallinna Lennujaam põhivara piirkonna turismi arendamiseks. Lennujaam vastutab taristu rajamise ja käitamise sihtfinantseerimise lepingu CINEA–ga taristu kahese kasutuse võimekuse eest ning Pärnu linn lennuliikluse käivitamise eest. Arendusprojekti põhieesmärk suurendamiseks, mille raames laiendatakse K–perrooni ja laiendatakse kütuse on uuendada projekti mahus kirjeldatud lennuliiklusala rajatisi ja süsteeme, et hoiustamise taristut. Projekt kaasfinantseeritakse Riigi Kaitseinvesteeringute Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 98 Keskusega. Euroopa Liit panustab programmi raames projekti maksumusest kuni tuhandetes eurodes 2024 2023 50% ehk 7 mln eurot. Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi 75 666 75 801 alguse seisuga 2022. aasta oktoobris algatas Rahandusministeerium auditi Ühtekuuluvusfondist saadud sihtfinantseeringu sihtotstarbelise kasutamise Sihtfinantseeringute liikumised arvestusperioodil auditeerimiseks. Auditi tulemusel hindas Rahandusministeerium, et kontsern on Sihtfinantseerimisega soetatud varade ja kohustiste 477 4 085 eksinud hankeseaduse vastu, ning seetõttu soovitas sihtfinantseeringu soetus väljastanud rakendusüksusel 5% auditi ulatuses olnud välja makstud toetusest sh Ühtekuuluvusfondist 0 1086 tagasi küsida. Rakendusüksus algatas auditi 2022. aasta detsembris ning tegi sh CEF-programmist elektrifitseerimise projektiks 0 516 2023. aasta veebruaris otsuse, mille alusel küsib tagasi 5% auditi ulatuses olnud sh CEF-programmist kütuseterminali ehituseks ja 0 2 483 ning rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest, s.o 600 tuhat eurot. Juhatus ei perrooni laienduseks olnud toetuse tagasinõudmise põhjendustega nõus ning kaebas rakendusüksuse sh CO2 vahenditest 400 0 otsuse edasi. Riigi Tugiteenuste Keskus edastas 18. detsembril 2023 AS-le sh muu kodumaine sihtfinantseerimine 77 0 Tallinn Lennujaam otsuse, millega loetakse mitteabikõlblikuks pool Eraldis sihtfinantseerimise tagastamiseks 39 6 rakendusüksuse poolt väljastatud toetusest ehk 600 tuhat eurot, mille ettevõtte tagastas vastavalt otsusele 2024. aasta alguses. AS Tallinna Lennujaam otsusega sh eraldis Ühtekuuluvusfondist saadud toetuse 0 -54 tagasimaksmiseks ei nõustunud ning esitas 17.01.2024 Kliimaministeeriumile tehtud otsuse peale sh varasematel perioodidel tuludesse arvestatud 39 60 vaide, mis jäeti rahuldamata ning kontsern juhatus otsustas kohtusse mitte tagasiküsitav toetus pöörduda. Sihtfinantseerimisega soetatud kohustiste -3 620 -4 074 arvestamine tulusse Kuna juhatus hindab, et on tõenäoline, et rakendusüksus algatab auditi ka sh kodumaine sihtfinantseerimine (lisa 21) -812 -868 ülejäänud projekti etappide osas, siis on 31.12.2024 seisuga kajastatud eraldis sh Ühtekuuluvusfond (lisa 21) -2 496 -2 715 lennuliiklusala arendusprojektiga seotud ülejäänud projekti etappide abikõlblike sh Euroopa Regionaalarengu Fond (lisa 21) -312 -491 kulude võimaliku tagasimakse osas summas 1 150 tuhat eurot. Kogu saadud toetusest, mida kontsern on arvestanud tuludesse, on seetõttu 5% 2023. aastal Pikaajalised varade sihtfinantseerimised perioodi 72 562 75 666 lõpu seisuga kajastatud tagasi nõutud toetuse osas tuluvähendusena summas 47 tuhat eurot sh kodumaine sihtfinantseerimine 17 782 18 117 (millest 23 tuhat oli kajastatud kuluna 2022. aastal) ning ülejäänud etappide toetuse osas muudes kuludes summas 39 tuhat eurot (2023. aastal kajastati sh Ühtekuuluvusfond 48 337 50 795 muudes kuludes 14 tuhat eurot). sh Euroopa Regionaalarengu Fond 3 444 3 755 sh CEF - elektrifitseerimine 516 516 sh CEF – kütuseterminali ehitus ja perrooni 2 483 2 483 laiendus Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 99 LISA 16. Võlad tarnijatele ja muud võlad 16.1. Võlad tarnijatele ja muud võlad tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Võlad kaupade ja teenuste eest 2 574 3 243 Võlad põhivara eest 2 318 1 601 Muud võlad 1 257 1 512 Võlad tarnijatele kokku 6 149 6 356 16.2. Viitvõlad töötajatele, maksuvõlad ja ettemaksed tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Viitvõlad töötajatele (lisa 18) 4 116 3 584 Maksuvõlad (lisa 17) 4 600 1 859 Ettemaksed 273 845 Muud võlad ja ettemaksed kokku 8 989 6 288 Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 15 138 12 644 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 100 LISA 17. Maksuvõlad LISA 19. Omakapital tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 Kõik AS–i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad Eesti Vabariigile. Nende Sotsiaalmaks töötasudelt ja erisoodustustelt 1 208 1 076 valitsejaks ja aktsionäriõiguse teostajaks on Kliimaministeerium, mida esindab Tulumaks töötasudelt ja erisoodustustelt 741 629 aktsionäride üldkoosolekul taristuminister. Töötuskindlustusmakse 83 74 31.12.2024 31.12.2023 Pensionikindlustus 56 42 Aktsiakapital eurodes 45 617 280 45 617 280 Käibemaks 0 36 Aktsiate arv 4 561 728 4 561 728 Aktsiis 2 2 Aktsiate nimiväärtus eurodes 10 10 Ettevõtte tulumaks (lisa 28) 2 501 0 Muud maksud 8 0 Maksuvõlad kokku (lisa 16) 4 599 1 859 Kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2024 oli 84 818 tuhat eurot (31.12.2023: 84 777 tuhat eurot). 2024. aastal suurendas emaettevõte kohustuslikku reservkapitali Äriseadustiku nõuete kohaselt (vt ka lisa 3 Potentsiaalseid maksurevisjonist tulenevaid kohustisi vt lisast 26. alapeatükk „Kapitaliriski juhtimine“. Dividendide väljamaksmisel omanikele kaasneb tulumaksukulu 22/78 (alates 2025. aastast) netodividendina LISA 18. Viitvõlad töötajatele väljamakstavalt summalt. Seega on aruandekuupäeva seisuga eksisteerinud jaotamata jaotuskõlblikust kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta 68 013 tuhat eurot (31.12.2023: 67 482 tuhat eurot) ning dividendide tuhandetes eurodes 31.12.2024 31.12.2023 väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas 16 363 tuhat eurot Preemiareservi kohustis 2 291 1 866 (31.12.2023: 16 870 tuhat eurot). Vaata ka lisa 28. Arvestatud, kuid välja maksmata töötasu 1 422 1 349 Puhkusetasu kohustis 400 367 Muud võlad töötajatele 3 2 Viitvõlad töötajatele kokku (lisa 16) 4 116 3 584 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 101 LISA 20. Müügitulu Mittelennundustulu Lennundustulu tuhandetes eurodes 2024 2023 tuhandetes eurodes 2024 2023 Reisijatasud 13 967 10 751 Reisijate ja lennukite teenindamine 18 226 18 468 Puudega ja piiratud liikumisvõimega reisijate tasu 526 302 Maandumistasud 7 210 6 151 Renditulud Parkimistasud 568 677 Kontsessioonid* 5 654 5 118 Navigatsioonitasud 59 82 Ruumide ja angaaride üür 4 862 4 629 Starditasud 3 4 Infrastruktuuritasud 1 459 1 204 Lennundustulu kokku 22 333 17 967 Renditulud kokku (lisa 8) 11 975 10 951 Muud müüdud teenused Mobiilsusteenused* 5 247 4 552 Üürnikele osutatud teenused 1 841 1 775 Reklaamiteenus 1 154 1 069 Lennundusega seotud teenused 2 988 2 250 Muud osutatud ja vahendatud teenused 387 285 Muud müüdud teenused kokku 11 617 9 930 Mittelennundustulu kokku 41 818 39 349 Müügitulu kokku 64 151 57 316 * Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud taksode kontsessiooni tulu, mis varasemalt oli real „Kontsessioonid“ reale „Mobiilsusteenused“. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud 788 tuhat eurot. Vt ka lisa 8. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 102  ** Kontsern on 2024. aastal klassifitseerinud lennukite jäätõrjematerjalide kulu, mis varasemalt oli LISA 21. Muud äritulud real „Lennuradade hooldus“ reale „Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud“. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud 971 tuhat eurot. tuhandetes eurodes 2024 2023 Tegevuskulude sihtfinantseerimine (lisa 15.2) 10 639 10 456 LISA 23. Mitmesugused tegevuskulud Tuludesse arvestatud varade sihtfinantseerimine (lisa 3 619 4 227 15.3) tuhandetes eurodes 2024 2023 Tagasi nõutud välismaine sihtfinantseerimine (lisa 15.3) 0 -46 Administreerimiskulud 719 690 Kasum masinate, seadmete ja maa müügist (lisa 5) 102 0 Turundus ja avalikud suhted 586 449 Muud tulud 150 136 Koolituskulud 349 402 Muud äritulud kokku 14 510 14 773 Personaliteenused 75 77 Eri- ja vormiriietus 453 440 Töölähetused 146 117 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest (lisa 11) 25 119 LISA 22. Kaubad, materjal ja teenused Mitmesugused tegevuskulud kokku 2 353 2 294 tuhandetes eurodes 2024 2023 Julgestus-, ohutus- ja päästeteenus* 7 347 6 559 Kommunaalkulud 4 187 4 424 Lennuradade hooldus** 2 078 1 906 Sõidukite majandamise kulud 2 287 2 543 Reisijate ja õhusõidukite teenindamise kulud** 2 807 2 681 Hoonete ja rajatiste hooldus 2 330 2 036 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 1 725 1 478 Kaubad, materjal ja teenused kokku 22 761 21 627 * Sisaldab ainult sisseostetud julgestusteenust, muud julgestus– ja päästeteenuse kulud on teistel kuluridadel. 2024. aastal olid kõik julgestus– ja päästekulud kokku 11,2 mln eurot (2023. aastal 10,0 mln eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 103 LISA 24. Tööjõukulud LISA 25. Finantstulud ja -kulud tuhandetes eurodes 2024 2023 25.1. Finantstulud Töötasud, tulemustasud, puhkusetasud ja preemiad 22 120 19 348 Tööjõukuludelt arvestatud maksud 7 404 6 487 tuhandetes eurodes 2024 2023 Tööjõukulu klassifitseeritud erisoodustusena 332 269 Intressitulud raha ja raha ekvivalentidelt 1 772 1 198 Erisoodustusena klassifitseeritud tööjõukulude maksud 240 203 Muud finantstulud 1 1 Kapitaliseeritud tööjõukulud -20 -67 Finantstulud kokku 1 773 1 199 Kapitaliseeritud tööjõukuludelt arvestatud maksud -7 -22 Tööjõukulud kokku 30 069 26 218 25.2. Finantskulud tuhandetes eurodes 2024 2023 Töötajate arv Pangalaenude intressikulu -1 390 -1 389 Töötajate arv perioodi algul 633 586 Kasutamisõiguse esemeks oleva vara rendilepingute -15 -11 Töötajate arv perioodi lõpul 665 633 intressikulu Keskmine töötajate arv taandatud täistööajale 613 580 Finantskulud kokku -1 405 -1 400 Keskmine töötasu eurodes ühes kalendrikuus oli 2024. aastal 3 008 eurot (2023. aastal 2 782 eurot). Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 104 LISA 26. Tingimuslikud ning siduvad LISA 27. Tingimuslik vara tulevikukohustised Ärieetika ja -korruptsioonijuhtumist tulenev nõue 2024. aasta alguses toimunud siseauditi käigus tuvastati Potentsiaalsed maksurevisjonist tulenevad kohustised parklate maksemasinatega seotud puudujääk summas 1,3 miljonit eurot. Maksuhaldur on aruandeaastal ühe kontserni ettevõtte suhtes algatanud Kontserni endise töötaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Juhtunu käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse ning tekkinud täpsete asjaolude väljaselgitamisega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet. Juhtunu tagastusnõude kontrolli. Maksukohustust muutvaid asjaolusid ei tuvastatud ning ilmsiks tulemise järgselt on kontsern muutnud mitmeid protsesse, tugevdanud menetlus lõpetati. Maksuhalduril on õigus kontrollida kontserni ettevõtte kontrollmehhanisme ning vaadanud üle koostöö põhimõtted maksuarvestust kuni viie aasta jooksul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast koostööpartneritega. ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma, intressid ning trahv. Juhatuse hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata ettevõttele olulise täiendava maksusumma. LISA 28. Tulumaks Ehituslepingutest tulenevad siduvad tulevikukohustised Vastavalt kehtivale tulumaksuseadusele maksustatakse Eestis äriühingute kasumit selle jaotamisel. Maksustamisele ei kuulu dividendid, mida makstakse Seisuga 31.12.2024 oli ettevõttel sõlmitud ehituslepingutest tulenevaid siduvaid teistelt äriühingutelt saadavate dividendide arvel, tingimusel, et dividendide tulevikukohustisi põhivara ehitamiseks summas 36,7 mln eurot (2023: 16,3 mln saajale kuulus dividendide maksmise ajal dividende maksnud äriühingus eurot) (vt lisad 5, 13 ja 15). vähemalt 10% suurune osalus. Sihtfinantseerimisest tulenevad siduvad kohustised 2024. aastal kontsern tulumaksu tasunud ei ole, kuna esmakordne Ühtekuuluvusfondil on õigus sihtfinantseerimise lepingu rikkumisel raha tagasi dividendimakse toimus 2024. aasta detsembris. Kontserni tütarettevõte AS küsida. 31.12.2024 seisuga oli saadud sellist sihtfinantseeringut 34,4 mln eurot Tallinn Airport GH maksis emaettevõttele AS Tallinna Lennujaam dividende: (31.12.2023: 34,4 mln eurot). Kontsern on 31.12.2024 seisuga moodustanud summas 10 miljonit eurot. 2024. aastal tehtud dividendide väljamaksele eraldise tagasiküsitava sihtfinantseeringu osas (vt lisa 15). rakendus tulumaksumäär 20% (20/80 dividendide netosummast) ehk 2,5 miljonit eurot. tuhandetes eurodes 2024 2023 Edasilükkunud tulumaksukohustise kulu -1 754 0 Tegelik tulumaks dividendidelt -2 500 0 Tulumaksukulu kokku -4 254 0 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 105 Konsolideeritud aruandes kajastatakse edasilükkunud tulumaksukohustis tuhandetes eurodes 2024 2023 tütarettevõtete tulevikus jaotatavalt kasumilt. 31.12.2024 seisuga kajastab Nõuded 29 115 kontsern edasilükkunud tulumaksukohustise ja -kulu summas 1 754 tuhat eurot, sh Nordic Aviation Group ja Regional Jet 14 101 võttes aluseks AS-i Tallinn Airport GH kogu jaotamata kasumi aruandeperioodi Saadud ettemaksed 7 0 lõpu seisuga. Vastavalt kinnitatud dividendipoliitikale ei kavatse emaettevõtte AS Tallinna Lennujaam lähiaastatel tütarettevõttest AS Airport City dividende võtta, Kohustised kaupade ja teenuste eest 25 44 millest tulenevalt nimetatud tütarettevõtte jaotamata kasumilt edasilükkunud Laenukohustised 11 428 0 tulumaksukohustist ja -kulu ei kajastata. Intressikohustised 16 0 Müüdud teenused 584 964 LISA 29. Tehingud seotud osapooltega Ostetud teenused 608 675 Tagasi makstud laenud -2 286 0 AS-i Tallinna Lennujaam aktsiad kuuluvad 100% Eesti Vabariigile. Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks emaettevõtte juhatuse ja nõukogu liikmed ning muud ettevõtted, kelle üle nimetatud isikutel on kontroll või oluline mõju. Samuti on loetud seotud osapoolteks kõik riigi kontrolli või valitseva mõju all olevad lennundusettevõtted. Kontsern on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle. Seotud osapoolega tehtud tehinguna käsitletakse alates 2024. aastast Nordic Investment Bank’i laenulepingut (vt lisa 13) tulenevalt André Küüsveki asumisest AS-i Tallinna Lennujaam nõukogu esimeheks 2024. aastal. Emaettevõtte nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2024. aastal 600 tuhat eurot (2023: 630 tuhat eurot), tütarettevõtete nõukogu ja juhatuse töötasu sotsiaalmaksudeta oli 2024. aastal 231 tuhat eurot (2023. aastal 115 tuhat eurot). Kontsern on andnud juhatuse liikmete käsutusse ametiautod, teenistusleping ei näe ette lahkumishüvitiste maksmist. Tehingud seotud osapooltega on tehtud turuhindades. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 106 LISA 30. Finantsinformatsioon Omakapital 31.12.2024 31.12.2023 emaettevõtte kohta Aktsiakapital 45 617 45 617 Kohustuslik reservkapital 3 483 3 059 Konsolideerimata finantsseisundi aruanne Jaotamata kasum 76 403 67 089 Omakapital kokku 125 503 115 765 tuhandetes eurodes Varad 31.12.2024 31.12.2023 Kohustised Põhivara Pikaajalised kohustised Pikaajalised finantsinvesteeringud 1 194 1 194 Võlakohustised 30 632 36 298 Pikaajalised laenunõuded 7 700 0 Rendikohustised 22 33 Materiaalne põhivara 172 699 175 909 Sihtfinantseerimine 72 553 75 666 Ettemaksed materiaalse põhivara eest 731 2 682 Muud võlad 140 140 Kasutamisõiguse esemeks olev vara 41 50 Eraldis 1 150 1 150 Immateriaalne põhivara 1 729 1 090 Pikaajalised kohustised kokku 104 497 113 287 Kinnisvarainvesteering 21 620 18 084 Lühiajalised kohustised Põhivara kokku 205 714 199 009 Võlakohustised 5 765 4 894 Käibevara Rendikohustised 19 17 Varud 954 882 Võlad ja ettemaksed 9 088 10 449 Nõuded ja ettemaksed 6 780 6 001 Lühiajalised kohustised kokku 14 872 15 360 Raha 31 424 38 520 Kohustised kokku 119 369 128 647 Käibevara kokku 39 158 45 403 Kohustised ja omakapital kokku 244 872 244 412 Varad kokku 244 872 244 412 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 107 Konsolideerimata koondkasumiaruanne tuhandetes eurodes 2024 2023 Müügitulu 45 034 40 412 Muud äritulud 14 641 14 763 Kaubad, materjal ja teenused -19 959 -18 821 Mitmesugused tegevuskulud -1 917 -1 716 Tööjõukulud -19 357 -16 991 Põhivara kulum ja väärtuse langus -18 426 -12 690 Muud ärikulud -116 -154 Ärikasum/-kahjum -100 4 803 Finantstulud 11 235 916 Finantskulud -1 397 -1 396 Aruandeaasta puhaskasum 9 738 4 323 Majandusaasta koondkasum 9 738 4 323 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 108 Konsolideerimata rahavoogude aruanne tuhandetes eurodes Äritegevuse rahavood 2024 2023 Finantseerimistegevuse rahavood 2024 2023 Laekumised klientidelt 52 159 47 405 Saadud laenu tagasimaksed -4 756 -4 710 Tarnijatele ja töötajatele tasutud -49 114 -43 515 Saadud laen 0 370 Saadud intressitulu 1 125 870 Makstud rendimaksed -20 -21 Saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine riigieelarvest 10 067 10 067 Makstud intressid* -1 429 -1 337 Saadud muude tegevuskulude sihtfinantseerimine 390 702 Finantseerimistegevuse rahavood kokku -6 205 -5 698 Äritegevuse rahavood kokku 14 627 15 529 Investeerimistegevuse rahavood Rahavood kokku -7 096 -2 708 Tasutud immateriaalse, materiaalse põhivara ja -19 040 -16 227 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi algul 38 520 41 228 kinnisvarainvesteeringute soetamisel Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpul 31 424 38 520 Laekunud materiaalse põhivara müügist 1 000 0 Raha ja raha ekvivalentide muutus -7 096 -2 708 Saadud põhivara sihtfinantseerimine 769 3 782 Tagasi makstud põhivara sihtfinantseering -600 0 Investeering tütarettevõttesse 0 -94 Saadud dividendid 10 000 0 Antud laenud -7 700 0 Saadud intressitulu antud laenudelt 53 0 Investeerimistegevuse rahavood kokku -15 518 -12 539 * Ettevõte on ümber klassifitseerinud „Makstud intressid“ rea äritegevuse rahavoogudest finantseerimistegevuse rahavoogudesse. 2023. aasta andmetes on ümber klassifitseeritud summa 1 337 tuhat eurot. Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 109 Konsolideerimata omakapitali muutuste aruanne AS Tallinna Lennujaam (emaettevõte) korrigeeritud omakapitali aruanne tuhandetes eurodes Kohustuslik Jaotamata Aktsiakapital reservkapital kasum Kokku tuhandetes eurodes 2024 2023 Saldo seisuga 31.12.2022 45 617 2 625 63 200 111 442 Emaettevõtte konsolideerimata omakapital 125 503 115 765 Kasumijaotus reservkapitali 0 434 -434 0 Tütarettevõtete bilansiline väärtus emaettevõtte -1 194 -1 194 konsolideerimata finantsseisundi aruandes (miinus) 2023. aasta koondkasum 0 0 4 323 4 323 Tütarettevõtete väärtus arvestatuna kapitaliosaluse 9 609 18 882 Saldo seisuga 31.12.2023 45 617 3 059 67 089 115 765 meetodil (pluss) Kasumijaotus reservkapitali 0 424 -424 0 Kokku 133 918 133 453 2024. aasta koondkasum 0 0 9 738 9 738 Saldo seisuga 31.12.2024 45 617 3 483 76 403 125 503 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 110 Kasumi jaotamise ettepanek Majandusaasta aruande Eelmiste perioodide jaotamata kasum 31.12.2023 84 777 tuhat eurot allkirjad 2023. aasta puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali kantud -424 tuhat eurot Juhatus on koostanud 2024. aasta tegevusaruande ja raamatupidamise 2024. aasta puhaskasum 465 tuhat eurot aastaaruande. Juhatus kinnitab majandusaasta aruandes esitatud andmete Kokku jaotuskõlblik kasum seisuga 31.12.2024 84 818 tuhat eurot õigsust. Juhatus teeb ettepaneku 2024. aasta puhaskasum summas 465 tuhat eurot Juhatus: jaotada järgmiselt: Riivo Tuvike juhatuse esimees /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025 • 23 tuhat eurot kanda reservkapitali, Anneli Turkin juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025 • 442 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse. Katrin Hagel juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025 Eero Pärgmäe juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ 20.03.2025 Jaotamata kasumi jääk pärast kasumi jaotamist on 84 795 tuhat eurot. Nõukogu on läbi vaadanud ja heaks kiitnud juhatuse poolt koostatud Riivo Tuvike juhatuse esimees 20.03.2025 majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise Anneli Turkin juhatuse liige 20.03.2025 aastaaruandest, millele on lisatud sõltumatu vandeaudiitori aruanne ja kasumi Katrin Hagel juhatuse liige 20.03.2025 jaotamise ettepanek. Nõukogu kinnitab majandusaasta aruandes esitatud Eero Pärgmäe juhatuse liige 20.03.2025 andmete õigsust. Nõukogu: André Küüsvek nõukogu esimees 28.03.2025 Anne Samlik nõukogu liige 28.03.2025 Tarmo Karotam nõukogu liige 28.03.2025 Jaak Viilipus nõukogu liige 28.03.2025 Dr Michael Antonius Kerkloh nõukogu liige 28.03.2025 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 111 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 112 Kontserni Tallinna Lennujaam müügitulu vastavalt EMTAK 2025–le tuhandetes eurodes EMTAK-i kood 2024 2023 35141 Elektrienergia jaotus 1 115 992 52231 Lennuväljade ja lennujaama reisiterminalide töö 44 693 37 730 52239 Muud õhutransporti teenindavad tegevusalad 18 226 18 468 85599 Muu mujal liigitamata õpe 117 126 Tallinna Lennujaama aastaaruanne 2024 113  AS Tallinna Lennujaam nõukogu aruanne AS Tallinna Lennujaam kontserni 2024. majandusaasta aruande kohta 28.03.2025. a I. Nõukogu ülevaade 2024. aasta äriühingu tegevuse korraldamisest, juhtimisest ja järelevalve teostamisest AS Tallinna Lennujaam nõukogu on korraldanud ning juhtinud riigi äriühingu tegevust lähtudes ettevõtte põhikirjast ning tuginedes äriseadustikust ja muudest nõukogu tegevust reguleerivate õigusaktide nõuetest. Juhatus Juhatus esindab äriühingut ja juhib ettevõtte igapäevast majandustegevust kooskõlas seaduste ja põhikirja nõuetega. Põhikirja kohaselt on juhatusel üks kuni viis liiget, kes valitakse nõukogu poolt kuni viieks aastaks. Juhatuse esimehe määrab nõukogu. Juhatus jätkas aasta alguses neljaliikmelisena: juhatuse esimees Riivo Tuvike, juhatuse liikmed Anneli Turkin, Eero Pärgmäe, Katrin Hagel. Nõukogu pikendas 15.03.2024 otsusega juhatuse liikme Anneli Turkin volitusi järgmiseks viieks (5) aastaks (01.04.2024-31.03.2029) ning 08.04.2024 otsusega juhatuse liikme Katrin Hagel volitusi järgmiseks neljaks (4) aastaks (01.06.2024-31.05.2028) ja juhatuse liikme Eero Pärgmäe volitusi järgmiseks kolmeks (3) aastaks (01.06.2024-31.05.2027). 2024. kevadel toimus juhatuse esimehe sihtotsing. Nõukogu otsustas 24.05.2024, et juhatuse esimehena jätkab Riivo Tuvike, tema juhatuse esimehe lepingut pikendati järgmiseks viieks (5) aastaks (01.06.2024-31.05.2029). Nõukogu 2024. aasta alguses jätkas nõukogu viieliikmelisena, koosseisus Märten Vaikmaa (nõukogu esimees), Anne Samlik, Jaak Viilipus, Tarmo Karotam ja Sir John Elvidge. Üldkoosoleku 11.03.2024 otsusega kutsuti tagasi nõukogu esimees Märten Vaikmaa ning samast tähtpäevast valiti uueks nõukogu liikmeks ning nõukogu esimeheks André Küüsvek volituste pikkusega kolm (3) aastat, 14.10.2024 otsusega kutsuti nõukogust 16.09.2024 seisuga tagasi Sir John William Elvidge ja valiti samast tähtpäevast nõukogu liikmeks Dr. Michael Kerkloh volitusega kolm aastat. Nõukogu jätkas viieliikmelisena. Nõukogu liikmed osalevad aktiivselt koosolekutel ning panustavad aktsiaseltsi juhtimisse, avatud ja otsekohene suhtlus nii omavahel kui juhatusega võimaldab kiiret otsustamist vajavate küsimuste lahendamist sujuvalt ja konstruktiivselt. Nõukogu koosseis on laiapõhjaline, kaasatud on nii era- kui avaliku sektori esindajad ning erinevad kompetentsid. Nõukogu kogunes 2024. aastal 12 korda. Kontserni majandustulemusi tutvustas juhatus nõukogule läbivalt kõikidel nõukogu koosolekutel. Lk 1 / 8 08.04.2024 kinnitas nõukogu ASi Tallinna Lennujaam 2023. a auditeeritud majandusaasta aruande ja 2023. a nõukogu tegevusaruande ühehäälselt. Aruanded otsustati ühehäälselt esitada üldkoosolekule kinnitamiseks. 2024. aastal olid olulisemateks teemadeks 2025-2030 strateegia koostamine, nii töös olevad kui järgmise viie aasta investeeringud, Eesti Varude Keskusega ühise ettevõtte asutamise ning strateegiliste eesmärkide täitmisega seotud teemad. 13.12.2024 kiitis nõukogu heaks ASi Tallinna Lennujaam juhatuse poolt esitatud kontserni 2025. aasta eelarve. Eelnevale lisaks käsitles nõukogu 2024. aastal juhatuse liikmete lepingute pikendamist, lennundustasude muutmist ning erinevaid äriprojekte ja omaniku ootuseid. Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid. Lähtudes väljakujunenud töökorraldusest, teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd ning juhatus informeerib ja kaasab nõukogu aktsiaseltsi tegevuse seisukohalt oluliste küsimuste lahendamisse. 28.03.2025 toimunud koosolekul vaatas nõukogu läbi konsolideerimisgrupi 2024. aasta auditeeritud majandusaasta aruande ning kiitis selle heaks. Ühtlasi anti hinnang ettevõtte juhatuse tegevusele - nõukogu hindas 2024. majandusaasta lõikes juhatuse tegevuse väga heaks. Juhatuse töös väärib esile tõstmist 2025-2030 strateegia loomine, väga hea majandustulemus arvestamata erakorralisi teemasid, mis olid tingitud omaniku sihtfinantseeringu ja dividendidega seotud otsustest. Juhatus on saanud hakkama tulemuslikult kasvavate kulude juhtimisega ning kiire kasvu haldamisega arvestades, et töötajate värbamine on lennunduses väga suure viitega. Juhatus on edukalt alustanud ja ellu viinud investeerimise projektid. Ettevõte on saavutamas süsinikneutraalsust läbi reaalsete tegevuste. Nõukogu teeb ainuaktsionärile ettepaneku auditeeritud majandusaasta aruanne kinnitada. Ülevaade nõukogu koosolekutel 2024. aastal käsitletud päevakorrapunktidest: Nr Kuupäev Päevakord 266 11.01.2024 1. Maksemasinate sularaha auditi aruanne. 1. 2023. aasta majandustulemused. 2. Strateegilised eesmärgid 2023 ja 2024 eesmärgid. 3. Regionaalsete lennujaamade automatiseerimine. 4. Airport City AS mitterahaline sissemakse. 267 29.01.2024 5. Infopunktid 5.1 Ülevaade käimasolevast uurimisasjast. 5.2 Ülevaade ehitus- ja muudest projektidest. 5.3 Ülevaade siseauditi 2024. aasta tööplaanist. 5.4 GH turu avanemine. Lk 2 / 8  1. Nõukogu esimehe tutvustus. 2. Kahesuguse kasutusega perroonide ja kütuse hoiustamise taristu arendamine, TAMILA 268 15.03.2024 projekti ülevaade. 3. Juhatuse liikme lepingu pikendamine. 1. 2023. aasta majandustulemuste kinnitamine. 2. Nõukogu 2023. aasta aruande kinnitamine 3. Juhatuseliikmete 2023. aasta tulemustasud 4. 2024. aasta kahe kuu finantstulemused 5. Isikliku kasutusõiguse otsus: 5.1 Elektrilevi OÜ taotlus seoses notariaalselt tõestatud isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisega maakaabelliini ehitamiseks Kärdla lennuvälja nr 672933 kinnistul. 5.2 Isikliku kasutusõiguse seadmine AS Tallinna Lennujaam (registrikood 10349560; 269 08.04.2024 asukoht Harju maakond, Tallinn, Tartu mnt 101) kasuks Rae valla omandis olevatele kinnistutele. 6. Registris oleva kasutusel mitteoleva vara võõrandamine 7. Üldkoosoleku tõstatatavad teemad 8. Juhatuse liikmete lepingud 9. Infopunktid: a) Käimasoleva uurimisjuhtumi hetkeülevaade. b) Ülevaade ASi Airport City arendusprojektidest c) Esialgne kava lennujaamatasude läbivaatamiseks 2025. aastal d) Juhtkonna otsustuspädevus 1. 2024 nelja (4) kuu majandustulemused 2. Üldkoosoleku tagasiside 270 17.05.2024 3. Strateegia 2030 hetkeseis 4. Riigi äriühingute nõukogu esimeeste koosoleku kokkuvõte 5. Laenu andmine ASilt Tallinna Lennujaam ASile Airport City 271 24.05.2024 1. Juhatuse esimehe sihtotsingust ja juhatuse esimehe lepingu pikendamine. 1. 2024 viie (5) kuu majandustulemused 272 17.06.2024 2. 2024 (viie) 5 kuu lennuliikluse ülevaade Lk 3 / 8  3. Strateegia 2030 kinnitamine ja strateegilised eesmärgid 2030 esimene ülevaatus 4. Ülevaade regionaalsete lennujaamade hetkeseisust 5. Arutelu nõukogu enesehindamise tulemuste teemal. 6. Infopunktid 1. 2024 seitsme (7) kuu finantstulemused ja 2024. aasta prognoos 2. Lennuliikluse ülevaade, lennujaamatasud ja liinitoetusprogramm 2025- 2026 ja tasude tõstmise ajakava 273 21.08.2024 3. Infopunktid: a) Ülevaade Airport City tegevustest b) Vesiniku ja metanooli tootmise projekti tutvustus 1. Lennunduseelarve 2025-2029 2. Investeeringute plaan 2025-2029, keskendudes aastatele 2025 ja 2026 274 11.10.2024 3. Investeeringute finantseerimismudel; tööjõukulude eelarve põhimõtted 4. Muud punktid: a) Maa ost, Lennuradari 15 1. 2024 aasta finantstulemuse prognoos; ASi Tallinna Lennujaam eelarve aastaks 2025 ja 275 22.11.2024 finantsplaan aastateks 2025-2029 I lugemine 1. Eelarve 2025 teine lugemine 276 02.12.2024 • 2025 palga muudatuse ettepaneku tagamaad • Investeeringute portfell 2025-2029 277 13.12.2024 1. 2025. aasta eelarve ning 2025-2029 investeeringute plaani kinnitamine Auditikomitee Ettevõtte nõukogu on moodustanud auditikomitee, mille põhikirjalisteks ülesanneteks on nõukogu nõustamine järelevalve teostamisega seotud küsimustes, sealhulgas raamatupidamise korraldamise, välisauditi teostamise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu osas, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise osas. 2024. aastal kuulusid auditikomitee koosseisu Tarmo Karotam (auditikomitee esimees), Piret Kübbar ja Jaak Viilipus. Auditikomitee kogunes 9 korral ja 1 korral võeti otsus vastu koosolekut kokku kutsumata. Vaadati üle ja kiideti heaks lennujaama 2023. aasta majandusaasta aruanne, ning viidi ennast kurssi 2024. aasta aruande vaheauditi tulemustega. Lk 4 / 8 Enim tähelepanu pälvisid parklate maksemasinate haldamise ja sularahatehingute seonduvad teemad. Olulised olid samuti riskidega seotud teemad. Arutati lennuvälja-ja reisijateenuste valdkonna hangete ning siseauditi tööplaani ja selle täitmisega seonduvat. II. Äriühingu juhtorganite tasud 2024. aastal, nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2.1. Juhatuse liikmetele väljamakstud tasud. Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood Alus Juhatuse 01.01.2024- Juhatuse Riivo Tuvike 132 558 liikme tasu 31.12.2024 liikme leping Tulemustasu 35 000 Kokku 167 558 Juhatuse 01.01.2024- Juhatuse Anneli Turkin 121 980 liikme tasu 31.12.2024 liikme leping Tulemustasu 20 000 Kokku 141 980 Juhatuse 01.01.2024- Juhatuse Eero Pärgmäe 95 878 liikme tasu 31.12.2024 liikme leping Tulemustasu 20 000 Kokku 115 878 Juhatuse 01.01.2024- Juhatuse Katrin Hagel 96 300 liikme tasu 31.12.2024 liikme leping Tulemustasu 25 000 Kokku 121 300 Juhatuse liikmetele välja makstud tasud 2024 kokku 546 716 EUR Lk 5 / 8 2.2. Nõukogu liikmetele väljamakstud tasud 2024 Nimi Tasu liik Summa (EUR) Periood 01.01.2024- Sir John William Elvidge Nõukogu liikme tasu 4738 16.09.2024 Kokku 4738 01.01.2024- Anne Samlik Nõukogu liikme tasu 6000 31.12.2024 Kokku 6000 01.01.2024- Märten Vaikma kuni 11.03.2024 Nõukogu liikme tasu 3350 11.03.2024 Kokku 3350 11.03.2024- André Küüsvek alates 11.03.2024 Nõukogu liikme tasu 8700 31.12.2024 Kokku 8700 14.10.2024- Dr. Michael Antonius Kerkloh Nõukogu liikme tasu 804 31.12.2024 Alates 14.10.2024 Kokku 804 01.01.2024- Jaak Viilipus Nõukogu liikme tasu 6 000 31.12.2024 01.01.2024- Auditikomitee liikme tasu 1 250 31.12.2024 Kokku 7 250 Lk 6 / 8  01.01.2024- Tarmo Karotam Nõukogu liikme tasu 6000 31.12.2024 01.01.2024- Auditikomitee liikme tasu 1875 31.1.2024 Kokku 7875 01.01.2024- Piret Kübbar auditikomitee liikme tasu 1250 31.12.2024 Kokku 1250 Nõukogu liikmetele ja auditikomiteele välja makstud tasud 2024.aastal kokku EUR 39 967 2.3. Nõukogu liikmete osalemine nõukogu koosolekutel 2024 Märten André Anne Samlik Jaak Viilipus Tarmo Sir John William Dr. Vaikmaa Küüsvek Karotam Elvidge Michael kuni alates kuni Kerkloh 11.03.2024 11.03.2024 11.09.2024 alates 16.09.2024 11.01.2024 Jah - Jah Jah Jah Jah - 29.01.2024 Jah - Jah Jah Jah Jah - 15.03.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah - 08.04.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah - 17.05.2024 - Jah Jah Ei Ei Jah - 24.05.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah - 17.06.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah - 21.08.2024 - Jah Jah Jah Jah Jah - 11.10.2024 - Jah Jah Jah Jah Ei - Lk 7 / 8 22.11.2024 - Jah Jah Jah Jah - Jah 02.12.2024 - Jah Jah Jah Jah - Jah 13.12.2024 - Jah Jah Jah Ei - Ei III. Nõukogu heakskiidud 3.1. Nõukogu on juhatuse poolt esitatud AS Tallinna Lennujaam konsolideeritud 2024. majandusaasta aruande läbi vaadanud ning tuginedes juhatuse poolt esitatud lähteandmetele (puhaskasum 465 tuhat eurot, varade maht seisuga 31.12.2024. a kokku summas 261 211 tuhat eurot), kiidab heaks juhatuse poolt nõukogule esitatud 2024. majandusaasta aruande. 3.2. Nõukogu toetab ASi Tallinna Lennujaam juhatuse ettepanekut kasumijaotamise osas ning teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada AS Tallinna Lennujaam puhaskasum kogusummas 465 tuhat eurot järgmiselt: ▪ 23 tuhat eurot kanda reservkapitali ▪ 442 tuhat eurot jätta jaotamata ning kanda jaotamata kasumisse. Jaotamata kasumi jääk peale kasumi jaotamist 84 795 tuhat eurot. André Küüsvek Jaak Viilipus Anne Samlik Dr. Michael Kerkloh Tarmo Karotam Lk 8 / 8