Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Lp Ulvi Reimets Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 17.06.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 137-25/289722 Riigihange: „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722) Vaidlustaja: Transmitter OÜ Registrikood 11219457 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Päästeamet Registrikood 70000585 e-post [email protected] Hankija esindaja: Õigusosakonna ekspert Kristi Orn e-post [email protected] I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 137-25/289722: Transmitter OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus tema kvalifitseerimata jätmise otsuse peale Päästeameti („Hankija“) riigihankes „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722, „Hange“). 2. 11.06.2025 vastas Hankija vaidlustusele, paludes jätta selle rahuldamata. 3. 12.06.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja kuni 17.06.2025, esitamaks täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju. 4. Käesolevaga esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija vastusest oma täiendavad seisukohad. Samuti esitab Vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja.  NOVE - 2/4 - II VASTUVÄITED HANKIJALE 5. Vaidlustaja, olles tutvunud Hankija vastusega, on veendumusel, et mitte ükski Hankija argument ega tõend ei lükka ümber vaidlustuses toodut. Hankija vastus vaidlustusele tugineb ekslikule arusaamale, et RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kehtestatud kogemuse nõue olema üks ühele seotud hankeesemega. Hankija ei ole sidunud kogemuse nõuet üksnes tehnilises kirjelduses („TK“) toodud magamisaluste müügiga, mistõttu tuleks nõuet tõlgendada laiemalt, nii nagu mõistlik isik sellest aru saab. 6. Hankija vastuses on loogikavead ja vastuolud nii oma seisukohtade kui Hanke alusdokumentidega. Hankija vastus kinnitab, et põhjendused Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on otsitud, mitte ei tugine siiral veendumusel, et Vaidlustaja ei vasta kvalifitseerimistingimusele. 7. Nimelt on Hankija põhitees, et välivoodi ei ole magamisalus ning Vaidlustaja pidanuks aru saama, et Hankija – kuigi Hanke alusdokumendid sellist kitsendust ei sisalda – pidas magamisaluseks üksnes TK-s toodud matti. Nagu eelnevalt selgitasime, siis Hankija ei ole kvalifitseerimistingimust sidunud TK-s tooduga, vaid on hakanud mõistet „magamisalus“ sisustama oluliselt kitsamalt alles kvalifikatsiooni kontroll käigus. Hankemenetluse käigus sellise kitsa tõlgenduse andmine kvalifitseerimistingimusele on vastuolus RHS-i ning kehtiva kohtu- ja vaidlustuspraktikaga.1 8. Hankija tõlgendus kvalifitseerimistingimusest ja RHS § 98 lg 1 teisest lausest on moonutatud – sättest ei ole võimalik välja lugeda, et RHS § 101 lg 1 p 2 alusel tingimust kehtestades on hankijal õigus nõuda üksnes hankeesemega identse asja müügi kogemust. Hankija jätab endale sobivalt tähelepanuta viidatud sätte teise poole, millest tulenevalt peab tingimus olema ka proportsionaalne. RHS kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud kogemuse nõudes saab asjakohasteks töödeks olla tellitavate töödega sarnased ehitustööd või nendest laiemate tunnuste alusel määratletud ehitustööd2. Samast põhimõttest tuleks lähtuda ka RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kvalifitseerimistingimuse seadmisel ja seda on ka Hankija teinud, seades kvalifitseerimistingimuses laiema varasema magamisaluste müügi nõude. Ehkki Vaidlustaja juhtis sellele tähelepanu ka vaidlustuses, siis kahjuks ei selgu Hankija vastusest, millistel motiividel asus Hankija hankemenetluse vältel kehtestatud tingimust oluliselt kitsamalt sisustama. 9. Vastuse p-s 2.8 väidab Hankija, et TK-le vastavaid magamisaluseid ei ole lihtne toota. Vastusest nähtub, et Hankija soovib asuda pakkumuse vastavust kontrollima läbi kvalifikatsiooni, mis ei ole kvalifitseerimistingimuse eesmärk. Kvalifitseerimistingimuse eesmärk on kontrollida pakkuja eeldatavat suutlikust hankelepingut täita3, mitte selgitada välja, kas pakutavad magamisalused vastavad TK-le. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et vastavalt Hanke alusdokumentidele on Hankija kontrollinud Vaidlustaja pakutavate magamisaluste vastavust nii näidise kui tootelehe kaudu ja leidnud, et pakutavad magamisalused vastavad Hankes kehtestatud tingimustele. Seega on Hankija hirm, et Vaidlustaja ei suuteline müüma TK-le vastavaid magamisaluseid, alusetu. 10. Samuti heidab Hankija Vaidlustajale ette nagu pidanuks viimane teadma, et Hankija ei pea magamisalusena silmas välivoodit (vastuse p 2.6). Vaidlustaja oleks pidanud Hankija arvates googeldama, mis on magamisalus (vastuse p 2.2). Ka on Haknija arvamusel, et Vaidlustaja eksis hankepassi täites (vastuse punkt 2.9). Kõik need etteheited on meelevaldsed ja kohatud. Tõik, et Hankija oli väidetavasti läbi Google otsingumootori endale selgeks teinud, mida tema peab silmas magamisalusena, ei tähenda, et teised magamisaluseks mõeldud tooted ei võiks liigituda kvalifitseerimistingimuse mõttes magamisaluseks või mõistlikud isikud annaksid magamisalusele sarnase tähenduse kui Hankija. 1 Vt vaidlustuse p 18 ning seal viidatud VAKO ja kohtupraktika. 2 V. Vaske. RHS § 101 komm. 11 - M. A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019. 3 RKHKo 3-3-1-2-12, p 15.1.  NOVE - 3/4 - 11. Kvalifitseerimistingimus peaks alusdokumentides olema piisavalt selgelt sõnastatud, et vastavas valdkonnas tegutsev ettevõtja ei peaks pöörduma Google otsingumootori poole, saamaks aru, mida hankija „oma peas“ mõtleb. Õieti on see võimatu, sest isegi Google ei anna vastust selle kohta, mida üks või teine isik võis teatud ajahetkel mõelda. Liiatigi ei saa Google otsingust kuidagi tuletada, et magamisaluseks kvalifitseerub üksnes rulli keeratud või kokku volditud ca 1,5 cm paksusega vahtmaterjalist alus (vt vastuse punkt 2.2). 12. Vaidlustaja sai lähtuda üksnes sellest, mis oli Hanke alusdokumentides reaalselt kirjas.4 Vaidlustajal ei tekkinud Hanke alusdokumente lugedes kahtlust, et kvalifitseerimistingimuses toodud lävendi täitmiseks piisab sellest, kui ta olnud müünud mistahes magamisaluseid (nii oli ka otsesõnu tingimuses kirjas). Hankija loogikaviga kvalifitseerimistingimuse tõlgendamisel avaldub ka järgmises näites: hankeesemeks on universaalkerega sõiduk, hankija kehtestab hankes kvalifitseerimistingimuse, mille kohaselt peab pakkujal olema täidetud X arv sõidukite müügilepinguid summas X, hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata üksnes põhjusel, et pakkuja on varasemalt müünud sedaankerega sõidukeid, aga mitte universaalkerega sõidukeid, mida ta hangib käesolevas hankes. 13. Puudub vaidlus, et välivoodi vastab kõigile magamisaluse tunnustele – seda tõendab ka vaidlustusele lisatud ChatGPT kuvatõmmis,. Samuti toetab seda arusaama EKI, millest tulevalt on magamisaluseks madrats, matt vm pehmendav ese, millel saab magada. Osutame, et Hankija hakkas vaidlustusmenetluse käigus suunama tehisaru endale sobivas suunas, esitades talle kaheti mõistetavaid ja n-ö laetud küsimusi. Ometigi ei lükka isegi Hankija vastusele lisatud kuvatõmmis ümber seda, et välivoodi on magamisalus. Vastupidi, kuvatõmmisest nähtub, et välivoodi puhul on tegemist kokkupandava esemega, millel magatakse ehk siis tegemist on kokku volditava magamisalusega. Samuti jätab Hankija järjekindlalt tähelepanuta, et EKIs toodud magusaluste loetelu on lahtine, st magamisalusteks on ka muud tooted peale mati ja madratsi. 14. Ekslik on Hankija arusaam vastuse punktis 2.9, mille kohaselt Hankija ei saa hakata kvalifitseerimistingimust tõlgendama vastavalt kehtivale VAKO ja kohtupraktikale, s.o pakkujale soodsamalt5. Tõendamata on Hankija väide, mille kohaselt sõna „magamisalus“ on antud Hanke kontekstis üheselt arusaadav. Ainuüksi Hankija enda vastus peegeldab selgelt seda, et tegemist on mitmeti mõistetava tingimusega. Nimelt on Hankija asunud kvalifikatsiooni kontrolli käigus asunud mõistet „magamisalus“ sisustama nii EKI sõnaveebi, Google otsingumootori kui ka tehisaru abil. Kõik kolm kanalit annavad mõistele erineva tähenduse – kas kinnitades või jättes ümber lükkamata, et välivoodi on magamisalus. Hankija hüplikku tõlgendust iseloomustab ka asjaolu, et Hankija ise on hakanud oma seisukohta vaidlustusmenetluses muutma. Kui vastuse esimeses pooles väidab hankija, et RHS-st tulenevalt sai ta aktsepteerida üksnes kogemust, mis on identne hankeesemega, siis vastuse viimases pooles leiab Hankija, et siiski võis aktsepteerida ka TK-le mittevastavate volditud magamisaluste müügi kogemust (vastuse p 2.7.7).6 15. Euroopa Kohus on selgitanud, et läbipaistvuskohustus eeldab, et „kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleksid nii hanketeates kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust ja nendest ühtemoodi aru saada […]“7. Olukorras, kus tingimus on selge üksnes Hankijale (kui sedagi), ei saa lugeda, et läbipaistvuskohustus on täidetud. Seega tulnuks Hankijal lähtuda pikaajalisest ja juurdunud kohtupraktikast, valides pakkujale leebema tõlgenduse.8 16. Hankija toob vastuse punktis 2.10 välja, et Hankes oli piisav konkurents tagatud, kuna pakkumuse esitasid seitse pakkujat. Vaidlustaja juhib tähelepanu, et Hankes tunnistati vastavaks üksnes kolm pakkumust, sh Vaidlustaja pakkumus. Piisavaks konkurentsiks ei saa lugeda 4 VAKOo 181-21/239028, p 20. 5 Vt nt vaidlustuse p 14 ja seal viidatud VAKO ja kohtupraktika. 6 TK p 2.1.1 kohaselt magamisalus ei tohi olla klapitav/volditav. 7 EKo C-387/14: Esaprojekt, p 36. 8 Vt vaidlustuse p 18 ning seal viidatud VAKO ja kohtupraktika.  NOVE - 4/4 - olukorda, kus Hange on suunatud raamlepingu sõlmimisele kuni kolme pakkujaga, kuid lepingusse jõutakse kahega. III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 17. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et kõik menetluskulud jäetaks Hankija kanda ja Vaidlustaja menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt esitab Vaidlustaja käesolevaga oma menetluskulude nimekirja. 18. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 3770,42 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 2490,92 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 11 h 35 min ulatuses tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem ajaline spetsifikatsioon on esitatud alljärgnevalt: 19. Seega, kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 3770,42 eurot. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.9 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 9 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.