dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus vaidlustusele

Rahandusministeerium · 20. juuni 2025
Seotud ettevõtted
Projektibüroo OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/25-146/178-3
Registreeritud
20. juuni 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Projektibüroo OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/25-146
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Projektibüroo vastus vaidlustusele 20-06-2025 final.pdf169 KB

Sisu (failidest)

20.06.2025 KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihange: „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ viitenumber: 292018 Kolmas isik: OÜ Projektibüroo registrikood: 14426010 Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo TEGOS e-post: [email protected] Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet registrikood: 75039729 e-post: [email protected] [email protected] Vaidlustaja: OÜ ARUNA-EHITUS registrikood: 14426010 Esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid e-post: [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta OÜ ARUNA-EHITUS vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta OÜ Projektibüroo menetluskulud OÜ ARUNA-EHITUS kanda. 1. ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetlusse võtmise otsustamisel on OÜ ARUNA-EHITUS (vaidlustaja) vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti (hankija) riigihankes „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (vr 292018) (riigihange). Vaidlustaja taotleb OÜ Projektibüroo (kolmas isik) kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist. 1.2. VAKO on võimaldanud kolmandal isikul vaidlustusele vastata kuni 20.06.2025. 1.3. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu. Hankija otsus on õiguspärane. Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu [email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610 2. PÕHJENDUSED 2.1. Vaidlustus põhineb väitel, et kolmandal isikul esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus (varasema hankelepingu rikkumine).1 2.2. Vaidlustaja eksib. Kolmas isik käsitleb esmalt vaidlustaja vormilisi etteheiteid (ptk A), seejärel sisulisi (ptk B). Viimaks selgitab kolmas isik, et ei ole esitanud hankepassis valeandmeid (ptk C). A. Vormilised etteheited on asjakohatud 2.3. Vaidlustaja esmane etteheide on, et hankija ei ole teinud järeldust kõikide riigihangete registrist nähtuvate rikkumise märgete kohta.2 Vaidlustaja etteheide on alusetu. 2.4. Asjaolust, et ettevõtjatele esitatud otsuses ei ole ammendavaid kaalutlusi kõrvaldamata jätmise kohta, ei saa teha järeldust, et hankija ei ole otsust kaalunud. Kolmas isik on hankepassis selgitanud rikkumise asjaolusid ning pole põhjust järeldada, et hankija nendega arvestanud pole. Hankijal on ka õigus oma otsust vaidlustusmenetluses täiendavalt põhjendada.3 Otsuse täiendamine on käsitatav hankija menetluslike õiguste realiseerimisena.4 2.5. Veel enam, hankija otsus tuleb menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt niikuinii jätta jõusse, kuna hankija otsus on sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma.5 Riigikohus on selgitanud: „HKMS § 158 lg 3 ei piira hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemist kohtus.“ 6 Sisuliselt õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel rikuti vormi- või menetlusnõudeid.7 2.6. Nagu kolmas isik allpool selgitab – kolmandal isikul ei esine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alust, kuna tal puuduvad varasemate lepingute oluliste tingimuste olulised rikkumised. B. Otsus on sisult õige 2.7. Vaidlustaja toob esile, et kolmandal isikul on riigihangete registri andmetel neli rikkumise märget: a. Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Tartu Kroonuaia Kooli Ploomi 1 õppehoone projekteerimine“ (vr 224742) tulemusena 12.04.2021 sõlmitud leping (Tartu leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; b. Tallinna Linnavaraameti riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn 48b) uue hoone projekteerimine“ (vr 233943) tulemusena 29.05.2021 sõlmitud leping (Tallinna leping), mille täitmisel määrati leppetrahv; c. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja 1 Vaidlustus, p 2.1. 2 Vaidlustus, p-d 2.3—2.4. 3 RHSK § 114/13. 4 VAKO 11-23/256589, p 8.2.3.1. 5 RKHKo 3-3-1-25-02, p 24; VAKO 201-21/240881, p 14; VAKO 204-23/266677, p 9. 6 RKHKo 3-21-1733, p 18. 7 RKHKo 3-3-1-54-01; RKHKo 3-3-1-53-01. 2/8 ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone tervikrenoveerimise projekteerimine“ (vr 247331) tulemusena 23.05.2022 sõlmitud leping (Ettevõtlusinkubaatori leping), millest tellija osaliselt taganes; d. Osaühingu Haapsalu Linna Spordibaasid riigihanke „Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse projekteerimistööd“ (vr 266430) tulemusena 26.09.2023 sõlmitud leping (Haapsalu leping), mille täitmisel määrati leppetrahv. 2.8. Varasemale hankelepingu rikkumisele on võimalik tugineda vaid siis, kui rikkumine on leidnud aset riigihanke algamisele eelnenud kolme aasta jooksul (RHS § 95 lg 5). Tartu lepingu puhul nii pole: lepingu täitmise tähtpäev oli 24.08.2021, kolmas isik täitis lepingu kuupäevaks 03.02.2022. Sellele rikkumise märkele pole võimalik tugineda ning see pole käesolevas vaidluses kuidagi asjassepuutuv. 2.9. Ka ülejäänud kolme lepingu täitmise asjaolud ei võimalda järeldada, et kolmandal isikul esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus. Kõnealuse meetme rakendamine eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise nõude täitmisel. 8 Viidatud lepingute puhul ei ole tegemist tõsiste puudujääkidega lepingu olulise nõude täitmisel. ▪ Tallinna leping 2.10. Tallinna lepingu täitmisel määrati leppetrahv lepingu täitmise tähtpäeva ületamise eest. Lepingu olulist rikkumist ei ole võimalik siiski ainult sellest järeldada. 2.11. Riigikohus on selgitanud: „Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. /…/ Lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks. /…/ [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale.“9 2.12. Tallinna lepingu tähtaegne täitmine ei osutunud võimalikuks kolmandast isikust sõltumatutest asjaoludest. See nähtub juba riigihangete registrist ilma, et kolmas isik peaks midagi juurde selgitama: „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse Punane 48b projekteerimise ja ehitusloa menetluse käigus selgus asjaolu, et detailplaneeringus näidatud kõrval kinnistul Punane tn 48A sademevee juhtimise lahendus puudub ning Tallinna Vesi ei kooskõlastanud ehitusluba enne, kui pole projekteeritud ja tulevikus ehitatud välja Tallinna Vesi poolt aktsepteeritud lahendus – ühtlustusmahuti-pumpla jms sadevee juhtimiseks Punane tn 48A kinnistul.“10 2.13. Riigikohtu hinnangul ei saa lugeda oluliseks rikkumist, mida võlgnik ei saanud mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. 11 Kolmandal isikul polnud võimalik lepingu sõlmimise ajal teada, et külgneval kinnistul puudub sademevee juhtimise lahendus ning Tallinna Vesi keeldub lepingu esemeks olevale hoonele ehitusluba andmast enne, kui teisele kinnistule projekteeritakse ja ehitatakse välja tema jaoks sobilik lahendus. See 8 RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28. 9 RKHKo 3-21-1733, p-d 12, 20—21. 10 Riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2993832/contracts/5470907. 11 RKHKo 3-21-1733, p 15. 3/8 nõudis mitme nädala pikkust lisauuringute vajadust ja ka lisaprojekteerimist, millega kõik osapooled nõustusid. Ehitusloa menetlemise protsess seiskus. 2.14. Kahetsusväärselt ei olnud eelviidatu ainus kolmandast isikust sõltumatu takistus lepingu täitmisel: a. Lepingu täitmisel uuendati ehitisregistri süsteemi ja see kukkus läbi. Nende tõrgete tõttu seiskus ehitusloa väljastamise protsess. Tegemist ei olnud lühiajalise rikkega, vaid takistas märkuste tegemist ja nende likvideerimist mitu kuud (rikked esinesid 2022. aasta kevadel ja suvel). Kolmas isik ei vastuta riikliku registri toimivuse eest. b. Tellijapoolne projektijuht keeldus teostamast projekti ekspertiisi ilma väljastatud ehitusloata, mis aga viibis kolmandast isikust sõltumatutel põhjustel. Lepingulist õigust tellijal ekspertiisi taotlemisest keeldumiseks ei olnud. Ekspertiis oli üks lepingulistest etappidest, mis oli ühtlasi eelduseks projektdokumentatsiooni üleantuks lugemisele. c. Lepingu kestel algas Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu. Kolmandal isikul polnud võimalik sellega pakkumuste esitamisel (12.04.2021) ega lepingu sõlmimisel (29.05.2021) arvestada. 2.15. Tegemist ei ole tagantjärele otsitud õigustustega lepingu mittetähtaegse täitmise kohta. Kolmas isik juhtis lepingu täitmise kestel kõikidele eelviidatud asjaoludele korduvalt tähelepanu. Kolmas isik lisab vastusele tõendid, mis seda kinnitavad (lisa 1, lisa 2, lisa 3 – ärisaladus). 2.16. Lõppeks, pakkuja kõrvaldamisel varasema rikkumise tõttu ei piisa vaid lepingu olulise tingimuse olulisest rikkumisest. Pakkuja varasem tegevus peab olema ta muutnud sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust seisukohast vastuvõetamatu. 12 Kolmas isik teostab tänasel päeval objektil ehitusjärelevalvet. Ehitus on lõppemas ning suhted nii tellija kui ehitajaga on head. Kuna tellijal endal ei tekkinud kahtlust kolmanda isiku usaldusväärsuses, on selge, et taolist kahtlust ei saa tekkida ka teisel hankijal teises riigihankes. ▪ Ettevõtlusinkubaatori leping 2.17. Ettevõtlusinkubaatori lepingust taganes tellija osaliselt väidetavate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu. Tellija toob põhjuseks, et ehitustööde käigus ilmnesid puudused projekti konstruktsioonide osas. 2.18. Puudused ei ole tingitud kolmandast isikust, vaid tellija antud vigasest lähtematerjalist, puudulikust sisendi andmisest lepingu täitmisel ja tellijapoolsest koostööst. Kolmas isik on nendele asjaoludele viidanud ka hankepassis. Riigihangete registrist nähtub seegi, et kolmas isik on rikkumise märget vaidlustanud. 2.19. Kolmas isik selgitab täpsemalt: a. Üheks riigihanke alusdokumendiks oli tellija poolt enne hanke alustamist tellitud hoone kandekonstruktsioonide ekspertiis, mille tulemusena leidis inseneribüroo, 12 VAKO 37-24/273122, p 7.2. 4/8 et hoone paekivist laotud välis- ja siseseinad ning vundament on heas seisus ja kandevõime on tagatud. Samuti oli hanke alusdokumendiks ja seega lepingu lahutamatuks lisaks oleva tehniline kirjelduse järgi tellija eesmärgiks säilitada ja eksponeerida paekivihooneid võimalikult autentsel kujul. Projektibüroo oli kohustatud nendest dokumentidest projekteerimisel lähtuma. Alles hiljem selgus, et ekspertiis oli vigane. b. Enne projektdokumentide vastuvõtmist korraldas tellija ehitusprojekti ekspertiisi, mille tulemuste järgi saab ehitusprojekti järgi ehitada nõuetekohase ehitise. Samuti jõuti arvamuses asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja juhendmaterjalidele tuginedes järelduseni, et ehitusprojektis toodud lahendused ja projekti maht on piisavad ning vastavad kehtivatele nõuetele või on ekspertiisi käigus antud tagasiside põhjal viidud nõuetega vastavusse. Seejärel võttis tellija ehitusprojekti vastu. c. Ligi aasta pärast projekti vastuvõtmist muutis tellija lähteülesannet selliselt, et algse konstruktsioonide projekti lahendusega ei saanud ehitusega jätkata. Muu hulgas otsustas tellija vastupidiselt algse lähteülesandega, et hoone olemasolevad paekivist seinad ja vundamendid tuleb lammutada. Tellija nõudis kolmandalt isikult nii I kui II korruse projekti ümbertegemist, andes seejuures kolmandale isikule selgelt pahatahtlikke, mõne päeva pikkuseid tähtaegasid. Nt II korruse konstruktsioonide projekti palus tellija teha ümber 3 tööpäevaga, kusjuures projekti vastuvõtmisest oli selleks ajaks möödunud aasta aega. Veel enam, vahepealsel ajal oli tellija mis tahes teavituseta I korruse projekti tellinud hoopis teiselt isikult, kuigi kolmas isik oli sellega juba ise tööle hakanud. Seda teise isiku koostatud projektdokumentatsiooni vajanuks seejärel kolmas isik, et projekteerida II korrus. Tellija keeldus dokumentatsiooni jagamast. d. Projekteerimise valdkonna praktikas on tavapärane, et ehitustöö käigus muudetakse projekti vastavalt vajadusele ja koostöös tellijaga. Kolmas isik jäi hoolimata tellija pidevatest muudatustest paindlikuks, vastutulelikuks ja püüdis reageerida kiiresti tellija ühe uutele nõudmistele. Tellija ei andnud kolmandale isikule mõistlikku võimalust väidetavate puuduste kõrvaldamiseks, mis olid niigi tekkinud tellija enda vigastest lähteandmetest. Vähem kui kaks kuud pärast uue lähteülesande andmist taganes tellija lepingust osaliselt (konstruktsioonide osas). 2.20. Tellija väide, justkui oleks taganemise aluseks oleva puuduse kohta tellitud ekspertiis „puuduse ühemõtteliselt tuvastanud“, ei vasta tõele. Ekspertiisis esitatud tähelepanekud on suuresti soovituslikud ja sisulise tähenduseta. Samuti ei tuvastanud ekspertiisi koostajad niivõrd puudusi, vaid ennekõike tõstatasid küsimusi asjaolude kohta, mis ekspertiisi koostajatele ei olnud esmapilgul lõpuni selged. Seejuures tuginevad ekspertiisi koostajate järeldused standarditele, mille järgimine ei ole kohustuslik. 2.21. Nagu Tallinna lepingu puhul, ei ole tegemist tagantjärele otsitud õigustustega. Kolmas isik on esitanud lepingust osaliselt taganemisele mahuka vastuväite (lisa 4 – ärisaladus). 5/8 2.22. Riigikohus on selgitanud, et rikkumise olulisuse hindamisel tuleb arvestada, millisel määral on tellija ise rikkumise eest vastutav.13 Arvestades, et kolmas isik oli üks ettevõtja kümnest ning tellija andis puudulikku sisendit ning tegi puudulikult kolmanda isikuga koostööd, ei saa rikkumist pidada oluliseks. ▪ Haapsalu leping 2.23. Haapsalu lepingu täitmisel määrati leppetrahvi lepingu täitmise tähtpäeva ületamise eest. Ka see viivitus ei olnud tingitud kolmandast isikust ega saa õigustada kolmanda isiku menetlusest kõrvaldamist. 2.24. Lepingu esemeks oli Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse projekteerimistööd. Nagu hankija otsusest nähtub, tekkis viivitus üksnes basseinitehnika projekteerimise osas. Esmane versioon projektist anti üle tähtaegselt. Tellijapoolne ekspertiis viibis 30 päeva. Kui see viimaks jõudis kolmanda isikuni, ilmnes, et basseinitehnoloogias esinevad puudused. Basseinitehnoloog oli valitud tellija soovitusel ning palvel, kuna tellijal oli kõnealuse inseneriga eelnev positiivne kogemus. Perekondlikel põhjustel ei olnud insener võimeline töötama 4—5 kuud, mis tõttu venis märkuste parandamine ja mille tulemusel anti basseinitehnika osas projekt üle 3 kuud peale tähtpäeva. Ülejäänud osad, milles kasutas kolmas isik enda töötajaid ja alltöövõtjaid, said õigeaegselt üle antud. 2.25. On ilmne, et rikkumist ei saa lugeda oluliseks, kuna kolmas isik ei saanud kõrvalise eksperdi kasutamist tellija soovitusel mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal sellega arvestada.14 Samuti ei ole lepingu rikkumine oluline seetõttu, et puudutas üksnes väikest osa tehtavatest töödest. 2.26. Ilmne on ka see, et tellija ei kaotanud selle tähtaja ületamise tõttu kolmandas isikus usaldust. Hankija otsusest nähtuvalt on tellija iseloomustanud lepingu täitmist järgmiselt: „Lisaksin niipalju, et muid probleeme peale tähtaja ületamise ei olnud. Meie projekti vedas Projektbüroo poolt Vitali Mihhailov, keda iseloomustan väga positiivselt. Asjalik, lahendustele orienteeritud, hea suhtleja, konstruktiivne jms. Projekti meeskond oli meie arvates tubli.“ 2.27. Hankija on otsuses kokkuvõtlikult õigesti järeldanud, et lepingu tähtaja ületamine ei vasta kõrvaldamise alusele: „[Kuna] viidatud lepingu teostamisel ei esinenud olulisi lepingu rikkumisi (tähtaja ületamine puudutas vaid basseinitehnika projekteerimise osa) [ning] töö tellija on väga rahul Projektibüroo OÜ poolt teostatud tööga, siis leiab hankija, et käesoleval juhul tegemist ei ole varasema lepingu olulise rikkumisega.“ 2.28. Kokkuvõttes ei õigusta ka Haapsalu leping kolmanda isiku kõrvaldamist, kuna kolmas isik ei ole lepingu olulist tingimust oluliselt rikkunud. Samuti pole kolmas isik lepingu tähtaja viivituse tõttu kaotanud tellijas usaldusväärsust ega saa seda olla seega põhjustanud ka hankijas. 13 RKHKo 3-21-1733, p 15, 21 jt. 14 RKHKo 3-21-1733, p 15. 6/8 2.29. Kolmas isik juhib tähelepanu, et on ainuüksi riigihangete registri andmetel sõlminud viimase kuue aasta jooksul 119 hanke- ja raamlepingut. Nendest ainult nelja puhul on lisatud rikkumise märge, millest üks on tänaseks aegunud. RHS § 95 lg 4 p 8 mõtteks on anda hankijale võimalus kõrvaldada pakkuja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises.15 Arvestades kolmanda isiku pikaaegset kogemust ja lepingute arvu, milles ei ole esitatud kolmandale isikule pretensioone, ei saa kolmanda isiku usaldusväärsus tervikuna olla kahtluse all. C. Kolmas isik ei ole esitanud hankepassis valeandmeid 2.30. Vaidlustaja spekuleerib, et kolmas isik ei ole esitanud hankepassis loetelu varasematest rikkumistest ning seetõttu esineb tal ka RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus.16 2.31. Vaidlustaja eksib. Kolmas isik loetles hankepassis kõik lepingud, mille osas on kehtivad rikkumise märked, ja selgitas rikkumisega seotud asjaolusid. VAKO-l on võimalik selles kolmanda isiku hankepassist veenduda. 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Ärisaladus. Lisade 1—4 näol on tegemist kolmanda isiku ärisaladusega, mis sisaldavad üksikasjalikke detaile lepingute täitmise käigust. Nende dokumentide avaldamine vaidlustajale kui kolmanda isiku konkurendile kahjustaks pooltevahelist konkurentsi, eriti arvestades, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu osas kestab vaidlus veel edasi. Kolmas isik on teinud rikkumise asjaoludest vastuses kokkuvõtte, millest piisab vaidlustajale oma õiguste kaitseks. Kõrvaldamise otsuse tegemine on hankija, mitte konkurendi ülesanne. Teisel ettevõtjal pole subjektiivset õigust nõuda, et hankija pakkuja kõrvaldaks.17 Lisad 1— 4 on seega edastatud vaid hankijale ja VAKO-le. Vaidlustajale on edastatud üksnes vaidlustuse vastus. 3.2. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11). 3.3. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vaidlustusele vastata kuni 20.06.2025. Vastus on tähtaegne. 3.4. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7). 3.5. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le ([email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Erki Fels, Gregor Saluveer, vandeadvokaat vandeadvokaadi abi 15 TlnRnKo 3-20-2336/45, p 15. 16 Vaidlustus, p 2.11. 17 TlnRnKm 3-25-33, p 15. 7/8 LISAD Lisa 1 Kiri 03.08.2022 (Tallinna leping) Lisa 2 Kiri 11.08.2022 (Tallinna leping) Lisa 3 Kiri 19.12.2022 (Tallinna leping) Lisa 4 Kolmanda isiku vastuväite (Ettevõtlusinkubaatori leping) 8/8
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel