20.06.2025
KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE
Riigihange: „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise
projekteerimistööd“
viitenumber: 292018
Kolmas isik: OÜ Projektibüroo
registrikood: 14426010
Esindaja: Erki Fels, vandeadvokaat
Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi
Advokaadibüroo TEGOS
e-post:
[email protected]
Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet
registrikood: 75039729
e-post:
[email protected]
[email protected]
Vaidlustaja: OÜ ARUNA-EHITUS
registrikood: 14426010
Esindaja: Tuulikki Laesson
OÜ Laesson ja Partnerid
e-post:
[email protected]
TAOTLUSED
1. Jätta OÜ ARUNA-EHITUS vaidlustus rahuldamata.
2. Jätta OÜ Projektibüroo menetluskulud OÜ ARUNA-EHITUS kanda.
1. ASJAOLUD
1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO) menetlusse võtmise otsustamisel on OÜ
ARUNA-EHITUS (vaidlustaja) vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti
(hankija) riigihankes „Võidu prospekt 4 ujula rekonstrueerimise projekteerimistööd“ (vr
292018) (riigihange). Vaidlustaja taotleb OÜ Projektibüroo (kolmas isik) kõrvaldamata
jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist.
1.2. VAKO on võimaldanud kolmandal isikul vaidlustusele vastata kuni 20.06.2025.
1.3. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu. Hankija otsus on õiguspärane.
Advokaadibüroo TEGOS AS Liivalaia 36, 10132 Tallinn Kaluri 2, 51004 Tartu
[email protected] Telefon +372 626 4300 Telefon +372 730 1610
2. PÕHJENDUSED
2.1. Vaidlustus põhineb väitel, et kolmandal isikul esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud
kõrvaldamise alus (varasema hankelepingu rikkumine).1
2.2. Vaidlustaja eksib. Kolmas isik käsitleb esmalt vaidlustaja vormilisi etteheiteid (ptk A),
seejärel sisulisi (ptk B). Viimaks selgitab kolmas isik, et ei ole esitanud hankepassis
valeandmeid (ptk C).
A. Vormilised etteheited on asjakohatud
2.3. Vaidlustaja esmane etteheide on, et hankija ei ole teinud järeldust kõikide riigihangete
registrist nähtuvate rikkumise märgete kohta.2 Vaidlustaja etteheide on alusetu.
2.4. Asjaolust, et ettevõtjatele esitatud otsuses ei ole ammendavaid kaalutlusi kõrvaldamata
jätmise kohta, ei saa teha järeldust, et hankija ei ole otsust kaalunud. Kolmas isik on
hankepassis selgitanud rikkumise asjaolusid ning pole põhjust järeldada, et hankija
nendega arvestanud pole. Hankijal on ka õigus oma otsust vaidlustusmenetluses
täiendavalt põhjendada.3 Otsuse täiendamine on käsitatav hankija menetluslike õiguste
realiseerimisena.4
2.5. Veel enam, hankija otsus tuleb menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt niikuinii jätta
jõusse, kuna hankija otsus on sisuliselt õige ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt
peaks hankija samasisulise otsuse vastu võtma.5 Riigikohus on selgitanud: „HKMS § 158
lg 3 ei piira hankelepingu rikkumise olulisuse kindlakstegemist kohtus.“ 6 Sisuliselt
õiguspärast haldusakti ei saa kehtetuks tunnistada üksnes põhjusel, et selle andmisel
rikuti vormi- või menetlusnõudeid.7
2.6. Nagu kolmas isik allpool selgitab – kolmandal isikul ei esine RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud
kõrvaldamise alust, kuna tal puuduvad varasemate lepingute oluliste tingimuste olulised
rikkumised.
B. Otsus on sisult õige
2.7. Vaidlustaja toob esile, et kolmandal isikul on riigihangete registri andmetel neli rikkumise
märget:
a. Tartu Linnavalitsuse riigihanke „Tartu Kroonuaia Kooli Ploomi 1 õppehoone
projekteerimine“ (vr 224742) tulemusena 12.04.2021 sõlmitud leping (Tartu
leping), mille täitmisel määrati leppetrahv;
b. Tallinna Linnavaraameti riigihanke „Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse (Punane tn
48b) uue hoone projekteerimine“ (vr 233943) tulemusena 29.05.2021 sõlmitud
leping (Tallinna leping), mille täitmisel määrati leppetrahv;
c. Sihtasutuse Tallinna Ettevõtlusinkubaatorid riigihanke „Tallinna loome- ja
1
Vaidlustus, p 2.1.
2
Vaidlustus, p-d 2.3—2.4.
3
RHSK § 114/13.
4
VAKO 11-23/256589, p 8.2.3.1.
5
RKHKo 3-3-1-25-02, p 24; VAKO 201-21/240881, p 14; VAKO 204-23/266677, p 9.
6
RKHKo 3-21-1733, p 18.
7
RKHKo 3-3-1-54-01; RKHKo 3-3-1-53-01.
2/8
ringmajanduskeskuse loome- ja ringmajanduskeskuse (Poldri 3) hoone
tervikrenoveerimise projekteerimine“ (vr 247331) tulemusena 23.05.2022
sõlmitud leping (Ettevõtlusinkubaatori leping), millest tellija osaliselt taganes;
d. Osaühingu Haapsalu Linna Spordibaasid riigihanke „Haapsalu Veekeskuse hoone
rekonstrueerimise ja laienduse projekteerimistööd“ (vr 266430) tulemusena
26.09.2023 sõlmitud leping (Haapsalu leping), mille täitmisel määrati leppetrahv.
2.8. Varasemale hankelepingu rikkumisele on võimalik tugineda vaid siis, kui rikkumine on
leidnud aset riigihanke algamisele eelnenud kolme aasta jooksul (RHS § 95 lg 5). Tartu
lepingu puhul nii pole: lepingu täitmise tähtpäev oli 24.08.2021, kolmas isik täitis lepingu
kuupäevaks 03.02.2022. Sellele rikkumise märkele pole võimalik tugineda ning see pole
käesolevas vaidluses kuidagi asjassepuutuv.
2.9. Ka ülejäänud kolme lepingu täitmise asjaolud ei võimalda järeldada, et kolmandal isikul
esineb RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus. Kõnealuse meetme rakendamine
eeldab tõsiseid või pidevaid puudujääke varasema lepingu olulise nõude täitmisel. 8
Viidatud lepingute puhul ei ole tegemist tõsiste puudujääkidega lepingu olulise nõude
täitmisel.
▪ Tallinna leping
2.10. Tallinna lepingu täitmisel määrati leppetrahv lepingu täitmise tähtpäeva ületamise eest.
Lepingu olulist rikkumist ei ole võimalik siiski ainult sellest järeldada.
2.11. Riigikohus on selgitanud:
„Pakkujat ei saa kõrvaldada ainuüksi leppetrahvi määramise faktist tulenevalt. /…/
Lepingu olulist rikkumist ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud
kokkulepitud tähtajaks. /…/ [Igas olukorras] pole põhjendatud asetada kogu riski töö
tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale.“9
2.12. Tallinna lepingu tähtaegne täitmine ei osutunud võimalikuks kolmandast isikust
sõltumatutest asjaoludest. See nähtub juba riigihangete registrist ilma, et kolmas isik
peaks midagi juurde selgitama:
„Lasnamäe sotsiaalmajutusüksuse Punane 48b projekteerimise ja ehitusloa
menetluse käigus selgus asjaolu, et detailplaneeringus näidatud kõrval kinnistul
Punane tn 48A sademevee juhtimise lahendus puudub ning Tallinna Vesi ei
kooskõlastanud ehitusluba enne, kui pole projekteeritud ja tulevikus ehitatud välja
Tallinna Vesi poolt aktsepteeritud lahendus – ühtlustusmahuti-pumpla jms sadevee
juhtimiseks Punane tn 48A kinnistul.“10
2.13. Riigikohtu hinnangul ei saa lugeda oluliseks rikkumist, mida võlgnik ei saanud mõjutada
ega lepingu sõlmimise ajal arvestada. 11 Kolmandal isikul polnud võimalik lepingu
sõlmimise ajal teada, et külgneval kinnistul puudub sademevee juhtimise lahendus ning
Tallinna Vesi keeldub lepingu esemeks olevale hoonele ehitusluba andmast enne, kui
teisele kinnistule projekteeritakse ja ehitatakse välja tema jaoks sobilik lahendus. See
8
RKHKo 3-21-1733, p 12; EKo C-267/18, p 28.
9
RKHKo 3-21-1733, p-d 12, 20—21.
10
Riigihangete register: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2993832/contracts/5470907.
11
RKHKo 3-21-1733, p 15.
3/8
nõudis mitme nädala pikkust lisauuringute vajadust ja ka lisaprojekteerimist, millega kõik
osapooled nõustusid. Ehitusloa menetlemise protsess seiskus.
2.14. Kahetsusväärselt ei olnud eelviidatu ainus kolmandast isikust sõltumatu takistus lepingu
täitmisel:
a. Lepingu täitmisel uuendati ehitisregistri süsteemi ja see kukkus läbi. Nende
tõrgete tõttu seiskus ehitusloa väljastamise protsess. Tegemist ei olnud lühiajalise
rikkega, vaid takistas märkuste tegemist ja nende likvideerimist mitu kuud (rikked
esinesid 2022. aasta kevadel ja suvel). Kolmas isik ei vastuta riikliku registri
toimivuse eest.
b. Tellijapoolne projektijuht keeldus teostamast projekti ekspertiisi ilma väljastatud
ehitusloata, mis aga viibis kolmandast isikust sõltumatutel põhjustel. Lepingulist
õigust tellijal ekspertiisi taotlemisest keeldumiseks ei olnud. Ekspertiis oli üks
lepingulistest etappidest, mis oli ühtlasi eelduseks projektdokumentatsiooni
üleantuks lugemisele.
c. Lepingu kestel algas Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu. Kolmandal
isikul polnud võimalik sellega pakkumuste esitamisel (12.04.2021) ega lepingu
sõlmimisel (29.05.2021) arvestada.
2.15. Tegemist ei ole tagantjärele otsitud õigustustega lepingu mittetähtaegse täitmise kohta.
Kolmas isik juhtis lepingu täitmise kestel kõikidele eelviidatud asjaoludele korduvalt
tähelepanu. Kolmas isik lisab vastusele tõendid, mis seda kinnitavad (lisa 1, lisa 2, lisa 3
– ärisaladus).
2.16. Lõppeks, pakkuja kõrvaldamisel varasema rikkumise tõttu ei piisa vaid lepingu olulise
tingimuse olulisest rikkumisest. Pakkuja varasem tegevus peab olema ta muutnud
sedavõrd ebausaldusväärseks, et temaga hankelepingu sõlmimine oleks mõistlikust
seisukohast vastuvõetamatu. 12 Kolmas isik teostab tänasel päeval objektil
ehitusjärelevalvet. Ehitus on lõppemas ning suhted nii tellija kui ehitajaga on head. Kuna
tellijal endal ei tekkinud kahtlust kolmanda isiku usaldusväärsuses, on selge, et taolist
kahtlust ei saa tekkida ka teisel hankijal teises riigihankes.
▪ Ettevõtlusinkubaatori leping
2.17. Ettevõtlusinkubaatori lepingust taganes tellija osaliselt väidetavate puuduste
kõrvaldamata jätmise tõttu. Tellija toob põhjuseks, et ehitustööde käigus ilmnesid
puudused projekti konstruktsioonide osas.
2.18. Puudused ei ole tingitud kolmandast isikust, vaid tellija antud vigasest lähtematerjalist,
puudulikust sisendi andmisest lepingu täitmisel ja tellijapoolsest koostööst. Kolmas isik
on nendele asjaoludele viidanud ka hankepassis. Riigihangete registrist nähtub seegi, et
kolmas isik on rikkumise märget vaidlustanud.
2.19. Kolmas isik selgitab täpsemalt:
a. Üheks riigihanke alusdokumendiks oli tellija poolt enne hanke alustamist tellitud
hoone kandekonstruktsioonide ekspertiis, mille tulemusena leidis inseneribüroo,
12
VAKO 37-24/273122, p 7.2.
4/8
et hoone paekivist laotud välis- ja siseseinad ning vundament on heas seisus ja
kandevõime on tagatud. Samuti oli hanke alusdokumendiks ja seega lepingu
lahutamatuks lisaks oleva tehniline kirjelduse järgi tellija eesmärgiks säilitada ja
eksponeerida paekivihooneid võimalikult autentsel kujul. Projektibüroo oli
kohustatud nendest dokumentidest projekteerimisel lähtuma. Alles hiljem selgus,
et ekspertiis oli vigane.
b. Enne projektdokumentide vastuvõtmist korraldas tellija ehitusprojekti ekspertiisi,
mille tulemuste järgi saab ehitusprojekti järgi ehitada nõuetekohase ehitise.
Samuti jõuti arvamuses asjakohastele õigusaktidele, standarditele ja
juhendmaterjalidele tuginedes järelduseni, et ehitusprojektis toodud lahendused
ja projekti maht on piisavad ning vastavad kehtivatele nõuetele või on ekspertiisi
käigus antud tagasiside põhjal viidud nõuetega vastavusse. Seejärel võttis tellija
ehitusprojekti vastu.
c. Ligi aasta pärast projekti vastuvõtmist muutis tellija lähteülesannet selliselt, et
algse konstruktsioonide projekti lahendusega ei saanud ehitusega jätkata. Muu
hulgas otsustas tellija vastupidiselt algse lähteülesandega, et hoone
olemasolevad paekivist seinad ja vundamendid tuleb lammutada. Tellija nõudis
kolmandalt isikult nii I kui II korruse projekti ümbertegemist, andes seejuures
kolmandale isikule selgelt pahatahtlikke, mõne päeva pikkuseid tähtaegasid. Nt II
korruse konstruktsioonide projekti palus tellija teha ümber 3 tööpäevaga,
kusjuures projekti vastuvõtmisest oli selleks ajaks möödunud aasta aega. Veel
enam, vahepealsel ajal oli tellija mis tahes teavituseta I korruse projekti tellinud
hoopis teiselt isikult, kuigi kolmas isik oli sellega juba ise tööle hakanud. Seda
teise isiku koostatud projektdokumentatsiooni vajanuks seejärel kolmas isik, et
projekteerida II korrus. Tellija keeldus dokumentatsiooni jagamast.
d. Projekteerimise valdkonna praktikas on tavapärane, et ehitustöö käigus
muudetakse projekti vastavalt vajadusele ja koostöös tellijaga. Kolmas isik jäi
hoolimata tellija pidevatest muudatustest paindlikuks, vastutulelikuks ja püüdis
reageerida kiiresti tellija ühe uutele nõudmistele. Tellija ei andnud kolmandale
isikule mõistlikku võimalust väidetavate puuduste kõrvaldamiseks, mis olid niigi
tekkinud tellija enda vigastest lähteandmetest. Vähem kui kaks kuud pärast uue
lähteülesande andmist taganes tellija lepingust osaliselt (konstruktsioonide
osas).
2.20. Tellija väide, justkui oleks taganemise aluseks oleva puuduse kohta tellitud ekspertiis
„puuduse ühemõtteliselt tuvastanud“, ei vasta tõele. Ekspertiisis esitatud tähelepanekud
on suuresti soovituslikud ja sisulise tähenduseta. Samuti ei tuvastanud ekspertiisi
koostajad niivõrd puudusi, vaid ennekõike tõstatasid küsimusi asjaolude kohta, mis
ekspertiisi koostajatele ei olnud esmapilgul lõpuni selged. Seejuures tuginevad ekspertiisi
koostajate järeldused standarditele, mille järgimine ei ole kohustuslik.
2.21. Nagu Tallinna lepingu puhul, ei ole tegemist tagantjärele otsitud õigustustega. Kolmas isik
on esitanud lepingust osaliselt taganemisele mahuka vastuväite (lisa 4 – ärisaladus).
5/8
2.22. Riigikohus on selgitanud, et rikkumise olulisuse hindamisel tuleb arvestada, millisel
määral on tellija ise rikkumise eest vastutav.13 Arvestades, et kolmas isik oli üks ettevõtja
kümnest ning tellija andis puudulikku sisendit ning tegi puudulikult kolmanda isikuga
koostööd, ei saa rikkumist pidada oluliseks.
▪ Haapsalu leping
2.23. Haapsalu lepingu täitmisel määrati leppetrahvi lepingu täitmise tähtpäeva ületamise
eest. Ka see viivitus ei olnud tingitud kolmandast isikust ega saa õigustada kolmanda isiku
menetlusest kõrvaldamist.
2.24. Lepingu esemeks oli Haapsalu Veekeskuse hoone rekonstrueerimise ja laienduse
projekteerimistööd. Nagu hankija otsusest nähtub, tekkis viivitus üksnes basseinitehnika
projekteerimise osas. Esmane versioon projektist anti üle tähtaegselt. Tellijapoolne
ekspertiis viibis 30 päeva. Kui see viimaks jõudis kolmanda isikuni, ilmnes, et
basseinitehnoloogias esinevad puudused. Basseinitehnoloog oli valitud tellija soovitusel
ning palvel, kuna tellijal oli kõnealuse inseneriga eelnev positiivne kogemus. Perekondlikel
põhjustel ei olnud insener võimeline töötama 4—5 kuud, mis tõttu venis märkuste
parandamine ja mille tulemusel anti basseinitehnika osas projekt üle 3 kuud peale
tähtpäeva. Ülejäänud osad, milles kasutas kolmas isik enda töötajaid ja alltöövõtjaid, said
õigeaegselt üle antud.
2.25. On ilmne, et rikkumist ei saa lugeda oluliseks, kuna kolmas isik ei saanud kõrvalise
eksperdi kasutamist tellija soovitusel mõjutada ega lepingu sõlmimise ajal sellega
arvestada.14 Samuti ei ole lepingu rikkumine oluline seetõttu, et puudutas üksnes väikest
osa tehtavatest töödest.
2.26. Ilmne on ka see, et tellija ei kaotanud selle tähtaja ületamise tõttu kolmandas isikus
usaldust. Hankija otsusest nähtuvalt on tellija iseloomustanud lepingu täitmist järgmiselt:
„Lisaksin niipalju, et muid probleeme peale tähtaja ületamise ei olnud. Meie projekti
vedas Projektbüroo poolt Vitali Mihhailov, keda iseloomustan väga positiivselt. Asjalik,
lahendustele orienteeritud, hea suhtleja, konstruktiivne jms. Projekti meeskond oli
meie arvates tubli.“
2.27. Hankija on otsuses kokkuvõtlikult õigesti järeldanud, et lepingu tähtaja ületamine ei vasta
kõrvaldamise alusele:
„[Kuna] viidatud lepingu teostamisel ei esinenud olulisi lepingu rikkumisi (tähtaja
ületamine puudutas vaid basseinitehnika projekteerimise osa) [ning] töö tellija on väga
rahul Projektibüroo OÜ poolt teostatud tööga, siis leiab hankija, et käesoleval juhul
tegemist ei ole varasema lepingu olulise rikkumisega.“
2.28. Kokkuvõttes ei õigusta ka Haapsalu leping kolmanda isiku kõrvaldamist, kuna kolmas isik
ei ole lepingu olulist tingimust oluliselt rikkunud. Samuti pole kolmas isik lepingu tähtaja
viivituse tõttu kaotanud tellijas usaldusväärsust ega saa seda olla seega põhjustanud ka
hankijas.
13
RKHKo 3-21-1733, p 15, 21 jt.
14
RKHKo 3-21-1733, p 15.
6/8
2.29. Kolmas isik juhib tähelepanu, et on ainuüksi riigihangete registri andmetel sõlminud
viimase kuue aasta jooksul 119 hanke- ja raamlepingut. Nendest ainult nelja puhul on
lisatud rikkumise märge, millest üks on tänaseks aegunud. RHS § 95 lg 4 p 8 mõtteks on
anda hankijale võimalus kõrvaldada pakkuja, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus
tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu
nõuetekohases täitmises.15 Arvestades kolmanda isiku pikaaegset kogemust ja lepingute
arvu, milles ei ole esitatud kolmandale isikule pretensioone, ei saa kolmanda isiku
usaldusväärsus tervikuna olla kahtluse all.
C. Kolmas isik ei ole esitanud hankepassis valeandmeid
2.30. Vaidlustaja spekuleerib, et kolmas isik ei ole esitanud hankepassis loetelu varasematest
rikkumistest ning seetõttu esineb tal ka RHS § 95 lg 4 p-s 9 sätestatud kõrvaldamise alus.16
2.31. Vaidlustaja eksib. Kolmas isik loetles hankepassis kõik lepingud, mille osas on kehtivad
rikkumise märked, ja selgitas rikkumisega seotud asjaolusid. VAKO-l on võimalik selles
kolmanda isiku hankepassist veenduda.
3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
3.1. Ärisaladus. Lisade 1—4 näol on tegemist kolmanda isiku ärisaladusega, mis sisaldavad
üksikasjalikke detaile lepingute täitmise käigust. Nende dokumentide avaldamine
vaidlustajale kui kolmanda isiku konkurendile kahjustaks pooltevahelist konkurentsi, eriti
arvestades, et Ettevõtlusinkubaatori lepingu osas kestab vaidlus veel edasi. Kolmas isik
on teinud rikkumise asjaoludest vastuses kokkuvõtte, millest piisab vaidlustajale oma
õiguste kaitseks. Kõrvaldamise otsuse tegemine on hankija, mitte konkurendi ülesanne.
Teisel ettevõtjal pole subjektiivset õigust nõuda, et hankija pakkuja kõrvaldaks.17 Lisad 1—
4 on seega edastatud vaid hankijale ja VAKO-le. Vaidlustajale on edastatud üksnes
vaidlustuse vastus.
3.2. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer
kinnitavad, et on kolmanda isiku lepingulised esindajad (RHS § 190 lg 11).
3.3. Tähtaegsus. VAKO on võimaldanud vaidlustusele vastata kuni 20.06.2025. Vastus on
tähtaegne.
3.4. Läbivaatamine. Kolmas isik on nõus kirjaliku menetlusega (RHS § 190 lg 1 p 7).
3.5. Esitamine. Vastus on esitatud VAKO-le (
[email protected]) ja menetlusosalistele e-posti teel.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Erki Fels, Gregor Saluveer,
vandeadvokaat vandeadvokaadi abi
15
TlnRnKo 3-20-2336/45, p 15.
16
Vaidlustus, p 2.11.
17
TlnRnKm 3-25-33, p 15.
7/8
LISAD
Lisa 1 Kiri 03.08.2022 (Tallinna leping)
Lisa 2 Kiri 11.08.2022 (Tallinna leping)
Lisa 3 Kiri 19.12.2022 (Tallinna leping)
Lisa 4 Kolmanda isiku vastuväite (Ettevõtlusinkubaatori leping)
8/8