Taivo Kivistik Teie 20.06.2025
Riigihangete vaidlustuskomisjon
[email protected] Meie 20.06.2025 nr 6.6-1/4554-8
Täpsustused hankija seisukohale
(„Traumatoloogia metallosteosünteesi vahendid
ja liigeste endoproteesid“ riigihanke number
295377)
SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi Kliinikum) on 20.06.2025. a saanud kätte riigihangete
vaidlustuskomisjoni kirja, milles kohustatakse Kliinikumi vastavalt vaidlustaja esitatud taotlusele
täpselt ja üheselt mõistetavalt ära näitama, milliste tingimuste osas (konkreetsetes vaidlustatud
punktides) peab ta vaidlustust põhjendatuks.
Võttes arvesse, et vaidlustatud on hanke alustingimused, viidates RHS § 88 lg 7 ja RHS § 3 p 1
—3 ja 5, on hankija oma 17.06.2025. a vastuses põhjalikult välja toonud, millised on hankija
vajadused ning selgitanud ja põhjendanud, miks on tingimused selliselt seatud.
Pärast vaidlustuse laekumist on hankija leidnud, et konkreetselt mainitud (ja lisaks kollase
taustaga märgitud) punktides on siiski võimalik tingimusi muuta ja ühes punktis ka juba
muutnud, seega neis punktides võib lugeda, et oleme tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks.
Nende tingimuste osas, mida hankija pole nõustunud muutma, hankija vaidlustust põhjendatuks
ei tunnista.
Esitame käesolevaga lisaselgitused ka vaidlustaja esitatud taotluses olevate punktide kaupa.
1. Osa 10 p-s 1.5 vaidleb hankija esmalt vastu ja kirjutab seejärel, et on „siiski nõus
tingimust muutma“. Kas sellest võib järeldada, et hankija peab vaidlustust põhjendatuks?
Täpsustame, et esmalt oleme tingimuse seadmisel silmaspeetavat vajadust ja eesmärki
kirjeldanud. Kuna tingimus on vaidlustanud, oleme seejärel märkinud, et kraadide osas on
hankijal võimalik nõuet mõnevõrra leevendada, lubades +/- 2 kraadilist erinevust.
2. Osa 7 p-s 8 vaidleb hankija samuti esmalt vastu ja siis kirjutab, et „on nõus ühilduvuse
tagamiseks tingimusi muutma“. Kas sellest võib järeldada, et hankija peab vaidlustust
põhjendatuks?
Täpsustame, et esmalt oleme tingimuse seadmisel silmaspeetavat vajadust ja eesmärki
kirjeldanud. Selleks, et tagada osades 7 ja 13 soetatavate toodete omavaheline ühilduvus,
mis on hankijale vajalik, oleme seejärel märkinud, et oleme nõus ühendama osad 7 ja 13
üheks osaks, mille piires peab pakkuja toodete omavahelise ühilduvuse tagama.
3. Erinevate osade peatükkide „Lisavõimalus“ vmt on hankija kommenteerinud, et „nõustub
muutma nende osade tingimusi“. Vaidlustaja järeldab, et hankija peab vaidlustust
põhjendatuks, kuid vaidlustajale jääb endiselt arusaamatuks, kuidas saavad teatud
tehnilise kirjelduse nõuded olla „soovituslikud“.
Täpsustame, et hankija on nõus suurema selguse huvides lisama osade (nr 1,2,3,4,5,6, ja
10) „Lisavõimaluste“ vmt pealkirjaga alapeatükkide nimetuse taha täpsustusena
„soovituslik“. Antud peatükkide alapunktid nimelt sisaldavad nn põhitootele lisaks
täiendavate toodete või lisavõimaluste kohta tingimusi, juhul kui pakkujal on valikus ka neid
variante. Kui pakkujal küsitud lisavariandile vastavat toodet oma tootenomenklatuuris ei ole
pakkuda, ei pea seda rida täitma ning sellevõrra ei muutu tema pakkumus mittevastavaks.
4. Juhised pakkujale punkti 6.18 osas vaidleb hankija esmalt vastu ning siis kirjutab, et
„nõustub siiski muutma tingimusi ja täpsustama sõnastuses konkreetse koguse piiri“.
Kas sellest võib järeldada, et hankija peab vaidlustust põhjendatuks? Vaidlustuse
etteheide ei olnud vaid see, et kogusele ei olnud määratud piirangut.
Täpsustame, et vaidlustuse väide oli, et tingimus on ebaproportsionaalne, kuna võivat viia
selleni, et pakkuja peab olema valmis kohale tooma kõikide komponentide kõiki suuruseid.
Hankija selgituses oli mainitud, et kogu numeratsiooni tellimine ei olegi plaanis olnud, kuid
suurema selguse huvides oleme nõus selle hirmu maandamiseks täpsustama sõnastuses
konkreetse koguse piiri. Vaidlustaja vaidlustas p 6.18 osas lisaks laiemalt kogu näidiste
küsimise ja nende testimise õiguse, kuid sellega hankija ei nõustunud ning sellekohased
põhjendused ka esitasime.
5. Osa 6 punktide 9.2, 9.3 ja 9.6 kohta kirjutab hankija, et „tegemist on täiendate
võimalustega, mitte hangitava toote kohustusliku tingimusega ja seetõttu ei ole
pakkujatele kohustuslik“. Üks vaidlustuse väiteid oli, et nende peatükkide osas ei ole aru
saada, et nende täitmine pole kohustuslik. Kui hankija nüüd neid peatükki muudab, võiks
sellest järeldada, et hankija peab vaidlustust põhjendatuks. Ühtegi sisulist vastuväidet
hankija vaidlustusele ei esita.
Täpsustame, et hankija selgitas, et nimetatud tingimused sisaldusid osa peatükis „Muud
täiendavad komponendid ja võimalused“, kus nt p 9.2 järgi küsiti lisatoodetena kirjeldatud
monteeritavaid intramedullaarseid pikendusi, p 9.3 kirjeldatud revisjonvarsi ja p 9.6 põlvekedra
proteesi, mida pakkuja soovi korral, kui tema tootenomenklatuuris on olemas, võib pakkuda.
Kuna hankija oma vastuses märkis, et suurema selguse huvides on ta nõus lisama mh selle osa
6 peatüki nr 9 nimetuse juurde täpsustusena „soovituslik“, siis seda arvesse võttes ei pidanud
hankija vajalikuks antud punkti juurde täiendavaid selgitusi lisada ega konkreetsete alapunktide
sõnastust muutma. Juhul, kui pakkujal puuduvad kirjeldatud lisavõimalused, ei pea ta neid
pakkuma ja tema pakkumus ei muutu sellest mittevastavaks, mistõttu pole tingimus mingil moel
pakkuja õigusi riivav.
6. Lisa 24 punkti 2.3 kohta kirjutab hankija, et on „tingimust muutnud riigihangete registris
reiepea komplektist reiepeaks 13.06.2025“. Vaidlustuse teate sai hankija päev varem,
12.06.2025, seega oli hankija muudatuse tegemise ajal teadlik, et tingimust on
vaidlustatud. Kas sellest võib järeldada, et hankija peab vaidlustust põhjendatuks?
Täpsustame, et asjaolu, et hankija on tingimust muutnud vaidlustuses viidatud kujule ja
põhjustel, tähendab, et antud tingimuse osas on hankija väidetava õigusrikkumise kõrvaldanud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liis Salumäe
Juhatuse liige