Hankija täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon 20.06.2025 nr 6.5-1/3542-7 [email protected] Hankija täiendavad seisukohad ja tähelepanekud vaidlustaja seisukohtadele Hankija: Päästeamet 70000585 Raua 2 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Transmitter OÜ Registrikood 11219457 Riigihange: „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722) 1. Asjaolud 1.1 Päästeamet (edaspidi hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722), mille kohta avaldati riigihangete registris hanketeade 12.02.2025 ning ülejäänud riigihanke alusdokumendid (kättesaadavad riigihangete registrist). 1.2 17.06.2025 esitas vaidlustaja täiendavad seisukohad hankija vastusele. 1.3 Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO) andis hankijale tähtaja vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele, taotlustele ja dokumentidele reageerimiseks kuni 20.06.2025. 1.4 Hankija esitab oma täiendavad seisukohad ja tähelepanekud lähtuvalt vaidlustaja 17.06.2025 esitatud seisukohtadest. 2. Hankija vastuväited 2.1 Hankija tutvus vaidlustaja täiendavate seisukohtadega ning on arvamusel, et vaidlustaja on tõstnud hankija vastusest üksikuid lauseid kontekstist välja ning asunud hankija öeldut oma suva järgi moonutama, mitte esitanud täiendavaid seisukohti. Hankija vaidleb vaidlustajale jätkuvalt täies ulatuses vastu ning toob oma selgitused välja iga punkti kohta eraldi. 2.2 Punkt 5 - Vaidlustaja väidab, et hankija vastus vaidlustusele tugineb ekslikule arusaamale, et riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 101 lg 1 p 2 alusel kehtestatud kogemuse nõue peab olema üks ühele seotud hankeesemega. Hankija ei ole oma vastuses seda väitnud. Hankija on selgelt välja toonud, et riigihanke alusdokumente (edaspidi RHAD) tuleb vaadata ühe tervikuna, RHS § 98 lg 1 paneb hankijale kohustuse siduda kvalifitseerimistingimus hankelepingu esemega ja seda on hankija teinud. Hankija ei ole kvalifitseerimistingimust sidunud üksnes tehnilise kirjeldusega (edaspidi TK), vaid Raua tn 2 / 10124 Tallinn / 628 2000 / [email protected] / www.paasteamet.ee / registrikood 70000585  2 (4) seadnud tingimuseks magamisaluste müügikogemuse, mis on ka riigihanke objektiks. Seega on hankija seatud kvalifitseerimistingimus selge ja ühemõtteline ning hankijale jääb arusaamatuks, kuidas vastavas valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud ettevõtjale ei ole selged valdkonna mõistete tähendused. 2.3 Punkt 6 - Vaidlustaja väidab, et hankija vastus kinnitab, et põhjendused vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on otsitud, mitte ei tugine siiral veendumusel, et vaidlustaja ei vasta kvalifitseerimistingimusele. Hankija vastupidiselt on väga veendunud, et vaidlustaja poolt esitatud andmete alusel ei vasta vaidlustaja kvalifitseerimistingimusele ning on seda veendumust oma vastuses ka rõhutanud. Tegemist ei ole otsitud põhjendusega, vaid põhineb RHAD-l ja RHS-il. Hankija jättis vaidlustaja kvalifitseerimata, sest vaidlustaja kvalifikatsioon ei vasta hankepassis esitatud andmete alusel hanketeates sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. Vaidlustaja esitatud varasem välivoodite müügikogemus ei ole magamisaluste varasem müügikogemus. Kuivõrd vaidlusaluse hanke esemeks on magamisalused, siis ei ole palju ruumi tõlgendusteks, et mida hankija võis hanketeates sõna magamisalus all silmas pidada. Hankija kordab uuesti: RHAD-e, sh hanketeates sisalduvat infot tuleb vaadata ühtselt, need kõik kokku moodustavad pakkujatele ühtse terviku pakkumuse esitamiseks. 2.4 Punktid 7 ja 8 - Hankija on seisukohal, et vaidlustaja selgelt utreerib ja moonutab hankija selgitusi püüdes jätta mulje nagu hankija oleks väitnud, et kvalifitseerimistingimusele vastamiseks sobinuks vaid TK-ga identne toode. Vastupidi - hankija tõi vastuses vaidlustusele välja näite, et kuivõrd ta ei ole täpsustanud, siis peab ta arvesse võtma nii rulli keeratavaid kui kokku volditavaid magamisaluseid (viimane ei ole hanke esemega identne), samuti näiteks teistsuguse paksusega, pikkusega vms magamisaluseid. Hankija on silmas pidanud magamisaluseid selle konkreetses tähenduses, olgu nad rulli keeratavad või kokku volditavad vms, kuid mitte välivoodeid. Hankija ei ole ühelgi juhul kvalifitseerimistingimuse tähendust muutnud. Tingimus oli riigihanke väljakuulutamisel magamisaluste müügi kogemus ning sama oli see ka kvalifikatsiooni kontrollimise etapis. Kui hankija oleks soovinud kvalifitseerimistingimust kuidagi laiendada ka välivoodite müügi kogemusele, siis oleks tulnud hankijal ka vastav sõnastus hanketeatesse kirja panna: magamisaluste ja välivoodite müümise kogemus. Sellist laiendust hankija teinud ei ole, vaid vastava laienduse on teinud vaidlustaja ise. Korrates eelöeldut: hankija ei ole väitnud, et kvalifitseerimistingimust kehtestades on hankijal õigus nõuda üksnes hankeesemega identse asja müügi kogemust. Hankija on oma vastuses mh välja toonud, et RHS § 98 lg 1 teine lause ütleb: Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS seega eeldab, et kvalifitseerimistingimus peab vastama hankelepingu esemele. Seda kinnitab ka RHS kommenteeritud väljaanne, kus tuuakse RHS § 98 lg 1 teise lause selgituses välja, et ka Riigikohus on selgitanud, et kui seadus ei sätesta teisiti, siis on kvalifitseerimise tingimuse asjakohasuse eelduseks seotus hanke esemega (RKHKo 3-3-1-65-11). Vaidlustaja väidab, et hankijal oleks tulnud paralleel tõmmata RHS § 101 lg 1 p 1 tuleneva ehitustööde kvalifitseerimistingimusega ning aktsepteerida analoogia korras laiemate tunnuste alusel määratud ehitustöödele ka laiematele tunnustele vastavaid asju. Esiteks on RHS § 101 lg 1 p 1 asjassepuutumatu, sest hanke objektiks ei ole ehitustööd. See ei ole juhus, et ehitustööde riigihangetes on RHS-is ette nähtud teistsugused kvalifitseerimise tingimused võrreldes asjade-teenuste riigihangetega. Teiseks see viitab taas, et vaidlustaja soovib, et hankija läheneks hanketeates selgelt sõnastatud tingimusele loominguliselt ja hakkaks asjassepuutumatutele sätetele tuginedes „otsima“ põhjuseid, miks ta peaks selgelt sõnastatud tingimusele mittevastavat lepingut ikkagi arvesse võtma. Selline teguviis ei oleks kuidagi kooskõlas ka riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (võrdne kohtlemine, läbipaistvus). Vaidlustaja poolt proportsionaalsuse nõude sisse toomine ei ole hankija hinnangul asjakohane, sest selles osas ei ole vaidlustaja hankijale varasemalt kuidagi vastu vaielnud ega väida ka hetkel, et kvalifitseerimistingimus oleks kuidagi ebaproportsionaalne.  3 (4) Vaidlustaja ei ole kvalifitseerimistingimust vaidlustanud ega ka väitnud, et see oleks ebasobiv ja ebavajalik. 2.5 Punkt 9 - Hankijale jääb arusaamatuks, miks vaidlustaja arvab, et hankija kontrollib läbi kvalifitseerimistingimuse pakkumuse vastavust. Pole vaidlust, et vaidlustaja poolt pakutud magamisalus vastas esitatud TK tingimustele. Samas ei saa hankija asuda pakkumuse vastavusest tulenevalt kuidagi pakkuja kvalifikatsiooni vastavaks muutma. Eeldatavasti on vaidlustaja kursis riigihangete menetluse põhimõtetega ning teab, et vastavusostus ei ole kuidagi seotud kvalifikatsiooni kontrolli otsusega. Vaidlustaja oletused hankija „hirmu“ jms osas ei oma tähtsust ja hankija ei pea vajalikuks nendele vastata. 2.6 Punkt 10 – Vaidlustaja ei ole õigesti aru saanud hankija sõnastatust. Hankija tahtis näidata, et iga keskmine mõistlik inimene, kes ainuüksi Google otsingusse kirjutab sõna magamisalus ei saa vasteks välivoodit. Hankija siiski on teadlik, mida ta riigihanke käigus osta tahab ja eeldab ka vastava valdkonna ettevõtjatelt vastavaid teadmisi. 2.7 Punkt 11 – Hankija hinnangul on tingimus väga ühemõtteliselt ja selgelt sõnastatud. Tingimuses on kasutatud sõna magamisalus ning hankija ei ole seda ainult oma peas mõelnud vaid ka selliselt kirja pannud. Näiteks: kui hankija oleks tingimuse sõnastuses kirjutanud „magamiseks mõeldud alus“, siis oleks ka hankija seisukohal, et seda tuleks tõlgendada laialt, liigitades siia alla kõik asjad, mille peal on võimalik magada. Taaskord keerab vaidlustaja hankija öeldu tagurpidi, et näidata justkui hankija ei oleks piisava hoolsusega riigihanke dokumente ettevalmistanud ega saanud aru oma tingimuse mõttest ja sõnastusest. Hankijate tavapärane praktika on turu-uuringute läbiviimiseks mh kasutada interneti otsingumootoreid, sh Googlit. Hankija üritas Google otsingumootori näite abil ilmestada seda, kui lihtne on aru saada sõna „magamisalus“ tähendusest juhul, kui see peaks segadust tekitama (st ainuüksi Google otsingusse kirjutades sõna magamisalus ei saa vasteks välivoodit). 2.8 Punkt 12 - Vaidlustaja toodud näide ei ole hankija hinnangul asjakohane. Kui kvalifitseerimistingimus vaidlustaja näite kohaselt on sõiduk, siis on ilmselge, et aktsepteerida tuleb mis iganes keretüübiga sõidukit. Samamoodi tõi hankija oma vastuses näite, et peab aktsepteerima nii rulli keeratud kui kokku volditud magamisalust. Vaidlustaja näite põhjal tundub hankijale, et antud olukorras eeldab vaidlustaja, et ka jalgratas sõidukina peaks olema kvalifitseeruv, kuivõrd nii nagu auto, on ka jalgratas mõeldud inimesele edasi liikumise võimaldamiseks. Hankijale tundub näide kohatu ja eksitav. Tegemist ei ole täiendava seisukoha esitamisega ega oma antud asjas tähtsust. 2.9 Punkt 13 - Hankija toob välja, et ChatGPT väljavõtte lisas hankija oma vastusele tuginedes vaidlustaja enda esitatud ChatGPT väljavõttele selleks, et ilmestada ja tuua välja asjaolu, et ChatGPT vastus oleneb sellest, kuidas oma küsimust sõnastada. Seega võib seda igaüks oma suva järgi kujundada ja nagu vaidlustaja vastusest selgub, siis mõistab seda ka vaidlustaja. Hankija lisab, et ei ole ChatGPT-st johtuvalt kuidagi oma otsust riigihankel kujundanud ega sellest lähtunud. Veelvähem on hankija oma vaidlustusmenetluses esitatud vastust sellest tulenevalt kuidagi suunanud. Vaidlustaja ise suunas omale sobivalt ChatGPT vastust vaidlustusmenetluses. 2.10 Punkt 14 - Hankija on korduvalt oma seisukohta põhjendanud, et välivoodi ei ole magamisalus. Kui me räägime magamiseks mõeldud alustest, siis jah - nii välivoodi kui ka magamisalus täidavad seda eesmärki. Antud riigihanke puhul ei ole kvalifitseerimistingimus sõnastatud magamiseks mõeldud aluste müügikogemuse tõendamiseks vaid magamisaluste müügikogemuse tõendamiseks. EKI defineerib nii magamisaluse kui ka välivoodi. Ehk tegemist on erinevate sõnadega. Hankija lisab veelkord, et pehmendav ese, millel saab magada (EKI sõnastus magamisalusele) on ka diivan ja tekk. Kuidas saab tekkide müügikogemus tõendada hankijale magamisaluste riigihankel pakkuja võimekust hankijale magamisaluseid tarnida? Rõhutame siin veelkord, et tulenevalt RHS-st tuleb kõiki riigihanke alusdokumente pakkumuse esitamiseks vaadelda tervikuna. Pakkuja sai pakkumuse esitamisel aru, mida magamisalus tähendab, siis on väheusutav, et ta ei saanud sellest aru  4 (4) kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamisel. Eeltoodu näitab hankijale selgelt, et tegelikult vaidlustajal vastav kogemus puudub, sest vaidlustaja ei ole kvalifikatsiooni olemasolu tõendavaid dokumente esitanud ka vaidlustusmenetluses. See ei muudaks tagantjärele küll hankija otsust, kuid annaks kaalu vaidlustaja väidetele, justkui tema kvalifikatsioon vastaks hankija esitatud tingimustele. 2.11 Punkt 15 – Hankijale jääb arusaamatuks, mille alusel vaidlustaja väidab, et tingimus on selge üksnes hankijale. Hankija juhib tähelepanu, et on otsustanud raamlepingu sõlmida kahe pakkujaga, kelle kvalifikatsioon on hankija poolt pärast pakkumuste vastavusotsust ära kontrollitud ja vastab hanketeates esitatud tingimustele. 2.12 Hankija märgib kokkuvõtvalt, et kogu vaidlustuse sisu silmas pidades oleks antud olukorra olematuks teinud vaidlustaja poolt esitatud selgitav küsimus enne pakkumuste esitamise tähtaega, mida peetakse kvalifitseerimistingimuses silmas magamisaluse müümise kogemuse all. Hankija vaates on ebaloogiline, et riigihankele pakkumust esitades sai vaidlustaja aru, mida hankija hanke objektiks oleva magamisaluse all mõtleb (sest luges läbi riigihanke tehnilise kirjelduse) ja hanketeadet lugedes „muutus“ magamisalus ühtäkki välivoodiks. Hankijal tekib seeläbi põhjendatud kahtlus, et vaidlustajal puudub magamisaluste müümise kogemus ning sellest tulenevalt esitas kvalifikatsiooni tõendamiseks välivoodite müümise lepingu info ning nõuab hankijat seda aktsepteerima. Hankijale ei tõenda hanke esemeks olevate magamisaluste müügi võimekust see, kui pakkuja on varasemalt müünud välivoodeid (kui konstruktsioone), õhkmadratseid, voodeid, pakse vatitekke või mistahes pehmendavaid esemeid, millele saab pikali heita ja magada (see on üksnes näide erinevatest toodetest, mida hankija peaks pakkuja suutlikkuse hindamisel aktsepteerima, kui ta peaks vaidlusalust kvalifitseerimistingimust kohaldama vaidlustaja soovitud viisil). See ei ole hankija kehtestatud tingimuse mõte. 3. Kokkuvõtteks 3.1 Hankija on jätkuvalt seisukohal, et vastuvõetud otsus vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise osas on õiguspärane, ei ole vastuolus riigihangete seadusega ning tuleb jätta jõusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Orn ekspert õigusosakond