Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine

Rahandusministeerium Riigikantselei 19.06.2025 nr 1-4/25/2870 Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022-2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“. Muudatusega lisatakse käskkirja lisaraha, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia. Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi välissuhete osakonna piirivete erisaadik Harry Liiv (e-post [email protected], tel 626 2850) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kolmest punktist. Käskkirja punktidega 1 kuni 3 sätestatakse keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirja nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ lisarahastuse andmine kliimamuutustega kohanemiseks ja katastroofiriski ennetamiseks. Projekti lisatakse juurde 266 160 eurot. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14. SEME3 projekti elluviimisel on ilmnenud takistus Saaremaale rajatava radari püstitamise osas. Kompromissi saavutamiseks Saaremaa vallavalitusega uue radari ja radarimasti paigaldamiseks Saaremaale esialgselt kavandatud asukoha lähedusse vajab KAUR lisarahastust projekti SEME3 raames. KAUR uue radari asukoht kavandati Saaremaale, kinnistule Kihelkonna metskond 66 ning Saaremaa vallavalitsus väljastas 22.02.2024 sellele asukohale projekteerimistingimused. 08.03.2024 esitati ehitusloa taotlus1 ning 20.12.2024 tegi Saaremaa 1 Ehitusloa taotlus nr 2411271/0261 (esitaja: KAUR lepingupartner Connecto Eesti AS) 1 vallavalitus ehitusloa väljastamisest keeldumise otsuse2. Keskkonnaagentuur on vaidlustanud otsuse, vaidemenetlus kestab ning kavandamisel on kompromisslahendus, mille puhul radarimast asuks kavandatud kinnistul, kuid muudetud asukohas. Asukoha muudatus toob kaasa kulutused, mida ei ole SEME3 eelarves ette nähtud, kuna projekti eelarve on planeeritud ja vabasid vahendeid projektis ei ole. Radari asukoha muutmisega lisanduvad kulutused täiendavale projekteerimisele (tee, elektri- ja sidetrassid), täiendavatele ehitustöödele ja -materjalidele elektri- ja sidetrasside ning tee pikendamise tõttu jne. Täiendavate kulutusteta ei ole võimalik Saaremaale kavandatud radarit paigaldada. Täiendava kulu kalkuleerimisel on KAUR tuginenud esialgsele hinnapakkumisele täiendavate tööde teostamiseks ning arvestanud teiste kaasnevate kuludega (nt raadamisõiguse tasu), kokku täiendavate kulude summa 152 000 eurot. Lisaks on ilmnenud täiendavad vajadused seirevõrgu infotehnoloogilise tugisüsteemide uuendamise osas. • KAUR seirevõrgu keskhaldussüsteemi (NM10) versiooniuuendus summas 104 160 eurot. • KAUR sünoptikute tööarvutid (5 tk) summas ca 10 000 eurot. Kokku on lisarahastuse vajadus summas 266 160 eurot. Käskkirjalist tegevusi toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelis 1. Meetme nimekirjas on toodud sekkumiste info välja ühel real EL toetuse summana 42,5 miljonit eurot. Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine 2 Saaremaa vallavalitsuse otsus nr 2412921/00032 2 Mitteheas seisundis 4 000 000 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOVi kliimameetmed 8 200 000 85% 872 942 574 118 9 647 060 ja muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 220 000 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kolme sekkumisega seotud muudatuste tegemist. ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad ELi toetuse toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused eelarve (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000 + 85% 705 882 + 0 4 705 882 + veekogumite 612 000 108 000 = 813 720 000 = tervendamine =4 612 000 882 5 425 882 KOVi kliimameetmed 8 200 000 – 85% 872 941 – 574 118 9 647 060 – ja muud kohanemise 838 236 = 147 924 = 986 160 = meetmed 7 361 764 725 017 8 660 900 Meteoroloogilise, 5 220 000 + 85% 921 176 + 39 0 6 141 176 + hüdroloogilise ja 226 236 = 924 = 961 100 266 160 = keskkonnaseire ning 5 446 236 6 407 336 nende tugisüsteemide arendamine 3 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 4  KÄSKKIRI Tallinn 08.12.2022 nr 1-2/22/421 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022– 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3) Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub samal ajal perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirja kinnitamisega Vabariigi Valitsuse poolt. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium  KINNITATUD 08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“, erieesmärgi nr 4 „kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks ja ajakohastamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse keskkonna tulemusvaldkonna programmi „Keskkonnakaitse ja kasutus“, meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“, tegevuse „kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, number 21.2.3.1, sekkumine „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“. Sekkumise number on 21.2.3.14. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on kliimamuutustega kohanemine, katastroofiriski ennetamine. 2.2. Toetatav tegevus panustab Eesti 2035 sihti: „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja mõõdikutesse „Ligipääsetavuse näitaja“, „Keskkonnatrendide indeks“ ja „Eesti koht üleilmses säästva arengu eesmärkide indeksis“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatav tegevus on meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine: 1) uuendatakse hüdrometeoroloogiajaamade sisseseadet ja taristut, arendatakse meteoroloogilist radarivõrku ning suurendatakse seiresüsteemide automaatiseeritust; 2) uuendatakse Harku aeroloogiajaama tehnoloogilist hoonet ja Kabli keskkonnaseirejaama taristut; 3) arendatakse keskkonnaseire andmete kogumise, haldamise ja avalikustamisega seotud infotehnoloogilisi süsteeme ja taristut; 4) viiakse ellu toetuse kasutamisega seotud teavitustegevusi.  3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. 3.3. Antav toetus ei ole riigiabi. 3.4. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 4. Tulemused 4.1. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemuseks on parendatud meteoroloogiline, hüdroloogiline ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemid. 4.2. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad on järgmised: Näitaja nimetus ja Algtase 2029 Vahetase Selgitav teave mõõtühik sihttase Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded. Rahastamiskava näitajad Muude kui kliimaga Sihttaseme arvutamisel seotud võetakse aluseks nii loodusriskide ja hüdro- ja inimtegevusega seotud meteoloogilise seire Tulemus- riskide vastu kindlustamiseks võetud 0 0 200 000 arendamise piirkonnad, näitaja meetmetest kasu saav kus prognooside ja elanikkond hoiatuste kvaliteet on (inimeste arv) madalam ning lisaks eluslooduse seiretaristu rekonstrueerimisest kasusaavate inimeste ja huvigruppide arv. Investeeringud uutesse või uuendatud looduskatastroofiohu Andmeallikas on seire, katastroofideks 6 407 SFOS, Väljundnäitaja 0 3 500 000 valmisoleku, nende eest 336 projektiaruanded. Kõik hoiatamise ja neile investeeringud tehtud. reageerimise süsteemidesse (euro) 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija ja Kliimaministeeriumi esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja vahearuanded. 6.4. Projekti rakendamise edukust hindab juhtrühmas Kliimaministeerium. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. a ning lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. 8.3. Projekti kogueelarve on 6 407 336eurot, millest toetus on 5 446 235,60eurot ning riiklik kaasfinantseering 961 100,40eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. 8.4. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022 a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks muuhulgas: 9.2.1 hüdrometeoroloogiajaama ümberehituse (sh seadmed) või rajamisega seotud kulud; 9.2.2 keskkonnaseirejaama (taristu) ja radarivõrgu ümberehituse või rajamisega seotud kulud; 9.2.3 keskkonnaseire andmete kogumise, haldamiseks ettevalmistavad ja avalikustamisega seotud infotehnoloogiliste süsteemide ja taristuga seotud kulud; 9.2.4 struktuuritoetuse kasutamise teavitamisega seotud kulud; 9.2.5 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.6 toetatava tegevuse - ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §- s 16. 9.3. Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4, on abikõlblikud 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.4. Abikõlblikud ei ole: 9.4.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.4.2 üldkulud, välja arvatud lihtsustatud kulude alusel; 9.4.3 kasutatud seadme ostmise kulud. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt teatavaks tehtud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamisdokument; 10.3.4 asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist 2j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. 11.3. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. 11.4. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise peale projekti lõppmakse tegemist viie aasta jooksul. 11.5. Toetatavate tegevuste elluviimisel tuleb järgida kehtivaid nõudeid ehitistele ja digikeskkonnale erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamiseks. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljundnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljundnäitaja 2024 ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” toodud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 13.7. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemisele järgneva viie aasta jooksul. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021-2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.  KINNITATUD 08.12.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/421 Lisa nr 2 Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Ühtekuuluvusfondi Kaasfinantseeringu määr Toetuse summa (EUR) (EUR) toetuse määr % % 6 407 336,00 6 407 336,00 6 407 336,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 961 100,40 Ühtekuuluvusfond 5 446 235,60 Toetus kokku 6 407 336,00 Kokku: 6 407 336,00  Rahastamiskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus sihttasemega: 01.01.2022-31.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik kogusumma Ühtekuuluvusfondi toetus Riiklik kaasfinantseering meteoroloogilise, (EUR) (EUR) (EUR) hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine, 6 214 136,00 5 282 015,60 932 120,40 Investeeringud uutesse või uuendatud sh projektis tehtavate tööde looduskatastroofiohu seire, teavitamine avalikkusele katastroofideks valmisoleku, nende eest Otsene personalikulu hoiatamise ja neile reageerimise (projektijuhtimine koos süsteemidesse (ÜFi toetus, euro) 168 000,00 142 800,00 25 200,00 teavitustegevuse koordineerimisega) Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00 Kokku: 6 407 336,00 5 446 235,60 961 100,40  EELNÕU 25.04.2025 KÄSKKIRI Tallinn Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: Keskkonnaministri 08.12.2022 käskkirjas nr 421 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ tehakse järgnevad muudatused: 1. käskkirja lisa 1 punktis 4.2 asendatakse number „6 141 176,00“ numbriga „6 407 336,00“; 2. käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „6 141 176,00“ numbriga „6 407 336,00“, number „5 219 999,60“ numbriga „5 446 235,60“ ja number „921 176,40“ numbriga „961 100,40“; 3. käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt Saata: Keskkonnaagentuur, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus 1  Energeetika- ja keskkonnaministri ….2025 käskkiri nr … Lisa 1 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks (SEME3)“ Lisa 2 Toetuse andmise meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Kaasfinantseeringu Toetuse summa (EUR) summa (EUR) toetuse määr % määr % 6 407 336,00 6 407 336,00 6 407 336,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 961 100,40 Ühtekuuluvusfond 5 446 235,60 Toetus kokku 6 407 336,00 KOKKU 6 407 336,00  Rahastamiskava väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2022−31.12.2029 Programmi tegevus: Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik meteoroloogilise, kogusumma toetus (EUR) kaasfinantseering (EUR) hüdroloogilise ja (EUR) keskkonnaseire ning Investeeringud uutesse nende tugisüsteemide või uuendatud arendamine, sh projektis 6 214 136,00 5 282 015,60 932 120,40 looduskatastroofiohu tehtavate tööde seire, katastroofideks teavitamine avalikkusele valmisoleku, nende eest Otsene personalikulu hoiatamise ja neile (projektijuhtimine koos reageerimise 168 000,00 142 800,00 25 200,00 teavitustegevuse süsteemidesse (ÜFi koordineerimisega) toetus, euro) Ühtne määr 25 200,00 21 420,00 3 780,00 Kokku: 6 407 336,00 5 446 235,60 961 100,40 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0683 - Keskkonnaministri käskkirja 08.12.2022 nr 421 muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 15.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/07af1556-74e1-456d-b994-a4366eed2812 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/07af1556-74e1-456d-b994-a4366eed2812?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main