dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020.a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmise“ muutmine“ eelnõu istungile esitamine

Rahandusministeerium · 27. juuni 2025
Viit
1.1-11/2986-1
Registreeritud
27. juuni 2025
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2025
Vastutaja
Eve Murumaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihalduse osakond)

Failid

  • 📎Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020.a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmise“ muutmine“ eelnõu istungile esitamine.asice341 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei [email protected] 26.06.2025 nr 1-4/25/2943 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020.a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmise“ muutmine“ eelnõu istungile esitamine Esitame Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda arvamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020.a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmise“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1) Korralduse eelnõu 2) Seletuskiri Teadmiseks: Riigilaevastik, Rahandusministeerium Gerli Ehte, 6259029 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231 26.05.2025 Vabariigi Valitsuse korralduse „Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020 korraldusega nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kastutada andmiseks“ anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda kuni viieks aastaks otsustuskorras vedajale tasuta kasutamiseks riigile kuuluvad parvlaevad (edaspidi ka riigivara) konkreetsete avaliku teenindamise otselepingute täitmiseks. Vabariigi Valitsuse 28. jaanuari 2021 korraldusega nr 42 „Riigivara kasutada andmise nõusolekuid käsitlevate Vabariigi Valitsuse korralduste muutmine“ muudeti eelnimetatud korraldust sõsarlaevade ristkasutamise lubamiseks laevaliinide vahel. Käesoleva korraldusega muudetakse Vabariigi Valitsuse korraldust nr 300 seoses korralduse aluseks olevate avaliku teenindamise otselepingute pikendamisega ning riigivara valitseja muutumisega. 2. Eelnõu sisu Korraldusega muudetakse riigivara valitsejale antud nõusolekut anda riigivara vedajale otsustuskorras tasuta kasutamiseks seoses korralduse aluseks olevate avaliku teenindamise otselepingute pikendamisega ning riigivara valitseja muutumisega. Korraldusega nr 300 anti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile nõusolek anda kuni viieks aastaks otsustuskorras vedajale tasuta kasutamiseks riigivara avaliku teenindamise lepingute täitmiseks järgnevalt: 1. parvlaev „Kihnu Virve“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 747) liiniveo teostamiseks Pärnu maakonna laevaliinil Kihnu saarega ühenduse pidamiseks ajavahemikul 01.10.2020 kuni 30.09.2025; 2. parvlaev „Soela“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 771) liiniveo teostamiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil, Saaremaa ja Hiiumaa saarega omavahelise ühenduse pidamiseks ajavahemikul 02.02.2021 kuni 01.02.2026; 3. parvlaev „Ormsö“ (laevakinnistusraamatu registriosa number 737) liiniveo teostamiseks Lääne Maakonna laevaliinil Vormsi saarega ühenduse pidamiseks ajavahemikul 01.06.2021 kuni 31.05.2026. Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 19 lg 1 p 1 alusel on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium pädev asutus parvlaevaliikluses sõitjateveol maakonnaliinil ning kaugliinil. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kuulutas 7. augustil 2024 välja väikesaarte parvlaeva liiniveoteenuse hanke, kuid 8. mail 2025 tunnistas selle Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid, Sõru-Triigi ning Rohuküla-Sviby laevaliinide osas kehtetuks. ÜTS § 20 lg 1 kohaselt saab vedajale avaliku teenindamise kohustuse panna üksnes pädeva asutuse ja vedaja vahelise avaliku teenindamise lepingu alusel. ÜTS § 21 lg 3 p 1 alusel on olemasolevat avaliku teenindamise lepingut võimalik pikendada kuni uue vedaja leidmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks. 13. mail 2025 sõlmiski Regionaal- ja Põllumajandusministeerium praeguse vedajaga otselepingute pikendamise kokkulepped. Kokkulepete kohaselt pikendati otselepinguid Kihnu-Munalaid ja Munalaid-Manilaid laevaliinidel kuni 30.09.2027, Sõru-Triigi laevaliinil kuni 31.10.2027 ning Rohuküla-Sviby laevaliinil kuni 14.10.2027, või uue vedaja leidmiseni – olenevalt sellest, kumb sündmus toimub varem. Seega on otselepinguid pikendatud maksimaalselt kaheks aastaks, mis on ÜTS kohaselt lubatav. Laevaühenduse kulud kaetakse vastavalt ÜTS § 25 lg 1 p-le 3 ja sama paragrahvi lg-le 3 riigieelarvest. Vastavalt riigivara seaduse (edaspidi RVS) § 19 lg 2 p-le 1 võib valdkonna eest vastutav minister kinnisasja otsustuskorras kasutamiseks andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Seega on riigivara kasutamiseks andmise otsustamisel taristuministri poolt eelnevalt vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek. Arvestades RVS 3. peatüki riigivara kasutamiseks andmise sätteid, korraldusega nr 300 antud nõusolekut ning riigivara valitseja volitust, on Veeteede Amet ja tema õigusjärglane Transpordiamet andnud riigivara vedaja valdusesse, sõlmides selleks riigivara kasutuslepingud. Samas, arvestades korralduses nr 300 ettenähtud piirangut, mille kohaselt on nõusolek antud viieks aastaks, täitub see igal parvlaeval vastavalt otselepingu esialgsele tähtajale. Sellest tulenevalt on otselepingute pikenenud perioodiks riigivara vedaja kasutusse jätmiseks vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolekut uuendada. Kuna otselepinguid on pikendatud maksimaalselt kaheks aastaks, muudetakse käesoleva korraldusega selle võrra korralduses nr 300 sisalduvat viieaastast tähtaega, nähes uueks tähtajaks ette seitse aastat. 1. juulil 2023. a jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega loodi Kliimaministeerium ning anti selle valitsemisalasse varem Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas olnud riigile kuuluvad (tsiviilotstarbelised) veesõidukid. Seetõttu muudetakse korralduses nr 300 riigivara valitseja ehk riigiasutuse nime, kellele nõusolek antakse: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium asendatakse Kliimaministeeriumiga. Kliimaministri 13. novembri 2023 käskkirjaga nr 1-2/23/461 andis Transpordiamet üle ja Kliimaministeeriumi hallatav riigiasutus Riigilaevastik võttis vastu Kliimaministeeriumi valitsemisel olevad merelaevad Kihnu Virve, Soela, Ormsö. Riigilaevastiku põhimääruse § 8 lg 1 p 4 näeb ette, et Riigilaevastiku üheks ülesandeks on riigile kuuluvate parvlaevade, mille suhtes Riigilaevastik täidab riigivara valitsema volitatud asutuse ülesandeid, avaliku teenindamise kohustuse alusel liinivedu teostavale vedajale kasutusse andmine. Seega jälgib Riigilaevastik laeva tehnilist ekspluatatsiooni, et kindlustada laeva kasutatamist viisil (nt laevale teostatakse parendustöid), mis tagab meresõiduohutuse. Riigilaevastik on üle võtnud varasemalt Veeteede Ameti ja Transpordiameti poolt sõlmitud riigivara (parvlaevade Kihnu Virve, Soela ja Ormsö) kasutuslepingud. Järgnevalt on analüüsitud riigivara kasutusse andmist riigiabi kontekstis. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni teatises1 on riigiabi mõiste avatud järgmiste elementide läbi: ettevõtja olemasolu, meetme omistatavus riigile, selle rahastamine riigi ressurssidest, eelise andmine, meetme valikulisus ning selle mõju konkurentsile ja liikmesriikide vahelisele kaubandusele. Käesoleval juhul on abi saajaks 1 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (ELT C 262, 19.07.2016, lk 1-50), https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05) ettevõtja, kellele avaliku hinnaettepaneku esitamise tulemusena anti üle kohustus teostada ühistransporti Vormsi- ja Kihnu saarte ja mandri vahel ning Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Sõlmitud otselepingute pikendamine kuni kaheks aastaks on lubatav Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/2007 art 5 lg 5 kohaselt. Meede on omistatav riigile, kuna riigivara annab Vabariigi Valitsuse loal kasutusse riigiasutus (Kliimaministeerium) oma hallatava asutuse (Riigilaevastik) kaudu. Teatise p 53 järgi võib ligipääsu andmine riigivarale ilma piisava turumääradele vastava tasuta võib kujutada endast riigituludest loobumist (ning eelise andmist). Antud juhul on avaliku teenindamise lepingut täitvale ettevõtjale antud eelis, kuna riiklikest ressurssidest soetatud riigivara on antud talle kasutada tasuta (koos majandusliku säilitamise kohustusega). Kasutaja ei maksa riigivara kasutamise eest renti. Riigiabi mõistes on tegemist valikulise meetmega, kuivõrd riigivara ei anta kasutada kõikidele võimalikele ettevõtjatele, vaid ühele konkreetsele. Riigiabi peab avaldama vähemalt potentsiaalset mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele ja konkurentsile. Teatise p 192 kohaselt on võimaliku mõju tõenäosus väiksem, kui majandustegevuse ulatus on väga väike (vähese tähtsusega abi). Samuti ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust selliste tegevuste toetamine, millel on vaid kohalik mõju. Riigiabi teatise p 196 kohaselt on kohalik mõju eelkõige, kui tegevus ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest. Antud juhul on vedajaga sõlmitud avaliku teenindamise otselepingud ÜTS § 21 lg 4 alusel ning selle sõlmimisele eelnes konkureerivate hinnaettepanekute küsimine kolmelt Eestis tegutsevalt vedajalt. Sellist lahendust võimaldab määruse nr 1370/2007 art 5 lg 4. Kuna tegemist on vaid kohaliku mõjuga transpordiühenduse toetamisega ning antud majandustegevuse ulatus on väike, võib sellest tulenevalt eeldada, et hinnaettepaneku esemeks olevate transpordiühenduse korraldamisele sisuliselt puudub konkurents ning mõju piiriülestele investeeringutele on marginaalne. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ja juriidilise ekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Gerli Ehte ([email protected]). EELNÕU 26.05.2025 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn ………….2025 nr … Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020.a korralduse nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmise“ muutmine Riigivaraseaduse § 19 lõike 2 punkti 1 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 18 lõike 2 punktiga 4 ja lõikega 3 teha Vabariigi Valitsuse 3. septembri 2020. a korralduses nr 300 „Nõusolek riigivara otsustuskorras kasutada andmiseks“ järgmised muudatused: 1) täiendada sissejuhatavat lauseosa pärast tekstiosa „punktiga 4“ tekstiosaga „ja lõikega 3“; 2) asendada korralduses tekstiosa „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ sõnaga „Kliimaministeeriumile“ ja sõna „viieks“ sõnaga „seitsmeks“. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel