Otsus

OTSUS Vaidlustusasja number 137-25/289722 Otsuse kuupäev 27.06.2025 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Transmitter OÜ vaidlustus Päästeameti riigihankes „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722) Transmitter OÜ kvalifitseerimata jätmise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Transmitter OÜ, esindaja vandeadvokaat Mart Parind Hankija, Päästeamet, esindaja Kristi Orn Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta Transmitter OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Transmitter OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 12.02.2025 avaldas Päästeamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Magamisaluste ostmine“ (viitenumber 289722) (edaspidi Riigihange) hanketeate. Riigihanke tulemusena soovib Hankija sõlmida raamlepingud maksimaalselt kolme pakkujaga (hanketeate p 5.1.15). 2. 02.06.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile Transmitter OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 21.05.2025 otsusele jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata. Vaidlustaja kõrvaldas puudused vaidlustuses 05.06.2025. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 12.06.2025 kirjaga nr 12.2-10/137 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 17.06.2025 ja neile vastamiseks kuni 20.06.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja Transmitter OÜ põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. 21.05.2025 saatis Hankija Vaidlustajale riigihangete registri vahendusel teate selle kohta, et tema pakkumus tunnistati vastavaks ja edukaks (pingerivis 2. kohal), samuti et Vaidlustaja jäeti hankemenetlusest kõrvaldamata, kuid jäeti kvalifitseerimata. Kvalifitseerimata jätmise otsust on Hankija põhjendanud sellega, et Vaidlustajal pole nõutud magamisaluste müügi kogemust. 4.2. Hankija ei ole Riigihanke alusdokumentides defineerinud mõistet „magamisalus“ ega sidunud seda üksnes Riigihanke esemeks olevate toodetega. Samuti ei ole riigihangete registris esitatud kvalifitseerimistingimuse osas päringuid ega selgitusi, millest oleks võinud kaudselt või otseselt Hankija jäika seisukohta tuletada. Hankija on asunud magamisaluse mõistet sisustama alles pakkujate kvalifikatsiooni kontrolli käigus. Vaidlustaja kasutas referentsilepinguna lepingut, mille alusel on ta müünud Hankijale viimase 36 kuu jooksul 9900 välivoodit, st pehmendavat eset, millel inimesed magavad. Oma funktsionaalsuselt vastab välivoodi kõikidele EKI loetletud magamisaluse tunnustele. Asjaolu, et välivoodi on magamisalus, kinnitab nt ka tehisaru (ChatGPT selgitus lisa 1). Antud juhul ei ole kahtlust, et välivoodil saab magada. 4.3. Vaidlustus- ja kohtupraktikast tulenevalt on hankijal kohustus põhjendada pakkuja kohta tehtud negatiivset otsustust.1 Hetkel on Hankija jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata üksnes viitega EKI-le ja väitega, et välivoodi ei ole magamisalus (millega Vaidlustaja ei nõustu). Siiski on jäetud esitamata igasugune kontrollitav mõttekäik, miks Hankija leiab, et välivoodit ei saa lugeda magamisaluseks või miks asus Hankija menetluse etapis kvalifitseerimistingimust tõlgendama oluliselt rangemalt kui algselt. Isegi kui asuda seisukohale, et vaidlusalust kvalifitseerimistingimust saab tõlgendada mitmeti, siis vastavalt pikaajalisele ja juurdunud kohtupraktikale tuleb sellises olukorras valida pakkujale soodsam (so leebem) tõlgendus.2 4.4. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.4.1. Hankija tugineb ekslikule arusaamale, et RHS § 101 lg 1 p 2 alusel kehtestatud kogemuse nõue olema üks ühele seotud hankeesemega. Hankija ei ole sidunud kogemuse nõuet üksnes tehnilises kirjelduses toodud magamisaluste müügiga, mistõttu tuleks nõuet tõlgendada laiemalt, nii nagu mõistlik isik sellest aru saab. Hankija on hakanud mõistet „magamisalus“ sisustama oluliselt kitsamalt alles kvalifikatsiooni kontroll käigus. Hankemenetluse käigus sellise kitsa tõlgenduse andmine kvalifitseerimistingimusele on vastuolus RHS-i ning kehtiva kohtu- ja vaidlustuspraktikaga. 1 TlnRnKo 3-21-756. 2 Nt TlnRnKo 3-24-1246, p 18; 3-23-2608, p 14. 2 (8) 4.4.2. Hankija jätab tähelepanuta RHS § 101 lg 1 p 2 teise poole, millest tulenevalt peab tingimus olema ka proportsionaalne. Hankija on seadnud kvalifitseerimistingimuses laiema varasema magamisaluste müügi nõude. 4.4.3. Tõik, et Hankija oli väidetavasti läbi Google otsingumootori endale selgeks teinud, mida tema peab silmas magamisalusena, ei tähenda, et teised magamisaluseks mõeldud tooted ei võiks liigituda kvalifitseerimistingimuse mõttes magamisaluseks või mõistlikud isikud annaksid magamisalusele sarnase tähenduse kui Hankija. Vaidlustaja sai lähtuda üksnes sellest, mis oli Riigihanke alusdokumentides reaalselt kirjas. Vaidlustajal ei tekkinud kahtlust, et kvalifitseerimistingimuses toodud lävendi täitmiseks piisab sellest, kui ta olnud müünud mistahes magamisaluseid (nii oli ka otsesõnu tingimuses kirjas). 4.4.4. EKI kohaselt on magamisaluseks madrats, matt vm pehmendav ese, millel saab magada. Hankija esitatud kuvatõmmisest nähtub, et välivoodi puhul on tegemist kokkupandava esemega, millel magatakse ehk siis tegemist on kokku volditava magamisalusega. Samuti jätab Hankija järjekindlalt tähelepanuta, et EKIs toodud magusaluste loetelu on lahtine, st magamisalusteks on ka muud tooted peale mati ja madratsi. 4.4.5. Tõendamata on Hankija väide, mille kohaselt sõna „magamisalus“ on antud Riigihanke kontekstis üheselt arusaadav. Ainuüksi Hankija enda vastus peegeldab selgelt seda, et tegemist on mitmeti mõistetava tingimusega. Nimelt on Hankija asunud kvalifikatsiooni kontrolli käigus asunud mõistet „magamisalus“ sisustama nii EKI sõnaveebi, Google otsingumootori kui ka tehisaru abil. Kõik kolm kanalit annavad mõistele erineva tähenduse - kas kinnitades või jättes ümber lükkamata, et välivoodi on magamisalus. Hankija hüplikku tõlgendust iseloomustab ka asjaolu, et Hankija ise on hakanud oma seisukohta vaidlustusmenetluses muutma. Olukorras, kus tingimus on selge üksnes Hankijale, ei saa lugeda, et läbipaistvuskohustus on täidetud. Seega tulnuks Hankijal lähtuda pikaajalisest ja juurdunud kohtupraktikast, valides pakkujale leebema tõlgenduse. 5. Päästeamet vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Vaidlustaja esitas hankepassis kvalifitseerimistingimuse täitmiseks järgmise lepingu andmed: hankeleping 6.4-2.1/389ML (välivoodite müük ja tarne); tellija: Päästeamet. Viitenumber: 269270. Kogus - 9900 tk. 5.2. Hankija soovib Riigihanke tulemusel osta magamisaluseid, mis Riigihanke alusdokumentide osaks oleva tehnilise kirjelduse kohaselt peavad vastama muu hulgas, kuid mitte ainult, järgmistele tingimustele: vahtmaterjalist, vahtpolüetüleenist või samaväärsest materjalist, rulli keeratud, minimaalne kõrgus maapinnast 1,5 cm. Seda arvestades jääb Hankijale arusaamatuks vaidlustuse esitatud etteheide, et Hankija ei ole Riigihanke alusdokumentides defineerinud mõistet „magamisalus“. Ühtegi kvalifitseerimistingimust ei saa vaadelda eraldiseisvana ülejäänud hanketeates sisalduvast informatsioonist ning tingimuse mõtet tuleb selgitada Riigihanke eesmärgi ja Hankija kavatsuste kaudu (Tallinna Ringkonnakohtu otsused 3-20-2380, 3-10-1495). 5.3. Riigihanke ettevalmistamiseks turu-uuringut läbi viies sisestas Hankija mh otsingumootorisse Google mõiste magamisalus. Hankija sai vasteks just kas rulli keeratud või kokku volditud vahtmaterjalist alused. Ühelgi juhul ei andnud otsingumootor tulemuseks välivoodit ega ka mingit muud voodit. Seega iga ettevõtja, kes ei saanud Riigihanke alusdokumentide pinnalt aru, mida Hankija peab silmas magamisaluse all, oleks juba lihtsa 3 (8) Google otsingu tulemusena saanud vasteks just rulli keeratud või kokku volditud ca 1,5 cm paksusega vahtmaterjalist aluse. Hankija märgib, et välivoodi oma olemuselt on siiski alumiiniumist, terasest vm samaväärsest vastupidavast materjalist konstruktsioon, millele on kinnitatud polüester- või muu vastupidav kangas (vt nt riigihanke viitenumber 292019 tehnilist kirjeldust). Riigihankel kvalifitseerimistingimust kehtestades ei olnud Hankijal mingit kahtlust, kas sõna „magamisalus“ on ettevõtjate jaoks üheselt mõistetav ning sellest tulenevalt ei pidanud Hankija vajalikuks kvalifitseerimistingimust selles vaates ka kuidagi täpsustada. Hankija oli Riigihanget ette valmistades ja kvalifitseerimistingimust sõnastades endale sõna „magamisalus“ tähenduse täielikult selgeks teinud ega asunud seda hankemenetluse käigus kuidagi muutma. Seda enam, et kvalifitseerimistingimus on üks paljudest tingimustest, mida Riigihanke alusdokumendid sisaldavad. Ka tehniline kirjeldus, mis annab selgelt aimu, mida Hankija peab silmas magamisaluse all. 5.4. RHS § 98 lg 1 teine lause kohaselt kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS seab seega imperatiivse nõude, et kvalifitseerimistingimus peab vastama hankelepingu esemele. Antud juhul vastab kvalifitseerimistingimus sõnaselgelt hankelepingu esemele. RHS kehtib nii Hankijale kui pakkujatele ning selliselt pidi ka Vaidlustaja aru saama, et esitatud kvalifitseerimistingimus on seotud hankelepingu esemega. 5.5. Riigihankel osalemisel on eeldus pakkuja kõrgele hoolsuskohustusele. Kui Vaidlustajale oli kvalifitseerimistingimus arusaamatu, siis oli tal võimalik selle kohta Hankijalt selgitust küsida. Vaidlusaja, ega ükski muu ettevõtja, seda ei teinud. Seega ei saanud ka pakkumuste esitamise ajal tekkida Hankijal kahtlust, et kvalifitseerimistingimust võiks kuidagi teisiti tõlgendada, kui see kirja pandud on. Kuivõrd Vaidlustaja on Hankija varasem lepingupartner välivoodite ostmise raamlepingu täitmisel (riigihange viitenumber 248132), siis eeldab Hankija, et Vaidlustaja oli väga hästi teadlik, et magamisalus Hankija jaoks ei võrdu välivoodiga. Välivoodi on tehniliselt hoopis muu asi (kangaga varustatud, kokkupandav konstruktsioon), kui seda on rulli keeratud 1,5 cm paksusega magamisalus. Kui magamisalus ja välivoodi oleksid sisult samad või väga sarnased tooted, siis Hankija hangiks neid koos ühes hankes. 5.6. Hankija lähtus kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-st, mis ütleb, et kvalifitseerimistingimus peab olema seotud hankelepingu esemega. Hankija on hankelepingu eset tehnilises kirjelduses kirjeldanud ja lähtus sellest ka kvalifitseerimistingimuse seadmisel ja hilisemalt kvalifikatsiooni kontrollimisel. 5.7. Vaidlustaja viitab ChatGPT tõlgendusele. Kuid Hankija juhib tähelepanu, et ChatGPT tõlgendus sõltub siiski esitatud küsimusest. Hankija lisab väljavõtte ChatGPT tõlgendusest, et välivoodi ei võrdu magamisalus (lisa 1). 5.8. Kui Hankija oleks hakanud kvalifikatsiooni kontrollimise etapis mõistet magamisalus Vaidlustaja soovitud viisil laiendama, oleks see olnud RHS-iga vastuolus ning teiste pakkujate suhtes ebavõrdne kohtlemine. Hankija oleks sellega rikkunud võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtet. Kui Hankija oleks aktsepteerinud magamisalusena välivoodit, siis piltlikult oleks tulnud Hankijal aktsepteerida ka kogemust, mis seisneb nt diivanite ja voodite müümises, sest ka nende otstarve on võimaldada inimesel nendele pikali heita. Selliselt tingimuse laienduse korral ei oleks kvalifitseerimistingimus enam olnud hankelepingu esemega kuidagi seotud, nagu RHS seda nõuab. Seega leiab Hankija, et sõna „magamisalus“ tähendus 4 (8) (kui selliselt ei ole seda laiendatud hanketeates) ei saa olla laiem, kui seda on hankelepingu esemega sarnase asja müümine. Laiem tõlgendus viiks teiste pakkujate ebavõrdse kohtlemiseni, sest kui Hankija peaks varasema kogemusena aktsepteerima välivoodite müüki, osutuks edukaks pakkuja, kes hankepassi alusel magamisaluste müügikogemust ei oma. 5.9. Välivoodite ja magamisaluste tootjad on erinevad ja ettevõtja, kellel on välivoodite tootmise/müümise kogemus ei tähenda, et ta suudab toota ja müüa magamisaluseid. Sellele, et tegemist ei ole mingi lihtsakoelise tegevusega viitab kasvõi seegi, et Riigihanke käigus on mitu ettevõtjat teinud ettepaneku tarnetähtaja pikendamiseks, mis viitab, et see ikkagi ei ole nii lihtne toota tingimustele vastavad magamisalused, pakendada need vastavalt nõutule ja tarnida Hankija asukohta. 5.10. Tingimus on üheselt arusaadav ning Hankija hinnangul püüab pakkuja oma eksimust lepingute loetelu esitamisel veeretada Hankijale. Tartu Ringkonnakohus on oma 27.06.2019 otsuse 3-18-1987 p-is 14 märkinud, et riigihanke alusdokumentatsioon moodustab ühtse terviku, mida tuleb vaadata kogumis ja mille koostoimes tuleb sisustada ka riigihanke tingimusi. Sõna „magamisalus“ on antud Riigihanke kontekstis üheselt arusaadav, seda enam vastavas valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Sõna tähenduse selgitamine on ühene ka üldkasutatavate otsingumootorite abil. 5.11. Hankija on oma otsust sisuliselt põhjendanud. Otsuse kaalutlust alustaski Hankija Eesti Keele Instituudi esitatud sõnastusest, mis algab terminitega matt ja madrats vm pehmendav ese. Kui seda käsitleda koosmõjus Riigihanke alusdokumentidega, sh tehnilise kirjeldusega (hankelepingu esemega), siis ei jää palju ruumi erinevateks tõlgendusteks, mida Hankija konkreetse riigihanke kontekstis magamisaluse all silmas on pidanud. 5.12. Hankija täiendavad seisukohad. 5.12.1. Hankija ei ole kvalifitseerimistingimust sidunud üksnes tehnilise, vaid seadnud tingimuseks magamisaluste müügikogemuse, mis on ka Riigihanke objektiks. Seega on Hankija seatud kvalifitseerimistingimus selge ja ühemõtteline ning Hankijale jääb arusaamatuks, kuidas vastavas valdkonnas pikaajaliselt tegutsenud ettevõtjale ei ole selged valdkonna mõistete tähendused. 5.12.2. Hankija tõi vastuses vaidlustusele välja näite, et kuivõrd ta ei ole täpsustanud, siis peab ta arvesse võtma nii rulli keeratavaid kui kokku volditavaid magamisaluseid (viimane ei ole Riigihanke esemega identne), samuti näiteks teistsuguse paksusega, pikkusega vms magamisaluseid. Hankija on silmas pidanud magamisaluseid selle konkreetses tähenduses, olgu nad rulli keeratavad või kokku volditavad vms, kuid mitte välivoodeid. Hankija ei ole ühelgi juhul kvalifitseerimistingimuse tähendust muutnud. Tingimus oli Riigihanke väljakuulutamisel magamisaluste müügi kogemus ning sama oli see ka kvalifikatsiooni kontrollimise etapis. 5.12.3. Hankija hinnangul on tingimus väga ühemõtteliselt ja selgelt sõnastatud. Tingimuses on kasutatud sõna magamisalus ning Hankija ei ole seda ainult oma peas mõelnud, vaid ka selliselt kirja pannud. 5.12.4. Riigihankes ei ole kvalifitseerimistingimus sõnastatud magamiseks mõeldud aluste müügikogemuse tõendamiseks, vaid magamisaluste müügikogemuse tõendamiseks. EKI defineerib nii magamisaluse kui ka välivoodi. Ehk tegemist on erinevate sõnadega. Hankija lisab veelkord, et pehmendav ese, millel saab magada (EKI sõnastus magamisalusele) on ka diivan ja tekk. Hankijale ei tõenda Riigihanke esemeks olevate magamisaluste müügi võimekust see, kui pakkuja on varasemalt müünud välivoodeid (kui konstruktsioone), õhkmadratseid, voodeid, 5 (8) pakse vatitekke või mistahes pehmendavaid esemeid, millele saab pikali heita ja magada (see on üksnes näide erinevatest toodetest, mida Hankija peaks pakkuja suutlikkuse hindamisel aktsepteerima, kui ta peaks vaidlusalust kvalifitseerimistingimust kohaldama Vaidlustaja soovitud viisil). VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Hankija on Riigihankes RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel kehtestanud järgmise pakkujate kvalifitseerimise tingimuse (edaspidi Tingimus): „Pakkujal peab olema piisav eelnev magamisaluste müümise kogemus. Piisavaks kogemuseks loetakse, kui pakkuja on riigihanke avaldamisele eelneva 36 kalendrikuu jooksul täitnud magamisaluste müümise lepinguid või tehinguid, mille alusel on kokku müüdud vähemalt 6000 magamisalust. Juhul kui pakkuja soovib tõendada varasemat kogemust ühe lepingu/tehingu alusel, siis peab selle lepingu/tehingu alusel olema müüdud vähemalt 6000 magamisalust. Juhul, kui pakkuja soovib esitada mitu lepingut, siis peab iga esitatud lepingu/tehingu alusel olema müüdud minimaalselt 2000 (kaks tuhat) magamisalust.“ Vaidlust ei saa olla selles, et: 1) Riigihankes soovib Hankija osta magamisaluseid (lisa 1 tehnilise kirjelduse kohaselt peab magamisalus olema rulli keeratav, ei tohi olla klapitav/volditav, peab olema vähemalt kahe fikseerimise rihmaga või kahe kummipaelaga, millega fikseeritakse alus peale kokku kerimist ja vastama teatud parameetritele); 2) Tingimuses on nõutud pakkujalt magamisaluste eelneva müügi kogemust. Vaidlustaja on hankepassis esitanud Tingimusele vastavuse tõendamiseks andmed järgmise lepingu kohta: 1) hankeleping 6.4-2.1/389ML (välivoodite müük ja tarne) 2) tellija Päästeamet 3) viitenumber 269270 4) kogus 9900 tk 5) kogusumma (summa) 373 032 eurot 6) ajavahemik (periood) 29.09.2023 - 05.11.2023 7) riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist. Seega - Vaidlustaja on soovinud tõendada enda vastavust Tingimusele välivoodite müügi kogemusega. 7. Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata (edaspidi Otsus) kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) Vaidlustaja on hankepassis esitanud Hankijaga sõlmitud hankelepingu nr 6.4- 2.1/389ML, mille alusel on Vaidlustaja müünud 9900 välivoodit; 2) Eesti Keele Instituudi (EKI) ühendsõnastiku kohaselt on magamisaluseks madrats, matt vm pehmendav ese, millel saab magada. EKI ühendsõnastiku kohaselt on välivoodi kerge kokkukäiv voodi. Varasem välivoodi müümise kogemus ei vasta Hankija kehtestatud Tingimusele, kuivõrd välivoodi ja magamisalus on oma olemuselt erinevad tooted. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Otsus on põhjendamata – Otsusest on selgelt aru saada Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise põhjendus. Vaidlus on selles, kas välivoodite eelnev müügi kogemus vastab Tingimuses nõutud magamisaluste müügi kogemusele. 6 (8) 8. Vaidluse põhiküsimus taandub sellele, kas välivoodit saab pidada Tingimuses nimetatud magamisaluseks. 8.1. Tingimus on kehtestatud RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel - pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist:[---] 2)nimekiri hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate asjade müügi või teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Tingimusest tuleneb, et Hankija on nõudnud ostetavate asjadega (magamisalus) samade asjade (magamisalus) eelneva müügi kogemust. Seega Tingimusele vastab pakkuja, kes on tootnud ja müünud magamisaluseid või ka vahendanud magamisaluste müüki. Õige on see, et Tingimuses pole Hankija täpsustanud seda, mida ta peab magamisaluseks, kuid pakkujatel, sh Vaidlustajal, ei saanud tekkida arusaama, et Tingimusele vastavuse tõendamiseks piisab mistahes magamiseks mõeldud aluste eelnevast tootmise ja müügi kogemusest, kui pakkumus tuleb esitada kehtestatud tingimustele vastavatele magamisalustele. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et: • Riigihanke alusdokumentides pole magamisalust defineeritud; • Hankija on asunud magamisalust sisustama alles kvalifikatsiooni kontrollimise käigu. Magamisalus on defineeritud läbi sõlmitava hankelepingu eseme kirjelduse. Hankija otsustab, milline kvalifitseerimise tingimus kehtestada, puudub mõistlik põhjendus sellele, miks pidi Hankija käesoleval juhul Tingimuses nägema ette igasuguste magamiseks mõeldud aluste müügi eelnevat kogemust, kui RHS § 101 lg 1 p-st 2 tuleneb, et kvalifitseerimise tingimus peab vastama hankelepingu alusel ostetavate asjade [---] olemusele, kogusele ja kasutusviisile. 8.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et välivoodi ja magamisalus on sarnased üksnes selles, et nende peal saab magada (pikutada), kuid see funktsionaalsus ei anna alust neid samastada - tegemist on erinevate asjadega. Välivoodi: - metallist või plastist raam, millele on pingule tõmmatud riidest või sünteetilisest materjalist kate; - magamise koht asub (maa)pinnast kõrgemal; - kokkupandav. Magamisalus: - õhuke kiht vahtkummi, vahtplastikut või täispuhutav materjal; - asetatakse otse (maa)pinnale või telgi põrandale; - rullitav või kokkupandav, väga kerge ja lihtne kaasas kanda. Välivoodi on kõrgem, mugavam, raskem, magamisalust aga kasutatakse (maa)pinnal, see on kergem, lihtsam, sobib matkamiseks ja telkimiseks. Välivoodi ja magamisalus on erineva konstruktsiooniga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et välivoodi ei ole magamisalus ja magamisalus ei ole välivoodi. Sellel, kes toodab ja müüb välivoodeid ei ole magamisaluste tootmise ja müügi kogemust. Ja sellel, kes toodab ja müüb magamisaluseid ei ole välivoodite tootmise ja müügi kogemust. 7 (8) 8.3. Reeglina lähtub mõistlik isik (hangitavat toodet tundev spetsialist, hankeesemega seonduva valdkonna spetsialist1) tingimuse tekstist. Kui tingimus on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada tingimust laiendavalt, pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik 2. Kui pakkujad võisid kvalifitseerimise tingimusest aru saada erinevalt, tuleb mitmeti mõistetavalt kvalifitseerimise tingimust tõlgendada laiendavalt nii, et see tagaks võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumiste tegemise. Mitmeti mõistetavalt sõnastatud kvalifitseerimise tingimust ei saa tõlgendada pakkuja kahjuks3. Vaidlustuskomisjon tuvastas, et Riigihankes esitatud seitsmest pakkujast kaks on oma hankepassides soovinud tõendada vastavust Tingimusele enda magamisaluste (mattide) müügi kogemusega, kolm pakkujat on Tingimusele vastavust soovinud tõendada alltöövõtja, magamisaluste tootja, müügi kogemusega, üks pakkuja on hankepassis üksnes kinnitanud Tingimusele vastavust. Seega on Vaidlustaja ainsaks pakkujaks, kes ei esitanud Tingimusele vastavuse tõendamiseks hankepassis magamisaluste müügi lepingud, mistõttu pole alust nõustuda Vaidlustajaga, et Tingimus oli mitmeti mõistetav ja et Tingimust tuleks tema kvalifitseerimiseks asuda laiendavalt tõlgendada. 9. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Otsus on kooskõlas RHS- iga ja vaidlustus jääb rahuldamata. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ei ole kulude välja mõistmist taotlenud. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 1 Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2013 otsus, haldusasi 3-13-2040, p-id 20 ja 21 2 Tallinna Halduskohtu 18.03.2016 otsus, haldusasi 3-16-277, p 11 Tallinna Ringkonnakohtu 22.03.2019 otsus, haldusasi 3-18-2338, p-id 27 ja 28 3 Tallinna Halduskohtu 26.03.2010 otsus, haldusasi 3-09-3081,Tallinna Ringkonnakohtu 10.09.2010 otsus, haldusasi 3-09-3081, p 12 8 (8)