Vaidlustaja täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekiri

Lp Taivo Kivistik Riigihangete vaidlustuskomisjon Advokaadibüroo NOVE OÜ Tallinn Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 26.06.2025 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee Andrus Kattel Kaisa Poller Arsi Pavelts, PhD Marika Mugur Allkirjastatud digitaalselt Kristjan Tamm Heili Püümann Veikko Puolakainen Laura Raadik Mari Past Kristiina Koll ESITATUD E-POSTI TEEL Indrek Niklus Liis Kikas Madis Abel Sten Tikerpe [email protected] Mart Parind Andra Olm VAIDLUSTAJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD // MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Vaidlustusasja nr: 140-25/292019 Riigihange: „Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019) Vaidlustaja: Transmitter OÜ Registrikood 11219457 Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Päästeamet Registrikood 70000585 e-post [email protected] Hankija esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TEGOS e-post [email protected] Kolmas isik I: Eurosec OÜ Registrikood 11606119 e-post [email protected] Kolmanda isiku I Vandeadvokaat Kadri Härginen esindajad: Vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen e-post [email protected]; [email protected] Kolmas isik II: UAB „Sentios“ Registrikood 302597426 e-post [email protected]  NOVE - 2/7 - I ASJAOLUD 1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni („VAKO“) menetluses on vaidlustusasi nr 140-25/292019: Transmitter OÜ („Vaidlustaja“) vaidlustus tema hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse peale Päästeameti („Hankija“) riigihankes „Välivoodite ostmine“ (viitenumber 292019, „Hange“). 2. 13.06.2025 vastas Hankija vaidlustusele, paludes jätta selle rahuldamata. 3. 13.06.2025 kaasas VAKO vaidlustusmenetlusse ka Eurosec OÜ („Kolmas isik“) ning UAB „Sentios“. 4. 18.06.2025 vastas Kolmas isik vaidlustusele, paludes jätta selle rahuldamata. UAB „Sentios“ vaidlustusele vastust ei esitanud. 5. 19.06.2025 määras VAKO asja kirjalikku menetlusse ja andis menetlusosalistele tähtaja kuni 26.06.2025, esitamaks täiendavaid seisukohti ja menetluskulude nimekirju. 6. Käesolevaga esitab Vaidlustaja tõukuvalt Hankija ja Kolmanda isiku vastustest oma täiendavad seisukohad. Samuti esitab Vaidlustaja oma menetluskulude nimekirja. II VASTUVÄITED HANKIJALE JA KOLMANDALE ISIKULE 7. Hankija vastusest jääb esmalt arusaamatuks avaldus, et vaidlustus on „menetlusse võtmise otsustamisel“.1 Vaidlustus on juba menetlusse võetud. Kui Hankija ootas/ootab eraldi määrust vaidlustuse menetlusse võtmise kohta nagu see on tavaks kohtumenetluses, siis selliste määruste tegemist RHS ette ei näe. Vaidlustus sai menetlusse võetud VAKO faktilise teoga edastada Hankijale vaidlustuse materjalid. Teisisõnu, kui Hankija sai VAKO-lt vaidlustuse ühes vastamise tähtajaga (nn vaidlustuse teade), siis see tähistaski vaidlustuse menetlusse võtmist. 8. Üldiselt aga Hankija vastus kinnistab veelgi Vaidlustaja veendumust, et kaalutlusotsuses, millega Vaidlustaja kõrvaldati hankemenetlusest, esineb nii vormi- kui sisuvigu, mis tingivad otsuse õigusvastasuse. VAKO praktika kohaselt on hankemenetlusest kõrvaldamise kohta lakooniliste ja mittemidagiütlevate selgituste andmine ilmselges ja teravas vastuolus RHS § 96 lg-st 5 tuleneva nõudega sellist otsust põhjendada.2 9. Hankija on oma vastuses mõista andnud, et ta ei peagi kõrvaldamise otsust detailselt põhjendama, vähemalt mitte enne vaidlusmenetlust.3 Vaidlustaja sellega ei nõustu. Kui otsus hankemenetlusest kõrvaldamise kohta on korralikult põhjendamata, on see ka vastuolus RHS § 95 lg 4 p-ga 8 ja § 96 lg-ga 5.4 10. Samuti tulevalt Euroopa Kohtu praktikast peab hankija otsus olema põhjendatud: „[…] hankija peab järgima liidu õiguse üldpõhimõtet hea halduse kohta, millest tulenevad nõuded, mida liikmesriigid peavad liidu õiguse rakendamisel järgima. Nende nõuete hulgas on riigiasutuste otsuste põhjendamise kohustus eriti oluline, sest see annab nende otsuste adressaatidele võimaluse kaitsta oma õigusi […]. Sellest järeldub, et hankemenetlustes on hankijal põhjendamiskohustus. See kohustus kehtib eeskätt otsuste puhul, millega hankija jätab pakkuja hankemenetlusest kõrvale […] fakultatiivse hankemenetlusest kõrvalejätmise põhjuse alusel […]“.5 11. Vaatamata sellele on Hankija otsustanud jääda ka vaidlustusmenetluses esitatud seisu- kohtades plakatlikuks. 12. Hankija otsus põhineb valedel faktidel ja asjakohatutel kaalutlustel. 13. Vastuse esimeses osas keskendub Hankija oma otsuse õiguspärasuse põhjendamisel kõrvalistele asjaoludele nagu Vaidlustaja müügitulu ja käive6, mis on täiesti asjasse puutumatud. Samuti jätab Hankija sujuvalt tähelepanuta, et Vaidlustaja tarneviivitus oli objektiivselt põhjendatav 1 Hankija vastus, p 1.1. 2 VAKOo 14-20/216386, p 17. 3 Hankija vastus, p 2.35. 4 VAKOo 11-23/256589, p 8.3. 5 EKo C-66/22, p-d 87 ja 88. 6 Hankija vastus, p 2.11.  NOVE - 3/7 - ning Vaidlustaja tegi kõik endast oleneva, et tarned saaksid võimalikult kiiresti toimuda.7 Olgu märgitud, et Hankija kaldub vaidlustusest kõrvale, kui argumenteerib, et tarnega hilinemine ei olnud VÕS § 103 mõttes vabandatav.8Vaidlustaja ei olegi seda väitnud. Vaidlustaja on rääkinud ebasoodsate asjaolude kokkulangemisest, mis mõistlikult põhjendavad tarnega hilinemist. Sealjuures polnud hilinemine „neljakordne“, nagu Hankija taaskord eksitavalt väidab9, vaid üksnes väiksem osa välivoodeid hilines 40 päeva. Seda oleme vaidlustuses juba selgitanud. 14. Hankija tugineb rikkumise olulisuse põhistamisel väidetele nagu „Hankija ei pea õigustama varu loomist“ või „mida kiiremini on võimalik varu luua, seda parem“.10 Vaidlustaja ei vaidle selle üle, et hankijatel on hanketingimusi seades suur kaalutlusruum, kuid hankijad peab samaaegselt tegutsema proportsionaalselt, seda nii hanketingimusi seades, kui ka hankemenetluses otsuseid tehes. Hankijal ei ole õigust teha pakkuja suhtes meelevaldselt negatiivse sisuga kaalutlusotsust lakoonilisel selgitusel nagu kui Hankija on mingi tingimuse kehtestanud, siis järelikult on see oluline – see on vastusolus hea halduse tavaga (vt ülal p 10). Hankijal tulnuks negatiivse kaalutlusotsuse tegemisel hinnata mh rikkumist kergendavaid asjaolusid – rikkumine oli objektiivselt põhjendatud ja tegemist oli ühekordse kõrvalekaldega. 15. Hankija teeb Vaidlustaja selgitusest meelevaldseid järeldusi nagu olnuks Vaidlustajal juba minikonkursi ajal plaanis lepingut tarneaja osas rikkuda.11 See on paljasõnaline ja inetu spekulatsioon. Hankija vastusest nähtub, et Hankija ei ole isegi proovinud süüvida Vaidlustaja korduvatesse selgitustusse. Nimelt, tarneviivitus tekkis kahe eraldiseisva ebasoodsa põhjuse kokku langemisel. Esiteks, tarne langes kokku Hiina aastavahetusega, mille kohta Vaidlustaja on selgitused esitanud Hankija vastuse lisas 3. Teiseks, välivoodite transport toimus raudteed pidi, s.t mööda Hiina-Euroopa kaubakoridori, läbides sõjas olevat territooriumi (vt vaidlustuse lisa 2). Vaidlustaja ei saa kontrollida kahe riigi vahelist sõjategevust ning kahjuks just sel perioodil sõjategevus intensiivistus, mistõttu pidas Vaidlustaja õigeks riskide minimeerimiseks jaotada tarne osadeks. Vaidlustaja pidas olulisemaks tagada Hankijale 100%-line tarne, – olgugi siis viivitusega – kui riskida kauba kaotsimineku või hävinemisega. 16. Samuti on paljasõnalised Hankija spekulatsioonid vastuse p-s 2.23.12 Hankija negatiivne otsus peab tuginema faktilistel asjaoludel ja olema kontrollitav. Kui Hankijal oli küsimusi seoses lepingu rikkumise või heastamismeetmetega, tulnuks Hankijal pöörduda Vaidlustaja poole, mitte kujundada oma kaalutlusotsus oletuste alusel. Vaidlustaja toonitab, et ta ei ole olnud pakkumust esitades ja hilisemalt lepingut täites ettenägematu ega pahatahtlik nagu Hankija väidab. 17. Hankija on küll pühendanud üle ühe lehekülje vastusest sellele, miks tema hinnangul on Vaidlustaja kaotanud usaldusväärsuse, kuid see koosneb suuresti abstraktsetest viidetest VAKO ja kohtupraktikale, väljavõtetest Vaidlustajaga peetud kirjavahetusest ja paljasõnalistest etteheidetest Vaidlustaja suunas, mitte sisulistest kaalutlustest. 18. Hankija toob vastuses välja, et „asjaolude sarnasuse ja rikkumise olulisuse tõttu on hankijal raske ette kujutada olukorda, mis õigustaks pakkuja kõrvaldamist praegusest rohkem“.13 Hankija jätab tähelepanuta, et Vaidlustaja on olnud varasemalt eeskujulik lepingupartner, kes võtab oma kohustusi partnerite ees äärmiselt tõsiselt. Seda ilmestab ka tõik, et Hankija ise ei ole varasemalt pidanud lepingu rikkumist RHS § 95 lg 4 lg 8 mõttes oluliseks, kuivõrd on sõlminud pärast kõnealust tarneviivitust Vaidlustajaga raamlepingu.14 Samuti on Vaidlustaja nõuetekohaselt täitnud samal perioodil erinevaid Hankijaga sõlmitud hankelepinguid ja nendega seotud tellimusi summas 7 Vt selle kohta rohkem vaidlustus, p 16. 8 Hankija vastus, p 2.17 ja 2.18. 9 Hankija vastus, p 2.11. 10 Hankija vastus, p 2.14 (b). 11 Hankija vastus, p 2.20. 12 Hankija vastus, p 2.23: „Hankija peab tõenäoliseks, et vaidlustajal ei olnudki hankemenetluse kestel kavatsust teostada tarne 13 kalendripäevaga. Puudus sisuline plaan, kuidas kaup selle ajaga tarnida. Vaidlustaja esitas ilmselt lihtsalt pärast lepingu sõlmimist oma alltöövõtjale tellimuse ja jäi tarnet ootama. Vaidlustaja ettenägematus ei õigusta lepingu rikkumist, vaid süvendab tema ebausaldusväärsust.“ 13 Hankija vastus, p 2.27. 14 Vaidlustus, p 22.  NOVE - 4/7 - ca 231 595 eurot käibemaksuta. Kahjuks ei selgu Hankija esitatud selgitustest, miks on Hankija teinud 180-kraadise pöörde ja leiab nüüd, et Vaidlustaja on siiski niivõrd ebausaldusväärne, et ei sobi lepingupartneriks. Hankija käitumises puudub jälgitavus ja koherentsus. 19. Hankija toob ühe argumendina välja, et riigihanke tulemusel ei sõlmita ühte hankelepingut, vaid raamleping mitmeks aastaks. Seejuures jätab ta tähelepanuta, et raamleping on riigihankeõiguslik instrument, mis ei aseta hankijale tellimise kohustust ega raamlepingu partnerile tellimuse vastuvõtmise kohustust.15 Teisisõnu ei ole Hankijal kohustust raamlepingu alusel välivoodeid tellida ja vastupidi, sarnaselt teistele raamlepingu partneritele ei pea Vaidlustaja osalema kõigil minikonkursitel. Ainitigi olukorras, kus minikonkursi esemeks on välivoodid, mille kohta Vaidlustajal pole praegu võimalik teada, millise tootega on tegemist.16 20. Siiski juhib Vaidlustaja veelkord tähelepanu, et Hankija hirm esimese tarne osas on asjatu. Raamlepingu alusel sõlmitava esimese hankelepingu esemeks olevad 1772 välivoodit – mille vastavust on Hankija hankemenetluses kontrollinud – on Vaidlustaja omandis ja valmis tarneks. Pakkumuses esitatud 25-päevane tarneaeg oli antud piisavalt suure puhvriga, et tagada Hankijale esimese hankelepingu alusel välivoodite õigeaegne tarne. 21. Samuti toob Hankija välja, et otsuse tegemisel on „määravaks Vaidlustaja varasem käitumismuster“.17 EKI sõnaveebi kohaselt on käitumismuster tavapärane, väljakujunenud viis (teatud olukorras) käituda.18 Varasemalt selgitasime, et Vaidlustaja käitumismuster on lepingute täitmisel olnud eeskujulik. Käitumismustriks ei saa lugeda ühekordset episoodi, vaid see peab olema episoodide kogum. Ainuüksi asjaolu, et Hankija ei ole õigesti hinnanud Vaidlustaja käitumismustrit kinnitab, et Hankija on Vaidlustaja usaldusväärsuse kindlaks tegemisel kujundanud oma hinnangu vääratel kaalutlustel. Siinjuures tuleb osutada Hankija seisukohtade ebajärjepidevusele. Ühest küljest tugineb Hankija Vaidlustaja „käitumismustrile“ (sealjuures tegelikkust oluliselt moonutades), ent teisalt kritiseerib Vaidlustajat selle eest, et too esitavat „asjakohatuid“ argumente, kui osutab sellele, kui palju hankelepinguid ta on täitnud, kus rikkumisi pole aset leidnud.19 See ei ole asjakohatu argument – see on väga oluline kontekst pakkuja usaldusväärsuse hindamisel RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis. Et Hankija peab pakkuja varasemaid tegemisi asjakohatuks asjaoluks, näitab ainuüksi ja iseenesest, et Hankija arusaam RHS § 95 lg 4 p-st 8 on vildakas ning tema kaalutlusotsus on fundamentaalselt vigane. 22. Kohatud on ka Hankija suuresti emotsioonidele, mitte faktidele tuginevad väited vastuse p-des 2.29 ja 2.30, millel pinnalt Hankija leiab, et Vaidlustaja on usaldusväärsuse kaotanud. Hankija otsus ei saa olla üksnes emotsioonidest kantud, vaid peab sisaldama selgeid, täpseid ja küllaldasi põhjendusi, mis seovad konkreetsed faktilised asjaolud kohaldatava õigusnormiga.20 23. Eeltoodule tuginedes jääb Vaidlustaja oma vaidlustuses toodud seisukoha juurde, et Hankija otsus Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldada sisaldab mitmeid olulisi kaalutlusvigu, lähtutud on nii valedest faktidest kui asjakohatutest kaalutlustest, seega on otsus õigusvastane ning vaidlustus kuulub rahuldamisele. 24. Hankija on õigusvastaselt jätnud tähelepanuta Vaidlustaja heastamismeetmed. Ehkki Hankija on jäänud oma otsuse põhistamisel lakooniliseks, heidab ta Vaidlustajale ette, et viimase heastamismeetmete kirjeldus oli liiga üldsõnaline. 25. Vaidlustuses selgitasime, et heastamismeetmete üldsõnalisus oli tingitud hankepassi formaadist ja eeldusest, et kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli käigus – kui hankijal peaks vastava päringu esitama – esitab Vaidlustaja täpsemad selgitused ja tõendid.21 Seda arusaama kinnistab ka Euroopa Kohus, tuues välja, et direktiivi 2014/24 artikli 59 lõike 1 punkt a näeb ette, et hankijad 15 Vaidlustus, p 19. 16 Hankija vastus, p 2.28 (b). 17 Hankija vastus, p 2.28 (b). 18 https://sonaveeb.ee/search/unif/dlall/dsall/k%C3%A4itumismuster/1/est (26.06.2025). 19 Hankija vastus, p 2.27 20 Vaidlustus, p 11 ja seal toodud VAKO ja kohtupraktika. 21 Hankepassi standardvorm nõuab ka, et ettevõtja võetud heastamismeetmeid lühidalt kirjeldaks (Riigihangete seaduse muutmise eelnõu 491 seletuskiri lk 28).  NOVE - 5/7 - peavad „[…] pakkumuste esitamisel aktsepteerima Euroopa ühtset hankedokumenti, mis on dokument, millega ettevõtja kinnitab ausõnaliselt, et tema puhul esineb mõni hankemenetlusest kõrvaldamise alus ja et ta on võtnud meetmed oma usaldusväärsuse taastamiseks, mida võidakse hiljem kontrollida“.22 26. Olukorras, kus Vaidlustaja on heastamismeetmed esitanud, tulnuks Hankijal neid meetmeid sisuliselt hinnata, mitte jätta need kergekäeliselt tähelepanuta. Direktiivi 2014/24 artikli 57 lõike 6 (heastamise) eesmärk on innustada ettevõtjaid võtma vastu heastamismeetmeid.23 RHS § 97 puhul ei ole tegemist üksnes dekoratiivse sättega, vaid see kannab palju olulisemat tähendust – säte annab ettevõtjale võimaluse tõendada, et on oma eksimusest õppinud ja rakendanud vajalikke parandusmeetmeid. Teisisõnu on sättel oluliselt laiem tähendus, omades mõju ettevõtluskultuuri parendamisele ja suunates ettevõtjaid olema äritegevuses varasemast eeskujulikumad. Mistõttu on eriti nörritav Hankija tegevus, millega jättis Vaidlustaja heastamismeetmed sisuliselt kontrollimata. 27. Veelgi enam, kohtupraktikast tulenevalt ei saa hankija iga pisema eksimuse tõttu lihtsalt jätta pakkujat hankemenetlusest kõrvale, vaid kui hankepassis ja/või pakkumuses esinevad ebatäpsused või esitatud andmete pinnalt ei saa pakkuja või pakkumuse vastavuses üheselt veenduda, tuleks pakkujale anda võimalus pakkumuses esitatud andmeid täpsustada/selgitada.24 Heastamise osas tulnuks Hankijal lähtuda samast standardist, mitte võtta rangemat seisukohta. Nimelt tuleneb EL õigusest õigus olla ära kuulatud, mida Hankija on rikkunud, jättes Vaidlustajalt selgitused küsimata,. Euroopa Kohtu on hinnangul „[…] nähtub direktiivi 2014/24 artikli 57 lõikest 7, on liikmesriigid artikli 57 kohaldamise tingimuste kindlaksmääramisel kohustatud järgima liidu õigust. Täpsemalt ei pea nad silmas pidama mitte ainult direktiivi 2014/24 artiklis 18 sätestatud riigihangete põhimõtteid, […] vaid ka kaitseõiguste tagamise põhimõtet, mis liidu õiguse aluspõhimõttena, mille lahutamatuks osaks on õigus olla ära kuulatud, kuulub kohaldamisele, kui haldusasutus kavatseb teha isiku suhtes talle ebasoodsa otsuse, näiteks hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse.“25 28. Hankija on alles vaidlustusmenetluses hakanud argumenteerima, – ja sedagi norival toonil – miks Vaidlustaja heastamismeetmed ei olnud piisavad.26 Vaidlustaja sellega ei nõustu, kui rakendatud heastamismeede saab loogiliselt ära hoida sarnased rikkumised tulevikus, on tegemist RHS § 97 lg 1 mõttes sobiliku meetmega.27 Hankija argumendid on paljasõnalised ning ei tugine ühelgi Vaidlustaja poolt välja toodud heastamismeetmel. Asjaolu, et Vaidlustaja ei väida, et ta on muutnud alltöövõtjat või tarneahelat, ei tähenda, et Vaidlustaja ei ole rakendanud meetmeid, et tagada välivoodite edaspidine tarnekindlus. Kuna rikkumine seisnes üksnes tarneviivituses, siis läbi heastamismeetmete ongi primaarne tõhustada tarnekindlust ja vaadata üle laovarude tagamise süsteem, mis võimaldaks kinni pidada kokkulepitud tarneaegadest – ja seda ongi Vaidlustaja hankepassis kirjeldanud. Kui Hankija soovis täpsemaid selgitusi alltöövõtjate või tarneahelate osas, siis Vaidlustaja oleks selle info Hankijale esitanud. 29. Seega tulnuks Hankijal kõhkluste korral pöörduda Vaidlustaja poole, esitades täpsustavaid küsimusi heastamismeetmete kohta (RHS § 46 lg 4), mitte teha ilma oluliste kaalutlusteta Vaidlustaja suhtes ebasoodne lõppotsus. Seda tehes rikkus Hankija elementaarset uurimis- ja hoolsuskohustust ning hea halduse tava, mis toob endaga kaasa Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamise otsuse õigusvastasuse. 30. Vastuväited seoses Kolmanda isiku vastusega. 31. Kolmanda isiku sümpaatia Hankija otsuse osas on mõistetav – Vaidlustaja kõrvaldamisest johtuvalt sõlmitaks just temaga esimene hankeleping. Siiski ei saa tähelepanuta jätta, et Kolmanda 22 EKo C-387/19, p 31. 23 EKo C-682/21, p 40. 24 RKHKo 3-19-1501, p-d 17–18, TlnHKo 3-20-1227, p-d 20.2–20.4, EKo C-131/16, p 29. 25 EKo C-387/19 p 34. 26 Hankija vastus, p 2.33. 27 K. Härginen. RHS § 97 komm. 4 - M. A. Simovart, M. Parind (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2019.  NOVE - 6/7 - isiku vastus koosneb suuresti Vaidlustaja sõnade moonutamisest ja paljasõnalistel väidetel, millel puudub kandepind. Kolmanda isiku vastus annab läbivalt mõista, et Kolmandal isikul ei ole asja koha piisavalt teavet ning tema argumendid on esitatud spekulatiivselt ja huupi lihtsalt eesmärgiga konkurenti kahjustada. Paradoksaalne on, et ehkki Kolmas isik kohati tunnistab otsesõnu, et tal napib teavet, ei takista see tal tegemist põhjapanevaid järeldusi selle kohta, et Vaidlustaja tuleks hankemenetlusest kõrvaldada. 32. Vastupidiselt Kolmanda isiku spekulatsioonile olid Vaidlustaja poolt hankepassis kirjeldatud heastamismeetmed piisava detailsusega. Õige ei ole Kolmanda isiku seisukoht nagu oleksid Vaidlustaja selgitused heastamismeetmete kohta üksnes tulevikku suunatud lubadused.28 33. Kolmas isik, moonutades Vaidlustaja sõnu, toob vastuses välja justkui „Vaidlustaja oleks nõus, et Hankija on kirjeldanud rikutud lepingu tingimuse olulisust ja rikkumise olulisust“„ või „hankija on juba vaidlustaja arvates piisavalt sedastanud tegemist oli varasema hankelepingu olulise tingimuse olulise rikkumisega“29 – tegemist on meelevaldsete tõlgendustega, mida kinnitab ka tõik, et Kolmas isik ei ole viidanud ühelegi konkreetsele vaidlustuse punktile, kust selliseid väiteid võiks tuletada. Vastupidiselt, vaidlustus põhineb teesil, et RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamise koosseis ei ole täidetud, Hankija on teinud otsuses kaalutlusvigu, mistõttu on Vaidlustaja kõrvaldamine riigihankest õigusvastane. 34. Kolmas isik jätkab sarnast mustrit vastuse p-is 13, kus asub Hankija asemel kaalutlusotsust sisustama ebaõigete faktidega. Vaidlustaja peab õigeks välja tuua mõned neist: a) Vaidlustaja võitis minikonkursi, kuna tema pakkumus oli hindamiskriteeriumide järgi majanduslikult soodsaim, mitte sellepärast, et lubas lühikest tarneaega; b) Vaidlustaja ei hilinenud kogu tarnega 40 päeva (vt vaidlustuse p 14) ja Vaidlustaja on esitanud hankepassis rikkumise osas heastamismeetmed; c) RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamiseks on vaja, et täidetud oleksid ka muud sättes toodud eeldused peale leppetrahvi maksmise; d) leppetrahvi vaidlustamata jätmine ei tähenda, et Vaidlustaja oleks sellega nõus. Vaidlustaja kandev eesmärk on tagada head suhted lepingupartneriga, mitte minna pikka kurnavasse kohtuvaidlusesse; e) rikkumisel olid objektiivsed põhjendused, millest Hankijat on korduvalt teavitatud. 35. Vaidlustaja nõustub Kolmanda isikuga, et VAKO ega kohus ei saa hankija kaalutlusruumi asendada enda hinnangutega pakkuja usaldusväärsusele. Vaidlustaja seda ei soovigi. Nimelt lasub vaidlustuse raskuskese asjaolul, et Hankija on teinud Vaidlustaja hankemenetlusest kõrvaldamisel nii vormilisi kui ka sisulisi vigu, mille kontrolli pädevus on just VAKO-l ja kohtul.30 36. Kohatu on Kolmanda isiku kriitika nagu oleks Vaidlustaja isegi vaidlustusmenetluses oma õiguste kaitsel passiivne seonduvalt heastamismeetmetega.31 Toonitame, et VAKO hindab vaidlustatava otsuse õiguspärasust selle tegemise aja seisuga. Liiatigi pole VAKO hankija ning VAKO ei saa asuda hankija rolli, hakates pakkuja heastamismeetmeid ise nullist hindama. VAKO üksnes kontrollib hankija hinnangute õiguspärasust. Järelikult oleks põhimõtteliselt kohatu ja tarbetu esitada VAKO-le selles vaidlustusmenetluses põhjalikke selgitusi ja tõendeid heastamismeetmete kohta, kui VAKO niikuinii ei saa nende osas seisukohta võtta. VAKO saab üksnes hinnata seda, kas Hankija on käitunud õiguspäraselt, lükates Vaidlustaja heastamis- argumendid juba eos tagasi. 28 Kolmanda isiku seisukoht, p 5. 29 Kolmanda isiku seisukoht, p-d 9 ja 10. 30 RKHKo 3-20-1198, p 17. 31 Kolmanda isiku seisukoht, p 7.  NOVE - 7/7 - III MENETLUSKULUDE NIMEKIRI 37. Vaidlustaja taotles vaidlustuses, et kõik menetluskulud jäetaks Hankija kanda ja Vaidlustaja menetluskulud mõistetaks välja Hankijalt. Sellega seonduvalt esitab Vaidlustaja käesolevaga oma menetluskulude nimekirja. 38. Vaidlustaja on selles vaidlustusmenetluses kandnud menetluskulusid summas 4809,58 eurot, mis koosneb vaidlustuselt tasutud riigilõivust summas 1280 eurot ja lepingulise esindaja kuludest summas 3529,58 eurot (käibemaksuta). Vaidlustajale on osutatud õigusabi 16 h 25 min ulatuses tunnihinnaga 215 eurot (käibemaksuta). Esindajakulude täpsem spetsifikatsioon on esitatud alljärgnevalt: Kuupäev Teenuse kirjeldus Aeg Summa EUR ilma km-ta 29.05.2025 Kliendi saadetud kaasuse materjalidega tutvumine ja 1h 10m 250,83 nende esmane analüüs, vaidlustamise perspektiivi hinnang jm selgitused kliendile 6.06.2025 Töö hanke materjalidega ning kliendi saadetud 6h 40m 1 433,33 tõenditega; suhtlus ja nõupidamised kliendiga; õigusaktide ja kohtupraktika analüüs; vaidlustuse koostamine 9.06.2025 Konsulteeriv suhtlus kliendiga (vaidlustuse 0h 20m 71,67 viimistlemine) 19.06.2025 Tutvumine III isiku vastusega vaidlustusele ja selle 0h 30m 107,50 esmane analüüs 19.06.2025 Tutvumine hankija vastusega vaidlustusele ja selle 0h 45m 161,25 esmane analüüs 20.06.2025 Konsultatsioon kliendiga: täiendavate seisukohtade 0h 15m 53,75 üldine strateegia 25.06.2025 Õigusaktide ja kohtupraktika analüüs; täiendava 5h 00m 1 075,00 seisukoha koostamine 26.06.2025 Täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja 1h 45m 376,25 koostamine KOKKU: 16h 25m 3 529,58 39. Seega, kokkuvõttes taotleb Vaidlustaja, et VAKO mõistaks Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja viimase menetluskulud summas 4809,58 eurot. Vaidlustaja taotleb esindajakulude väljamõistmist käibemaksuta, kuna ta on käibemaksukohustuslane.32 Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat 32 RKHKm 11.05.2022, 3-20-663, p 23.