Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirja nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ muutmine

Rahandusministeerium Riigikantselei 26.06.2025 nr 1-4/25/2956 Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu koos seletuskirjaga. Selguse huvides lisame dokumentide juurde muudetava käskkirja tervikteksti. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Lisad: 1. Käskkirja muutmise eelnõu koos lisaga 2. Seletuskiri 3. Käskkirja tervikversioon koos muudatusega Sama: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjon liikmed ning Riigi Tugiteenuste Keskus Eerika Purgel, 626 0709 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  K Ä S K K I R I Tallinn 02.02.2023 nr 1-2/23/50 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks (lisa 1). Kinnitan toetuse andmise mitteheas seisundis veekogumite tervendamise 2022–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Volitan Riigimetsa Majandamise Keskuse täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide K liima ministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Minister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, asekantsler Antti Tooming ja asekantsler Marku Lamp, õigusosakond, eelarve- ja strateegiaosakond KINNITATUD 02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks Reguleerimisala Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Toetust eraldatakse programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ tulemuste saavutamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-le 7. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on veekogumite ökoloogilise seisundi parandamine, kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise. Toetatav tegevus panustab Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi alusel kehtestatud perioodi 2022–2027 veemajanduskavade eesmärkidesse, „Eesti 2035“ sihti „ Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne e lukeskkond“ ja mõõdikusse „Keskkonnatrendide indeks“. Toetatavad tegevused Toetatav tegevus on mitteheas seisundis veekogumite tervendamine. Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega . Riigiabi, sh vähese tähtsusega abi andmise analüüs tehakse rakendusüksuse poolt projekti raames enne iga objektiga seotud tegevuste tegemist. Riigiabi andmise või mitteandmise eest vastutab elluviija. Detailse iga-aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. Käskkirja kehtestamisel 90 kalendripäeva jooksul. Tulemused Punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on paranenud veekogumite ökoloogiline seisund Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiivi mõistes. Punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav näitaja on järgmine: Rakenduskava näitaja Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta 2024 vahe sihttase 2029 sihttase Selgitav teave Väljundnäitaja Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala (ha) 0 Ei kohaldu Ei kohaldu 300 Projekti tegevustega hõivatud territooriumi pindala. Andmeallikas on SFOS, projektiaruanded, projekti raames tehtav seire ja vajaduse korral riiklik seire. Projektile kehtestatakse vajaduse korral spetsiifilised näitajad projekti juhtrühmas. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija Rakendusasutus on K liimami nisteerium. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviija on Riigimetsa Majandamise Keskus. Projekti juhtrühm Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi esindajatest. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. Projekti juhtrühma juhib Riigimetsa Majandamise Keskus, kui projekti elluviija. . Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta, objekte juurde võtta ja ära jätta. 6. 8 . Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused projektis ära tehakse, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, samuti projekti eesmärke, kuluefektiivsust ja kulude abikõlblikkust. 6. 9 . Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeerium Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. Tegevuste eelarve Toetust makstakse Ühtekuuluvusfondist. Toetuse maksimaalne osakaal on 85% abikõlblikest kuludest ning projekti riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 15% abikõlblikest kuludest. Projekti kogueelarve on 5 425 882 ,00 4 705 882,00 eurot, millest toetus on 4 611 999,70 3 999 999,70 eurot ning riiklik kaasfinantseering 813 882,30 705 882,30 eurot. Projekti tegevuste eelarve ja ajakava on lisas 2. Detailse iga-aastase eelarve lisas 2 toodud eelarve piires kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve kehtestatakse 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. Kulude abikõlblikkus Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus ) §-dele 15, 16, ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud on järgmised projekti kulud, mis on otseselt vajalikud projekti punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks: mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks tehtavad otsesed kulud, muuhulgas uuringud ja maa soetamise kulud; seirega seotud kulud. riigilõivud; juriidilise nõustamise kulud ja notaritasud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga; teadusliku-, tehnilise-või finantsekspertiisi kulud; keskkonnamõju hindamise ja omanikujärelevalve kulud; kuni 5% ulatuses projekti abikõlblikest kuludest otseste tegevustega seonduvate töövahendite soetamise kulud; arvutite/seadmete riist- ja tarkvara ostmise kulud, mis on otseselt seotud korrastatud objektide tööga; juhendmaterjalide koostamise kulud; struktuuritoetuse kasutamisega seotud teavitamise kulud; käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; Projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruses § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest, on abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole: ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; üldkulud tegelike kulude alusel; kasutatud seadme ostmise kulud; paisjärvest sette eemaldamine, kui projektiga ei parandata kalade rändetingimusi ning kui see pole projekti eesmärgi täitmiseks vajalik ning kui seejuures setet ei võeta põllumajanduslikult või muul moel kasutusse. Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui see ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; arve või muu raamatupidamisdokument; asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, mille maksumus ületab 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. Viimane maksetaotlus esitatakse peale toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist kuid mitte hiljem kui 31. detsembril 2029. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31.märtsini 2030.a Elluviija kohustused Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 punktist j tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. jaanuariks ja 1. juuliks. Elluviija tagab projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise üldjuhul pärast projekti lõppmakse tegemist vähemalt 5 aasta jooksul. Elluviija kaasab järvede tervendamiseks tehtavate tööde planeerimisel asjakohase teadlase. Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. Elluviija esitab rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. Tegevuste elluviimise seire Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta ning hinnangut väljund- ning tulemusnäitaja 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt sama aasta 31.detsembriks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti väljund- ning tulemusnäitaja saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. Vahe- ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. Rakendusüksusel on õigus toetuse sihipärase kasutamise hindamiseks nõuda elluviijalt aruannete esitamist projekti viimase makse tegemise perioodile järgneva viie aasta jooksul. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioon tehakse ühendmääruse 7. peatüki kohaselt. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 02.02.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/50 Lisa nr 2 Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus (EUR) Abikõlblik summa (EUR) Toetuse summa (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetuse määr, % Riikliku kaasfinantseeringu määr, % 5 425 882 ,00 4 705 882,00 5 425 882 ,00 4 705 882,00 5 425 882 ,00 4 705 882,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 813 882,30 705 882,30 Ühtekuuluvusfond 4 611 999,70 3 999 999,70 Toetus kokku 5 425 882 ,00 4 705 882,00 KOKKU: 5 425 882 ,00 4 705 882,00 Tegevuse nimetus: Väljundnäitaja koos sihttasemega: 01.01.2022  31.12.2029 Programmi tegevus: mitteheas seisundis veekogumite tervendamine Veekogumi tervendamiseks rakendatud tegevustega hõivatud pindala (300 ha) Abikõlblik kogusumma (EUR) Ühtekuuluvusfondi toetus (EUR) Riiklik kaasfinantseering (EUR) Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine koos projektis tehtavatest töödest avalikkuse teavitamise ja eeluuringute ja seirega 4 401 132,00 5 121 132,00 4 352 962,20 3 740 962,20 768 169,80 660 169,80 Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 5 425 882 ,00 4 705 882,00 4 611 999,70 3 999 999,70 813 882,30 705 882,30 Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase käskkirjaga muudetakse toetuse andmise tingimusi Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“. Muudatusega lisatakse käskkirja lisaraha, et planeeritavad tegevused oleks võimalik ellu viia. Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute valdkonnajuht Olav Ojala (e-post [email protected], tel 626 2919) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709), Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb ühest punktist. Käskkirja 1 punktiga sätestatakse keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirja nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ lisarahastuse andmine veekogumite ökoloogilise seisundi parandamiseks. Projekti lisatakse juurde 720 000 eurot. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus”, rakenduskavaga kooskõlas olevas sekkumises „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine”, number 21.2.3.12. Euroopa Liidu struktuuritoetuste perioodi 2021-2027 raames on RMK-l võimalus korrastada nii vooluveekogusid kui parandada järvede seisundit. Projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ raames on hetkel juhtrühma poolt kinnitatud kuus vooluveekogu objekti (paisude likvideerimine), millest kaks on teostatud. Samuti on juhtrühmas kinnitatud nelja järve tervendamise uuringud ja teostus. Kogu projekti eelarve on nende kümne objektiga sisuliselt broneeritud (väikese jäägiga). Mustjõe korrastamisel Vihula 3 paisu tööde teostamiseks on vajalik täiendavalt eelarve suurendamine vähemalt 270 000 euro võrra. 1 Vihula 1 ja 2 paisud likvideeritakse praeguste plaanide kohaselt projektist „Elupaikade taastamine kliimamuutustega kohanemise valmisoleku suurendamiseks“. Lisavajadus projektis „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ tuleneb sellest, et projekti kogueelarvest vooluveekogude taastamiseks ette nähtud 1 miljoni euro piiri ületatakse ligikaudu 270 000 euroga. Lisaks on hetkel planeeritud ja juhtrühmas kinnitatud nelja järve eeluuringud ja seisundi parandamine summas 2,8 miljonit eurot. Seejuures ei ole hetkel arvestatud Pullijärve ja Neitsijärve (kaasneb Pühajärvega) tervendamise kuludega. Eeldatavalt (täpsem tulemus selgub uuringute käigus) on nelja järve tervendamiseks kuluv summa ligikaudu 450 000 euro võrra suurem esialgselt planeeritust. Eelpool toodule tuginedes taotleme projekti „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ lisavahendeid kokku 720 00 euro ulatuses. Käskkirjalist tegevusi toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelis 1. Meetme nimekirjas on toodud sekkumiste info välja ühel real EL toetuse summana 42,5 miljonit eurot. Tabel 1. Planeeritud meetme detailne jagunemine ELi toetuse ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad eelarve toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused (euro) osakaal (euro) (euro) (euro) Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000 85% 705 882 0 4 705 882 veekogumite tervendamine KOVi kliimameetmed 8 200 000 85% 872 942 574 118 9 647 060 ja muud kohanemise meetmed Meteoroloogilise, 5 220 000 85% 921 176 0 6 141 176 hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine 2 Eelarve muudatused toimuvad sekkumiste vahel. Sekkumisest 21.2.3.13 „KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed“ võtame ära kokku 986 160 eurot ning tõstame sekkumisse 21.2.3.12 „Mitteheas seisundis veekogumite tervendamine“ 720 000 eurot ning sekkumisse 21.2.3.14 „Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine“ 266 160 eurot. Detailsem muudatuste info on toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeritud meetme detailne jagunemine peale kolme sekkumisega seotud muudatuste tegemist. ELi Riiklik kaas- Oma- Kogu- Rahastatavad ELi toetuse toetuse finantseering finantseering maksumus tegevused eelarve (euro) osakaa (euro) (euro) (euro) l Kombineeritud 42 500 000 85% 2 500 000 5 000 000 50 000 000 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine; mitteheas seisundis veekogumite tervendamine; KOVi kliimameetmed ja muud kohanemise meetmed; meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine Kombineeritud 25 080 000 85% 0 4 425 882 29 505 882 sadeveesüsteemid, sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamine Mitteheas seisundis 4 000 000 + 85% 705 882 + 0 4 705 882 + veekogumite 612 000 108 000 = 720 000 = tervendamine =4 612 000 813 882 5 425 882 KOVi kliimameetmed 8 200 000 – 85% 872 941 – 574 118 9 647 060 – ja muud kohanemise 838 236 = 147 924 = 986 160 = meetmed 7 361 764 725 017 8 660 900 Meteoroloogilise, 5 220 000 + 85% 921 176 + 39 0 6 141 176 + hüdroloogilise ja 226 236 = 924 = 961 266 160 = keskkonnaseire ning 5 446 236 100 6 407 336 nende tugisüsteemide arendamine 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. 3 Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjas toodud muudatusega seoses hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse käskkirjas toodud mõõdikutele seatud sihttasemed ning toetusi antakse vastavalt rakenduskavas planeeritule. Käskkirja alusel antav toetus toetab valitsussektori eelarvepositsiooni. Käskkirjal on positiivne mõju rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamiseks. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Riigikantselei, Euroopa Komisjoni ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega. 4  EELNÕU 25.04.2025 KÄSKKIRI Tallinn Keskkonnaministri käskkirja 02.02.2023 nr 50 muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel: 1. Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirjas nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ tehakse järgnevad muudatused: 1.1 käskkirja lisa 1 punktis 8.3 asendatakse number „4 705 882,00“ numbriga „5 425 882,00“, number „3 999 999,70“ numbriga „4 611 999,70“ ja number „705 882,30“ numbriga „813 882,30“; 1.2 käskkirja lisa 2 asendatakse käesoleva käskkirja lisaga (lisa 1). Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis taristuminister Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus; SA Keskkonnainvesteeringute Keskus; Riigi Tugiteenuste Keskus 1  Taristuministri ….2025 käskkiri nr … „Keskkonnaministri käskkirjade 02.02.2023 nr 50 ja 08.12.2022 nr 421 muutmine“ Lisa 1 Keskkonnaministri 02.02.2023 Käskkirja nr 1-2/23/50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ Lisa 2 Toetuse andmine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks 2022–2029 tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik summa Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi toetuse Riikliku kaasfinantseeringu (EUR) (EUR) (EUR) määr, % määr, % 5 425 882,00 5 425 882,00 5 425 882,00 85 15 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 813 882,30 Ühtekuuluvusfond 4 611 999,70 Toetus kokku 5 425 882,00 KOKKU: 5 425 882,00  Väljundnäitaja koos Tegevuse nimetus: sihttasemega: 01.01.2022–31.12.2029 Programmi tegevus: mitteheas Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik seisundis veekogumite kogusumma toetus kaasfinantseering tervendamine (EUR) (EUR) (EUR) Mitteheas seisundis Veekogumi veekogumite tervendamine tervendamiseks koos projektis tehtavatest rakendatud tegevustega 5 121 132,00 4 352 962,20 768 169,80 töödest avalikkuse teavitamise hõivatud pindala (300 ja eeluuringute ja seirega ha) Otsene personalikulu 265 000,00 225 250,00 39 750,00 Ühtne määr 39 750,00 33 787,50 5 962,50 Kokku: 5 425 882,00 4 611 999,70 813 882,30 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/25-0701 - Keskkonnaministri 02.02.2023 käskkirja nr 50 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2022–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine mitteheas seisundis veekogumite tervendamiseks“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 10.07.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c0ca7f8-b3d5-41cc-8f19-410d0614c60e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0c0ca7f8-b3d5-41cc-8f19-410d0614c60e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main