Riigivaraseaduse muutmise seadus

EELNÕU Riigivaraseaduse muutmise seadus Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 75 lõi ke 3 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile, § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“ ; 2) paragrahvi 79 lõi ke 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile, § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“ ; 3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 1 4 järgmises sõnastuses: „ (1 4 ) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei vali t a rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik või töötaja . “; 4) paragrahvi 81 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva seadus e § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, siis ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul .“ ; 5 ) paragrahvi 87 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot ; “; 6 ) paragrahvi 87 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks ; 7 ) paragrahvi 87 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 4) punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui ta lle ei laiene audiitortegevuse seaduse § -s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanike ga või sihtasutuse kõigi asutaja tega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust ; “ ; 8 ) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.“ ; 9 ) paragrahv i 88 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks ; 10 ) paragrahv i 97 lõi k e 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks ; 11 ) paragrahv i 97 lõi k e 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ 2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevuse kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist ; “ ; 1 2 ) paragrahv i 97 lõi k e 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „1 3 nimetatud aruanded ja ülevaated “ tekstiosaga „1 2 nimetatud aruanded “ ; 1 3 ) paragrahv i 97 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) majandusaasta aruande ga samal ajal ülevaa t e selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu .“ ; 1 4 ) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osaluste“ sõnad ega „valitsemise, liikme- “ ; 1 5 ) paragrahvi 98 lõige 1 3 tunnistatakse kehtetuks ; 1 6 ) p aragrahvi 98 lõi ge 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas s eisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta. “ ; 1 7 ) paragrahvi 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „ äriühingu “ sõnadega „ , milles riigil on otsustusõigus, “ ; 1 8 ) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 5 1 järgmises sõnastuses: „ (5 1 ) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel. “ . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................202 5 . a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................202 5 . a ( allkirjastatud digitaalselt ) Riigivaraseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu ) algatamise peamiseks eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse 27 . veebruari l 2025 . a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetest lähtuvate muudatuste ja täienduste tegemine riigivaraseaduses (edaspidi RVS ). Ühtlasi tehakse üksikuid muudatusi h alduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks , mis ei tulene otseselt uuendatud osaluspoliitika põhimõtetest . Eelnõu ga täpsustatakse muuhulgas siseauditi kohustuse tekke lävendeid ja siseauditist loobumise tingimusi, luuakse riigivara valitsejal e võimalused nõukogu tööd kontrollimiseks senisest suuremal määral ning t äps ustatakse eraõiguslike juriidiliste isikute finantsplaneerimis e ja aruandluse nõudeid ning riigivara valitsemise ga seonduva t aruandlust . Kuna käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei too endaga kaasa olulisi õiguslikke muudatusi ega muud olulist mõju ning järgivad Vabariigi Valitsuse poolt 2025. a. veebruaris heaks kiidetud osaluspoliitika uuendatud põhimõtteid, siis t uginedes HÕNTE § 1 l õike 2 punktile 5 ei ole tehtud täiendavalt RVS -i muutmise väljatöötamiskavatsust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigi hangete osakonna juhataja Tarmo Porgand (tel 5885 1477 , e-post [email protected] ) , r iigi osaluspoliitika ja riigihangete osakon na juhtivanalüütik Kalle Viks (tel 5885 1378 , e-post [email protected] ), riigi osaluspoliitika ja riigi hangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag (tel 5885 1386 , e-post [email protected] ) ning riigi osaluspoliitika ja riigi hangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull (tel 5302 2908 , e-post [email protected] ). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi p ersonali- ja õigusosakon na õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493 , e-post [email protected] ). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi p ersonali- ja õigusosakon na keeletoimetaja Heleri Piip ( tel 5303 2849, e-post [email protected] ). 1.3. Märkused Eelnõu ga muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 202 5 . a jõustunud redaktsiooni ( RT I, 30.12.2024, 16 ). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga , Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega E uroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus . 2. S eaduse eesmärk Seaduseelnõu algatami se eesmärgiks on viia kehtiv õiguslik regulatsioon vastavusse 27. veebruaril 2025 . a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtete ga . Muudatused puudutavad peamiselt riigi äriühingute nõukogu liikmete valimist ja tagasi kutsumist , osaluse valitseja õigust tutvuda nõukogu koosolekute protokollide , materjalide j a siseauditite tulemustega ning s iseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisse ostmisest loobu mise tingimusi. Halduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks täpsustatakse ühtlasi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimist , nõukogu liikmete tööga seonduvat teavitus kohustust ning riigi osalusega eraõiguslike juriidilise isikute kvartaalse aruandlus e kohustus t . Seisuga 31. mai 2025 . a oli Eesti Vabariigil osalus 2 7 äriühingus, millest kolm ei oma enam aktiivset majandustegevust (AS Nordic Aviation Group (pankrotis) , AS Raudtee Varad (endine AS Operail ) võõrandas oma äritegevuse ja OÜ Transpordi Varahaldus tegeleb vara võõrandamisega). 2024. aastal kustutati registrist AS Eesti Loots (likvideeriti) , AS Eesti Vanglatööstus (likvideeriti) , AS Estonian Air (pankrotimenetlus lõppes) ning Terrasport OÜ ja Goldbalt OÜ (riigi kasuks konfiskeeritud osalused). Käesoleval aastal lisandus riigi äriühingute hulka Hexest Materials AS, mille notariaal s e asutamisotsus e allkirjastas rahandusminister 28. mail 2025 . a , kuid seletuskirja koostamise ajaks oli äriühing veel registrisse kandmata . Seisuga 31 . mai 2025 . a osales riik 6 5 sihtasutus es . 2024. aastal likvideeris riik SA Koeru Hooldekeskus, mille tegevus anti üle kohalikule omavalitsusele , ning asutas kolm uut sihtasutust – SA Tartu Kunstimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning SA Eesti Arhitektuurimuuseum. Käesoleval aastal lisandus riigi asutatud sihtasutuste hulka SA Viljandi Muuseum. Seisuga 31. mai 202 5 . a o saleb riik 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest üheksa olid piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kuus muud mittetulundusühingud. Eesti Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige , a valike andmete alusel o n riik liige vähemalt 25 välismaises juriidilises isikus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 1 8 punktist RVS-i muutmiseks. Punktidega 1 ja 2 (muudetakse RVS § 75 lõike 3 1 punkti 1; muudetakse RVS § 79 lõige 2 punkti 1) täpsusta takse riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse eelarvele sätestatud nõudeid . Kehtiva sõnastuse kohaselt peab eelarve vastama finantsplaanile , mida võib tõlgendada selliselt, et hälbed ei ole lubatud ühegi andmeühiku puhul ega kummaski suunas , kuigi nõude sisuline eesmärk on ära hoida kõige olulis ema te näitajate halvenemine keskvalitsuse eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse vaates. Selguse loomiseks ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätete sõnastust selliselt, et eelarves ei või põhitegevuse tulem olla väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu poolt kinnitatud finantsplaanis. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RVS § 81 lõikega 1 4 , et täpsustada riigi teenistujate (ministeeriumite ametnike ja töötajate) valimist äriühingu nõukogu sse. Muudatusega saab riigi äriühingus osaluse valitseja õigus e osalust valitseva ministeeriumi ametnik u või töötaja nõukogu liikmeks valimise ks ja nõukogust tagasi kuts umise ks oma äranägemisel ehk nimetamiskomitee ettepaneku st lähtuma ta. Muudatus ega taga takse suurem paindlikkus ja väiksem halduskoormus olukorras, kus osalus e valitseja soovib vahetada ministeeriumi esindajat riigi ainuosalusega äriühingu nõukogus. Teise lausega täpsustatakse, et osaluse valitseja õigus piirdub tema juhitava ministeeriumi ühe ametniku või töötaja valimise ga äriühingu nõukogu liikmeks . Eelnõu punktiga 4 muudetakse RVS § 81 lõige t 4 selliselt, et valdkonna eest vastutav al e ministri l e (rahandusministrile) jääb õigus teha ettepanek riigi asutatud sihtasutuse ühe nõukogu liikme valimise ettepaneku tegemise ks vaid juhul, kui sihtasutusel lasub RVS § 87 punktis 2 sätestatud siseaudiitori ametikoha moodustamise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustus . Muudatusega vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust riigi asutatud sihtasutuste nõukogudes, kuna senine esindatus e tase ei ole sisuliselt vajalik ega riigiteenistujate töökoormuse vaates otstarbekas . Finants - jm vajalikke kompetentse on riigi asutajaõiguste teostajal võimalik kaasata ka iseseisvalt ja vajaduspõhiselt . Väheneb rahandusministri koormus riigi asutajaõiguste teostajatele ettepanekute tegemisel ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormus . Sihtasutusi, kelle l on RVS § 87 punktis 2 sätestatud kohustus, on eelnõu koostamise hetkel kakskümmend . K ehti va seaduse kohaselt või b valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku vähemalt ühe nõukogu liikme valimiseks igas sihtasutuses, kus riigil on õigus valida vähemalt kaks nõukogu liiget (selliseid sihtasutusi on 2024. a lõpu seisuga 59 ) . Eelnõu punktidega 5 ja 6 (muudetakse § 87 punk ti 2; tunnistatakse kehtetuks § 87 punkt 3) muudetakse siseaudiitori ametikoha loo mis e või siseaudi itori teenuse ostmise kohustuse kohaldamise lävendeid . Siseauditi k ohustus tekib r iigi otsustusõigusega äriühing ul ja riigi asutatud sihtasutus el , mille bilansimaht bilansipäeva seisuga on suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Muudatuse tulemusel kasvab s iseauditi kohustusega äriühingute arv 1 8 -lt 1 9 -le (lisandub KredEx Krediidikindlustus) ning siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le. Siseauditi kohustuse tekke lävendite muutmise peamine eesmärk on hõlmata kohustusega vaid suuremad riigi asutatud sihtasutused ( kuni kolmandik riigi asutatud sihtasutuste üldarvu st ) , kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditi ga kaasnevad kulud sageli ebaproportsionaalseteks ning siseauditist loobutakse liiga kergekäeliselt. Lisaks ühtlustatakse siseauditi kohustuse tekke lävendid äriühingutel ja sihtasutustel, jättes äriühingute puhul arvestamata töötajate arvu ga ning arvestades samas lisaks müügitulule ka tuluga sihtfinantseerimise st. Eelnõu punktiga 7 muudetakse RVS § 87 punkti 4 selliselt, et siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest võib loobu da üksnes siis , ku i äriühingul või sihtasutusel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust , nõukogu otsus kooskõlastatakse eelnevalt kõigi omanike või asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasuta b siseauditite läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse siseauditi üksust. Muudatus ega antakse väiksemate le siseauditi kohustusega äriühingute le ja sihtasutuste le võimalus tagada esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigivara valitseja ressursside arvel , kui sel line lahendus osutub tõhusamaks ja vähendab halduskoormust . Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ja valdkondlikest riskidest ülevaadet omaval riigivara valitsejal teostada siseauditeid keskselt mitmes oma valitsemisel olevas ühingus. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse RVS § 87 punktiga 6 , sätestades osaluse valitseja õiguse tutvuda nõukogu töö ja siseaudi i t or i tegevusega seotud dokumentidega. Õigus hõlmab nõukogu koosoleku te protokolle ja materjale, siseauditite tulemusi ning teisi asjakohaseid dokumente. Muudatusega tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalve teostaja na , võimalda des osaluse valitseja te l jooksvalt hinnata riigi osalusega äriühingu te tegevuse tulemuslikkust ning riigi poolt seatud eesmärkide saavutamist . R iigi asutatud sihtasutus te puhul jääb nõukogu koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja materjalide edastamise kohustus kehtima. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RVS § 88 lõike 1 punkt 7 , kaota des riigi otsustusõigusega äriühingu üldkoosoleku kohustus e kehtestada nõukogu töökord ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kor d . Kuivõrd ä riseadustiku § 317 lõikest 11 tuleneb õigus kehtestada täpsem nõukogu töökor d põhikirja või üldkoosoleku või nõukogu otsusega , siis jääb üldkoosolekule endiselt pädevus kehte stada nõukogu töökord. Samas laiendatakse riigi osalusega äriühingu pädevate organite ringi , ke lle kaudu on võimalik nõukogu töökorda määratleda. Muudatuse tulemusel säilib üldkoosoleku pädevus kehtestada nõukogu liikmete töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord , kuna see tuleneb äriseadustiku § 326 l õikest 1 . Äriseadustiku § 189 lõikest 2 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka osaühingutele , millel on nõukogu. Kuna RVS § 88 l õike 1 p unkti 2 kohaselt peab äriühingul, milles riigil on otsustusõigus, olema nõukogu, siis puudub vajadus samasisulist kohustust dubleerida. Eelnõu punkti de ga 10 ja 11 (tunnistatakse kehtetuks § 97 lõike 6 punkt 1 ja muudetakse § 97 lõike 6 punkti 2) muudetakse kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning kvartali majandustegevuse ülevaate avalikustamise tähtaeg u . Muudatuse ga kaotatakse esimese ja kolmanda ning teise ja neljanda kvartali finants teabe avalikustamis e le rakendatavate tähtaegade eri nev us reeglite lihtsustamise ja teabe avalikustamise regulaarsuse eesmärgil . K ahekuulise tähtaja kehtestamine teabe avalikustamisele leevendab ka lühikesest tähtajast tekkivaid liigseid ressursikulusid ettevõtetel, kelle aruandlusele kehtivad komplekssemad nõuded, nt börsiettevõtted, ning vähendab vig ade tekkimise ohtu . Sarnase tähtaja ga vahearuannete avaldamise kohustus on ka Nasdaq Tallinna börsi emitentidel. Ühtlasi asendatakse muudatusega kvartaalne aruandlus jooksva aasta kumulatiivse aruandlusega. Kumulatiivsed andmed omavad lugeja jaoks suuremat ülevaatlikkust ning muudatus kõrvaldab formaalse rikkumise olukorras, kus juriidiline isik avalikustab neljanda kvartali aruandluse asemel auditeerimata aastaaruande. Punktidega 1 2 – 1 5 (muudetakse § 97 lõige 6 punkti 3 , täiendatakse § 97 lõiget 6 , muudetakse § 98 pealkirja , tunnistatakse kehtetuks § 98 lõige 1 3 ) muudetakse seni kehtinud § 98 lõi k e s 1 3 sätestatud kohustuse asukohta ning sellega seoses parandatakse asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid ning sätete sõnastust. Muudatuse eesmärgiks on korrastada seaduse ülesehitust sätete sisust lähtuvalt. Eelnõu punktiga 1 6 muudetakse RVS § 98 lõiget 4 selliselt, et sätte sõnastus vastaks mittetulundusü hingute seaduse ( MTÜS ) § 1 lõike le 1 , mille kohaselt on m ittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus ehk mittetulundusühi ng utel ei saa olla kohustuslik ku liikmesust. O salemi st omandiga seotud kohustusliku liikmesusega ühistutes ei ole otstarbekas aruandluskohustus ega katta , sest kohustuslikkusest tulenevalt ei teki vajadust hinnata, kas osalemise eesmärgid on täidetud ja/või kas osalemine on jätkuvalt riigi eesmärkide saavutamiseks vajalik . Eelnõu punkti de ga 1 7 ja 1 8 täiendatakse RVS § 98 lõiget 5 ning lisatakse lõige 5 1 , et täpsustada § 98 lõigetes 2 – 4 sätestatud seisukohtade ja teabe esitamise tähtaeg u. Muudatus puudutab riigi osalusega äriühinguid, milles riigil ei ole otsustusõigust, sidudes seisukohtade ja teabe esitamise ning avalikustamise tähtajad majandusaasta aruande kinnitamise hetkega . Otsustusõiguse puudumisel ei saa riigivara valitseja tagada, et äriühingu üldkoosolek toimub nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist , mistõttu ei pruugi kehtiv teabe esitamise tähtaeg 10. mai olla realistlik . Riigi otsustusõiguse puudumisel rakendub äriühingule äriseadustikust tulenev kohustus esita da kinnitatud majandusaasta aruan n e äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning otstarbekas on siduda teabe esitamise tähtaeg majandusaasta aruande kinnitamisega . 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. S otsiaal n e, sealhulgas demograafili ne mõju Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju . 6.2. Mõ ju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3. Mõju majandusele Eelnõul puudub otsene mõju majandusele, kaudsed mõ jud avalduvad läbi tõhusama järelevalve riigieelarveliste toetuste kasutamise üle ning läbi võimalike rikkumistega seotud riskide vähendamise . Eelnõuga ei muutu riigi ettevõtluses osalemise ulatus ega ka seniste osaluste omamise eesmärgid. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja loodus keskkonnale puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu jõustumisel puudub mõju kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõuga kehtestatavad täiendavad tingimused siseauditist loobumiseks vähendavad võimalusi sisekontrollisüsteemide kergekäeliseks nõrgestamiseks, tõhustavad järelevalvet juriidiliste isikute tegevuse (sh riigieelarve li st e toetuste kasutamise) üle ning vähendavad võimalike rikkumistega seotud riske, sh korruptsiooniriski ning suurendavad usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste teg e vust ning riigivara valitseja tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku , asutaja või liikmena . Äriühingute ja sihtasutuste majandusnäitajate baasil on sisuliselt võimatu usaldusväärselt hinnata eelnõuga tehtav ate muudatus te otsest mõju juriidiliste isikute majandustulemus tele ja/või eesmärkide saavutamise tõhusus ele . Äriühingute ja sihtasutuste tegevust mõjutavad samaaegselt väga palju nii sisemisi kui ka väliseid faktoreid, mis võivad üksteist võimendada või töötada hoopis vastassuunaliselt. Samas võib juba üldtunnustatud põhimõtteks ja järelduseks pidada, et heade juhtimistavade järgimine on positiivse mõjuga iga organisatsiooni tulemustele, mistõttu nende uuendamine lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest praktikatest on loomulik ja ootuspärane . Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel. Mõju halduskoormusele Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete valimist puudutav muudatus vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja sellega kaasnevat halduskoormust. Hinnanguliselt võib nimetamiskomitee koosolekute arv väheneda vähemalt kahe koosoleku võrra aastas, mis tähendab otsest rahalist kokkuhoidu vähemalt 1800 eurot aastas , millele lisandub koosolekute ettevalmistamise , läbiviimise ja protokollimisega seotud halduskoormuse langusest tulenev tõhususe kasv. Riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimise ettepaneku tegemist puudutav muudatus vähendab rahandusministri töö koormust ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormust 39 sihtasutuse nõukogu töös osalemisel . Lähtudes nõukogu koosolekute sageduse miinimumnõudest ning hinnangulisest ajakulust 4 tundi koosoleku kohta, vabastab muudatus aastas vähemalt 624 tundi inimressurssi põhikohustuste tõhusamaks täitmiseks . 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ega tulusid, välja arvatud osas, mis puudutab siseauditite läbiviimist riigi otsustusõigusega äriühing utes ja sihtasutus t e s, millel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ja mis on siseauditist loobunud . Kui riigi asutatud sihtasutus või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus , otsustab loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest , tagatakse esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja ressursside arvel , kasutades siseauditite läbiviimiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust . Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt puudus kohustus sellist siseauditi üksust kasutada . Muudatus e ga kaasne vate kulud e suurus ei ole prognoositav , kuna puudub ülevaatlik teave siseauditist loobunud isikute arvu kohta ning seega ei ole ka võimalik hinnata , kas muudatus toob kaasa pe rsonali - või majanduskulude kasvu. Siseauditist loobumise võimalus kaob 1 0 äriühingul ja neljal sihtasutusel, siseauditist loobumise võimalus kitseneb kaheksal äriühingul ja 16 sihtasutusel , siseauditi kohustus tekib ühel äriühingu ja kaob 27 sihtasutusel ning m uudatus est mõjutamata jäävad neli äriühingut ning 17 sihtasutust. Ülejäänud muudatused on töö- ja haldus koormust ning seega kulusid vähendava või efektiivsust suurendava mõjuga , mille rahaline hindamine on keeruline. Juriidilise isiku f inantsplaani ja eelarve omavahelise vastavuse nõude täpsustamine muudab eelarve koostamise protsessi paindlikumaks, selgemaks , vähendab nõukogu halduskoormust ning aitab vältida üksuse ootamatut negatiivset mõju riigieelarve le. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üld ises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse kooskõlastamise ks eelnõud e infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele , R iigikantselei le , Riigikontroll ile , R iigimetsa Majandamise Keskusele, Vaba riigi Presidendi Kantseleile ning ühtlasi saadeti arvamuse avaldamiseks kõikidele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. Algatab Vabariigi Valitsus 2025 Justiits- ja Digiministeerium Meie 26.06.2025 nr 1.1-10.1/2978-1 Riigivaraseaduse muutmise seadus Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis on koos seletuskirjaga kättesaadav eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 2) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Lisaadressaadid: Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Kaitseministeerium Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Välisministeerium Riigikantselei Riigikontroll Riigimetsa Majandamise Keskus Vabariigi Presidendi kantselei Hendrik Kull 5302 2908 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Riigivaraseaduse muutmise seadus Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 75 lõike 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile, § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“; 2) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile, § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“; 3) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja võib osaluse valitseja riigi äriühingu nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva ministeeriumi ametnik või töötaja.“; 4) paragrahvi 81 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste teostajal õigus määrata üle ühe liikme, siis ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.“; 5) paragrahvi 87 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot;“; 6) paragrahvi 87 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 87 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanikega või sihtasutuse kõigi asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust;“; 8) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud dokumentidega.“; 9) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevuse kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;“; 12) paragrahvi 97 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „13 nimetatud aruanded ja ülevaated“ tekstiosaga „12 nimetatud aruanded“; 13) paragrahvi 97 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse liikmele makstud täiendav tasu.“; 14) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osaluste“ sõnadega „valitsemise, liikme- “; 15) paragrahvi 98 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 98 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.“; 17) paragrahvi 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „äriühingu“ sõnadega „, milles riigil on otsustusõigus,“; 18) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal oma veebilehel.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, „.....“....................2025. a Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a (allkirjastatud digitaalselt)  Riigivaraseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) algatamise peamiseks eesmärgiks on Vabariigi Valitsuse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetest1 lähtuvate muudatuste ja täienduste tegemine riigivaraseaduses (edaspidi RVS). Ühtlasi tehakse üksikuid muudatusi halduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks, mis ei tulene otseselt uuendatud osaluspoliitika põhimõtetest. Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas siseauditi kohustuse tekke lävendeid ja siseauditist loobumise tingimusi, luuakse riigivara valitsejale võimalused nõukogu tööd kontrollimiseks senisest suuremal määral ning täpsustatakse eraõiguslike juriidiliste isikute finantsplaneerimise ja aruandluse nõudeid ning riigivara valitsemisega seonduvat aruandlust. Kuna käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei too endaga kaasa olulisi õiguslikke muudatusi ega muud olulist mõju ning järgivad Vabariigi Valitsuse poolt 2025. a. veebruaris heaks kiidetud osaluspoliitika uuendatud põhimõtteid, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole tehtud täiendavalt RVS-i muutmise väljatöötamiskavatsust. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand (tel 5885 1477, e-post [email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik Kalle Viks (tel 5885 1378, e-post [email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag (tel 5885 1386, e-post [email protected]) ning riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull (tel 5302 2908, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, e-post [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõuga muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 30.12.2024, 16). Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus. 1 https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025- 02/osaluspoliitika%20p%C3%B5himotted%202025_0.pdf 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnõu algatamise eesmärgiks on viia kehtiv õiguslik regulatsioon vastavusse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetega. Muudatused puudutavad peamiselt riigi äriühingute nõukogu liikmete valimist ja tagasi kutsumist, osaluse valitseja õigust tutvuda nõukogu koosolekute protokollide, materjalide ja siseauditite tulemustega ning siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisse ostmisest loobumise tingimusi. Halduskoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks täpsustatakse ühtlasi riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimist, nõukogu liikmete tööga seonduvat teavituskohustust ning riigi osalusega eraõiguslike juriidilise isikute kvartaalse aruandluse kohustust. Seisuga 31. mai 2025. a oli Eesti Vabariigil osalus 27 äriühingus, millest kolm ei oma enam aktiivset majandustegevust (AS Nordic Aviation Group (pankrotis), AS Raudtee Varad (endine AS Operail) võõrandas oma äritegevuse ja OÜ Transpordi Varahaldus tegeleb vara võõrandamisega). 2024. aastal kustutati registrist AS Eesti Loots (likvideeriti), AS Eesti Vanglatööstus (likvideeriti), AS Estonian Air (pankrotimenetlus lõppes) ning Terrasport OÜ ja Goldbalt OÜ (riigi kasuks konfiskeeritud osalused). Käesoleval aastal lisandus riigi äriühingute hulka Hexest Materials AS, mille notariaalse asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister 28. mail 2025. a, kuid seletuskirja koostamise ajaks oli äriühing veel registrisse kandmata. Seisuga 31. mai 2025. a osales riik 65 sihtasutuses. 2024. aastal likvideeris riik SA Koeru Hooldekeskus, mille tegevus anti üle kohalikule omavalitsusele, ning asutas kolm uut sihtasutust – SA Tartu Kunstimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning SA Eesti Arhitektuurimuuseum. Käesoleval aastal lisandus riigi asutatud sihtasutuste hulka SA Viljandi Muuseum. Seisuga 31. mai 2025. a osaleb riik 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest üheksa olid piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kuus muud mittetulundusühingud. Eesti Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, avalike andmete alusel on riik liige vähemalt 25 välismaises juriidilises isikus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 18 punktist RVS-i muutmiseks. Punktidega 1 ja 2 (muudetakse RVS § 75 lõike 31 punkti 1; muudetakse RVS § 79 lõige 2 punkti 1) täpsustatakse riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse eelarvele sätestatud nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab eelarve vastama finantsplaanile, mida võib tõlgendada selliselt, et hälbed ei ole lubatud ühegi andmeühiku puhul ega kummaski suunas, kuigi nõude sisuline eesmärk on ära hoida kõige olulisemate näitajate halvenemine keskvalitsuse eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse vaates. Selguse loomiseks ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätete sõnastust selliselt, et eelarves ei või põhitegevuse tulem olla väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu poolt kinnitatud finantsplaanis. Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RVS § 81 lõikega 14, et täpsustada riigiteenistujate (ministeeriumite ametnike ja töötajate) valimist äriühingu nõukogusse. Muudatusega saab riigi äriühingus osaluse valitseja õiguse osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja nõukogu liikmeks valimiseks ja nõukogust tagasi kutsumiseks oma äranägemisel ehk nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Muudatusega tagatakse suurem paindlikkus ja väiksem halduskoormus olukorras, kus osaluse valitseja soovib vahetada ministeeriumi esindajat riigi ainuosalusega äriühingu nõukogus. Teise lausega täpsustatakse, et osaluse valitseja õigus piirdub tema juhitava ministeeriumi ühe ametniku või töötaja valimisega äriühingu nõukogu liikmeks. Eelnõu punktiga 4 muudetakse RVS § 81 lõiget 4 selliselt, et valdkonna eest vastutavale ministrile (rahandusministrile) jääb õigus teha ettepanek riigi asutatud sihtasutuse ühe nõukogu liikme valimise ettepaneku tegemiseks vaid juhul, kui sihtasutusel lasub RVS § 87 punktis 2 sätestatud siseaudiitori ametikoha moodustamise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustus. Muudatusega vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust riigi asutatud sihtasutuste nõukogudes, kuna senine esindatuse tase ei ole sisuliselt vajalik ega riigiteenistujate töökoormuse vaates otstarbekas. Finants- jm vajalikke kompetentse on riigi asutajaõiguste teostajal võimalik kaasata ka iseseisvalt ja vajaduspõhiselt. Väheneb rahandusministri koormus riigi asutajaõiguste teostajatele ettepanekute tegemisel ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormus. Sihtasutusi, kellel on RVS § 87 punktis 2 sätestatud kohustus, on eelnõu koostamise hetkel kakskümmend2. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister teha ettepaneku vähemalt ühe nõukogu liikme valimiseks igas sihtasutuses, kus riigil on õigus valida vähemalt kaks nõukogu liiget (selliseid sihtasutusi on 2024. a lõpu seisuga 59). Eelnõu punktidega 5 ja 6 (muudetakse § 87 punkti 2; tunnistatakse kehtetuks § 87 punkt 3) muudetakse siseaudiitori ametikoha loomise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustuse kohaldamise lävendeid. Siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja riigi asutatud sihtasutusel, mille bilansimaht bilansipäeva seisuga on suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Muudatuse tulemusel kasvab siseauditi kohustusega äriühingute arv 18-lt 19-le (lisandub KredEx Krediidikindlustus) ning siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le. Siseauditi kohustuse tekke lävendite muutmise peamine eesmärk on hõlmata kohustusega vaid suuremad riigi asutatud sihtasutused (kuni kolmandik riigi asutatud sihtasutuste üldarvust), kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditiga kaasnevad kulud sageli ebaproportsionaalseteks ning siseauditist loobutakse liiga kergekäeliselt. Lisaks ühtlustatakse siseauditi kohustuse tekke lävendid äriühingutel ja sihtasutustel, jättes äriühingute puhul arvestamata töötajate arvuga ning arvestades samas lisaks müügitulule ka tuluga sihtfinantseerimisest. Eelnõu punktiga 7 muudetakse RVS § 87 punkti 4 selliselt, et siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest võib loobuda üksnes siis, kui äriühingul või sihtasutusel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust, nõukogu otsus kooskõlastatakse eelnevalt kõigi omanike või asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse siseauditi üksust. Muudatusega antakse väiksematele siseauditi kohustusega äriühingutele ja sihtasutustele võimalus tagada esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigivara valitseja ressursside arvel, kui selline 2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Maaelu Edendamise SA, SA Viljandi Haigla, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur SA, SA Tehvandi Spordikeskus, SA CR13, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus, SA Eesti Kontsert, SA Narva Muuseum, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Eesti Meremuuseum, SA Saaremaa Muuseum, SA Teater Vanemuine, SA Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni SA, Spordikoolituse ja - Teabe SA lahendus osutub tõhusamaks ja vähendab halduskoormust. Muudatus võimaldab valdkonna eest vastutaval ja valdkondlikest riskidest ülevaadet omaval riigivara valitsejal teostada siseauditeid keskselt mitmes oma valitsemisel olevas ühingus. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse RVS § 87 punktiga 6, sätestades osaluse valitseja õiguse tutvuda nõukogu töö ja siseaudiitori tegevusega seotud dokumentidega. Õigus hõlmab nõukogu koosolekute protokolle ja materjale, siseauditite tulemusi ning teisi asjakohaseid dokumente. Muudatusega tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalve teostajana, võimaldades osaluse valitsejatel jooksvalt hinnata riigi osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkust ning riigi poolt seatud eesmärkide saavutamist. Riigi asutatud sihtasutuste puhul jääb nõukogu koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja materjalide edastamise kohustus kehtima. Eelnõu punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks RVS § 88 lõike 1 punkt 7, kaotades riigi otsustusõigusega äriühingu üldkoosoleku kohustuse kehtestada nõukogu töökord ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord. Kuivõrd äriseadustiku § 317 lõikest 11 tuleneb õigus kehtestada täpsem nõukogu töökord põhikirja või üldkoosoleku või nõukogu otsusega, siis jääb üldkoosolekule endiselt pädevus kehtestada nõukogu töökord. Samas laiendatakse riigi osalusega äriühingu pädevate organite ringi, kelle kaudu on võimalik nõukogu töökorda määratleda. Muudatuse tulemusel säilib üldkoosoleku pädevus kehtestada nõukogu liikmete töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord, kuna see tuleneb äriseadustiku § 326 lõikest 1. Äriseadustiku § 189 lõikest 2 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka osaühingutele, millel on nõukogu. Kuna RVS § 88 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab äriühingul, milles riigil on otsustusõigus, olema nõukogu, siis puudub vajadus samasisulist kohustust dubleerida. Eelnõu punktidega 10 ja 11 (tunnistatakse kehtetuks § 97 lõike 6 punkt 1 ja muudetakse § 97 lõike 6 punkti 2) muudetakse kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning kvartali majandustegevuse ülevaate avalikustamise tähtaegu. Muudatusega kaotatakse esimese ja kolmanda ning teise ja neljanda kvartali finantsteabe avalikustamisele rakendatavate tähtaegade erinevus reeglite lihtsustamise ja teabe avalikustamise regulaarsuse eesmärgil. Kahekuulise tähtaja kehtestamine teabe avalikustamisele leevendab ka lühikesest tähtajast tekkivaid liigseid ressursikulusid ettevõtetel, kelle aruandlusele kehtivad komplekssemad nõuded, nt börsiettevõtted, ning vähendab vigade tekkimise ohtu. Sarnase tähtajaga vahearuannete avaldamise kohustus on ka Nasdaq Tallinna börsi emitentidel. Ühtlasi asendatakse muudatusega kvartaalne aruandlus jooksva aasta kumulatiivse aruandlusega. Kumulatiivsed andmed omavad lugeja jaoks suuremat ülevaatlikkust ning muudatus kõrvaldab formaalse rikkumise olukorras, kus juriidiline isik avalikustab neljanda kvartali aruandluse asemel auditeerimata aastaaruande. Punktidega 12–15 (muudetakse § 97 lõige 6 punkti 3, täiendatakse § 97 lõiget 6, muudetakse § 98 pealkirja, tunnistatakse kehtetuks § 98 lõige 13) muudetakse seni kehtinud § 98 lõikes 13 sätestatud kohustuse asukohta ning sellega seoses parandatakse asjakohastes sätetes sisalduvaid viiteid ning sätete sõnastust. Muudatuse eesmärgiks on korrastada seaduse ülesehitust sätete sisust lähtuvalt. Eelnõu punktiga 16 muudetakse RVS § 98 lõiget 4 selliselt, et sätte sõnastus vastaks mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lõikele 1, mille kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus ehk mittetulundusühingutel ei saa olla kohustuslikku liikmesust. Osalemist omandiga seotud kohustusliku liikmesusega ühistutes ei ole otstarbekas aruandluskohustusega katta, sest kohustuslikkusest tulenevalt ei teki vajadust hinnata, kas osalemise eesmärgid on täidetud ja/või kas osalemine on jätkuvalt riigi eesmärkide saavutamiseks vajalik. Eelnõu punktidega 17 ja 18 täiendatakse RVS § 98 lõiget 5 ning lisatakse lõige 51, et täpsustada § 98 lõigetes 2–4 sätestatud seisukohtade ja teabe esitamise tähtaegu. Muudatus puudutab riigi osalusega äriühinguid, milles riigil ei ole otsustusõigust, sidudes seisukohtade ja teabe esitamise ning avalikustamise tähtajad majandusaasta aruande kinnitamise hetkega. Otsustusõiguse puudumisel ei saa riigivara valitseja tagada, et äriühingu üldkoosolek toimub nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, mistõttu ei pruugi kehtiv teabe esitamise tähtaeg 10. mai olla realistlik. Riigi otsustusõiguse puudumisel rakendub äriühingule äriseadustikust tulenev kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning otstarbekas on siduda teabe esitamise tähtaeg majandusaasta aruande kinnitamisega. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Eelnõul puudub sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Eelnõul puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 6.3. Mõju majandusele Eelnõul puudub otsene mõju majandusele, kaudsed mõjud avalduvad läbi tõhusama järelevalve riigieelarveliste toetuste kasutamise üle ning läbi võimalike rikkumistega seotud riskide vähendamise. Eelnõuga ei muutu riigi ettevõtluses osalemise ulatus ega ka seniste osaluste omamise eesmärgid. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu- ja looduskeskkonnale puudub. 6.5. Mõju regionaalarengule Mõju regionaalarengule puudub. 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõu jõustumisel puudub mõju kohalike omavalitsuste korraldusele. Eelnõuga kehtestatavad täiendavad tingimused siseauditist loobumiseks vähendavad võimalusi sisekontrollisüsteemide kergekäeliseks nõrgestamiseks, tõhustavad järelevalvet juriidiliste isikute tegevuse (sh riigieelarveliste toetuste kasutamise) üle ning vähendavad võimalike rikkumistega seotud riske, sh korruptsiooniriski ning suurendavad usaldusväärsust ja läbipaistvust. Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning riigivara valitseja tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku, asutaja või liikmena. Äriühingute ja sihtasutuste majandusnäitajate baasil on sisuliselt võimatu usaldusväärselt hinnata eelnõuga tehtavate muudatuste otsest mõju juriidiliste isikute majandustulemustele ja/või eesmärkide saavutamise tõhususele. Äriühingute ja sihtasutuste tegevust mõjutavad samaaegselt väga palju nii sisemisi kui ka väliseid faktoreid, mis võivad üksteist võimendada või töötada hoopis vastassuunaliselt. Samas võib juba üldtunnustatud põhimõtteks ja järelduseks pidada, et heade juhtimistavade järgimine on positiivse mõjuga iga organisatsiooni tulemustele, mistõttu nende uuendamine lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest praktikatest on loomulik ja ootuspärane. Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel. Mõju halduskoormusele Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete valimist puudutav muudatus vähendab nimetamiskomitee töökoormust ja sellega kaasnevat halduskoormust. Hinnanguliselt võib nimetamiskomitee koosolekute arv väheneda vähemalt kahe koosoleku võrra aastas, mis tähendab otsest rahalist kokkuhoidu vähemalt 1800 eurot aastas, millele lisandub koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja protokollimisega seotud halduskoormuse langusest tulenev tõhususe kasv. Riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimise ettepaneku tegemist puudutav muudatus vähendab rahandusministri töökoormust ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate töökoormust 39 sihtasutuse nõukogu töös osalemisel. Lähtudes nõukogu koosolekute sageduse miinimumnõudest ning hinnangulisest ajakulust 4 tundi koosoleku kohta, vabastab muudatus aastas vähemalt 624 tundi inimressurssi põhikohustuste tõhusamaks täitmiseks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seadusega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ega tulusid, välja arvatud osas, mis puudutab siseauditite läbiviimist riigi otsustusõigusega äriühingutes ja sihtasutustes, millel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ja mis on siseauditist loobunud. Kui riigi asutatud sihtasutus või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, otsustab loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, tagatakse esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja ressursside arvel, kasutades siseauditite läbiviimiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust. Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt puudus kohustus sellist siseauditi üksust kasutada. Muudatusega kaasnevate kulude suurus ei ole prognoositav, kuna puudub ülevaatlik teave siseauditist loobunud isikute arvu kohta ning seega ei ole ka võimalik hinnata, kas muudatus toob kaasa personali- või majanduskulude kasvu. Siseauditist loobumise võimalus kaob 10 äriühingul ja neljal sihtasutusel, siseauditist loobumise võimalus kitseneb kaheksal äriühingul ja 16 sihtasutusel, siseauditi kohustus tekib ühel äriühingu ja kaob 27 sihtasutusel ning muudatusest mõjutamata jäävad neli äriühingut ning 17 sihtasutust. Ülejäänud muudatused on töö- ja halduskoormust ning seega kulusid vähendava või efektiivsust suurendava mõjuga, mille rahaline hindamine on keeruline. Juriidilise isiku finantsplaani ja eelarve omavahelise vastavuse nõude täpsustamine muudab eelarve koostamise protsessi paindlikumaks, selgemaks, vähendab nõukogu halduskoormust ning aitab vältida üksuse ootamatut negatiivset mõju riigieelarvele. 8. Rakendusaktid Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile, Riigikontrollile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Vabariigi Presidendi Kantseleile ning ühtlasi saadeti arvamuse avaldamiseks kõikidele riigi osalusega äriühingutele ja riigi asutatud sihtasutustele. Algatab Vabariigi Valitsus 2025