Rahandusministeerium 25.06.2025 nr 1-14/25/2927
Kliimaministeeriumi seisukohad riigi osalemise
eesmärkide täitmise ja osaluste valitsemise kohta
2024. aastal (äriühingud ja sihtasutused)
Riigivaraseaduse § 98 lõikest 5 tulenevalt esitame seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise
ja riigi osaluse valitsemise kohta Kliimaministeeriumi valitsetavates äriühingutes ning riigi
asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta
2024. aastal.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Kuldar Leis Andres Sutt
energeetika- ja keskkonnaminister energeetika- ja
kliimaminister
Lisa: Kliimaministeeriumi seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja osaluste
valitsemise kohta 2024. aastal
Margit Dengo, 6232254
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/
[email protected] / www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
KLIIMAMINISTEERIUMI SEISUKOHAD RIIGI
OSALEMISE EESMÄRKIDE TÄITMISE JA
OSALUSTE VALITSEMISE KOHTA 2024. AASTAL
(äriühingud ja sihtasutused)
Ma
Sisukord
Sisukord........................................................................................................................................................... 2
1. Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3
1.1. Energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisel osalused seisuga 31.12.2024 ..............................3
1.2. Taristuministri valitsemisel osalused seisuga 31.12.2024 .............................................................3
2. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse valitsemise kohta äriühingutes ...... 4
2.1. AS ALARA ........................................................................................................................................4
2.2. Elering AS........................................................................................................................................6
2.3. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus ............................................................................................7
2.4. AS Ökosil .........................................................................................................................................8
2.5. AS Eesti Raudtee ............................................................................................................................9
2.6. AS Raudtee Varad ........................................................................................................................ 11
2.7. AS Tallinna Lennujaam ................................................................................................................ 12
2.8. AS Tallinna Sadam ....................................................................................................................... 14
2.9. AS Saarte Liinid ............................................................................................................................ 15
2.10. Lennuliiklusteeninduse AS........................................................................................................... 16
2.11. OÜ Rail Baltic Estonia .................................................................................................................. 17
2.12. OÜ Transpordi Varahaldus .......................................................................................................... 19
2.13. AS Teede Tehnokeskus ................................................................................................................ 20
3. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ........... 22
3.1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ......................................................................................... 22
4. Kokkuvõttev tabel seisukohadest ..................................................................................................... 24
1. Sissejuhatus
Riigivaraseaduse § 98 lõigetest 2 ja 3 tulenevalt esitame seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi
osaluse valitsemise kohta Kliimaministeeriumi (edaspidi ka KLIM) valitsetavates äriühingutes ning riigi
asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide saavutamise ja asutajaõiguste teostamise kohta.
Aruanne käsitleb perioodi 01.01.2024 kuni 31.12.2024 ning välja on toodud ka muutused 2025. aasta
jooksul kuni aruande esitamiseni.
1.1. Energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisel osalused seisuga 31.12.2024
Aktsia- või KLIM
Ärinimi Registrikood Ühingu liik
osakapital (EUR) osalus
1. AS A. L. A. R. A.1 10462309 äriühing 862 900 100%
2. Elering AS 11022625 äriühing 229 890 000 100%
3. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus 10057662 äriühing 1 582 126 100%
4. AS Ökosil 10446139 äriühing 175 118 35%
5. SA Keskkonnainvesteeringute keskus 90005946 sihtasutus
1.2. Taristuministri valitsemisel osalused seisuga 31.12.2024
Aktsia- või KLIM
Ärinimi Registrikood Ühingu liik
osakapital (EUR) osalus
6. AS Eesti Raudtee 11575838 äriühing 80 302 814 100%
7. AS Raudtee Varad2 11575850 äriühing 24 476 466 100%
8. AS Tallinna Lennujaam 10349560 äriühing 45 617 280 100%
9. AS Tallinna Sadam 10137319 äriühing 263 000 000 67%
10. AS Saarte Liinid 10216057 äriühing 9 648 500 100%
11. Lennuliiklusteeninduse AS 10341618 äriühing 10 112 940 100%
12. OÜ Rail Baltic Estonia 12734109 äriühing 2 510 100%
13. OÜ Transpordi Varahaldus 12927802 äriühing 1 000 000 100%
14. AS Teede Tehnokeskus3 10701123 äriühing 1 055 400 100%
15. AS Nordic Aviation Group4 12927848 äriühing 4 000 000 100%
1
AS A. L. A. R. A. tegutseb alates 20.01.2025 AS ALARA ärinime all. 20.01.2025 registreeriti aktsiakapitaliks
2 929 500 eurot.
2
AS Raudtee Varad tegutses AS Operail ärinime all kuni 17.12.2024.
3
AS Teede Tehnokeskus aktsiad anti Kliimaministeeriumile üle 6.12.2024.
4
20.11.2024 esitas AS Nordic Aviation Group pankrotiavalduse ja pankrot kuulutati välja 28.01.2025. Seetõttu
ei ole AS-i Nordic Aviation Group aruandes käsitletud.
3
2. Seisukohad riigi osalemise eesmärkide täitmise ja riigi osaluse
valitsemise kohta äriühingutes
Tulenevalt Rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja-
ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-st 3 esitab äriühingu osaluse valitseja järgmise
teabe:
1) sellise äriühingu kohta, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, esitab osaluse valitseja seisukoha äriühingule
seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel
majandusaastal.
2) seisukoht äriühingus, kus riigil ei ole otsustusõigust, ja hooneühistus riigi osalemise eesmärkide
saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal;
3) vähemalt igal kolmandal aastal põhjendatud seisukoht äriühingus ja hooneühistus riigi osaluse säilitamise
vajaduse kohta ning vajaduse puudumise korral tegevuskava riigi osaluse võõrandamiseks;
4) äriühingu teiste aktsionäride või osanike olemasolu korral nende arv ja loetelu koos osaluse suurusega
nendest, kelle osalus on kümme protsenti või rohkem, kui vastav informatsioon ei ole kättesaadav registri
vahendusel;
5) ülevaade äriühingus läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad
tähelepanekud;
6) andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta, näidates vähemalt
võõrandamise viisi, alg- ja müügihinna ning nurjumise puhul ka selle põhjuse;
7) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks osaluste valitsemisest.
2.1. AS ALARA
AS ALARA tegevuse eesmärk on ohtlike ja radioaktiivsete Finantsnäitajad 2024 tuh eur
jäätmete käitlemine, radioaktiivsete jäätmete ja nende Tulud 686
käitlemisega seotud ohtude vähendamine ning ohtlike ja sh saadud toetused 670
tavajäätmete ringkasutuse suurendamine Eestis. Kuni sh saadud toetus PV soetuseks 0
20.01.2025 kandis äriühing ärinime AS A. L. A. R. A. Kulud 808
Ärikasum (-kahjum) -122
Muutused osaluses Puhaskasum (-kahjum) -110
20.12.2024 üldkoosoleku otsusega suurendati Puhaskasum (-kahjum) SF -93
aktsiakapitali 2 066 600 euro võrra mitterahalise netomeetodil
Dividendid 0
sissemakse teel (Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse
Varad 1 378
kinnistu üleandmine). Aktsiakapitali suurendamine
Kohustused 84
registreeriti Äriregistris 20.01.2025.
Omakapital 1 294
Omakapitali osakaal 93,9%
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja
Omakapitali tootlus (ROE) -6,9%
majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS ALARA oodatavaks omakapitali
hinnaks 2024. aastal 7,7%, AS ALARA saavutas kahjumi tõttu omakapitali tegelikuks tootluseks -6,9%.
ALARA tegevust finantseeritakse peamiselt riigieelarvest sihtotstarbelise toetuse kaudu, milleks ALARA osutab
Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamise, omanikuta kiirgusallikate
ohutustamiseks valmisoleku ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise teenust. Sellele lisaks kasutab ALARA
Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõpphoidla
rajamise mõjude hindamiseks ning saastunud metallijäätmete sulatamiseks SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus vahendeid ning ioniseeriva kiirguse mõõteseadmete kalibreerimiskeskuse rajamiseks Rahvusvahelise
Aatomienergia Agentuuri (edaspidi Agentuur) vahendeid.
2024. aasta eelarves planeeriti kasumiks sihtfinantseerimise brutomeetodi korral (tulud arvestavad Agentuuri
mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) 118 924 eurot. Sihtfinantseerimise netomeetodi korral
4
(tulud ei arvesta Agentuuri mitterahalist toetust kalibreerimiskeskuse rajamiseks) oli planeeritav kahjum 181
650 eurot. Majandusaasta lõppes 109 734 euro suuruse kahjumiga, mis oli tingitud asjaolust et Agentuurilt
saadud Gammamõõteseadmete kalibreerimise süsteemi lõplik paigaldamine ja kasutusele võtmine toimub
2026. aastal ning samuti metallijäätmete transpordiks planeeritud konteinerite hankimise kulu (100 000
eurot) lükkus tarne viibimise tõttu 2025. aastasse.
2024. aastal olid peamised tegevused:
1. Paldiski endise tuumaobjekti ja Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla haldamine, sh. nende
kiirgusohutuse ning turvalisuse tagamine.
2. Radioaktiivselt saastatud rajatiste desaktiveerimis-, demontaaži- jms. tööde teostamine Paldiski ja
Tammiku objektidel.
3. Omanikuta kiirgusallikate ohutustamine ja selleks vajaliku valmisoleku tagamine.
4. Saastunud metallijäätmete sulatamiseks korraldati riigihange ning hanke tulemusel viiakse
metallijäätmed sulatustehasesse Saksamaale. Hankelepingu täitmise tähtaeg on 27.11.2026.
5. Jätkati kalibreerimiskeskuse ruumi rekonstrueerimisega, paigaldati ja testiti gammamõõteseadmete
kalibreerimise süsteem ja keskuse üldiseks toimimiseks vajalikud abiseadmed.
6. Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskuse (VOJKK) ülevõtmisega seonduvad tegevused.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik osalus säilitada järgmistel põhjustel:
• AS-il ALARA on oluline roll minimaalse kiirgusohuga elukeskkonna tagamisel;
• AS ALARA haldab riigile kuuluvat Paldiski endist tuumaobjekti, sh tagab riigi ülesandest tulenevalt
radioaktiivsete jäätmete käitlemise vastavuse kõigile asjakohastele rahvusvahelistele ja Euroopa Liidu
nõuetele;
• AS ALARA haldab riigile kuuluva Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidlat ning tegeleb objekti
vabastamisega kiirgusseaduse nõuete kohaldamisest;
• AS ALARA tegevuse kaudu on võimalik riigil kujundada kogu kiirgusohutuse arengut Eestis, tagamaks
selle vastavus siseriiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ning kiirgusohutuse valdkonna headele
tavadele;
• AS ALARA omab ja haldab Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskust, mis on ainus prügila Eestis, kus on
võimalik ladestada selliseid ohtlikke jäätmeid, millele alternatiivne käitlusvõimalus puudub.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle ei ole läbi viidud.
5
2.2. Elering AS
Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja gaasi Finantsnäitajad 2024 tuh
ühendsüsteemihaldur, kelle peamiseks ülesandeks on eur
kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne Tulud 225 888
energiavarustus. sh saadud toetused 8 404
sh saadud toetus PV soetuseks 8 354
Äriühing omab 33,33%-list osalust Baltic RCC OÜ-s.
Kulud 208 234
Muutused osaluses Ärikasum (-kahjum) 17 654
Puhaskasum (-kahjum) 15 659
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud. Puhaskasum (-kahjum) SF 0
netomeetodil
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja Dividendid 20 000
majandustulemustele Varad 1 632 179
Osaluste valitsemise koondaruandes on Kohustused 1 222 480
Rahandusministeerium hinnanud AS Elering oodatavaks Omakapital 409 699
omakapitali hinnaks 2024. aastal 2,9%, AS Elering Omakapitali osakaal 25,1%
Omakapitali tootlus (ROE) 3,8%
saavutas omakapitali tegelikuks tootluseks 3,8%.
Ettevõtte saavutas olulises osas strateegias 2024. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed ning seda sõltumata
keerulisest geopoliitilisest olukorrast. Ettevõte suutis hoida enda peamist ülesannet mõõtvat sihttaset, tagada
Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena ajalooliselt madalal tasemel
ehk 52 MWh juures. Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2024. aastal oli 99,99%.
Gaasivarustuskindlus oli kogu aasta vältel tagatud – ülekandevõrk töötas stabiilselt ning ei esinenud rikkeid
ega avariisid, mis oleksid põhjustanud tarnekatkestusi. Hoolimata Balticconnectori gaasitoru vigastusest 8.
oktoobril 2023, mis katkestas Eesti ja Soome vahelise gaasiühenduse, säilis gaasivarustuskindlus kogu 2024.
aasta vältel.
Ettevõtte suurimaks väljakutseks 2024. aastal oli kiirendatud ajagraafikus ettevalmistus Mandi-Euroopa
sünkroonalaga liitumiseks (2026 vs 2025), et tagada keerulises geopoliitilises olukorras piirkonna
energiajulgeolek ja sõltumatus. 2025. aasta veebruaris toimunud sünkroniseerimine toimus edukalt.
Ettevõte tulud kokku moodustasid 225,9 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis
moodustas müügitulust 57,9% või 124,1 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 68,8%
elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 22,6% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 8,6% muud
võrguteenusetulud.
Põhitegevuse eesmärgid äriühingule said täidetud, sealhulgas kõik olulisemad tegevused seotuna Eleringi
kõige prioriteetsema mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projektiga.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik AS Elering osalus säilitada. Riik omab osalust Elering AS-is selleks, et
tagada Eesti pikaajaline elektri- ja gaasivarustuskindlus ning toetada energiaturu arengut viisil, et oleks
tagatud Eesti majanduse konkurentsivõime.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
6
2.3. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK) tegevuse Finantsnäitajad 2024 tuh
eesmärk on keskkonnauuringute läbiviimine aitamaks eur
kaasa looduskasutuse ja keskkonnakaitse ning sellega Tulud 11 078
seotud majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud sh saadud toetused 6 155
arengule. EKUK-i põhiülesandeks on olla Eesti Vabariigi sh saadud toetus PV soetuseks 657
partner rahvusvahelistest kliimakokkulepetest ning Kulud 10 822
Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate kohustuste Ärikasum (-kahjum) 256
täitmisel, keskkonnakaitse tarbeks analüüside Puhaskasum (-kahjum) 290
tagamisel ja oma kompetentsivaldkonnas Puhaskasum (-kahjum) SF 28
rahvusvahelistelt võetud kohustuste täitmisel. netomeetodil
Dividendid 25
Muutused osaluses Varad 7 142
Kohustused 1 034
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud. Omakapital 6 108
Omakapitali osakaal 85,5%
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja
Omakapitali tootlus (ROE) 4,9%
majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud OÜ Eesti Keskkonnauuringute
Keskus oodatavaks omakapitali hinnaks 2024. aastal 7,5%, OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus saavutas
omakapitali tegelikuks tootluseks 4,9%.
Samas tuleb arvestada, et EKUK peamine ülesanne on täita avalikku ülesannet, toetades keskkonnapoliitika
kujundamist läbi alusanalüüside ning riigi ja rahvusvaheliselt sätestatud keskkonnaseire nõuete täitmist.
Lähtuvalt sellest on otstarbeks perioodiliselt hinnata omakapitali tootluse eesmärke, kuna muutuvad riiklike
toetuste määrad mõjutavad oluliselt finantsnäitajaid.
Majandusaasta puhaskasum oli 2024. aastal 290 154 eurot (2023. aastal 69 018 eurot). Olulist mõju EKUK-i
puhaskasumile 2024. aastal omas varade sihtfinantseerimine ning varadelt arvestatav kulum, mis oli 2024.
aastal 796 964 eurot ja vähenes võrreldes 2023. aastaga (2023. aastal 1 155 844 eurot). Sihtfinantseerimise
netomeetodil jäi majandusaasta kasumisse 28 091 euroga. Riigi hallatavatele üksustele osutati aruandeaastal
teenuseid kokku 8 629 015 euro eest (2023. aastal 7 893 148 eurot), kolme aasta keskmine tehingud riigiga
näitaja on 80%.
EKUK kohandas riigi poolt seatud eesmärkide täitmiseks (sh kärped) kiiresti ja paindlikult oma teenuseid
ümber ning lõi uusi teenuseid, pakkus riigile olulist strateegilist tuge kliimaseaduse väljatöötamisel, nõustas
ja analüüsis erinevate valdkondade poolt pakutud tegevuste ja meetmete mõju kasvuhoonegaaside
heitkogustele. Olulisemaks EKUK arenguvaldkonnaks on kujunenud rohepöördega seotud tegevused ning
rohepöörde alase kompetentsikeskuse välja arendamine. EKUK on kujunenud oluliseks partneriks riigile,
omavalitsustele ja erasektorile rohepöörde eesmärkide elluviimisel, kujunedes selle valdkonna
kompetentsikeskuseks KHG heitkoguste analüüsimisel ning järelduste ja tegevuskavade väljatöötamisel.
Peale Terviseameti otsust sulgeda Kohtla-Järve labor, alustati EKUK-i poolt Virumaa osakonnas mikrobioloogia
labori loomist ning akrediteerimise ettevalmistamist, et pakkuda piirkonna klientidele neile kõiki vajalikke
teenuseid kohapeal.
Äritulu töötaja kohta suurenes 9,1% ületades plaanitut efektiivsusnäitajat äritulu töötaja kohta 3,5% oluliselt.
Aruandeaastal läbi viidud klientide rahulolu uuring andis ajalooliselt kõrgeima rahulolu taseme alates
perioodiliselt alustatud uuringu läbiviimisest aastal 2015. Uuringu järgi oli klientide rahulolu 2024. aastal
EKUK-i tööga 8,8 punkti 10-st.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
7
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik osalus OÜ-s Eesti Keskkonnauuringute Keskus säilitada järgmistel
põhjustel:
• riigi strateegiliste funktsioonide kindlustamine ja rahvusvaheliste kohustuste täitmine
keskkonnakaitse ja -järelevalve valdkonnas;
• rohepöörde elluviimiseks vajalik analüüsi- ja kompetentsikeskus, kelle ülesandeks on muuhulgas
KHG heitkoguste analüüsimine ning järelduste ja tegevuskavade väljatöötamine;
• elutähtsa teenusena välisõhu seire ja kõrgendatud saastest tingitud võimalikest ohtudest varajase
hoiatamise süsteemi toimimise tagamine;
• tollilabori teenuse tagamine Maksu- ja Tolliametile;
• kõrgekvaliteediliste laborianalüüside võimekuse tagamine ka valdkondades, millele tavaturul
puudub nõudlus, keskkonnauuringute kompetentsikeskuse roll.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
2.4. AS Ökosil
AS Ökosil on Eesti riigi (35% osalust) ja AS Silmet Grupp Finantsnäitajad 2024 tuh
(65% osalust) poolt Vabariigi Valitsuse 12.06.1998. a eur
korralduse 535-k alusel loodud keskkonnaettevõte, Tulud 646
mille ülesandeks on suurte keskkonnaprojektide sh saadud toetused 17
juhtimine ning keskkonnakorralduse ja seirega sh saadud toetus PV soetuseks 17
seonduvate teenuste osutamine. Kulud 627
Ärikasum (-kahjum) 18
AS Ökosil tegevus on suunatud teenuste osutamisele
Puhaskasum (-kahjum) 25
Sillamäe ja Ida-Virumaa tööstus-logistikaklastri Puhaskasum (-kahjum) SF -
ettevõtetele ja selle kaudu piirkonna keskkonnaseisundi netomeetodil
parendamisele. Seni tehtust avaldab suurimat mõju Dividendid 0
keskkonnale jäätmehoidla saneerimisprojekt, mille Varad 1 684
käigus kaeti Sillamäe jäätmehoidla mitmekihilise Kohustused 99
veekindla kattega. Omakapital 1 585
Omakapitali osakaal 94%
Muutused osaluses Omakapitali tootlus (ROE) 1,6%
Muutusi osaluses ei ole perioodil toimunud.
Hinnang riigi osalemise eesmärkide täitmisele ja majandustulemustele5
Osaluste valitsemise koondaruandes ei ole Rahandusministeerium AS Ökosil oodatavat omakapitali hinda
hinnanud, kuna Eesti riigil on ettevõttes vähemusosalus. Samuti ei koostata AS-ile Ökosil omaniku ootuste
dokumenti.
Võrreldes 2023. aastaga kahanesid ettevõtte müügitulud 17% ja tegevuskulud vähenesid 22%. Kokku kahanes
puhaskasum 29%. Jaotamata kasum oli 2024. aasta lõpu seisuga 1 009 630 eur.
2024. aastal jätkus 2014. aastal rajatud seirejaama ning 2019. aastal lisandunud teise seirejaama
opereerimine. Seirejaamade rajamise eesmärgiks oli omada paremat ülevaadet tööstustsooni
keskkonnamõjust ning teavitada õhu kvaliteedist ka avalikkust.
5 Tulenevalt Rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 § 3 lg 3 punktist 1 esitatakse äriühingus, kus riigil ei ole otsustusõigust, osaluse
valitsemise kohta seisukoht riigi osalemise eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal
8
2024. aastal jätkusid Sillamäe Sadamaga seonduvad teenused: Sillamäe Sadama ja terminalide
keskkonnakorralduslik nõustamine, keskkonnaseire, keskkonnalubade hankimine ja muutmine,
keskkonnakasutusega seonduvate andmete kogumine ja aruandlus. Jätkus laevade jäätmekäitlusalane
teenindamine Sillamäe Sadamas. 2024. aastal jätkusid keskkonnaseire- ja töötervishoiualased tööd vastavalt
ettevõtete NPM Silmet OÜ, Silpower AS, Ecometal AS ja Ökosil AS vahel sõlmitud lepingutele. Viidi läbi varem
väljastatud keskkonnakomplekslubade korralised ülevaatused.
2024. aasta jooksul viidi Kliimaministeeriumi tellimusel täies mahus läbi jäätmehoidla aastane seiretsükkel.
Seire käigus ei ilmnenud nähtavaid defekte ega rajatiste/seadmete püsivalt ebakorrapärast funktsioneerimist.
2024. aastal viidi läbi nii seirelabori järjekordne akrediteeringu verifitseerimine kui ka
keskkonnajuhtimissüsteemi EMAS audit ja verifitseerimine. Toimus laborivarustuse jätkuv jooksev
täiendamine tulenevalt tehnika amortiseerumisest ja uuendamise, täiendamise vajadusest ning vastavalt
klientide arenevatele seirevajadustele.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang osalemise eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta
eelmisel majandusaastal hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Riik osaleb ettevõttes, kuna AS-i Ökosil poolt hallatav Sillamäe jäätmehoidla on Euroopa
Aatomienergiaühenduse (EURATOM) ja ÜRO Rahvusvahelise Aatomienergia Agentuuri (IAEA) järelevalve alla
kuuluvate objektide nimekirjas, sest seal ladestatavad uraanitootmise jäägid klassifitseeruvad
tuumamaterjaliks, mille üle järelevalve teostamine on rahvusvahelise julgeoleku seisukohalt oluline ja riik
peab tagama jäätmehoidla seisundi jälgimise. Läbi osaluse on riigil ülevaade jäätmehoidla seirest ning ühtlasi
suurendab riigi kohalolu piirkonnas.
Riigi vaates on peamine tagada nõuetekohane seire Sillamäe jäätmehoidlas ning vajab täiendavat analüüsi,
kas selle teostamiseks on vajalik omada osalust AS-is Ökosil. Seega, osaluse valitseja hinnangul tuleb Eesti riigi
osalust senisel kujul AS-is Ökosil säilitada ja pikemas perspektiivis põhjalikumalt analüüsida, tagamaks
jäätmehoidla optimaalne ja tõhus seire.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
2.5. AS Eesti Raudtee
AS Eesti Raudtee on vastutav raudteeinfrastruktuuri Finantsnäitajad 2024 tuh
majandamise eest etendades olulist rolli Eesti eur
transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist Tulud 69 126
on riigile strateegiliselt olulise taristuettevõttega, mis sh saadud toetused 40 334
omab ka riigikaitseliselt olulist funktsiooni. Riik tagab sh saadud toetus PV soetuseks 0
läbi äriühingu kõikidele turuosalistele avatud ja Kulud 69 685
läbipaistva juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ning Ärikasum (-kahjum) -558
tõrgeteta raudteeühenduse Eesti sadamate ja Puhaskasum (-kahjum) 0
naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega Puhaskasum (-kahjum) SF 0
raudteevõrkude vahel. netomeetodil
Dividendid 0
Muutused osaluses Varad 596 541
Kohustused 420 423
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud. Omakapital 176 117
Omakapitali osakaal 29,5%
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja
Omakapitali tootlus (ROE) 0,0%
majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS Eesti Raudtee oodatavaks
omakapitali hinnaks 2024. aastal 11%, AS Eesti Raudtee saavutas 2024. aastal omakapitali tegelikuks
9
tootluseks 0,0%. AS Eesti Raudtee ei ole tulu teeniv ettevõtte, kuivõrd ettevõtte eelarve tasakaal tagatakse
läbi riigieelarveliste vahendite.
Eesti Raudtee müügitulu oli 2024. aastal 28,13 mln eurot (2023: 28,58 mln eurot). Müügitulust 75,9%
moodustasid tulud infrastruktuurile juurdepääsu tagavatest põhiteenustest ehk minimaalsest
juurdepääsupaketist (2023: 73,1%). 25,1% infrastruktuuri kasutustasudest saadi kaubaveo-ettevõtjatelt
(2023: 33,6%). Aastaga vähenes kaubaveo-ettevõtjatelt saadav infrastruktuuri kasutustasu põhiteenuste eest
23,6% ja reisijateveo-ettevõtjatelt saadav kasutustasu suurenes 15,3%. Muudest ärituludest (2024: 41,0 mln
eurot, 2023: 35,7 mln eurot) moodustas 74,8% (2023: 72,4%) raudteetaristu-ettevõtja nõue Eesti Vabariigi
vastu tulemuseesmärkide riigieelarvelise sihtfinantseerimise eest.
Eesti Raudtee ärikulud olid 2024. aastal 69,68 mln eurot (2023: 64,65 mln eurot), suurenedes aastaga 7,8%.
Kaupade, materjalide ja teenuste kulud vähenesid võrreldes 2023. aastaga 11,2% eelkõige elektrienergia
madalama hinna ja energiasäästu programmi käivitamise tõttu. Mitmesugused tegevuskulud suurenesid
19,0% ja tööjõukulud 12,0%.
2024. aastal veeti Eesti Raudtee taristul 2,87 mln tonni kaupu. Võrreldes 2023. aastaga vähenes veomaht
40,1%. Kaubaveomahud vähenesid 2024. aastal Venemaa- ja Valgevene-vastaste sanktsioonide tõttu. Kõige
enam kahanes võrreldes 2023. aastaga transiitvedu, kuid ka kohalik vedu oli surve all. Hoolimata suurtest
taristutöödest ja ajutistest liikluskatkestustest jäid reisijad raudteeveole kindlaks – nende arv jäi eelneva
aastaga sarnasele tasemele.
2024. aasta oli Eesti Raudtee jaoks projektiderohke. Suurim tähelepanu oli Tartu suuna töödel, mis
võimaldavad 2025. aastal pakkuda reisijatele veelgi mugavamat ja kiiremat rongisõitu. Lisaks taristu
arendamise töödele keskenduti ettevõtte kestlikkuse arendamisele, organisatsioonikultuuri muutmisele
töötajasõbralikumaks ja mitmekesisust arvestavaks ning protsesside kvaliteedi parandamisele.
Eesti riigi kui omaniku ootus Eesti Raudteele on tagada kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele
ning avatud veoturule vastav kvaliteetne avalik teenus. Eesti Raudtee vastutab raudteeinfrastruktuuri
majandamise eest ning kannab olulist rolli Eesti transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Tegemist on
riigile strateegiliselt ja riigikaitseliselt olulise taristuettevõttega. Riik tagab läbi äriühingu kõikidele
turuosalistele avatud ja läbipaistva juurdepääsu Eesti Raudtee raudteeinfrastruktuurile ning tõrgeteta
raudteeühenduse Eesti sadamate ja naaberriikide 1520 mm rööpmelaiusega raudteevõrkude vahel.
Nõukogu kinnitas 2024. aastaks 11 eesmärki, mis täideti 86% määras. Majandustulemused täitis ettevõte
2024. aastal väga hästi, kuid kriitilised suurprojektid on faasis, mis tekitavad ettevõttele riske.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea/rahuldav.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik AS Eesti Raudtee osalus säilitada, kuna AS Eesti Raudtee näol on
tegemist strateegilist teenust pakkuva infrastruktuuri ettevõttega. AS Eesti Raudtee omamise strateegiline
eesmärk on tagada avaliku raudtee kaasaegsetele tehnilistele normidele ja ohutusnõuetele ning avatud
veoturu ootustele vastavus, st kvaliteetne avalik teenus.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
10
2.6. AS Raudtee Varad
AS Raudtee Varad on Eesti Vabariigile kuuluv Finantsnäitajad 2024 tuh
äriühingute kontsern, mis tegeles kuni 2024. aasta eur
detsembrini kaubaveoga Eesti raudteedel ning veeremi Tulud 14 747
hoolduse ja remondiga AS Operail ärinime all. 2024. sh saadud toetused 0
aasta veebruaris tegi valitsus otsuse väljuda ka kontserni sh saadud toetus PV soetuseks 0
järelejäänud tegevusest. 10.12.2024 jõustus Kulud 21 299
müügitehing, millega AS Raudtee Varad müüs kogu oma Ärikasum (-kahjum) -6 552
äritegevuse koos tütarettevõttega Operail Repairs OÜ Puhaskasum (-kahjum) -22 427
AS Tiigi Keskus tütarettevõttele RailProject OÜ. Seega, Puhaskasum (-kahjum) SF -
alates 10.12.2024 ei tegele AS Raudtee Varad enam netomeetodil
raudteekaubaveo ega veeremi hoolduse ja remondiga. Dividendid 0
Varad 26 694
AS Raudtee Varad omab 95% osalust OÜ-s Raudtee Kohustused 15 781
Varad Holding ja läbi selle 100% osalust AS-is RV Leasing Omakapital 10 913
ja RV Leasing Finland Oy. Omakapitali osakaal 40,9%
Omakapitali tootlus (ROE) -101,4%
Muutused osaluses
2024. aasta lõpus toimus ettevõtte ärisuundade erastamine, kuid muutusi riigi osaluses ja ettevõtte kapitalis
ei toimunud.
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
2024. aasta puhaskahjum oli 22 milj eurot. Ettevõtte kahjumi põhjustas peamiselt varade allahindlus
erastamise käigus summas 13,8 mln eurot, kuid ka langevate mahtudega seonduv ärikahjum 7 mln eurot ning
erakorraline tulumaksukulu 2 mln eurot. Vara bilansiline väärtus 31.07.2024 seisuga oli 32 miljonit eurot,
ettevõtte varad müüdi vastavalt siduvate pakkumiste alusel kujunenud turuväärtusele 19,1 miljoni euroga.
Tegemist oli ootuspärase tulemusega, mis vastas esmastele hinnangutele. Müügiga minimeeriti kahjusid
olukorras, kus jooksvalt oli ettevõte kahjumis.
AS-i Raudtee Varad kaubaveomaht Eestis 2024. aastal oli 1,5 miljonit tonni (võrreldes 2023. aastaga -25%).
Kontserni veomaht moodustas 54% AS-i Eesti Raudtee taristul veetud kaupade kogumahust. Suurema osa
veomahu langusest võrreldes eelneva aastaga andis siseriiklike vedude vähenemine (48% kogulangusest).
Jätkus puidu ja vanametalli mahtude liikumine maanteele, samuti vähenes olulisel määral puistekaupade vedu
(-78%). Languses olid ka peaaegu kõikide ülejäänud kaubagruppide mahud. Kogu veomahust oli transiidi
osakaal 1% (0,01 miljonit tonni), vähenedes aastaga 94% võrra.
Aktsiaseltsi valdusesse jäid alates 2022. aasta teisest poolest Eestis asuvad, kuid Venemaa ettevõttele
kuuluvaid poolvagunid, mis on „külmutatud“ vara, mida Euroopa Liidu piiravate meetmete tõttu ei tohi üle
anda mistahes isikule Venemaal, kasutamiseks Venemaal ega Venemaa ettevõttelt välja osta. Seetõttu
seisavad vagunid kuni rahvusvahelise õigusega kooskõlas oleva lahenduseni äritegevuseta aktsiaseltsi
Raudtee Varad valduses. Ettevõttele jäid ka rahalised vahendid, et katta külmutatud vara küsimuse
lahendamise ja vara säilitamisega kaasnevaid kulusid ning rahuldada võlausaldajate nõudeid.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Riigile jäänud juriidiline keha AS Raudtee Varad koos tütarettevõtetega ei tegele äritegevusega. AS-i Raudtee
Varad 10.12.2024 uuendatud omaniku ootuste kohaselt jääb Eesti Vabariik edaspidi omama osalust ettevõttes
üksnes selleks, et viia lõpuni äritegevuse müügi järel ettevõttesse jäetud nõuete menetlemine, rahuldada
võlausaldajate nõuded ning seejärel aktsiaselts likvideerida.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
11
Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta
Enampakkumine AS Operail kaubaveo- ja remondiäri müügiks algas 7. juunil 2024. Ostja leidmiseks korraldati
kaheetapiline enampakkumine. Esimeses etapis said ostuhuvilised tutvuda esialgse infopaketiga ja esitada
mittesiduva pakkumise. Teise etappi pääsenud investoritele tehti kättesaadavaks täiendav info, mille alusel
esitati siduvad pakkumised. Enampakkumise teises etapis tegi parima siduva pakkumise Eesti ettevõte AS Tiigi
Keskus, kellega alustati 17. oktoobril lõplikke läbirääkimisi ostu-müügi lepingu allkirjastamiseks. Ostu-müügi
leping sõlmiti 31. oktoobril. Ettevõtte äritegevus koos tütarettevõtte Operail Repairs OÜ-ga läks 10. detsembril
2024 üle uuele omanikule.
2.7. AS Tallinna Lennujaam
AS Tallinna Lennujaam on Eesti lennujaamade käitaja ja Finantsnäitajad 2024 tuh
arendaja. Ettevõtte tegevuse eesmärk on pakkuda eur
rahvusvahelisi ja regionaalseid lennuühendusi, mis Tulud 78 662
aitavad kaasa Eesti ettevõtluse ja turismi arengule ning sh saadud toetused 14 258
selle kaudu riigi konkurentsivõime kasvule. AS Tallinna sh saadud toetus PV soetuseks 0
Lennujaam kontserni kuuluvad lisaks tütarettevõtted AS Kulud 74 311
Tallinn Airport GH (100%) ja AS Airport City (100%). Ärikasum (-kahjum) 4 352
Puhaskasum (-kahjum) 465
Muutused osaluses Puhaskasum (-kahjum) SF -
netomeetodil
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud.
Dividendid 0
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja Varad 261 211
majandustulemustele Kohustused 127 292
Omakapital 133 919
Osaluste valitsemise koondaruandes on Omakapitali osakaal 51,3%
Rahandusministeerium hinnanud AS Tallina Lennujaam Omakapitali tootlus (ROE) 0,3%
oodatavaks omakapitali hinnaks 2024. aastal 8,2%, AS
Tallinna Lennujaam saavutas omakapitali tegelikuks tootluseks 0,3%.
Omaniku ootusteks on lennuliikluse tagamine ja suurendamine, selliselt, et Tallinna lennujaamast saavad
erinevad sihtgrupid kvaliteetse lennujaama terminali kaudu reisida Euroopa olulisematesse sihtpunktidesse
mõistliku sageduse ja ajakuluga. Samuti on omaniku ootuseks regionaalsete lennujaamade käitamine ja
arendamine sihtotstarbelise toetuse ulatuses ning lennujaama linnaku arendus.
2024. aasta oli Tallinna Lennujaamale kiire kasvu aasta. Kuigi Eesti majandus jätkas kahanemist ka 2024. aastal,
kasvas lennufirmade pakkumine sihtkohtade ja istekohtade osas märkimisväärselt. Majanduses valitsenud
ebakindlusest hoolimata tõi pakkumise kasv kaasa nõudluse märgatava suurenemise. Kokkuvõttes kasvas
2024. aastal Tallinna lennujaama reisijate arv 18%.
Tulude kasvu vedasid lennundustulud ning maapealse teeninduse tulud. Müügikäive kasvas võrreldes 2023.
aastaga 12% ning võrreldes 2024. aasta eelarvega 7%. Kuigi kulud jäid alla eelarve, tõusid need võrreldes 2023.
aastaga siiski 7%. Erakorralisi kulusid oli 2024. aastal 10,9 miljonit (regionaalsete lennujaamade vara ümber
hindamine ning dividendide maksmine). Eelnevalt nimetatud erakorralised kulud viisid ettevõtte
raamatupidamisliku kasumi 0,5 miljoni euroni. Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum (EBITDA)
kasvas võrreldes 2023. aastaga 12%. Kasum ilma erakorraliste mõjuteguriteta oli 11,3 miljonit eurot. Võttes
arvesse erakorralisi mõjutegureid kujunes kontserni puhaskasumiks 2024. aastal 465 tuhat eurot. Puhaskasum
vähenes 95%.
Riik otsustas 2024. aastal vähendada ASi Tallinna Lennujaam sihtfinantseeringuid ja alates 2025. aastast
hakata võtma omanikutulu (dividende). Eesti asukoht Euroopa äärealal, hinnasurve ja omaniku ootused
võivad hakata mõjutama lennujaamatasude konkurentsivõimet.
Regionaalsed lennujaamad on kahjumis, sest tegevuse sihtfinantseering ei kata tegelikke kulusid. 2025. aastal
kahaneb regionaalsete lennujaamade sihtfinantseering veelgi, st kahjum süveneb. 2024. aastal testiti varade
väärtust ning tuvastati, et raamatupidamises kajastatav osade regionaalsete lennujaamade põhivarade
12
bilansiline väärtus ületab tegelikku tulevaste tuludega kaetavat väärtust. Seepärast teostati vara väärtuse
allahindlus summas 6,6 miljonit eurot.
2025. aastal maksab ettevõte omanikule esimest korda ajaloos dividendi. Selleks võttis ettevõte 2024. aasta
lõpus tütarettevõttest dividendi, mille väljamaksmisel tekkis 2024. aastasse tulumaksukulu ja -kohustis. Kuna
välja võetud dividendide summa ületas tütarettevõtte viimase aasta kasumit, siis tekkis kontsernil
rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS) kohaselt kohustus võtta üles edasilükkunud
tulumaksukulu ja -kohustis kogu antud tütarettevõtte jaotamata kasumilt.
Ettevõtte töös väärib esile tõstmist 2025-2030 strateegia loomine, väga hea majandustulemus arvestamata
erakorralisi teemasid, mis olid tingitud omaniku sihtfinantseeringu ja dividendidega seotud otsustest. Ettevõte
on saanud hakkama tulemuslikult kasvavate kulude juhtimisega ning kiire kasvu haldamisega arvestades, et
töötajate värbamine on lennunduses väga suure viitega. Ettevõte on edukalt alustanud ja ellu viinud
investeerimise projektid. Ettevõte on saavutamas süsinikneutraalsust reaalsete tegevuste kaudu.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik osalus säilitada kuna:
- tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuva lennuväljade ja lennujaama
reisiterminalide käitamise teenuseid osutava äriühinguga, millele turg (v.a maapealne teenindamine)
alternatiive ei paku;
- riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused, avatud ja läbipaistva
ligipääsu õhutranspordi toimimiseks vajalikule lennujaama taristule ning kvaliteetsed rahvusvahelised
ühendused, mis aitavad kaasa riigi ettevõtluse ja turismi arengule ning konkurentsivõime kasvule;
- äriühingu tegevuse kaudu kindlustab riik regionaalselt oluliste Kärdla, Kuressaare, Tartu, Pärnu, Kihnu
ja Ruhnu lennuvälja ohutu käitamise ja arendamise nõudlusele vastavalt, mis võimaldab jätkata lendude
teenindamist ja avalikku liinivedu.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
13
2.8. AS Tallinna Sadam6
AS Tallinna Sadam on Eesti suurim kauba- ja Finantsnäitajad 2024 tuh
reisisadamate kompleks, mis etendab olulist rolli Eesti eur
transpordisüsteemis ja majanduses tervikuna. Eesti Tulud 121 094
suurima sadamaettevõtja ja mereväravana on AS-il sh saadud toetused 22 639
Tallinna Sadam oluline roll sadamateenuste nii äri- kui sh saadud toetus PV soetuseks 0
avaliku huvi seisukohalt tähtsate teenuste osutamise Kulud 91 945
tagamisel, sealhulgas tsiviil- ja riigikaitseliste kriiside Ärikasum (-kahjum) 29 149
ajal. Puhaskasum (-kahjum) 19 153
Puhaskasum (-kahjum) SF -
AS Tallinna Sadam on alates 13.06.2018 börsiettevõte, netomeetodil
mille aktsiad on noteeritud Nasdaq Tallinna börsil. Dividendid 19 199
Ettevõtte aktsionärid on 67% ulatuses Eesti Vabariik ja Varad 629 861
33% ulatuses investeerimisfondid, pensionifondid, Kohustused 252 248
jaeinvestorid. AS Tallinna Sadam kontserni kuuluvad Omakapital 377 613
tütarettevõtted TS Laevad OÜ (100%), OÜ TS Shipping Omakapitali osakaal 60,0%
(100%) ja AS Green Marine (51%, puudub kontrolliv Omakapitali tootlus (ROE) 5,1%
otsustusõigus).
Muutused osaluses
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud.
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes ei ole Rahandusministeerium alates 2018. a omakapitali hinda arvutanud
seoses aktsiate noteerimisega börsil. AS Tallinna Sadam saavutas 2024. aastal omakapitali tootluseks 3,4%.
Omaniku ootustest lähtuvateks strateegilisteks eesmärkideks on sadamateenuste pakkumine,
kaubasadamate territooriumite arendamine, kaubavoogude säilitamine, sadamat läbivate reisijate arvu kasvu
toetamine, saarte ja mandri vahelise parvlaevaliikluse teenuse osutamise stabiilsuse ja jätkuva hea kvaliteedi
tagamine, jäämurdja Botnica teenuste laiendamine.
2024. aastal mõjutas Tallina Sadama tegevustulemusi kauba- ja reisijate äri taastumine. Reisijate arv
regulaarliinidel kasvas ja reisilaevakülastuste arv oli stabiilne. Ka kruiisilaevakülastuste arv kasvas, kuid laevad
olid väiksemad, mistõttu kruiisireisijate arv langes. Kaubaäris kasvas märgatavalt nii puistlasti, konteinerite kui
segalasti kaubamaht. Mõõdukas kasv oli ro-ro kaupades, samas vedellasti mahud vähenesid.
Müügitulude kasvu ja tegevuskulude ning muude kulude languse tulemusel kasvasid nii ärikasum kui
korrigeeritud EBITDA. Vaatamata sellele, et intressimäärad pöördusid langusele, tõi suurenenud
laenukoormus kaasa kõrgema intressikulu, mistõttu puhaskasum kasvas vähem kui ärikasum ja korrigeeritud
EBITDA. Müügitulu kasvas 2,9 mln eurot (+2,5%) 119,6 mln euroni. Müügitulu suurenemisse panustasid kõik
ärisegmendid. Reisijatulud suurenesid 4% tänu reisijate arvu kasvule (+4%) ja kruiisireisijate arvu langus enam
kui 7% olulist mõju reisijatuludele ei avaldanud. Kaubatasude tulu kasvu (+4%) toetas kaubamahtude tõus
(+4%), samuti suurenes kaubalaevadega seotud laevatasude tulu. Täiendava panuse tulude tõusu andis
sadamateenuste osutamine riigile kuuluvas Pakrineeme sadamas ja indekseerimisel põhinev renditulude kasv.
Eesti mandri ja suursaarte vahel reisiparvlaevadega osutatava üleveoteenuse reiside arvu suurenemine
(+0,9%) ja tasumäärade indekseerimine tõi kaasa üleveoteenuste tulude kasvu. Reisiparvlaevadega seotud
renditulude kasvu mõjutasid reisijate arvu kasv ja suurem müük kaubanduspindadel. Ostetud teenuste,
kütusekulu, tööjõukulude, kulumi ja ka muude tegevuskulude kasv olid proportsioonis müügituludega.
Kokkuvõttes jäi segmendi ärikasum eelmise aasta tasemele, kuid korrigeeritud EBITDA kasvas vähem kui
müügitulud.
6 Tulenevalt Rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 §-st 3 peab osaluse valitseja, kelle valitseda oleva äriühingu väärtpaberid on
noteeritud reguleeritud väärtpaberiturul, osaluse valitsemise ülevaate esitamisel järgima reguleeritud väärtpaberiturul kehtivaid
teabe avalikustamise nõudeid.
14
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik AS Tallinna Sadam enamusosalus säilitada. Valitsuskabineti 15.02.2024
otsuse kohaselt tuleb esitada Vabariigi Valitsusele tegevus- ja ajakava riigi osaluse vähendamiseks Aktsiaseltsis
Tallinna Sadam kuni 51%-ni.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
2.9. AS Saarte Liinid
AS Saarte Liinid põhiülesanne on regionaalsete riigi jaoks Finantsnäitajad 2024 tuh
strateegiliselt oluliste sadamate haldamine ja eur
arendamine, eriti nendes asukohtades ja valdkondades, Tulud 11 781
kus erainvestorite vähesest huvist võib tekkida logistilisi sh saadud toetused 1 967
probleeme ja turutõrkeid. AS Saarte Liinid koosseisu sh saadud toetus PV soetuseks 0
kuulub 18 sadamat seitsmes maakonnas, mille kaudu Kulud 10 028
toimib 12 avalikku laevaliini Eesti asustatud saartele. Ärikasum (-kahjum) 1 753
Puhaskasum (-kahjum) 1 646
Muutused osaluses Puhaskasum (-kahjum) SF 0
netomeetodil
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud.
Dividendid 0
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja Varad 63 789
majandustulemustele Kohustused 34 928
Omakapital 28 861
Osaluste valitsemise koondaruandes on Omakapitali osakaal 45,2%
Rahandusministeerium hinnanud AS Saarte Liinid Omakapitali tootlus (ROE) 5,9%
oodatavaks omakapitali hinnaks 2024. aastal 9,2%, AS
Saarte Liinid saavutas 2023. aastal omakapitali tegelikuks tootluseks 5,9%.
Omanik on aktsiaseltsile seadnud eesmärgiks kindlustada regulaarne parvlaevaliiklus saartevahelise
püsiühenduse tarbeks, korraldada kvaliteetselt ja keskkonnasäästlikult nii regionaalsete kui ka tulu
mittetoovate sadamate haldamist ja arendamist, hoida sadamapidamise parimat kompetentsi ja uuenduslikke
ideid, toimides sektori arengumootorina.
2024. aastal osutas AS Saarte Liinid lepingupartneritele ja klientidele kaasaegsel tasemel sadamateenuseid
ning kindlustas majandustegevusega omaniku ootustele vastava tulu teenimise. Vastutades regionaalselt
oluliste sadamate arengu ning korrashoiu eest Eestis, teostas selts erinevaid uuringuid ja projekteerimistöid
tulevaste investeeringute ning remonditööde ettevalmistamiseks ja panustas jätkuvalt hallatavate sadamate
taristu seisukorra parandamisse ja uuendamisse. Viimastel aastatel rekonstrueeritud ja ehitatud sadamates
on saavutatud piisav teenindus-stabiilsus ning tagatud valmisolek veomahtude võimalikuks kasvuks tulevikus.
AS Saarte Liinide puhaskasum 2024. majandusaastal on 1 646 tuhat eurot, mis on 55 tuhat eurot väiksem kui
eelneval aastal. Aruandeaastal oli ettevõtte puhaskasumi marginaal 17%. Võrdluseks, 2023. aastal oli
äriühingu puhaskasum 1 701 tuhat eurot, puhaskasumi marginaal oli 18%.
Aruandeaasta tegevuskeskkonda mõjutas toodete, teenuste ning elektrienergia börsihindade mõõdukas tõus,
mis väljendus üld- ja müügikulude 8%-lises tõusus. Enim mõjutas kulude kasvu rajatiste remont, kus lisaks
eelarveliselt plaanitud töödele tuli teostada ka mitmeid erakorralisi töid. Samas suudeti üld- ja müügikulud
hoida nõukogu poolt kinnitatud eelarvest 3% väiksemad.
Kaubavedude maht AS Saarte Liinid sadamates jäi aruandeperioodil ootustele mõnevõrra alla, kuna aasta
alguses takistasid kaubaliiklust jääolud. Perioodil jaanuar kuni märts olid Heltermaa ja Virtsu kaid jääolude
tõttu kaubalaevadele suletud ja see mõjutas kogu aasta tulemusi. Kokku teenindati äriühingu poolt 2024.
15
aastal 214 kaubalaeva (2023. a 239 laeva) ning veeti 717 tuhat tonni kaupa (2023. a 807 tuhat tonni).
Kaubalaevu käis arvuliselt küll vähem, kuid nende mahutavus suurenes. Hoolimata kaubamahu -11%
vähenemisest, vähenesid kaubalaevadelt teenitud tulud vaid -2% võrreldes eelmise aastaga.
2024. aastal suunas AS Saarte Liinid kokku 4 miljonit eurot uute infrastruktuuriobjektide väljaehitamisse,
olemasolevate objektide parendamisse, seadmete soetamisse ning tulevaste investeeringuprojektide jaoks
tehtavatesse planeeringutesse, uuringutesse ja projekteerimistesse. Investeeringuid rahastati äriühingu
omavahenditest, Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist, Connecting Europe Facilities (CEF) fondist, Euroopa Liidu
kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamise meetmest,
Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusmeetmest.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik AS Saarte Liinid osalus säilitada, kuna:
- Eesti arvuliselt suurima sadamapidajana äriühingu ülesandeks on eelkõige avaliku huviga teenuste
osutamise tagamine saarte ja mandri vahelises ning saarte vahelise püsiva parv- ja liinilaevaühenduse
kaudu;
- äriühingu tegevuse kaudu kindlustab riik regionaalselt oluliste sadamate haldamise ja arendamise
ettevõtte omavahendite, riigi sihtfinantseeringute ja Euroopa Liidu struktuurfondide arvelt.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
2.10. Lennuliiklusteeninduse AS
Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts (EANS) pakub Finantsnäitajad 2024 tuh
rahvusvahelistele standarditele vastavaid eur
aeronavigatsiooniteenuseid, lennuliikluse korraldamise Tulud 31 246
teenuseid ja instrumentaallennuprotseduuride sh saadud toetused 57
väljatöötamist Tallinna lennuinfopiirkonnas. Samuti sh saadud toetus PV soetuseks 0
tagab EANS lennuohutust Eesti õhuruumis ja Kulud 24 125
Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni Ärikasum (-kahjum) 7 120
(ICAO) delegeeritud neutraalvete kohale jäävates Puhaskasum (-kahjum) 6 392
osades. Puhaskasum (-kahjum) SF -
netomeetodil
Muutused osaluses Dividendid 0
Varad 43 331
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud. Kohustused 26 387
Omakapital 16 944
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja
Omakapitali osakaal 39,1%
majandustulemustele
Omakapitali tootlus (ROE) 46,5%
Osaluste valitsemise koondaruandes on
Rahandusministeerium hinnanud Lennuliiklusteeninduse AS oodatavaks omakapitali hinnaks 2024. aastal
10,4%, Lennuliiklusteeninduse AS saavutas omakapitali tegelikuks tootluseks 46,5%.
Omaniku ootusteks 2024. aastal oli töötada välja lahendused ja tehnoloogia irdtorni keskuse kasutuselevõtuks
ning koostöös AS-iga Tallinna Lennujaam korraldada irdtornist pakutava teenuse kasutuselevõtmine hiljemalt
2025. aastaks, Eesti ja Soome vahelises FINEST programmis riigipiiriüleste ühiskasutusega sektorite
rakendamine, tsiviil-militaar koostöös töötada välja õhuruumi ühiskasutuse protseduurid ja osaleda
nüüdisajastatud õhuruumi korraldamise kontseptsiooni juurutamises, koostöös Kliimaministeeriumiga võtta
kasutusele mehitamata õhusõidukite tegevuse korraldamise süsteem Eestis.
16
Ettevõtte igapäevategevust ja majandustulemust mõjutasid 2024. aastal jätkuvalt Ukrainas toimuv sõda ning
sellest tulenevad Euroopa Liidu ja Venemaa vastastikku kehtestatud sanktsioonid ning ulatuslikud õhuruumi
piirangud. Ettevõtte äritulu koosneb müügitulust (tulu aeronavigatsiooniteenuste osutamisest) ja muust
äritulust. Ettevõtte põhitegevuse tulu marsruudi- ja terminalinavigatsioonitasudest katab sealhulgas riigi
kantud kulu aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks.
2024. aasta jooksul teenindati 13,3% õhusõidukeid rohkem kui 2023. aastal kuid 25,2% vähem kui aastal 2019.
EANS-i 2024. aasta käive oli 31 246 miljonit eurot, mis on 5,35 miljonit eurot rohkem kui eelarves
prognoositud. Aasta puhaskasumiks kujunes 6,392 miljonit eurot. Tulude kasv tulenes ülelendude
teenusühikute märgatavast kasvust, mida põhjustasid Hiina suuremad/raskemad lennukid ning prognoositust
suurem lennuliikluse maht, mistõttu olid marsruudinavigatsiooni tulud +21% üle eelarvestatud taseme.
Jätkuvaks probleemiks oli Vene päritolu lendajate võlgnevused: kokku oli lootusetute võlgnevuste reserv
31.12.24 seisuga 717 106 eurot; võlgnevusi kokku 3,325 milj eurot.
2024. aastaks seatud tegevuseesmärkidest täitis äriühing 98%. GNSS signaali segamised Eesti õhuruumis olid
pidevad, millega tuli kohaneda, kuid üldjoontes oli tegemist lennuohutuse vaates igati hea aastaga. Hoolimata
keerulisest olukorrast lennunduses, täideti 2024. aastaks seatud finants-, tegevus- ja ohutuseesmärgid väga
heale tasemele.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik Lennuliiklusteeninduse AS-is osalus säilitada, kuna:
• tegemist on riigile strateegiliselt olulise, avalikust huvist lähtuvat teenust osutava äriühinguga, mis
tagab teenusevalmiduse ka tsiviilkriiside, muude konfliktide või riigikaitseliste vajaduste korral;
• riik kindlustab äriühingu kaudu kõikidele turuosalistele võrdsed võimalused äriühingu pakutavate
teenuste saamiseks Tallinna lennuinfopiirkonnas.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
2.11. OÜ Rail Baltic Estonia
OÜ Rail Baltic Estonia (RBE) peamisteks tegevusteks on Finantsnäitajad 2024 tuh
Rail Baltic raudteetaristu arendamine ja rajamine Eesti eur
Vabariigi territooriumil Eesti Vabariigi huvides, s.t 1435 Tulud 136 886
mm standardil põhineva raudtee ja sellega seonduvate sh saadud toetused 133 267
ehitiste tehniline projekteerimine, ehitamine ning sh saadud toetus PV soetuseks 125 126
haldamine ja nendega kaasnev tegevus ning osalemine Kulud 40 311
riikidevahelises koostöös, mis on vajalik tervikliku Rail Ärikasum (-kahjum) 96 575
Baltic raudteetaristu rajamiseks ja käikuandmiseks. Puhaskasum (-kahjum) 96 915
Puhaskasum (-kahjum) SF
RBE omab osalust ja teostab Eesti Vabariigi huvides netomeetodil -28 551
aktsionäriõigusi Läti Vabariigis registreeritud äriühingus Dividendid 0
RB Rail AS (edaspidi ka RBR), mis on Rail Baltic projekti Varad 249 197
arendamiseks (raudtee projekteerimine, ehitamine ja Kohustused 51 205
turundus) loodud Eesti, Läti ja Leedu ühisettevõte. Omakapital 197 992
Omakapitali osakaal 79,5%
Muutused osaluses Omakapitali tootlus (ROE) -19,6%
Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 16.11.2023 korraldusega
nr 276 ja 24.10.2024 korraldusega nr 204 „Volitus osaühingu Rail Baltic Estonia osakapitali suurendamiseks“
suurendati OÜ Rail Baltic Estonia osakapitali 20.12.2023. a ainuosaniku otsusega 1 euro võrra 2 508 eurolt
17
2 509 euroni ja 5.11.2024 otsusega 1 euro võrra 2 509 eurolt 2 510 euroni. Äriregistris on vastavad kanded
registreeritud 01.02.2024 ja 21.11.2024.
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes ei ole Rahandusministeerium hinnanud RBE omakapitali hinda, kuna
ettevõte on investeeringute ettevalmistamise ja teostamise faasis, kus kasum ega omakapitali tootlus ei ole
veel eesmärgiks.
Omaniku ootustega seatud strateegilised eesmärgid on täidetud. Tegevusi elluviiva asutusena osaleb RBE
aktiivselt riikidevahelises koostöös toimuvates Rail Baltic raudteega seonduvates tegevustes ning teostab
aktsionäriõigusi ühisettevõttes RB Rail AS (RBR), tehes selleks koostööd teiste RBR aktsionäridega. RBE juhib
rajatavasse Rail Baltic raudteetaristusse Eestis tehtavaid investeeringuid ning korraldab raudtee ja sellega
seonduvate ehitiste projekteerimist, ehitamist ning nendega kaasnevaid tegevusi, lähtudes Rail Balticu
etapiviisilise ehitamise otsusest.
2024. a majandusaasta on olnud RBE ajaloo edukaim, investeeringute täitmise määr 82% 100%-st. Samas tuleb
arvesse võtta, et 82% hulgas ei ole arvestatud kõiki põhitrassi projekteerimisele planeeritud vahendite
väljamaksmata jätmist ja kasutamata jäänud reserve - neid arvesse võttes on eelarve täitmise määr 75%. Vahe
tuleneb eelkõige põhitrassi ehituslepingute eeldatust aeglasema täitmise alustamise määrast. Eelarve
täitmise mahajäämust põhjustas ka Ülemiste ühisterminali põhjapoolsete välialade ehitustööde seis, aga selle
asemel kasutati rahalisi vahendeid rajatiste ehitustööde teostamiseks. Põhitrassi ehituslepingute osas ollakse
eelarve osas 34 miljonit € ulatuses alatäitmisel, mille on enamuses põhjustanud tööprojektide koostamise
kehv võimekus töövõtjate poolt.
2024.a äritulud olid ca 137 miljonit €. 133 miljonit € on tulud sihtfinantseerimisest, lisaks trahvid, viivised,
hüvitised kokku 3,5 miljonit €. Puhaskasum on 96,9 miljonit €, netomeetodil oleks kasum -28 miljonit € (bruto-
ja netomeetod erinevad selle poolest, et brutomeetodil kajastatakse sihtfinantseeringut ärituluna).
2024. aasta lõpu seisuga on Rail Baltica projekti Eesti osas tehtud väljamakseid rohkem kui 200 miljoni eest
ning lepingud sõlmitud pea 800 miljoni euro eest. 2024. aasta oli ehitusturg jätkuvalt tellijat soosiv –
konkurentsitihedas ehitussektoris oli võimalik sõlmida lepinguid mõistlikul hinnatasemel ja saavutada
prognooseelarvetega võrdluses ka teatavat säästu.
Aasta põhieesmärk oli jõuda eeltegevustega nii kaugele, et muuta eesmärk raudtee valmimine aastaks 2030
saavutatavaks. Samuti oli eesmärgiks hankemenetluste (sh alliansi hankemenetluse) viimine sinnamaani, et
esimesel võimalusel sõlmida projekteerimis-ehituslepingud, kuna projekteerimine on mõjutatud KMH
läbiviimisest. Tegevuseesmärgid täideti suures osas plaanipäraselt, kuid eesmärgini „valmis raudtee 2030“
liikumisel on märgata teatud riske ja väliseid sõltuvusi (nt rahvusvaheline koostöö, piiriüleste tööde
sünkroniseeritus), mis vajavad edaspidi süsteemsemat riskijuhtimist ja regulaarset seiret.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja hinnangul on vajalik osalus säilitada, kuna äriühing on riigile strateegiline partner Transpordi
ja liikuvuse arengukava 2021-2035 elluviimisel Rail Baltica raudtee, raudtee infrastruktuuri ja sellega
seonduvate ehitiste rajamist ja haldamist puudutavas osas.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
18
2.12. OÜ Transpordi Varahaldus
OÜ Transpordi Varahaldus (TVH) on olnud AS Nordic Finantsnäitajad 2024 tuh
Aviation Group (Nordica) igapäevane koostööpartner eur
lennukite liisinguteenuste ning lennukite varuosade ja Tulud 12 462
komponentide renditeenuste valdkonnas. Tulenevalt sh saadud toetused 0
Nordica juhatuse poolt maksejõuetuse sh saadud toetus PV soetuseks 0
väljakuulutamisest, on omanik otsustanud Kulud 13 303
lennutegevuse ettevõtlusest terviklikult väljuda. Ärikasum (-kahjum) -841
Puhaskasum (-kahjum) -2 034
Muutused osaluses Puhaskasum (-kahjum) SF -
netomeetodil
Muutusi osaluses ei ole aruandeperioodil toimunud.
Dividendid 0
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja Varad 48 887
majandustulemustele Kohustused 16 204
Omakapital 32 683
Osaluste valitsemise koondaruandes on Omakapitali osakaal 66,9%
Rahandusministeerium hinnanud OÜ Transpordi Omakapitali tootlus (ROE) -6,0%
Varahaldus oodatavaks omakapitali hinnaks 2024. aastal
8,0%, OÜ Transpordi Varahaldus saavutas kahjumi tõttu omakapitali tegelikuks tootluseks -6,0%.
Eesti Vabariik on otsustanud väljuda riigi äriühingutest, mille eesmärk on tulu teenimine ning ühtlasi puudub
avalik eesmärk. Vabariigi Valitsus arutas riigi lennundusettevõtete, mh osaühingu Transpordi Varahaldus
erastamise võimalusi 15.02.2024 ning 11.04.2024 valitsuskabineti nõupidamisel. Riigi eesmärgiks on olnud
väljuda lennundusettevõtetest riigi jaoks kasumlikumal viisil. Eesmärgi täitmiseks on osaühing Transpordi
Varahaldus algatanud äriühingu (varade) müügiprotsessid ning kaardistanud kõige tulusamad
müügivõimalused.
Transpordi Varahalduse varade ja ettevõtte kaardistus näitas, et kõige otstarbekam viis ettevõtlusest
väljumiseks on ettevõtte varade müük ja ettevõtte likvideerimine. Sellest tulenevalt on omaniku ootuseks
niipea kui võimalik viia lõpuni algatatud müügiprotsessid ning ettevõtte varad parima võimaliku hinna eest
realiseerida. Äriühing peab varade realiseerimise tehingute tegemisel lähtuma parima võimaliku hinna
saavutamise eesmärgist.
Omaniku ootusena on välja toodud, et 2025. a I poolaasta lõpuks on äriühing läbi viinud varade
müügiprotsessid ning ettevõtte lõpetamiseks vajalikud tegevused. Äriühingu vara kõige tulusamad
müügivõimalused on kaardistatud ning müügiprotsessid algatatud. TVH lennukite müügiks on palgatud
rahvusvahelise kogemuse ja võrgustikuga maakler. TVH lennukite müügiks on läbi viidud kahe-etapiline
läbirääkimistega enampakkumine, mille tulemusena on välja selgitatud parim pakkumine ning allkirjastatud
kavatsuste protokoll (Letter of Intent) ostu-müügilepingu läbirääkimiste pidamiseks.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
Osaluse valitseja on seadnud ootuse lennutegevuse ettevõtlusest terviklikult väljuda, OÜ Transpordi
Varahaldus varad müüa ja ettevõte likvideerida.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta
TVH lennukite müügiks on palgatud rahvusvahelise kogemuse ja võrgustikuga maakler ja läbi viidud kahe-
etapiline läbirääkimistega enampakkumine, mille tulemusena on välja selgitatud parim pakkumine ning
allkirjastatud kavatsuste protokoll (Letter of Intent) ostu-müügilepingu läbirääkimiste pidamiseks.
19
Müügitegevused on planeeritud toimuma juuni-august. Likvideerimistoimingutega alustatakse 2025. aasta II
pooles.
2.13. AS Teede Tehnokeskus
AS Teede Tehnokeskus on insener-tehnilisi teenuseid Finantsnäitajad 2024 tuh
osutav teedeala ekspertiisi- ja innovatsioonikeskus eur
Baltikumis ja lähiregioonis, kelle missiooniks on luua Tulud 2 917
teadmist ja pakkuda uusi lahendusi teetaristu sh saadud toetused 12
haldamisel ja arendamisel. Ettevõte arendab uusi sh saadud toetus PV soetuseks 0
tooteid ja teenuseid ning on saavutanud Kulud 2 898
konkurentsieelise tehnoloogiliste lahenduste loomise ja Ärikasum (-kahjum) 19
rakendamise kaudu. Puhaskasum (-kahjum) 11
Puhaskasum (-kahjum) SF -
Muutused osaluses netomeetodil
Dividendid 80
Vabariigi Valitsuse 7.11.2024 korralduse nr 214 alusel
Varad 2 173
määrati Kliimaministeerium AS Teede Tehnokeskus Kohustused 305
riigile kuuluvate aktsiate valitsejaks ja aktsionäriõiguste Omakapital 1 868
teostajaks. AS Teede Tehnokeskus aktsiad andis Omakapitali osakaal 86,0%
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Omakapitali tootlus (ROE) 0,6%
Kliimaministeeriumile üle 6.12.2024.
Hinnang omaniku ootuste täitmisele ja majandustulemustele
Osaluste valitsemise koondaruandes on Rahandusministeerium hinnanud AS Teede Tehnokeskus oodatavaks
omakapitali hinnaks 2024. aastal 7,2%, AS Teede Tehnokeskus saavutas omakapitali tegelikuks tootluseks
0,6%.
Riik tagab läbi äriühingu teede ehitamiseks ja korrashoiuks vajaliku sõltumatu laboratooriumi toimimise,
uuringute, sertifitseerimise ja teeinfosüsteemi teenuste pakkumise. Tõhusa ja kvaliteetse teedeehituse ning
korrashoiu tagamiseks on äriühing pakkunud turul sõltumatut laboriteenust ehitusmaterjalide ja
konstruktsioonide katsetamiseks, mis ei ole kallutatud tellijate või pakkujate huvidest lähtuvalt.
2024. majandusaasta kujunes ettevõttele kokkuvõttes mõõdukalt edukaks vaatamata riiklike investeeringute
vähenemisele taristuehitusse. ASi Teede Tehnokeskus äritulu oli 2,92 miljonit eurot, sh müügitulu 2,85 miljonit
eurot. Võrreldes eelmise perioodiga kahanes müügitulu 5%. Aruandeaasta ärikulu olid 2,9 miljonit eurot ja
ärikasum 19 326 eurot. Ettevõte tasus omanikule dividendi 80 000 eurot. Enamus teenustest osutati Eesti
turule ning suurimaks tellijaks oli erasektor, avaliku sektori osakaal koos kohalike omavalitsustega moodustas
käibest 50%.
2024. aastal vähenes Transpordiameti poolt tellitavate laboratoorsete katsetuste raamlepingu maht 14%
(2022.aastal oli vähenemine 23%, 2023 aastal vähenemine 35%), mis iseloomustab viimaste aastate olukorda
taristuehituses. 2024. aasta oli seni madalaima mahu ja rahastusega aasta. Riigiteedesse investeeritud summa
vähenes ja see mõjutas Tehnokeskuse teenustest laboratoorset katsetamist, uute teekatete
kvaliteedimõõtmist ja omanikujärelevalvet. Riiklikud teedeinvesteeringud mõjutavad ka eratellimusi, mis
tulevad tee-ehitusettevõtetelt ja mis on omavahel seotud.
Kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustega määratud
strateegiliste/valdkondlike ja finantseesmärkide täitmise kohta hea.
Seisukoht osaluse säilitamise vajaduse kohta
AS Teede Tehnokeskus tegutseb täielikult vaba turu põhimõtetest lähtuvalt. Sellest tulenevalt on valitsus
leidnud, et riigi osaluse säilitamine äriühingus ei ole põhjendatud ning AS Teede Tehnokeskus tuleks
võõrandada riigile võimalikult kasumlikult. Kõigi äriühingu poolt pakutavate teenuste lõikes on konkurents
olemas ning kuna teenusete hinnad kujunevad konkurentsitingimustes, siis ei ole neis olulisi muutusi ette
näha. Kliimaministeeriumi hinnangul tuleb alustada tegevusi AS Teede Tehnokeskuse erastamiseks.
20
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle äriseadustiku mõttes läbi ei viidud.
Andmed toimunud, nurjunud ja kestva riigi osaluse võõrandamise kohta
Vabariigi Valitsuse 28.10.2021 korralduse nr 371 alusel anti majandus- ja taristuministrile nõusolek
võõrandada riigile kuuluvad AS Teede Tehnokeskus aktsiad avalikul enampakkumisel. Majandus- ja
taristuministri 27.07.2022 käskkirja alusel alustati tegevusi Aktsiaseltsi Teede Tehnokeskus aktsiate
võõrandamiseks alghinnaga 3 900 000 eur. 31.10.2022 tunnistati enampakkumine nurjunuks pakkumiste
puudumise tõttu. Põhjuseks oli enampakkumise liiga kõrge alghind arvestades ootamatult halvenenud
turutingimusi, sellest tingitud ettevõtte majandustulemusi ning ümbritsevat majanduskeskkonda.
15.02.2024 Valitsuskabineti nõupidamise otsuse kohaselt tuleb majandus- ja infotehnoloogiaministril (seoses
aktsiate üleandmisega Kliimaministeeriumile on ülesanne liikunud taristuministrile) koostada analüüs AS
Teede Tehnokeskus erastamisstrateegia kohta ning tutvustada erastamise tegevus- ja ajakava Vabariigi
Valitsusele 2025. aasta 30. septembriks.
21
3. Seisukohad sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja
asutajaõiguste teostamise kohta
Tulenevalt Rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja-
ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ §-st 5 esitab riigi asutatud sihtasutuse
asutajaõiguste teostaja:
1) seisukoha sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise kohta:
2) seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta;
3) ülevaade sihtasutuses läbi viidud erikontrollidest, näidates ära kontrollitava valdkonna ja olulisemad
tähelepanekud;
4) andmed sihtasutuse ühinemiste ja jagunemiste kohta, näidates ühinemise või jagunemise põhjuse,
kuupäeva ning muud olulised asjaolud;
5) andmed sihtasutuse lõpetamise kohta, näidates lõpetamise põhjuse ja viisi ning vara jaotuse;
6) muud olulised asjaolud või sündmused õige ja õiglase ülevaate saamiseks asutajaõiguste teostamisest.
3.1. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) põhikirjaline eesmärk on keskkonnavaldkonna tegevuste, sh
keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 1 sätestatud eesmärkide täitmiseks vajalike projektide toetamine ja
teostamine. KIK suunab investeeringuid keskkonna- ja kliimavaldkonda, selleks, et Eesti elukvaliteet paraneks,
loodus- ja ettevõtluskeskkond areneks tasakaalustatult toetades Eesti majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust
ja suurendades selle konkurentsivõimet maailmas.
Seisukoht olulisemate eesmärkide saavutamise kohta
KIKile 2024. aastaks seatud eesmärgid on sisuliselt täidetud ning kohati ka märkimisväärselt ületatud.
Erilist esiletoomist väärib esitatud EL otsetoetuse taotluste arv ja taotletud lisarahastuse maht, kus
planeeritud minimaalselt kolme taotluse asemel esitati EL vahendite kaasamiseks 9 taotlust ligi 44 mln euro
mahus. Neist kahe projekti osas laekus ka positiivne rahastusotsus. See on otsene kasu Kliimaministeeriumile,
kes saab selle alusel ellu viia oma valdkondlike eesmärk ning säästa riigieelarve raha.
Lisaks projektide kirjutamisele, käivitamisele ja juhtimisele toimus aasta jooksul intensiivne arendustegevus
ja partnerluste edendamine ning aktiivne teavitustegevus (sh esinemised, artiklid, ühisüritused), samuti
tõhustati mitmeid sisemisi protseduure ning arendati selleks digilahendusi.
Mahuka valdkonnana saab välja tuua meetmete käivitamisega seonduva, kus vaatamata mitmetele
takistusetele õnnestus jõuda aasta lõpuks valdava enamuse SF21+ meetmete avamiseni. Täiendavalt on 2024.
aastal lisandunud hulk CO2 rahastusega meetmeid, mille voorud avanevad 2024.a lõpus/2025 algul.
Meetmete eelarvest õnnestus otsustega katta 1% võrra enam kui planeeritud ehk 59%, samas meetmetele
eraldatud summad mõnevõrra vähenesid, kuna toimus erinevaid ümbertõstmisi.
Planeeritule alla jäädi vaid 2 eesmärgi puhul. Toetuste väljamaksete maht ulatus 58,1 mln euroni jäädes
eesmärgist 15% madalamaks (68,5 mln). Samuti osutus töötajate voolavus suuremaks kui seatud maksimum,
ulatudes 12,5%ni (plaan kuni 10%). Voolavust mõjutasid suuresti riigi kärpeteemad, mis on toonud töötajatele
kaasa teatud ebakindlust, samuti on töötasude muutus jäänud selgelt inflatsioonile alla.
Märkimist väärib, et tänu kulude ja tegevuste ülevaatamisele ning üldisele kokkuhoiule, samuti lisandunud
tegevustest laekunud tuludele õnnestus viia tulud ja kulud tasakaalu. Seega ei olnud eelarves planeeritud
eelmiste aastate reservi kasutamine vajalik. Oma osa selle juures andis nii protseduuride ülevaatus kui tööd
tõhustavate digilahenduste kasutuselevõtt.
Kokkuvõttes on asutajaõiguste teostaja hinnang eesmärkide saavutamise kohta eelmisel majandusaastal
väga hea.
22
Seisukoht sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse kohta
Kliimaministeerium peab vajalikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist, kuna riigi ambitsioonikate kliima ja
keskkonnaeesmärkide täitmiseks on oluline motiveerida riigi ja erasektori koostöös arendusprojekte ja
toetusmeetmeid. Selleks on vaja KIKis oleva kogemuse ja spetsiifilise fookusega sihtasutust, kes suudab
pakkuda selleks vajalikku tuge ja lisaväärtust nii riigile kui erasektorile. Samuti on eesmärkide saavutamiseks
vajalik valdkonnaspetsiifiliste rakenduslike projektide elluviimine.
Läbiviidud erikontrollid
Erikontrolle läbi ei viidud.
23
4. Kokkuvõttev tabel seisukohadest
Järgnevas tabelis on toodud kokkuvõte Kliimaministeeriumi seisukohtadest valitsemisel olevate äriühingute
ja sihtasutuse tegevuse kohta 2024. aastal.
KLIM seisukoht KLIM seisukoht osaluse
Ärinimi Ühingu liik tegevusele ja või liikmesuse
eesmärkide täitmisele säilitamisele
Energeetika- ja keskkonnaministri valitsemisel osalused
1. AS ALARA äriühing hea säilitada
2. Elering AS äriühing väga hea säilitada
OÜ Eesti Keskkonnauuringute
3. äriühing väga hea säilitada
Keskus
säilitada ja pikemas
4. AS Ökosil äriühing hea7
perspektiivis analüüsida
SA Keskkonnainvesteeringute
5. sihtasutus väga hea säilitada
keskus
Taristuministri valitsemisel osalused
6. AS Eesti Raudtee äriühing hea/rahuldav säilitada
7. AS Raudtee Varad äriühing hea likvideerida
8. AS Tallinna Lennujaam äriühing väga hea säilitada
9. AS Tallinna Sadam äriühing väga hea säilitada enamusosalus
10. AS Saarte Liinid äriühing väga hea säilitada
11. Lennuliiklusteeninduse AS äriühing väga hea säilitada
12. OÜ Rail Baltic Estonia äriühing hea säilitada
varad võõrandada ja
13. OÜ Transpordi Varahaldus äriühing hea
likvideerida
14. AS Teede Tehnokeskus äriühing hea erastada
7
Tulenevalt Rahandusministri 10.06.2022 määruse nr 24 § 3 lg 3 punktist 1 esitatakse äriühingus, kus riigil ei ole otsustusõigust,
osaluse valitsemise kohta seisukoht riigi osalemise eesmärkide saavutamise ja majandustegevuse kohta eelmisel majandusaastal
24