Kriminaalmenetluse nr 25231500085 lõpetamise määrus

Kriminaalm enetluse lõpetamise mää rus Koostamise kuupäev ja koht: 19.01.2026, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Merilin Sepp Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25231500085 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 3 Kahtlustatava nimi: Xxx Xxx (ik: xxxxxxxxxxx) 1. Kriminaalasja asjaolud 1.1. Käesolevas kriminaalasjas esitati Xxx Xxx’ile kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk teise inimese tervise kahjustamises ja muus füüsilist valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, mis on toime pandud korduvalt. Kahtlustuse kohaselt Xxx Xxx 22.05.2025 kella 13:20 paiku Tallinnas, Kaarli pst 9 stuudiokorteris lõi kannatanuleXxx Xxxle ühe korra rusikaga lõua ja kõri piirkonda, mille tulemusel kannatanu tundis füüsilist valu. Kannatanu Xxx Xxx on asjas esitanud tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamiseks (teisisõnu moraalne kahju) summas 1000 eurot. 1.2. Kahtlustatav Xxx Xxx tunnistas, et on toime pannud kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Oma ütluste kohaselt läks ta 22.05.2025 kohtuma internetist leitud eskorttüdrukuga, kelle nime ta teadis olevat Xxx. Whatsappi vahendusel lepiti kokku kohtumine Tallinna kesklinnas, suhtlus toimus inglise keeles. Oma ütluste kohaselt sisenes ta enda teada Kaarli puiestee 9 esikusse ja nägi esiku seina juures naisterahvast. Siis aga sai ta aru, et ta astus tänavalt otse korterisse, mis tundus talle imelik. Ta arvas, et ta astus trepikotta, aga oli juba tänavalt astunud korteri esikusse, mis muutis teda valvsaks. Seejärel naisterahvas tuli seina tagant välja ja kõndis tema kõrvale ning pani tema seljatagant välisukse lukku, misjärel nad tervitasid ja kallistasid. Ta võttis jalanõud jalast ja liikus esiku seina tagant korterisse sisse. Seejärel ütles Xxx Xxx naisterahvale, et ta soovib minna kõigepealt pesema, mille peale naisterahvas vastas nõudliku tooniga, et kõigepealt peab Xxx Xxx talle maksma. Kõige selle pinnalt tundus Xxx Xxxile see korter ja see naisterahvas väga kahtlased, naisterahvas tundus halbade kavatsustega. Siis hakkas ta kahtlustama, et seal korteris on veel keegi, sest seal oli väga hämar ja teistesse ruumidesse ei näinud, tal hakkas kõhe ja ta tahtis sealt ära minna, kuid sel hetkel seisis naisterahvas esiku vahekäigus, tema tee peal ees. Naisterahvas oli suurt kasvu ja Xxx Xxxist pikem, seisis seal nõudliku näoga ja olukord muutus Xxx Xxxi jaoks väljakannatamatuks. Omal sõnul ei osanud ta olukorda muul viisil lahendada, kui ta tõukas naist parema lahtise käega endast eemale, ta mäletab, et tema parema käe pöial tabas tedas kaela piirkonda. Selle peale naisterahvas võpatas. Xxx Xxxi sõnul tahtis ta naisterahvast lükata vastu õlgu, et ta endast eemale saada, kuid kogemata tabas kaela. Xxx Xxxi sõnul ei olnud tema eesmärk naisterahvale viga teha ega teda rünnata, vaid teha endale ruumi, et sealt korterist ära minna. Xxx Xxxile tundus, et tema tegevuse tulemusel naisterahvas ei saanud väga haiget. Seejärel naisterahvas jooksis välisukse juurde ja karjus midagi ukse peal, Xxx Xxx jooksis talle järgi esikusse, pani jalanõud jalga ja läks korterist minema tänavale.Omal sõnul on Xxx Xxxil väga kahju, et ta selle olukorra sellisel viisil lahendas, ta tundis end korteris väga ebamugavalt ja soovis sealt kiiresti välja saada. Omal sõnul ei  olnud tema eesmärgiks kellelegi haiget teha ja soovib naisterahva ees südamest vabandada. Lubab läbida esimesel võimalusel sotsiaalprogrammi ja otsida abi oma emotsioonide ja tunnetega toimetulekuks ilma välgivallata. 2. Prokuratuuri seisukoht seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega 2.1. KrMS § 202 lg 1 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada. 2.2. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). Xxx Xxx’i tegu on kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. KarS 121 lg-s 2 p 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Seega on tegemist teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3). Prokuratuur selgitab, et kriminaalmenetluse lõpetamine KrMS § 202 alustel ei eelda kannatanu nõusolekut ning prokuratuuri pädevuses on antud otsustuse tegemine juhul, kui karistusseadustiku eriosa ei näe ette karistuse alammäära, mida antud juhul, ei esine. Järelikult on antud asjas menetluse lõpetamise pädevus prokuratuuril. Eelnev kehtib ka olukorras, kus KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel pandi isikule kohustus hüvitada kannatanule kahju ulatuses, mis on väiksem tsiviilhagis nõutust. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega KrMS § 202 sõnastus ei sea menetluse lõpetamise eeldusena, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud. 2.3. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest vajadusest. Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust. Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. 2.4. Xxx Xxx’i puhul on tegemist noore meesterahvaga, kelle osas Harju Maakohus tegi 13.05.2025 otsuse nr 1-25-1250, milles tunnistati tema süüdi KarS § 121 lg 1 järgi ning kohaldati tema suhtes KarS § 87 lg 7 alusel mõjutusvahendeid. Nimelt allutati Xxx Xxx üheks aastaks KarS § 87 lg 1 p 6 ettenähtud käitumiskontrollile ja kohustati teda täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid elukohajärgse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Lisakohustustena määrati KarS § 75 lg 2 p 1, 2 1 ja 8 kohaselt Xxx Xxx’ile käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise keeld, samuti kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning kohustus osaleda sotsiaalprogrammis. Käesolevas kriminaalasjas pandi tegu toime sisuliselt 9 päeva pärast kohtuotsuse kuulutamist, seega on ilmselge, et selleks ajaks ei olnud Xxx Xxx saanud veel vajalikku abi ja tuge kriminaalhooldajalt. 2.5. Prokuratuuri hinnangul oli vajalik teha päring Xxx Xxx’i kriminaalhooldajale, selgitamaks välja kuidas on Xxx Xxx’i käitumiskontroll kulgenud, päringu tegemise hetkeks oli Xxx Xxx kriminaalhooldaja järelevalve all olnud ligikaudu 7 kuud, mistõttu selle perioodi pinnalt on juba võimalik teha järeldusi, kas mõjutusmeetmete kohaldamisest on olnud isiku käitumise kujundamisel abi või mitte. Kriminaalhooldaja andis prokuratuurile hinnangu Xxx Xxx’i käitumiskontrolli kohta 10.12.2025. Vastavalt kriminaalhooldusametnik Silva Maine hinnangule on kriminaalhoolduse ajal olnud Xxx Xxx igati koostöövalmis ning täitnud talle määratud kriminaalhoolduse nõudeid kohusetundlikult. Kriminaalhooldusametniku sõnul käib Xxx Xxx kohtumistel õigeaegselt, suhtleb aktiivselt kriminaalhooldusametnikuga ning on avatud suhtleja. Xxx Xxx’ile määrati lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi, mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldusametniku sõnul on kriminaalhoolduse perioodi vältel kontrollitud regulaarselt lisakohustuste täitmist ning Xxx Xxx’i puhul ei ole mitte ühtegi rikkumist tuvastatud. Kriminaalhoolduse jooksul on Xxx Xxx läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (perioodil 27.08.2025-01.12.2025), programmis osales ta aktiivselt ning probleeme ei esinenud. 2.6. Kogu eelneva info põhjal kogumis järeldab prokuratuur, et Xxx Xxx’i puhul on tegemist isikuga, kellele oligi vajalik kohaldada mõjutusvahendeid just sellisena nagu seda tehti – isik on saanud nendest päriselt abi sel perioodil, mil ta seda enim vajas. Xxx Xxx on kinnitanud, et Viha juhtimise programmi läbimine ja kriminaahooldusametniku toetus on teda möödunud aastal märkimisväärselt aidanud ning parandanud olulisel määral tema eneseregulatsiooni oskust. Prokuratuur leiab, et kuivõrd isik pani teo toime praktiliselt vahetult pärast otsust, milles talle mõjutusvahendeid kohaldati, ei olnud veel isik saanud vajalikku abi ja tuge. Käesolevaks hetkeks on prokuratuur arusaamal, et isikule on mõjutusvahendite kohaldamine olnud igati eesmärgipärane ja ka tulemuslik lahendus. Veelgi enam, Xxx Xxx jätkab kriminaahooldaja toe all kuni 21.05.2026. 2.7. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus. 2.8. Prokurör leiab, et käesolevas asjas ei ole Xxx Xxx’i süü ülemäära suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Toimiku materjalidest (eelkõige ülekuulamistel antud ütlustest) nähtub, et poolte vahel leidis tõepoolest aset konflikt, mille käigus Xxx Xxx tõukas kannatanut ning riivas tema kaelapiirkonda sõrmega. Arusaadavalt oli see šokeeriv kannatanu jaoks, kuivõrd konflikti alustamiseks puudus igasugune põhjus. Kuivõrd Xxx Xxx tunnistab toime pandud tõukamist ning kaelapiirkonna riivamist sõrmega, siis prokuröri hinnangul ei ole antud asjas probleemi tõendatusega. Xxx Xxx on süü omaks võtnud ning kahetseb, soovib ka vabandada ning tegeleda iseendaga, et vältida edaspidi pingeliste olukordade lahendamist vägivallaga. Kahtlustatava reaktsioon olukorrale (oma sõnul tundis korteris ebamugavust, kartis, et seal on veel keegi ning tundis, et tema jaoks on väljapääs tõkestatud) oli ilmselgelt liiga intensiivne, kuid mõjutusvahendite kohaldamisega on isik õppinud enda viha juhtima. Xxx Xxx’il puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samuti karistused väärteokorras. Ka ei ole pärast käesolevas asjas aset leidnud sündmust Xxx Xxx’i osas ühtegi pooleliolevat menetlust lisandunud. Karistusregistri ning muude andmete põhjal ei ole alust arvata, et käesolevaks hetkeks oleks Xxx Xxxi puhul tavapärane tülisid/pingelisi olukordi füüsilise vägivallaga lahendada. 2.9. Avalik menetlushuvi puudub, kuivõrd Xxx Xxx’i etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega ning võimalik on KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ja õigusrahu taastada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Seetõttu kuulub kriminaalmenetlus lõpetamisele KrMS § 202 alusel. Xxx Xxx’i puhul ei ole käesolevaks hetkeks alust arvata, et kriminaalkorras karistamata jätmine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. 2.10. Prokuröri hinnangul oleks mõistlik süü suurusega vastav tagajärg Xxx Xxx’i puhul kohustada teda hüvitama kannatanule mittevaraline kahju ning hoiduma järgneva 12 kuu jooksul uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest, samuti kohustus hüvitada tekkinud menetluskulud ning sooritada üldkasulikku tööd mahus 60 tundi. 3. Prokuratuuri seisukoht seoses tekkinud kahjuga 3.1. Kuivõrd tegu on leidnud tõendamist, siis antud juhul jääb kriminaalasjas ainsaks küsimuseks ainult tekitatud moraalse kahju suurus. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi moraalse kahju nõudes summas 1000 eurot. Kannatanu põhjendab tsiviilhagis esitatud nõude suurust järgenavalt: tema moraalne kahju seisneb selles, et tema vastu toime pandud rünnak on väga tugevalt mõjutanud tema igapäevast elu ja turvatunnet. Tema kannatused on emotsionaalsed ja psühholoogilised, ta on olnud võimetu enda vastu toime pandud ründe tõttu tööd tegema ja tavapärast elu elama. Alates ründest ei saa ta end kuskil turvaliselt tunda, isegi mitte kodus. Ründel puudus igasugunegi põhjus, mistõttu saadab teda pidevalt tunne, et keegi võib teda ilma põhjuseta rünnata. Ka ei ole ta suutnud endises mahus töötada, rünnakust alates on tema klientide arv langenud umbes poole võrra, kuna ta ei tule enam sotsiaalse pingega toime. Tunneb, et sai rünnakust tõsise vaimse trauma, mille tagajärgedega tegelemine on tema uue elu reaalsus. Omal sõnul on talle tekitatud kannatused korvamatud, aga soovib nende hüvitamiseks saada 1000 eurot. 3.2. Kriminaalmenetluse lõpetamiseks peab isik heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasuma kriminaalmenetluse kulud. Xxx Xxx nõustus maksma kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4). Samuti peab ta hüvitama kannatanule süüteoga tekitatud mittevaralise kahju. Isikule tuleb tema tervise kahjustamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma (VÕS § 134 lg 2). Kahjuhüvitamise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Tervisekahjustusega tekitatud mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKKK 1-22-5835/33, p-d 29-31). Kannatanu palus tsiviilhagis Xxx Xxxilt tema kasuks välja mõista 1000 eurot, põhjendades seda asjaoluga, et tema edasine elu ja vaimne tervis sai ründe tõttu riivata, kuna on tekkinud hirmud inimeste ees. Prokurör võtab mittevaralise kahju hüvitist määrates arvesse, et kannatanul ei tekkinud tervisekahjustust, ta ei vajanud edasist ravi ning vigastused ei tekitanud talle edaspidi komplikatsioone, seega tekitatud tervisekahjustust ei saa lugeda ulatuslikuks või raskeks. Psühholoogiline efekt on igasugusel ründel paratamatu tagajärg. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja ühiskonna üldist heaolu taset, peab prokurör mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitiseks 500 eurot. 3.3. Riigikohus on varasema analüüsi tulemusena järeldanud, et aastatel 2018-2020 on kohtud sarnase kvalifikatsiooniga juhtudel mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistnud mediaani summa 500 eurot (seejuures väikseim hüvitis summas 50 eurot ja suurim summas 2000  eurot). Nii on Harju Maakohus asjas nr 1-17-3167 KarS § 121 lg 2 p 1 kvalifitseeritava teo järgi (tervisekahjustuse tekitamine, mis kestab vähemalt 4 nädalat) pidanud mõistlikuks mittevaraliseks hüvitiseks olukorras, kus süüdistatav põhjustas kannatanule peaajuvapustuse, ninaluu murru, parema silmakoopa põhja murru, põrutushaava silmalaul, näo paremapoole turse ja kahe lõikehamba murru, 800 eurot. Riigikohus on 11.11.2021 asjas nr 1-20-3535/66 sedastanud, et mittevaralise kahju hüvitise suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Mõistliku rahasumma 4 väljamõistmisel arvestatakse, ja seda ka sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise. Mittevaralise kahju hüvitis väljendab teatud ulatuses alati ka seda, millisel määral on rikkuja õigusvastane tegu konkreetse üksikjuhtumi asjaolusid silmas pidades hukkamõistetav (p-d 18 ja 19). On arusaadav, et kannatanu hindab oma kannatusi rahalises mõttes subjektiivselt suuremaks, kuid kahtlustatavale oportuniteedi korral kahju hüvitamise kohustust määrates tuleb lähtuda siiski objektiivsetest kriteeriumitest ning seaduse palge ees on kõik isikud (sealhulgas ka erinevad kannatanud) täiesti üheväärsed. 3.4. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 p 1 kasutavad mõistet kuriteoga tekitatud kahju, mis võib erineda sellest, mis on kannatanu tsiviilhagiga esitatud nõue. Seega ei sea KrMS § 202 sõnastus menetluse lõpetamisel eelduseks, et kannatanu tsiviilhagi peaks saama tervikuna rahuldatud (Harju Maakohtu 17.10.2023 kohtumäärus 1-23-5408). Täitmata nõude osas on võimalik kannatanul kahtlustatava suhtes tsiviilkohtusse pöörduda. Prokurör peab põhjendatuks, et kahtlustatav peab tekitatud moraalse kahju heastamiseks maksma kannatanule kokku 500 eurot, seega põhjendatud on hagi rahuldamine osaliselt. Kui kannatanu selle hinnanguga ei nõustu, on tal õigus oma nõue esitada tsiviilkohtusse. Xxx Xxx’ile on selgitatud, et kui tema ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse. Juhindudes KrMS § -dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231500085 menetlus Xxx Xxx’i osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada Xxx Xxx’i : 2.1. KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel tegema üldkasulikku tööd mahus 60 tundi Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna ametniku järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinn). Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.06.2026 (k.a.); 2.2. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel hüvitama kannatanule mittevaraline kahju summas 500 eurot ning tasuda see kannatanu Xxx Xxx arveldusarvele nr xxxxx. Summa võib tasuda ühe maksena või osamaksetena, kuid kahju peab täiel määral olema hüvitatud 5 kuu jooksul, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.06.2026 (k.a.). Palun saata maksekorraldus kahju hüvitamise kohta prokurörile e-posti aadressile: [email protected].  2.3. KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuda kriminaalmenetluse kulud, milleks on kohtueelse menetluse raames tekkinud riigi õigusabi osutamise kulud kokku summas 126,48 eurot. Menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 19.06.2026 (k.a). 2.4.KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel hoiduda uute tahtlike vägivallakuritegude toimepanemisest. Kohustuse tähtajaks määrata 12 kuud alates määruse koostamisest, s.o järelevalve periood on kuni 19.01.2027 (k.a.). Kui kohustus täidetakse tähtajaks osaliselt või jääb tähtajaks täielikult täitmata, siis uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendeid ja kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud asjad: 1 CD-R plaat on kriminaaltoimiku vahel – jätta see kriminaaltoimiku materjalide juurde. 5. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete kustutamine: 02.06.2025 võetud andmed (DNA, sõrmejäljed, näokujutised) – ei kustuta. 6. Kriminaalmenetluse kulud: riigi õigusabi osutamise kulud, tasumise korra leiab määruse punktist 2. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata anda kahtlustatavale Xxx Xxx, samuti määratud kaitsjale Xxx Xxx ning saata e- kirja teel kannatanule Xxx Xxx, samuti teadmiseks Tervisekassale ning Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. 10. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. Merilin Sepp Abiprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Minule on selgitatud kuriteo tunnustega teo olemust ja kriminaalmenetluse lõpetamise alust. Samuti on selgitatud, et vastavalt KrMS § 202 lg 6, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega ja saadab kriminaalasja kohtusse. Olen kohustustega nõus. ___________________________________________________________________________ (nimi, kuupäev, allkiri)