Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25263000236

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 20.02.2026, Rapla Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Merike Lugna Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 25263000236 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik xxx) Kuriteo toimepanemise aeg: alates juuli 2024, 2025 suvel Lääne Ringkonnaprokuratuuri menetluses on käesolev kriminaalasi, milles XXX on esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et tema alates 2024.a juulist, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel oma elukohas Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X lõi korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastamata arv kordi, püksirihmaga poega XXX (sünd XXX) vastu paljaid tuharaid ja selga, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ning punetuse tuharatel ja seljal. Samuti kahtlustatakse teda selles, et tema alates 2024.a juulist, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäevadel oma elukohas Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X on kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda tütre XXX (sünd XXX) suhtes: löönud teda ühel korral püksirihmaga vastu paljaid tuharaid, ühel korral tirinud juustest ning korduvalt, eeluurimisel täpselt tuvastama arv kordi, tirinud kõrvast, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja rihmaga löömisel punetuse tuharatel. Samuti kahtlustatakse teda selles, et tema 2025.a suvel, eeluurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval, oma elukohas Rapla maakonnas XXX vallas XXX alevikus XXX X korteris nr X lõi ühel korral püksirihmaga poega XXX (sünd XXX) vastu jalga, põhjustades oma tegevusega kannatanule füüsilist valu ja punetuse jalasäärel. Tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab prokurör, et võttes arvesse kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, teo olulisust ja raskusastet, kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel ning seda järgnevatel põhjustel. KrMS § 202 alusel võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul lõpetada kriminaalmenetluse, kui selle esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, ning seejuures isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja tekitatud kahju hüvitamisele, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või narkootiliste või psühhotroopsete ainete mitte tarvitamine, alkoholi tarvitamise 1 keelu täitmist kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sotsiaalprogrammis osalemine või muu asjakohase kohustuse täitmine. Kriminaalasjas kogutud materjalidega on tuvastatud, et XXX on oma alaealiste laste suhtes tahtlikult toime pannud korduva kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, s.o KarS § 121 lg 2 p-le 2, 3 vastava kuriteo. KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on antud kuriteokoosseisu esinemise korral võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. Prokuröri hinnangul ei ole kahtlustatava XXX süü suur, kuivõrd kannatanutele tekitatud kehalise väärkohtlemise väheintensiivse tagajärjena füüsilist valu ja punetused. Samuti tunnistab XXX ennast talle esitatud kahtlustuses süüdi. Tunnistab, et on oma lapsi karistanud, andes neile rihma ning kõrvast tirinud. Ta saab aru, et lapsi füüsiliselt karistada on vale. Samuti pole ta osanud ennast kehtestada ja nüüd on asjad ülekäte läinud. Ühtlasi puudub prokuröri hinnangul XXX käitumises avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul, kus isiku süü ei ole suu, ning on reeglina olemas juhtudel, kus menetlus jätkamine on vajalik üld-või eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX on kriminaalkorras karistamata ning tema suhtes ei ole varasemalt otstarbekuse tõttu kriminaalmenetlusi lõpetatud. Pärast juhtunut ei ole tema suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Lähtudes antud kriminaalasja materjalidest on prokurör seisukohal, et kuigi füüsilise vägivalla kasutamine oma alaealiste laste suhtes on äärmiselt taunitav ja kindlasti mitte aktsepteeritav käitumisviis, ei tuleks antud juhul XXX kriminaalkorras karistada. Olgugi, et avalik menetlushuvi olemas ka jätkuva perevägivalla puhul, kuid prokuröri hinnangul edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest tõhusam meede XXX suunamine vägivallast loobumise teemalisele nõustamisele, kuivõrd nähtub, et isik on suuteline selle toel oma käitumist muutma. Kahtlustatavana ülekuulamisel on XXX kinnitanud, et ta on igati valmis enda kallal tööd tegema, et laste suhteid parandada ning on nõus osalema vägivallast loobumise nõustamisel. Kohustuse täitmist kinnitab asjaolu, et XXX on juba pöördunud vägivalla loobumise teemalise nõutamise nõustaja juurde ja läbinud ka esimese kohtumise. Seega on antud juhul piisavaks meetmeks kohustus jätkata vägivallast loobumise teemalise nõustamise läbimist. Ühtlasi nähtub Rapla Vallavalitsuse laste heaolu spetsialisti nõudekirja vastusest, et perele on määratud peretugevdusteenus eesmärgiga pakkuda perele abi ja tuge kõigis lapsi ning nende vajadusi puudutavates küsimustes ning pere on saanud vaimse terve teenust teraapiakeskuse Masaan kaudu, mis näitab, et laste heaolu tagamisega tegeletakse ja kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole antud juhul kohane meede. Lisaks kohustusele jätkata vägivallast loobumise teemalist nõustamist, leiab prokurör, et kahtlustatavat on võimalik mõjutada hoiduma süütegudest määrates talle lisaks KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustus mitte toime panna teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude 2 vahenditega. Prokuröri hinnangul on käesoleva määrusega määratud kohustused piisavad mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema. Eeltoodust tulenevalt, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, milles isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, ning kahtlustatav on andnud nõusoleku täitma talle määratud kohustus, leiab prokurör, et kriminaalmenetlus XXX suhtes on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25263000236 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik: • KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX jätkama vägivallast loobumise toetamise nõustamisel osalemist Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise toetamise nõustaja Ege Ollino juures. Kahtlustatav kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 20.08.2026. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud; • KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub XXX mitte toime panema teise inimese tervise kahjustamist või valu tekitavat kehalist väärkohtlemist. Prokuratuur kontrollib käesoleva kohustuse täitmist kuni 20.08.2026. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: -. 5. Kriminaalmenetluse kulud: -. 6. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: Rapla Vallavalitsuse laste heaolu spetsialistile, kahtlustatavale, kannatanute seadusliku esindajale ja Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise teemalise nõustamise nõustajale. 7. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188. (allkirjastatud digitaalselt) Merike Lugna (allkirjastatud digitaalselt) Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus: XXX 3