Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.12.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 23231750899 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxxx Xxxxxxxxx (xxxxxxxxxxx) Kuriteo toimepanemise aeg: 30.01.2023 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 23231750899, mille esemeks on Xxxxxx Xxxxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati Xxxxxx Xxxxxxxxxle KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 30.01.2023 kella 17:44 paiku juhtis Xxxxxx Xxxxxxxxx Harju maakonnas Tallinnas Xxxxx tn 4 juures mootorsõidukit Opel Insignia, reg.märgiga XXXXXX, ning liikudes mööda Xxxxx tänavat, Xxxxxx tänava poolt Peterburi tee suunas, xx xxxxxxxx teel asuva reguleerimata ülekäiguraja ees, et xxxx xxxx sõiduteed ületavale jalakäijale ning xxxxxx xxxx tema suhtes vasakult paremale teed ületanud jalakäijale Xxxx Xxxxxxxxxle (xxxxxxxxxxx), kes xxxxxx xxxx reguleerimata ülekäigurajal. Liiklusõnnetuse tagajärjel toimetati Xxxxx-Xxxxx Xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx jalakäija Xxxx Xxxxxxxxx. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus Xxxxxx Xxxxxxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; d) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit;  e) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada; f) LS § 50 lg 3 p 1, 2, mille kohaselt peab juht kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega pani Xxxxxx Xxxxxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle toimepanemises süüdi. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. xx.xx.xxxx toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel avaldas kahtlustatav, et kuigi tema ei arva, et on xxxxx xxxxxx xxxxxxx, tunneb ta ennast kannatanu ees süüdi ning kahetseb, et see liiklusõnnetus juhtus. Xx.xx.xxxx prokuratuuris kaitsja osavõtul toimunud kohtumisel, samuti 12.12.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav kahetsust selle üle, et kannatanu sai liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Eespool toodut võib prokuröri hinnangul käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna, mis vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör arvab, et käesolevas asjas on põhjendatud kahtlustatavale üldkasuliku töö tegemise kohustuse panemine. Kahtlustatava xxxxxxxx xxxxxxxxxx ei ole xxxxx xxxx. Tema ülalpidamisel on xxxxxxxxx xxxx. Seoses antud asjaga peab kahtlustatav kandma märkimisväärseid menetluskulusid, samuti on tema hüvitanud kannatanule tekitatud mittevaralise kahju. KrMS § 202 järgse kohustuse eesmärk ei ole mitte asetada süüdlane väljapääsmatusse olukorda, vaid panna teda mõtlema enda käitumise üle ning mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Arvestades käsitletava kuriteo tehiolusid ning kahtlustatava xxxxxxxxxxxx olukorda, on need eesmärgid kõige paremini saavutatavad läbi üldkasuliku töö tegemise. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud, tema on oma teo keelatusest aru saanud ning kahetseb seda. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt xxxxx kohtuarstliku ekspertiisi xxxxxxxx 84 eurot ning riigi õigusabi tasu summas 460,80 eurot, st kokku 544,80 eurot. Kannatanu ei ole kahtlustatava vastu xxxxxxxxxxx esitanud. Tema on pöördunud kindlustusseltsi poole ning viimane on temale hüvitanud tekitatud materiaalse kahju, samuti on lubanud hüvitada xxxxxxxxxxxxx seotud kulutused. Küll aga leidis xxxxxxxxx prokuratuuris toimunud menetluse käigus, et kuriteoga on temale tekitatud xxxxxxxxxxxx (moraalset) kahju summas xxxx eurot. Xx.xx.xxxxx hüvitas kahtlustatav xxxxxxxxxxxx kahju täies ulatuses. Prokurör on kannatanule xx.xx.2023 prokuratuuris toimunud kohtumisel selgitanud KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemust ja tagajärgi ning kannatanu on nendest aru saanud. Tema avaldas, et ei soovi antud kriminaalmenetluse jätkamist. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231750899 menetlus. 2. Panna Xxxxxx Xxxxxxxxxle KrMS § 202 lg 2 p 3 järgne kohustus – teha 100 tundi üldkasulikku tööd. Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 12.06.2024. 3. Panna Xxxxxx Xxxxxxxxxle KrMS § 202 lg 2 p 1 järgne kohustus – hüvitada kriminaalmenetluse kulud, milleks on xxxxx kohtuarstliku ekspertiisi (xxxxxxxxxxxxxx nr XXX-XXXXXXX) maksumus 84 eurot ning riigi õigusabi kulud 460,80 eurot hiljemalt 12.06.2024. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 2 DVD-plaati ja 1 CD-plaat jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Xxxxxx Xxxxxxxxxle allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Xxxx Xxxxxxx ja kannatanu Xxxx Xxxxxxxxxle. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. (nimi, allkiri, kuupäev)