Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 07.12.2023, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22230200447 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (sünniaeg): xxxxx xxxxxxxx Kuriteo toimepanemise aeg: 28.10.2022 Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 22230200447, mille esemeks on xxxxx xxxxxxxx poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus. Kriminaalmenetluse käigus esitati xxxxx xxxxxxxx KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine. 28.10.2022 kella 20:27 paiku juhtis xxxxx xxxxxxxx Harjumaal Tallinnas Kopli tänaval mootorsõidukit Subaru Outback, reg.märk xxxx. Liikudes Süsta tn poolt Marati tn suunas, sõitis xxxxx xxxxxxx Kopli 93 maja juures reguleerimata ülekäigurajal otsa sõiduteed vasakult paremale ületanud jalakäijale xxxxxxxx xxxxxxx, kes kokkupõrke tagajärjel sai tervisekahjustuse, mille paranemine on kestusega üle nelja kuu. Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus xxxxxx xxxxxx ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS) sätteid: a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist; b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda; c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest; d) LS § 17 lg 5 p 21, mille kohaselt peab mitterööbassõiduki juht andma teed ülekäigurada ületavale jalakäijale;  e) LS § 18 lg 1, mille kohaselt juht, kes on kohustatud liiklusreeglite või liikluskorraldusvahendi kohaselt andma teed, peab sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; f) LS § 33 lg 1, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; g) LS § 35 lg 1, mille kohaselt ei tohi juht oma tegevusega ohustada jalakäijat, kergliikurijuhti, robotliikurit ega jalgratturit; h) LS § 35 lg 4, mille kohaselt peab juht reguleerimata ülekäigurajale lähenedes sõitma sellise kiirusega, mis on piisavalt väike, et mitte ohustada jalakäijat, kes on astunud või astumas ülekäigurajale. Vajaduse korral peab juht seisma jääma, et võimaldada jalakäijal sõiduteed ületada. Seega pani xxxxxx xxxxxx toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite põhjal on võimalik piisava kindlusega väita, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on leidnud tõendamist ning on õigesti kvalifitseeritud. Ka kahtlustatava süü on väljaspool mõistlikku kahtlust. Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub. Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud isiku süü. 12.04.2023 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel kahtlustatav end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud. 07.12.2023 kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, selgitas kahtlustatav, et kuna liiklusõnnetus toimus kohas, kus tänavavalgustuse rikke tõttu oli nähtavus halb, siis oli kannatanu õigeaegne märkamine raskendatud. Kahtlustatav ei vaidle vastu sellele, et mootorsõiduki juhina pidi ta olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik, tegema kõik endast oleneva, et kahju ei tekiks, ning väljendab kahetsust selle üle, et kannatanu sai liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Eespool toodut võib prokuröri hinnangul käsitleda KarS § 57 lg 1 p 3 järgse karistust kergendava asjaoluna, mis vähendab kahtlustatava süüd. Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi kriminaalmenetlusi alustatud. Seega puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad rahalise kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel. Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Menetluse käigus esitas kannatanu xxxxx xxxxx kahtlustatava ja kindlustusseltsi Inges Kindlustuse AS vastu kahju hüvitamise hagi. 10.10.2023 esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat xxxxx xxx x prokuratuurile taotluse, milles palus jätta hagi läbi vaatamata, kuna kannatanu ja tsiviilkostja (Inges Kindlustuse AS) vahel on sõlmitud kompromissleping liiklusõnnetusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega on antud küsimus leidnud kohtuvälise lahenduse. Küll aga soovib kannatanu õigusabile tehtud kulude hüvitamist summas 720 eurot. Kahtlustatav on valmis võtma enda kanda kriminaalmenetluse kulud valitud kaitsjale makstud tasu näol. Samuti on kahtlustatav nõus hüvitama muud kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi maksumuse 84 eurot ja kannatanu poolt valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 720 eurot. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22230200447 menetlus. 2. Kohustada xxxxxxx xxxxxxxx maksma riigituludesse 800 (kaheksasada) eurot hiljemalt 07.06.2024. 3. Kohustada xxx xxxxx xxxxx hüvitama kriminaalmenetluse kulud: - isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 22E-AOI0216) maksumus 84 eurot hiljemalt 07.06.2024; - kannatanu poolt valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu 720 eurot, milline summa tuleb hiljemalt 07.06.2024 üle kanda Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxx. 4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: - 1 CD-plaat fotodega sõidukist /tl 24/, 1 CD-plaat kõnesalvestisega /tl 34/ ja 1 DVD-plaat videoga tunnistaja ülekuulamisest /tl 51/ jätta kriminaalasja materjalide juurde. 6. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmed puuduvad. Andmed, millest KrMS § 206 lõike 21 alusel tuleb teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti, puuduvad. 7. Kriminaalmenetluse kulud: kahtlustatava poolt valitud kaitsjale vandeadvokaat xxxxxx xxxxxxxxxx makstud tasu jääb kahtlustatava xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx kanda; muude menetluskulude hüvitamise otsustus sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatavale Albert Jan Snijdersile ja tema kaitsjale vandeadvokaat xxxxx xxxxz allkirja vastu. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia kannatanu xxxxxx xxxxx ja tema esindajale vandeadvokaat xxxxx xxxx. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4 Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ilona Litvinova Ringkonnaprokurör Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele. _________________________________________________________________ (nimi, allkiri, kuupäev) Tõlki __________________________________________ on hoiatatud kriminaalvastutusest KarS § 318 ja 321 järgi teadvalt valesti tõlkimise ja tõlgi poolt oma ülesannete täitmisest alusetu keeldumise ees.