Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 01.12.2023, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Ametiasutuse nimi: abiprokurör Kristel Pihlakas
Kriminaalasja number: 23231552198
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: 07.07.2023
XXX kahtlustatakse selles, et tema 07.07.2023 kella 17.00 ajal aadressil XXX Tallinn haaras
oma emal xxx käega kaelast ja surus käe kokku nii, et kannatanul oli raske hingata ja ta tundis
füüsilist valu.
Samuti kahtlustatakse xxxx selles, et tema 08.07.2023 kella 17.47 ajal aadressil Tallinn, võttis
mõlema käega kannatanu xxx õlavarretest kinni ning lükkas kõvasti seljaga vastu kappi, mille
tõttu tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kehavigastusi (hematoom vasaku õla peal).
Oma tegevusega pani xxx toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava
kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg
2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise
asjaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja
raskusastet, on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada
kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda,
et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja
selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale
kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse,
võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg
7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus
või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga (KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise
viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on
sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt
vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on
mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest
ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole xxx kehtivaid kriminaalkaristusi, samuti
ei ole teda varem karistatud lähisuhtevägivalla kuritegude eest. Kriminaalasja materjalidest
nähtub, et xxx kaotas 2023. aasta veebruaris töö, mistõttu oli kodune õhkkond pingeline,
kahtlustatav tarvitas palju alkoholi ning tekkisid konfliktid. Kahtlustatav kinnitas 01.12.2023
kohtumisel prokurörile, et käesoleval ajal on suhted kodus normaalsed, ta käib tööl ja uusi
konflikte toimunud ei ole.
Eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine xxx suhtes
käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras. Käesoleval
juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning xxx suhtes ei ole eri-
ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik kriminaalmenetluse jätkamine.
Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke volitusi piisavalt, kui isiku suhtes
kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokurör KrMS
§ 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 23231552198 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- xxx peab osalema Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise nõustamisel.
Nõustamise aja peab broneerima ühe kuu jooksul alates kriminaalmenetluse
lõpetamise määruse allakirjutamisest (telefon 6606077, e-post:
[email protected], lisainfo: palunabi.ee/tugiliin.
Kohustuse täitmise tähtajaks määrata 01.12.2024. Kohustuse täitmata jätmisel uuendab
prokurör kriminaalmenetluse.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: puudub.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 2 CD plaati ja 1 DVD
plaat salvestustega jätta kriminaalasja juurde.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine:
andmeid ei ole edastatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: Sotsiaalkindlustusametile, kannatanutele ja kahtlustatavale .
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab
menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus
Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates
kümne päeva jooksul.
Kristel Pihlakas
Olen kohustustega nõus. Määruse olen kätte saanud.
___________________________________________________________________________
___________________________________________________________________________