Saatja: "Marilin Lutsoja - MKM" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Vastus selgitustaotlusele
Kuupäev: 2025-10-30 15:07
Tere
Andmekaitse Inspektsioon on teemat hästi ja terviklikult katnud. Täiendan
vaid varasemas kirjas viidatud töötervishoiu ja tööohutuse seadusega seotud
osa.
TTOS § 131 lõike 14 järgi on tööandjal õigus töödelda töötaja terviseandmeid
töötervishoiuteenuse korraldamiseks ning töötervishoiuarsti ettepanekute
rakendamiseks. Teenuse korraldamisel peab tööandja teadma üksnes kaudseid
terviseandmeid, näiteks seda, kas on vaja kohandada töötooli, -lauda
või -ruumi töötaja vajadustele vastavaks. Samuti vajab tööandja
töötervishoiuarstilt teavet töötaja töötingimuste muutmise või muude tervist
edendavate meetmete vajalikkuse kohta (nt kui töötamiseks on vaja prille,
tuleb tagada randmetugi või pakkuda tööstressi maandamiseks psühholoogilist
nõustamist). Need näited viitavad küll teatud terviseriskidele, kuid ilma
sellise teabeta ei ole tööandjal võimalik sobivaid meetmeid rakendada ega
tööga seotud terviseprobleeme ennetada.
Töötervishoiuarst märgib konkreetsed soovitused tervisekontrolli otsusele,
mille vorm kehtestatakse määrusega. Tööandjal ei ole seejuures õigust teada
töötaja terviseuuringute tulemusi, diagnoose ega terviseprobleemi kirjeldusi
(nt süvenev randmevalu või tööstress). Selliseid andmeid ei lisata
tööandjale edastatavale tervisekontrolli otsusele, välja arvatud juhul, kui
kohaldatakse erisätet ja selles sätestatud erandeid (näiteks biomonitooring
keemiliste ohutegurite korral). Tegemist on kehtiva praktikaga: tööandja
õigus töötaja terviseandmeid töödelda ei laiene, vaid täpsustub ning
tagatakse õigusselgus.
TTOS § 131 lõike kolm punktide kaks, neli ja viis alusel võib
töötervishoiuarst teha tööandjale ettepanekuid töötingimuste parandamiseks
ja töötajate tervise edendamiseks ning nõustada tööandjat töökeskkonna
kohandamise küsimustes. Vajaduse korral võib arst soovitada suunata
täiendavasse tervisekontrolli teatud tööülesandeid täitvad või kindlates
tingimustes töötavad inimesed, tehes seda üldiste riskide alusel ja seega
mitte avaldades konkreetsete töötajate delikaatseid terviseandmeid.
Ka töötaja võib oma soovist ja mugavusest lähtudes ise tööandjale teada
anda, et tal on töökeskkonnast tingitud terviseprobleeme ning et sarnase
profiiliga töötajatele võiks kaaluda tervisekontrolli. Töötajat ei tohi
sellise teabe jagamiseks survestada ning delikaatsete terviseandmete
edastamine on töötaja enda otsus. Põhiline töökeskkonna ohutegureid
puudutav info peab jõudma tööandjani töötervishoiuarsti kaudu.
Kokkuvõttes on tööandjal mitu võimalust tuvastada töötajaid, kes vajavad
täiendavat tervisekontrolli, ilma et avaldataks juba kontrolli läbinud
töötajate delikaatseid terviseandmeid.
Tervitades
Marilin Lutsoja
nõunik
Töösuhete ja töökeskkonna osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.mkm.ee <https://www.mkm.ee> | Suur-Ameerika 1, Tallinn