ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Sõpruse pst 233 KÜ /*Teie 15.10.2025
[email protected] Meie 30.10.2025 nr 2.2-9/25/3358-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie selgitustaotluse, milles küsite AKI arvamust, kas
kõikide korterite küttekulude andmeid sisaldava manuse jagamine KÜ liikmetele on andmekaitse
reeglitega vastuolus.
Esmalt selgitame, et andmekaitse reeglid ehk isikuandmete kaitse nõuded1 kohalduvad
isikuandmetele. Isikuandmed on igasugune teave, mille abil on võimalik otseselt või kaudselt
tuvastada füüsiline isik. Näiteks on isikuandmed nimi, isikukood, asukohateave,
võrguidentifikaator.2 Selleks, et vastata küsimusele, kas kauglugerite andmed (vesi, küte, elekter)
on isikuandmed, tuleb seega ühtlasi küsida, kas nende andmete pinnalt on võimalik otseselt või
kaudselt tuvastada konkreetne inimene. Seejuures peab arvestama ka kõiki muid andmeid ja
vahendeid, mis andmetöötlejal olemas on ja mida kasutades võib tal olla võimalik inimest
tuvastada. Andmekaitse põhimõtteid ei tuleks kohaldada anonüümse teabe suhtes, mis ei ole
seotud tuvastatud või tuvastatava inimesega, või isikuandmete suhtes, mis on muudetud
anonüümseks sellisel viisil, et inimest ei ole võimalik tuvastada.3
Kaugloetavate jm tarbimisnäitudega toome esile, et need andmed võivad olla isikuandmed, kuid
mingitel juhtudel ei pruugi seda olla. Kui nende andmete (koosmõjus muude andmetega) põhjal ei
ole võimalik isikut tuvastada, ei ole tegemist isikuandmetega. Arvestada tuleb seda, et
kinnistusraamatust on võimalik saada korteriomanike teave. Kui see teave siduda kokku
tarbimisnäitudega (või manuses nähtuva korterinumbriga), on tegemist isikuandmete
töötlemisega. Seisukoht võib sõltuda ka sellest, kes on andmetöötlejaks ja millised andmed tal veel
on. Näiteks kui korteriühistu juhatusele on teada, et korteris elab üks inimene, juhatusel on olemas
ka muud selle inimese isikuandmed, siis kasutades neid kogumis koos tarbimisandmetega, on
tegemist isikuandmete töötlemisega, mille puhul peab arvestama isikuandmete kaitse nõuetega.
Isikuandmeteks võib seega tarbimisandmed lugeda juhul, kui konkreetne inimene on nende kaudu
kas otseselt või kaudselt tuvastatav. Seetõttu peaks eelistama korterite igasugust tarbimisinfot
jagada ühistusiseselt nii, et isikud ei oleks nende abil tuvastatavad. Muul juhul on selleks vajalik
kas isiku nõusolek või korteriühistu õigustatud huvi esinemine.
1
Isikuandmete kaitse nõuded tulevad eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679
(isikuandmete kaitse üldmäärus ehk IKÜM).
2
IKÜM art 4 punkt 1.
3
IKÜM, põhjenduspunkt 26.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Teil on võimalik leida täiendavat infot õiguslike aluste kohta AKI kodulehelt Töötlemise
õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon. Korteriühistus isikuandmete töötlemist on AKI
avanud siin: Korteriühistud | Andmekaitse Inspektsioon.
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Hanna-Liina Jaani
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)