ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Merle Mändmets Teie 10.10.2025
Eesti Koostöö Kogu
Meie 24.10.2025 nr 2.2-9/25/3289-2
[email protected]
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise seoses noortekogude (nt õpilasesindus,
noortevolikogu) digivalimiste piloteerimisega. Lisate, et hetkel on platvormil erinevate koolide
valimiste kandidaatide nimed nähtavad kõigile kasutajatele, sh teiste koolide õpilastele.
Hääletada saab siiski vaid oma kooli kandidaatide poolt. Kandidaatide nimed sisestab
platvormile kool. Tegemist on kooliõpilastega, kellest osa võivad olla alaealised. Valimised
toimuvad alati vaid koolisiseselt. Platvormil olete sätestanud, et isikut tuvastavaid andmeid
säilitatakse pärast valimisi kuni 6 kuud (või lühemalt, kui korraldaja seda soovib). Soovite AKI
hinnangut, kas selline lahendus on isikuandmete kaitse seisukohalt sobiv ning kas selline
andmete kuvamine vastab isikuandmete kaitse nõuetele või vajaks muudatusi.
Selgitan, et AKI ei saa anda õigusnõu ega võtta õiguslikult siduvaid seisukohti väljaspool
järelevalvemenetlust. Seetõttu saan anda vaid üldisi selgitusi.
Taolises olukorras on esmalt tähtis eristada, millises rollis on Eesti Koostöö Kogu (andmeid
avaldades) ning millises rollis on kool (andmeid sisestades). Isikuandmete kaitse üldmäärus
eristab vastutavat, volitatud ja kaasvastutavaid andmetöötlejaid. Vastutava, kaasvastutava ja
volitatud andmetöötleja eristamisel on oluline teha kindlaks, kes määrab töötlemise eesmärgid ja
vahendid. Vastutavaks andmetöötlejaks on isik, kes määrab kindlaks isikuandmete töötlemise
eesmärgid ja vahendid, st töötlemise põhjuse ja viisi. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid aga
vastutava töötleja nimel ning eesmärkidel ja vastutava töötleja juhiste kohaselt. Kaasvastutus
tekib hoopiski siis kui kaks andmetöötlejat ühiselt määravad kindlaks andmetöötluse eesmärgid
ning vahendid.1 Rollide jaotusest tuleneb ka see, kes erinevate kohustuste ja põhimõtete täitmise
eest vastutab.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh avaldamiseks) peab olema õiguslik alus ja eesmärk.
Seega tuleb hinnata, millisel alusel noortekogude valimine põhineb, sh kas isikuandmete
töötlemiseks sellel eesmärgil annab aluse mõni seadus või tugineb see hoopis näiteks
nõusolekule.
Lähtudes isikuandmete töötlemise põhimõtetest, peab isikuandmete töötlemine vastama mh
printsiibile „nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui eesmärgi täitmiseks vajalik“. Kui eesmärk
on valimine kindla kooli õpilaste hulgast koolisiseselt, siis võib olla teiste koolide kandidaatide
nägemine üleliigne. Sarnaselt peab isikuandmete säilitamine vastama põhimõttele „nii kaua kui
vaja, aga nii lühidalt kui võimalik“, st peab olema ära näidatud, kust tuleneb just sellise
säilitamistähtaja vajadus ja miks ei ole võimalik kohaldada lühemat säilitamisaega.
1
Soovitan lugeda veel vastutava ja volitatud töötleja ning kaasvastutuse kohta siit: Vastutav ja volitatud töötleja |
Andmekaitse Inspektsioon
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Läbipaistvuse põhimõtte kohaselt peab teavitama inimesi, kas ja kuidas isikuandmeid
töödeldakse. See tähendab, et loodud peavad olema andmekaitsetingimused:
Andmekaitsetingimuste koostamine | Andmekaitse Inspektsioon. Heaks praktikaks on see, kui
andmekaitsetingimused on avaldatud organisatsiooni veebilehel (nt lehe päises või jaluses).
Inimesi tuleb andmetöötlusega seonduvast teavitada enne andmetöötlusega alustamist ja seetõttu
tuleks tingimusi tutvustada enne kandideerimist. Lisaks tuleb nii laste, kui ka üldisemalt
alaealiste puhul meeles pidada, et olenemata vanusest peab olema võimalus saada aru
andmekaitsetingimustest ja sellest kuidas nende isikuandmeid töödeldakse. Tingimustes
kasutatav sõnavara, keele toon ja stiil peab olema arusaadav ja eakohane.
Seoses alaealistega tasub pöörata tähelepanu, et kas võib olla vajadus hooldusõigusliku vanema
nõusolekuks seoses isikuandmete töötlemisega. Selline vajadus võib ilmneda näiteks olukorras,
kus seadus alaealisel ilma vanema nõusolekuta valimistest osa ei luba võtta. Isikuandmete vaates
võib üldjuhul töödelda alaealise isikuandmeid vanema nõusolekul, kui seadusandlus ei näe ette
erandit.
Kuivõrd teema on nüansirikas siis oleme valmis sel teemal ka kohtuma, et täpsemalt erinevaid
küsimusi arutada. Kontakteeruda võib minuga otse kirjalikult (
[email protected]).
Loodan, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Gunnar Gabriel Einlo
Jurist
peadirektori volitusel
2 (2)