ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Dauri Kivipuur Teie 06.10.2025
Tallinna Tehnikaülikool
[email protected] Meie 23.10.2025 nr 2.2-9/25/3235-2
Vastus selgitustaotlusele
Esitasite Andmekaitse Inspektsioonile pöördumise, milles soovite teada, kas ülikool peab lähtuma
avaliku teabe seaduse (AvTS) andmekogude pidamise põhimõtetest oma infosüsteemide
arendustes. Lisaks soovite teada, kas on mõni dokument või allikas, millele saaksite toetuda või
millele viidata, kui sellist nõuet ülikoolisisestes protsessides nõudma hakkate.
Pöördumises märgite, et vastavalt Tallinna Tehnikaülikooli seaduse (TTÜK) § 2 lõikele 2 on
ülikool avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb muu hulgas ka muude õigusaktide alusel.
Ülikool osutab avalikke teenuseid (TTÜK § 7), avalikuks teenuseks peetakse muu hulgas ka
TTKÜS § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatut, sh on ka tasemeõpe, teadus- ja arendustegevus. Avalikuks
teenuseks on ka raamatukogu, muuseumi jms teenused. Seega täidab ülikool avalikke ülesandeid,
vähemalt tasemeõppe teenuse osutamisel, mille osutamiseks kasutatakse andmekogu ÕIS, mille
arendustööd on käimas.
Kuna AvTS kohaselt loetakse teabevaldajaks kõik avalik-õiguslikud juriidilised isikud, sh ka
TalTech, siis leiate, et ülikool peaks lähtuma AvTS-st, sh AvTS peatükist 51, mis käsitleb
andmekogude pidamise korda.
Nagu olete oma kirjas õigesti märkinud, siis ülikool avalik-õigusliku juriidilise isikuna on AvTS
§ 5 lõike 1 punkti 2 järgi teabevaldajaks. AvTS § 3 lõike 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil
ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadus või loodud
seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Järelikult
andmed, mida ülikool teabevaldajana õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites loob või
saab, liigituvad avalikuks teabeks.
AvTS § 431 lõike 1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-
õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis töödeldavate
korrastatud andmete kogum, mis asutatakse seaduse või selle alusel antud õigusaktiga selles
sätestatud ülesannete täitmiseks.
Andmekaitse Inspektsioon on andmekogude juhendis1 märkinud, et avalik teave ei moodusta
automaatselt andmekogu isegi mitte siis, kui tegemist on korrastatud andmete kogumiga.
Andmekogu eristamiseks on formaalne tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud õigusakti
alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku sektori andetöötlusega ehk avaliku teabe töötlemisega,
mis aga ei tähenda, et sellist teavet valdav asutus võiks selle teabega suvaliselt toimetada. Avaliku
teabe kogumist, kasutamist, säilitamist ning muid töötlemisviise reguleerivad AvTS, EL
isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ja mingis osas isikuandmete kaitse seaduse nõuded ning
1
Andmekogude juhend.pdf
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
muude õigusaktide erinõuded. Seega õppeinfosüsteemist (ÕIS) kui andmekogust saaks rääkida
siis, kui see oleks asutatud seadusega ehk nt TTÜK-s oleks volitusnorm õppeinfosüsteemi
asutamiseks.
Justiits- ja Digiministeerium on hiljaaegu avaldanud oma veebilehel juhise2, mida tuleb järgida,
kui avalikule sektorile sätestatakse eelnõus ülesanne, mille täitmiseks on vaja töödelda
isikuandmeid. Juhises on leitud, et kui asutusel on korrastatud andmete kogum, siis tuleb luua
andmekogu, kuna muud võimalust praegu ei ole: andkogu, milles töödeldakse isikuandmeid, tuleb
asutada seadusega ning andmekogu, milles isikuandmeid ei töödelda, võib asutada ka madalama
taseme õigusaktiga.
Kokkuvõtvalt märgime, et kuni seaduses puudub volitusnorm õppeinfosüsteemi asutamiseks, ei
saa ÕIS puhul rääkida andmekogust AvTS mõttes, mis tähendab, et ÕIS-le ei kohaldu ka AvTS 51.
peatükis toodud nõuded. Küll aga kohalduvad AvTS-st tulenevad muud nõuded, mis puudutavad
avaliku teabe kogumist, kasutamist ja säilitamist ning isikuandmete töötlemise osas kindlasti
IKÜM-st tulenevad nõuded, sh kohustus järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, lõimitud ja
vaikimisi andmekaitse põhimõtete rakendamine ning ohule vastava turvalisuse taseme tagamiseks
asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete rakendamine.
Loodame, et saime selgitustega Teile abiks olla.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2
Juhis eelnõude koostamiseks.pdf
2 (2)