ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Rapla Perearstikeskus /*Teie 17.10.2025
[email protected]
Meie 22.10.2025 nr 2.2-9/25/3389-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute selgitada, kas terviseandmete
väljastamiseks on volitus sobiv õiguslik alus ning kui palju teavet võib välja anda. Ühtlasi soovite
täpsustada, kas Teie asutus võib välja anda ainult Teie asutuse väljastatud epikriiside, saatekirjade,
uuringute infot.
Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab
lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste
isikuandmete töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud
punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul on
eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Töötlemise õiguslike aluste kohta saab täpsemalt lugeda
siit Töötlemise õiguslikud alused | Andmekaitse Inspektsioon.
Eelnev tähendab, et asutus kes pöördub Teie poole sooviga saada isikuandmeid, peab viitama
millisele IKÜM-ist tulenevale õiguslikule alusele või siseriikliku õiguse sättele ta tugineb. Kuivõrd
volitus tõendab esindusõigust, siis ei ole see eraldiseisev õiguslik alus isikuandmete
väljastamiseks.
Juhul, kui volitus sisaldab endas andmesubjekti nõusolekut, et tema esindajale on lubatud tema
terviseandmete väljastamine või viidet esindatava asutuse õigusele saada teavet (koos vastava
õigusliku alusega), saab volituses viidatud nõusolekut vm alust käsitleda õigusliku alusena.
Mis puudutab andmete edastamise ulatust, siis esmalt selgitame, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 768
lõike 1 kohaselt peavad tervishoiuteenuse osutaja ja tervishoiuteenuse osutamisel osalevad isikud
hoidma saladuses neile tervishoiuteenuse osutamisel või tööülesannete täitmisel teatavaks saanud
andmeid patsiendi isiku ja tema tervise seisundi kohta, samuti hoolitsema selle eest, et
tervishoiuteenuse osutamist kajastavates dokumentides sisalduvad andmed ei saaks teatavaks
kõrvalistele isikutele, kui seaduses või kokkuleppel patsiendiga ei ole ette nähtud teisiti.
Seadusest tulenev alus terviseandmete väljastamiseks võib olla kahetine – kas andmete avaldamist
lubav või selleks kohustav. Kohustus patsiendisaladuse avaldamiseks võib tuleneda mõnest
valdkondlikust õigusaktist. Sellisel juhul on seadusandja otsustanud, et avalik huvi on olulisem
patsiendi huvist hoida tervishoiuteenuse osutamise käigus avaldatud andmed saladuses, nt
abivajavast lapsest teavitamise kohustus.2 Samas lubav alus saladuse hoidmise kohustusest
kõrvalekaldumiseks saab olla näiteks vastamisel kindlustusandja nõudele seoses neile seadusega
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET
2
RK lahend 1-20-5071 (1.04.2022), p. 20 jj.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
pandud ülesannete täitmisega3.
Seega võib teatud asutustel olla õigus Teilt kui andmete vastutavalt töötlejalt saada teavet. Kuid
ka õigusliku aluse olemasolu ei tähenda, et välja võib anda kogu teabe tervisliku seisundi osas ning
Teie kohustus on hinnata, kas andmete väljastamine küsitud ulatuses on põhjendatud. Ühest vastust
küsimusele, kui palju isikuandmeid välja võib anda ei ole ning see sõltub nii konkreetse juhtumi
asjaoludest kui ka seaduses määratletud andmekoosseisust4.
Isikuandmete töötlemisel patsiendi andmete väljastamisel peab tervishoiutöötaja lähtuma mh ka
eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtetest (IKÜM artikkel 5). See tähendab, et andmeid
peab väljastama ainult nii palju, kui on vajalik eesmärgi täitmiseks ja nii minimaalselt kui võimalik
(lihtsalt päringule vastamine vrdl epikriisi väljastamine). Kahtluse korral on Teil õigus üle küsida,
milliseid andmeid vajatakse ja miks just sellises ulatuses andmed on vajalikud eesmärgi täitmiseks.
Kokkuvõtvalt saab siiski järeldada, et ükski seadus ei loo iseseisvat õiguslikku alust nõuda
kutsesaladust hoidvalt tervishoiutöötajalt patsiendi andmeid laiemas ulatuses ega anna ka arstile
õigust kutsesaladust laiemalt avaldada, kui seda võimaldavad VÕS § 768 ja seda täpsustavad sätted
siseriiklikus õiguses.
Teie asutus saab välja anda vaid seda infot ja neid dokumente, mis on koostatud Teie asutuses ja
seoses Teie asutuse poolt osutatud tervishoiuteenusega.
Loodame, et meie selgitustest oli abi.
Lugupidamisega
Kirsika Kuutma
jurist
peadirektori volitusel
3
Nt tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus § 21 lg 3.
4
Nt lastekaitseseaduse § 34(2) näeb ette konkreetsed andmekoosseisud, mida on kohaliku omavalitsuse üksusel
õigus töödelda.
2 (2)