Pöördumine

Sotsiaalministri ……09.2020 käskkiri nr …… „Sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirja nr 17 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ muutmine“ lisa 1 vorm A Sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirja nr 17 „Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine“ lisa 1 TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020–31.12.2020 TÖÖVÕIME TOETAMISE REFORMI ELLUVIIMINE (tegevus 2.1) Töövõime hindamise põhimõtete väljatöötamine ja rakendamine (tegevus 2.1.1) Töövõime hindamise põhimõtted ja metoodika töötati välja 2013. aastal eesmärgiga hinnata tööealiste tervisekahjustusega inimeste töövõimet. 2015. aastal katsetati metoodika toimivust ja analüüsiti tulemusi, et tagada töövõime hindamise objektiivsus ning hindamistulemuste kooskõla inimese reaalse töövõimega. Alates 2016. aastast on järk-järgult käivitunud uus töövõime hindamise süsteem, mille eesmärk on toetada praeguste töövõimetuspensionäride ja uute töövõimesüsteemi sisenejate täisväärtuslikku elu tööleidmise kaudu, arvestades muu hulgas nende isiklikku võimekust. See tähendab senise töövõimetuse asemel töövõime hindamist, uuendatud ja uusi teenuseid vähenenud töövõimega inimestele ning abi töö leidmisel. Töövõimereform on ellu viidud kolmes järgus: 1) 1. jaanuarist 2016 hakkasid Eesti Töötukassa (TK) ja Sotsiaalkindlustusamet (SKA) pakkuma abivajajatele uusi ja uuenenud teenuseid; 2) 1. juulist 2016 hakkas töötukassa hindama töövõimet ja maksma töövõimetoetust inimestele, kellel pole vana süsteemi järgi töövõimetust tuvastatud või tehti seda enne 2010. aastat; 3) 1. jaanuarist 2017 hinnatakse töövõimet praegustel püsiva töövõimetusega inimestel. Kuna uuele hindamissüsteemile üleminek võib metoodikas kaasa tuua vajaduse täiendavateks tegevusteks, kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja sihtrühmade esindajaid ning vahetatakse kogemusi teiste riikide vastava valdkonna spetsialistidega. 2016. aastal hakkasid kehtima uued töövõime hindamise põhimõtted. Selleks, et tervishoiuteenuse osutajatel oleks võimalik töövõimet uue metoodika alusel hinnata, sõlmiti 2016. aastal leping Tartu Ülikooliga, kes koostas koolitusprogrammi ja koolitas koolitajaid ning viis 2018. aasta lõpuks läbi töövõime hindamise metoodika ja selle praktikas kasutamise koolitused 220 arstile. 2020. aastal alustatakse uut koolitustsüklit, et tagada töövõime hindamiseks piisav arv tervishoiuteenuse osutajaid. Koolituse sihtrühmaks on TK poolt hindamisse kaasatavad tervishoiuteenuse osutajad, arstiõppe läbinud TK töötajad ja SKA ekspertarstid ning arsti õppekava omandavad viimase õppeaasta tudengid ja residentuuri õppekava läbivad residendid. Koolituse läbinu peab töövõime hindamise metoodikat kasutades oskama seostada inimese tegutsemisvõimet tema terviseandmetega ning lähtuvalt töövõime hindamise õigusaktidest tulenevast korrast andma töötukassale asjakohase eksperdiarvamuse. 2020. aastal korraldab Sotsiaalministeerium infopäeva sihtgruppi esindavatele organisatsioonidele ning seminarid töövõime hindajatele, et tutvustada 1. märtsist 2020 kehtima hakkavate regulatsioonide ja töövõime hindamise metoodika ja ekspertarstide tööjuhendi muudatusi. Samuti korraldab Sotsiaalministeerium seminari visiidipõhisesse hindamisse kaasatavatele spetsialistidele, näiteks tegevusterapeudid, füsioterapeudid, psühholoogid jne. Kui töövõime hindamise metoodika kasutamise käigus selguvad kitsaskohad ja metoodika vajab korrigeerimist, siis kaasatakse vajaduspõhiselt eksperte ja partnereid ning korraldatakse kohtumisi ja arutelusid. 2020.aastal on fookuses visiidipõhise hindamise läbiviimise põhimõtete täpsustamine koostöös Töötukassa ja erialade (füsioteraapia, tegevusteraapia, psühholoogi, logopeedia) esindajatega. Selgunud on, et visiidipõhine hindamine ei ole töövõime hindamise teenuse osutajate poolt soovitud määra ja kvaliteediga kasutusele võetud. Seetõttu kirjeldatakse juhendis detailsemalt lahti meeskonnaliikmete rollid, protsess ja põhimõtted ning tutvustatakse muudatusi ekspertarstide ja hindamisse kaasatavate spetsialistide seminaridel. Partnerite tegevused Eesmärgiga tagada TK-s töövõime hindamise korraldamine ja sellega seotud ülesannete kvaliteetne täitmine viiakse TK töötajatele läbi kaks erinevat koolitust: - ühepäevane koolitus on üldine töövõimereformi ja töövõime hindamist tutvustav koolitus kõigile TK maakondlikesse osakondadesse 2020. aastal tööle asuvatele uutele töötajatele (ca 90 töötajat); - kahepäevane koolitus on põhjalikum töövõime hindamise alane koolitus 2020. aastal tööle asuvatele TK uutele töötajatele, kes viivad tervisekahjustusega inimestega läbi töövõime hindamise taotluse täitmiseks intervjuusid või aitavad neil taotlusvorme täita. Koolitus sisaldab ka praktilist moodulit (ühistaotluse sisestamine) infosüsteemis TETRIS. Koolitus on vajalik ka nende töötajate vahetutele juhtidele ja juhendajatele ning keskkontori vastava valdkonna spetsialistidele (ca 34 töötajat); SKA ametnikele ja TVL (töövõtulepinguga palgatud) ekspertarstidele on 2020. aastaks planeeritud koolitused, kus tutvustatakse 2020.aastal jõustuvaid seadusemuudatusi, nende rakendamist ja puude tuvastamise protsessi muutuseid. Samuti viiakse läbi puude metoodika koolitused uutele ekspertarstidele (2020. aastaks on hinnatud vajadust luua juurde vähemalt kuus töökohta). Seoses uue ühistaotluse vormiga on planeeritud järgmised koolitused: - 2x ühepäevane koolitus Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindajatele (ca 100 ametnikku); - 2x ühepäevane koolitus Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste talitus (ca 35 ametnikku); - 2x päevane koolitus Sotsiaalkindlustusameti TVL ekspertarstidele (20 ametnikku); Seoses vaietega on planeeritud järgmised koolitused: - ühepäevane koolitus Sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi ja sotsiaalteenuste talitus (ca 35 ametnikku); - 2x päevane koolitus Sotsiaalkindlustusameti TVL ekspertarstidele (20 ametnikku); Ekspertarstide korraline koolitused: - 3x aastas (aprill, september, november). Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) pakub 2017. aastast töövõime hindamisega seonduvalt hindamist taotlevale isikule ja/või tema esindajale sõltumatut ning töövõime hindajast eraldiseisvat konsultatsiooniteenust, kus nõustamise vormis osutatakse abi vastava menetlusega seotud 2 küsimustes ja probleemkohtade selgitamisel. Konsultatsiooniteenuse eesmärk on abistada inimest töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise eel tekkinud küsimustele vastamisel, tutvustades hinnatavale tema õigusi ja kohustusi, hindamisprotsessi eesmärke ja toiminguid ning hindamise järel selgitada tehtud otsuseid, abistades vajaduse korral vaiete koostamisel ja esitamisel. Seega tagatakse konsultatsiooniteenusega täiendava abi kättesaadavus nendele inimestele ja/või nende esindajatele, kes kavatsevad taotleda töövõime hindamist või kelle töövõime on hinnatud, kuid kes ei ole rahul hindamise tulemustega ja vajavavad abi otsuste selgitamisel. Konsultatsiooniteenust osutavad e-kanalite kaudu (e-kirjad, veebipöördumised), telefoni teel ja vajaduse korral EPIKoja kontaktkohtade külastuste kaudu selleks parimat teadmist ja kogemust omavad eksperdid. 2020. aastal jätkatakse konsultatsiooniteenuse osutamisega. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 põhimõtete arendamine Töövõime hindamise 01.10.2014–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 põhimõtete osas kasutajate koolitamine (sh partnerite Töötukassa ja Sotsiaalkindlustusameti koolitused) Töövõime hindamisega seotud 01.08.2017–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 konsultatsiooniteenuse osutamine (partner EPIKoda tegevus) Töövõime reformi toetav institutsioonidevaheline koostöö ja andmevahetus- ning andmelahendussüsteemide loomine ja arendamine (tegevus 2.1.2) Töövõimereformist lähtuvalt ja selle toetamiseks on institutsioonidevahelise koostöö eesmärk selgitada välja eri asutuste muutuvad tööprotsessid ja protsesside käigus tekkivad andmed ning andmekoosseisud, mille baasilt luua ja arendada kiire ning õigeaegne andmevahetus- ja andmelahendussüsteem, mis vähendaks andmete küsimise dubleerimist ning võimaldaks asutustel kogutud andmeid vajaduse korral ristkasutada. Lisaks aitab nimetatud tegevus minimeerida inimeste liikumist eri ametiasutuste vahel, andes võimaluse kasutada elektroonilisi suhtlusvahendeid. Partneri tegevused Partnerina tagab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) 2020. aastal tervise infosüsteemi (TIS), patsiendiportaali (PP) ja meditsiiniseadmete mini-infosüsteem-portaali (MISP) andmevahetus- ja andmelahendussüsteemide arendamise. Kavas on luua uus x-tee lahendus, millega TK saab TIS-st andmeid töövõime hindamist taotleva inimese 6 kuu arstikülastuste kohta ja inimest ravinud arstide andmeid, et taotlejal oleks võimalik eeltäidetud taotluses need andmed üle kontrollida. Lahendust puudutavad arendustegevused algasid 2019. aastal ja jätkuvad 2020. aastal. Kuna töövõime hindamist reguleerivate õiguslike aktide muudatused jõustuvad 1.aprillst 2020, siis on uuele x-tee lahendusele üleminek planeeritud samale ajale. Lisaks luuakse 3 ekspertarstidele võimalus tutvuda taotleja kohta langetatud konsiiliumi otsusega, mis on vajalik töövõimet välistava seisundi ja puude tuvastamiseks. Planeeritud on ka terviseseisundi kirjelduse (TSK) koostamise optimeerimine eesmärgiga vähendada TSK koostamise aeglusest tingitud tõrkeid ning päevaravi epikriisi lisamine TSK-le. Samuti on plaanis analüüsida ja vastavalt täiendada PP-i, et inimesel oleks mugavam teenust kasutada nt ühe muudatusena on kavas luua võimalus taotluse loomist alustada PPs, kust taotleja suunatakse töötukassa iseteenindusse. 2020. aastal jätkab TEHIK teenuste arendamist TIS-is ning tagab TK-le töövõime hindamiseks vajalike andmete kättesaadavuse, võttes arvesse, et sihtrühmale oleks tagatud terviseandmete kasutamise ja töövõime hindamise läbipaistvus. Lisaks teostatakse vajaduspõhiselt parandustegevusi, et tagada kasutajatele vajalike andmete kättesaadavus. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad (Sotsiaalministeerium, Töötukassa) Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõimereformi toetavate 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 infotehnoloogiliste lahenduste analüüs ja arendus (partneri TEHIK tegevused) Avalikkuse teavitamine (tegevus 2.1.3) Parandamaks teadlikkust töövõimereformi eesmärkidest, põhimõtetest, teenustest ja kaasnevatest muudatustest, korraldatakse kogu perioodi vältel nii avalikkusele kui ka sihtrühmadele suunatud teavitustegevusi, kasutades tegevuste elluviimiseks erinevaid meediakanaleid (trükimeedia, raadio, televisioon, internet), viise (teavitusüritused, infopäevad, seminarid) ja materjale (elektroonilised ning paberil info- ja juhendmaterjalid, trükised jms, kohendades vajaduse korral materjale sihtrühma erivajadustest lähtuvalt). Lisaks informeeritakse sihtrühmi otsekommunikatsiooni teel, korraldades kohtumisi ja arutelusid. Samuti kaasatakse sihtrühmade esindajaid ja eksperte teavitustegevuste ettevalmistus- või elluviimisprotsessi ning rakendusküsimuste aruteludesse, vajaduse korral võimaldatakse neil omandada kogemusi ja teadmisi rahvusvahelisel tasandil teiste riikide parima praktika näitel. 2017. aastal alustati koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga tööandjate seas teadlikkuse suurendamist töövõimereformist ning vähenenud töövõimega inimeste värbamisest. Võrgustiku tegevused hõlmavad nii infoürituste korraldamist ja edulugude kajastamist kui ka artiklite, info- ja reklaammaterjalide koostamist ja levitamist. Teavitustöö jätkub ka 2020. aastal. Avalikkusele suunatud teavitustegevusi alustati 2017. aastal ning neid jätkatakse 2020. aastal. Teavitusteenuste planeerimisel lähtutakse aastatel 2015-2016 läbiviidud uuringust „Teadlikkus ja hoiakud vähenenud töövõimega inimeste ning töövõimereformi teemal“, mille järgi on üks suurimaid takistusi, mis pärsib vähenenud töövõimega inimeste ühiskonna elus osalemist ja töötamist, ühiskonna eelarvamused vähenenud töövõimega inimeste suhtes1. 2020. aastal tehakse nimetatud sihtrühma kohta järeluuring, et näha inimeste teadlikkuse ja hoiakute muutuseid. Jätkatakse sotsiaalkampaaniatega, et toetada vähenenud töövõimega inimeste 1 Uuringu koondraport asub: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/2015_tvr_koondraport_lopl.pdf 4 osalemisest ühiskonnaelus ja suurendada Eesti elanike teadlikkust vähenenud töövõimega inimestest ning nende valmisolekut arvestada vähenenud töövõimega inimeste aktiivse osalemisega ühiskonnaelus, sh tööturul. Sotsiaalkampaaniatega vähendatakse ühiskonna hirme ja eelarvamusi ning suurendatakse vähenenud töövõimega inimeste endi julgust ja eneseusku ühiskonnaelus aktiivselt osaleda. 2020. aasta kevadel on koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga planeeritud saatesarja „Iseolemine“ uus hooaeg. Saatesari toetab eesmärki tutvustada vähenenud töövõimega inimesi ja nende hakkamasaamist ühiskonna- ja tööelus ning julgustab saadetes kajastatud näidete varal ühiskonna avatumat ja hoolivamat suhtumist erivajadustega inimestesse aktiivsesse ühiskonnaellu kuulumisel. 2020. aastal planeeritakse ka meediakampaania eesmärgiga muuta hoiakuid vähenenud töövõimega inimeste suhtes. Töövõimereformiga seotud teavitustegevuste planeerimisel ja elluviimisel on oluline roll ka sisekommunikatsioonil, et tagada asjakohane ja õigeaegne infovahetus ning tõhus koostöö reformi rakendajate seas. Vajaduspõhiselt korraldatakse koostöö edendamiseks töögrupi kohtumisi, arutelusid või seminare ja infopäevi, kaasates selleks rakendajate esindajad. Partneri tegevused Partnerina osaleb teavitustegevuste elluviimises SKA, kes teavitab sihtrühma korduvekspertiisist otsepostituse kaudu. Sihtrühm: laiem avalikkus, sh tööelus osalejad, tervisekahjustuse tõttu vähenenud töövõimega inimesed, reformi rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Teavitustegevuste 01.09.2014–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 ettevalmistamine ja elluviimine (sh partneri SKA tegevused) Töövõime alase poliitika teadmispõhisuse arendamine (tegevus 2.1.4) Töövõimepoliitika teadmispõhisuse tagamiseks korraldatakse õppereise, et tutvuda töövõimepoliitika põhimõtete kujundamise ja rakendamise praktikaga, võetakse osa vastavasisulistest seminaridest ja koolitustest ning hangitakse teavikuid ja andmeallikaid. Vajaduspõhiselt kaasatakse õppereisidesse, seminaridesse ja koolitustesse partnerite esindajaid. Samuti toetatakse teadmispõhisust analüüside, analüüsimetoodikate, uuringute ja ekspertiiside kaudu. Töövõimealase analüüsi metoodika kohta loodi 2016. aastal töövõimereformi finantsmudel, et toetada töövõimereformi rakendamise jätkusuutlikkust ning tagada töövõimeskeemi rakendamiseks kuluvate ressursside teadlik ja sihipärane kasutamine. Loodud finantsmudel on töövahend, mis tagab senisest efektiivsema töövõimeskeemi kulude ja tulude hindamise ning prognoosimise süsteemi. 2017. aastal alustati mudeli edasiarendusega, mis jätkutegevusena kestab kuni aastani 2020 (kaasa arvatud) ning mille raames tehakse vajalikud arendused, uuendused ja täiendused mudeli platvormis, seireandmetes, moodulites ja analüüsiraportites. Töövõimereformi finantsmudeli loomise ja edasiarendusega on reformi rakendavatel ja rakendamisega seotud asutustel võimalik ühtsetel alustel seirata reformi kulgu, hinnata töövõime 5 toetamise skeemi kulusid tagasiulatuvalt ja prognoosida rahavoogusid (kulud, tulud, kulude kokkuhoiukohad). Suurendamaks poliitikakujundamise teadmispõhisust kvaliteetsete ja asjakohaste andmeanalüüside kaudu, on 2020. aastaks planeeritud kaitstud töö ja tööalase rehabilitatsiooni teenuste tulemuslikkuse ja rahvusvaheliste praktikate analüüsid, mille tulemusena antakse eksperthinnang senisele meetmes osalemise tulemuslikkusele, efektiivsusele ja võimalusel mõju kestusele ning antakse ülevaade meetme kitsaskohtadest nii teenusesaajate, -korraldajate kui - osutajate vaatenurgast. Lähtuvalt Eestis kehtiva süsteemi kitsaskohtadest ning rahvusvaheliste praktikate analüüsist formuleeritakse kogu uuringu tulemusena konkreetsed ettepanekud rehabilitatsiooni teenuse korralduse, sisu ja süsteemi muutmiseks koos hinnangutega, milline on muudatuste rakendumise mõju (s.h. teenuse kulude suurus). Ühtlasi on 2020. aastasse planeeritud töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate võrdlev ülevaade. Ülevaate eesmärk on saada teadmised teiste riikide töövõimetoetuse suuruse arvutamise põhimõtetest ning selle alusel hinnata ja teha ettepanekud töövõimetoetuse maksmise põhimõtete muutmiseks Eestis. Sihtrühm: töövõimepoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 teadmispõhisust arendavad õppereisid, seminarid, koolitused Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 teadmispõhisust arendavad andmeallikad ja teavikud Töövõime alase poliitika 01.01.2015–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 teadmispõhisust toetavad poliitikaanalüüsid, analüüsi metoodikad, uuringud ja ekspertiisid TÖÖANDJAID JA TÖÖTAJAID TOETAVAD TEGEVUSED TÖÖTINGIMUSTE EDENDAMISEKS (tegevus 2.2) Teavitustegevused (tegevus 2.2.1) Toetamaks tööandjate ja töötajate teadliku käitumise kujundamisele suunatud tegevusi töökeskkonnas ja töösuhetes ning ennetamaks töövõime vähenemist ja tööhõivest väljalangemist, on oluline järjepidev teavitustegevus töösuhetest ja töökeskkonnast, samuti tervislike ja ohutute töötingimuste kujundamise võimalustest. Töökeskkonnas võib esineda mitmeid ohutegureid, mida tööandjad ja töötajad ei suuda vähese teadlikkuse tõttu märgata ning millele tööandjad ei leia sobivaid viise maandamiseks. Spetsiifiliste ohuteguritega tegelemine nõuab tihti ka erialaseid teadmisi ja oskusi. 2019. aastal viidi läbi keemiliste ainete koolitus nii tööandjatele kui tööinspektoritele. Vaimse tervise probleeme arutati spetsialistidega Arvamusfestivalil. 2020. aastal keskendutakse seetõttu jätkuvalt teadlikkuse 6 suurendamisele töökeskkonnas esinevatest ohuteguritest, et vähendada töökohal kokkupuudet tervisele ohtlike mõjuritega, sealhulgas plaanitakse tööinspektoritele jätkukoolitust keemilistest ainetest, kuivõrd 2019. aastal jõustusid Eestis uued keemiliste einete piirnormid ning 2021. aastal on jõustumas täiendav hulk uusi kantserogeenseid aineid ja nende piirnorme. Lisaks on tööinspektoritele plaanis läbi viia psühhosotsiaalsete ohutegurite koolitus eesmärgiga arutada tööinspektori sekkumise, sh järelevalve tegemise võimalusi töökeskkonnas, kus esinevad vaimset tervist mõjutavad tegurid.. Teavitustegevuste üheks keskseks teemaks on keemilised ohutegurid ning vähiriski ennetamine töökeskkonnas. Kuna Eestis on probleemiks elanikkonna suhteliselt sage haigestumine pahaloomulistesse kasvajatesse ja suur vähisuremus, on oluline roll vastaval ennetustegevusel, mis hõlmaks seoste tuvastamist töökeskkonna ja haiguse vahel ning nendest lähtuvaid ennetustegevusi töökeskkonnas. Tänapäevane teadmine võimaldab pahaloomuliste kasvajate teket vältida ligi 40% uutest vähijuhtudest, kuid tulemuse saavutamiseks on oluline roll terviseteadlikel ja -käitumuslikel valikutel. Teavitustegevusi korraldatakse tööandjatele, töötajatele, töötervishoiuarstidele, Tööinspektsiooni inspektoritele ja töökeskkonna konsultantidele ning laiemale avalikkusele. Teavitusviisideks on teemakajastused meedias, seminaride, teabepäevade ja töögrupi kohtumiste korraldamine ja/või osavõtt nendest ning õppe- ja infomaterjali koostamine, kaasates tegevustesse valdkonnaga seotud eksperte. Jätkuvalt keskendutakse 2020. aastal tegevustele, mis on suunatud vaimse tervisega seotud probleemide teadvustamisele ja võimalike lahenduste pakkumisele töökeskkonnas. Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku intellektuaalseid väljakutseid esitavate töödega, mistõttu muutub aina olulisemaks psühhosotsiaalne töökeskkond. Psühhosotsiaalsed terviseprobleemid on tingitud töötaja suurenevast vajadusest kohaneda töökorralduse muutustega ning tööga seotud nõudmistest tekkivate pingetega. Tööstressini võivad viia näiteks liigne töökoormus, vähene otsustusõigus, pingelised suhted tööl. Vaimse tervise teavitustegevuse tulemusena tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus töökeskkonna psühhosotsiaalsetest ohuteguritest ja võimalustest, kuidas neid maandada. Teavitusviisideks teemakajastused meedias, seminaride, teabepäevade ja töögrupi kohtumiste korraldamine ja/või osavõtt nendest ning juhendmaterjali koostamine, kaasates tegevustesse valdkonnaga seotud eksperte. Tulenevalt sellest, et üha enam on kasvanud ootused ja eeldused paindlikku töökorralduse osas ning suurenenud on kaugtöö võimaldamine, on üheks teavitustegevuste teemaks kaugtööga seonduvad tervise riskid. Kaugtööl olles unustatakse tihi ära asjaolu, et ka kaugtööl peab arvestama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega, millest tulenevalt ei ole töötajate istumis- ning käte asend õige, kuvar ei asetse õigel kõrgusel, valgustus on ebapiisav, ei tehta regulaarseid puhke- ja liikumispause ning sellest tulenevalt suurenevad luu- ja lihaskonna haigused ning nägemisteravus väheneb. Teavitusviisideks on teemakajastused meedias ning videomaterjali valmimine, mille tulemusena tõuseb töötajate ja tööandjate teadlikkus kaugtööl esinevatest riskidest ja võimalustest, kuidas neid riske maandada. Töösuhetes on jätkuvalt aktuaalne ja vajalik käsitleda selliseid tulevikutööga seotud teemasid nagu paindlike töötegemise võimaluste suurendamine, muutunud töötegemise tingimused ja uued töövormid. Ühiskonna, majanduse ja tööturu areng on suurendanud töötajate ja tööandjate vajadust paindlikkuse järele, tuues seeläbi kaasa uute töövormide leviku. Uued töövormid, -viisid ja -tingimused suurendavad töösuhte osapoolte paindlikkust tööaja ja tööülesannete valikul, toetades töö-, pere- ja eraelu ühitamist. Uued töövormid panustavad tööturu arengusse ja on atraktiivsed, samas võivad muutused kaasa tuua suurema ebakindluse töösuhetes, suurenenud töö intensiivsuse ja pikema tööaja, mis omakorda mõjub töötaja tervisele ja töövõimele. Tagatud 7 ei pruugi olla ka töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine. Kaaluda tuleb ka vajadust välja kujunenud praktikast lähtudes uuendada 2009. aastal jõustunud töölepingu seaduse regulatsiooni. Seega on oluline pöörata nimetatud küsimustele tähelepanu ning selleks viiakse 2020. aastal vajaduspõhiselt ellu asjakohaseid teavitustegevusi (kohtumised, arutelud, seminarid jms). Lisaks pööratakse töösuhtealases teavitustegevuses 2020. aastal tähelepanu 2018. aastal jõustunud töövaidluse lahendamise seadusele, mis reguleerib töövaidluskomisjonide moodustamist ja töökorda ning töövaidluse lahendamise korda. Seadusemuudatuse vajadus oli tingitud eesmärgist luua kaasaegne töövaidluste lahendamise normistik, millega tagatakse avalduste kiire menetlemine töövaidluskomisjonis, otsuse kvaliteet ning töövaidlusasja läbivaatamisel kohaldatavate õigusnormide õigusselgus. Muudatustest lähtuvalt on oluline ka vastav teavitustegevus muutunud regulatsioonist ning selle alusel seni tekkinud praktikast nii töösuhte osapooltele kui ka üldisemalt laiemale avalikkusele. Seega korraldatakse 2020. aastal teavitustegevust, mille käigus tutvustatakse (nt teabepäevade vormis) seadusega kaasnevaid muudatusi, uusi põhimõtteid, menetlusprotsesse, töövaidluskomisjoni tööd ja praktilisi näiteid. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töökeskkonna- ja 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 töösuhtealane teavitustegevus (sh vajadusel kohtumiste/arutelude läbiviimine ja/või ekspertteabe kaasamine) Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 5 77 näitaja toetavate tegevuste arv Poliitikaanalüüside ja -uuringute ning ekspertiiside läbiviimine (tegevus 2.2.3) Eesti tööealine elanikkond väheneb ja vananeb, mistõttu on üha suuremaks väljakutseks, kuidas hoida inimesi tervena võimalikult kaua tööturul. See sunnib enam tähelepanu pöörama töötaja tervisele ning tervise hoidmisele töökeskkonnas. Üheks oluliseks meetmeks, kuidas säilitada töötajate töövõimet, on kvaliteetne töötervishoiuteenus, mille abil on võimalik ennetada ja varakult avastada tööga seotud tervisprobleeme ja seeläbi hoida ära tervise tõttu tööturult välja langemist. Tänasel töötervishoiuteenusel on aga mitmeid kitsaskohti, mistõttu ei täida see piisavalt oma eesmärke. Teenuse kvaliteet ja kättesaadavus vajab parandamist ning töötervishoiuarstide vähesus seab kahtluse alla teenuse jätkusuutlikkuse pikemas perspektiivis. Lisaks ei kasutata mittemeditsiinilist töötervishoiuteenust, kuna selle kvaliteet on varieeruv ning spetsialiste on vähe. 2019. aastal telliti uuring, mille eesmärk on saada ülevaade töötervishoiuteenuse probleemidest ning võimalikest lahendustest. Uuring valmib 2020. aastal ning selle käigus analüüsitakse 8 erinevaid stsenaariume, kuidas tulevikus võiks töötervishoiuteenus olla korraldatud, et tagada teenuse kvaliteet ja jätkusuutlikkus. Sihtrühm: tööelus osalejad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Töötervishoiuteenuse uuring 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 1 77 näitaja toetavate tegevuste arv Tööpoliitika kujundamise kompetentsi eelduste arendamine (tegevus 2.2.4) Tööpoliitika kujundamise ja elluviimise teadmispõhisuse tagamiseks ning poliitikakujundajate pädevuse suurendamiseks osaletakse õppereisidel, seminaridel ja koolitustel ning hangitakse andmeallikaid ja teavikuid. Sihtrühm: tööpoliitika kujundajad ja rakendajad Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 arendavad õppereisid, seminarid ja koolitused Tööpoliitika teadmispõhisust 01.01.2016–31.12.2020 01.01.2020–31.12.2020 arendavad andmeallikad ja teavikud Näitaja Näitaja nimetus Sihttase Sihttase 2023 tegevuskava aasta(te)l Väljund- Tööandjaid ja töötajaid 3 77 näitaja toetavate tegevuste arv 9  MINISTRI KÄSKKIRI 15.09.2020 nr 84 Sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirja nr 17 "Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 "Töövõime süsteemi toetavad tegevused" kinnitatud toetuse andmise tingimuste 2020. aasta tegevuste kirjelduse ja eelarve kinnitamine" muutmine Vabariigi Valitsuse seaduse § 52 lõike 1 alusel ja kooskõlas sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 14.11.2014 käskkirjaga nr 207 „Töövõime süsteemi toetavad tegevused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste punktidega 7.1.1 ja 7.4.9.1 1. muudan sotsiaalministri 04.03.2020. a käskkirja nr 17 lisa 1, millega kinnitati TAT tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2020-31.12.2020, tegevuse 2.1.4. kirjeldust, täiendades: tegevuse 2.1.4 kirjelduse kolmandat lõiku järgmiselt: „Ühtlasi on 2020. aastasse planeeritud töövõimetoetuse süsteemi rahvusvaheliste praktikate võrdlev ülevaade. Ülevaate eesmärk on saada teadmised teiste riikide töövõimetoetuse suuruse arvutamise põhimõtetest ning selle alusel hinnata ja teha ettepanekud töövõimetoetuse maksmise põhimõtete muutmiseks Eestis.“; 2. asendan sotsiaalministri 04.03.2020 käskkirjaga kinnitatud lisa 1 käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister