Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine

Haridus- ja Teadusministeerium Meie 31.08.2020 nr 1.2-2/104-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt 9. septembriks 2020. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: Eelnõu Seletuskiri Abivahendite loetelu Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Füsioterapeutide Liit Eesti Tegevusterapeutide Liit Eesti Õdede Liit Eesti Ämmaemandate Ühing Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Eesti Perearstide Selts Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Eesti Pimedate Liit Eesti Kurtide Liit MTÜ Eesti Koduabi Selts MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit Eesti Apteekide Ühendus Eesti Apteekrite Liit Eesti Proviisorapteekide Liit Eesti Audioloogia Selts Berit Rohtjärv 626 9157 [email protected]  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ (edaspidi määrus) reguleeritakse kokkuvõtlikult abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimusi ja korda. Määruse muutmise eelnõuga tehakse määruses muudatused seoses abivahendite tehingute digitaalseks muutumisega ning paberil abivahendikaardi kaotamisega 1. jaanuarist 2021. a. Ühtlasi muudetakse abivahendite piirhindasid vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 50 lõikele 4. Abivahendite ISO-koodide puhul muudetakse sõnastust ja täpsustatakse hüvitamise tingimusi. Määruse eesmärk on täiendada abivahendite korralduse regulatsiooni selleks, et tagada inimestele abivahendite parem kättesaadavus ning teenuseosutajatele tegevuseks selgem ja toetavam regulatsioon. Praeguse abivahendite süsteemi probleemiks on digitaalse süsteemi puudumine, mistõttu on abivahenditeenus paberipõhine. Abivahendi saamise aluseks on Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatav paberil isikliku abivahendi kaart ja abivahendi vajaduse tuvastaja poolt väljastatud tõend, mis ei liigu osapoolte vahel digitaalselt. Nii tõendi kui isikliku abivahendi kaardi peab abivahendi vajaja abivahendi soetamiseks ettevõttesse kaasa võtma, ilma nendeta ei ole inimesel võimalik abivahendit riigipoolse soodustusega soetada. Määruse muudatusega võimaldatakse tehinguid teha digitaalselt ning paberil isikliku abivahendi kaart kaotatakse alates 1. jaanuarist 2021. a. 2019. aastal väljastati 23 900 isikliku abivahendi kaarti (esmased ja duplikaadid kokku). Isikliku abivahendi kaardi taotlemine klienditeeninduses võtab inimese jaoks aega 103 minutit, klienditeenindaja jaoks 8 minutit. Klienditeenindus väljastab isikliku abivahendi kaardi õigustatuse olemasolu korral kohe. Kodulehe kaudu isikliku abivahendi kaarti taotledes saadetakse see inimese esitatud kontaktaadressile 3–5 tööpäeva jooksul. Alates 1. oktoobrist 2020. a, mil on planeeritud Sotsiaalkindlustusameti uue infosüsteemi kasutuselevõtt, on abivahendit müüvale ja üürivale ettevõttele nähtavad isiku õigustatuse alus koos kirjeldusega, varasemad tehingud, ISO-koodi limiidi jäägid, mille nägemiseks tuleb abivahendit müüval või üürival ettevõttel tuvastada abivahendit taotlev isik isikukoodi alusel ning teha päring Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Berit Rohtjärv (626 9157, [email protected]). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös Sotsiaalkindlustusametiga (edaspidi SKA). Tehtavate muudatuste väljatöötamisse kaasati erialaspetsialiste ning abivahendeid müüvate ja üürivate ettevõtete ja sihtrühmade esindajaid. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271, [email protected]). 1 Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 18.09.2019, 5. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõikes 2 sätestatud abivahendi kasutamise vajaduse tuvastajate ringi ning vastav õigus antakse lisaks perearstidele, eriarstidele, rehabilitatsioonimeeskondadele, füsioterapeutidele, tegevusterapeutidele ja õdedele ka ämmaemandatele. Pärast muudatuse jõustumist on inimesel õigus esitada taotlus abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks ka juhul, kui abivahendi vajaduse on tuvastanud abivahendi vajaduse tuvastamise täienduskoolituse läbinud ämmaemand. Täpsem määratlus, millistele nõuetele ämmaemand abivahendi vajaduse tuvastaja õiguse saamiseks peab vastama, on esitatud eelnõu § 1 punktis 2. Eesmärk on laiendada olukorda, kus inimene saab abivahendi vajaduse tuvastamise võimalikult esimese ja pädeva spetsialisti käest, ilma et oleks vaja teha täiendavaid visiite näiteks pere- ja eriarsti juurde. Seni on ämmaemandad toetanud pere- ja eriarste ning õdesid inimese abivajaduse hindamisel ja abivahendi vajaduse määramisel, kuid iseseisvalt tõendi väljastamise õigust pole neil olnud. Samas on tihti ka ämmaemand see, kes puutub vahetult inimesega kokku, mis annab parema võimaluse vajaliku abivahendi määramiseks, nt põetus- või kergemate liikumisabivahendite vajadus võib selguda visiidi käigus. Ühtlasi vähendatakse muudatusega ka pere- ja eriarstide ning õdede töökoormust. Eelnõu § 1 punktiga 2 täpsustatakse määruse § 2 lõikes 22 sätestatud abivahendi vajaduse määramise õiguse saavate õdede ja ämmaemandate ringi. Selle kohaselt saab abivahendi määramise õiguse õde ja ämmaemand, kes on lõpetanud õe või ämmaemanda õppekava alates 2020/2021. õppeaastast. SKA annab koostöölepingu alusel Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile üle SKA poolt korraldatava abivahendi vajaduse tuvastamise õigust andva täiendkoolituse õppematerjalid, et tagada ühesugune õppe sisu ja kvaliteet. Eesmärk on laiendada olukorda, kus õe või ämmaemanda õppekava läbinul on võimalik kohe peale kooli lõpetamist õena või ämmaemandana tööle asudes väljastada abivahendi tõend inimesele, kellel ta on visiidi käigus abivahendi vajaduse tuvastanud. Muudatusega vähendatakse ühtlasi ka SKA töökoormust täiendkoolituste läbiviimisel. 2019. aastal läbis õdedele mõeldud täiendkoolituse edukalt 206 õde. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 3 teksti, milles sätestatakse elektroonilise abivahendikaardi andmed. Täiendused on tingitud abivahenditehingute reaalajas digitaalselt teostamise võimaldamisest. Sisuliselt jäävad andmed samaks. Andmekoosseisu on lisandunud tehnilised andmed, mis andmekogus salvestuvad, kuid lisandunud andmete puhul on tegu pigem tehniliste, mitte isikuandmetega. Lõikes 1 esitatakse nimekiri elektroonilise abivahendi kaardi andmekoosseisudest. Lisaks abivahendi saaja isikukoodile (punkt 1) ning ees- ja perekonnanimele (punkt 2) kantakse elektroonilisele abivahendikaardile tehingu sooritaja isikukood (punkt 3). Abivahendi saaja 2 isikukood on vajalik õigustatuse kontrollimiseks ning abivahendi väljaostu õiguste tagamiseks. Tehingusooritajaks võib olla isik või tema esindaja. Esindajal võimaldatakse vajadusel tehing sooritada, et tagada paindlikkus abivahendi soetamisel. Abivahendikaardile kantakse märge abivahendi saaja õigustatuse aluse kohta (punkt 4). Märke õigustatuse aluse kohta annab abivahendit müüvale ja üürivale ettevõttele sotsiaalkaitse infosüsteem. Varasemalt kanti isiku õigustatuse alus paberil abivahendikaardile. Õigustatuse aluse märge sisaldab infot isiku töövõime ulatuse ja kehtivuse kohta, puude olemasolu ja kehtivuse kohta, riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniikka jõudmise kohta, õppimise kohta ning SHS § 47 lõikes 2 nimetatud õigustatud isikute kohta. Töövõime ulatus hõlmab nii töövõimetust riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kui ka töövõime hindamist töövõimetoetuse seaduse alusel alates 01.07.2016, mille puhul märgitakse osaline või puuduv töövõime. Info on vajalik tõendamaks abivahendit müüva või üüriva ettevõtte juures isiku õigust abivahendile. Ühtlasi sõltuvad eelkirjeldatud infost tasu maksmise kohustuse ülevõtmise täpsustatud tingimused, näiteks võimaldatakse tööealisele isikule abivahendi üürimine soodustusega kuni õigustatuse aluse otsuse kehtivuse lõppkuupäevani. Samuti on oluline anda ettevõttele infot, kui isikul puudub õigustatuse alus. Kui isikul õigustatuse alus puudub, peab abivahendit müüv või üüriv ettevõte abivahendi tõendi või varasemate tehingute alusel veenduma, et tegemist on isikuga, kes läheb erijuhu alla. Erijuhtude alla lähevad isikud, kes vajavad silma- või rinnaproteesi või kellel on tuvastatud kuulmislangus alates 30 detsibellist ning kes vajavad kuulmisabivahendeid ja heliülekandesüsteeme. Tegemist ei ole uue infoväljaga, kuna praegu kasutusel oleval paberil isikliku abivahendi kaardil on nimetatud info olemas. Muudatus on vajalik seoses kvaliteetsema nõustamisteenusega abivahendit müüvas ja üürivas ettevõttes. Tehingu teostamisel tuleb märkida, kas tehingu tegemisel on vaja vältida automaatkontrolli (punkt 5). Automaatkontrolli vältimine osutub vajalikuks näiteks ratastooli varuosade soetamisel, kui ratastool on soetatud enne 2016. aastat, mille kohaseid andmeid infosüsteemi kantud ei ole. Automaatkontrolli vältimisele järgneb SKA poolne manuaalne täiendav kontroll. Märge toimetulekutoetuse saamise kohta (punkt 6) on oluline, kuna see annab aluse abivahendi eest tasumisel omaosaluse vähendamiseks ning abivahendi hüvitamiseks suuremas ulatuses. Määruse § 7 lõike 2 alusel vähendab SKA omaosalust, kui üksi elavale isikule või tema perekonnale on taotlemise kuul või sellele eelnenud 12 kuu jooksul makstud toimetulekutoetust. Digitaalsele tehingule tekib infosüsteemis automaatselt tehingu ID (punkt 7), mis iseloomustab abivahendi tehingut. Lisaks abivahendit identifitseerivale ISO-koodile (punkt 8) lisatakse abivahendi nimetuse juurde abivahendi mudel (punkt 9). Mudeli väljatoomine on oluline, kuna selle abil on võimalik kontrollida, kui võimas on näiteks kuuldeaparaat, kas mudel on vastavuses kuulmislangusega. Mõne muu abivahendi puhul annab see infot, kas tegemist on tavakaubanduse tootega või on see abivahend olnud kohandamisvõimalusega. Tellimusmeditsiiniseadme korral esitatakse meditsiiniseadme identifitseerimise andmed (punkt 10). Samuti lisatakse abivahendi näidustus ja kitsendus (punkt 11), mis kirjeldab, millise funktsiooni piirangu või tervisliku probleemi korral abivahend kompenseeritakse. Üüritava või individuaalselt valmistatud abivahend korral lisatakse abivahendi seerianumber (punkt 12). Samuti lisab abivahendi müüja või üürija märke, kas tegu on müüdava või üüritava abivahendiga (punkt 13). Abivahendi tehingu liigist sõltuvad abivahendi hüvitamise tingimused. Abivahendi ISO-koodile lisatakse limiitide info (punkt 14), mis näitab samasse limiidigruppi kuuluvate abivahendite ISO- koode, tehingu tegemist välistavaid ja tehingu tegemisele eelnevaid ISO-koode, limiidiperioodil tehtud tehingute nimekirja, juhul, kui on olemas tehingut mõjutav erimenetluse otsus, abivahendi koguselist limiiti, kasutatud limiiti, vaba limiiti ning limiidiarvestuse perioodi. Abivahendit müüv või üüriv ettevõte märgib digitaalselt tehingu teostamisel abivahendi koguse (punkt 15) ning kas tegemist on abivahendiga kehapoole kohta (punkt 16). Abivahend märgitakse kehapoole täpsusega, kuna abivahendite loetelus on teatud abivahenditel piirlimiit kehapoole täpsusega. Samuti nähtub infosüsteemist abivahendi kasutusaeg kuudes (punkt 17). Piirhinnale (punkt 18) lisatakse piirmäär (punkt 19), mis näitab, millises ulatuses võtab riik tasu maksmise kohustuse üle. Abivahendi müümisel või üürimisel märgitakse abivahendi kogumaksumus (punkt 20) ning riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutav summa käibemaksuga (punkt 21) ning isiku omaosaluse summa käibemaksuga (punkt 22). Andmetesse lisatakse positiivne erimenetluse otsus (punkt 23). Erimenetluse otsus jääb kehtima samal kujul nagu see täna on – ettevõttele kuvatakse sisu osas sama info, mis on isikule paberkandjal või digitaalselt saadetud otsusel. Ettevõte näeb 3 sisust, millist abivahendit millistel tingimustel inimesele võimadalatakse. Ettevõte märgib vajadusel tehingu teostamise erimenetluse otsuse alusel (punkt 24). Tehingu kuupäeva juurde lisatakse kellaaeg (punkt 25). Kellaaja lisamine on oluline, et hiljem oleks vajadusel võimalik tuvastada, milline ettevõte on tehingu varem teostanud. Samuti lisatakse märge tõendi vajaduse kohta (punkt 26). Sõltuvalt abivahendist eristatakse, kas abivahendi vajadus on spetsialisti poolt vajalik tuvastada ning millisele spetsialistile on antud vastava abivahendi vajaduse tuvastamise õigus. Korduva tõendi vajaduse puudumisel märge puudub. Ühtlasi märgib abivahendit müüv või üüriv ettevõte isikule abivahendi määranud tervishoiutöötaja registrikoodi või tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikoodi (punkt 27). Tervishoiutöötaja registrikood on leitav Terviseameti registrite veebilehelt aadressil http://mveeb.sm.ee/Tervishoiutootajad/. Nimetatud registrist on võimalik kontrollida arsti ees- ja perekonnanime või koodi järgi, kas tegu on perearsti või eriarstiga. Seda, kas tõendi väljastanud õde on läbinud vastava koolituse, saab kontrollida SKA kodulehelt aadressil http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/. Terapeutide puhul saab asutuse registrikoodi alusel kontrollida, kas asutus on registreeritud tervishoiuteenuse osutajaks aadressilt http://mveeb.sm.ee/Tegevusload/ või rehabilitatsiooniteenust osutavaks asutuseks aadressilt https://mtr.mkm.ee/juriidiline_isik. Selle alusel on võimalik kontrollida näiteks, kas puudeta lapsega tehtud tehingu aluseks oli eriarsti tõend. Tehingu teostamisel tuleb märkida abivahendi määramise kuupäev (punkt 28). Üüritehingu lõpetamisel märgitakse üüri loomise (esimese tehingurea) ID või üüritehingu tehingurea muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber) (punkt 29) ning üüri lõpetamise kuupäev ja kellaaeg (punkt 30). Tehingurea tühistamise korral märgitakse tehingurea ID või muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus) (punkt 31), tehingurea tühistamise põhjus ja tühistamise aeg (kuupäev ja kellaaeg) (punkt 32). Lõike 2 kohaselt sisestab abivahendi müüja või üürija sotsiaalkaitse infosüsteemi riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks abivahendi saaja isikukoodi, tehingu sooritaja isikukoodi, märke automaatkontrolli vältimiseks, abivahendi ISO-koodi, abivahendi nimetuse ja mudeli, meditsiiniseadme seaduses § 8 tähenduses tellimusmeditsiiniseadme identifitseerimisandmed, üüritava või individuaalselt valmistatud abivahendi seerianumbri, märke, kas tegu on müügi- või üüritehinguga, abivahendite koguse, märke kehapoole kohta teatud abivahendite puhul, abivahendi kogumaksumuse, riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutava summa käibemaksuga, isiku omaosaluse summa käibemaksuga, märke tehingu teostamise kohta erimenetluse otsuse alusel, abivahendi kasutamise vajaduse tuvastanud tervishoiutöötaja registri koodi või tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikoodi, abivahendi määramise kuupäeva, üüritehingu lõpetamisel üüri loomise (esimese tehingurea) ID ja üüritehingu tehingurea muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber), tehingurea tühistamiseks tehingurea ID ja muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus) ning tehingurea tühistamise põhjuse ja tühistamise aja (kuupäev ja kellaaeg). Nimetatud andmed on vajalikud abivahendi väljaostu või üüri õiguste tagamiseks ja abivahendi hüvitamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks. Lõike 3 kohaselt võimaldatakse abivahendi müüjale või üürijale abivahendi elektroonilise kaardi esitamisel kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemist abivahendi saaja ees- ja perekonnanime, abivahendi saaja õigustatuse alust vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule, toimetulekutoetuse saamise teavet, abivahendi näidustust ja kitsendust, abivahendi ISO-limiite, abivahendi kasutusaega kuudes, abivahendi piirhinda, abivahendi piirmäära, erimenetluse otsust ning teavet tõendi vajaduse kohta. Nimetatud andmed on vajalikud õigustatuse kontrollimiseks ning abivahendi väljaostu või üüri õiguste tagamiseks ja abivahendi hüvitamise tingimustele vastavuse kontrollimiseks. Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse määruse § 8 lõikega 3, mille kohaselt kannab abivahendi müüja või üürija alates 1. oktoobrist 2020. a kuni vajaduse äralangemiseni, kuid kõige kauem 31. detsembrini 2020. a lisaks § 3 lõikes 2 nimetatud andmetele ka paberil abivahendikaardile määruse nr 74 kuni 30. septembrini 2020. a kehtinud redaktsiooni § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. Viidatud sättega kehtestatakse üleminekuperiood elektroonilise abivahendikraadi täitmisele. Eeldus on, et 4 alates 1. oktoobrist 2020. a vormistatakse abivahendi kaardid nii paberil kui elektrooniliselt. Andmete dubleerimine toimub kuni vajaduse äralangemiseni (st kuni on saavutatud täielik üleminek elektroonilisele abivahendikaardile), kuid kõige kauem 31. detsembrini 2020. a. Andmete dubleerimise vajadust hindab SKA, arvestades andmete laekumist ja terviklikkust. Eelnõu § 1 punktiga 5 nähakse ette määruse lisa asendamine uue lisaga. Abivahendite kirjeldustes ja kompenseerimise tingimustes tehtavad täpsustused Abivahendite loetelus on eraldi veeruna kirjas individuaalne abivahend. 01.01.2019 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega laiendati hoolekandeasutuses viibivate inimeste riigiosalusega abivahendite loetelu. Individuaalsuse erisus jäeti alles selliste isikute puhul, kes viibivad vangistuses või eelvangistuses, kuna tegu on riigieelarvest rahastatava teenusega. Seoses abivahendite digiarendustega lisatakse abivahendite loetellu täiendav märge, et tegemist on individuaalse abivahendiga vangistuses või eelvangistuses viibivale isikule. Määruse muudatustega luuakse uus termin – limiidirühm. Limiidirühm on kogum ISO gruppe, millel on lisaks igale üksikule ISO grupile kehtivale koguse piirangule (piirlimiit) ka ühine limiit (ühislimiit). Limiidirühm tekib kõigile neile 6-kohalistele koodidele, mis jagunevad omakorda 8-kohalisteks alakoodideks. Limiidirühmad tekivad näiteks sidemetele ja mähkmetele ning silmaproteesidele. ISO-koodide 06.24.09 (sääreproteesid), 06.24.12 (põlveproteesid) ja 06.24.15 (reieproteesid) puhul tehakse abivahendite loetelus muudatused ning aktiivsusgrupid tõstetakse koos täiendava infoga konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses abivahendite süsteemi digiarendustega, et tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm. ISO-koodi 06.00.00 (proteeside ja ortooside varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ühiku sõnastus „tk“ summaks. Muudatus on vajalik, kuna tegemist on abivahendiga, mida saab müüa kogusena piirhinna ulatuses ühe kehapoole kohta. Muudatusega mõju eelarvele ei kaasne. ISO-koodi 06.00.01 (proteeside ja ortooside hooldus(remont)) puhul muudetakse kasutusaja sõnastus „1 a“ kalendriaastaks, kuna kehtivas abivahendite loetelus on piirlimiit perioodis välja toodud, et tegemist on kalendriaastapõhise abivahendiga. ISO-koodi 06.00.02 (mansett) puhul muudetakse näidustuse sõnastust, kuna nimetatud toodet ei pruugita vajada vaid proteesi esmakordsel väljastamisel. Näidustuse alla lisatakse koodidega 06.18 (ülajäsemeproteesid) ja 06.24 (alajäsemeproteesid) tehingu teinud isik (eelduskoodid). ISO-koodi 06.30.21 (silmaproteesid) puhul luuakse 6-kohalise ISO-koodi juurde eraldi 8-kohalised ISO-koodi laiendid, et eristada masstoodanguna müüdavaid ja individuaalselt valmistatavaid silmaproteese. Muudatus toob kaasa selgema ja lihtsama silmaproteesidega seotud aruandluse esitamise ning tehingute kontrolli. Piirmäärad ja piirhinnad ei muutu. ISO-koodi 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) puhul tehakse kategoriseerimise muudatus ning nimetatud koodi alla jäävad individuaalselt valmistatud ortopeedilised jalatsid (tellimusmeditsiiniseade, meditsiiniseadme seaduse § 8). Piirmäär ja piirhind ei muutu. Lisaks laiendatakse nimetatud ISO-koodile väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse koodiga jalatsit isik vajab. Samuti vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate koormust, sest vastasel juhul peab ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama, kui ettevõttes selgub, et isik vajab hoopis mõne teise kategooria jalatsit. 5 ISO-koodi 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) sõnastust muudetakse ning kaotatakse eritellimusel kohandatud ja/või modifitseeritud ortopeedilised jalatsid (ainult CE-märgistusega masstoodangu jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1). Selle koodi alt müüdi jalatseid, millele on tehtud ettevõtte poolt kohandus. Kohanduste jaoks luuakse uus ISO-kood 06.33.00.00. Nimetatud koodi alt müüdud kohandatud jalatsite mittevõimaldamisel oleks eelarve kokkuhoid 2019. aasta andmetele tuginedes 31 081 eurot, mida saaks suunata loodava koodi 06.33.00.00 kulude katteks. 2019. aastal soetas jalatseid – kategooria II 254 isikut 305 paari. ISO-koodi 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) alt võimaldatakse edaspidi soodustusega soetada ainult ortopeedilisi jalatseid (sh anti varus jalatsid, ortoosjalatsid) (ainult CE-märgistusega masstoodangu jalatsid – meditsiiniseadme seaduse § 3 lg 1), mis kuulusid ISO-koodi 06.33.00.01 alla. Kirjeldusest eemaldatakse sõna „proteesjalatsid“, kuna proteesi kandjad kannavad tavakaubandusest saadaolevaid jalatseid või masstoodangu ortopeedilisi jalatseid või individuaalselt valmistatud jalatseid. Lisaks laiendatakse nimetatud ISO-koodile väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse koodiga jalatsit isik vajab. Samuti vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate koormust, sest vastasel juhul peab ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama. Muudatusega täiendavat eelarve kulu ei kaasne, kuna nimetatud kategooria jalatseid on isikud siiani soetanud ISO-koodi 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I) alt. ISO-koodi 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) puhul laiendatakse nimetatud ISO-koodile väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodidele 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I), 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) ja 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), kuna ortopeediliste jalatsite vajaduse tuvastajad ei pruugi alati osata hinnata, millist konkreetse koodiga jalatsit isik vajab. Samuti vähendab see muudatus nii isikute kui tõendi väljastajate koormust, sest vastasel juhul peab ettevõte isiku uuesti arsti juurde suunama. Lisaks antakse nimetatud abivahendi esmase vajaduse tuvastamise õigus füsioterapeutidele, kuna paljudes piirkondades puudub eriarst (ortopeed), kes saaks esmase tõendi väljastada. Reaalsuses väljastavad ka praegu esmaseid tõendeid füsioterapeudid, kes jalatsivajaduse tuvastades paluvad tõendile eriarsti allkirja. Seoses eeltooduga võetakse füsioterapeut korduvtõendi vajaduse tuvastaja juurest ära ning korduvtõendi vajaduse tuvastajaks jääb perearst. ISO-koodi 09.03.39 (söögipõll) puhul tehakse tehniline parandus ning lisatakse näidustuse alla „korduv tõendi vajadus puudub“. 1. oktoobril 2019. a jõustunud sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muudatustega kaotati nimetatud abivahendi puhul korduvtõendi esitamise vajadus. Nimetatud muudatuses jäi tehnilise veana abivahendite loetellu abivahendi vajaduse tuvastaja lahtrisse vastav täpsustus lisamata. Käesoleva muudatusega eelkirjeldatud viga parandatakse. ISO-koodi 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi kehtivuse aeg „tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute tegemisel. Koodiga 09.21 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) või 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua. ISO-koodi 09.24.03 (püsikateetrid) väljastatud tõendi kehtivust laiendatakse ISO-koodile 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) ja ISO-koodile 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) väljastatud tõendi kehtivust ISO-koodile 09.24.03 (püsikateetrid). ISO-koodi 09.27.05 (alt lahtised uriinikotid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi kehtivuse aeg „tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute tegemisel. Koodiga 09.27.05 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua. 6 ISO-koodi 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) juures täiendatakse näidustust ning lisatakse, et nende toodete soetamiseks puudub alates 16aastasel tööealisel isikul korduva tõendi vajadus. Muudatusega eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna tegemist on tehnilise täpsustusega. ISO-koodide 09.30.12 (laste ühekordsed uriinipidamatused tooted), 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) puhul tehakse muudatus, mille kohaselt kaotatakse kolm erinevat koodi ning kõik need tooted viiakse uue koodi 09.30.24 alla. Muudatus on oluline seoses abivahendite süsteemi digiarendustega. Täiendava muudatusena lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). Lisaks kaotatakse loetelu lõpus olevad toodete suuruste ja imavuste tabelid ning luuakse loodava koodi alla iga suuruse ja imavuse puhul 8-kohaline kood. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha ka nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh piirhindade analüüsi. Kuna õigustatuses nimetatud abivahenditele muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid abivahendeid saavate inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne. ISO-koodide 09.30.12 (laste ühekordsed uriinipidamatused tooted), 09.30.18 (täiskasvanute ühekordsed sidemed) ja 09.30.21 (täiskasvanute ühekordsed mähkmed) puhul kaotatakse uuel loodaval ISO-koodil 09.30.24 koguseline piirang, mis oli seotud toodete imavusega ning võimaldatakse sidemeid ja mähkmeid kuus kokku 120. Kuna nimetatud toodete puhul luuakse abivahendite süsteemi digiarendustega seoses ühtne loogika, siis kaotatakse imavuse ja koguse piirang ning tekitatakse ühislimiit limiidirühma ulatuses. Praegu on võimalik tooteid, mis on imavusega kuni 599 ml, osta ühes kuus 80 tükki, lisaks saaks inimene vajaduse korral soetada juurde tooteid, mis on imavusega alates 600 ml, veel kuni 40 tükki. Loodav muudatus teeb lihtsamaks ja kiiremaks ka tehingu sooritamise, kuna ettevõtte töötaja ei pea jälgima toodete imavust ega müüdavat kogust. Muudatuse tegemise järel on vaja jälgida müüdavat kogust limiidirühma ulatuses. Muudatusega võib eeldada eelarve kulu kasvu, kuid kuna kasutuse kasvu on võimatu prognoosida, ei ole võimalik hinnata konkreetset mõju eelarvele. 2019. aasta andmetele tuginedes kasutas neid tooteid 20 605 isikut, kellest maksimumkoguse soetas 124 inimest. Lisaks lisatakse nimetatud toodete nimekirja uus toode (püksmähkmed suurusega S, imavus 2500– 2999 ml, piirhinnaga 0,95 eurot tükk). Uue toote lisamisega kaasnevat mõju eelarvele hinnata ei saa, kuna puudub info kasutajate arvu kohta. ISO-koodi 09.30.00 (ühekordsed imavad aluslinad, v.a pestavad aluslinad) puhul kaotatakse ISO- koodi nimetuse juurest sõnad „v.a pestavad aluslinad“, kuna 01.01.2019 jõustunud loetelu muudatustega loodi pestavatele aluslinadele uus ISO-kood. Täiendava muudatusena lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). Piirhinna lahtrist kaotatakse märge vastavalt loetelu lõpus olevatele piirhindadele. Lisaks kaotatakse loetelu lõpus oleva toodete suuruste tabel ning olemasoleva koodi alla luuakse suuruste alusel 8-kohalised koodid. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh piirhindade analüüsi. Kuna õigustatuses muudatusi ei tehta, siis uriini absorbeerivaid abivahendeid saavate inimeste ring ei laiene ning eelarvelist lisakulu muudatusega ei kaasne. ISO-koodi 09.30.45 (pestavad aluslinad) puhul tehakse tehniline parandus ning kaotatakse piirhinna lahtrist sõnastus „Vastavalt loetelu lõpus olevatele piirhindadele“ ja asendatakse piirhinnaga 23 eurot. Täiendava muudatusena lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). ISO-koodi 09.30.39 (uriini absorbeerivate kehalkantavate abivahendite kinnitusvahendid) puhul kaotatakse piirhinna lahtrist sõnastus „Vastavalt loetelu lõpus olevatele piirhindadele“. Lisaks kaotatakse loetelu lõpust toodete suuruste tabel ning olemasoleva koodi alla luuakse suuruste 7 alusel 8-kohalised koodid. Muudatus tehakse, et tagada riigipoolse soodustusega müügitehingute üheselt mõistetavus ja läbipaistvus. Loodavate ISO-koodide eristamine võimaldab tulevikus teha nimetatud toodete kohta statistilisi analüüse, sh piirhindade analüüsi. Täiendava muudatusena lisatakse näidustuse lahtrisse, et tõend laieneb koodidele 09.21 (naha kaitse ja puhastamise vahendid) ja 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid). ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) puhul kaotatakse näidustuse lahtrist märge „puudega laps“ ning see asendatakse näidustusega „puudega või puuduva töövõimega isik“. Muudatus on ajendatud sellest, et nimetatud toodet vajavad ka täiskasvanuks saanud väikesekasvulised isikud. Muudatus tehakse, et tagada täiskasvanuks saanud väikesekasvulistele isikutele vajalik abivahend täiendava erimenetluse taotluse esitamiseta. Muudatusega eelarvele täiendavat kulu ei prognoosita. Lisaks suurendatakse nimetatud ISO-koodi piirhinda. ISO-koodi 09.33.30 (keha pesemise või küürimise vahendid) puhul kaotatakse abivahendi tõendi kehtivuse aeg „tõendi alusel 2 a“, kuna neid tooteid saab osta ainult eelduskoodidega tehingute tegemisel. Koodiga 09.33.30 saab tehinguid teha koodiga 09.24 (uriini eritumist suunavad abivahendid) või 09.30 (uriini absorbeerivad abivahendid) tehingu teinud isik ning seetõttu ei ole seal vaja täiendavalt tõendi kehtivuse aega välja tuua. ISO-koodide 12.03.06 (küünarkargud), 12.03.12 (kaenlakargud) ja 12.03.16 (harkkepid) puhul kaotakse sõnastus „tükk kehapoole kohta“ ning asendatakse kogusega 2 tükki. ISO-koodi 12.18.06 (kolmerattalised jalgrattad pedaalidega) puhul kaotatakse ISO-koodi peagrupi realt abivahendi kasutusaeg, müügi/üüri info, piirlimiit perioodis, piirmäär, hoolduse minimaalne sagedus ning abivahendi vajaduse tuvastaja andmed. Nimetatud andmed lisatakse ISO-koodi 12.18.06.02 (kolmerattalised jalgrattad pedaalidega) reale. Tegemist on abivahendite süsteemi digiteerimiseks vajaliku tehnilise muudatusega, mis loob loetelus loogika. Lisaks tõstetakse piirmäära protsenti 60-lt 90-le, kuna abivahendit saavad soetada ainult puudega lapsed. Muudatusega eelarve kulu ei kaasne. ISO-koodide 12.22.03 (kahekäeratastoolid) ja 12.22.09 (ühekäeratastoolid) puhul tehakse abivahendite loetelus muudatused ning aktiivsusgrupid tõstetakse koos täiendava infoga konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses abivahendite süsteemi digiarendustega, et tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm. ISO-koodi 12.24 (ratastoolide varuosad) puhul täpsustatakse näidustuse kirjeldust ning sätestatakse, et nende gruppide tooteid saavad osta isikud, kes on teinud müügitehingu koodiga 12.22.03 (kahekäeratastoolid), 12.22.09 (ühekäeratastoolid), 12.23.03 (invarollerid) või 12.23.06 (elektrilised ratastoolid). ISO-koodi 12.24.00 (muud ratastooli varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning abivahendi kasutusaeg „kalendriaasta“ lisatakse kasutusaja alla. ISO-kood 12.27.07 (kärud) muudetakse ISO-koodiks 12.27.07.00 (kärud). Tegemist on tehnilise muudatusega, et abivahendite loetelu ühtlustada. Seoses SKA-l praegu kasutuses oleva infosüsteemi eripäraga on lepingupartnerid alates 2016. aasta oktoobrist esitanud nimetatud koodiga tehinguid SKA-le koodiga 12.27.07.00. Muudatusega kulu eelarvele ei kaasne. ISO-koodi 12.27.07.01 (toaraam) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodiga tooteid saavad üürida koodiga 12.27.07.00 (kärud) või 18.09.21 (eriistmed) tehingu teinud isikud. ISO-koodi 12.27.07.02 (õueraam) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodiga tooteid saavad üürida koodiga 12.27.07.00 (kärud) või 18.09.21 (eriistmed) tehingu teinud isikud. 8 ISO-koodi 12.39.00 (juhtkoer) puhul kaotatakse piirhinna lahtris märge (mitte rohkem kui 8175 €), alles jääb eritaotlus. Lisaks kaotatakse nimetatud koodi juures isiku omaosaluse miinimum, kuna otseselt selle koodiga tehinguid ei tehta. Täiendatakse näidustust ning lisatakse, et juhtkoera on võimalik taotleda tööealisel alates 16. eluaastast. Muudatusega eelarvelist lisakulu ei kaasne, kuna tegemist on tehnilise täpsustusega. ISO-koodi 12.39.00.01 (juhtkoera I etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: kutsika väljavalimist, soetamist, kasvuperesse paigutamist ja kasvatust. Lisaks kaotatakse piirhinna lahtrist 25% (kuid mitte rohkem kui 2045 eurot), alles jääb selle etapi piirhind. ISO-koodi 12.39.00.02 (juhtkoera II etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: koera väljaõppega seotud koolitus-, toidu- ja veterinaarkulusid. Lisaks kaotatakse piirhinna lahtrist 60% (mitte rohkem kui 4905 eurot), alles jääb selle etapi piirhind. ISO-koodi 12.39.00.03 (juhtkoera III etapp) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et etapp sisaldab: koera ja juhtkoera kasutaja kokkuõpet ja kokkuõppe eksami sooritamist. Lisaks kaotatakse piirhinna lahtrist 15% (mitte rohkem kui 1226 eurot), alles jääb selle etapi piirhind. ISO-koodide 12.39.00.04 (veterinaarkulud), 12.39.00.06 (treeningpäev), 12.39.00.07 (lemmikloomakindlustus) ja 12.39.00.08 (juhtkoera teenuselt väljumine) puhul täpsustatakse kasutusaegasid. Kasutusajad on välja toodud kasutusaja all. ISO-koodi 18.30.15 (kaasaskantav kaldtee) puhul tehakse tehniline parandus ning muudetakse ja täiendatakse näidustuse kirjeldust, samuti sätestatakse, et selle koodi puhul on tegemist ühe suure/laia kaldteega või kahe eraldi kaldteega (komplekt). Ühiku lahtrist kaotatakse kogust iseloomustav sõna „paar“. ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) puhul muudetakse piirlimiit perioodis sõnastust ning kaotatakse lapsi puudutav kogus perioodis. Kuna lastel on nii kõrvasisestel kui ka kõrvatagustel kuulmisabivahenditel kasutusaeg lühem, luuakse lastele eraldi nii kõrvasiseste kui kõrvataguste kuulmisabivahendite jaoks ISO-koodid (22.06.12.03; 22.06.15.03). Lisaks tõstetakse aktiivsusgrupid koos täiendava infoga konkreetse ISO-koodi alla. Muudatus on vajalik seoses abivahendite süsteemi digiarendustega, et tekitada konkreetsele ISO-koodile limiidirühm. ISO-koodi 22.06.21.03 (varuosad) puhul tehakse tehniline parandus ning abivahendi kasutusaeg „kalendriaasta“ lisatakse kasutusaja alla. ISO-koodi 22.06.21.04 (hooldusremont) all tehakse tehniline täiendus ja luuakse eraldi uued 8- kohalised koodid: 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) ja 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont). ISO-koodi 22.06.21.04 nimetuseks kehtestatakse „sisekõrva implantaadi kõneprotsessori hooldusremont“, SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustuse või abivahendi grupi kitsenduseks „koodide 22.06.21.01 hooldusremont, v.a garantiiperioodi jooksul“, kasutusajaks 7 aastat, piirmääraks 450. Näidustuse all tuuakse välja, et tehingu saab teostada koodiga 22.06.21.01 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isik. ISO-koodi 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont) kasutusajaks kehtestatakse 5 aastat, piirmääraks 80%, piirhinnaks 570 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et 9 tehingu saab teostada koodiga 22.06.21.02 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isik. ISO-koodi 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont) kasutusajaks kehtestatakse 7 aastat, piirmääraks 80%, piirhinnaks 450 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et tehingu saab teostada koodiga 22.06.21.05 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isik. Muudatused eelarvele mõju ei avalda. ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) puhul muudetakse SKA poolt kompenseeritava abivahendi täpsustust või abivahendi grupi kitsendust ning sätestatakse, et nimetatud koodi alt on lisaks suitsuandurile võimalik soetada vingugaasiandurit. Alates 01.01.2018 on vingugaasiandur gaasiseadmega kodudes kohustuslik ning neid on taotletud erimenetluse teel. Kaotatakse sõna „komplekt“, kuna reaalsuses ei müüda komplekte, vaid suitsuandurit. Lisaks suurendatakse nimetatud ISO-koodi piirhinda. Tõendi nõude muudatused ISO-koodile 09.24.03 (püsikateetrid) väljastatud tõendi alusel saadavate abivahendite ulatust laiendatakse ISO-koodile 09.24.06 (ühekordsed põiekateetrid) ning vastupidi. Muudatus on vajalik, kuna isikutele on väljastatud tõendeid näiteks püsikateetrile, kuid isikule võivad sobida vaid ühekordsed kateetrid. Praktikas on olnud olukordi, kus arsti on kateetri määramisel sõnastusega eksinud ning selleks, et inimene ei jääks sellepärast ilma abivahendita, on oluline, et väljastatud tõendi alusel oleks võimalik soetada täiendavalt arsti poole pöördumiseta endale sobiv abivahend. Praegu peaks isik sellise olukorra tekkimisel pöörduma uuesti abivahendi tõendi väljastaja poole, et saada tõend ühekordsetele kateetritele. Muudatusega vähendatakse isiku ja tõendi väljastajate halduskoormust. Muudatusega eelarve kulu ei kaasne. ISO-koodi 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) juures antakse füsioterapeudile esmase vajaduse tuvastamise õigus, mis võimaldab inimese abivahendi vajaduse tuvastamist võimalikult esimese ja pädeva spetsialisti käest ilma täiendavate eriarsti visiitideta. Ühtlasi vähendatakse muudatusega ka eriarstide töökoormust. Uue ISO-koodi loetellu lisamine ISO-koodi 06.33.00 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), mille alt toimub jalatsite kohandamine, mis sisaldab endas tallatõsteid alates 1 cm või ninaosa täitmist. Näidustuse alla lisatakse ebavõrdne alajäsemete pikkus (vahe alates 1 cm), varvaste ja/või jalalaba osaline puudumine. Nimetatud koodiga saab tehinguid teha juhul, kui on tehtud tehingud koodiga 06.33.00.01 (jalatsid – kategooria I), 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) või 06.33.00.03 (jalatsid – kategooria III) ning kohandusi tehakse vastavalt näidustusele. Nimetatud koodiga on täisealistel võimalik teha kohandusi kalendriaastas kahele paarile jalatsitele ning lastel kolmele paarile jalatsitele. Piirmääraks kehtestatakse 50% ning piirhinnaks 60 eurot. Muudatusega eelarve mõju ei kaasne, kuna varem on kohandatud jalatseid müüdud ISO-koodi 06.33.00.02 alt. ISO-koodide 22.06.12 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid) ja 22.06.15 (kõrvatagused kuulmisabivahendid) gruppides luuakse eraldi uued 8-kohalised koodid 22.06.12.03 (kõrvasisesed kuulmisabivahendid – lapsed) ja 22.06.15.03 (kõrvatagused kuulmisabivahendid – lapsed), mille alt võimaldatakse lastele kuuldeaparaate. Uue koodi loomise vajadus on tingitud abivahendite süsteemi digiteerimisest ning sellest, et lastel on kehtestatud kuuldeaparaatidele lühem kasutusaeg kui täiskasvanutel. Laste kuuldeaparaatide kasutusaeg on kolm aastat, piirmäär 90% ning piirhind 680 eurot, isiku omaosaluse miinimum 7 eurot. Tegu on tehnilise täiendusega ning eelarvele muudatusega kulu ei lisandu. 10 ISO-koodi 22.06.21 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 22.06.21.06 (luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont). Varem oli luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremont sisekõrva ja ajutüve implantaadi kõneprotsessoritega ühise koodi all. Luukuulmisimplantaadi kõneprotsessori hooldusremondile kehtestatakse kasutusajaks 5 aastat, piirmääraks 80%, piirlimiit on kogus piirhinna ulatuses kehapoole kohta kasutusaja jooksul ning piirhinnaks 570 eurot. Näidustuse all on välja toodud koodiga 22.06.21.02 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikud. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on abivahendi ettevõte. Kuna tegemist on tehnilise muudatusega, siis mõju eelarvele puudub. ISO-koodi 22.06.21 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 22.06.21.07 (ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont). Varem oli ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremont sisekõrva ja luukuulmisimplantaadi kõneprotsessoritega ühise koodi all. Ajutüve implantaadi kõneprotsessori hooldusremondile kehtestatakse kasutusajaks 7 aastat, piirmääraks 80%, piirlimiit on kogus piirhinna ulatuses kehapoole kohta kasutusaja jooksul ning piirhinnaks 450 eurot. Näidustuse all on välja toodud koodiga 22.06.21.05 tehingu teostanud isik või Eesti Haigekassa rahastusega implantaadi ja kõneprotsessori soetanud isikud. Abivahendi vajaduse tuvastajaks on abivahendi ettevõte. Kuna tegemist on tehnilise muudatusega, siis mõju eelarvele puudub. ISO-kood 22.24.21 (helistamistarvikud) lisatakse uuesti riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. Peale loetelust väljaarvamist 1. oktoobril 2019 on abivahendi ettevõte toonud turule uued tooted, mida on erimenetlusega taotletud. 2020. aasta jaanuaris-veebruaris on nimetatud toodet taotlenud 17 inimest, kellest 16 on saanud positiivse otsuse, üks taotlus oli menetluses. Helistamistarvikute puhul taastatakse varem kehtinud kogus, piirmäär 70% ja näidustus. Piirhinnaks kehtestatakse 350 eurot ja kasutusajaks 5 aastat. Abivahendit pakkuva ettevõtte sõnul võib sihtrühma suuruseks olla 400 isikut. Muudatusega kaasneks eelarve kulu 98 000 eurot. Tootja sõnul on isikutele tagatud eluaegne tasuta uuenduste saamine. ISO-koodi 22.39.00 (tarkvara uuendus) alla tehakse tehniline täiendus ja luuakse eraldi uued 8- kohalised koodid 22.39.00.01 (arvuti ekraanisuurenduse tarkvara uuendus) ja 22.39.00.02 (arvuti ekraanilugemise tarkvara uuendus). Arvuti ekraanisuurenduse ja ekraanilugemise tarkvara uuendustele kehtestatakse kasutusajaks 9 aastat, piirmääraks 90%, piirhinnaks ISO-koodile 22.39.00.01 410 eurot ja ISO-koodile 22.39.00.02 650 eurot. Näidustuse all tuuakse välja, et ISO- koodiga 22.39.00.01 tehingu saab teostada koodiga 22.39.04 (arvuti ekraanisuurendustarkvara) tehingu teostanud isik ning ISO-koodiga 22.39.00.02 tehingu saab teostada koodiga 22.39.12 (arvuti ekraanilugemise tarkvara) tehingu teostanud isik. Muudatus eelarvele mõju ei avalda. Piirhindade ja -määrade muutmine ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) piirhinda tõstetakse 29 eurolt 36,46 euroni. Vastavalt statistikale oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 285, millest üle piirhinna oli 188 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. SKA on seni puudega lastele mõeldud vanni-, duši- ja mähkimislaudade piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli uusi piirhinna tõstmise taotlusi 7, mis kõik rahuldati. Lisaks sellele on isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 1491 eurot. ISO-koodi 12.12.00 (liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme soetamise omaosaluse summaga selle piirhinnast. Kohandatud sõiduauto maksimaalne hüvitatav hind tuuakse samale tasemele käsijuhtimisseadmega, kuna tegemist on samal eesmärgil kasutatavate ja sageli sarnaste seadmetega. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on abivahendi vajajal võimalik saada käsijuhtimisseadme rahastust kahel viisil. Ühel juhul küsib inimene rahastust ainult käsijuhimisseadmele, teisel juhul laseb ta autole käsijuhimisseadme paigaldada ning seejärel soetab riigi soodustusega käsijuhtimisseadmega auto. Samal eesmärgil ja sarnase seadme taotlemine erineva abivahendi ISO-koodi alt erineva kompenseeritava summaga ei ole põhjendatud. Käsijuhtimisseadme soetamisel maksab riik 70% seadme hinnast, 11 milleks on enamasti 1500 eurot. See teeb riigiosaluseks 1050 eurot. Samas, kasutades alternatiivset teed, on võimalik soetada käsijuhtimisseadmega auto ning sellisel juhul on riigiosalus kuni 1500 eurot. Algselt oli käsijuhtimisseadmetega autode rahastamise eesmärk toetada selliste autode soetamist, millel oli juba algselt tehase poolt sisseehitatud käsijuhtimisseade. 2019. aastal soetas riigitoetusega käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto üks inimene. ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse 115 eurolt 130,60 euroni. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Vastavalt statistikale oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 187, millest üle piirhinna oli 166 tehingut. SKA on seni elektriliste ratastoolide – aktiivsusgrupp I piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli uusi piirhinna tõstmise taotlusi 12, mis kõik rahuldati. Lisaks sellele on isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus. SKA analüüsi põhjal kaasneb piirhinna tõstmisega eelarve kulu kasv kuni 375 eurot. Lisaks tõstetakse piirmäära 80%-lt 90%-le, et ühtlustada soodustust teiste samalaadsete abivahenditega. SKA analüüsi põhjal kaasneb piirmäära tõstmisega eelarve kulu kasv kuni 2680 eurot. ISO-koodi 22.27.03 (visuaalse signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 74 eurolt 130 euroni. Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 22, millest üle piirhinna oli 19 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. SKA on seni visuaalse signaaliga seadme piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 8. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 290,30 eurot. ISO-koodi 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 38 eurolt 39,6 euroni. Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 13, millest üle piirhinna oli 12 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. 2019. aastal erimenetluse taotlusi piirhinna suurendamiseks esitatud ei ole. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 16,20 eurot. ISO-koodi 22.27.09 (mehhaanilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 170 eurolt 188 euroni. Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 43, millest üle piirhinna oli 20 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. SKA on seni mehaanilise signaaliga seadme piirhinna tõstmist võimaldanud mitmel juhul erimenetluse kaudu. 2019. aastal oli piirhinna tõstmise taotlusi 3. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 1716,10 eurot. ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda tõstetakse 180 eurolt 240 euroni. Vastavalt tehingute analüüsile oli 2019. aastal selle tootega tehinguid kokku 76, millest üle piirhinna oli 63 tehingut. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. 2019. aastal erimenetluse taotlusi piirhinna suurendamiseks esitatud ei ole. SKA analüüsi põhjal kaasneb muudatusega eelarve kulu kasv kuni 3524,15 eurot. Abivahendite loetelust väljaarvamine ISO-kood 06.33.00.04 (jalatsid – kategooria IV) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja. 1. juulil 2019 jõustunud määruse järgi võib nimetatud koodi alt müüa tooteid, mis vastavad meditsiiniseadme seaduse § 3 lõikele 1 ning kannavad CE-märki. Alates 1. juulist 2019 nimetatud koodiga jalatseid müüdud ei ole. 2019. aasta I poolaastal tehti 62 tehingut 52 isiku poolt. Muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2019. aasta andmetele tuginedes 2406 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse jõustumine. 12 Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. aastal, mil minnakse üle abivahendite e-teenuse kasutamisele ning digitaliseeritakse abivahenditehingud. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 4. Määruse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste eesmärk on korrastada ja lihtsustada abivahendite hüvitamise süsteemi, et tagada inimestele parem abivahendite kättesaadavus ja vajadustele vastavus. Mõju analüüsimise eesmärk on hinnata, kas ja millisel määral mõjutavad eelnõus esitatud muudatused riigieelarvet ja puudega inimeste õigusi ning parandavad nende isikute toimetulekut võrreldes kehtiva olukorraga. Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele, julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendes mõjuvaldkondades hinnatud. Sotsiaalne mõju Määruse muudatusega kaasneb inimestele mitme abivahendi puhul positiivne mõju. Mõju avaldub paremas kättesaadavuses ning nõuete lihtsustamises (nt püsikateetritele väljastatud tõendi laienemine ühekordsetele kateetritele). Kättesaadavust parandab nii piirhindade, piirlimiitide kui ka piirmäärade tõstmine. See parandab inimeste toimetulekuvõimet nii koduses kui avalikus ruumis, mis omakorda suurendab ühelt poolt nende iseseisvust ning teiselt poolt vähendab lähedaste või määratud hooldajate hoolduskoormust. Lisaks suureneb inimeste sotsialiseerumine ning kaasarääkimine ühiskonnas. Mõju majandusele Mõju majandusele puudutab eelkõige ettevõtete halduskoormust ning SKA töökoormust. Mõlema puhul saab muudatustega täheldada positiivset mõju. Muudatusega, millega antakse alates 2021. aastast õdede ja ämmaemandate tasemeõppe läbinutele õigus tuvastada abivahendite vajadust, vähendatakse perearstide, eriarstide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust. Muudatusega vähendatakse ühtlasi ka SKA töökoormust täiendkoolituste läbiviimisel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Järgnevalt käsitletakse mõjusid eelarvele. Mõjusid eelarvele ei ole hinnatud nende muudatuste puhul, kus tegu on määruse loetelu sõnastuslike või tehniliste muudatustega. Muudatus: lisada loodava ISO-koodi 09.30.24 (laste ja täiskasvanute ühekordsed sidemed ja mähkmed) nimekirja uus toode (püksmähkmed suurusega S, imavus 2500–2999 ml, piirhinnaga 0,95 eurot tükk). Mõju: uue toote lisamisega kaasnevat mõju eelarvele hinnata ei saa, kuna puudub info kasutajate arvu kohta. 13 Muudatus: ISO-kood 06.33.00.02 (jalatsid – kategooria II) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja. Mõju: 2019. aastal oli ISO-koodi 06.33.00.02 eelarve kulu 31 081 eurot, mida saaks suunata loodava koodi 06.33.00.00 (jalatsite kohandus) kulude katteks. 2019. aastal soetas jalatseid – kategooria II 250 isikut, kokku 302 paari jalatseid. Muudatus: ISO-kood 06.33.00.04 (jalatsid – kategooria IV) võetakse riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetelust välja. Mõju: kokku tehti 2019. esimese poolaasta jooksul 62 tehingut 52 isiku poolt. Alates 1. juulist 2019 nimetatud koodiga jalatseid müüdud ei ole. Muudatuse tulemusena oleks eelarve kokkuhoid 2019. aasta andmetele tuginedes 2406 eurot, mis suunatakse abivahendite loetelus teiste abivahendite kättesaadavuse parandamiseks. Muudatus: ISO-koodi 06.33.00 grupis luuakse eraldi uus 8-kohaline kood 06.33.00.00 (jalatsite kohandus), mille alt toimuks jalatsite kohandamine, mis sisaldaks endas tallatõsteid alates 1 cm või ninaosa täitmist. Mõju: muudatusega tekkivat kulu hinnata ei saa, kuna varem on kohandatud jalatseid müüdud ISO- koodi 06.33.00.02 alt. 2019. aastal oli ISO-koodi 06.33.00.02 eelarve kulu 31 081 eurot. Muudatus: ISO-kood 22.24.21 (helistamistarvikud) lisatakse uuesti riigi poolt kompenseeritavate abivahendite loetellu. Mõju: 2020. aasta jaanuaris-veebruaris on nimetatud toodet taotlenud 17 inimest, kellest 16 on saanud positiivse otsuse, üks taotlus oli menetluses. Helistamistarvikute puhul taastatakse varem kehtinud kogus, piirmäär 70% ning näidustus. Piirhinnaks kehtestatakse 350 eurot ning kasutusajaks 5 aastat. Abivahendit pakkuva ettevõtte sõnul võib sihtrühma suuruseks olla 400 isikut. Muudatusega kaasneks eelarve kulu 98 000 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 09.33.12 (vanni-, duši- ja mähkimislauad) piirhinda tõstetakse 29 eurolt 36,46 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. a senise piirhinnaga 285 tehingut, millest 97 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 1491 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluste arv 2019. aastal 7 taotlust, sellele lisaks on hulk isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus.) Muudatus: ISO-koodi 12.12.00 (liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto) piirhind ühtlustatakse käsijuhtimisseadme soetamise omaosaluse summaga selle piirhinnast. Mõju: käsijuhtimisseadme soetamisel maksab riik 70% seadme hinnast, milleks on enamasti 1500 eurot. See teeb riigiosaluseks 1050 eurot. Samas, kasutades alternatiivset teed, on võimalik soetada käsijuhtimisseadmega auto ning sellisel juhul on riigiosalus kuni 1500 eurot. 2019. aastal soetas riigitoetusega käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto üks inimene. Muudatus: ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirhinda tõstetakse 115 eurolt 130,60 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. a senise piirhinnaga 187 tehingut, millest 21 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 375 eurot. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019. aastal 12 taotlust, sellele lisaks on hulk isikuid, kellel oli juba varasemast kehtiv piirhinna suurendamise eriotsus). Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 12.23.06.01 (elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I) piirmäära tõstetakse 80%-lt 90%-ni, et ühtlustada soodustust teiste samalaadsete abivahenditega. 14 Mõju: negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 2680 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 22.27.03 (visuaalse signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 74 eurolt 130 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 22 tehingut, millest 3 jäid piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019. aastal 8 taotlust). Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 290,30 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 22.27.06 (akustilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 38 eurolt 39,6 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 13 tehingut, millest üks jäi piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 16,20 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 22.27.09 (mehhaanilise signaaliga seadmed) piirhinda tõstetakse 170 eurolt 188 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 43 tehingut, millest 23 jäi piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Muudatuse tulemusel väheneb erimenetluste arv ja SKA töökoormus sellest lähtuvalt (erimenetluse arv 2019. aastal 3 taotlust). Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 1716,10 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Muudatus: ISO-koodi 22.27.21 (keskkonnahäiresüsteemid) piirhinda tõstetakse 180 eurolt 240 euroni. Mõju: kokku tehti 2019. aastal senise piirhinnaga 76 tehingut, millest 13 jäi piirhinna sisse. Uue piirhinna tulemusel jääb arvestuslikult 2/3 tehingutest edaspidi piirhinna sisse. Negatiivne mõju eelarvele on hinnanguliselt 3524,15 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. Määruse muudatuse mõjud (kulud ja tulud) riigieelarvele on kokkuvõtlikult välja toodud alljärgnevas tabelis: Kulu praegu Prognoosita enne v kulu peale muudatust muudatust Mõju sh mõju sh mõju ESF Muudatus (€) (€) eelarvele (€) RE (€) (€) jalatsid – kategooria II, kategooria muudatus 31 081 € 0€ 31 081 € 20 312 € 10 768 € jalatsid – kategooria IV, loetelust eemaldamine 2406 € 0€ 2406 € 2406 € 0€ mõju ei ole jalatsite kohanduse võimalik loetellu lisamine hinnata 0€ 0€ helistamistarvikute loetellu lisamine 465 € 98 000 € -97 535 € -68 275 € -29 261 € vanni-, duši- ja mähkimislaudade piirhinna suurendamine 7919 € 9410 € -1491 € -952 € -539 € 15 liikumispuudega inimesele käsijuhtimisele kohandatud sõiduauto piirhinna ühtlustamine 2240 € 1050 € 1190 € 0€ 1190 € elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I, piirhinna suurendamine 18 611 € 18 986 € -375 € -225 € -150 € elektrilised ratastoolid – aktiivsusgrupp I, piirmäära tõstmine 18 611 € 21 291 € -2680 € -1528 € -1152 € visuaalse signaaliga seadmete piirhinna suurendamine 1999 € 2289 € -290 € -120 € -170 € akustilise signaaliga seadmete piirhinna suurendamine 349 € 365 € -16 € -12 € -4 € mehhaanilise signaaliga seadmete piirhinna suurendamine 4131 € 5847 € -1716 € -736 € -980 € keskkonnahäiresüsteemid e piirhinna suurendamine 10 688 € 14 212 € -3524 € -2491 € -1033 € Kokku -72 951 € -51 620 € -21 331 € Muudatusega kaasnevad kulud ja katteallikad Muudatuste kogumõju abivahendite eelarvele (RE + ESFi vahendid) tervikuna on -72 951 eurot. Eelarveallikate järgi on muudatustel väike negatiivne mõju riigieelarvele, kasvatades eelarvet kokku 51 620 euro ulatuses ning negatiivne mõju ESFi vahenditele summas -21 331 eurot. Muudatusega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest ja ESFi meetmest abivahenditeenusele eraldatud vahenditest. 2020. a abivahendite eelarve on planeeritud riigieelarves arvestusliku kuluna ning indikatiivse eelarve suurusega 8,8 miljonit eurot. Seega katavad 2020. aasta riigieelarve vahendid planeeritud eelarve muudatustega kaasnevad täiendavad kulud 51 620 euro ulatuses. ESFi vahenditest on tööealistele abivahendite tagamiseks 2020. a planeeritud 3,7 miljonit eurot. Seega katab 2020. a planeeritud ESFi vahendite olemasolu abivahendite jaoks nii tänase eelarve vajaduse kui ka eelarve vajaduse koos muudatustega kaasneva mõjuga 21 331 euro ulatuses. Andmekaitsealane mõju Elektroonilisele abivahendikaardile üleminekuga seoses ei muutu andmete töötlejad (SKA ning abivahendeid müüvad ja üürivad ettevõtted) ega oluliselt ka töödeldavate andmete koosseis. Kõik töödeldavad andmed on jätkuvalt need, mis on vajalikud isikule riigi poolt abivahendi eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks. Määruse muutmisega muutub vaid andmete töötlemise viis – paberil abivahendikaardi asemel töödeldakse andmeid edaspidi vaid elektrooniliselt, mis muudab abivahendite eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmise taotlemise isiku jaoks mugavamaks. Selline andmete töötlemise viis on kõigile osapooltele otstarbekam ja ka turvalisem. Tõsi, ka elektroonsel viisil andmete vahetamisel on omad riskid, kuid need on maandatud. Andmetöötlus toimub turvalisel viisil ja riikliku andmekogu vastutav töötleja rakendab juba täna kõiki vajalikke nõudeid andmekogus olevate andmete töötlemisel (ISKE nõuded jms). Eelnevast tulenevalt on määruse muudatusel positiivne mõju. 16 5. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse muudatusega seotud riigi ehk SKA kulusid on kirjeldatud seletuskirja eelmises mõjude punktis. Muudatused ei too kaasa mõjusid kohalike omavalitsuste tegevustele. Struktuurifondist abivahendite süsteemi digiteerimise arenduskulud on aastatel 2019–2020 kokku 478 848 eurot. MISP2 arenduskuludeks on 1599 eurot, mis kaetakse riigi eelarve strateegia (RES) vahenditest. Lisaks kulub abivahendite arenduste turvatestimisele 11 868 eurot, mis kaetakse samuti RES vahenditest. Selle aasta sügisesse on planeeritud tugitööd, mille eelarve on 20 880 eurot ning need kaetakse ka RES vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. a , mil minnakse üle abivahendite e-teenuse kasutamisele ning digitaliseeritakse abivahenditehingud. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Füsioterapeutide Liidule, Eesti Tegevusterapeutide Liidule, Eesti Õdede Liidule, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukojale, Eesti Pimedate Liidule, Eesti Kurtide Liidule, MTÜ-le Eesti Koduabi Selts, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidule, Eesti Apteekide Ühendusele, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Proviisorapteekide Liidule, Eesti Audioloogia Seltsile ning abivahendite müügi ja üüriga tegelevatele ettevõtetele. 17  EELNÕU 27.08.2020 MINISTRI MÄÄRUS nr Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 47 lõigete 34, 5 ja 8, § 48 lõike 2, § 50 lõike 10, § 51 lõike 2, § 52 lõike 3 ning § 55 lõigete 21 ja 3 alusel. § 1. Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 74 „Abivahendite loetelu, abivahendite eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmise otsustamise ja erandite tegemise tingimused ja kord ning abivahendi kaardi andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „õe,“ tekstiosaga „ ämmaemanda,“; 2) paragrahvi 2 lõige 22 sõnastatakse järgmiselt: „(22) Abivahendi kasutamise vajaduse võib tuvastada ja sellekohase tõendi väljastada õde või ämmaemand, kes on läbinud abivahendi vajaduse tuvastamise koolituse või õe või ämmaemanda õppekava alates 2020/2021. õppeaastast.“; 3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Sotsiaalkaitse infosüsteemi kantakse järgmised elektroonilise abivahendikaardi andmed: 1) abivahendi saaja isikukood; 2) abivahendi saaja ees- ja perekonnanimi; 3) tehingu sooritaja isikukood; 4) abivahendi saaja õigustatuse alus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatule; 5) märge automaatkontrolli vältimiseks; 6) märge toimetulekutoetuse saamise kohta (jah/ei); 7) tehingu ID; 8) abivahendi ISO-kood; 9) abivahendi nimetus ja mudel;  2 10) meditsiiniseadme seaduse § 8 tähenduses tellimusmeditsiiniseadme identifitseerimisandmed; 11) abivahendi näidustus ja kitsendus; 12) üüritava või individuaalselt valmistatud abivahendi seerianumber; 13) märge, kas tegu on müügi- või üüritehinguga; 14) abivahendi ISO-koodi limiidid (samasse limiidigruppi kuuluvate abivahendite ISO-koodid, välistavad ja eeldus ISO-koodid, limiidiperioodil tehtud tehingute nimekiri, koguseline limiit, kasutatud limiit, vaba limiit, limiidiarvestuse periood); 15) abivahendite kogus; 16) märge kehapoole kohta teatud abivahendite puhul; 17) abivahendi kasutusaeg kuudes; 18) abivahendi piirhind; 19) abivahendi piirmäär; 20) abivahendi kogumaksumus; 21) riigi poolt tasu maksmise kohustuse ülevõtmisega tasutav summa käibemaksuga; 22) isiku omaosaluse summa käibemaksuga; 23) erimenetluse otsus; 24) märge tehingu teostamise kohta erimenetluse otsuse alusel; 25) abivahendi väljastamise kuupäev ja kellaaeg; 26) märge tõendi vajaduse kohta; 27) abivahendi kasutamise vajaduse tuvastanud tervishoiutöötaja registri kood või tervishoiuteenust või rehabilitatsiooniteenust osutava asutuse registrikood; 28) abivahendi määramise kuupäev; 29) üüritehingu lõpetamisel üüri loomise (esimese tehingurea) ID ja üüritehingu tehingurea muud andmed (abivahendi grupi ISO-kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber); 30) üüri lõpetamise kuupäev ja kellaaeg; 31) tehingurea tühistamiseks tehingurea ID ja muud tehingu andmed (abivahendi grupi ISO- kood, tehingu kuupäev, seadme seerianumber, kogumaksumus); 32) tehingurea tühistamise põhjus ja tühistamise aeg (kuupäev ja kellaaeg). (2) Abivahendi müüja või üürija esitab sotsiaalkaitse infosüsteemi elektroonilise kanali kaudu lõike 1 punktides 1, 3, 5, 8–10, 12, 13, 15, 16, 20–22, 24, 27–29, 31 ja 32 nimetatud andmed. (3) Abivahendi müüjale või üürijale võimaldatakse elektroonilise abivahendikaardi andmete esitamisel kontrollida sotsiaalkaitse infosüsteemist lõike 1 punktides 2, 4, 6, 11, 14, 17–19, 23 ja 26 nimetatud andmed.“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Elektroonilisele abivahendikaardile üleminekuga seoses kannab abivahendi müüja või üürija alates 1. oktoobrist 2020. a kuni vajaduse äralangemiseni, kuid kõige kauem 31. detsembrini 2020. a lisaks § 3 lõikes 2 nimetatud andmetele ka paberil abivahendikaardile käesoleva määruse kuni 30. septembrini 2020. a kehtinud redaktsiooni § 3 lõikes 2 nimetatud andmed. Andmete paberil abivahendikaardile kandmise vajaduse otsustab Sotsiaalkindlustusamet, hinnates andmete laekumist ja terviklikkust.“; 5) määruse lisa asendatakse käesoleva määruse lisaga.  3 § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. oktoobril 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske Kantsler Lisa. Abivahendite loetelu