Vastus pöördumisele

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 09.07.2020 Kehtiv kuni 09.07.2025 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Tiina Loosaar Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie 07.07.2020 / Meie 09.07.2020 nr 1-6/221-2 Vaidlustaja: Nortal AS Esindajad: Priit Lätt, vandeadvokaat; Erki Fels, vandeadvokaat Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn, Eesti Vabariik E-post: [email protected] Hankija: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Esindajad: Kerli Lubja, õigustalituse juhataja Erle Eks, jurist Telefon: 626 9446 E-post: [email protected]; [email protected] Kolmas isik: aktsiaselts Medisoft Registrikood 10047646 Räägu tn 35a, 13417 Tallinn Hankija vastus riigihanke nr 221861 „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendustööd“ osa 1 vaidlustuses 1. Asjaolud 1.1. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi ka hankija) viib läbi riigihanget „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendustööd“ viitenumbriga 221861 (edaspidi ka riigihange), mille kohta avaldati hanketeade 15.04.2020. 1.2. Riigihange oli jagatud hanketeate kohaselt kaheks osaks. 1.3. Hankija on teinud 25.06.2020 riigihanke mõlemas osas otsused, teavitades samal päeval pakkujaid pakkumuste vastavaks ja edukaks tunnistamise ning eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustest. 1.4. Vaidlustuskomisjon (edaspidi ka VAKO) edastas hankijale 07.07.2020 teate Nortal AS (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustuse kohta. Vaidlustusest nähtuvalt soovib Nortal AS vaidlustada riigihanke osas 1 tehtud otsuseid AS Medisoft (edaspidi ka kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta. 2. Hankija seisukohad vaidlustusele Vaidlustaja hinnangul ei ole hankija tegevus hankemenetluses olnud õiguspärane. Hankija ei nõustu vaidlustaja arvamusega ning leiab, et vaidlustuses toodud väited on hinnangulised ja Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770  2 põhjendamata, mistõttu ei kuulu vaidlustus rahuldamisele. Hankija esitab oma argumentide põhistamiseks järgnevad seisukohad. 2.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamine oli õiguspärane 2.1.1. Kolmanda isiku meeskonnaliikmel on nõutud töökogemus a) Vaidlustaja viitab vaidlustuse punktides 7-9 oma kahtlustele seoses kolmanda isiku meeskonnaliikme varasema töökogemuse ja vastavate andmete hankija poolt kontrollimisega. Vaidlustaja sellekohased väited on paljasõnalised ega vasta tõele. b) Riigihankes seatud vastavustingimuse nr 5 „Nõuded pakkuja meeskonnale“ kohaselt tuli pakkujatel esitada muuhulgas tööde teostamisse kaasatud arhitekti kohta andmed varasema töökogemuse osas, kas punkti 5.1 alusel „SOA ja Mikroteenustel põhinevate arhitektuurilahenduste projekteerimisel ning realiseerimisel“ või punkti 5.2 alusel „Konteinerlahenduse loomisel“. c) Kolmanda isiku poolt esitatud meeskonnaliikmete andmed on VAKOle kättesaadavad e-riigihangete registri (edaspidi ka e-RHR) vahendusel pakkumuse koosseisus. d) Nõuete täitmise tõendamiseks tuli pakkujatel esitada meeskonnaliikme andmed etteantud vormil, esitades konkreetse tingimuse täitmise kohta kirjeldus. Pakkumuse esitamise viisi ja vormi määrab hankija. Vastavustingimuse nr 5 kohaselt tuli pakkujal meeskonnaliikmete andmed esitada etteantud vormil. Hankija ei ole nõudnud, et tingimuste täitmiseks tuleks esitada pakkujatel täiendavaid tõendeid.1 Kolmas isik on esitanud andmed nõutud vormil ja piisava täpsusega, võimaldades hankijal veenduda pakkumuse vastavuses. Hankijal puudub alus kahtlemaks kolmanda isiku poolt esitatud andmete tõele vastavuses. Sellest tulenevalt on tõendatud, et kolmanda isiku poolt esitatud arhitektil on vormi punktis 5 nõutud varasem töökogemus ja mitte üksnes ühe alternatiivsena nõutud alampunkti, vaid nõue on täidetud mõlema alampunkti puhul. Potentsiaalselt konkurentsi kahjustada võiv teave, mille hankija on jätnud vaidlustajale teatavaks tegemata: Lisaks märgime, et kolmas isik on arhitekti vormil punkti 5.1 täitmiseks viidanud kogemusele, mis on omandatud hankijaga varasemalt sõlmitud lepingu raames. Hankijale on seega teada, et kolmanda isiku esitatud arhitekt täidab tingimused punkti 5.1 osas. e) Hankija on selgitanud vaidlustajale e-RHR teabevahetuses põhjalikult, miks ei avalda hankija vaidlustajale kolmanda isiku pakkumuse sisu (vaidlustaja päring 29.06.2020 ja hankija vastus 02.07.2020). Hankija jääb vaidlustajale teabevahetuses antud seisukoha juurde, mille alusel puudub riigihangete seaduse (edaspidi ka RHS) § 110 lg 5 teise lause alusel õigus väljastada pakkumuses sisalduvat infot osas, mida seadus ei ole selgesõnaliselt lubanud. 2.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamine oli õiguspärane 2.2.1. Hankekomisjoni otsus põhineb konsensusel a) Vaidlustuse punktides 10-13 tõstatab vaidlustaja alusetu küsimuse riigihankes pakkumuste hindamiseks moodustatud komisjoni konsensuslikkusest proovitööde hindamisel. Hankekomisjoni töö pakkumuste hindamisel on toimunud vastavalt riigihanke alusdokumendis avaldatud hindamismetoodikale, sh on järgitud riigihanke 1 Ka kohtupraktikas on leidnud kinnitust, et hankijal on kaalutlusõigus tingimuste kujundamisel. Kui hankes on aktsepteeritud pakkuja poolt esitatud informatsiooni ja kinnitusi nõude täitmise kohta, ei saa hiljem nõuda tõendi esitamist (TrtRKo 22.04.2020, nr 3-19-1464, p 17).  3 osa 1 hindamismetoodikas määratud punkti 2.1 tingimusi. Hankija ei ole muutnud alusdokumentidega kehtestatud tingimusi pakkumuste hindamisel. b) Hankekomisjoni on moodustatud hankija 02.04.2020 käskkirjaga, milles on mh määratud komisjoni ülesandena pakkumuste hindamine. Hankija on lisanud käskkirja e-RHRi sisedokumentide vahelehele. VAKOle on e-RHRi tulemdokumentide hulgas kättesaadav ka hankija 25.06.2020 üles laetud allkirjastatud otsus. Otsuse lisaks 1 on hankekomisjoni hindamisprotokoll mõlemas riigihanke osas, mis on komisjoni poolt allkirjastatud. Dokumentidest nähtuvalt ei ole komisjoni liikmed avaldanud eriarvamusi ega muid üksmeelsest otsusest kõrvalekalduvaid seisukohti. Seega on tõendatud, et vaidlustaja kahtlustel puudub alus ja pakkumuste hindamine on toimunud kooskõlas hankija poolt määratud korraga. 2.2.2. Taotlus väljastada kolmanda isiku proovitöö hindamise põhjendused ja muud materjalid ei ole põhjendatud a) Vaidlustuse punktides 14-16 esitab vaidlustaja taotluse väljastada proovitöö hindamise põhjendused ja muud olemasolevad töömaterjalid. b) Hankekomisjon on koostanud ja allkirjastanud hindamisprotokolli, mis on e-RHRi tulemdokumentide hulgas VAKO-le otsuse lisana kättesaadav. Selgitame, et täiendavaid materjale pakkumuste hindamise osas koostatud ei ole ja sellised materjale ei ole hankijal kohustust ka hindamise käigus luua. c) Vaidlustaja on esitanud hankijale ka 29.06.2020 e-RHRis taotluse väljastamaks osa 1 pakkujate proovitööde hindamise põhjendused ning vaidlustaja ja kolmanda isiku proovitööde hindamise protokollid. Hankija on 02.07.2020 vaidlustaja päringule vastanud. Hankija jääb selles vastuses esitatud seisukohtade juurde ja palub VAKOl nendega asja läbivaatamisel arvestada. d) Rõhutame, et hankija tegevus saab toimuda üksnes seaduses sätestatud piirides. Hankija peab muuhulgas arvestama kohustusega kaitsta igakülgselt ärisaladust ja vältima äriühingute vahelist konkurentsi kahjustamist. Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes RHSis sätestatud juhtudel ja ulatuses (RHS § 110 lõike 5 teine lause). Hankija esitab vastavaks tunnistatud pakkujale koos RHS § 47 lõikes 1 nimetatud teabega eduka pakkuja nimed ja need edukat pakkumust iseloomustavad andmed, mis andsid edukale pakkumusele eelise tema pakkumusega võrreldes ja jätab esitamata teabe, mille avaldamine takistaks õigusaktide täitmist, oleks vastuolus avaliku huviga, rikuks ettevõtjate ärisaladust või kahjustaks konkurentsi (RHS § 47 lg 4-5). RHSis nõutud andmed on hankija vaidlustajale teatavaks teinud 25.06.2020, edastades e-RHR teabevahetuse kaudu väljavõtte otsusest. e) Ärisaladuse saab määrata üksnes pakkuja (RHS § 111 lg 5). Hankijal puudub volitus määratud ärisaladuse tingimustest kõrvale kalduda. Kolmas isik on antud juhul teabevahetuse käigus hankijale selgitanud, et ärisaladuseks on kogu tema pakkumus, sh proovitööga seonduv. Seetõttu on praegusel juhul lisaks konkurentsi kahjustamise vältimise eesmärgi täitmisele ka kolmanda isiku poolt määratud ärisaladuse tõttu hankijal keelatud väljastada kolmanda isiku proovitööle selle hindamise põhjendusi, kuivõrd need sisaldavad infot pakkumuse sisu, ülesehituse jmt kohta. Ärisaladuse järgimata jätmise tagajärjeks võib olla kahjunõude esitamine hankija vastu. f) Euroopa Kohus on selgitanud, et hankija ei saa pakkumusi edastada tegelikele ja võimalikele konkurentidele, hankijal on keelatud avaldada hankemenetluses saadud teavet, mille sisu võidakse kasutada konkurentsi kahjustamiseks. Ettevõtjad peavad saama esitada riigihankes kogu vajaliku teabe kartmata, et hankijad esitaksid kolmandatele isikutele andmeid, mille avaldamine võiks olla ettevõtjale kahjulik.  4 Euroopa Kohtu hinnangul on üldine eeldus, et tutvumine teiste pakkujate pakkumustega kahjustab põhimõtteliselt konkurentsi.2 g) Hankija nõustub vaidlustaja seisukohaga VAKO pädevuse osas. VAKO ei saa pakkumuse hindamisel asuda hankija asemele, vaid saab teostada kontrolli hankija otsuse õiguspärasuse osas.3 Hankijal on pakkumuste hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kolmanda isiku proovitöö ja hankija põhjendused selle hindamisel on VAKOle e-RHRis kättesaadavad, mis võimaldab veenduda hankija tegevuse õiguspärasuses pakkumuste hindamisel. 2.2.3. Pakkumuste hindamine on olnud läbipaistev a) Vaidlustuse punktis 18 tõstatab vaidlustaja küsimuse kolmanda isiku pakkumuse hindamise läbipaistvusest, kui hankija ei ole tuvastanud pakkumuse hindamisel vaidlustaja poolt loetletud asjaolusid. Vaidlustaja etteheited on paljasõnalised ega põhine faktidel. Hankija on kõikide pakkumuste läbivaatamisel juhindunud riigihankes teatavaks tehtud hindamismetoodikast. Nimetatud asjaolu on üheselt tuvastatav hankija 25.06.2020 otsusest. Tagamaks VAKOle igakülgne selgus ja hõlpsam kontrolli teostamine vaidlustaja väidete läbivaatamisel, toome välja järgmised seisukohad. b) Hankija teeb pakkumuste hindamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse (RHS § 117 lg 1 teine lause). Otsuse kontrollitavuseks peab see sisaldama asjaolusid, mille alusel on pakkumus tunnistatud edukaks või viiteid dokumendile, kus on põhjendused edukaks tunnistamise osas toodud.4 Riigihankes on avaldatud hindamismetoodika ja otsuses on detailselt põhjendatud, kuidas on proovitööde hindamisel hindamismetoodikale vastavus hankekomisjoni poolt tuvastatud. Hankija on seega juhindunud teatavaks tehtud tingimustest ja teinud otsuse läbipaistvalt, jälgitavalt ja kontrollitavalt. c) Vaidlustuse punkti 18.1) osas märgime, et kolmanda isiku proovitöö vastab hindamismetoodikale proovitöö kriteeriumi 1 osas ja hankija on otsuses põhjendanud, millel see järeldus tugineb. Vaidlustaja toob välja, et hankija otsuse põhjendustest peaks tema hinnangul nähtuma kasumlikkuse aspekt proovitöö maksimumpunktidega hindamiseks. Hankija selle väitega ei nõustu ja leiab, et vastav asjaolu peab õiguspäraseks hindamiseks nähtuma esitatud proovitööst. Ei saa pidada eesmärgipäraseks, et proovitöö hindamisel tuleks otsuse põhistamiseks refereerida või ümber kirjutada pakkuja proovitöös sisalduvat informatsiooni. Samuti ei nõua seda seadus. Ärisaladust sisaldav selgitus: Hankija otsusest nähtub proovitöö kriteeriumi 1 osas järgmist: "MVP5 proovitöö raames realiseeritakse vanaduspensioni proaktiivne e- taotlus Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses ja ametnikuportaalis mikroteenusena. (Proovitöö ptk 1 ja p 1.2).“ Selgitame, et kuna vanaduspensioni saajad moodustavad u 90% pensionäridest, sai hankija üheselt järeldada, et pakutud lahendus toob kaasa selge kasumliku väärtuse. Täpsem kirjeldus kasumliku väärtuse osas on üheselt järeldatav pakkuja proovitöö punktidest, millele on kriteeriumi hindamisel viidatud. 2 EK otsus 29.01.13, liidetud asjades T-339/10 ja T-532/10. 3 VAKO saab veenduda, et hankija on järginud menetlusnorme, hankija väited on sisuliselt paikapidavad ja et hankija ei oleks teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. VAKO ei saa kohtuvälise vaidlustuste lahendamise organina teostada seadusega hankijale kui haldusorganile antud kaalutlusõigust, kuid saab kontrollida kaalutluse teostamise õiguspärasust (VAKOo 15.01.2019, nr 262-18/201709, TrtRKo nr 3-15-1683, p 24). Pakkumuste hindamise kaalutlusõiguse teostamise üle on piiratud ka kohtulik kontroll (TlnRKo 11.11.2015, nr 3-15-2102, p 25). 4 RKHKo 3-3-1-45-12, p 29; VAKO 27.07.2018, 140-18/197708, p 21; 12.02.2019, 8-19/203288, p 9. 5 MVP – ing k minimal viable product ehk minimaalne töötav teenus või lahendus. Tegemist on MVPga, kui luuakse tellija esmased vajadused kattev toimiv IT-lahendus, mis ei pea olema lõplik ega pruugi lahendada kõiki tellija soove pikas perspektiivis. MVP peab olema edasi arendatav ja aja jooksul täienev lihtne lahendus.  5 d) Vaidlustuse punktis 18.2) väidab vaidlustaja: „/.../Kolmanda isiku proovitööst peab seega nähtuma tööde mahuhinnangud ning see, kas pakkuja on arvestanud vastuvõtutestimisele kuluva aja ning paranduste realiseerimisega./.../“ Hankija sellega ei nõustu, kuna sellist nõuet hindamismetoodika proovitöö kriteeriumi 1 osas ei sisaldanud. Hindamismetoodika nägi kriteeriumi 1 osas ette: „Esitatud lahendus on usutavalt realiseeritav etteantud aja ja kirjeldatud meeskonnaga.“ Hankija peab hindamisel juhinduma teatavaks tehtud hindamiskriteeriumitest ja -metoodikast (RHS § 117 lg 1 teine lause). Hindamiskriteeriumite tõlgendamine viisil, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, on lubamatu6 ja hankijal lasub kohustus jääda hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu hankemenetluse jooksul.7 Hindamismetoodikas nõutud tingimuse täitmist on võimalik hankijal järeldada, analüüsides esitatud lahendust tervikuna. Vaidlustaja soovib, et VAKO asuks hindamiskriteeriume ja –metoodikat tõlgendama viisil, mis ei ole kooskõlas hanke alusdokumentidega. Seega ei oma vaidlustaja väide asja lahendamisel sisulist tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Ärisaladust sisaldav selgitus: Hankija juhindus proovitöö hindamisel teatavaks tehtud hindamismetoodikast ja viitas otsuses, millest järelduvalt sai hankija teha hindamismetoodika kohase otsuse: Punkt 1.3: "MVP realiseeritavus etteantud aja ja meeskonnaga" ja p 3.1 "MVP teostamise projektiplaan" annavad arusaama, et esitatud lahendus on usutavalt realiseeritav etteantud aja ja kirjeldatud meeskonnaga.“. e) Vaidlustuse punkti 19 vastuseks märgime, et hankija on hindamisel juhindunud riigihankes teatavaks tehtud hindamismetoodikast ja RHS üldpõhimõtetest. Kolmanda isiku proovitöö oli esitatud piisava põhjalikkusega ja vastavuses proovitööle seatud nõuetele, mistõttu oli seda võimalik hinnata kriteeriumi 2 osas maksimaalse skooriga. Vaidlustaja on punktis 19.1) arvamusel, et: „Hankija põhjendustest peavad nähtuma viited backlog’i terviklikkusele, sh kas hankija veendus, et lahenduse skoobist ei ole puudu osi, mille tõttu lahendus ei ole sellisel kujul kasutusele võetav.“ Hankija jääb seisukohale, et puudub vajadus proovitöös sisalduvaid osasid otsuses refereerida. Hankija sai hinnata proovitöö kriteeriumit konkreetse punktiskooriga, kui proovitöös sisaldusid kriteeriumis nõutud aspektid ja sellele on otsuses tuginetud. Antud juhul oli kolmanda isiku proovitöös esitatud selgelt lahti kirjutatud terviklik backlog.8 Sellest tulenevalt põhinesid kolmanda isiku proovitööle omistatud punktid proovitöös esitatud teabele. Ärisaladust sisaldav selgitus: Otsuses on hankija toonud välja: „Backlog (p 2.1 ja 3.1) katavad ptk 1 välja toodud skoobi ja on seega terviklik.“ Seega on hankija viidanud, mille alusel kujunes veendumus proovitöö nõuetele vastavusest. Selgitame täiendavalt, et peatükis 1 (proovitöö lk 5-6) on toodud loeteluna MVP valik. Selgelt lahti kirjutatud backlog (peatükk 2.1) ja MVP teostamise projektiplaan (peatükk 3.1) katavad kõik aspektid, mis on peatükis 1 esitatud MVP valiku teostamiseks vajalikud. Seega on kolmanda isiku proovitöös kõik hindamismetoodikas seatud nõuded täidetud ja hankija on otsuses viidanud, mille alusel on vastava punktiskooriga pakkumust hinnatud. f) Vaidlustuse punktis 19.2) viitab vaidlustaja võimalusele, justkui kolmas isik ei oleks proovitöös selgitanud hankija meeskonnaliikmete osalust arendusprotsessis. Hindamismetoodika alusel ei ole hankija selle asjaolu väljatoomist nõudnud, mistõttu tuleb vastav etteheide jätta tähelepanuta kui asjasse puutumatu. Hindamisel saab hankija juhinduda üksnes riigihankes teatavaks tehtud tingimustest. 6 TlnRKo, 3-15-2102, p 17. 7 EL C-19/00, p 43. 8 Backlog – tööjärg, IT-lahenduse loomisel tootenõuete ja lõpetamisele kuuluvate tulemite prioriteediloend, mis paneb paika, millises järjekorras ülesanded realiseerida tuleb. Backlog on alus tööde teostamise järjekorrale.  6 g) Vaidlustuse punktis 20 on esitatud väide: „/.../Selleks, et alamkriteeriumi nr 4 eest anda maksimumpunktid, tuleb veenduda, et teisel pakkujal ei olnud kaardistatud rohkem põhimõttelisi ohukohti. On tõenäoline, et vaidlustajal on kaardistatud rohkem ohukohti. /.../“ Hindamismetoodikas on hankija proovitöö kriteeriumis 4 seoses ohukohtadega näinud ette järgmist: „Kirjeldatud on koos põhjendustega potentsiaalsed ohukohad tekkinud lahenduse juures ja kuidas neid riske saab maandada.“ Seega ei ole ühelgi viisil hindamismetoodikast võimalik järeldada, et kõrgemad punktid saab pakkuja, kes toob välja arvuliselt rohkem riske. Vaidlustaja püüab siinkohal meelevaldselt omistada hindamiskriteeriumile täiendavaid tingimusi, mida riigihankes avaldatud hindamismetoodika ei sisaldanud ja mis vaidlustaja hinnangul võiksid anda talle eelise. Hindamisel saab hankija juhinduda üksnes riigihankes teatavaks tehtud tingimustest. Eeltoodu alusel on vaidlustaja arvamus hindamismetoodika tõlgendamisel aga asjasse puutumatu ja tuleb asja lahendamisel jätta tähelepanuta. Märgime ka, et hankija jaoks oli selle kriteeriumi juures oluline, et lahendusega seotud ohukohad oleksid kaardistatud ja nende maandamismeetmed välja pakutud. Tähtsust ei oma ohukohtade arvukus. Kuna iga pakkuja lahendus on erinev, on selgelt erinev ka pakutud lahendusega seotud ohukohtade arv. Seetõttu ei tagaks vaidlustaja poolt pakutud pakkumuste võrdlus kuidagi läbipaistvat ja õiglast hindamist. Hankija otsuses on alamkriteeriumis 4 „MVP-järgne arhitektuuri lahendus“ selgelt viidatud kolmanda isiku proovitöös sisalduvatele nõutud tingimustele, sh ohukohtadele ja nende maandamismeetmetele, mis olid hankija otsuse aluseks. Seega on vaidlustaja eeldused igal juhul alusetud ja kolmanda isiku proovitööd on hinnatud õiguspäraselt. 2.2.4. Kolmanda isiku proovitöö hindamine varasema riigihanke alusel a) Vaidlustuse punktides 21-23 asub vaidlustaja hankijale arusaamatult seadma kahtluse alla kolmanda isiku üleüldist võimekust, tuginedes varasemas riigihankes osalemisele. Vaidlustaja hinnangud ei oma seost pakkumuste hindamisega käesolevas riigihankes. Veelgi enam, hankija poolt oleks lubamatu võtta pakkumuste hindamisel arvesse teises riigihankes esitatud pakkumusi ja riigihanke tulemusi. Hankija riivaks selliselt RHSis sätestatud võrdse kohtlemise, ausa konkurentsi tagamise ja läbipaistvuse põhimõtteid. Hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi alusdokumentide hulgas avaldatud hindamiskriteeriumite ja –metoodika alusel (RHS § 117 lg 1). Hankija ei või kohaldada hindamisel kriteeriume, mida ei ole eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud.9 Hankija tegevus peab olema menetluses osalejatele läbipaistev ja ettenähtav. Vaidlustaja viited teises riigihankes osalemisega seonduvalt tuleb hankija hinnangul jätta tähelepanuta, kuna see asjaolu ei saa omada tähtsust käesolevas riigihankes otsuse langetamisel. 2.3. Eksperdi kaasamise vajalikkus Hankija hinnangul puudub vajadus asjas eksperdi kaasamiseks. Hankekomisjoni kuulusid antud juhul nii Sotsiaalkindlustusameti valdkonna spetsialistid kui ka hankija juures töötavad IT-spetsialistid, kellel on igakülgne pädevus pakkumuste hindamiseks. Eeltoodud selgituste ja VAKOle kättesaadavate materjalide alusel ei ole kahtlust hankija otsuste õiguspärasuses. Vaidlustaja ei ole viidanud asjaolude analüüsimise vajadusele, mis nõuaksid spetsiifilisi teadmisi omava eksperdi kaasamist. Eksperdi kaasamine ei täidaks menetlusökonoomia põhimõtet ja pikendaks menetluse käiku põhjendamatult. 3. Esindusõigus 9 EK C-532/06, p-d 38 ja 42; C-252/10 P, p 31.  7 Volikiri esindamiseks on vastusele lisatud. 4. Taotlused: 4.1. Jätta vaidlustus täies ulatuses rahuldamata; 4.2. Vaadata asi läbi kirjalikus menetluses; 4.3. Jätta vaidlustaja ja kolmanda isiku menetluskulud vaidlustaja kanda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kerli Lubja Talituse juhataja Lisa: Volikiri esindusõiguse tõendamiseks Meie 09.07.2020 nr 1-9/223 VOLIKIRI Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Keskus), registrikood 70009770, asukohaga Uus- Tatari 25, 10134 Tallinn, keda esindab direktor Katrin Reinhold volitab sotsiaalministri 28.08.2019 käskkirja nr 50 „Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse põhimääruse kinnitamine“ p 25 alapunkti 10 alusel esindama hankijat riigihankes nr 221861 „Sotsiaalkaitse valdkonna teenuste arendustööd“ vaidlustus- ja kohtumenetluses kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni koos või eraldi: õigustalituse juhatajat Kerli Lubja ja õigustalituse juristi Erle Eks. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Reinhold Direktor Uus-Tatari 25 / 10134 Tallinn / 794 3900 / [email protected] / www.tehik.ee / registrikood 70009770