Pöördumine

Lisa 1. Äriline lähteülesanne ÄRILINE LÄHTEÜLESANNE Arendusvajaduse/ muudatuse/projekti Perehüvitised nimetus: Seotud äriteenuse nimetus: PT5.2 Vanemahüvitis Äriteenuste juht: Marjana Lazarenkov Äriteenuse omanik (arenduse tellija): Pirjo Künnapuu Lühikirjeldus, miks on arendust/ muudatust vaja: Arenduse/ muudatuste eesmärgid: Projekti tulemusel • peab saama SKAIS1-s vanematele, kelle laste vanusevahe on kaks aastat ja kuus kuud kuni kolm aastat määrata ja maksta vanemahüvitist samadel alustel, nagu täna vanematele, kellel on laste vanusevahe kuni kaks aastat ja kuus kuud. Seadusest tulenevad muudatused (jah/ei) JAH Uute teenuste lisandumine (jah/ei) EI SKA põhiprotsesside efektiivsuse tõstmine EI (olemasolevate teenuste äriprotsesside muutmine) (jah/ei) Infosüsteemidest tulenev muudatusvajadus (jah/ei) EI Kasutusele võtmise kuupäev 01.07.2020 Väikearendus (jah/ei) JAH Muu (nimetada) 1  Lisa 1. Äriline lähteülesanne 1. Mõisted Järgnevalt on kirjeldatud mõisted ja lühendid Mõiste Lühend Kirjeldus Perehüvitiste seadus PHS Järjestik sünd Kuni 01.07.2020 – lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud Alates 01.07.2020 - lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on kuni kolm aastat Tiheduspreemia Kasutatav termin SKIAS1 arendusdokumendis järjestiksündide alusel vanemahüvitise määramisel ja maksmisel 2. Tänane olukord ehk arenduse lähteolukord Vanemahüvitise teenuse tänane äriprotsess kui laste vanusevahe on kaks aastat ja kuus kuud nn tiheduspreemia alusel määratud vanemahüvitis Protsess algab pakkumuse tegemisest või taotluse vastuvõtmisega ja lõpeb otsuse tegemisega perehüvitise määramise või mittemääramise kohta. Vanemahüvitise määratav summa sõltub vanema tulust eelmise lapse ja uue sündinud lapse vanemahüvitise referentspertioodi arvestades. Otsus võib olla positiivne või negatiivne. Otsust ei järgne taotlusele juhul, kui enne otsuse tegemist on taotleja taotluse tagasi võtnud või pakkumusest keeldunud. Lisanduda võib vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe maksmine. Perehüvitise määramisele järgneb väljamakse. Ühtlasi võib otsusele, enamjaolt negatiivsele otsusele, järgneda vaidemenetlus. Perehüvitise menetlusele võib järgneda ka enammakse menetlus. 3. Soovitud olukord, eesmärk ja skoop Eesmärk Täna kehtiv perehüvitiste seadus on muutmisel. Planeeritav muudatus tiheduspreemia alusel vanemahüvitise määramiseks vanematele, kelle laste vanusevahe on tänase „kahe aasta ja kuue kuu“ asemel „kolm aastat“ jõustub 01.07.2020. Arenduse vajadus on tingitud asjaolust, et manuaalselt inimressursiga ei ole võimalik töömahu ja tekkivate vigade tõttu soovitud kujul teenust pakkuda. Seega on äärmiselt oluline, et seadusemuudatust toetaks tehniline lahendus SKAIS1. 01.07.2020 jõustuva perehüvitiste seaduse § 41 sätestab hetkel vanemahüvitise arvutamise järjestiksündide puhul. Soovitud vanemahüvitise teenuse protsessi kirjeldus Uusi täiendavaid rolle uude äriprotsessi ei lisandu. 2  Lisa 1. Äriline lähteülesanne Seoses plaanitava seaduse muudatusega laieneb hüvitise saajate ring. Aastas sünnib peredesse, kus laste vanusevahe on kaks aastat ja kuus kuud kuni kolm aastat ca 470 last. Seadusemuudatus jõustub 01.07.2020 ja puudutab vanemaid, kelle teine või järgnev laps sünnib perre alates 01.07.2020 või hiljem. Varem sündinud laste osas antud muudatus ei kehti ja nende osas peab arvestus toimuma endiselt kahe aasta ja kuue kuu vanusepiirangut jälgides. Laste vanusevahe arvutamisel lähtume järgmisest:  Perioodi algus = lapse sünnikuupäev + 1 päev  Perioodi lõpp = perioodi algus + 3 aastat täpselt „kolm aastat“ Näiteks - kui esimene laps sündis 21.10.2017, siis kui teine laps sünnib 22.04.2020 kl 23:59 hiljemalt, säilib õigus tiheduspreemia alusel vanemahüvitise määramisele - kui eelmine laps sündis 21.10.2017, hakkab tähtaeg jooksma 22.10.2017 - seega periood, kus saame öelda, et tuleb järgmise lapse sünniga tiheduspreemia alusel vanemahüvitise määramisega arvestada, on 22.10.2017 - 22.10.2020. Ehk kui järgmise lapse sünnikuupäev on hiljemalt 22.10.2020, siis on väikese vanusevahega lapsed. Menetluslikult SKAIS1-s peab jääma kõik kehtima samadel alustel nagu seni järjestiksündide juures. Arendustöö tulemusel peab saama vanematele, kelle laste vanusevahe on alates 01.07.2020 sündivate laste osas „kolm aastat“, määrata ja maksta vanemahüvitist samadel alusel nagu me seda täna teeme vanemate osas, kelle laste vanusevahe on „kaks aastat ja kuus kuud“. Lisaks määramisele ja maksmisele tuleb arendustöö teostamisel muuta SKAIS1-s määramise otsust, kus tuleb teha täiendavad muudatused otsuse sõnastuses. Seega muutub muudatuse tulemusel üks SKAIS1 otsus (V3 ja V4 alusel määratud hüvitise osas). Mis muutub ja mis ei tohi muutuda protsessis osalejatele? Vanemahüvitise teenus ei tohi muutuda klientide, teenuses osalejate ja koostööpartnerite jaoks keerulisemaks, aeganõudvamaks ning kulukamaks. Muudatus ei tohi võimaldada vanemahüvitise saamist isikutel, kellel selleks õigust ei ole, samuti ei tohi võimaldada hüvitise määramist väiksemas või suuremas summas kui õigusaktis sätestatud. Ärireeglid ja -piirangud Õigusruum Täna kehtiv perehüvitiste seadus on muutmisel. Perehüvitiste seaduses tehtav muudatus jõustub 01.07.2020. Seega on oluline, et arendustööde tulemus on selleks ajaks toodangukeskkonnas kasutusele võtmiseks valmis. Väljavõte hetkel kehtivast perehüvitiste seadusest Perehüvitiste seadus § 41. Vanemahüvitise arvutamine laste järjestikuse sünni korral (1) Kui vanemahüvitise taotlejal, kelle lapse sünni vahe eelmise lapse sünniga on lühem kui kaks aastat ja kuus kuud, on käesoleva seaduse §-de 37–40 alusel arvutatud ühe kalendrikuu keskmine tulu väiksem kui talle eelmisel korral määratud hüvitise arvutamise aluseks olnud tulu või see on sellega võrdne, arvutatakse hüvitise suurus varasemast tulust. (2) Sünnitushüvitist saama õigustatud isikule, kelle vanemahüvitis on arvutatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, hüvitatakse alates lapse sünnist vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe, mis loetakse vanemahüvitiseks. 3  Lisa 1. Äriline lähteülesanne (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagatakse isikule määratud ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga. Saadud jagatisest lahutatakse ühe kalendripäeva kohta määratud sünnitushüvitis. Saadud vahe korrutatakse kalendripäevade arvuga lapse sünni päevast kuni ravikindlustuse seaduses sätestatud sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei hüvitata perioodi eest, millal vanemale makstakse vanemahüvitist eelmise lapse kohta. (5) Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe hüvitatakse taotlejale pärast vanemahüvitise määramist ühekordse väljamaksena. Väljavõte eelnõu sõnastusest Perehüvitiste seaduse muutmise ja perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seadus § 2. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 26.10.2018, 1) § 1 punktis 13 esitatud § 43 lõikes 1 asendatakse sõnad „kaks aastat ja kuus kuud“ sõnadega „kolm aastat“. Väljavõte eelnõu seletuskirjast Perehüvitiste seaduse muutmise ja perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Eelnõuga tagatakse vanemahüvitise järjestikuste sündide kaitsega perioodi pikendamine 2,5– aastalt 3 aastani. Kui perre sünnib kahe ja poole aasta jooksul järgmine laps, saab praegu ka selle lapse eest sama suurt vanemahüvitist nagu eelmisega, ilma et ta vanem peaks vahepeal töötama. Pajudel aga ei õnnestu siiski 2,5 aasta jooksul järgmist last saada ning siis tuleb neil leppida kas miinimumhüvitisega või järgimise lapse saamine edasi lükata ning pea kaks aastat uue vanemahüvitise väljateenimiseks tööl käia. Kuna kõigil emadel-isadel on täna õigus ka kolm aastat lapsehoolduspuhkusel olla ning perele ja lastele pühenduda, siis ka järjestikuseid sünde puudutav reegel tuleb sellega vastavusse viia. Väljavõte seadusest Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TSÜS) § 135 lõige 1: Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. § 135 lõige 2: Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. § 136 lõige 3: Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. 4  Pakkumusettepanek nr 32 Raamlepingute nr 1.8-2/351-1 ja nr 1.8-2/352-1 põhiselt. Pakkumusettepanek nr 32 Vanusevahe muudatus vanemahüvitises 1. Pakkumusettepaneku eesmärk ja sisu 1.1 Pakkumusettepaneku eesmärk on leida parim pakkuja tööde teostamiseks, mis on kirjeldatud käesoleva pakkumusettepaneku lisas 1. 2. Pakkumuse esitamine 2.1 Pakkumus, menetlusdokumentidega seotud küsimused ja ettepanekud tuleb esitada hiljemalt 29. mai 2020, kell 13.00 aadressile [email protected]. Palume küsimused esitada enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. 3. Pakkumuse vormistamine 3.1 Elektrooniliselt edastatud pakkumus peab olema terviklik ja digitaalkonteineris allkirjastatud allkirjaõigusliku esindaja poolt. 3.2 Pakkumuses tuleb kirjeldada lähteülesandes (lisa 1) oleva töö läbiviimiseks kavandatavaid tegevusi ja töö tulemeid, mis kinnitavad hankijale pakkuja arusaamist lähteülesandest ja töö skoobist. 3.3 Pakkumuses tuleb esitada projekti teostamises osalejate nimekiri koos projektis kantava rolliga. 3.4 Pakkumuses tuleb näidata lisas 1 toodud lähteülesande tellijale analüüsi esitamise aeg ja tellijapoolse testimise algusaeg ning esialgne reliisi kuulumine (arvestades kokkulepitud reliisi ajaks iga kuu teise täisnädala neljapäeva). Kui esitatavad ajad on erinevad, siis tuleb need pakkumuses välja tuua. 3.5 Hinnapakkumine tuleb esitada maksumuse vormil (lisa 2), tuues välja maksumuse ja töötundide arvu raamlepingus kokku lepitud projekti rollide ja tööde profiili lõikes eraldi ja kogu projekti kohta kokku (projekti rahaline maksumus arvestades kõigi kuludega) ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga. 3.6 Pakkumuses peab olema välja toodud, kas ja millised autoriõigused töö tegemisel tekivad, millised autoriõigused ja millises mahus Tellijale loovutatakse ja milliste osas antakse üle kasutusõigus. 3.7 Pakkumuses peavad olema välja toodud lisas 1 kirjeldatud töö kvaliteetse teostamisega (sh aeg, ressursid) seotud riskid koos reaalsete maandamisettepanekutega. 3.8 Töövõtja kinnitab pakkumuse esitamisega pakkumuse tingimustest ja ülesande püstitusest arusaamist ning tööde realiseeritavust. 3.9 Juhul, kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, kohustub Töövõtja pakkumuses märkima ärisaladust sisaldavad osad. 4. Pakkumuse avamine ja hindamine 4.1 Tellija hindab pakkumusi pärast punktis 2.1. fikseeritud tähtaja saabumist. 4.2 Tellija hindab pakkumusi, mis vastavad pakkumuskutsele (on vormistatud vastavalt käesoleva ettepaneku p-le 3 ja milles ei esine sisulisi kõrvalekaldumisi lisast 1). Kui pakkumus ei vasta pakkumuses sätestatud nõuetele, on Tellijal õigus jätta pakkumus hindamata. 4.3 Tellija jätab endale õiguse pakkumus tagasi lükata, kui see ületab tööde teostamiseks planeeritud eelarvet. 4.4 Tellija hindab pakkumusi ja teeb otsuse eduka pakkuja valimise osas madalaima tööde teostamise koguhinna alusel. 5. Pakkujate teavitamine 1 /2  Pakkumusettepanek nr 32 5.1 Tellija teavitab Töövõtjat raamlepingu alusel hankelepingu sõlmimisest 3 tööpäeva jooksul pärast eduka pakkuja väljavalimist. 6. Hankelepingu sõlmimine 6.1 Hankelepingu sõlmimisel järgitakse Raamlepingus fikseeritud tingimusi. Kuna käesoleva menetluse tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmise käigus on vajalik tööde teostamisel puutuda kokku isikustatud eriliigiliste isikuandmetega isikuandmete kaitse üldmääruse (nn GDPR) mõttes, peavad pooled muuhulgas leppima kokku isikuandmete töötlemise tingimustes. Vastavad tingimused allkirjastatakse poolte vahel koos hankelepinguga ja on lisatud käesolevale kutsele. 7. Lisad: 7.1 Lisa 1 – Äriline lähteülesanne 7.2 Lisa 2 – Maksumusvorm 7.3 Lisa 3 – Isikuandmete töötlemise tingimused 2 /2  Pakkumuse tegemise ettepanek nr 32 Lisa 2 – Maksumusvorm Arendusülesande etapp/ Ühe töötunni hind Koguhind Koguhind Arendusülesanne Tööde profiil Raamlepingu roll (eurot km-ta) Tundide arv (eurot km-ta) (eurot km-ga) Arendus 1 / Ül.nimetus/ Analüüs ja projekteerimine Programmeerimine Testimine Projektijuhtimine projektijuht KOKKU Kuupäev: Pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi :  ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE TINGIMUSED Hankelepingu nr xxx lisa 3 Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Volitaja), registrikood 700097700, asukohaga Uus-Tatari 25, Tallinn 10134, keda esindab direktor Katrin Reinhold ja ... (edaspidi volitatud töötleja), registrikood ...., asukohaga ....., keda esindab põhikirja alusel ........, on sõlminud käesoleva isikuandmete töötlemise lepingu hankelepingu nr xxx lisana nr 3 (edaspidi leping): 1. Lepingu ese ja eesmärk 1.1. Lepingu esemeks on volitaja ja volitatud töötleja (edaspidi koos nimetatud kui pooled) vaheliste tingimuste sätestamine seoses Sotsiaalkaitse infosüsteemis (SKAIS) sisalduvate isikuandmete töötlemisega. 1.2. Isikuandmete vastutavaks töötlejaks on Sotsiaalkindlustusamet, kes on andud Volitajale 16.10.2018 teenuslepinguga nr 1-10/1486-1 (p 3.8) õiguse kaasata isikuandmete töötlemiseks täiendavaid volitatud töötlejaid seoses Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) infosüsteemide arendamise, hooldamise või muu taolise eesmärgi täitmiseks. 1.3. Volitatud töötleja töötleb lepingus kirjeldatud isikuandmeid hankelepingu nr xxx täitmiseks, millele on volitatud töötlejal õigus saada ligipääs hankelepingus määratletud tööde teostamiseks vastavalt lepingus sätestatud piirangutele. 1.4. Lepingu täitmiseks on volitatud töötleja isikuandmete töötlemisega seotud tegevused lepingu alusel piiratud hankelepingu täitmiseks vajalike tegevustega. 2. Isikuandmed 2.1. Volitatud töötlejale võivad hankelepingu täitmise käigus teatavaks saada volitaja poolt hallatavas infosüsteemis või andmekogus töödeldavad isikuandmed. 2.2. Andmete koosseis on kirjeldatud sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimääruse § 7 - § 10, § 12 ja § 15. 3. Volitatud töötleja kohustused 3.1. Volitatud töötleja on kohustatud: 3.1.1. tagama lepingueelsete läbirääkimiste ja lepingu täitmise käigus volitajalt ükskõik mis vormis saadud isikuandmete konfidentsiaalsuse ja mitte edastama ega võimaldama sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.2. tagama, et lepingu täitmise raames töödeldavaid isikuandmeid ei edastata väljapoole Eesti Vabariigi territooriumi ilma volitaja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 3.1.3. kasutama ja töötlema isikuandmeid üksnes hankelepingu täitmiseks ja volitaja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja volitajat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist; 3.1.4. võimaldama juurdepääsu isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemis alaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus; 3.1.5. teavitama volitajat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast lepingu punktis 3.1.4. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest viivitamatult; 3.1.6. täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju; 3.1.7. rakendama alltoodud organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise, sh avalikustamise eest: 3.1.7.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; 3.1.7.2. ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; 3.1.7.3. ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; 3.1.7.4. tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; 3.1.7.5. tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; 3.1.7.6. tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; 3.1.7.7. pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: 3.1.7.7.1. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; 3.1.7.7.2. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 3.1.8. teavitama kirjalikult volitajat turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu viivitamata, kuid mitte hiljem kui kakskümmend neli tundi pärast sellest teada saamist. Juhul, kui rikkumisest teadasaamine langeb nädalavahetusele või riiklikule pühale, kohustub volitatud töötleja volitajat  kirjalikult teavitama viivitamatult, kuid mitte hiljem kui nelikümmend kaheksa tundi pärast rikkumisest teada saamist. Kirjeldatud teates tuleb vähemalt: 3.1.8.1. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; 3.1.8.2. teatada andmekaitsespetsialisti või mõne teise täiendavat teavet andva kontaktisiku nimi ja kontaktandmed; 3.1.8.3. soovitada meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; 3.1.8.4. kirjeldada isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi; 3.1.8.5. kirjeldada volitatud töötleja poolt pakutud või võetud meetmeid isikuandmetega seotud rikkumisega tegelemiseks ja 3.1.8.6. esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et volitaja saaks täita kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 3.1.9. lõpetama eelnevalt kirjeldatud rikkumised või tegema kõik endast oleneva nende lõpetamiseks ja kohaldama meetmeid isikuandmetega seotud rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 3.1.10. kustutama, niivõrd kui see on võimalik, lepingu lõppemisel kõik tööde teostamise käigus teatavaks saanud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 3.1.11. tegema volitajale kättesaadavaks kogu teabe, mida volitaja peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 3.1.12. võimaldama volitajal või volitaja poolt määratud audiitoril teha seoses isikuandmete töötlemisega auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse. 4. Lõppsätted 4.1. Volitatud töötleja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut. 4.2. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus jääb kehtima ka pärast käesoleva lepingu lõppemist tähtajatult. 4.3. Isikuandmete konfidentsiaalsena hoidmise kohustus ei laiene teabe avaldamisele volitatud töötleja audiitorile ja advokaadile. 4.4. Leping on kehtiv poolte poolt allkirjastamisest kuni hankelepingu järgsete kohustuste täitmiseni, v.a konfidentsiaalsuskohtustus, mis kehtib tähtajatult. 5. Poole allkirjad Volitaja: Volitatud töötleja: /Allkirjastatud digitaalselt/ /Allkirjastatud digitaalselt/