Ametiühingute seaduse, meretöö seaduse, töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus (EIS II)

Justiitsministeerium Meie 26.05.2020 nr 1.2-2/37-9 Eelnõu kooskõlastamine Edastame kooskõlastamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja selle seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister Lisa: 1. TTOS eelnõu_052020 2. TTOS eelnõu seletuskiri_052020 3. Lisa 1_kooskõlastustabel_052020 4. Lisa 2_VV määruste muutmise kavand Teadmiseks: Kaitseministeerium Siseministeerium Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Haigekassa Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE MTÜ Töökeskkonna Praktikud Andmekaitse Inspektsioon Tööinspektsioon Terviseamet Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Eneken Hiire 626 9736; [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 25.05.2020 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Ametiühingute seaduse muutmine Ametiühingute seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 261 lõikes 1, § 262 lõikes 1 ja §-s 264 asendatakse arv „100“ arvuga „300“; 2) paragrahvi 261 lõikes 2, § 262 lõikes 2 ja § 265 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 3) paragrahvi 265 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „300“. § 2. Meretöö seaduse muutmine Meretöö seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 75 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 75. Laevapere liikmele andmete esitamata jätmine (1) Käesoleva seaduse §-s 9 nimetatud andmete esitamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 2) paragrahvi 76 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 12 sätestatud nõudeid rikkudes alla 16-aastase alaealisega meretöölepingu sõlmimisel või alla 16-aastase alaealise tööle lubamise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud,– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 3) paragrahvi 77 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 45 sätestatud alaealise tööle rakendamise piirangu järgimata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud,– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – 1 karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 4) paragrahvi 78 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud igapäevase puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud,– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“; 5) paragrahvi 79 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud nädalase puhkeaja võimaldamata jätmise eest reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli nimetatud kohustus delegeeritud,– karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“ § 3. Töölepingu seaduse muutmine Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 117 lõikes 1, § 118 lõikes 1, § 119 lõikes 1, § 120 lõikes 1, § 121 lõikes 1, § 122 lõikes 1, § 123 lõikes 1, § 124 lõikes 1, § 125 lõikes 1, § 126 lõikes 1, § 127 lõikes 1, § 128 lõikes 1 ja § 129 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“; 2) paragrahvi 117 lõikes 2, § 118 lõikes 2, § 119 lõikes 2, § 120 lõikes 2, § 121 lõikes 2, § 122 lõikes 2, § 123 lõikes 2, § 124 lõikes 2, § 125 lõikes 2, § 126 lõikes 2, § 127 lõikes 2, § 128 lõikes 2 ja § 129 lõikes 2 asendatakse arv „1300“ arvuga „32 000“. § 4. Töötajate usaldusisiku seaduse muutmine Töötajate usaldusisiku seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 24 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „300“; 2) paragrahvi 24 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 3) paragrahvis 25 asendatakse arv „100“ arvuga „300“. § 5. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse muutmine Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 85 lõikes 1, § 86 lõikes 1 ja § 87 lõikes 1 asendatakse arv „200“ arvuga „300“; 2) paragrahvi 85 lõikes 2, § 86 lõikes 2 ja § 87 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“; 3) paragrahvis 851 asendatakse arv „100“ arvuga „300“. 2 § 6. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmiselt sõnastuses: „Julgeolekuasutustele ei kohaldata käesoleva seaduse § 134 lõiget 7.“; 2) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku (edaspidi teenuseosutaja) tööle käesoleva seaduse § 12 lõigetes 4–9 ja § 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses.“; 3) paragrahvi 101 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Tööandja rakendab riskianalüüsist lähtuvaid abinõusid alaealise töötaja terviseriskide vältimiseks.“; 4) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 12. Töötervishoiu ja tööohutuse üldised nõuded (1) Tööandja tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. Kui tööülesandeid täidetakse renditööna, tagab kasutajaettevõtja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures. (2) Tööandja ei tohi lubada tööle asuda töötajal, kellel puuduvad vajalikud erialateadmised ja oskused ning töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised. (3) Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Tööandja konsulteerib töötajate või töötajate esindajaga küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist, juhendamise ja väljaõppe ning tervisekontrolli korraldamist, päästetööde ja esmaabi korraldust ning uue tehnoloogia ja uute töövahendite valikut ja rakendamist. Tööandja arvestab võimaluse korral tehtud ettepanekuid ja kaasab töötajad kavandatu elluviimisesse. (4) Teenuseosutaja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. (5) Kui töökohal töötavad samal ajal vähemalt kahe tööandja töötajad, kooskõlastavad tööandjad oma tegevuse ohtlike olukordade vältimiseks. Tööandjad teavitavad üksteist ja oma töötajaid või töökeskkonnavolinikke ühisel töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. (6) Kui lisaks ühe või mitme tööandja töötajatele töötab töökohal teenuseosutaja, teavitab tööandja teenuseosutajat käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludest. (7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud juhul võivad tööandjad sõlmida kokkuleppe lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmise kohta või määrata töid korraldava isiku, kes kohustusi täidab. Kui tööandjad kokkulepet ei sõlmi ja töid korraldavat isikut ei määra, vastutavad nad lõikes 5 nimetatud kohustuse täitmata jätmise korral solidaarselt. 3 (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. (9) Teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, teavitavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid.“; 5) paragrahvi 13 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat“; 6) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 4, 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(14) töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta“; 8) paragrahvi 13 lõike 1 punktis 19 asendatakse sõna „kliendiportaali“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu“; 9) paragrahvi 131 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli andmeid 30 aastat tervisekontrolli tegemisest arvates. Tööandja säilitab tervisekontrolli andmeid kümme aastat töötajaga töösuhte lõpetamisest arvates.“; 10) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 134 järgmises sõnastuses: „§ 134. Töökeskkonna riskianalüüs (1) Tööandja selgitab töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab vajaduse korral nende parameetrid ning hindab riske töötaja tervisele ja ohutusele. (2) Riskianalüüs sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude rakendamise ajakava ja rakendajad. Tööandja eraldab tegevuskava täitmiseks vajalikud vahendid. (3) Riskianalüüsis tuleb arvestada töötaja ealisi, soolisi ja tervisest tulenevaid iseärasusi, sealhulgas eririske käesoleva seaduse §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamise ja töökorraldusega seotud riske. (4) Tööandja uuendab riskianalüüsi, kui: 1) töötingimused või töökeskkond on oluliselt muutunud; 2) töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud; 3) on ilmnenud uued andmed ohuteguri mõju kohta inimese tervisele; 4) õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud; 4 5) töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise; 6) tööinspektor on järelevalve käigus tuvastanud, et riskianalüüsis ei ole piisavalt hinnatud töökeskkonnas esinevaid riske, sealhulgas ei ole mõõdetud ohutegurite parameetreid, või ei ole ette nähtud abinõusid ohtude maandamiseks. (5) Tööandja teavitab töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsi tulemustest. (6) Tööandja koostab riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (7) Tööandja koostab riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. (8) Riskianalüüse säilitatakse töökeskkonna andmekogus, välja arvatud juhul, kui tööandjal puudub kohustus riskianalüüsi andmekogusse lisada. (9) Tööandja säilitab töökeskkonna andmekogusse kandmata või enne 2021. aasta 1. märtsi koostatud riskianalüüsi tulemusi 55 aastat riskianalüüsi koostamisest arvates.“; 11) paragrahvi 16 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud teabele“ tekstiosaga „riskianalüüsile, sealhulgas tegevuskavale“; 12) paragrahvi 16 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Tööandja teavitab Tööinspektsiooni määratud töökeskkonnaspetsialistist töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ja kontaktandmed.“; 13) paragrahv 161 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 17 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.“; 15) paragrahvi 17 lõike 4 neljandas lauses asendatakse sõnad „Tööinspektsiooni kliendiportaali“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu“; 16) paragrahvi 17 lõike 6 punktis 2 asendatakse tekstiosa „§ 13 lõike 1 punktides 3 ja 4“ tekstiosaga „§ 134 lõigetes 1–3“; 17) paragrahvi 18 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli. Tööandja esindaja volituste kehtivusaja otsustab tööandja. Töötajate esindaja valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras ja tema volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek.“ 18) paragrahvi 22 lõikes 31 asendatakse sõnad „kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu“ sõnadega „töökeskkonna andmekogu kaudu või“; 5 19) paragrahvi 23 lõike 5 punkti 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 3 nimetatud“; 20) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui tööõnnetus on toimunud teenuseosutajaga käesoleva seaduse § 12 lõikes 6 sätestatud olukorras, teeb kõik käesolevas peatükis sätestatud tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja.“; 21) paragrahv 241 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 241. Töökeskkonna andmekogu (1) Töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust, võimaldades Tööinspektsioonil töödelda töötervishoiu ja tööohutusega seotud andmeid ettevõtete töökeskkonna hindamiseks, ennetus- ja järelevalvetegevuste planeerimiseks ja teostamiseks ning töövaidluste ja lepituste menetlemiseks. Tööandjatel ja töötajatel võimaldab andmekogu töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigusi kasutada ja kohustusi täita. (2) Andmekogu vastutav töötleja on Tööinspektsioon. (3) Andmekogus töödeldakse järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku ja ettevõtte üldandmed; 2) andmed ettevõtte töökeskkonna kohta; 3) andmed Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja -toimingute kohta; 4) andmed kohtuvälise menetleja poolt läbiviidud väärteomenetluste kohta; 5) andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta; 6) andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta. (4) Andmekogusse kantud andmeid säilitatakse nende andmekogusse kandmisest arvates järgmiselt: 1) järelevalveandmed kuni kümme aastat; 2) väärteomenetluse andmed viis aastat; 3) õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise andmed kuni 55 aastat; 4) töövaidluse andmed kuni 55 aastat; 5) riskianalüüsi andmed kuni 55 aastat. (5) Töökeskkonna andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse: 1) volitatud töötlejad ja nende ülesanded; 2) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja nende andmekogusse kandmise kord; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord; 4) andmete säilitamise täpsem kord; 5) muud korraldusküsimused.“; 22) seaduse 8. peatükki täiendatakse §-dega 316 ja 317 järgmises sõnastuses: „§ 316. Ohutu tööelu andmekogu andmete kasutamine ja hävitamine 6 (1) Tööandjal on võimalik peale töökeskkonna riskianalüüsi andmete kasutuselevõttu töökeskkonna andmekogus 2021. aasta 1. märtsil kasutada ohutu tööelu andmekogu kuni 2021. aasta 31. augustini. (2) Ohutu tööelu andmekogu andmed hävitatakse hiljemalt 2021. aasta 31. detsembril. § 317. Käesoleva seaduse § 134 lõike 6 rakendamine Kehtiva töökeskkonna riskianalüüsi, mis on koostatud enne käesoleva seaduse jõustumist, on tööandja kohustatud esitama töökeskkonna andmekogusse või edastama Tööinspektsioonile hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks.“; § 7. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. (2) Käesoleva seaduse § 6 punkt 13 jõustub 2021. aasta 1. septembril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „...“ „.............................“ 2020. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 7  Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Töötervishoiu ja tööohutusega seonduvad muudatused Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (TTOS) ennekõike töökeskkonna andmekogule esitatavaid nõudeid ning uuendatakse töökeskkonna andmekogu põhimäärust tööelu infosüsteemi (edaspidi TeIS) edasiseks arendamiseks (andmekogu sisaldab TeIS-is töödeldavaid andmeid1). Eelnõu ja põhimääruse muudatustega laiendatakse, uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki, andmekogusse kantavate andmete loetelu ja andmete säilitustähtaegu. Tööinspektsioon võtab TeIS-i kasutusele 2020. aastal.2 Uuenduste tulemusel on tegemist Tööinspektsiooni tööohutuse tagamist puudutava peamise infosüsteemiga, mis võimaldab asutusel oma põhiülesandeid täita, sealhulgas teostada järelevalvet ja nõustada töösuhte osapooli. TeIS sisaldab planeeritult ka töökeskkonna iseteenindust, mille kaudu saavad ettevõtjad3 iseteeninduse valmimisel Tööinspektsiooniga suhelda ning kasutada töövahendeid, mis aitavad parandada ettevõtte töökeskkonda. Käesoleva eelnõu eesmärk on TeIS-i kui terviku kasutuselevõtt, et vähendada ettevõtjate ja riigi halduskoormust. Infosüsteem tagab teabe kättesaadavuse, hõlbustab ettevõtjate suhtlust riigiga ning loob uusi teenuseid ettevõtjatele, võimaldades igal osapoolel tagada tööohutus senisest tõhusamalt. Töökeskkonna iseteeninduses luuakse tööandjale abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks4. Eelnõu suunab tööandjaid töökeskkonna riske hindama TeIS-is oleva töövahendi abil. Riskide hindamise töövahendi loomine aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõttele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning motiveerib ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Andmekogu üks eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riskide hindamisel ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Eelnõu kohustab seetõttu tööandjaid koostama töökeskkonna riskide hinnangu TeIS-is või laadima ettevõtte kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üles. Kui tööandjal vastavad võimalused puuduvad, on tal võimalik edastada riskianalüüs toimingu tegemiseks 1 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kasutab töökeskkonna andmekogu mõistet, samas kasutab andmekogu nii Tööinspektsiooni uut loodavat TeIS-i kui ka uue süsteemi kõrval mõnda aega kasutusse jäävat Tööinspektsiooni vanemat infosüsteemi. Üleminek toimub järk-järgult vastavalt arenduste valmimisele, nii tagatakse sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Süsteemide andmekoosseisud on ette nähtud töökeskkonna andmekogu põhimääruses. Seaduse tasandil kasutatakse seetõttu töökeskkonna andmekogu ühisnimetajana, eristamata uut või vana infosüsteemi, kuivõrd kattuvust süsteemides ei tekitata. Kõik eelnõust tulevad õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse TeIS-i arendamiseks. 2 TeIS ja selle juurde kuuluva iseteenindus (kehtiva õigusliku raamistiku piires) on kavandatud kasutusele võtta 2020. a II kvartali alguses. Tööelu infosüsteemi projektileht www.tooelu.ee/uus. 3 TeIS-i sihtrühmaks on kõik era- ja avaliku sektori ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töötaja. 4 Abivahend töökeskkonna riskide hindamiseks on planeeritud valmima 2021. a II kvartalis. 1 Tööinspektsioonile. Kehtivas õiguses on tööandjal võimalik riskianalüüsi koostamiseks kasutada ohutu tööelu andmekogu. Ohutu tööelu andmekogus sisalduva riskianalüüsiga ei ole täidetud eelnõu kohane kohustus edastada riskianalüüs TeIS-i. TeIS-i vastava arenduse valmimisel suletakse ohutu tööelu andmekogu. TeIS-i valmimisest arvates on tööandjatel kuue kuu jooksul võimalik ohutu tööelu andmekogus koostatud riskianalüüs alla laadida ja selle ajakohasuse korral edastada koheselt või pärast ajakohastamist edastada see Tööinspektsioonile. Eelnõu muudatused toetavad ka TeIS-i arendusi, mis võimaldavad Tööinspektsioonil teha senisest sihitatumat ja efektiivsemat teavitamist ning järelevalvet. Tööinspektsioonil tekib võimekus kasutada kontaktivaba ja osaliselt automatiseeritud järelevalvet. Järelevalve automatiseerimine võimaldab pakkuda ettevõtetele automaatseid meeldetuletusi koos tegevusjuhiste ja otsustustoega. Seejuures vähendab kontrolli- ja menetlustoimingute osaline automatiseerimine oluliselt kontrollimiseks kuluvad aega, võimaldades kontrolle paremini sihitada ning suurendada järelevalvega hõlmatud ettevõtete arvu. Ettevõtete töötervishoiu ja -ohutuse üldine tase kasvab tänu automaatkontrollile, meeldetuletustele, tegevusjuhistele ja otsustustoele. Lisaks TeIS-i arendamiseks vajalikele muudatustele tehakse eelnõuga TTOS-is muudatusi, mis tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud) või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad. Kehtivas õiguses on tööohutusega seotud kohustused üksnes füüsilisest isikust ettevõtjal. Teenuseosutajal tekib kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Tööandja peab teenuseosutajat, kes töötab koos tema töötajatega, teavitama töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida tööõnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Uuenduslikult kohustab eelnõu omavahel infot vahetama ka kahte teenuseosutajat, kes peavad üksteist oma tegevusega seotud ohtudest teavitama ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. Trahvimäärade suurendamine erinevates seadustes Lisaks suurendatakse eelnõuga tööandja vastutust nõuete rikkumise eest, uuendades mitmes seaduses (ametiühingute seadus, meretöö seadus, töölepingu seadus, töötajate usaldusisiku seadus, töötajate üleühenduselise kaasamise seadus) trahvimäärasid. Muudatus on sisse viidud eelnõule laekunud ettepaneku kohaselt ja selle eesmärk on motiveerida ettevõtjaid senisest enam täitma seadustest tulenevaid nõudeid. Täiendavalt muudetakse väärteo sätete sõnastust meretöö seaduses, seoses riigikohtu otsusega, et tööandja kohustuse rikkumisel ettenähtud väärteokaristused ei ole sõnastatud korrektselt. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna töökeskkonna juht Seili Suder ([email protected], 626 9191) ja sama osakonna nõunik Eneken Hiire ([email protected], 626 9736). Eelnõu on valminud koostöös 2 Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanataluga (meeli.miidla- [email protected], 626 9421) ja tööelu infosüsteemi projektijuhi Rauno Piirsaluga ([email protected], 5623 0269). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ethel Bubõr ([email protected], 626 9738) ning eelnõu mõjude osa on koostanud analüüsi ja statistika osakonna analüütik Ester Rünkla (626 9177, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldus- talituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Eelnõu väljatöötamisele eelnes töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus5, mis esitati 13. jaanuaril 2020. a kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud märkustega kooskõlastustabel on seletuskirja lisa. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitasid ettepanekuid ja kommentaare Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium ja Siseministeerium. Eelnõus on ka ettepanekud (eelnõu § 6 punktid 2, 4 ja 20), mis sisaldusid töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses6, mis esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja huvigruppidele 10. juulil 2018. a. Eelnõuga muudetakse: 1) ametiühingute seaduse 6. juulil 2018. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 26.06.2018, 20); 2) meretöö seaduse 13. jaanuaril 2020. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 03.01.2020, 6); 3) töölepingu seaduse 1. septembril 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 19.03.2019, 94); 4) töötajate usaldusisiku seaduse 8. mail 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.04.2017, 6); 5) töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse 10. oktoobril 2017. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 28.04.2017, 8); 6) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 15. märtsil 2019. a jõustunud redaktsiooni (RT I, 13.03.2019, 177). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 5 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9- 4e09-9bfd-310f34eab45b 6 Väljatöötamiskavatsus on kättesaadav: http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/021ab3f8-eaf9- 4bc8-aeb4-77b3d904cdd4#FerDrMx7 3 Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevuskavaga, kuid TeIS-i arendamisel juhindutakse Eesti infoühiskonna arengukava 20207 tegevussuunast 5.3 „Nutikam riigivalitsemine“. TeIS panustab järgmistesse arengukava tegevustesse: 1) ühtlustatakse avalike teenuste kvaliteeti ja tõhustatakse koostööd avalikke teenuseid pakkuvate asutuste vahel; 2) muudetakse avalike teenuste kasutamine lihtsamaks ja mugavamaks, arvestades teenusteloomes enam kasutajate huve; 3) suurendatakse avalike teenuste osutamise mõju ja kuluefektiivsust. Muu hulgas muudetakse kogu asjaajamine avalikus sektoris ja avaliku sektoriga paberivabaks. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Muudatused ei too kaasa olemasolevate andmete muutumist ega andmete töötlemise osalist või täielikku lõpetamist, kuid suureneb nende isikute ring, kelle andmeid tööõnnetuse korral töödeldakse (FIE asemel eelnõu kohaselt teenuse osutamise lepingu aluse töötavad füüsilised isikud). Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud eelnõu mõjude all. 2. Seaduse eesmärk Käesoleval eelnõul on ennekõike neli eesmärki. Esimesed kaks eesmärki seonduvad TeIS- i arendamisega. Kolmas eesmärk tuleneb vajadusest tagada kõigi tööd tegevate isikute tervise kaitse ja ohutus. Neljanda eesmärgina suurendatakse eelnõuga tööandja vastutust, et motiveerida ettevõtjaid senisest enam täitma seadustest tulenevaid nõudeid. Eelnõu eesmärgid 1 ja 2 on esitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2020), eesmärk 3 on esitatud töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2018). Eesmärk 1: suurendada tööandjate teadlikkust ja suutlikkust töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmisel ning võimaldada tööandjatel täita töötervishoiu ja -ohutuse nõudeid TeIS-i pakutavate töövahendite abil. Ettevõtetelt saadud tagasisidest lähtuvalt8 arendab Tööinspektsioon tööandjate abistamiseks uue kontseptsiooniga töökeskkonna iseteenindust TeIS-s. Iseteeninduskeskkonda on vastavalt ettevõtete soovidele kavas lisada ettevõtetele kehtivad nõuded, selged juhised nõuete täitmiseks ja sellised tehnilised lahendused, mille abil on ettevõtetel neid nõudeid (nt töökeskkonna riskianalüüs, töötajate juhendamine) lihtne täita. Teenuste loomine iseteeninduskeskkonnas aitab suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonna ja sellega seotud ohtude kohta, võimaldab anda ettevõttele vajalikku otsustustuge ja tagasisidet ning ühtlasi motiveerib ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Eesmärk 2: tõhusam ja sihitatum töökeskkonda ja töösuhteid puudutav nõustamine ning järelevalve TeIS-i arendamise kaudu. TeIS automatiseerib osaliselt 7 Arengukava on kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 8 Tööinspektsioon on alates 2019. a tutvustanud loodavat infosüsteemi ning uue töökeskkonna iseteeninduse visiooni ja plaane kohtumistel ja infopäevadel asutustele, ettevõtetele, sotsiaalpartneritele ja teistele huvigruppidele. Arutelud eri osapooltega jätkuvad. Samuti valmis 2018. aastal TeIS-i kasutajate vajaduste analüüs, mille koostas AS PricewaterhouseCoopers Advisors. Kättesaadav: https://ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/dokumendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaated/Tooelu _infosusteemi_kasutajavajaduste_analuus_v1.2.pdf 4 Tööinspektsiooni teavitus-, kontrolli- ja menetlustoimingud, mis omakorda aitab suurendada teavituse ja järelevalvega hõlmatud ettevõtete osakaalu, suunab tööandjaid ohutusnõudeid täitma ning on abiks nõuete täitmisel. Tööinspektsioon hakkab TeIS-i vahendusel pakkuma ettevõtetele personaliseeritud teavitusi koos meeldetuletuste, juhiste ja otsustustoega. Teavitustegevuse personaliseerimine lähtuvalt ettevõtte tegevusalast, suurusest, töö ohtlikkusest ja töötajate ametitest võimaldab senisest efektiivsemat ennetust. TeIS-i arendustega on tulevikus planeeritud ettevõtetele luua automaatselt kalkuleeritav ja reaalajas muutuv töökeskkonna olukorra riskihinne. Pidevalt kalkuleeritav riskihinnang võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvet paremini sihitada ning annab ka ettevõtetele ülevaate nende töökeskkonna olukorrast. Tööinspektorid hakkaksid kohapealset kontrolli tegema eelkõige nendes ettevõtetes, kus risk on suur ja kohapealse kontrolli kasu kõige suurem. Riskihinnang on mõeldud kasutamiseks üksnes Tööinspektsioonile järelevalve tarbeks ning ettevõttele endale ja ettevõtte töötajate jaoks töökeskkonna paremaks muutmiseks, seda ei kuvata välistele isikutele. Eesmärk 3: kõikide tööd tegevate isikute ohutus ja tervise kaitse on ühises töökeskkonnas tagatud. Eelnõu muudatused tulenevad vajadusest tagada ohutu töökeskkond ka olukorras, kus ettevõttes töötavad kõrvuti nii töötajad kui teenuseosutajad (nt käsundus- või töövõtulepingu alusel töötavad isikud). Eesmärk 4: ettevõtjaid motiveeritakse nõuete täitmisele uuendatud trahvimäärade abil. Eesmärk on tööandjate suunamine nõuete täitmisele, tagades trahvide efektiivsuse ja hoiatava iseloomu. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist – esimesed viis paragrahvi muudavad erinevates seadustes trahvimäärasid, kuues paragrahv sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) muudatused ja seitsmes näeb ette muudatuste jõustumise aja. Eelnõu §-dega 1–5 tõstetakse ametiühingute seaduses, meretöö seaduses, töölepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses karistusmäärasid. Kehtivad karistusmäärad ühtlustatakse teistes töösuhteid reguleerivates seadustes (nt TTOS, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus9) esitatud trahvimääradega. Tööandja vastutuse suurendamine aitab motiveerida ettevõtjaid täitma seadustest tulenevaid nõudeid. Eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära kuni 32 000 eurole. Karistusmäära suurus nõuete rikkumise eest füüsilisele isikule on kuni 300 trahviühikut (KarS § 47 kohaselt on üks trahviühik 4 eurot). Kui kehtiv õigus näeb nimetatud seadustes nõuete rikkumise eest füüsilise isiku karistusena ette maksimaalse määrana 100–200 trahviühikut, siis juriidilise isiku karistusmäär on lubatud maksimaalsest määrast väga kaugel, vastavalt 3200 eurot. Karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt on võimalik juriidilist isikut karistada rahatrahviga kuni 400 000 eurot. Tõstes määratava rahatrahvi maksimummäära, on väärteo eest võimalik mõista asjakohane karistus. Arvestades üldist elukalliduse tõusu, on selge, et viidatud seadustes ette nähtud trahvimäärad ei täida enam oma karistusõiguslikku eesmärki. 9 Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses olevad määrad on suurendamisel eraldiseisvas menetluses oleva eelnõuga. 5 Tegemist on rahatrahvi ülemmäära muutmisega – see ei tähenda automaatselt, et vastavate rikkumiste eest mõistetavad karistused peavad saama maksimummääras karistatud. Konkreetse rikkumise eest karistust mõistes tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid: isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid asjas tähtsust omavaid asjaolusid. Eelnõu § 2 punktidega 1–5 muudetakse meretöö seaduses väärteosätete sõnastusi. Tulenevalt Riigikohtu otsusest 4-17-3766 muudame meretöö seaduse väärteo sätteid. Kohus on leidnud, et tööandja kohustuse rikkumisel ettenähtud väärteokaristused ei ole sõnastatud korrektselt. Kuivõrd reeder võtab endale tööandja kohustused ja reeder on enamasti juriidiline isik, siis on vaja sarnaselt teistes tööõigust reguleerivates õigusaktides ka meretöö seaduse väärteosätete sõnastusi muuta, et tagada Tööinspektsiooni võimalus rikkujaid efektiivselt karistada. On oluline, et väärteokaristused on sõnastatud korrektselt, kuivõrd karistused on korrakaitseliste meetmetena oluliseks vahendiks töötajate ja tööandjate õiguste kaitsmisel. Eeltoodust tulenevalt muudame meretöö seaduse väärteo sätetes termini reeder läbivalt sõnadega reederi, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli kohustus delegeeritud ja selle kaudu tagada Tööinspektsiooni karistusfunktsiooni efektiivne rakendamine ning töötajate õiguste kaitse. Eelnõu § 6 punktidega 2, 4 ja 20 tagatakse kõigi ühises töökeskkonnas töötavate isikute tervise kaitse ja ohutus. TTOS näeb ette õigused ja kohustused töösuhte osapooltele, mistõttu ei kaitse seadus teisi võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevaid isikuid ega reguleeri neile kohalduvaid nõudeid. Erandiks on TTOS § 1 lõike 3 punkt 4 (seaduse reguleerimisala), § 12 lõiked 7 ja 8 (ühises töökeskkonnas töötamine) ja § 24 lõige 2 (tegutsemine tööõnnetuse korral), mis näevad ette teatud kohustused füüsilisest isikust ettevõtjale. Eelnõu muudab nimetatud paragrahve, hõlmates nende reguleerimisalasse kõik teenuse osutamise lepingud, näiteks käsundus- ja töövõtulepingud (uue sõnastusega on endiselt hõlmatud ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kuna nemadki osutavad teenust erinevate lepingute alusel). Eelnõu laiendab seega tööohutusega seotud õiguste ja kohustuste ringi teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele isikutele (eelnõu § 6 punkt 2). Muudatus on tingitud vajadusest tagada ohutu töökeskkond nii teenuseosutajatele kui töötajatele, kes töötavad nendega ühises töökeskkonnas. Kuna tööd tehakse väga erinevate võlaõiguslike lepingute alusel, ei ole põhjendatud seaduses eristada üksnes füüsilisest isikust ettevõtjat. Võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel töötamine on üha laiemalt kasutatav trend. EMTA andmetel töötas 2019. aastal kuus keskmiselt 42 033 isikut töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel, mis moodustas 7,3% kõigist töötajatest. Võlaõigusliku lepinguga töötajate arv ja osakaal kõigist töötajatest on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud. Kuigi kuus keskmiselt töötas võlaõigusliku lepingu alusel 42 033 isikut, on aastas kokku märkimisväärselt enam isikuid, kes ühel või teisel kuul on saanud võlaõigusliku lepingu alusel väljamakseid. Unikaalseid isikuid, kes vähemalt ühel kuul aastas võlaõigusliku lepingu alusel väljamakseid on saanud, oli 2019. aastal 122 044. Kokku töötas 2019. aastal vähemalt ühel kuul võlaõigusliku lepingu alusel 17% kõigist töötajatest. Eelnõuga muudetakse TTOS § 12 täies ulatuses (eelnõu § 6 punkt 4), et panna kokku sätted, mis reguleerivad mitme tööandja töötajate või teenuseosutaja töötamist ühes töökeskkonnas. Muu hulgas täpsustub ka paragrahvi pealkiri. 6 Uuenduslikult asendab eelnõu füüsilisest isikust ettevõtja mõiste teenuseosutajaga (eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõiked 4, 6 ja 8) ning kohustab kahte teenuseosutajat teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagama, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid (eelnõus uuendatud TTOS § 12 lõige 9). Teenuse osutamise lepingu alusel töötav isik võib töötada koos teiste töötajatega ettevõtte territooriumil või tööruumis. Tal ei ole tööandjat, on vaid töö tellija, kellel puudub kohustus järgida tööohutuse nõudeid. Reeglina peab seega töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamise lepingu raames teenust osutav füüsiline isik enda ohutuse eest ise vastutama. Teenuseosutajale, kes tegutseb töökohal koos töölepinguliste töötajatega, ei ole seega tagatud ohutu töökeskkond. Kehtiva õiguse järgi ei tule teda teavitada selle ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest, kelle töökeskkonnas ta töötab. Ühisel töökohal töötav ja ohutusnõuetest mitteteadlik töötegija võib omakorda seada töökeskkonnas ohtu nii enda kui teiste isikute elu ja tervise. Eelnõu näeb seetõttu ette, et kui teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab nende tööandja teda töökohal esinevatest ohtudest teavitama ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Samuti tuleb teenuse osutamise lepingu alusel töötavale isikule teha teatavaks päästetööde ja esmaabi korraldus (eelnõu § 6 punkt 4, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 6). Tegemist on teavituskohutusega, millel ei ole vorminõudeid, st teenust osutavat isikut võib teavitada suulise vestluse käigus. Eelnõust ei tule ka nõuet, et tööandja, kelle töökeskkonnas teenust osutatakse, koostab uue töökeskkonna riskianalüüsi või tutvustab teenuseosutajale ettevõtte riskianalüüsi. Eesmärk on teavitada teenuseosutajat ohtudest, mis võivad konkreetse teenuseosutaja tööd mõjutada. Näiteks, töökeskkonnas vahatati põrandaid ja need võivad olla libedad, mistõttu soovitab tööandja olla ettevaatlik või vältida teatud ruumiosa kasutamist. Samuti on oluline teavitada ettevõtte päästetööde ja esmaabi korraldusest, et ka teenuseosutaja saaks end õnnetuse tekkimise eest kaitsta. Näiteks tuleb teavitada, kus on evakuatsiooniväljapääsud, kus ruumis on esmaabivahendid ja kas läheduses on esmaabioskustega töötaja. Kehtivas õiguses puudub teenuseosutajal kohustus teavitada tööd korraldavat tellijat ka oma tegevusega seotud ohtudest. Eelnõu kohustab teenuseosutajat teavitama töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest (eelnõu § 6 punkt 4, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 8). Töid korraldav isik või tööandja saab seejärel võtta vajaduse korral kasutusele abinõud töötajate ohutuse kaitseks (nt ohutusmärgistus, teavitus jms). Siinkohal on oluline, et teenuseosutaja teavitab tööandjat, kui tema töö võib kuidagi seada ohtu teised töökeskkonnas töötavad isikud. Samas, kui teenuse raames loetakse loengut, koolitatakse töötajaid vms ning koolitus ei ohustata koolitatavaid või kõrvalisi isikuid, ei hõlma osutatav teenus ka ohte, millest peaks tööandjat teavitama. Lisaks peab teenuseosutaja tagama, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. Näiteks, kui tööandja ettevõttes osutab teenust keevitaja, peab ta tagama, et tema töö tulemusena ei saa põletuskahjustusi samas keskkonnas töötavad isikud. Uue nõudena kohustab eelnõu kahte teenuseosutajat teavitama üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ning tagama töötegijate ohutuse juhul, kui tööd tehakse ühes töökeskkonnas (eelnõu § 6 punkt 4, eelnõuga uuendatud TTOS § 12 lõige 9). Muudatuse eesmärk on tagada minimaalne kaitse töökeskkonnas, kus ei viibi töötajaid, kuid tegutsevad koos mitu teenuseosutajat. Eelnõu muudatus ei eelda, et teenuseosutajad hindavad töökeskkonna riske ja koostavad riskianalüüsi. Eesmärk on avatud infovahetus 7 teenuseosutajate vahel tervisekahjustuste vältimiseks. Olukorras, kus tehtava tööga ei kaasne otsest ja vahetut ohtu teistele, ei teki ka teenuseosutajal teavituskohustust. Näiteks ei pea üksteist teavitama samal päeval ühes ruumis loenguid pidavad koolitajad, kui nende tegevus ei ohusta teist teenuseosutajat / teisi töötegijaid. Eelnõuga uuendatud TTOS § 12 ei näe teenuseosutaja tegevusega seotud ohtudest, töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldamisest teavitamisele ette vormi ega täpseid tingimusi, jättes selle teenuseosutaja ja tööandja või kahe teenuseosutaja otsustada. Teavituse korral on tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest ja sellest, mis on antud olukorras kõige mõistlikum. Seda, kas osapooled on üksteist ohtudest teavitanud ning juhendanud, kuidas neist hoiduda, kontrollib ja hindab Tööinspektsiooni järelevalvemenetluse käigus. Eelnõuga ei ole välistatud ka see, et teenuseosutajat koolitab põhjalikumalt teda ettevõttesse saatnud tööandja lepingupartner. Samas tuleb arvestada, et eelnõu eesmärk on tagada, et vahetud ja otsesed ohud, mis töö tegemise päeval töökeskkonnas esinevad, oleksid teenuseosutajale teada. Seda aga ei pruugi saada lepingupartner täita, kui tal ei ole asjakohaseid ega vahetuid töökeskkonna andmeid. Ülejäänud § 12 lõigetes tehakse tehnilisi parandusi, muudetakse selguse ja arusaadavuse huvides paragrahvi pealkirja ja lõigete järjestust ning täpsustatakse lõigete sõnastust. Selgitamaks § 12 uuel kujul, on esitatud sisuliste ja tehniliste muudatuste kohta alljärgnev tabel. Paragrahvi 12 muudatused võrreldes kehtiva õigusega Eelnõus TTOS § 12 lõige 1 Kehtivas õiguses samuti § 12 lõige 1. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 2 Kehtivas õiguses samuti § 12 lõige 2. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 3 Kehtivas õiguses § 12 lõige 5. Paragrahvi lõigete järjestust muudetakse täies ulatuses, et panna kokku sätted, mis reguleerivad mitme tööandja töötajate töö tegemist ühes töökeskkonnas või koos teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga. Paragrahvi algusesse jäävad üldisemad kohustused, sealhulgas tööandja ja töötaja koostöökohustus. Lõike sõnastust lihtsustatakse ja uuendatakse. Lõike sisu ei muutu. Eelnõus TTOS § 12 lõige 4 Kehtivas õiguses § 12 lõige 7. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. Eelnõus TTOS § 12 lõige 5 Kokku on pandud kehtiva õiguse § 12 lõiked 3, 4 ja 6. Lõigete sisu ei muutu, kuid oluliselt paraneb lõigetest arusaamine. Eelnõus TTOS § 12 lõige 6 Kehtivas õiguses § 12 lõike 8 teine lause. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. Eelnõus TTOS § 12 lõige 7 Kehtivas õiguses § 12 lõiked 3 ja 31. Selguse huvides muudetakse lõigete järjestust ja sõnastust. Eelnõus TTOS § 12 lõige 8 Kehtivas õiguses § 12 lõige 8. Füüsilisest isikust ettevõtja asendatakse teenuseosutajaga. 8  Eelnõus TTOS § 12 lõige 9 Uus nõue, mis kehtivas õiguses puudub. Tööandjal või töid korraldaval isikul ei ole kehtiva õiguse kohaselt kohustusi, kui teenuseosutajaga juhtub õnnetus. Eelnõu kohustab neid õnnetusjuhtumi korral tegutsema. Eelnõu § 6 punkti 20 järgi peab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja tegema tööõnnetusega seotud toimingud, kui teenuseosutajal juhtub õnnetus töökohal, kus töötavad koos teenuseosutaja ja töötajad. Töid korraldaval isikul/tööandjal lasub tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ning vajaduse korral ka teavituskohustus. Ta peab teavitama Tööinspektsiooni ajutise töövõimetusega, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning politseid surmaga lõppenud tööõnnetusest. Eelnõu § 6 punktidega 1, 3, 5, 6, 10, 11, 16 ja 19 täpsustatakse riskianalüüsi tegemisega seonduvaid kohustusi ning parandatakse muudatustest lähtuvalt viiteid. Kõige olulisem sisuline muudatus on tehtud eelnõu § 6 punktiga 10. TTOS-i lisatakse uus § 134, mis koondab edaspidi riskianalüüsiga seonduvad õigused ja kohustused. Praegu on riskianalüüsiga seonduvad kohustused sätestatud § 13 (tööandja kohustused ja õigused) lõike 1 eri punktides: punkt 3 (riskianalüüsi definitsioon, vormistamine ja säilitamine), punkt 4 (tegevuskava koostamine), punkt 5 (uue riskianalüüsi koostamine) ja punkt 6 (töötajate ja nende esindajate teavitamine riskianalüüsist). Eelnõu teeb nii sisulisi kui tehnilisi täpsustusi riskide hindamisse, mistõttu leiti eelnõu koostamisel, et kõik riskianalüüsiga seonduv peaks selguse ja üheselt loetavuse huvides sisalduma ühes paragrahvis. Vastavalt on seaduses eraldi sätestatud näiteks ka tervisekontroll (§ 131), esmaabi (§ 132) ning juhendamine ja väljaõpe (§ 133). Uue paragrahvi loomisega toob eelnõu selgelt esile riskianalüüsi kui tööandja ühe peamise tööohutusalase kohustuse. Uue paragrahvi loomine on ka oluliselt õigusselgem kui mitme punkti eraldiseisev muutmine, täiendamine ja lisamine seaduse §-i 13. Eelnõuga loodava TTOS § 134 lõiked 1–5 on sisuliselt kehtiva õiguse § 13 lõike 1 punktid 3–5 ja 6. Kehtivat sõnastust on uuendatud ja täpsustatud. Olulisimad muudatused on järgmised: - Tuuakse selgelt välja, et tegevuskava on osa riskianalüüsist, mitte eraldiseisev tegevus (lõige 2). Riskianalüüs peab lisaks ohtude tuvastamisele sisaldama ka abinõusid nende ohtude maandamiseks. Tegemist ei ole kahe eraldiseisva protsessiga. Tööandjad võivad soovi korral hinnata riske endiselt ühes failis ja näha maandamismeetmed ette teises failis, kuid oluline on teadvustada, et abinõusid rakendatakse konkreetsete ohtudega kokkupuute vähendamiseks. - Eelnõuga täpsustatakse, et töötingimuste ja töökeskkonna muutumisel ei pea alati tegema uut riskianalüüsi, vaid olemasolevat riskianalüüsi võib ka uuendada (lõige 4). Muudatused viivad eelnõu sisuliselt kooskõlla praktikas toimuvaga. Ka praegu ei koosta tööandjad töökeskkonnas muutuste toimumise korral igal juhul uut riskianalüüsi, vaid täiendavad olemasolevat. - Lõikesse 4 on lisandunud tööinspektori õigus nõuda tööandjalt riskianalüüsi uuendamist, kui tööinspektor järelevalve käigus tuvastab, et tööandja ei ole riskianalüüsi tegemisel piisavalt töökeskkonnas esinevaid riske hinnanud või näinud ette abinõusid ohtude maandamiseks. Samuti on tööinspektoril õigus nõuda riskianalüüsi uuendamist, kui tööandja ei ole teinud töökeskkonnas ohutegurite mõõdistamisi. Kuna tööinspektor teeb tööandja üle järelevalvet, on tal vastav õigus ka kehtiva seaduse kohaselt. Eelnõu täiendatakse selguse huvides. Järelevalve käigus näevad inspektorid sageli puudulikke riskianalüüse, mis vajavad uuendamist. On oluline, et ka tööandja mõistaks, et 9 tööinspektoril on õigus sekkuda ning nõuda ohtude väljaselgitamist ja abinõude rakendamist. - Säilib tööandja kohustus teavitada töötajaid ja nende esindajaid riskianalüüsi tulemustest (lõige 5). Töötaja esindajateks on ennekõike töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liikmed, töötajate usaldusisik ja ametiühingu usaldusisik. Seaduses ühtlustatakse ja lihtsustatakse sõnastust. Uue TTOS § 134 lõigetega 6–9 muudetakse kehtivas õiguses olevaid kohustusi riskianalüüsi vormistamiseks ja säilitamiseks ning nähakse uuenduslikult ette riskianalüüsi koostamine TeIS-is või esitamine TeIS-i. Lõige 6 kohustab tööandjat koostama riskianalüüsi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis senise kirjaliku vormi asemel ja lõige 7 näeb uue nõudena ette tööandja kohustuse koostada riskianalüüs töökeskkonna andmekogus või edastada riskianalüüs kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. TTOS kasutab töökeskkonna andmekogu mõistet, samas kasutab andmekogu nii Tööinspektsiooni uut loodavat TeIS-i kui ka uue süsteemi kõrval mõnda aega kasutusse jäävat Tööinspektsiooni vanemat infosüsteemi (ITI). TeIS-i loomisega ei asutata seega töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja põhjendus. Andmekogus olevaid andmeid kasutab Tööinspektsioon ka edaspidi oma põhiülesannete täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste uurimine jne. Vanem infosüsteem ITI on kasutusele võetud 2004. aastal ja see vajab oluliselt uuendamist. Soov on viia järgnevate aastate jooksul kõik Tööinspektsiooni tegevused TeIS-i. Üleminek ühelt infosüsteemilt teisele toimub järk-järgult vastavalt rahalistele võimalustele ja arenduste valmimisele, et tagada sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Ressursside, tööjaotuse ja ka kvaliteedi huvides on mõistlik arendada süsteemi agiilselt, st võttes jooksvalt arvesse kasutaja (Tööinspektsioon, tööandja, töötaja) vajadusi ja ka rahalisi võimalusi. Samu andmeid kahte infosüsteemi ei sisestata. Näiteks sulgetakse ITI-s ettevõtte töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike sisestamise võimalus siis, kui TeIS-is avatakse vastavas osas iseteenindus ettevõtetele. Kasutaja suunatakse ITI lehelt automaatselt edasi TEIS-i töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmeid sisestama. Andmekoosseisud nähakse ette töökeskkonna andmekogu põhimääruses. Põhimääruse kavand on alles väljatöötamisel (eelnõule on lisatud esialgne määruse struktuur), kuid selles on plaanis kajastada andmekogu alamsüsteeme ITI ja TeIS, mida Tööinspektsioon eeltoodu kohaselt oma töös kasutab. Eelnõust tulenevad õiguslikud muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, tehakse uue loodava infosüsteemi TeIS arendamiseks. Tööandjate abistamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks ning Tööinspektsiooni nõustamise ja järelevalve tõhustamiseks luuakse TeIS-i ühe osana ka riskide hindamise töövahend. Tööandja esitab tulevikus riskianalüüsi TeIS-i vahendusel töökeskkonna andmekogusse. Eelnõuga suunatakse tööandjat töövahendit kasutama. Tööandjal on võimalik: 1) koostada riskianalüüs infosüsteemis TeIS, kasutades selleks loodud riskide hindamise töövahendit või 2) laadida koostatud riskianalüüsi fail TeIS-i vahendusel andmekogusse. 10 Riskianalüüs jõuab TeIS-i vahendusel nii Tööinspektsiooni kui ka tööandjate ja töötajate esindajateni, kellele tööandja on andnud infosüsteemis ligipääsu. Seega tekib kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud huvi omavatel isikutel ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile ligipääs. Ka kehtiva õiguse alusel on tööandja ja töötajate esindajatel ning tööinspektoril õigus tööandjalt nõuda riskianalüüsi esitamist, kuid eelnõu võimaldab ligipääsu kiirelt ja lihtsalt, toetades samal ajal tööandjat riskide hindamisel või tehes riskianalüüsi kättesaadavaks tegemise tööandjale võimalikult lihtsaks. Töökeskkonna riskianalüüsi töövahend võimaldab tegeleda ettevõtte töökeskkonnaga süsteemselt ja tõhusalt. Väiksematel ettevõtetel puuduvad sageli teadmised, kuidas riskianalüüsi tegemise protsessi korraldada. Töövahendis sisalduvad juhised koos tehnilise lahendusega aitavad ettevõttel tööohutust tagavate tegevustega alustada. Töövahendi abil saab ettevõte teadlikuks töökeskkonnas esinevatest võimalikest ohtudest ning tal tekib võimalus hinnata oma töökeskkonnas esinevaid ohte lihtsal ja arusaadaval viisil. Töövahend pakub ettevõttele võimalikke lahendusi ohtude maandamiseks ja ettevõttele moodustub tegevuskava töökeskkonna parandamise abinõudest. Riskianalüüsi töövahendi metoodika valikul on juhindutud Iirimaa tööinspektsiooni kogemusest BeSmart lahenduse kasutamisel, kus riskianalüüsi tehniline lahendus kuvab ettevõtjale tema tegevusvaldkonna võimalikud ohud, pakub välja abinõud ohu maandamiseks ja küsib üle, kas ohud on juba maandatud või tuleks abinõud töösse võtta. Näiteks võib töövahend pakkuda ohu ennetamiseks ettevõttele välja abinõud, mida on võimalik lisada ettevõtte tegevuskavasse.10 Jätkuvalt on tööandjal võimalik vabalt valida, kuidas ta töökeskkonna riskianalüüsi teeb – kas teeb seda ise või tellib väliselt teenuseosutajalt. Teenuseosutajatel on võimalik teha riskianalüüs ka TeIS-is. Samuti on tööandjal endiselt võimalik teha riskianalüüs enda väljakujunenud meetodit kasutades või endale sobivas formaadis (nt kasutades Exceli faili). Kui töökeskkonna riskianalüüs ei ole tehtud TeIS-is oleva riskianalüüsi töövahendi abil, tuleb see TeIS-i üles laadida. Tööandjale, kellel puudub võimalus kasutada TeIS-i näiteks nutiseadme, arvuti või isiku tuvastamist võimaldava ID-kaardi, mobiil- või Smart-ID puudumise tõttu, jääb ka võimalus edastada riskianalüüs Tööinspektsioonile, kes selle andmekogusse ise üles laeb. Riskianalüüs muutub pärast TeIS-is tegemist või andmekogusse üleslaadimist automaatselt kättesaadavaks selleks volitatud inimestele ning õigustatud huvi omavale ametnikule. Riskianalüüsi tegemine iseteeninduses või olemasoleva riskianalüüsi üleslaadimine iseteenindusse annab Tööinspektsioonile märku, kas ettevõte on oma riskianalüüsi kohustuse täitnud. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse, kui ettevõte satub Tööinspektsiooni järelevalve valimisse. Edaspidi saab Tööinspektsioon ressursse kokku hoida, kasutades TeIS-i võimalusi – kõigepealt tehakse järelevalvet nende ettevõtete üle, kelle kohta puudub TeIS-is märge, et nad on riskianalüüsi koostanud. Nii suunab Tööinspektsioon tööohutusalase ennetus- ja järelevalvetegevuse nendele ettevõtetele, kelle puhul on abivajadus suurim. Eelnõu annab tööandjale üleminekuaja riskianalüüsi TeIS-is tegemiseks või sinna üleslaadimiseks. Tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemused esitama töökeskkonna andmekogusse hiljemalt 2021. aasta 1. septembriks (eelnõu § 6 punkt 22, vt TTOS-i lisanduvat § 317). 10 Näiteks autoremonditöökoja puhul on üheks ohuks töötavatest mootoritest pärinevad heitgaasid siseruumis. Üheks ohtu maandavaks meetmeks on auto summuti külge kinnitatav ventilatsioonivoolik, mis juhib heitgaasid siseruumidest välja nii, et autoremondimehaanikud ei peaks heitgaase tööd tehes sisse hingama. 11 Erinevalt teistest tööandjatest ei pea TeIS-is riskianalüüsi koostama või seda süsteemi esitama julgeolekuasutused (vt eelnõu § 6 punkti 1, millega täpsustatakse, et eelnõuga loodavat TTOS § 134 lõiget 7 ei kohaldata julgeolekuasutustele). Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse § 9 punkti 6 kohaselt on julgeolekuasutuste riigisaladuseks asutuse struktuurüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav teave, millest tulenevalt on riigisaladuseks ka töökeskkonna riskianalüüs. Eeltoodust lähtuvalt ei ole julgeolekuasutustel eelnõu sätete kohaselt kohustust esitada riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, kuid säilib kohustus riskianalüüse koostada ja säilitada. Julgeolekuasutustele jaoks muutub võrreldes kehtiva õigusega seega üksnes riskianalüüsi koostamise vorm (riskianalüüsi ei pea koostama enam kirjalikus vormis, vaid see võib olla ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis). Julgeolekuasutuste riskianalüüsi säilitamise kohta vt lõigete 8 ja 9 selgitusi. Lõigetega 8 ja 9 muudetakse riskianalüüsi säilitamise kohustust. Seni on tööandjad säilitanud töökeskkonna riskianalüüse enda juures ja puudub otseselt vajadus eelmiste riskianalüüside säilitamistasandi muutmiseks. Alates eelnõu jõustumisest 1. märtsil 2021. a säilitatakse kehtivaid riskianalüüse töökeskkonna andmekogus ning tööandjal lasub kohustus tagada, et infosüsteemis oleks kehtiv töökeskkonna riskianalüüs. Samas ei lange ära eelmiste (tööandja juures kehtinud) riskianalüüside säilitamise vajadus. Eelmised riskianalüüsid peavad jätkuvalt olema kättesaadavad, et tagada nende efektiivne menetlemine tööõnnetuste ja kutsehaigestumistega seotud nõuete puhul. Seetõttu jäetakse eelnõuga tööandjale kohustus säilitada riskianalüüse, mida TeIS-i ei kanta (TeIS-i ei kanta enne 1. märtsi 2021. a koostatud riskianalüüse, kui need on uuega asendatud või sisuliselt uuendatud). Kehtivate ja uute riskianalüüside suhtes on eelnõuga sätestatud kohustus esitada need andmekogusse (tööandja koostab riskianalüüsi TeIS-is vastava töövahendi abil või edastab TeIS-i vahendusel Tööinspektsioonile). Eelnõuga ei muudeta üldist riskianalüüside säilitamise tähtaega, milleks on 55 aastat. Erandina ei säilita riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus julgeolekuasutused, kellel puudub kohustus riskianalüüsi andmekogusse lisada (vt eelnõu § 6 punkt 1). Sarnaselt kehtiva õigusega säilib julgeolekuasutustel kohustus säilitada riskianalüüsi 55 aastat (lõige 9). Riskianalüüsiga seonduvad tehnilised muudatused eelnõus. Tulenevalt uue paragrahvi lisandumisest seadusesse (§ 134, töökeskkonna riskianalüüs) parandatakse ja muudetakse ka teisi TTOS-i paragrahve, mis viitavad kehtivas õiguses riskianalüüsi reguleerivale paragrahvile. Eelnõu § 6 punktid 3, 11, 16 ja 19 parandavad uue sättega lisanduvad viitevead. TTOS § 13 lõike 1 punktis 3 säilib ka edaspidi tööandja kohustus korraldada töökeskkonna riskianalüüs, kuid täpsemad nõuded riskianalüüsile on eelnõuga ette nähtud eraldiseisvas paragrahvis (eelnõu § 6 punktid 5, 6 ja 10). Eelnõu § 6 punktiga 7 täiendatakse TTOS sätet, mis kohustab tööandjat koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Muudatus lähtub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ettepanekust, mis on Sotsiaalministeeriumile edastatud 18.02.2020. Kaubanduskoda tegi ettepaneku eraldiseisvalt eelnõu kohta antud tagasisidest, kuid peame põhjendatuks eelnõu nende ettepanekust lähtuvalt eelnõu täiendada. Kaubanduskoda palus seadust muuta, tuues välja, millal ja millise kasutatava töövahendi kohta tuleb koostada ohutusjuhend ning tõi esile, et ohutusjuhendit ei peaks nõudma, kui töövahend on kasutatav igapäevases olmes või koduses majapidamises. 12 Lähtuvalt tehtud ettepanekust on Sotsiaalministeeriumi hinnangul vajalik seaduses selgemalt esile tuua, kuidas toimub ohutusjuhendi koostamine. Muudatusega seostatakse ohutusjuhendi koostamine selgesõnaliselt riskianalüüsiga. TTOS-i kohaselt hinnatakse töökeskkonnas esinevaid riske töökeskkonna riskianalüüsis, milles peab nähtuma, kas ja milliseid tegevusi on vaja korralda, et vältida või vähendada töötajate terviseriske. Üheks tegevuseks, kuidas terviseriske vältida või vähendada, on töövahendi ohutusjuhendi koostamine ning selle tutvustamine asjaomastele töötajatele. Töövahendi ohutusjuhendi koostamise vajalikkus sõltub sellest, milline on kasutatav töövahend ning kui suur on sellest tulenev oht tervisekahjustuse tekkimiseks töötajatel või kõrvalistel isikutel. Ohutusjuhendit ei pea koostama igapäevastele olmeesemetele, mille kasutamine on üheselt selge ning mis ei ole töötajale ohtlikud (nt pliiatsid, tööriided, labidad jms). Eelnõu näeb seetõttu ette, et tööandja on kohustatud töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. See tähendab, et tööandja hindab töökeskkonnas olevaid töid ja töövahendeid ning koostab ohutusjuhendi vajaduse korral. Eelnõu § 6 punktidega 8, 12, 15 ja 18 tehakse seaduses eelnõust tulenevaid tehnilisi muudatusi ja ühtlustatakse sõnastust. TTOS kohustab tööandjat täitma Tööinspektsiooni ettekirjutust ja teavitama selle täitmisest. Kehtiva õiguse järgi saab teavitada ettekirjutuse täitmisest Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu. Eelnõu järgi tuleb Tööinspektsiooni teavitada töökeskkonna andmekogu kaudu (eelnõu § 6 punkt 8). Muudatuse eesmärk on kasutada seaduses ühtset lähenemist, kuivõrd puudub vajadus eristada seaduse tasandil andmekogu eri osi. Kliendiportaal on osa töökeskkonna andmekogust. Sama muudatus tehakse eelnõuga (eelnõu § 6 punktid 12 ja 15) ka teiste tööandja teavitamiskohustuste puhul. Tööandja teavitab Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu kaudu (kehtivas õiguses kliendiportaali kaudu) töökeskkonnaspetsialistist, töökeskkonnavolinikest ja töökeskkonnanõukogu liikmetest (TTOS § 17 lõige 4 kohaldub ka töökeskkonnanõukogu liikmetele). Praegu saab tööandja teavituse esitada seaduse kohaselt teatud osas kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teisi teavitusi kirjalikus vormis. Eelnõu ühtlustab sõnastust ja praktikat ning võimaldab teavet anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt on võimalik esitada teave e-kirja teel). Kirjalikus vormis (TsÜS-i kohaselt allkirjastatud) teavitamiseks puudub vajadus, kuivõrd praktikast tulenevalt puudub sellel nõudel lisandväärtus ning piisab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitusest. Eelnõuga lihtsustatakse seega tööandja jaoks vastava teavituse esitamist. Sarnase põhimõtte järgi teavitab Tööinspektsioon tööõnnetuse toimumise korral edaspidi tööandjat arsti teatisest töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (eelnõu § 6 punkt 18). Eelnõu § 6 punktiga 9 tehakse tehniline parandus TTOS § 131 lõikes 11 ning asendatakse sõnad „kaarte ja terviseuuringute tulemusi“ ja sõna „otsuseid“ üldisema nimetajaga „andmed“. Muudatus on tehnilist laadi, kuid vajalik tulevikus tervisekontrolli otsuste digitaalseks muutmiseks. Tervisekontrolli andmed sisaldavad endas tervisekontrolli kaarte, terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli otsuseid. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid ning teenuseosutaja säilitab tervisekontrolli kaarte, terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli otsuse andmeid. Lõplik andmekoosseis on arutlusel ning pannakse paika tervisekontrolli otsuste digiteerimise projekti raames. Tervisekontrollide digiteerimise vajadust on selgitatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses. Tervisekontrollide digiteerimine eeldab TeIS-i ja tervise 13 infosüsteemi muudatusi ning on kavandamisel. Käesolev eelnõu ei käsitle tervisekontrollide digiteerimisega seonduvaid spetsiifilisi muudatusi. Eelnõu § 6 punktidega 14 ja 17 muudetakse töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete volituste tähtajalisust. TTOS-i kohaselt kehtivad töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete volitused neli aastat. Eelnõu kohta tagasiside andmise käigus tegi Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ettepaneku muuta töökeskkonnavolinike ja töökeskkonnanõukogu liikmete volitused tähtajatuks (vt eelnõu lisana esitatud kooskõlastustabelit). Kaubanduskoja hinnangul väheneb muudatuse tulemusena nii tööandja kui ka töötajate halduskoormus. Samuti aitab muudatus Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul vähendada riski, et ettevõttes ei ole töökeskkonnavolinikku või töökeskkonnanõukogu liikmeid põhjusel, et tööandja ja töötajad on unustanud pikendada volitusi või valida uut volinikku / töökeskkonnanõukogu liiget. Sotsiaalministeerium nõustus tehtud ettepanekuga. Tööinspektsiooni praktika on näidanud, et töökeskkonnavolinikuks või töökeskkonnanõukogu liikmeks valitakse aastast aastasse üldjuhul samad inimesed. Riigile on oluline, et ettevõttes oleks töökeskkonnavolinik ja töökeskkonnanõukogu liige, kes oskab ja soovib töökeskkonnas esinevaid probleeme ja küsimusi lahendada ning oluline ei ole mitte see, kas ta valitakse neljaks aastaks või tähtajatult. On oluline, et töökeskkonnavoliniku ja/või töökeskkonnanõukogu liikme töölt lahkumisel valitakse uued esindajad ning selles abistab edaspidi tööandjaid ja töötajaid TeIS, mille kaudu saadetakse tööandjale vastavaid meeldetuletusi, kui töökeskkonna esindaja on töölt lahkunud ning uut esindajat ei ole määratud. Eelnõu näeb seetõttu ette, et töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek (eelnõu § 6 p 14, TTOS § 17 lg 1) ning töökeskkonnanõukogu tööandja esindaja volituste kehtivusaja otsustab tööandja ja töötajate esindajate volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek (eelnõu § 6 p 17, TTOS § 18 lg 2). Eelnõu § 6 punktidega 13 ja 22 tunnistatakse kehtetuks TTOS § 161, mis reguleerib ohutu tööelu andmekoguga (kasutatakse ka infosüsteemi nimetust Tööbik) seonduvat, ja luuakse seadusesse rakendussäte, mis annab ettevõtetele aega andmekogust andmete ülekandmiseks ja allalaadimiseks. Ohutu tööelu andmekogu on eraldiseisev andmekogu, mis eelnõuga lõpetatakse ja milles olevad andmed hävitatakse. Ohutu tööelu andmekogu sisaldab töökeskkonna kohta üksnes selliseid andmeid, mida tööandja on pidanud otstarbekaks ja vajalikuks sinna lisada. Eelnõuga on eraldiseisvalt ette nähtud, kui kaua on tööandjatel võimalik andmekogu kasutada (näiteks seal olevaid faile alla laadida) ja millal andmekogus olevad andmed hävitatakse. Ohutu töökeskkonna andmekogu ei ole seotud töökeskkonna andmekoguga ja andmekoosseise arvestades ei ole võimalik andmete ülekandmine ühest süsteemist teise (erinevad eesmärgid, sisu, kasutajad jne). Tegemist on kahe eraldiseisva andmekoguga, millest ühe tegevus eelnõuga lõpetatakse. Ohutu tööelu andmekogus saab töödelda andmeid vaid isik, kes on sinna andmeid sisestanud ehk tööandja, kes ainsana saab andmekogust andmed alla laadida, arhiveerida ja otsustada, kas ja mida ta alla laeb või töökeskkonna andmekogusse üle kannab. 14 Tööandjad, kes on kasutanud ohutu tööelu andmekogu oma ettevõtte riskide hindamiseks, saavad sealt andmeid üle kanda ja alla laadida kuni 2021. aasta 31. augustini (eelnõu § 6 p 22). Kohustus töökeskkonna andmekogu kasutada ja riskianalüüse sinna esitada tekib varem, 2021. aasta 1. märtsil, kuid eelnõuga on jäetud ka mõistlik aeg peale TeIS-i rakendumist ohutu tööelu andmekogust andmeid kätte saada. Eelnõu näeb ette ka aja, mil Tööinspektsioon ohutu tööelu andmekogu andmed hävitab. Eelnõu § 6 punktiga 21 uuendatakse TTOS § 241, mis reguleerib töökeskkonna andmekogu. Eelnõuga uuendatakse ja täpsustatakse andmekogu eesmärki ja andmekogusse kantavate andmete loetelu. Sarnaselt kehtiva õigusega on töökeskkonna andmekogu vastutav töötleja Tööinspektsioon ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu toob senisest selgemalt välja, et töökeskkonna andmekogu eesmärk on edendada tööohutust, ja täpsustab, millistel eesmärkidel tööandja, töötaja ja Tööinspektsioon andmekogus andmeid töötlevad. Uuenduslikult annab loodav TeIS tööandjale oluliselt suurema rolli ja võimalused. Infosüsteemi abil saab tööandja alustada ettevõttes teadlikult töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Töötajatel tekib automaatselt TeIS-i vahendusel ligipääs ettevõtja ohutusalasele teabele. Töötajad näevad neid andmeid, mis on tööandjal kohustuslik töötajatele teatavaks teha, sealhulgas töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikmete andmed ning teave riskianalüüsi kohta. Tööinspektsiooni funktsioonid ei muutu, kuid uue süsteemi loomine võimaldab Tööinspektsioonil oma ülesandeid oluliselt tõhusamalt, väiksema halduskoormusega ja läbipaistvamalt täita. Tööandja saab kasutada TeIS-i iseteenindust ja talle on loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja ülesanded. Esmajärgus on tööandjale TeIS-i loodud töötervishoiu ja tööohutuse rollide (töökeskkonna esindajad) määramise võimalus ja Tööinspektsiooni järelevalvega seotud tegevused (nt teave puuduse parandamise, ettekirjutuse täitmise või sunniraha tasumise kohta).11 Samas on TeIS-i funktsionaalsust planeeritud ajas täiendada. Arendamisel on töökeskkonna riskianalüüsi tegemise töövahend12, kus suunavad küsimused aitavad tööandjal töökeskkonna riskianalüüsi kiirelt teha (täpsemalt selgitatud eelnõu § 6 punkti 10 selgituste juures). Uuenduslikult näeb eelnõu seetõttu ette, et töökeskkonna andmekogu hakkab sisaldama andmeid töökeskkonna kohta (§ 241 lõike 3 punkt 2). Muude andmete puhul ei tee eelnõu suuri muudatusi, täpsustades ja uuendades töökeskkonna andmekogu regulatsiooni ja andmekogus olevaid andmeid selguse huvides. Näiteks sisaldab andmekogu eelnõu järgi ka andmeid füüsilise isiku (nt järelevalve puhul töötaja andmed või füüsilisest isikust tööandja andmed) ja andmeid töökeskkonnas juhtunud õnnetuste (nt teenuse osutamise lepingu alusel juhtunud õnnetus) kohta, mis kehtivas regulatsioonis nii selgelt välja ei tule ning võib tekitada mitmeti mõistmist (§ 241 lõike 3 punktid 1 ja 5). Muu hulgas lihtsustub TeIS-iga tööandja ja Tööinspektsiooni vaheline suhtlus järelevalve käigus. Kui tegemist ei ole etteteatamata kontrolliga, teavitavad tööinspektorid tööandjaid TeIS-i vahendusel järelevalvemenetluse alustamisest, edastades selleks järelevalvemenetluse alustamise teate, kus on välja toodud, mis dokumentidega soovitakse järelevalvemenetluse käigus tutvuda. TeIS annab tööandjale võimaluse esitada menetluses olulised töökeskkonna või töösuhetega seotud dokumendid 11 TeIS-i esimesed funktsioonid on valmis 2020. aasta II kvartalis. 12 Riskianalüüsi töövahend on planeeritud valmima 2021. aasta II kvartalis. 15 tööinspektorile juba enne ettevõtte külastamist infosüsteemi kaudu. Dokumentide esitamine TeIS-i kaudu kiirendab oluliselt menetluse läbiviimist ja on tööandjale mugavam. Tööinspektor saab dokumentidega tutvuda enne külastust, mis võimaldab kontrolli teha eelteadmistega ning aitab kokku hoida nii ettevõtja aega kui ka tööinspektori kontrollile kuluvat aega. Samuti on ettevõtte külastuse kokkuvõte ja tuvastatud puudused tööandjale edaspidi iseteeninduses nähtavad. Iseteeninduse kaudu hakkab tööandjale puuduste parandamisest teada andmine olema praegusest lihtsam ja väiksema halduskoormusega. Lisaks on tööandjal võimalus iseteeninduse kaudu inspektori ja konsultandiga suhelda ja vajaduse korral nõu küsida. Tööinspektsioonil võimaldab TeIS teha järelevalvet kiirelt ja lihtsalt. Tööinspektorile tekib veebipõhine töökeskkond, mis on kättesaadav tema arvutist ja tahvelarvutist, vajaduse korral ka nutitelefonist. Tööinspektoril on töölaual koondvaade oma hetkel töös olevatest ja tulevastest menetlustest. Töölauale jooksevad kokku tööandjate vestlused ja tagasiside (nt puuduse parandamise vastus) erinevatest menetlustest. Tööinspektor saab kogu järelevalvemenetluse tavaprotsessi läbi viia paberivabalt. Inspektor ei pea kulutama aega dokumentide koostamisele, saatmisele ega registreerimisele. TeIS-is on tööinspektorile järelevalve tegemisel abiks enamlevinud puuduste kohta käivad kontrollküsimused, mis säästavad inspektori aega ettevõttes tahvelarvutiga vaatlust tehes. Inspektor saab soovi korral teha tahvliga kohe pildi, mis lisatakse automaatselt puuduse juurde. TeIS võimaldab teha ka kontaktivaba kontrolli, mis tähendab, et kiirelt ja efektiivselt tehakse kontrolle, mis ei eelda töökeskkonna külastust ja kus kogu suhtlus tööandjaga käib iseteeninduse kaudu. Eelnõu näeb sarnaselt kehtiva õigusega ette andmekogus olevate andmete säilitustähtajad. Eelnõuga parandatakse töövaidluste andmete säilitustähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt säilitatakse töövailuskomisjoni jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust kümme aastat, eelnõu kohaselt tuleb andmeid säilitada kuni 55 aastat. Eelnõu parandab kehtivas õiguses oleva eksituse ja viib muudatusega õigusruumi vastavusse praktikaga. Praegu säilitatakse töövaidlustuskomisjoni otsust ja kompromissi kinnitamise määrust 55 aastat Tööinspektsioonis. Pikemaajalise säilitamistähtaja eesmärk on tagada, et inimestel ja Sotsiaalkindlustusametil on võimalus töövaidluskomisjoni lahendiga tõestada inimese töötamist tööandja juures ja tööstaaži, kui tööraamatud on läinud kaduma või tööandja ei ole märkinud inimese töötatud aegu tööraamatusse. Töövaidluse otsused algavad aastast 1996. Tööstaaži võib tõendada ka näiteks töötamise registri (TÖR) andmetega, kuid mitte alati ei parandata TÖR-i kandeid töövaidluskomisjoni otsuse põhjal. Parandused teeb töövaidluskomisjoni juhataja TÖR-i juhul, kui üks pooltest seda nõuab või kandemuudatust taotleb asjast huvitatud kolmas isik. Tööandja võib ka ise teha vajalikud muudatused TÖR- is pärast otsuse saamist. Kui keegi TÖR-i kande muutmise vastu huvi ei tunne (näiteks saab töötaja oma tasud kätte ning tal ei ole vaja töötuna arvele võtta), siis võibki tekkida olukord, kus töövaidluskomisjoni otsuses on kirjas üks lahendus, kuid TÖR-i kanne jääb muutmata ja näitab ekslikku teavet. Ülaltoodud põhjendustel on endiselt oluline otsuste säilitamine Tööinspektsiooni juures ja seda pikema perioodi vältel, võimaldamaks isikutel nende pöördumise korral otsustega tutvuda ja neid tõendina kasutada. Näiteks võib töötaja kümneid aastaid pärast töölepingu lõppemist nõuda tööandjalt kutsehaigestumisest põhjustatud kahju hüvitamist. Kui 55 aastat on täitunud, saadetakse andmed alatiseks säilitamiseks Rahvusarhiivi. Rahvusarhiivi 17. oktoobri 2014. a hindamisotsusega nr 81 hinnati töövaidluskomisjoni 16 otsused ja kompromissi kinnitamise määrused arhivaalideks ehk dokumentideks, millele Rahvusarhiiv andis püsiva arhiiviväärtuse. Eelnõu ei muuda seega Tööinspektsiooni kehtivat praktikat, kuid parandab seaduses oleva vea. Teised andmete säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva õigusega samaks. Seadusesse jäävad üldised säilitustähtajad, mida täpsustatakse andmekogu põhimääruses. Eelnõu §-s 7 sätestatakse seaduse jõustumine 1. märtsil 2021. a. Erandina jõustub hiljem ohutu tööelu andmekogu kehtetuks tunnistav paragrahv, võimaldades ettevõtetel andmekogu andmeid kasutada pikema perioodi jooksul, neid soovi korral uude andmekogusse üle kandes või alla laadides. 4. Eelnõu terminoloogia Käesolev eelnõu ei muuda olemasolevaid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Euroopa Liidu õigus ei näe ette konkreetseid viise töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks konkreetses liikmesriigis, vaid sätestab riigi, ettevõtete ja töötajate kohustused ja õigused. Vastavate kohustuste ja õiguste täitmise viis on jäetud liikmesriigi valida. 6. Seaduse mõjud Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis on õigusselgust parandavad ega too kaasa mõjusid. Eelnõus planeeritud muudatustel, mis on seotud TeIS-i arendamisega, teenuse osutamise lepingu (nt töövõtu- või käsundusleping) alusel töötavate isikute ohutuse tagamisega ja trahvimäärade muutmisega, võib tuvastada sotsiaalse mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Muudatused avaldavad mõju tööandjatele, töötajatele, teenuseosutajatele ja riigiasutustest Tööinspektsioonile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele. Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule ja riigi julgeolekule. Muudatus 1: tööandjate abistamiseks ja teadlikkuse suurendamiseks luuakse TeIS-i töökeskkonna riskide hindamise töövahend TeIS-i eesmärke on suurendada oluliselt tööandjate võimekust töökeskkonna riske hinnata ning tõhustada Tööinspektsiooni nõustamis- ja järelevalvetoiminguid töökeskkonna riskide kontrollimisel. Mõju sihtrühm 1: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 133 784 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 59 803, mis moodustas kõigist ettevõtetest 45%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5– 50% kõikidest ettevõtetest. 17 Kehtiva TTOS-i järgi on tööandjal kohustus teha ettevõttes töökeskkonna riskide hindamine, kuid ei ole täpsemalt piiritletud riskide hindamise korraldust. Eelnõu kohustab tööandjaid koostama töökeskkonna riskide hinnangu TeIS-is või esitama kehtiva riskianalüüsi Tööinspektsioonile, laadides faili TeIS-i üles. Eesti tööelu-uuringu13 andmetel oli 2015. aastal rohkem kui viie töötajaga ettevõtetes terviseohte hinnanud 89% tööandjatest, neist 72% oli teinud terviseohtude hindamise iseseisvalt, 15% koos teenuseosutajaga ning 7% ettevõtetes oli hindamise teinud vaid teenuseosutaja. Mõju valdkond: majanduslik mõju Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on tööandjale kulukas. Töötervishoiu ja tööohutuse kulude uuringu14 andmetel oli kõikide tööandjate töötervishoiu ja tööohutusega seotud summaarne rahakulu kokku ligi 130 miljonit eurot aastas ning summaarne ajakulu ligi 430 000 tundi aastas. Ühe tööandja keskmine rahakulu oli ligi 7000 eurot aastas, kulu ühe töötaja kohta 230 eurot aastas ja keskmine ajakulu ühe töötaja kohta ligi 11 tundi aastas. Kõigist ettevõtetest peavad just mikro- ja väikeettevõtted töökeskkonna reeglite järgimist aeganõudvaks ja kulukaks ning vajavad abi nõuete täitmisel.15 Peamiste takistustena, miks töökeskkonda ei panustata, nimetavad tööandjad aja- ja rahapuudust (44% ja 41%) ning töötajate ja juhtkonna vähest teadlikkust (32% ja 19%)16. Kehtiva korra järgi on peamiseks töötervishoiu ja -ohutuse nõuete täitmist kontrollivaks asutuseks Tööinspektsioon. Kuigi Tööinspektsiooni roll on järelevalve käigus ettevõtteid nõuete täitmisel nõustada ja abistada, on tööandjate töökeskkonnaalane teadlikkus väike. Tööinspektsiooni 2019. aasta töökeskkonna järelevalve tulemustest selgub, et tööandjate üks suuremaid murekohti on seotud töökeskkonna riskianalüüsiga – riskianalüüsi ei koostata, riskianalüüs ei vasta tegelikkusele, riske alahinnatakse ja tegevusi ohutu töökeskkonna loomiseks ei rakendata. Mitmed Tööinspektsiooni sihtkontrollid näitavad, et isegi kui töökeskkonna riskianalüüs on olemas, on riskide hindamine üldsõnaline ja riske ei analüüsita piisavalt. Tööandjad tunnetavad neile vajaliku teabe puudust, suutmatust ise vajalikke juhendmaterjale leida ja ennast pidevalt õigusloome muudatustega kursis hoida. Tööandja ootab abi ja nõuandeid Tööinspektsioonilt, kes peaks kohustuste täitmise kontrollimise asemel suutma olla paindlikum ning abistama ja nõustama, arvestades ettevõtte tegeliku olukorra ja võimalustega.17 TeIS-i arendamise käigus luuakse tööandjale täiendavaid digitaalseid töövahendeid, mis aitavad suurendada ettevõtete teadlikkust töökeskkonnast ja sellega seotud ohtudest, võimaldavad anda ettevõttele vajalikku abi, otsustustuge ja tagasisidet töökeskkonna parandamisel ning ühtlasi motiveerivad ettevõtteid looma ohutuid ja tervislikke töötingimusi. Kavandatava töökeskkonna riskide hindamise töövahendi kasutamine on 13 Eesti tööelu-uuring. Statistikaamet, 2015 14 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjatele kaasnevate kulude analüüs. Ernst&Young Baltic AS, 2010. Kättesaadav : https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/ey_ttos_analuusiraport_24032010_fin al.pdf 15 Eesti ettevõtetest ligikaudu 94% on mikroettevõtted (alla 10 töötaja) ja 5% väikeettevõtted (10–49 töötajat), kus töötab 54% kõikidest töötajatest. Statistikaamet. Majandusüksuste ja ettevõtete majandusnäitajate andmebaas. 16 Enterprise survey on new and emerging risks (ESENER-2), 2014. 17 Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega tööandjale kaasnevad probleemid. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 2/2010. Kättesaadav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Toovaldkond/toimetised_20102.pdf 18 tööandjale mugav, kuna tehniline lahendus kuvab ettevõtjale tema tegevusvaldkonna ohud ja pakub välja lahendused ohu maandamiseks. Töövahend koos töökeskkonna iseteenindusega võimaldab tööandjal olla tööohutust puudutavates küsimustes paremini informeeritud, mille tulemusel paraneb tööandja teadlikkus töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest, töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja nende maandamise võimalustest ning tööandja suudab seetõttu tõhusamalt ja väiksemate ressursikuludega töökeskkonna riske hallata. Riskianalüüsi töövahend suurendab tööandja teadlikkust töökeskkonna riskide hindamisel, vähendab riskide hindamisega seotud aja- ja ressursikulu ning tööandja halduskoormust. Teatud täiendav halduskoormus tekib nendel tööandjatel, kes ei koosta riskianalüüsi töövahendi abil, vaid esitavad kehtiva riskianalüüsi Tööinspektsioonile TeIS-i vahendusel. Mõju sagedus on keskmine, kuna ettevõttes töökeskkonna riskidega tegelemine on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes, kehtiva riskianalüüsi TeIS-i üleslaadimine), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt suurendab tööandjate teadlikkust töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest. Eelduslikult suureneb nende tööandjate arv, kes hakkavad töökeskkonnas riske hindama riskide hindamise töövahendi abil. Muudatusel on tööandjatele positiivne sotsiaalne mõju, kuna paraneb üldine töötervishoidu ja tööohutust puudutav olukord ettevõtetes, parandades töötajate olukorda ja ettevõtte mainet. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, kuna tööandjate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Sotsiaalset mõju tööandjatele võib kokkuvõttes pidada oluliseks. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 671 300 töötajat. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 85% ehk ligi 568 197 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, kuna on suurem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Kui töökeskkonnas esinevate ohutegurite mõjud ei ole maandatud, võivad need põhjustada töötajate haigestumist ja sellega seoses ajutist töövõimetust. 2019. aastal kompenseeris Eesti Haigekassa töötajate ajutise töövõimetuse tõttu kokku rohkem kui 3,5 miljonit töövõimetuspäeva, iga päev oli haiguslehel rohkem kui 21 800 töötajat (sh tööõnnetuse tõttu 687 töötajat). Töötajatele ohutu töökeskkonna loomise eest vastutab tööandja. Kavandatav TeIS-i arendus suurendab Tööinspektsiooni iseteenindusega liitunud ning riskide hindamise töövahendit kasutavate tööandjate ja nende alluvuses töötavate töötajate teadlikkust 19 töökeskkonnas valitsevatest ohtudest ja ohtude maandamise meetmetest. Muudatusel on töötajatele üksnes positiivne sotsiaalne mõju, kuna koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonnas valitsevate ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused (nt vajadus kasutada ohutumaid töövõtteid), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: Tööinspektsioon 2019. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 59 803 (45% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 45% Eesti tööturust ja 83% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 48 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1245 ettevõtte ja 11 837 töötaja kohta. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. 2019. aastal külastas Tööinspektsioon järelevalve käigus kokku 3398 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Tööinspektsiooni töökeskkonna iseteeninduse loomine ja TeIS-i arendusena riskide hindamise töövahendi kasutuselevõtt võimaldab Tööinspektsioonil elektrooniliselt kontrollida kõikide ettevõtete riskianalüüsi dokumentatsiooni. Tööinspektsioon saab parema ülevaate ohtude hindamise ja asjakohaste meetmete tarvitusele võtmise kohta ettevõtetes. Neid tööandjaid, kes ei soovi kasutada riskide hindamiseks Tööinspektsiooni iseteeninduses olevat riskide hindamise töövahendit (nt tööandja otsustab tellida riskide hindamise teenuseosutajalt), kohustatakse riskianalüüsi edastama Tööinspektsioonile TeIS-i vahendusel ja nii jõuavad kõikide ettevõtete riskianalüüsid TeIS-i. Muudatus võimaldab Tööinspektsioonil järelevalvetegevuse ümber korraldada nii, et inspektorid külastavad neid ettevõtteid, kes ei ole TeiS-i töövahendi abil riske hinnanud või riskianalüüsi TeIS-i laadinud. Kokkuvõttes muutub järelevalve sihitatumaks, väheneb tööinspektorite töökoormus. Mõju ulatus on keskmine, kuna Tööinspektsiooni käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel loodud töökeskkonna iseteeninduse kasutamine hakkab olema Tööinspektsioonile regulaarne igapäevane tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud Tööinspektsioonile puuduvad. Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile oluline. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele 20 Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIKu hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIKu töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused üksnes TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIKu töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIKus kaks täiskohaga töötajat. Täpsemd vajadused selguvad TeIS riskide hindamise töövahendi arendusprotsessis käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks töövahendi arendamise hinnaks on arvestatud 400 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Muudatus 2: TeIS-i arendused võimaldavad Tööinspektsioonil teha tõhusamat ja sihitatumat nõustamist ja järelevalvet Sihtrühm 1: Tööinspektsioon 2019. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 59 803 (45% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 45% Eesti tööturust ja 85% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 48 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1245 ettevõtte ja 11 837 töötaja kohta. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Töökeskkonna ja töösuhete järelevalve on ressursimahukas. 2019. aastal külastas Tööinspektsioon järelevalve käigus kokku 3398 ettevõtet, mis on 6% Tööinspektsiooni järelevalve all olevatest ettevõtetest. Kehtiva korra järgi tehakse järelevalvet ettevõttes kohapeal. Erandjuhtudel on võimalik kontrolli teha töökohta külastamata vaid töösuhete kontrollimiseks (dokumentide kontroll). Tööinspektsioonil puudub praegu võimalus teha efektiivselt kontrolle töökohta külastamata. Tööandja ja Tööinspektsioon teevad oma toiminguid ja töötlevad infot eraldi süsteemides. Tööandja saadab inspektorile enda info (e-post, paberdokumendid, elektroonilised dokumendid), misjärel sisestab inspektor saadud info Tööinspektsiooni järelevalve infosüsteemi. Selline tegevus raiskab mõlema osapoole aega ja raha. Kavandatava TeIS-i arendusena võetakse täiendavalt kasutusele kontaktivaba ja automaatne järelevalve, mis võimaldab saada ülevaate ettevõtete kohta ja kontrolli käigus hoida kokku kõikide osapoolte aega. Ettevõte saab infosüsteemi planeeritult üles laadida Tööinspektsiooni kontrolliks olulised dokumendid ja sisestada vajalikud andmed. Inspektor saab nendega seejärel soovi korral tutvuda ja otsustada, kas esineb rikkumisi ja vajadust kontaktjärelevalve jaoks. 21 Mitme olulise kohustuse täitmise kontrollimiseks ei pea inspektor tingimata ettevõttesse kohale sõitma. Nende kohustuste täitmist saab kontrollida senisest efektiivsemalt automaatse andmetöötlusega. Järelevalve ja sellega seotud protsesside digiteerimine hoiab kokku tööinspektorite aega TeIS-i välise kirjavahetuse koostamise, vormistamise ja kirjavahetuse registreerimise arvelt dokumendihaldussüsteemis. Tööandjate teavitamine automatiseeritakse ning muu kirjavahetuse, mis toimub iseteeninduse vahendusel, registreerib ja säilitab infosüsteem automaatselt. Tööinspektsioon saab iseteeninduse abil olla ühenduses pea kõikide Eesti ettevõtetega ja neid automaatselt vajalikest tegevustest teavitada. Tööinspektorid saavad edaspidi külastada rohkem neid ettevõtteid, kes töökeskkonna iseteenindust ei kasuta ja kelle kohta andmed puuduvad. Muudatus võimaldab töö ümberkorraldamisega vähendada tööinspektorite töökoormust, muutes samas töökeskkonna järelevalve sihitatumaks. Mõju ulatus on keskmine, sest tööinspektorite käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatuse tagajärjel loodud iseteenindust hakatakse kasutama regulaarselt (iga päev). Kokkuvõttes on muudatuse mõju Tööinspektsioonile oluline. Sihtrühm 2: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevad tööandjad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 133 784 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 59 803, mis moodustas kõigist ettevõtetest 45%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5– 50% kõikidest ettevõtetest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Tööinspektsiooni nõustamise ja järelevalve sihitamine ning efektiivsemaks muutmine mõjutab kokkuvõttes kõikide asutuste/ettevõtete töökeskkonda. Koos üldise töötervishoiu ja tööohutuse olukorra paranemisega paraneb ka sotsiaalne keskkond ettevõttes. Paraneb ettevõtte maine. Mõju sagedus on keskmine, kuna kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Ebasoovitavate mõjude riski ei ole. Sotsiaalset mõju tööandjatele võib pidada oluliseks. Mõju valdkond: majanduslik mõju TeIS koos töökeskkonna andmekoguga annab tööandjale suurema rolli ja võimalused alustada teadlikult ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse juhtimisega. Tööandja saab kasutada TeIS-i iseteenindust, talle on loodud oma töölaud, kuhu on kuvatud tööandjale vajalik teave ja tööülesanded. Iseteeninduse abil lihtsustub tööandja suhtlus Tööinspektsiooniga, töökeskkonda puudutavate dokumentide elektrooniline vahetamine ning aruandlus. Kavandatud muudatus suurendab tööandja teadlikkust, hoiab kokku tööandja aega ja raha, vähendab tööandja halduskoormust. Heas töökeskkonnas suureneb töötajate produktiivsus. 22 Mõju sagedus on keskmine, kuna töökeskkonda puudutav tegevus ettevõttes on tööandja jaoks regulaarne tegevus. Mõju ulatus on keskmine, sest tööandjate käitumises võivad kaasneda muudatused (nt töötervishoiu ja tööohutusega seotud töö ümberkorraldamine ettevõttes), kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Negatiivse iseloomuga mõjud tööandjale puuduvad. Kokkuvõttes võib muudatuse majanduslikku mõju tööandjatele pidada oluliseks. Sihtrühm 3: kõik Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajad Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 671 300 töötajat. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 85% ehk 568 197 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, mõjutades rohkem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on töötajatele vaid positiivne sotsiaalne mõju, kuivõrd koos töökeskkonna paranemisega suureneb töötajate kindlustunne, et nende tervis on hoitud. Mõju sagedus on keskmine, kuna töötajate kokkupuude töökeskkonna ohtudega on regulaarne. Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. Mõju sihtrühm 4: Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Sotsiaalministeeriumi haldusala andmekogusid haldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK), sealhulgas on TEHIKu hallata volitatud töötlejana ka TeIS ja selle tulevased edasiarendused ja muudatused. TEHIKu töötajate arv on 104, kuid arvestades TEHIKu hallatavate andmekogude suurt mahtu, puudutavad muudatused TeIS-i ja seega väikest hulka töötajatest. Muudatus suurendab eelduslikult TEHIKu töötajate töökoormust ja avaldab mõju TEHIKu eelarve kuludele. Arenduste väljatöötamiseks on TEHIKus kaks täiskohaga töötajat. Täpsed vajadused selguvad järelevalve funktsionaalsuste ja infoportaali arendamise protsessi käigus, mistõttu ei ole arendamisele kuluvate töötundide hulk ette teada. Esialgseks arendamise hinnaks on arvestatud 500 000 eurot, kuid see täpsustub infosüsteemi lähteanalüüsi ja iteratiivse protsessi käigus. TeIS-i arendatakse Euroopa Sotsiaalfondi rahade toel. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur. Mõju ulatus on keskmine, kuna nimetatud riigiasutuse toimimises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest andmekogu haldamine on regulaarne tegevus. Kokkuvõttes on mõju nimetatud riigiasutusele oluline. Andmekaitsealane mõjuhinnang 23 Andmekaitse seisukohast omab muudatus 2 mõju Tööinspektsioonile. Tööinspektsioon võtab kasutusele uusi vahendeid andmekogu kasutamiseks – kui seni kasutas tööinspektor näiteks üksnes sülearvutit, siis võimaldavad arendused edaspidi kasutada ka tahvelarvuteid ning teatud toiminguid sooritada ka telefoniga. Muudatused eeldavad töötajate koolitamist, kuid ei too kaasa suuri kohanemisraskuseid, kuivõrd töötajaid koolitatakse nende poolt kasutatavate vahendite ja vastavate andmekaitsenõuete osas järjepidevalt. Tööinspektorid järgivad oma töös väljatöötatud juhendeid, mis tagavad töövahendite õiged kasutusviisid. Samuti rakendatakse TeIS-i arendustega uusi tehnilisi kaitsemeetmeid andmekaitsealaste riskide maandamiseks. Muudatus 3: teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute ohutus ja tervise kaitse on tagatud Kehtiv TTOS näeb ette õigused ja kohustused töösuhte osapooltele, mistõttu ei kaitse seadus teisi võlaõigusliku lepingu alusel tööd tegevaid isikuid ega reguleeri neile kohalduvaid nõudeid. Erandiks on teatud kohustused füüsilisest isikust ettevõtjale töötamisel ühises töökeskkonnas. Eelnõuga hõlmatakse TTOS-i reguleerimisalasse kõik teenuse osutamise lepingud, näiteks käsundus- ja töövõtulepingud (uue sõnastusega on endiselt hõlmatud ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kuna nemadki osutavad teenust erinevate lepingute alusel). Eelnõu muudatused tagavad ohutu töökeskkonna olukorras, kus ettevõttes töötavad samal ajal nii töötajad kui ka teenuseosutajad või kui töökeskkonnas tegutsevad üksnes teenuseosutajad. Sihtrühm 1: teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud Sageli osutavad füüsilised isikud teenuseid töövõtu- ja käsunduslepingu alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai 2019. aastal töövõtu- või käsunduslepingu alusel väljamakseid keskmiselt kuus kokku 42 033 isikut, moodustades 7,3% kõigist töötajatest. Kuna muudatuse sihtrühmaks on need töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötavad isikud, kes töötavad töökohal samal ajal koos tööandja töötajatega, ei mõjuta muudatus kõiki teenuse osutamise lepinguga isikuid. Tööelu-uuringu järgi töötas 2015. aastal 3,6% viie ja enama töötajaga ettevõtete/organisatsioonide töötajatest töövõtu- või käsunduslepingu alusel. Sihtrühma võib pidada väikeseks. Teisalt peavad edaspidi üksteist ohtudest teavitama ka teenuseosutajad, kes töötavad ühises töökeskkonnas (kus ei ole töölepingulisi töötajaid). Selle sihtrühma kohta täpsemad andmed puuduvad, kuid eelduslikult on sihtrühm väike. Mõju valdkond: majanduslik mõju Eelnõuga sätestatakse teenuseosutaja kohustus teavitada tööandjaid oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et teenuseosutaja tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. Samuti sätestab eelnõu teenuseosutajatele kohustuse vahetada teiste teenuseosutajatega infot, et teavitada üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta teisi töötegijaid. Kavandatavate teavitus- ja infokohustuste täitmine toob eelduslikult teenuseosutajale kaasa mõningase aja- ja ressursikulu, suureneb halduskoormus. 24 Mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Mõju sagedus on väike, sest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus. Ebasoovitavate mõjude riski ei tohiks esineda. Kuna sihtrühm on väike, on kokkuvõttes mõju sihtrühmale väheoluline. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele isikutele vaid positiivne mõju. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete kohaldumine suurendab nende kindlustunnet, et töötamine on ohutu ja tervist hoidev. Tööandjapoolne kohustuslik teavitamine suurendab teadlikkust ohutusest ning parandab oskusi töökeskkonnast lähtuvate ohtude vältimiseks. Mõju ulatus töötajate jaoks on keskmine, kuna sihtrühma käitumises võivad kaasneda muudatused, kuid nendega ei kaasne eelduslikult kohanemisraskusi. Muudatusega kaasnevate töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus ning mõju sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude riski ei tohiks esineda. Kuna sihtrühm on väike, on kokkuvõttes mõju sihtrühmale väheoluline. Sihtrühm 2: tööandjad, kelle ettevõttes on teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid isikuid EMTA andmetel tegi 2018. aasta jooksul kokku vähemalt ühel kuul teenuse osutamise lepingu alusel väljamakseid 24% tööandjatest. Peamiselt kasutavad teenuse osutamise lepinguid väikesed ettevõtted/asutused, kus töötab alla kümne töötaja. Kõigist teenuse osutamise lepinguid kasutanud tööandjatest 87% olid 1–9 töötajaga, 10% 10–49 töötajaga ning 3% rohkem kui 49 töötajaga ettevõtted. Tööelu-uuringu andmetel oli 2015. aastal 28% rohkem kui viie töötajaga ettevõtetest töövõtu- või käsunduslepingu alusel töötavaid isikuid. EMTA andmetele tuginedes on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, kuna jääb vahemikku 5–50% kõigist tööandjatest. Mõju valdkond: majanduslik mõju Eelnõuga sätestatakse tööandja kohustus teavitada tema töötajatega koos töötavat teenuseosutajat töökohal esinevatest ohtudest ning päästetööde ja esmaabi korraldusest. Samuti tekib tööandjal kohustus uurida õnnetusi, mis on juhtunud teenuseosutajatega, kes töötavad tema töötajatega samas keskkonnas. Muudatusega võib täheldada tööandjatele nii positiivset kui negatiivset mõju. Positiivne mõju avaldub kindlustundes, et kõik ettevõttes töötavad töötegijad (nii töölepingu kui ka teenuse osutamise lepingu alusel) on teadlikud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest, mis hoiab eelduslikult ära võimalikud õnnetused ja terviseprobleemid. Kokkuvõttes on terved ja töövõimelised töötegijad olulised ettevõtte tulemuslikkuse ja maine parandamisel. Negatiivsena tuleb märkida võimalikku aja- ja rahakulu tööandjale, mis on seotud töötervishoiu ja tööohutuse nõuete suurenemisega. Tööandjal lasub teavituskohustus ka kõikide teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute puhul. Samas on tööandjal 25 tööelu oskusliku korraldamisega võimalik paindlikult teavitada teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid töötegijaid, ilma et kulutused töötervishoiule ja tööohutusele suureneksid. Mõju sagedus on väike, kuna töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega võib kaasneda tööandja jaoks täiendavaid kohustusi. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatus suurendab tööandja kindlustunnet, et kõik töökohal töötavad isikud on võrdselt teavitatud ja teadlikud töökeskkonnas valitsevatest ohtudest, mis hoiab eelduslikult ära võimalikud õnnetused. Kokkuvõttes on terved ja töövõimelised töötegijad olulised ettevõtte tulemuslikkuse ja maine parandamisel. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi). Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju tööandjatele väheoluline. Sihtrühm 3: riigiasutused (Tööinspektsioon ja Eesti Haigekassa) Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Kavandatav muudatus suurendab mõnevõrra Tööinspektsiooni töökoormust, kuna suurendab nende töötegijate arvu, kelle ohutust ja terviseriske peavad tööinspektorid kontrollima ja hindama. Lisaks töökeskkonna järelevalvele võib tööinspektorite töökoormust suurendada ka näiteks vajadus uurida teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga toimunud õnnetust. Kavandatav muudatus mõjutab mõnevõrra Eesti Haigekassa kulutusi, kuna eelnõu kohaselt peab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja tegema tööõnnetusega seotud toiminguid, kui teenuseosutajaga on toimunud töökohal õnnetus (teenuseosutaja töötab koos tööandja töötajatega). Seega suureneb nende isikute ring, kes saavad ajutise töövõimetuse hüvitist soodamatel tingimustel. Kehtiva õiguse kohaselt hüvitab Eesti Haigekassa tööõnnetuse korral alates teisest töövõimetuspäevast 100%. 2019. aastal oli tööõnnetustega seotud haigushüvitiste kulu haigekassale kokku 5,3 mln eurot. Aastatel 2015–2019 on haigekassa ajutise töövõimetuse hüvitist maksnud üheksale füüsilisest isikust ettevõtjale, kes maksmise ajal omasid ainult FIE kindlustust. Hüvitise summa kokku oli 10 160,98 eurot. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, kuna muudatus mõjutab vaid kahte riigiasutust. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda Tööinspektsiooni töös erilisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju väheoluline. Muudatus 4: trahvimäärade suurendamine erinevates seadustes Trahvimäärasid suurendatakse ametiühingute seaduses, meretöö seaduses, töölepingu seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduses. Eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku karistuse maksimummäär 32 000 eurole. 26 Karistusmäära suurus nõuete rikkumise eest füüsilisele isikule hakkab olema kuni 300 trahviühikut (KarS § 47 kohaselt on üks trahviühik 4 eurot). Muudatuse eesmärk on suurendada tööandja ja töötaja vastutust, et motiveerida töösuhte osapooli senisest enam täitma seadustest tulenevaid nõudeid. Muudatus avaldab mõju Tööinspektsioonile, tööandjatele ja töötajatele. Sihtrühm 1: Tööinspektsioon 2019. aastal oli Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv 59 803 (45% kõigist ettevõtetest), st järelevalve all on 45% Eesti tööturust ja 85% töötajatest. Aastaaruande järgi oli Tööinspektsioonis 48 järelevalveametnikku ehk üks järelevalveametnik 1245 ettevõtte ja 11 837 töötaja kohta. Mõjutatav sihtrühm ei ole suur, üks riigiasutus. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele Järelevalvet seaduste nõuete täitmise üle teeb Tööinspektsioon. Karistamine väärteomenetluse korras ei ole Tööinspektsiooni eesmärk, vaid eelkõige rakendatakse trahvimenetlust nendel juhtudel, kui rikkumine on toimunud pikka aega, puudutab paljusid töötajaid või seeläbi on ohtu seatud inimese elu või tervis ning rikkumist ei ole enam võimalik kõrvaldada. 2019. aastal viis Tööinspektsioon läbi kokku 57 väärteomenetlust, määras trahve 36 korral (24 olid seotud füüsilise isikuga, 12 juriidilise isikuga) kogusummas 18 250 eurot (5660 eurot füüsiliste isikute trahvid ja 12590 eurot juriidiliste isikute trahvid). Käesolevas eelnõus märgitud viie töösuhteid puudutava seaduse nõuete rikkumiste kohta viidi läbi kokku 14 väärteomenetlust, trahve määrati seitsmel korral kogusummas 4040 eurot, 13 trahvi olid seotud juriidilise isikuga ning üks oli seotud füüsilise isikuga. Meretöö seaduse rikkumisega oli 2019. aastal seotud üks väärteomenetlus ning määrati trahv kogusummas 200 eurot. 2015. aastal viis Tööinspektsioon läbi ühe meretöö seaduse rikkumisega seotud väärteomenetluse ning määras trahvi 800 eurot. 2017. aastal viis Tööinspektsioon läbi kaks meretöö seaduse rikkumisega seotud väärteomenetlust ja määrati kaks trahvi kogusummas 400 eurot. Töölepingu seaduse rikkumisega oli 2019. aastal seotud 12 väärteomenetlust, millest kuuel korral määrati trahv kogusummas 3840 eurot. Aastatel 2014–2019 on kokku läbi viidud 175 töölepingu seadusega seotud väärteomenetlust, määratud 150 trahvi kogusummas 40 420 eurot. Töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse rikkumisega ei olnud 2019. aastal seotud ükski väärteomenetlus. Ka varasematel aastatel ei ole nimetatud seadusega seoses väärteomenetlusi läbi viidud. Ametiühingute seaduse rikkumisega oli 2019. aastal seotud üks väärteomenetlus, trahvi ei määratud. Tööinspektsioon on alates 2014. aastast igal aastal läbi viinud ühe ametiühingute seaduse rikkumisega seotud väärteomenetluse, 2016. aastal määrati trahv 1600 eurot ja 2017. aastal määrati trahv 800 eurot. Mõlemad trahvid olid määratud füüsilisele isikule. 27 Töötajate usaldusisiku seaduse rikkumisega ei olnud 2019. aastal seotud ükski väärteomenetlus. 2014. aastal viis Tööinspektsioon läbi kaks töötajate usaldusisiku seaduse rikkumisega seotud väärteomenetlust ja määras ühe trahvi 60 eurot. 2015. aastal viis Tööinspektsioon läbi ühe väärteomenetluse ning määras trahvi 300 eurot. Mõlemad trahvid olid määratud juriidilisele isikule. Väärtegude menetlemine ja trahvide määramine on tööinspektori tööülesanne. Trahvimäärade suurendamine ei tohiks eelduslikult suurendada tööinspektorite töökoormust. Mõjutatav sihtrühm on väike, kuna muudatus mõjutab vaid ühte riigiasutust. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda Tööinspektsiooni töös erilisi muutusi). Kokkuvõttes on mõju Tööinspektsioonile väheoluline. Mõju sihtrühm 2: tööandjad Muudatus puudutab kõiki Tööinspektsiooni järelevalve all olevaid ettevõtteid (sh üleühenduselisi ettevõtteid), kes seoses trahvimäärade muutmisega peavad oma tegevuses rohkem tähelepanu pöörama ametiühingute seaduse, meretöö seaduse, töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse nõudeist kinnipidamisele. Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 133 784 asutust/ettevõtet, kellest Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete arv oli 59 803, mis moodustas kõigist ettevõtetest 45%. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, kuna jääb vahemikku 5– 50% kõikidest ettevõtetest. Mõju valdkond: majanduslik mõju Trahvimäärade suurendamisel on negatiivne majanduslik mõju nendele tööandjatele kes ei hooli eelnõus nimetatud nelja töösuhteid puudutava seadusega kehtestatud nõuete täitmisest ning on potentsiaalsed nõuete rikkujad. Kui kehtiva korra järgi oli juriidilise isiku väärteo karistuse maksimaalne määr 3200 eurot, siis eelnõuga tõstetakse juriidilise isiku karistusmäära kuni 32 000 eurole. Tööinspektsiooni andmetel on 2019. aastal määratud juriidilistele isikutele kokku trahve 12 korral kogusummas 12 590 eurot. Seoses ametiühingute seaduse, meretöö seaduse, töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse ja töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse nõuete rikkumisega oli 2019. aastal määratud kokku trahve seitsmel korral kogusummas 4040 eurot. Eelduslikult motiveerib trahvimäärade suurendamine tööandjaid rohkem tähelepanu pöörama töösuhte osapooli puudutavate seaduste nõuetest kinnipidamisele. Mõju sagedus on väike, kuna seadustest tulenevate nõuete täitmine on ebaregulaarse loomuga tegevus. Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatusega võib kaasneda tööandja jaoks täiendavaid kohustusi. Muudatuse majanduslik mõju tööandjatele on väheoluline. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 28 Muudatusel on tööandjatele positiivne sotsiaalne mõju. Suurema tähelepanu pööramine töösuhte osapooli puudutavate seaduste täitmisele ning rikkumiste vältimine suurendab ettevõtte tulemuslikkust ja parandab kaudselt ka ettevõtte mainet. Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude risk on väike (ei eelda tööandjate käitumises erilisi muutusi). Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju tööandjatele väheoluline. Sihtrühm 3: töötajad Muudatus puudutab kõiki Tööinspektsiooni järelevalve all olevate ettevõtete töötajaid (sh ametiühingute liikmeid, töötajate usaldusisikuid ja üleühenduselises ettevõttes töötavaid isikuid). Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal Eestis 671 300 töötajat. Tööinspektsiooni järelevalve all olevates ettevõtetes töötas neist 85% ehk 568 197 töötajat. Mõjutatud sihtrühm on suur, mõjutades rohkem kui 50% kõikidest töötajatest. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Muudatusel on töötajatele üksnes positiivne sotsiaalne mõju, kuna töösuhteid puudutavate seaduste rikkumistega seotud trahvimäärade tõstmine motiveerib tööandjat rohkem tähelepanu pöörama kohustustele, mis on seotud ametiühingu ja töötajate usaldusisikuga koostöö edendamisega, töötajate informeerimise ja konsulteerimisega ning töölepingu seaduse nõuete täitmisega. Suureneb töötajate kindlustunne, et töösuhted ja töötajate heaolu ettevõttes paranevad ning töötajate tervis on hoitud (nt on tagatud kinnipidamine töö- ja puhkeaja nõuetest). Mõju sagedus on väike (avaldub ebaregulaarselt). Mõju ulatus on keskmine, sest töötajate käitumises võivad toimuda muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Kokkuvõttes võib muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele pidada oluliseks. 7. Andmekaitsealane mõjuhinnang 7.1 Infoturbe muudatused seoses TeIS-i kasutuselevõtmisega TeIS-i sisenemine toimub mobiil-ID või ID-kaardiga. Kui kasutaja ei ole peale infosüsteemi sisselogimist teatud aja jooksul toiminguid teinud, logitakse kasutaja infosüsteemist automaatselt välja ja sisselogimiseks tuleb taaskord kasutada ID-kaarti või mobiil-ID-d. Seoses TeIS-i kasutusele võtmisega on Tööinspektsioon korraldanud teenistujate koolitusi, mis muu hulgas sisaldasid infoturbega seonduvat. Lisaks kohalduvad TeIS-i kasutamisele Tööinspektsiooni IT-reeglid (kinnitatud 2019. aastal) ning teenistujad teevad infoturbe testi. Seonduvalt TeIS-iga on Tööinspektsioon uue tehnoloogilise vahendina kasutusele võtmas tahvelarvuteid, millesse sisenemine toimub parooli või sõrmejäljelugeja kaudu. Tööinspektsiooni teenistujaid koolitatakse tahvelarvuteid kasutama, samuti uute vahendite 29 puhul infoturbejuhiseid täitma. Koostamisel on tahvelarvuti kasutusjuhend, kus on olemas üldised reeglid arvutite turvalise kasutamise kohta. Eeltoodu põhjal on muudatuse mõju Tööinspektsioonile keskmine, kuivõrd TeIS-i kasutuselevõtmine toob kaasa töötajate koolitamisvajaduse ja juhendi koostamise. 7.2 Teenuseosutajaga juhtunud õnnetuse korral andmete töötlemine Eelnõu järgi peab töid korraldav isik või tööandja tegema tööõnnetusega seotud toimingud, kui teenuseosutajal juhtub õnnetus töökohal, kus töötavad koos teenuseosutaja ja töötajad. Töid korraldaval isikul/tööandjal lasub tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja vajaduse korral ka teavituskohustus. Ta peab teavitama Tööinspektsiooni ajutise töövõimetusega, raske kehavigastuse või surmaga lõppenud tööõnnetusest ning politseid surmaga lõppenud tööõnnetusest. Andmekaitse seisukohast mõjutab muudatus kõiki osapooli (teenuseosutaja, tööandja, Tööinspektsioon, Eesti Haigekassa), kes puutuvad tööõnnetuse korral kokku täiendava sihtrühma andmetega. Kui varem töödeldi üksnes töötajate ja FIE-de andmeid, siis nüüd töödeldakse lisaks ka teenuse osutamise lepingu alusel töötavate isikute (kes ei ole FIE-d) andmeid, kui nendega juhtub tööõnnetus. Sihtrühma suurus on väike (eespool esitatud hinnangu kohaselt 3,6% kuni 7% töötajatest), eriti arvestades, et läbi FIE kohustuste kaudu on praegu suur osa sihtrühmast kaetud (ka FIE-d töötavad enamasti just teenuse osutamise lepingutega). Tööõnnetusse sattunud teenuseosutajatest füüsilised isikud ei töötle ise täiendavalt andmeid, mis ei oleks neile teada, kuid nende andmeid töötlevad edaspidi tööandjad, kes tööõnnetust uurivad, Tööinspektsioon ja Eesti Haigekassa. Tööandjad, kelle ettevõttes on teenuse osutamise lepingu alusel töötavaid isikuid, töötlevad edaspidi tööõnnetuse korral ka nende isikute andmeid. Samas on tööandjad selleks juba praegu kohustatud enda töötajate puhul, hoides isikuandmete konfidentsiaalsust ning võimaldades andmeid töödelda vaid isikutel, kellele on ettevõttes antud tööõnnetuse uurimise ja menetlemise ülesanne. Tööandjatele ei tohiks muudatus tekitada isikuandmete kaitse vaatepunktist kohanemisraskusi, kuna tööandjad on vastava kohustusega töötajate puhul harjunud ning teenuse osutamise lepinguga töötavate isikute puhul erisusi menetluses ja andmete töötlemises ei ole. Teenuse osutamise lepingu alusel töötavate ja tööõnnetusse sattunud füüsiliste isikute andmeid töötlevad edaspidi ka Tööinspektsioon ja Eesti Haigekassa. Tööõnnetuse uurimiseks ning haigushüvitise väljamaksmiseks on andmete töötlemine tarvilik, ilma andmete töötlemiseta ei ole võimalik kontrollida tööõnnetuse toimumise fakti ja asjaolusid ega maksta välja haigushüvitist tööõnnetuse eest. Nimetatud asutused töötlevad juba praegu enda andmekogudes töötajatega toimunud tööõnnetuste andmeid ning rakendatud on asjakohased kaitsemeetmed (piiratud töötlejate ringi, andmekogu andmetele rakendatud tehnilisi kaitsemeetmeid), mistõttu ei tekita eelnõuga lisanduv sihtrühm kohanemisraskusi ega uusi riske. Riive ulatus on eeltoodu põhjal väike ning riivet saab pidada proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks. Kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub seadusega sätestatud raamides ning isikute ring on piiritletud, saab üleüldist andmekaitsealast mõju pidada väikeseks. 8. Rakendusaktid 30 Eelnõuga ei nähta ette uusi volitusnorme, kuid muudatuste tõttu vajavad muutmist alljärgnevalt loetletud rakendusaktid. Tervikuna muudetakse tervise- ja tööministri 22. juuli 2017. a määrust nr 47 „Töökeskkonna andmekogu põhimäärus“, mis on planeeritud kehtestada uue terviktekstina. Tehnilisi muudatusi (viidete parandamine, sõnastuse uuendamine) tehakse järgmistes määrustes: 1) sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“; 2) Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määrus nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“; 3) Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määrus nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“; 4) Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määrus nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“; 5) Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“. Määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisana. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. Erandina jõustub hiljem (2021. aasta 1. septembril) ohutu tööelu andmekogu kehtetuks tunnistav paragrahv, et võimaldada ettevõtetel pikema perioodi jooksul andmekogust andmeid üle kanda ja alla laadida. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Tööinspektsioonile, Terviseametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO ja MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühingule PARE. EIS esimesel kooskõlastusringil esitasid eelnõu kohta ettepanekuid ja kommentaare Kaitseministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Töökeskkonna Praktikud, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Märkuste puudumisest teavitasid Tööinspektsioon, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Eesti Haigekassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Välisministeerium ja Siseministeerium. Mitteametlikult esitas kommentaari Siseministeerium. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Tagasisidet ja ettepanekuid kajastav kooskõlastustabel on lisatud eelnõu seletuskirja lisana. 31 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2020. a. (allkirjastatud digitaalselt) 32  Lisa 1 KOOSKÕLASTU Ametiühingute seaduse, meretöö seaduse, töölepingu seaduse, töötajate usaldusisiku seaduse, töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde STKK MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE TABEL (I KOOSKÕLASTUSRING) Eelnõule esitasid ettepanekuid ja kommentaare Kaitseministeerium, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, MTÜ Töökeskkonna Praktikud, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ja Eesti Ametiühingute Keskliit. Märkuste puudumisest teavitasid Tööinspektsioon, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Eesti Haigekassa ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Märkusteta kooskõlastasid eelnõu Välisministeerium ja Siseministeerium. Mitteametlikult esitas kommentaari Siseministeerium. Ülejäänud ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Kooskõlastaja või Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud, mittearvestamise arvamuse esitaja põhjus Kaitseministeerium Eelnõuga muudetakse muuhulgas TTOS-i töökeskkonna Arvestatud. Vastavalt riigisaladuse ja salastatud riskianalüüsi puudutavaid sätteid. Oluline muudatus võrreldes välisteabe seaduse (RSVS) § 9 punktile 6 on kehtiva õigusega on kehtestatav põhimõte, et riskianalüüse julgeolekuasutuse riigisaladuseks asutuse säilitatakse edaspidi töökeskkonna andmekogus. Uuest § 134 struktuuriüksusi, koosseisu ja ülesandeid kajastav lõikest 6 tuleneb kohustus koostada riskianalüüs töökeskkonna teave. Eeltoodu alusel on riigisaladuseks ka andmekogus või edastada see kirjalikku taasesitamist töökeskkonna riskianalüüs. Riigisaladust võib võimaldavas vormis Tööinspektsioonile. Uue § 317 järgi tuleb töödelda ainult turvaalal ja juurdepääsuõigust ning samamoodi toimida enne muudatuse jõustumist koostatud teadmisvajadust omav isik (RSVS § 16 jj, § 25 jj). riskianalüüsidega. Juhime tähelepanu, et julgeolekuasutuste töötingimusi ja töökeskkonna ohutegureid kirjeldavad Kinnitame, et töökeskkonna andmekogu ei ole riskianalüüsid sisaldavad salastatud teavet (riigisaladust ja salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud. salastatud välisteavet). Töökeskkonna andmekogu ei ole aga Tööinspektsioonil kui andmekogu töötlejal puudub salastatud teabe töötlemiseks akrediteeritud infosüsteem ning teadmisvajadus julgeolekuasutuste riigisaladusele Tööinspektsiooni kui selle andmekogu vastutava töötleja RSVS § 3 punkti 6 mõistes. Seetõttu saavad teenistujatel puudub teadmisvajadus ja juurdepääsuõigus julgeolekuasutused täita töötervishoiu ja tööohutuse julgeolekuasutusi puudutavale salastatud teabele. Seetõttu ei seadust ulatuses, mis ei lähe vastuollu RSVS-iga. esita julgeolekuasutused ka edaspidi oma riskianalüüse töökeskkonna andmekogusse, vaid säilitavad neid ise. Palume Nõustume, et lähtuvalt eeltoodust ei esita hinnata, kas selleks peab looma erisätte või loetakse julgeolekuasutused riskianalüüse töökeskkonna andmekogusse, vaid säilitavad neid ise. Loeme  küllaldaseks riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest üheltpoolt küllaldaseks RSVS-st tulenevaid tulenevad põhimõtted ja piirangud. põhimõtteid ja piiranguid, kuid teisalt peame vajalikuks ka ühtset tõlgendust ja õigusselgust. Eeltoodust tulenevalt on eelnõuga töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS) täiendatud sättega, mille kohaselt ei pea julgeolekuasutused esitama riskianalüüsi tööelu infosüsteemi (TeIS). Julgeolekuasutustel on siiski riskianalüüsi koostamise ja säilitamise kohustus. Seletuskirja on vastavalt täiendatud. Andmekaitse 1. Dubleerivad andmed Selgitame, et eelnõu ei ole vastuolus avaliku teabe Inspektsioon 1.1. Eelnõu seletuskirjas (lk 7; kavandatava TTOS § 13 4 lõike seaduse § 433 lõikega 2. TTOS kasutab 6 selgitused) on märgitud: „TTOS kasutab töökeskkonna töökeskkonna andmekogu mõistet, samas sisaldab andmekogu mõistet, samas sisalduvad selle andmekogu see andmekogu endas nii Tööinspektsiooni uut andmed nii uues loodavas infosüsteemis TeIS kui ka veel loodavat TeIS-i kui ka uue süsteemi kõrval mõnda mõneks ajaks (kuni kõik vajalikud osad saavad välja aega kasutusse jäävat Tööinspektsiooni vanemat arendatud) Tööinspektsioonile kasutusse jäävas, 2004. aastal infosüsteemi (ITI). TeIS loomisega ei asutata seega kasutusele võetud infosüsteemis ITI, mis kätkeb endas ka töökeskkonna andmekogu kõrvale uut andmekogu, kliendiportaali eTI. See tähendab, et mõlemad infosüsteemid kuna selle loomiseks puudub sisuline vajadus ja sisaldavad töökeskkonna andmekogu põhimääruses põhjendus. ITI-s ja TeIS-is olevad andmeid kasutab nimetatud andmeid. Seaduse tasandil kasutatakse seetõttu Tööinspektsioon ka edaspidi oma põhiülesannete töökeskkonna andmekogu kui TeIS ja vana süsteemi ITI täitmiseks: riiklik järelevalve, ennetus, tööõnnetuste andmete ühisnimetajat. Kõik eelnõust tulenevad õiguslikud uurimine jne. Vanem infosüsteem ITI on kasutusele muudatused, mis puudutavad töökeskkonna andmekogu, võetud 2004. aastal ja see vajab oluliselt tehakse uue loodava infosüsteemi TeIS arendamiseks, uuendamist. Sisuliselt on soov viia järgnevate asendades vana süsteemi järkjärgult uute arendustega.“ aastate jooksul kõik Tööinspektsiooni kogutavad 3 1.2. Avaliku teabe seaduse § 43 lõike 2 kohaselt on keelatud andmed TeIS-i. Üleminek ühelt infosüsteemilt asutada ühtede ja samade andmete kogumiseks eraldi teisele toimub järk-järgult vastavalt rahalistele andmekogusid. AKI andmekogude juhendis (lk 14) on öeldud, võimalustele ja arenduste valmimisele, et tagada et ei ole välistatud sellest reeglist erandi tegemine, kuid erandi sujuv ja takistusteta edasiliikumine. Ressursside, kehtestamine peab olema seadusandja selgesõnaline tahe. tööjaotuse ja ka kvaliteedi huvides on mõistlik 1.3. Seletuskirja selgitusi arvestades tekib tegelikult olukord, arendada süsteemi agiilselt, st võttes jooksvalt kus TTOS-i alusel on formaalselt asutatud üks andmekogu, arvesse kasutaja (Tööinspektsioon, tööandja, kuid praktikas on selle alusel asutatud kaks infosüsteemi – töötaja) vajadusi ja ka rahalisi võimalusi. Samu loodav infosüsteem TeIS ning olemasolev ja veel (teadmata andmeid kahte infosüsteemi ei sisestata. Näiteks ajani) kasutusse jääv ITI. sulgetakse ITI-s ettevõtte töökeskkonna- 1.4. Samas ei ole tekkiv reaalne olukord reguleeritud eelnõuga spetsialistide ja töökeskkonnavolinike sisestamise – puuduvad vastavad üleminekusätted, mis võimaldaksid kahe võimaluse siis, kui TeIS-is avatakse vastavas osas infosüsteemi paralleelset kasutamist ja andmete üle kandmist. iseteenindus ettevõtetele. Kasutaja suunatakse ITI Eelnõu § 1 punktiga 18 lisandub TTOS-i § 316 (pealkiri: „Ohutu lehelt automaatselt edasi TEIS-i töökeskkonna- tööelu andmekogu andmete kasutamine ja ülekandmine spetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmeid töökeskkonna andmekogusse“), kuid selle sisu ei vasta sisestama. pealkirjale – ta ei reguleeri andmete üle kandmist ühest infosüsteemist teise ning see ei reguleeri ka kahe infosüsteemi Andmekoosseis ja selle jagunemine on ette nähtud paralleelset kasutamist. töökeskkonna andmekogu põhimääruses. 1.5. Seetõttu soovitame üle vaadata vastavad eelnõu sätted, Põhimääruse kavand on alles väljatöötamisel et oleks selgelt reguleeritud, kuidas toimub ühe andmekogu (eelnõule on lisatud esialgne määruse struktuur), asutamise sätte alusel kahe paralleelse ja teatavas osas kuid selles on plaanis kajastada andmekogu dubleerivate andmete samaaegne töötlemine. alamsüsteemid ITI ja TeIS, mida Tööinspektsioon eeltoodult oma töös kasutab. Oleme ülaltoodud põhjendustega täiendanud ka eelnõu seletuskirja. Lisaks selgitame, et AKI kirja punktis 1.4 viidatud Ohutu tööelu andmekogu (lühend: Tööbik) on eraldiseisev andmekogu, mis eelnõuga lõpetatakse ja milles olevad andmed hävitatakse. Ohutu tööelu andmekogu sisaldab töökeskkonna kohta üksnes selliseid andmeid, mida tööandja on pidanud otstarbekaks ja vajalikuks sinna lisada. Eelnõuga on eraldiseisvalt ette nähtud, kui kaua on tööandjatel võimalik andmekogu kasutada (näiteks seal olevaid faile alla laadida) ja millal andmekogus olevad andmed hävitatakse. Ohutu töökeskkonna andmekogu ei ole seotud töökeskkonna andmekoguga ning andmekoosseise arvestades ei ole võimalik andmete ülekandmine ühest süsteemist teise (erinevad eesmärgid, sisu, kasutajad jne). Tegemist on kahe eraldiseisva andmekoguga, millest ühe tegevus eelnõuga lõpetatakse. Täpsustamaks olukorda, kus ettevõte  on kasutanud ohutu tööelu andmekogu ja sisestanud sinna töökeskkonna või selle riskide kohta mingeid andmeid, mis võivad osaliselt sisalduda tulevikus ka töökeskkonna andmekogus, oleme selguse huvides täiendanud eelnõu ja seletuskirja. Andmekaitse 2. Eelnõu § 1 punkti 7 tulemusel muudetakse TTOS § 131 lõike Arvestatud. Selgitame, et seaduses jääb TTOS § Inspektsioon 11 sõnastust – asendatakse sõnad „kaarte ja terviseuuringute 131 lõikes 11 „andmete“ ette sõna „tervisekontrolli“, tulemusi“ ja sõna „otsuseid“ üldisema nimetajaga „andmed“. so seadus nimetab töötervishoiuteenuseosutaja Seletuskirja kohaselt on see muudatus seotud tulevikus säilitamiskohustuse tervisekontrolli andmete osas. tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise plaaniga. Samas ei ole Seega on seaduses andmed sisustatud. Selgitame seletuskirjas selgitatud, mida need üldise nimetusega täiendavalt, et tervisekontroll on reguleeritud „andmed“ sisaldavad (lisaks tervisekontrolli kaartidele, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle terviseuuringu tulemustele ning tervisekontrolli otsustele) ehk alusel antud määrustega, mis näevad ette mis on võimalikud lisanduvad andmekoosseisud. Soovitame tervisekontrolliga seonduva, sh tervisekontrolli täiendada seletuskirja vastavate selgitustega ning vajadusel andmed (vt eelkõige VV määrust „Töötajate täiendada ka eelnõud. tervisekontrolli kord“ ja selle lisasid). Täiendame selguse huvides eelnõu seletuskirja ja toome esile, et tervisekontrolli andmed sisaldavad endas tervisekontrolli kaarte, terviseuuringute tulemusi ning tervisekontrolli otsuseid. Tööandja säilitab tervisekontrolli otsused ning teenuseosutaja säilitab tervisekontrolli kaarte, terviseuuringute tulemusi ja tervisekontrolli otsuse andmeid. Lõplik andmekoosseis on arutlusel ja pannakse paika töös oleva tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekti raames. Andmekoosseisu muutumisel muudetakse vastavalt ka vastavat regulatsiooni ja asjakohaseid määruseid. Andmekaitse 3. Andmete üle kandmisest Selgitame, et Tööinspektsioonil puudub ülevaade Inspektsioon 3.1. Eelnõu seletuskirjas on eelnõu § 1 punktide 11 ja 18 osas ohutu tööelu andmekogu andmekvaliteedist ning märgitud, et luuakse „seadusesse rakendussäte, mis annab täielikkusest. Ettevõte võib kasutada ohutu tööelu ettevõtetele aega andmekogust andmete ülekandmiseks ja andmekogu, koostamaks esialgne analüüs allalaadimiseks. […] Tööandjad, kes on kasutanud ohutu töökeskkonna kohta ning hilisemalt täiendada ohutu tööelu andmekogu oma ettevõtte riskide hindamiseks, saavad tööelu andmekogu abil koostatud dokumenti vastavalt vajadusele enda keskkonnas või paberil.  sealt andmeid üle kanda ja alla laadida kuni 2021. aasta 31. Ohutu tööelu andmekogu on olnud abivahendiks augustini (eelnõu § 1 p 18)“. töökeskkonna üle ülevaate pidamisel. 3.2. Soovitame lihtsustada ja vähendada tööandjate (mitte Tööinspektsioonil puudub ohutu tööelu ainult ettevõtete) toiminguid ühest infosüsteemist andmete üle andmekogus olevatele andmetele ligipääsemiseks kandmist teise infosüsteemi. täna vajadus ja tehniline võimalus. Ohutu tööelu 3.3 Pakume näiteks välja, et tööandja (mingil moel) märgistab andmekogu on loodud tööandjale oma või annab Tööinspektsioonile teada ohutu tööelu andmekokku töökeskkonna andmete töötlemiseks ning kantud andmed (ennekõike töökeskkonna riskide hindamisega andmekogu loomisel ei olnud eesmärk neid seotud dokumendid), mida ta soovib üle kanda loodavasse andmeid edastada Tööinspektsioonile kui infosüsteemi TeIS. Peale andmete üle kandmist saab järelevalveasutusele. Kehtiva õiguse alusel saab teavitada tööandjat andmete üle kandmisest ning vajaduse Ohutu tööelu andmekogus andmeid töödelda isik, korral saaks tööandja kinnitada, et need andmed vastavad sel kes on sinna andmed sisestanud ehk tööandja. hetkel ka tegelikkusele. Tööandja saab andmekogust andmed alla laadida, arhiveerida ja otsustada, kas ja mida alla laadida ning mis võiks olla üldse asjakohane töökeskkonna andmekogusse üle kandmiseks. Me ei pea otstarbekaks töökeskkonna andmekogu ja ohutu tööelu andmekogu arendamist, kandmaks üle andmeid, mille õigsuse, ajakohasuse ja otstarbekuse kohta puudub teave. Täiendasime vastava segitusega ka eelnõu seletuskirja. Andmekaitse 4. Kavandatav TTOS § 241 (eelnõu § 1 punkt 17) ehk Arvestame. Kahetsusväärselt oleme andnud Inspektsioon töökeskkonna andmekogu sätted seletuskirjas eksitavat infot. Võrreldes kehtiva 4.1. Säilitamistähtaegadest õigusega muudab eelnõu ühte säilitustähtaega. Kui 4.1.1 Eelnõu seletuskirjas (lk 9 viimane lõik, lk 10 esimene lõik) kehtiva õiguse kohaselt (TTOS § 241 lg 8) on öeldud: „Andmete säilitustähtajad jäävad võrreldes kehtiva säilitatakse töövaidluskomisjoni jõustunud otsust ja õigusega samaks, seadusesse jäävad üldised säilitustähtajad, kompromissi kinnitamise määrust kümme aastat, mida täpsustatakse andmekogu põhimääruses.“ Tegelikkuses siis eelnõu kohaselt tuleb töövaidluste andmeid teatavaid andmeid säilitatakse võrreldes kehtiva korraga säilitada kuni 55 aastat. tunduvalt kauem. 4.1.2. Näiteks kehtiva korra järgi säilitatakse töövaidluse Eelnõu parandab kehtivas õiguses oleva eksituse ja andmeid mitte kauem kui viis aastat, töövaidlustuskomisjoni viib muudatusega õigusruumi vastatusse jõustunud otsust ja kompromissi kinnitamise määrust kümme praktikaga. Täna säilitatakse Töövaidlustus- aastat. Eelnõu muudatuste tulemusena säilitatakse komisjoni otsust ja kompromissi kinnitamise edaspidiselt neid andmeid 55 aastat. määrust 55 aastat Tööinspektsioonis. Kodanikel ja  4.1.3. Eelnõus puuduvad ka konkreetsed selgitused ja Sotsiaalkindlustusametil on võimalus töövaidlus- põhjendused kõigi säilitamistähtaegade kohta. Seetõttu komisjoni lahendiga tõestada kodanike töötamist puudub meil ka võimalus anda seisukoht, kas säilitamistähtaja tööandja juures ja tööstaaži, kui tööraamatud on määramine (sh pikendamine) on kohane. Eeltoodud näite läinud kaduma või tööandja ei ole märkinud inimese puhul tundub, et see säilitamistähtaeg on liiga pikk, ent kuna töötatud aegu tööraamatusse. Vastav info ei sisaldu põhjendused puuduvad, on raske hinnangut anda. kuskil mujal, näiteks ei ole töövaidluskomisjonide 4.1.4. Lisaks soovitame üle kontrollida, et kõikide TTOS § 24 1 lahendite tulemused kantud töötamise registrisse, lõikes 3 nimetatud andmetele oleks sätestatud mistõttu on inimeste kaitseks oluline nende säilitamistähtaeg. Vt sama paragrahvi lõiget 4. Näiteks andmete säilitamine Tööinspektsiooni poolt. füüsilise isiku andmete osas ei ole see otseselt selge ja arusaadav. Seletuskirjas (lk 10, lõige 4) on öeldud: „Näiteks Lisasime seletuskirja pikema selgituse andmete sisaldab andmekogu eelnõu järgi ka andmeid füüsilise isiku (nt säilitamise vajaduse osas. järelevalve puhul töötaja andmed või füüsilisest isikust tööandja andmed) […].“. Eelnõus on andmekoosseisudena Ülejäänud andmete säilitustähtaegu eelnõu eristatud „füüsilise isiku ja ettevõtte üldandmed“ ning „andmed võrreldes kehtiva õigusega ei muuda. Tööinspektsiooni järelevalvetegevuse ja toimingute kohta“ (vastavalt kavandatava TTOS § 241 lg 3 punktid 1 ja 3). Eelnõu Lisaks kinnitame, et kõikidel TTOS § 241 lõikes 3 kohaselt soovitakse järelevalve andmeid säilitada kuni 10 nimetatud andmetel on lõike 4 kohaselt aastat, kuid ebaselgeks jääb, milline tähtaeg kohaldub säilitustähtaeg. Füüsilise isiku ja ettevõtte üldandmete osas. üldandmed on Töökeskkonna andmekogus Tööinspektsiooni põhiülesannete täitmiseks (järelevalve läbiviimine, ennetusöö, töövaidluste pidamine, tööõnnetuste uurimine jne). Üldandmeid säilitatakse vastavalt menetluste läbiviimise eesmärgile ja muul eesmärgil andmeid ei koguta. Näiteks, kui ettevõtte suhtes algatatakse järelevalve, siis säilitatakse ettevõtte andmeid menetlusdokumentide juures 10 aastat või kui ettevõtte ja töötaja vaidlus lõpeb Töövaidluskomisjonis otsusega, siis säilitatakse osapoolte andmeid menetluse juures 55 aastat. Andmekaitse 4.2. Seletuskirjast jääb mulje (vt eespool toodud märkusi topelt Selgitame. Vaata vastust AKI küsimusele 1. Inspektsioon andmete kogumise keelu kohta), et loodavas töökeskkonna (Dubleerivad andmed). Tööinspektsioon ei töötle andmekogus (TeIS) toimub andmete töötlemine juba enne andmeid õigusliku aluseta. ITI ja TeIS moodustavad eelnõu jõustumist. Samas on seaduse jõustumise tähtajaks ühtselt Töökeskkonna andmekogu, kus vanema sätestatud 01.03.2021. Seega on küsitav, kuidas on võimalik infosüsteemi (ITI) kasutamisest loobumisega  enne eelnõu jõustumist töödelda töökeskkonna andmekogus alustatakse uue infoüsteemi (TeIS) kasutamist ning vastavaid andmeid – selleks puudub õiguslik alus. Õigusliku uusi juhtumeid (näiteks algatatud uus aluseta isikuandmete töötlemine on keelatud. järelevalvemenetlus) ei menetleta enam ITI-s. Tööinspektsioonil on üks andmekogu ja üks õiguslik alus andmete töötlemiseks. 2021. aaastal lisatakse töökeskkonna andmekogusse täiendav funktsioon (riskianalüüside sisestamine või tegemine), mis toob omakorda kaasa andmekooseisu täiendamise vajaduse. Samuti loobutakse ohutu tööelu andmekogu kasutamisest ning nähakse tööandjatele ette võimalus üleminekuajal selles sisalduvate andmete alla laadimiseks. Eeltoodust lähtuvalt on kehtiva õiguse muudatuste jõustamine vastavuses praktikas toimuvate muudatustega 2021. aasta 1. märtsil. Seletuskirja täiendatud. Andmekaitse 4.3. Eelnõu lisas nr 2 (lk 4-5) on toodud kavandatava Täname esitatud kommentaari eest. Määruse Inspektsioon töökeskkonna andmekogu põhimääruse kondikava (mitte koostamisel arvestame AKI andmekogu juhendiga. lõplik sisu), mistõttu ei ole võimalik anda tagasisidet põhimääruse kavandile. Andmekogu põhimääruse sisustamisel soovitan tutvuda eelnevalt viidatud AKI andmekogude juhendiga. Andmekaitse 4.4. Ehkki eelnõu seletuskirja lk 20 on välja toodud Arvestatud. Säilitustähtaja muudatust selgitasime Inspektsioon andmekaitsealane mõjuhinnang, ei sisalda see eelnevalt. Parandame eelnõuga kehtiva õiguse vea, andmekaitselist hinnangut kõigile võimalikele mõjudele, mida kuid ei muuda praktikas säilitustähtaegu. loodav andmekogu ning selle andmete töötlemine endaga Täiendasime seletuskirja osa, mis käsitleb kaasa toob. Näiteks säilitamistähtaegade muutmise osas. Töökeskkonna andmekogus andmete säilitamist. Samuti ei ole hinnatud võimalikke riske uute tehnoloogiate Selles osas andmekaitse mõjuhinnangu kasutamise kontekstis – seletuskirja (lk 10) kohaselt saab TeIS täiendamist asjakohaseks ei pea, kuna praktikas olema tööinspektorile kättesaadav lisaks arvutile ka andmete säilitamise kohustus ei muutu. tahvelarvutist ning vajaduse korral ka nutitelefonist. Seetõttu Uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisega eeldame, et andmekogu põhimääruse koostamisel viiakse läbi seonduvalt on eelnõu seletuskirja andmekaitseliste konkreetsem ja täpsem andmekaitseliste mõjude hindamine. mõjude osa täiendatud. Andmekaitse 4.5. Seletuskirjas on mainitud, et loodavas andmekogus Selgitame. Töökeskkonna andmekogus ei tehta Inspektsioon toimuvad ka automatiseeritud andmetöötlused, kuid automatiseeritud otsuseid andmesubjektide suhtes. seletuskirjast ega ka andmekaitsealasest mõjuhinnangust ei Automatiseeritult edastatakse osapooltele üksnes selgu, kas neid otsuseid tehakse ka andmesubjektide suhtes. teateid (nt meeldetuletus töökeskkonna spetsialisti Sedasorti automaatotsuse tegemine peab olema reguleeritud volituste tähtaja saabumise kohta, EL-i või Eesti õigusega (seletuskirjast siin ei piisa), milles on ettekirjutuse/sunniraha hoiatuse tähtaja saabumine, sätestatud ka asjakohased meetmed andmesubjekti õiguste ja dokumendi tähtajaks esitamata jätmine vms). vabaduste ning õigustatud huvide kaitsmiseks. Siinkohal Teavitusega ei kaasne andmesubjekti osas mingeid palume tutvuda ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikliga 22 otsuseid. Järelevalvemenetlusi ega muid ning andmekaitseasutuste töörühma koostatud suunistega toiminguid, mis toovad andmesubjektile kaasa automatiseeritud töötlusel põhinevate üksikotsuste tegemise ja õiguseid või kohustusi, ei algatata, viida läbi ega profiilianalüüsi kohta määruse 2016/679 kohaldamisel. otsustata automatiseeritud toimingutega. Andmekaitse 4.6. Loodava andmekoguga seonduvalt soovitame võtta Arvestatud. Andmejälgija on kavandatud ja võtame Inspektsioon kasutusele ka andmejälgija lahendus, kui selle andmekogu selle kasutusele. isikuandmeid hakkavad kasutama ka teised andmekogud. Andmekaitse 5. Eelnõu tulemusena on vajalik enne andmetöötluse algust Arvestame tulevikus. Selgitame, et TeIS-is Inspektsioon teha ka vastavad muudatused riigi infosüsteemide töödeldavad andmed vastavad Töökeskkonna haldussüsteemis ehk RIHA. Muudatused tuleb teha nii ohutu andmekogu andmete kirjeldustele, st ka RIHAs tööelu andmekogu kui ka töökeskkonna andmekogu olevale andmekoosseisule. Uusi andmeid võrreldes kirjeldustes. kehtiva seadusega TeIS-i lisandunud ei ole. Töökeskkonna andmekogu kirjelduse täiendamine RIHAs on planeeritud ja teeme seda muudatuste jõustumisel, kui Töökeskkonna andmekogusse lisatakse uued andmed (so enne seda, kui algab uute andmete töötlus ja Töökeskkonna andmekogu hakkab sisaldama näiteks riskianalüüsi andmeid). Ohutu tööelu andmekogu muudatused tehakse Tööinspektsiooni poolt RIHAs andmekogu sulgemisega. Eesti Kaubandus- 1. Teenuseosutajatele töötervishoiu ja tööohutuse Mittearvestatud. Mittearvestamist põhjendatud Tööstuskoda seaduse sätete kohaldamine konkreetsete kohustuste lõikes. Allolevad Kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi: TTOS) selgitustega on täiendatud ka eelnõu seletuskijra. § 1 lg 3 p 4 kohaselt kohaldatakse TTOS-i füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi: FIE) TTOS-i § 12 lõigetes 7 ja 8 Töövahendite korrasolek sätestatud ulatuses. TTOS § 12 lg 7 kohaselt peab FIE tagama igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, TTOS § 12 lõike 4 alusel tagab teenuseosutaja igas isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, nõuetekohase kasutamise. TTOS § 12 lg 8 sätestab, et kui FIE isikukaitsevahendite ja muude seadmete töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme tööandja korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise. töötajatega, peab ta teavitama töid korraldavat tööandjat või tema puudumisel teisi tööandjaid oma tegevusega seotud Ei pea erisuse kehtestamist mõistlikuks lühiajaliste ohtudest ja tagama, et tema tegevus ei ohusta teisi töötajaid. teenuse osutamise lepingute puhul. Sõltumata Lisaks tuleneb TTOS-st kaks kohustust töid korraldavale lepingu pikkusest on oluline, et teenuseosutaja tööandjale või tema puudumisel teistele tööandjatele, kes on hoiab töövahendid korras, omab tööle vastavaid sõlminud FIE-ga teenuse osutamise lepingu. Esiteks peab töid isikukaitsevahendeid ja tagab seadmete, millega ta korraldav tööandja või tema puudumisel teised tööandjad töötab, korrasoleku. Kohustuse täitmine on oluline teavitama FIE-t oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nii teenuseosutaja enda tervise huvides kui ka nendest hoidumise abinõudest. FIE-t tuleb teavitada ka nende isikute tervise huvides, kellega ta koos tööd päästetööde ja esmaabi andmisega seotud abinõudest ning teeb. nende eest vastutavatest töötajatest. Teiseks, TTOS § 24 lõike 2 alusel peab töid korraldav ettevõtja tegema kõik Tööandja teavituskohustus tööõnnetusega seotud toimingud, kui tööõnnetus on toimunud FIE-ga, kes töötab töökohal samal ajal koos ühe või mitme TTOS § 12 lõiked 5 ja 6 kohustavad tööandjat tööandja töötajatega. See tähendab, et töid korraldaval isikul teavitama teenuseosutajat, kui ta töötab töökohal lasub tööõnnetuse uurimise ja registreerimise kohustus ja koos tööandja töötajatega. Teavitada tuleb 1) vajadusel ka teavituskohustus. töökohal esinevatest ohtudest; 2) ohtude vältimise Füüsilistele isikutele, kes ei tegutse FIE-na, kuid osutavad abinõudest ning 3) päästetööde ja esmaabi tööandjale teenust teenuse osutamise lepingu (nt korraldusest. käsundusleping, töövõtuleping) alusel, ei kohaldata hetkel TTOS-i sätteid. Eelnõu § 1 p 1 muudab seda põhimõtet Ei pea erisuse kehtestamist mõistlikuks lühiajaliste selliselt, et edaspidi kohaldatakse kõikidele teenuse osutamise teenuse osutamise lepingute puhul. Tegemist on lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele TTOS-i § 12 teavituskohutusega, millel ei ole vorminõudeid, st lõigetes 4–9 ja § 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses. Seega teenust osutavat isikut võib teavitada suulise laienevad eelpool nimetatud õigused ja kohustused kõikidele vestluse käigus. Eelnõust ei tule ka nõuet, et tööandja, kelle töökeskkonnas teenust osutatakse, füüsilisest isikust teenusosutajatele ja tööandjatele, kellega koostab uue töökeskkonna riskianalüüsi või nad on sõlminud teenuse osutamise lepingu. tutvustab teenuseosutajale ettevõtte riskianalüüsi. Kaubanduskoda nõustub, et teatud juhtudel võib eelnevalt Eesmärk on teavitada teenuseosutajat ohtudest, nimetatud õiguste ja kohustuste laiendamine kõikidele mis võivad konkreetse teenuseosutaja tööd teenuseosutajatele ja nende tööandjatele olla mõistlik. Näiteks mõjutada. Näiteks töökeskkonnas vahatati kui ühes kontoris töötavad samal ajal koos töölepingu ja põrandaid ja need võivad olla libedad, seega käsunduslepingu alusel töötavad inimesed, siis sellisel juhul on soovitab tööandja olla ettevaatlik või vältida teatud Eelnõuga kavandatavad muudatused mõistlikud. Samas ruumiosa kasutamist. Samuti on oluline juhime tähelepanu sellele, et paljudel juhtudel on teenuse päästetööde ja esmaabikorraldusest ettevõttes osutamise lepingud väga lühiajalised (nt lepingud lühiajalise teavitamine, et ka teenuseosutaja saaks end kaitsta koolituse, seminari või ettekande tegemiseks) ning sellistes õnnetuse tekkimise eest. Näiteks tuleb teavitada, olukordades on Eelnõuga kavandatavad muudatused kus on evakuatsiooniväljapääsud, kus ruumis on ebamõistlikult koormavad. Näiteks kui koolitusettevõte sõlmib esmaabivahendid ja kas läheduses on füüsilise isikuga käsunduslepingu 1,5-tunnise koolituse esmaabioskustega töötaja. läbiviimiseks, siis ei ole mõistlik nõuda, et koolitusettevõte Teenuseosutaja teavituskohustus ja kohustus peab füüsilisele isikule tutvustama päästetööde ja esmaabi tagada ohutus andmisega seotud abinõusid ning nende eest vastutavaid töötajaid. Samuti ei ole mõistlik, et näites toodud olukorras TTOS § 12 lõike 8 järgi teavitab teenuseosutaja töid peab koolitusettevõte tegema kõik tööõnnetusega seotud korraldavat isikut või tema puudumise korral toimingud, kui inimesel juhtub õnnetus vahetult enne koolituse tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja algust, koolituse andmise käigus või vahetult pärast koolitust. tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. Teeme ettepaneku muuta Eelnõud selliselt, et kui teenuseosutaja töötab ühe teenuse osutamise lepingu raames Ei pea erisuse kehtestamist mõistlikuks lühiajaliste koos tööandja töötajaga samal töökohal ja samal ajal kuni teenuse osutamise lepingute puhul. Seadus ei näe kaheksa tundi, siis ei kohaldu teenuseosutajale ega tema ka siin teavitamisele ette vorminõuet. Oluline on, et tööandjale TTOS-st tulenevad õigused ja kohustused. teenuseosutaja teavitab tööandjat, kui tema töö võib Kaubanduskoja ettepanek: kuidagi seada ohtu teised töökeskkonnas töötavad Muuta Eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust järgmiselt: isikud. Samas, kui teenuse raames loetakse „1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse loengut, koolitatakse töötajaid vms ning koolitus ei järgmiselt: ohustata koolitatavaid või kõrvalisi isikuid, siis ei 4) teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku hõlma osutatav teenus ka ohte, millest peaks (edaspidi teenuseosutaja) tööle käesoleva seaduse § 12 tööandjat teavitama. lõigetes 4–9 ja § 24 lõikes 2 sätestatud ulatuses, välja arvatud juhul, kui teenuseosutaja töötab töökohal samal ajal koos Lisaks peab teenuseosutaja tagama, et tema tööandja töötajatega kuni 8 tundi ühe teenuse osutamise tegevus ei ohusta töötajaid. Näiteks, kui tööandja lepingu raames.“ ettevõttes osutab teenust keevitaja, siis peab ta tagama, et tema töö tulemusena ei saa põletuskahjustusi samas keskkonnas töötavad isikud. Teenuseosutajate omavaheline teavitamine TTOS § 12 lõike 9 järgi teavitavad teenuseosutajad, kes töötavad ühes töökeskkonnas, üksteist oma tegevusega seotud ohtudest ja tagavad, et nende tegevus ei ohusta töötegijaid. Ei pea erisuse kehtestamist mõistlikuks lühiajaliste teenuse osutamise lepingute puhul. Säte ei eelda, et teenuseosutajad hindavad töökeskkonna riske ja teevad riskianalüüsi. Regulatsiooni eesmärk on omavaheline avatud infovahetus teenuseosutajate vahel tervisekahjustuste vältimiseks. Näiteks on oluline, et kaks ehitajat, kes ühes töökeskkonnas teenust osutavad, teaksid üksteise tegevusest ja oskaksid võimalikke ohte vältida (nt kui üks teenuseosutaja töötab katusel, siis teine ei tee samal ajal parandustöid räästa all). Juhul kui tehtava tööga ei kaasne otsest ja vahetut ohtu teistele, siis ei teki ka teenuseosutajal teavituskohustust. Näiteks ei pea üksteist teavitama samal päeval ühes ruumis loenguid pidavad koolitajad, kuna nende tegevus ei ohusta teist teenuseosutajat/teisi töötegijaid. Kokkuvõtvalt ei näe eelnõuga uuendatud TTOS § 12 teenuseosutaja tegevusega seotud ohtudest, töökohal esinevatest ohtudest ja nende vältimise abinõudest ning päästetööde ja esmaabi korraldamisest teavitamisele ette vormi ja täpseid tingimusi, jättes selle teenuseosutaja ja tööandja või kahe teenuseosutaja otsustada. Teavituse korral on  tegemist minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Lähtuda tuleb konkreetsetest asjaoludest ja sellest, mis on antud olukorras kõige mõistlikum. Eesti Kaubandus- 2. Töökeskkonnaga seotud rolle täitvate inimeste Arvestame. Tööinspektsioon arvestab Tööstuskoda teavitamine ettepanekuga TeiS arendamisel. Kui tööandja teavitab Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogu kaudu töökeskkonnaspetsialistist, Lisaks selgitame, et TeIS-is näeb esindajaks lisatud töökeskkonnavolinikust, esmaabiandjast või muust isik iseteenindusse sisse logides, kui tal on töökeskkonnaga seotud rollist, siis sellisel juhul võiks ettevõttes mingi roll. Seal saab ta ka uuendada oma Tööinspektsioon saata vastavatele inimestele teavituse, et kontakte (telefon, e-post) ja end ka rollist kustutada neile on määratud vastav roll tööandja juures. Selline teavitus (kui ta on ekslikult mõnda rolli pandud). Samuti on aitab vältida juhtumeid, kus töökeskkonnaspetsialist, tööandjal võimalus sisestada rolli täitva inimese töökeskkonnavolinik või muud rolli täitev inimene kantakse telefon ja e-post, kuid need andmeväljad ei ole töökeskkonna andmekogusse nii, et inimene ei ole andnud kohustuslikud. nõusolekut vastava rolli täitmiseks. Kaubanduskoja ettepanek: Tööinspektsioon võiks saata inimesele automaatse teavituse, kui inimene kantakse töökeskkonna andmekogusse töökeskkonnaspetsialistina, töökeskkonnavolinikuna või mõnda muud töökeskkonnaga seotud rolli (nt esmaabiandja) täitma. Eesti Kaubandus- 3. Sisenemine tööelu infosüsteemi Selgitame. Juhatuse liikmele on TeIS-i ligipääs Tööstuskoda Kaubanduskojale teadaolevalt saab vaid juhatuse liige äriregistri andmete alusel tagatud. Juhatuse liikme siseneda tööelu infosüsteemi, kui tööandja ei ole varasemalt volituse alusel saab Tööinspektsioon volitatud isiku tööelu infosüsteemi kasutanud. Näiteks kui luuakse uus töökeskkonnaspetsialisti või muu volitatud isiku rolli äriühing, siis peab tööelu infosüsteemi sisenema esmalt määrata. Pärast volitatud isiku andmete (sh tema juhatuse liige, kes saab määrata, kellele ja mis ulatuses annab isikukoodi) sisestamist on volitatud isikul juurdepääs ta ligipääsu tööandja kontole tööelu infosüsteemis. olemas. Kuna TeIS kasutab riigi autentimisteenust Meie hinnangul võiks Tööinspektsioon pakkuda võimalust, et TARA, siis volitatud isiku sisselogimise eelduseks juhatuse liige ei pea ise sisenema tööelu infosüsteemi, vaid ta on ID-kaart, Digi-ID, Mobiil-ID või Smart-ID. võib teha volituse, et tema asemel võib infosüsteemi siseneda Kui juhatuse liige on välismaalane, kuid tal on Eestis mõni teine isik, näiteks mõni tööandja töötaja. Selline paindlik väljastatud isikukood ja see on kasutusel ka lähenemine on vajalik näiteks olukorras, kus juhatuse liige on äriregistris, siis on tal ligipääs TeIS-ile olemas. Kui välismaalane ning keelebarjääri tõttu ei soovi ta selle teemaga välismaalasest juhatuse liikmel ei ole Eesti tegeleda. Volituse tegemise vajadus võib tekkida ka juhul, kui väljastatud isikukoodi, siis saab ta  juhatuse liige ei pea vajalikuks ise töökeskkonnaga seotud Tööinspektsioonile esitada volituse töökeskkonna- teemadega tegeleda ning soovib selle ülesande delegeerida spetsialisti või muu volitatud isiku rolli määramiseks. kellelegi teisele. Sellise võimaluse loomisel peaks juhatuse Sellisel juhul peab volitus olema isikule, kellel on liige tegema vaid volikirja ning ta ise ei pea tööelu Eesti isikukood. infosüsteemiga üldse kokku puutuma. Kaubanduskoja ettepanek: Tööinspektsioon võiks anda tööandjale võimaluse valida, kes saab ligipääsu tööelu infosüsteemile. Üldreeglina võiks esmane ligipääs jääda endiselt juhatuse liikmele, kuid juhatuse liikmel peab soovi korral olema võimalik enne tööelu infosüsteemi kasutama hakkamist volitada enda asemel infosüsteemi kasutama mõnda teist isikut. Eesti Kaubandus- 4. Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaeg Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Tööstuskoda TTOS § 17 lg 1 kohaselt kehtivad töökeskkonnavoliniku volitused kuni neli aastat. Samas on töötajate üldkoosolekul Oleme muudatusettepanekuga nõus, kuna voliniku õigus töökeskkonnavolinik enne tähtaega ka tagasi kutsuda ja valimise üle peab otsustama töötajate koosolek. valida uus volinik. Riigile on oluline, et ettevõttes oleks volinik, kes Kaubanduskoda teeb ettepaneku muuta töökeskkonnavoliniku oskab ja soovib töötajate küsimusi lahendada. volitused tähtajatuks. Kui töökeskkonnavoliniku töösuhe lõpeb, Seaduse tasandil ei pea olema seetõttu fikseeritud siis saab töötajate üldkoosolek valida uue voliniku. Samas jääb nimetatud isiku volituste kehtimise tähtaeg. Oluline töötajate üldkoosolekule alles ka õigus igal ajal on, et voliniku töölt lahkumisel, valiksid töötajad töökeskkonnavolinik tagasi kutsuda ja valida tema asemele enda seast uue esindaja. Selles osas abistab uus volinik. Kui tööandja ja töötaja soovivad, siis nad saavad tööandjaid ja töötajaid TeIS, mis saadab tööandjale ka muudatuse korral jätkuvalt valida töökeskkonnavolinikku iga vastavaid meeldetuletusi, kui volinik on jäänud nelja aasta tagant või veelgi sagedamini. määramata. Muudatuse tulemusena väheneks nii tööandja kui ka töötajate halduskoormus, sest puudub vajadus pikendada olemasoleva töökeskkonnavoliniku volitusi, kelle tegevusega on töötajad rahul. Muudatus aitab vähendada ka riski, et ettevõttes ei ole töökeskkonnavolinikku põhjusel, et tööandja ja töötajad on unustanud pikendada voliniku volitusi või valida uut volinikku. Edaspidi saab Tööinspektsioon läbi tööelu infosüsteemi tööandjale tuletada meelde uue töökeskkonnavoliniku valmise vajadust, kui varasema voliniku tööleping on lõppenud. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta TTOS § 17 lg 1 sõnastust järgmiselt:  „(1) Töökeskkonnavolinik on töötajate valitud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtivad tähtajatult.“ Eesti Kaubandus- 5. Töökeskkonnanõukogu liikmete volituste kehtivusaeg Arvestatud. Eelnõu sõnastust muudetud. Vt Tööstuskoda TTOS § 18 lg 2 kohaselt kehtivad töökeskkonnanõukogu liikme põhjendusi töökeskkonnavolinikku puudutava volitused kuni neli aastat. ettepaneku juures. Teeme ettepaneku muuta ka töökeskkonnanõukogu liikmete volitused tähtajatuks samadel põhjustel, mis on toodud töökeskkonnavolinikku puudutava ettepaneku juures. Kaubanduskoja ettepanek: Muuta TTOS § 18 lg 2 sõnastust järgmiselt: „(2) Vähemalt 150 töötajaga ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad tähtajatult. Töötajate esindajad valitakse käesoleva seaduse § 17 lõikes 4 kehtestatud korras.“ Eesti Kaubandus- Täiendavalt märgime, et oleme tööelu infosüsteemi Suur tänu tagasiside ja senise koostöö eest. Tööstuskoda arendamise raames kohtunud ka tööinspektsiooni Väärtustame väga Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajatega ning arutanud infosüsteemi rakendumisega panust infosüsteemi loomise juures ning täname seotud teemasid, eesmärgiga anda omalt poolt võimalikult teid konstruktiivse tegutsemise eest. palju tagasisidet, kuidas luua infosüsteem, mis oleks praktiline ja kasutajamugav ning seda nii mikroettevõtetele kui ka suurettevõtetele. Oleme saanud ka Kaubanduskoja liikmetelt, kellest väga suur osa on just väiksemad ettevõtted, palju tagasisidet ning seda ka tööinspektsioonile edastanud. Tunnustame seejuures tööinspektsiooni, infosüsteemi kaasava arendamise eest ning loodame, et tänane majanduskriisi situatsioon ei saa takistuseks infosüsteemi maksimaalses mahus ja kiirele valmimisele. Tänaste eelduse kohaselt saaks infosüsteemist nii tööandjatele kui tööinspektsioonile praktiline abivahend, mis aitaks parandada töökeskkonna üldist olukorda, ettevõtjate teadlikkust, kuid vähendada ka halduskoormust ja kulusid. Eesti Tööandjate 1. Tööandjad rõhutavad vajadust luua liidestus TEIS ja Arvestatud osaliselt. Keskliit ettevõtte vastava infosüsteemi vahel. Ettevõtete halduskoormuse vähendamiseks kannab See peaks hõlmama nii riskianalüüside sisestamist ja Tööinspektsioon käesoleval ajal kasutuses olevast muutmist, kui ka tööohutusega tegelevate isikute määramist. infosüsteemist ITI töökeskkonnaspetsialistide ja - volinike ning nõukogu liikmete andmed ise üle TeIS- i. Tööandja saab TeIS-is andmed üle kontrollida ja vajadusel täpsustada või muuta andmeid vastavalt tegelikkusele. TeIS-iga liidestamine on võimalik vaid laialt kasutuses olevate infosüsteemidega, eeldab arendusvõimekust ja kulusid nii Tööinspektsioonilt kui tööandjatelt ja infosüsteemide suutlikkust üksteise andmeid töödelda sellisse vormi, et need oleksid teises infosüsteemis loetavad ning töödeldavad. Eesti Tööandjate 2. Arvestades, et suurettevõtetes on kümneid riskianalüüse (nt. Mittearveststud. Üldistatud risksianalüüsi mõistet Keskliit ühes suures pangas 85), siis kõigi nende üles laadimine ning seadus ei sätesta. Uue riskianalüüsi liigi loomine kaasajastamine kahes süsteemis on väga aeganõudev. suurendab halduskoormust (kuna eeldab mitmete Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kehtestada kohustus TeIS riskianalüüside kokkutõstmist ja üldistamist) ega ole keskkonnas üles laadida vaid üks üldistatud analüüs ning kui eesmärgipärane (ei ole vajalik tööandjale ega tööinspektoril on vaja asukohapõhist ja täpsemat infot, siis Tööinapektsioonile). pöördub ta selle saamiseks tööandja poole. Selline üldistatud andmete esitamine infosüsteemi ei kanna ka TeIS-i eesmärki. TeIS-i tuleb tööandjal üles laadida viimati koostatud ja asjakohane ehk kehtiv töökeskkonna riskianalüüs, kui tööandja ei koosta töökeskkonna riskianalüüsi infosüsteemis. Kui ettevõttes on rohkem kui üks kehtiv töökekskonna riskianalüüs, siis tuleb ka need TeIS- i üles laadida. Töökeskkonna riskianalüüsi lisamine TeIS-i lihtsustab ettevõtte suhtlust Tööinspektsiooniga, sh järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimisel jne. Ühtlasi võimaldab see kavandada järelevalvet eelkõige nendesse ettevõtetesse, kes ei ole veel tegelenud  teadlikult töökeskkonnas esinevate ohtudega. Tulevikus on võimalik anda töötervishoiuteenuseosutajale infosüsteemi kaudu riskianalüüsile ligipääs. Eesti Tööandjate 3. TTOS muutmise eelnõu kohaselt tekiks teenuseosutajal ja Mittearvestatud. Mittearvestamist põhjendatud Keskliit tööandjal kohustus vastastikku teavitada oma tegevusega konkreetsete kohustuste lõikes. seotud ohtudest ja tagada, et nende tegevus ei ohusta töötajaid, kellega töötatakse samas töökeskkonnas. TTOS § 12 lõiked 5 ja 6 kohustavad tööandjat Oleme seisukohal, et nimetatud kohustus on liialt koormav teavitama teenuseosutajat, kui ta töötab töökohal neile ettevõtetele, kus on mitmeid koostööpartnereid. koos tööandja töötajatega. Teavitada tuleb 1) Lepingulised partnerid (nt ettevõte ja teenuseosutaja) võiksid töökohal esinevatest ohtudest; 2) ohtude vältimise olla kohustatud teavitama teineteist töökeskkonnas abinõudest ning 3) päästetööde ja esmaabi esinevatest ohuteguritest (nt omavahel sõlmitavas lepingus), korraldusest. kuid oma töötajate juhendamine ja informeerimine peaks jääma teenuseosutaja vastutusvaldkonnaks ja kohustuseks. Tööandja kohustuseks on teavitada konkreetselt töökeskkonnas tööd tegevaid inimesi ja seda nende tervise ning ohutuse huvides. Tegemist on teavituskohustusega, millel ei ole vorminõudeid, st tegemist võib olla suulise vestlusega teenuseosutaja ja tööandja vahel. Näiteks toob tööandja välja, kas midagi võib töökeskkonnas teenuseosutajat ohutada (töökeskkonnas esineb akende vahetamise tõttu tuuletõmbus) ja kuidas ohte vältida (teha töid teises ruumis). Seadus ei eelda, et antud olukorras koostatakse uus riskianalüüs või tutvustakse teenuseosutajale ettevõttes tehtud riskianalüüsi. Oluline on, et tööandja toob välja ohud, mis selle konkreetse teenuseosutaja tööd võivad näiteks antud päeval mõjutada (kui teenuseosutaja on tööl üks päev). Tegemist on minimaalse ennetusabinõuga, mis ei eelda osapooltelt ebamõistlikult koormavaid toiminguid. Lisaks tuleb teenuseosutajat teavitada päästetööde ja esmaabikorraldusest ettevõttes. Antud teavituskohustus eeldab põhilise ja olulise väljatoomist, et ka teenuseosutaja saaks end kaitsta õnnetuse tekkimise eest (nt kus on evakuatsiooniväljapääsud, kas ruumis on esmaabivahendid ja kas läheduses on esmaabioskustega töötaja). Eelnõu ei välista seda, et teenuseosutajat koolitab põhjalikumalt teda ettevõttesse saatnud lepingupartner. Samas on eelnõu eesmärk tagada, et vahetud ning otsesed ohud, mis töötamise päeval töökeskkonnas esinevad, oleksid teenuseosutajale teada. Teenuseosutaja teavituskohustus ja kohustus tagada ohutus TTOS § 12 lõike 8 järgi teavitab teenuseosutaja töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat oma tegevusega seotud ohtudest ja tagab, et tema tegevus ei ohusta töötajaid. Seadus ei näe ka siin teavitamisele ette vorminõuet. Oluline on, et teenuseosutaja teavitab tööandjat, kui tema töö võib kuidagi seada ohtu teised töökeskkonnas töötavad isikud ning teeb endast kõik oleneva, et ohtu enda ning teiste elule ja tervisele vältida. Näiteks, kui tööandja ettevõttes osutab teenust kokk, siis peab ta tagama, et tema töö tulemusena ei saaks põletuskahjustusi samas keskkonnas töötavad isikud. Eelnõu eesmärk on tagada, et vahetud ja otsesed ohud, mis töötamise päeval töökeskkonnas esinevad ning tulenevad  teenuseosutaja tegutsemisest, on töötajatele teada. Eesti Tööandjate 4. TTOS muudatuse eelnõu § 134 lõike 1 kohaselt tööandja Arvestatud. Parandasime eelnõu selliselt, et Keskliit selgitab töökeskkonna riskianalüüsi käigus välja töökeskkonna töökeskkonna parameetreid tuleb mõõta vajadusel, ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab riske seega on eelnõu sõnastus sama, mis kehtivas töötaja tervisele ja ohutusele. õiguses. Mõõtmisvajaduse otsutab tööandja Palume selgitust, kas nimetatud sättes toodud väljend lähtuvalt riskide hindamise tulemustest. „mõõdab nende parameetrid“ tähendab varasema „mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid“ asemel, et tööandjal on kohustus igal juhul alates TTOS muudatuste jõustumisest töökeskkonna parameetreid mõõta (seejuures milliseid parameetreid) või jääb tööandjale võimalus otsustada riskianalüüsi põhjal või selle käigus, milliseid parameetreid on vajalik mõõta. Eesti Tööandjate 5. Eesti Tööandjat Keskliidu liikmed peavad oluliseks luua Nõustume ja täname ettepaneku eest. Rahastuse Keskliit võimalus töötajate tervisekontrolli otsuste digitaalseks olemasolul arendame edasi nii TeIS-i kui tervise vormistamiseks ning edastamiseks läbi ühtse süsteemi. infosüsteemi. Tervisekontrolli digitaliseerimisega Samuti võiks olla võimalus töötajatel täita digitaalses tervise seonduvad arutelud on ministeeriumis käimas. infosüsteemis tervisekontrolli raames esitatavad Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise projekti tervisekontrolli kaardid. raames kavandatakse muu hulgas ka töötaja poolt Hetkel täidab töötaja tervisedeklaratsiooni (tervisekontrolli tervisedeklaratsiooni täitmise muutmist digitaalseks kaardi) paberkandjal või täidab selle arvutis ja allkirjastab sarnaselt mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemise digitaalselt ning ta peab seda tegema iga kord kui läheb raames tervisedeklaratsiooni täitmisega. Käesolev perioodilisse tervisekontrolli. Mõlemal juhul esitab töötaja eelnõu ei käsitle tervisekontrollide töötervishoiuteenuse osutajale dokumendi paberkandjal ning digitaliseerimisega seonduvat. tal puudub võimalus täita seda elektroonselt (autojuhi lubade taotlemisel nt on võimalik tervisedeklaratsioon täita digitaalses tervise infosüsteemis). MTÜ 1. Kindlasti toetame bürokraatia vähendamist ja elektrooniliste Mittearvestatud. On oluline, et TeISis sisalduks Töökeskkonna vahendite kasutusele võtmist. Küll aga ei tohi uued aja- ja asjakohane teave, kuna sellest lähtuvalt Praktikud töövahendid ja protsessid muuta ettevõtete senist otsustab Tööinspektsioon järelevalve vajaduse. töötervishoiu ja tööohutuse korraldust keerulisemaks ja Tööinspektsioonil on õigus läbi viia nii etteteatamata ajamahukamaks. Paljudel suurtel ettevõtetel/ kui ka etteteatamisega kontrolle. organisatsioonidel on oma programmid ja süsteemid välja töötatud ning mitmes süsteemis info haldamine võtaks väga TeIS eesmärgiks olla abivahend tööandjale, kes palju aega. saab töökeskkonnaga seonduvaid kohustusi  süsteemi abil täita. TeIS-i tuleb tööandjal üles Seaduse muutmiskava seletuskirjas olete näinud ette, et TeISi laadida viimati koostatud ja asjakohane ehk kehtiv tuleb üles laadida viimane kehtiv riskianalüüs ja muud töökeskkonna riskianalüüs, kui tööandja ei koosta dokumendid. töökeskkonna riskianalüüsi infosüsteemis. Töökeskkonna riskianalüüsi lisamine TeIS-i Ettepanek: Selleks, et ettevõtted, kellel on kasutusel toimivad lihtsustab ettevõtte suhtlust Tööinspektsiooniga, sh programmid ja süsteemid, ei peaks paralleelselt haldama mitut järelevalve läbiviimisel, tööõnnetuste ja süsteemi, teavitate tööandjat 2 nädalat enne järelevalve kutsehaiguste uurimisel jne. Ühtlasi võimaldab see alustamist ning palute dokumendid süsteemist üle vaadata kavandada järelevalvet eelkõige nendesse ning täiendada. ettevõtetesse, kes ei ole veel tegelenud teadlikult töökeskkonnas esinevate ohtudega. Tulevikus on võimalik anda töötervishoiuteenuseosutajale süsteemi kaudu riskianalüüsile ligipääs. MTÜ 2. Samuti tervitame järelevalve osaliselt elektrooniliseks viimist Selgitame. Eelnõu kohaselt tuleb TeISi üles laadida Töökeskkonna ja sellega kohapeal viibimise aja vähendamist. viimati koostatud ja asjakohane ehk kehtiv Praktikud Meile jäi veidi arusaamatuks, milliseid dokumente täpsemalt töökeskkonna riskianalüüs. Samuti jäävad kehtima peab süsteemi üles laadima. seni kehtinud kohustused teatada Kõikide töötajate juhendamiste kaartide, tervisekontrolli Tööinspektsioonile ettevõttes määratud otsuste jne üleslaadimine oleks väga tülikas ning ettevõtted, töökeskkonnaspetsialistist, töökeskkonna-volinikest kes kasutavad muid TTO haldamise programme ei sooviks ja töökeskkonnanõukogu liikmetest. seda paralleelselt teha. Ettepanek: Enne järelevalvemenetluse alustamist teavitate Kui tegemist ei ole etteteatamata kontrolliga, siis soovitud dokumentidest, nt konkreetsete töötajate tööinspektorid teavitavad tööandjaid juhendamiste kaardid, tervisekontrolli otsused ning teatud järelevalvemenetluse alustamisest, edastades ajavahemiku jooksul saab ettevõte need enne järelevalve selleks järelevalvemenetluse alustamise teate. alustamist TeISi üles laadida. Järelevalvemenetluse alustamise teates on välja toodud, mis dokumentidega soovitakse järelevalvemenetluse käigus tutvuda. Tööandjal on võimalik laadida dokumendid, millega tööinspektor soovib tutvuda, enne kontrolli läbiviimist TeIS-i. MTÜ Mõned küsimused, mis vajavad meie arvates veidi selgitamist Selgitame. Töökeskkonna 1. Kuidas kujuneb riskihinne välja juhul, kui süsteemis on 1. Tööandja kohustus on tagada, et infosüsteemis Praktikud küll riskianalüüs olemas, aga ei ole võib-olla kõige uuem? oleks kehtiv riskianalüüs. Tööinspektsioon saab Kuidas saadakse aru, et tegemist on tõesti viimase indikatsiooni võmalikust probleemist vihje/kabuse riskianalüüsiga? laekumisel, tööõnnetuse teate saamisel või  2. Palju küsitud küsimus andmete säilitamise kohta. uurimismenetluse alustamisel või muul põhjusel Kuidas tagate andmete säilitamise? Soovides suurtes järelelvalve alustamisel. See käivitab edastised kogustes infot talletada, siis kas on siin midagi, mida tööandjad tegevused ja suhtluse ettevõttega TeIS-is sisalduva peaksid teadma, nt mahupiirang vms? riskianalüüsi asjakohasuse teemal. 3. Arvestades, et ka töötajatel on süsteemi ligipääs, siis kas saab eeldada, et TeIS on ühendatud TÖR-ga? Tööandjad 2. Andmed (nt riskianalüüs või järelevalve- ei pea looma kasutajaid töötajatele? menetlusega seotud dokumendid) säilitatakse vastavalt andmete säilitustähtaegadele. Andmed on süsteemis varundatud, mis tagab andmete säilimise võimalike probleemide korral. TEIS hakkab võimaldama dokumentide üleslaadimist vastavate funktsionaalsutse kasutuselevõtul – näiteks riskianalüüsi teenuse lisamisega iseteenindusse tekib võimalus laadida failina üles riskianalüüs ja sellega seotud dokumendid (nt mõõtmisprotokollid). Menetluse alustamisel märgib tööinspektor, mis dokumentidega ta soovib kontrolli käigus tutvuda, kuid neid dokumente säilitab TEIS kui menetluse juurde kuuluvaid dokumente. Oleme arvestanud, et iseteeninduse kaudu laetakse üles suur hulk dokumente (nt riskianalüüse) ja vajadusel saame mahte suurendada. 3. TeIS on ühendatud töötamise registriga ja kõik ettevõtte töötajad saavad süsteemi ligipääsu automaatselt. Tööandja ei pea töötajatele kasutajakontosid käsitsi looma. Süsteemis on erinevatel kasutajagruppidel erinevad õigused andmetele juurdepääsuks. Töötajad näevad neid andmeid, mis on tööandjal kohustuslik töötajatele teatavaks teha (eeldusel, et need andmed on süsteemis olemas). MTÜ Teenuseosutajate lisamine seadusesse Selgitame. Töökeskkonna Tervitame teenuseosutajate lisamist seadusesse. Teadlikud 1. Teenuseosutajate teavitavad üksteist tööst Praktikud ettevõtted juba täna reguleerivad teenuseosutajatega seotud tulenevatest ohtudest neile kõige sobivamal viisil (nt suuliselt või ka soovi korral kirjalikult). Eesmärk on,  töötervishoiu- ja tööohutusalaseid tegevusi, kuid on kindlastiet teenuseosutajad oleksid teavitatud eelnõus suur hulk ettevõtteid, kes sellele täna tähelepanu ei pööra. sätestatud nõuetest, kuid eelnõu ei näe ette 1. Sooviksime lähemalt teada, kuidas toimub teavitamise vormi ja täpseid tingimusi, jättes selle teenuseosutajate omavaheline ohtudest teavitamine. konkreetsete poolte otsustada. Teenuseosutajad 2. Kas selle kohta tuleb kuhugi (nt TeISi) mingi märge peaksid lähtuma konkreetsest asjaoludest ja sellest, teha? mis on antud olukorras kõige mõistlikum. Näiteks, 3. Kas mõlemad pooled peavad käima TeIS-s kas piisab suulisest infost (nt üks teenusepakkuja kontrollimas? teavitab teist, et kasutab järgmisel päeval 4. Tuleb see kuidagi kirjalikult fikseerida? mürarikast seadet) või vajab olukord põhjalikumat teavitust (tööd tehakse pikemalt ühel projektil ning ohte on mitmeid, nt erinevad teenusepakkujad ühel ehitusobjektil). 2. - 3. Teenuseosutajad ei pea TeIS-i tegema märget selle kohta, kas teenuseosutajad on üksteist ohtudest teavitanud. Ohtudest teavitamise kohustuse täitmist kontrollib Tööinspektsioon järelevalvemenetluse käigus. 4. Eelnõu ei näe ette teavitamise kirjalikku fikseerimist, küll aga tuleb Tööinspektisooni poolt läbiviidava järelevalvemenetluse raames tõendada, et seaduses sätestatud kohustusi on täidetud. Eesti Väike- ja 1. Olulisima argumendina TEIS (tööelu infosüsteem) Selgitame. Keskmiste juurutamisel toovad VTK koostajad välja üldise Ettevõtjate töökeskkondade madala ohutustaseme ning 1. Tagasiside väljatöötamise kavatsusele Assotsiatsioon Tööinspektsiooni suutmatuse teostada järelevalvet kõigi ettevõtete üle, kes täna kehtiva TTOS järgi peaksid alluma Olete kommenteerinud töötervishoiu ja tööohutuse Tööinspektsiooni järelevalvele. seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust (VTK). Lahendusena näevad VTK koostajad kõigi eelnimetatud Oleme koostanud nüüdseks VTK põhjal ettevõtete kohustuslikku liitmist TEIS-i ning seeläbi töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise Tööinspektsiooni „lihtsamat ligipääsu“ ettevõtete eelnõu ja seletuskirja, mis oli kommenteerimiseks ohutusalasele dokumentatsioonile. Seeläbi loodetakse üleval alates 12.03.2020.a eelnõude infosüsteemis vähendada tööõnnetuste arvu. ja mille kohta edastasime teile 12.03.2020 kirja, kus palusime tagasisidet eelnõule (täiendava kirja Oleme seisukohal, et enne sellise kohustusliku e- saatsime 19.03.2020, kus pikendasime eelnõule tööinspektsiooni loomist on asjakohane meenutada, et tagasiside andmise tähtaega tulenevalt COVID-19 tööandjatel puudub täna ja eeldatavasti ka tulevikus vajadus põhjustatud eriolukorrast). Eelnõude infosüsteemis pidevalt Tööinspektsiooniga suhelda (erinvalt näiteks Maksu- on VTK ja eelnõu samal lehel, kuna on omavahel ja Tolliametist kellele tuleb igakuiselt esitada seotud dokumendid. Reeglina eelneb igale eelnõule maksudeklaratsioone). Seega, TEIS-iga sundliitmine tekitab VTK. VTK käis kooskõlastusringil eelmisel aastal. paljudele mikro- ja väike-ettevõtetele mõttetu lisahalduskoormuse. 2. Tööõnnetuste statistika Seda on lihtne mõista kui vaatate VTK-s esitatud alusandmeid Statistikaameti andmete pinnalt on järeldatav, et (Eestis on 2018. aasta seisuga kokku rohkem kui 131 000 tegelikult on nii töökeskkonnaga seotud ohuolukordi asutust/ettevõtet. Tööinspektsioon teostab järelevalvet nende kui tööõnnetusi kordades rohkem kui registreeritud ettevõtete üle, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja tööõnnetusi, kuid need jäetakse fikseerimata. või on töötajatena tegevad juhatuse liikmed. Selliseid ettevõtteid oli 2018. aastal 56 683, 3. Suhtlus Tööinspektsiooni ja ettevõtjate vahel töötajaid nendes kokku ca 552 000. Tööõnnetusi registreeritakse aastas ligikaudu 5000.) Tööinspektsiooni iga-aastased ülevaated annavad Isegi, kui võtame eelduseks, et osa tööõnnetusi jääb aimu, kui suur osa Eesti ettevõtetest puutuvad registreerimata, siis on selge, et enamikes ettevõtetes ei juhtu tegelikult kokku Tööinspektsiooniga ning millised õnneks kunagi ühtki tööõnnetust ja seetõttu puudub enamikel vajadused ja ootused ettevõtetel riigile ettevõtetel ka igasugune vajadus suhelda Tööinspektsiooniga Tööinspektsiooni tegevuste näol sisuliselt on muul põhjusel kui ainult riikliku järelevalvemenetluse käigus. (https://www.ti.ee/fileadmin/user_upload/failid/doku mendid/Meedia_ja_statistika/Uuringud_ja_uelevaat Eeldagem korraks, et Tööinspektsiooniga suhtlemise ed/TOOKESKOND_A4_2020_eestikeeles.pdf). vajadus on tingitud vajadusest pädeva nõustamisteenuse või teavituse järele – selleks aga ei ole vaja kohustuslikku Töökeskkonna ülevaadete põhjal saab väita, et liitumist TEIS-ga ning ettevõtte ohutusalaste dokumentide suuremal osal Eesti ettevõtetest on üleslaadimist sellesse süsteemi. Tööinspektsiooniga kontakt olemas, sageli korduv Tööinspektsiooni koormuse vähendamiseks (VTK-s on ning seda mitte ainult järelevalve vaates, vaid ka kirjeldatud, et ettevõttes kohapeal järelevalvetoimingute infomaterjalide otsimise (Tööelu portaal, läbiviimine toob kaasa tööinspektori sõidu- ja ajakulu) on Tööinspektsiooni koduleht), nõustamise ja ka kõigepealt vajalik Tööinspektsiooni töökorralduse põhjalik töövaidluste lahendamise kaudu. hindamine - kas ikka on tööinspektoril Põlvast vaja sõita Tallinna ettevõtteid inspekteerima või Paide inspektoril Ida- 4. TeIS andmete sisestamine Virumaale? Tõenäoliselt on töökorralduse hindamine vajalik ja selle Süstemaatilisus, millega tööandjatel tuleb TeIS-is tulemusena võiks vabaneda tööinspektoritel ajaressurssi tõesti tegeleda, ei ole võrreldav Maksu ja Tolliameti vajalike järelevalvemenetluste läbiviimiseks. infosüsteemiga, kus ettevõtjatel on toimetamist iga kuu. Järgmise sammuna, enne käesoleva VTK-ga edasiliikumist Tööandjal on kohustus koostada riskianalüüs TeIS- oleks vaja põhjalikult ümber hinnata, millised ettevõtted is või panna see TeIS-i üles (juhul, kui riskianalüüsi kuuluvad Tööinspektsiooni järelevalve alla. Kas tegemiseks ei soovita kasutada TeIS-is olevat mikroettevõtted, kus ainsaks töötajaks on juhatuse liikmed töövahendit). Muid kohustusi tööandjale (selliseid ettevõtteid on Eestis kümneid tuhandeid), peaksid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega olema Tööinspektsiooni järelevalve objektiks? ette ei nähta, kuid jäävad kehtima seni kehtinud Oleme juhatuse liikme töösuhte vormi (juhatuse liikme leping kohustused teatada Tööinspektsioonile ettevõttes vs. tööleping) tõstatanud ka töötuskindlustuse seaduse määratud töökeskkonnaspetsialistist ja valitud töö- muutmise kontekstis. keskkonnavolinikust ning töökeskkonnanõukogu Ehk on täna, COVID-19 kriisi taustal see hetk, kus liikmetest. peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – milline on 21. sajandil Seega, kui tööandjal on riskianalüüs TeIS-i esitatud iseendale tööandjaks oleva inimese suhe oma ühinguga ning spetsialist ja esindajad süsteemi sisestatud, on ning kas selliste iseendale tööandjaks olevate ettevõtjate edasi tema enda otsustada, kui sageli ta süsteemi kontrollimine Tööinspektsiooni poolt on aja- ja kasutamist vajalikuks peab. Näiteks võib tööandjal asjakohane? Sellise, riigi seisukohalt ainetu olla vaja siseneda TeIS-i, kui ta soovib oma järelevalvetegevuse lõpetamine annaks riskianalüüsi uuendada (nt kui töökeskkonnas on Tööinspektsioonile olulist ajaressurssi tegeleda nende toimunud muutused, mille puhul on kehtiva õiguse ettevõtetega, mida tõepoolest on vaja kontrollida. kohaselt vajalik riskianalüüs üle vaadata). Peaksime küsima, millist turvatunnet ühiskonnale annab see, kui iseendale tööandjaks olev juhatuse liige kulutab 5. Tööelu infosüsteemi eesmärk oma aega ja raha, et koostada iseenda tegevusele riskianalüüs ja ohutusjuhendid; viia läbi iseenda TeIS-i ei looda ainult järelevalve läbiviimiseks, vaid juhendamine; määrata iseennast süsteemi laiem eesmärk on eelkõige töökeskkonnaspetsialistiks ja esmaabiandjaks? ennetustegevuste läbiviimine ja ettevõtjatele VTK 3. leheküljel kirjutate, et vähene teenistujate hulk ja hetkel asjakohase info jagamine sektoripõhiselt. olemasolevad järelevalve teostamise viisid seavad piirid Tööinspektsiooni järelevalve mahtudele. Tööinspektsioonis oli TeIS on tööandjale kasutatav iseteenindusena ning 2018. aasta seisuga üks järelevalveametnik järelevalve alla annab ettevõtjale selge ülevaate, mida riik kuuluva 1133 ettevõtte ja 11083 töötaja kohta, mistõttu ei jõuta tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas olemasolevate vahenditega igal aastal piisava arvu ootab ning võimaldab ühtlasi ka selleks vajalikud ettevõteteni. tegevused senisest lihtsamalt ära teha. Samal ajal on Tööinspektsiooni peadirektor 06.04.2020. a allkirjastanud käskkirja nr 1.1-1/24 „Tööinspektsiooni struktuuri Tegemist on eelkõige riigi poolt pandud kohustuste ja teenistuskohtade koosseisu muutmine alates 15. aprillist täitmise hõlbustamiseks loodud abivahendiga, mille 2020” – selle käskkirja kohaselt on Tööinspektsiooni struktuuris oluliselt vähendatud järelevalvet teostavate juurde hakkab muuhulgas kuuluma töökeskkonna tööinspektorite arvu ning suurendatud hüppeliselt riskianalüüsi funktsioon. nõustamisjuristide ametikohti. Seega tekib küsimus – kas 15.04.2020.a. jõustunud struktuurimuutus ei olnud VTK Tööandja suhtlus Tööinspektsiooniga hakkab koostamise hetkel teada? Täna ei tundu TTOS-i muutmine loodava infosüsteemi abil toimuma kasutajale VTK-s pakutud kujul kuigi põhjendatud kuna Tööinspektsiooni mugavalt läbi iseteeninduse. Süsteem hoiab juhtkond on seisukohal, et järelevalvet teostavaid ametnikke ettevõtte seisundil silma peal ja puuduse on lausa ülearu. tuvastamisel annab sellest tööandjale teada koos edasiste juhistega. Eestis on suur hulk ettevõtjaid, kes isegi ei tea, et neil on töökeskkonnaga seotud kohustusi ning see teadmine tekibki alles siis, kui kahjulik tagajärg on saabunud. Näiteks, kui ettevõttel on määramata töökeskkonna- spetsialist, siis süsteem teavitab sellest puudusest ettevõtjat. Kui töökeskkonnaspetsialisti rolli täitev töötaja lahkub töölt, palub süsteem määrata tema asemele uue töötaja töökeskkonnaspetsialisti rolli täitma. Automaatteavituse abil on ettevõtjal mugav oma töökeskkonna ja töötervishoiu teemadel silma peal hoida ja teha aegsasti kõik vajalikud tegevused, et töökeskkond oleks ohutu ning töötajate elu ja tervis oleks kaitstud. 6. Halduskoormus Me ei jaga seisukohta, et TEIS kasutuselevõtt suurendab väikeettevõtete halduskoormust, vaid näeme, et infosüsteem väheneb koormust pikemas perspektiivis märgatavalt. Paljud kuni 10 töötajaga väikeettevõtted on aastaid, jäänud kõrvale Tööinspektsiooni vaateväljast. Tööinspektsiooni iseteeninduse kasutuselevõtuga satuvad nad ootamatult uude ja harjumatusse olukorda ning peavad asuma töötervishoiu ja tööohutusega tegelema läbimõeldult ja süstemaatiliselt. Tegemist ei ole halduskoormuse tõusuga vaid kehtiva õiguse sisulise rakendamisega. 7. Tööinspektsiooni järelevalve Sotsiaalministeerium on Tööinspektsiooni peadirektorile antud mandaadiga ette näinud, et inspektsioon suudab järelevalvega hõlmata vähemalt 7% Eesti ettevõtetest. Need on eelkõige juhtumid, kus tööinspektor külastab ettevõtet. Järelevalve läbiviimine ei ole pelgalt number, vaid tegemist on tugevalt ennetava meetmega, mis aitab ära hoida nii tööõnnetusi kui kutsehaigestumisi ehk suunab tööandja tegutsema esmatähtsate ja vajalike küsimustega. Loodav infosüsteem võimaldab TTOS formaalsete nõuete täitmist kontrollida ilma ettevõtte külastuseta ehk kontakteeruda ettevõttega automaatselt juhtudel, kui näiteks töökeskkonna eest vastutav isik on määramata või töökeskkonna riskanalüüsi kohta ei ole süsteemis ühtegi jälge. See võimaldab tõsta teadlikkust ja juhtida tähelepanu senisega võrreldes kordades rohkemates ettevõtetes, samas ei pea aga raiskama tööinspektorite niigi piiratud ressurssi, vaid nemad saavad keskenduda suurema rikkumise riski või töökeskkonna ohuga ettevõtetele. 8. Tööinspektsiooni töökorraldus Tööinspektorid on väljendanud oma seisukohta, et pikemad sõidud ei ole olnud takistuseks töö tegemisel. Tööinspektorid peavad sõitma niikuinii, erinevus vaid sõidetud maa pikkuses ja sõidukulud. Teine võimalus praeguse töökorralduse juures oleks tööinspektorite arvu mitmekordistamine. See oleks paljukordselt kulukam (palgad, töökohad, töövahendid, sh ka täiendavad sõiduvahendid). TeIS iseteenindus on universaalne lahendus nii riigi kui ka iga tööandja kulude ja muude ressursside kokkuhoiuks. Tööinspektorid tõid ka välja, et sõitmine on küll kohati kurnav, aga teostatav ning seda kompenseerib paljugi see, et nad saavad oma tööaega ise planeerida. Lisaks, kui vaadata ettevõtete paiknevust Äriregistri järgi, siis suurem osa Eesti ettevõtetest tegutseb Tallinnas ja Harjumaal, mis tähendab, et tööinspektorid peaksidki olema teenistusse võetud vastavalt ettevõte asukohale, kuid sel juhul tuleb ikkagi sõita Eesti teistesse piirkondadesse, et tagada kaetus ja ikkagi kontrollida ettevõtteid. See ei lähe aga kokku ei riigi regionaalpoliitiliste eesmärkidega (teenistuskohtade suurtest tõmbekeskustest väljaviimine) ega ka põhimõttega, et anda inimestel võimalus teha tööd oma kodule kõige lähemas kontoris. 9. Tööinspektorite arv Tööinspektsioon ei ole seni suutnud täita Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitust, et iga 10 000 töötaja kohta oleks 1 tööinspektor. Eesti suuruses riigis ning riigi piiratud ressursse arvestades jääbki see ilmselt alatiseks soovituseks, seega peab riik mõtlema muudele e-riigile kohastele innovaatilistele lahendustele, mis kannaksid tööinspektori tegevuse peamist eesmärki – ennetada uute õnnetuste tekkimist ja töötaja tervise kahjustumist. TeIS annab hea võimaluse selle eesmärgi täitmiseks. 10. Tööinspektsiooni struktuurimuudatused COVID-19 tulemusel on Eesti ettevõtete arv hakanud olulisel määral vähenema ning väheneb lähikuudel veelgi. Keegi ei suuda hetkel ennustada, kui paljud registreeritud ettevõtetest jätkab tegevust ja mil määral tuleb tööturule uusi ettevõtjaid. Riigi süsteemid peavad olema nii paindlikud, et muutustega kaasa minna. Kui tööinspektor ei saa nakkusohu tõttu kontrollima minna, ei ole riigi vaates eesmärgipärane ka ametnikku teenistuses hoida. Tööinspektsioon reageeris vastavalt olukorrale ning tegi aprillikuus otsused, et suunata ressurss teenustesse, mille koormus tõusis ootamatult ja märkimisväärselt. See otsus on ennast õigustanud. Tänu järelevalve ressursi kärpimisele tekkis juurde nõustamise võimekus COVID-19 kriisiolukorras ehk inimesed ja tööandjad, kes vajasid riigilt eriolukorras abi töösuhte ja töökeskkonnaga seotud otsuste tegemiseks said selle tänu uutele nõustajatele. 11. Ühe töötajaga ettevõte Tööinspektsiooni esmase tähelepanu all ei ole paari töötajaga ettevõtted. Küll aga peab tööandja olema kursis töötervishoiu ja tööohutuse nõuetega ning neid järgima, kui ettevõttes on üks või rohkem töötajaid ja seda selleks, et ta enda ja/või teiste isikute, kellega koos ta ühes töökeskkonnas töötab, tervist ei ohustaks. Töötervishoiu ja -ohutuse reeglid  ei ole ette nähtud selleks, et tööandja koostaks pabereid. Oluline on, et töötajad oleksid teadlikud ohtudest ja nende tervis töökeskkonnas hoitud (ja seda sõltumata töötajate arvust ettevõttes või sellest, kas nad on juhatuse liikmed või mitte). Mida vähem on ettevõtjal töötajaid, seda kergemalt on tal võimalik ka oma kohustusi täita, nt ei pea töökeskkonnas tehtud riskide hindamine olema mahukas dokument. TeIS abil saab tööandja teha kaardistuse kiirelt ja lihtsalt, tuues esile olulisimad ohud. Ohutusjuhendid tuleb koostada vaid siis, kui reaalselt vajalik, nt ettevõttes on töövahendeid, mille kasutamine võib olla ohtlik (vt eelnõus täpsustatud sõnastust ohutusjuhendi koostamise osas). Seaduse rakendamisel saavad nii tööandja kui Tööinspektsioon juhinduda mõistlikkuse põhimõttest, nt ole eesmärgipärane esmaabiandja määramine ühe töötajaga ettevõttes, arvestades, et üks töötaja ei saa iseendale igas olukorras esmaabi anda. Ühe töötajaga ettevõttes, kus juhatuse liige on ka ainus töötaja, vastutab ta ise oma tervise hoidmise eest (teeb endale ise selgeks, kuidas ohutult seadmega töötada jne). Eesti Väike- ja 2. Tervisekontrolli otsuste ja tööõnnetuse arstiteatiste Selgitame, et tervisekontrolli otsuste digitaalseks Keskmiste elektrooniline käsitlemine muutmine toimub eraldiseisva projekti raames ja ei Ettevõtjate EVEA on päri, et tervisekontrolli otsused peaksid olema ole käesoleva eelnõu osaks. Tervisekontrolli otsuste Assotsiatsioon vormistatud elektrooniliselt ning liikuma otse patsiendi (töötaja) digitaliseerimisega võimaldatakse edaspidi digilukku. töötervishoiuarstil sisestada tervisekontrolli otsused Sama ka tööõnnetuse arstiteatisega. tervise infosüsteemi ning luuakse võimalus TeIS-il Eelnimetatud infotehnoloogilised lahendused ei eelda meie pärida tööandjale vajalikke andmeid otse tervise hinnangul VTK-s väljapakutud TEIS-i kohustuslikuks muutmist. infosüsteemist ning kuvada need tööandjale TeIS- Samuti on teada, et Sotsiaalministeerium tegeleb täna is, vähendades seeläbi nii töötervishoiuarstide kui töötajate tervisekontrolli korralduse analüüsiga, et jõuda ka tööandjate halduskoormust, mis kaasneb paberil mõistlikumate, Eesti ettevõtete vajadusi ja võimalusi ning  regionaalset paiknemist arvestavate lahendusteni. Käesoleva tervisekontrolli otsuste koostamise, edastamise ja VTK-ga me siin eesmärgile lähemale ei jõua. töötlemisega. Tööõnnetuste teemas on äärmiselt oluline kõigepealt korrastada tööõnnetuste raskusastme määramise metoodika. Tööõnnetuste teatiste eletrooniline töötlemine on Küsimus, kas raske tööõnnetus peaks olema samastatav kavas luua edasiste TeIS-i arenduste raames ja ei raske kehavigastusega karistusõiguslikus mõttes, vajab ole käesoleva eelnõu osaks. läbimõtlemist. Või peaks raske tööõnnetusena käsitlema neid juhtumeid, kus töötaja on töövõimetu vähemalt 7 päeva? Tööõnnetuste raskusastmete ülevaatamist kaalume Sealt edasi saaksime liikuda otstarbekama uurimismenetluseni järgmises etapis, kus tegeletakse tööõnnetuste ning seeläbi hoida kokku ka Tööinspektsioonis tööõnnetuste teavitamise digitaliseerimisega. uurimisega tegelevate ametnike aega. Eesti Väike- ja 3. EVEA ei toeta TTOS muutmise väljatöötamise kavatsust Vaata vastuseid esimesele EVEA tõstatatud Keskmiste pakutud kujul (kohustuslik TEIS) kuna see suurendaks küsimusele. Ettevõtjate põhjendamatult tuhandete mikro- ja väikeettevõtete Selgitame, et olete kommenteerinud töötervishoiu ja Assotsiatsioon halduskoormust. Oleme seisukohal, et enne vajab põhjalikku tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsust analüüsi Tööinspektsiooni järelevalve korraldamine ning (VTK). Oleme koostanud VTK põhjal töötervishoiu järelevalve alla kuuluvate ühingute valim. ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu ja EVEA palub end kaasata edaspidisesse TTOS muudatuste seletuskirja, mis oli kommenteerimiseks üleval väljatöötamisprotsessi. Oleme valmis konstruktiivselt esitama eelnõude infosüsteemis. oma ettepanekuid ning arutama pakutud lahendusi. Eesti Põhiseaduse paragrahvi 29 kohaselt töötingimused on riigi Arvestatud. Eelnõu on täiendatud töösuhteid Ametiühingute kontrolli all. Riiklikku järelevalvet töötingimuste üle teostab reguleerivate seaduste (töölepingu seadus, Keskliit Tööinspektsioon. Tööinspektsiooni järelevalve ei saa olla ametiühingute seadus, töötajate usaldusisiku seadus, töötajate üleühenduselise kaasamise tõhus kui reaalselt karistusi ei määrata või kui karistused on seadus) muutmisega ja trahvimäärasid on sümboolsed. Seetõttu on oluline, et karistused seadustes oleks suurendatud. Trahvimäärad ühtlustatud korrektselt sõnastatud ja rahaliste karistuste määrad oleks töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud mõistlikud. määradega. Riigikohus on leidnud otsuses 4-17-3766, et tööandja kohustuse rikkumisel ettenähtud väärteokaristused ei ole sõnastatud korrektselt. Sotsiaalministeerium on tulenevalt sellest juba esitanud ettepanekud Riigikogule erinevates tööõigust reguleerivates seadustes olevates väärteo sätetes termini „tööandja“ muutmiseks, et selle kaudu tagada Tööinspektsiooni karistusfunktsiooni efektiivne rakendamine. Samas rahatrahvide määrad seadustes ei muutu. Töölepingu seaduses kehtib alates seaduse jõustumisest 01.07.2009 maksimaalne rahatrahv tööandjale kuni 100 trahviühikut (hetkel 400 eurot) ja juriidilisele isikule kuni 1300 eurot. Samades määrades rahatarve sisaldab ka ametiühingu seadus. EAKLi hinnangul on rahatrahvi määrad eelnimetatud seadustes ebamõistlikult madalad. Töötajate õigused on kaitseta, kui seadustes olevaid sanktsioone ei ole võimalik kohaldada ja rahatrahvi määrad ei motiveeri tööandjaid seaduskuulekalt käituma. Palume võimalikult kiiresti algatada seaduse eelnõu sanktsioonide muutmiseks tööõigust reguleerivate seadustes (töölepingu seadus, ametiühingu seadus, töötajate usaldusisiku seadus jt).  RAKENDUSAKTI KAVAND 18.05.2020 SOTSIAALMINISTER MÄÄRUS Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 alusel. § 1. Sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valitsuse 17. oktoobri 2007. a määruses nr 67 „ Tööinspektsiooni põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Tööinspektsiooni põhiülesanneteks on töökeskkonnapoliitika elluviimine, järelevalve töökeskkonnas töötervishoidu, tööohutust ja töösuhteid reguleerivate õigusaktide nõuete täitmise üle töökeskkonnas ning töövahendusteenust osutavate ja renditööjõudu vahendavate ettevõtjate majandustegevuse nõuete ja piirangute täitmise üle. Üldsuse, töötajate ja tööandjate teavitamine töökeskkonna ohtudest ning töövaidluste lahendamine ja lepituste läbiviimine kohtuvälises töövaidlusi töövaidlusorganis.“; 2) paragrahvi 9 punktist 1 jäetakse välja sõna „riiklikku“; 3) paragrahvi 9 punktist 9 jäetakse välja sõnad „või kooskõlastuse“; 4) paragrahvi 12 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) ennetusosakond, mille põhiülesanded on isikutele selgituste andmine töökeskkonna ja töösuhte nõudeid reguleerivate õigusaktide rakendamise kohta, sealhulgas selgitustaotlustele ja teabenõuetele vastamine; töökeskkonna konsultandi teenuse pakkumine, sealhulgas töökeskkonnaalane tööandjatele suunatud ennetus- ja teavitustöö ning töötajate nõustamine oma pädevuse piires; ennetus- ja teavitustegevuste elluviimine koostöös teiste osakondadega, sealhulgas infohommikute korraldamine, messidel osalemine, kodanike vastuvõttude korraldamine ja läbiviimine, infotelefoni töökorralduse koordineerimine ja infotelefonile vastamise tagamine, inspektsiooni nimel avalike ettekannete tegemine, artiklite kirjutamine ja muude avalikkuse teavitamise tegevuste kavandamine ja elluviimine;“. § 2. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. märtsil.  RAKENDUSAKTI KAVAND SOTSIAALMINISTER MÄÄRUS Töökeskkonna andmekogu põhimäärus Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 241 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Töökeskkonna andmekogu ja selle pidamise eesmärgid § 2. Andmekogu ülesehitus, selle pidamise viis ja andmete õiguslik tähendus § 3. Andmesubjektid 2. peatükk Andmekoosseisud § 4. Üldandmed § 5. Andmed ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsi kohta § 6. Andmed Tööinspektsiooni järelevalvealase tegevuse ja toimingute kohta § 7. Andmed ettevõtte suhtes rakendatud sunniraha kohta § 8. Andmed väärteomenetluse kohta § 9. Andmed töökeskkonnas juhtunud õnnetuse, tööõnnetuse, kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud haigestumise kohta § 10. Andmed tööinspektori nõusoleku ja loa taotluse menetlemise kohta § 11. Andmed Tööinspektsioonile esitatud teadete kohta § 12. Andmed töövaidlusasja lahendamise ja lepitusmenetluse kohta § 13. Andmed kaebuste ja vihjete kohta § 14. Andmed nõustamise ja konsulteerimise kohta § 15. Andmed ennetus- ja teavitustegevuse kohta  3. peatükk Andmete töötlemine § 16. Andmete kandmine andmekogusse § 17. Andmeallikad § 18. Andmete parandamine § 19. Andmetele juurdepääsu tingimused § 20. Andmetele juurdepääsu erisused § 21. Andmete säilitamine ja hävitamine 4. peatükk Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 22. Andmekogu vastutav ja volitatud töötleja § 23. Andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesanded 5. peatükk Andmete kaitse ja järelevalve § 24. Andmekogu turvaklass § 25. Turvameetmed § 26. Järelevalve 6. peatükk Andmekogu rahastamine ja likvideerimine § 27. Andmekogu rahastamine § 28. Andmekogu likvideerimine 7. peatükk Rakendussätted § 29. Määruse kehtetuks tunnistamine § 30. Määruse jõustumine  RAKENDUSAKTI KAVAND VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmisega Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 4 lõike 5, § 5 lõike 2, § 131 lõike 9 ja § 24 lõike 10 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2001. a määruse nr 105 „Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ning töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid“ § 2 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruse nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ muutmine Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999. a määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 punktis 2 asendatakse sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjad (edaspidi FIE)“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud“; 2) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõna „FIE-d“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavad füüsilised isikud“; 3) paragrahvi 6 lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna „FIE-dele“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötavatele füüsilistele isikutele“. § 3. Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ muutmine Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2003. a määruse nr 197 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötamisel plahvatusohtlikus keskkonnas“ § 7 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „„Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse” § 13 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud korras ja tingimustel“. § 4. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruses nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse sõnad „füüsilisest isikust ettevõtjaga“ sõnadega „teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga“; 2) paragrahvi 11 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isikuga toimub olukorras, kus ta töötab samal töökohal koos ühe või mitme tööandja töötajatega, raske või surmaga lõppenud õnnetus, teavitab Tööinspektsioon viivitamata kirjalikult või töökeskkonna andmekogu kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis § 1 lõikes 1 nimetatud teatise saamisest töid korraldavat isikut või tema puudumise korral tööandjat.“; 3) paragrahvi 4 lõike 41 teine lause sõnastatakse järgmiselt: „Kui tööõnnetus toimus teenuse osutamise lepingu alusel töötava isikuga, koostab töid korraldav isik või tema puudumise korral tööandja määruse lisas 3 toodud vormi kohase raporti.“ 4) määruse lisas 1 asendatakse sõnad „Füüsilisest isikust ettevõtja“ sõnadega „Teenuse osutamise lepingu alusel töötav füüsiline isik.“; § 5. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 2021. aasta 1. märtsil. Jüri Ratas Peaminister Tanel Kiik Sotsiaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär