Töö nr 25005170 | 17.02.2026
Väike-Maarja valla tuuleala nr
2 detailplaneering
Lähteseisukohad ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
Tartu 2025–2026
Kaarel Hendrik Zernant | Projekti koordinaator
Ingrid Vinn | KSH juhtekspert
Merlin Kalle | Planeerija
Detailplaneeringu koostamise korraldaja:
Väike-Maarja Vallavalitsus
Pikk 7
Väike-Maarja 46202
Lääne-Viru maakond
[email protected]
Detailplaneeringu koostamise konsultant:
OÜ Hendrikson & Ko
Raekoja plats 9
51004 Tartu
Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik: Enery Estonia OÜ
Telliskivi tn 60/1
10412 Tallinn
Harju maakond
Sisukord
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................... 6
2. DETAILPLANEERINGUST ................................................................................................................................ 7
2.1. Detailplaneeringu ja mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja ulatus, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada......................................................................................................... 7
2.2. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded ...................................................................................... 8
2.3. Ajakava...................................................................................................................................................... 10
2.4. Koostöö ja kaasamine ............................................................................................................................. 10
2.5. Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega ...............................................................14
2.5.1. Euroopa Liidu tasandi strateegilised dokumendid ............................................................................14
2.5.2. Eesti siseriiklikud strateegilised dokumendid ...................................................................................14
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050......................................................................................................14
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) ................................................................. 15
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ........................................................................ 15
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) ............................................................................ 15
Eesti Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ .................................................................................................16
2.5.3. Regionaalsed strateegilised dokumendid ja planeeringud ..............................................................16
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ .....................................................................................................16
Väike-Maarja valla üldplaneering ................................................................................................................. 17
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia ...................................................................................................... 21
Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava .................................................... 21
3. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVATE VÕIMALIKE KESKKONNAMÕJUDE ÜLEVAADE ......... 22
3.1. Üldine hindamismetoodika kirjeldus .................................................................................................... 22
3.2. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale............................................................... 23
3.2.1. Asustus, sotsiaalsed häiringud ............................................................................................................ 23
3.2.2. Müra....................................................................................................................................................... 25
3.2.3. Mõju välisõhu kvaliteedile .................................................................................................................. 26
3.2.4. Varjutamine .......................................................................................................................................... 27
3.2.5. Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja väärtuslikele maastikele .................... 28
3.2.6. Mõju varale ........................................................................................................................................... 29
3.2.7. Infrastruktuur, teede võrk, mobiilside ............................................................................................... 30
3.2.8. Mõjud kliimale...................................................................................................................................... 30
3.2.9. Mõju riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselised ehitised) ........................................... 32
3.3. Mõju looduskeskkonnale ........................................................................................................................ 32
3.3.1. Natura 2000 .......................................................................................................................................... 33
3.3.2. Kaitstavad loodusobjektid................................................................................................................... 34
3.3.3. Linnustik ............................................................................................................................................... 37
3.3.4. Nahkhiired ............................................................................................................................................ 38
3.3.5. Taimestik ja muud loodusväärtused .................................................................................................. 39
3.4. Mõju pinnasele sh niiskusrežiimile, pinna- ja põhjaveele ...................................................................41
3.4.1. Pinnas ja niiskusrežiim..........................................................................................................................41
3.4.2. Pinnavesi ja põhjavesi, hüdrogeoloogia .............................................................................................41
3.4.3. Mõju maavaradele................................................................................................................................ 42
3.5. Jäätmeteke ja ringmajandus................................................................................................................... 42
3.6. Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed ....................................................................... 43
3.6.1. Tehnilised häired, purunemine ........................................................................................................... 43
3.6.2. Reostusoht ............................................................................................................................................ 43
3.6.3. Tulekahju .............................................................................................................................................. 44
3.6.4. Jäätumine .............................................................................................................................................. 44
3.7. Piiriülene mõju......................................................................................................................................... 44
3.8. Kumulatiivne mõju ................................................................................................................................. 45
3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju –
ülevaatetabel ................................................................................................................................................... 46
4. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHTADELE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE
HINDAMISE PROGRAMMILE LAEKUNUD ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD ............................................ 50
5. LISAD ................................................................................................................................................................ 51
Lühendid
AÕKS - atmosfääriõhu kaitse seadus
DP - detailplaneering
KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine
KOV - kohalik omavalitsus
KOV EP - kohaliku omavalitsuse eriplaneering
LS - lähteseisukohad
MaaPS - maapõueseadus
ORME - olulise ruumilise mõjuga ehitis
PlanS - planeerimisseadus
ÜP - üldplaneering
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
6
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
1. Sissejuhatus
Väike-Maarja Vallavolikogu algatas 05.09.2024 otsusega nr 89 tuulepargi detailplaneeringu (edaspidi
DP) koostamise Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud perspektiivsele tuuleenergeetika alale
nr 2. Planeeringuala ligikaudseks pindalaks määrati 1389 ha.
Sama otsusega algatati ka DP-ga kavandatud tegevuse elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegiline hindamine (edaspidi KSH) koos vajalike uuringute teostamisega. DP koostamise huvitatud
isik on Enery Estonia OÜ (registrikood 16269106).
01.11.2024 esitas Sablokesto OÜ Väike-Maarja vallale taotluse algatada DP koostamine sama tuuleala
ulatuses. Kuna Enery Estonia OÜ soovis jätkata DP menetlusega alal, kus Sablokesto OÜ arendushuvi
teada ei ole, siis muutis Väike-Maarja Vallavolikogu 29.11.2024 otsusega nr 96 DP ala piiri, vähendades
planeeringuala pindala ca 670 hektarile.
Planeeringuala muutmise taotluse alusel jääb planeeringuala hõlmama järgmisi katastriüksuseid: Jäätsa
(66001:001:0081), Taavi (66001:001:0088), Lodu (66001:001:0089), Tuuleveski (66001:001:0143),
Triigi metskond 1 (66001:001:0163), Triigi metskond 2 (66001:001:0164), Triigi metskond 3
(66001:001:0165), Triigi metskond 183 (66001:001:0187), Porkuni metskond 97 (92601:001:0043),
Porkuni metskond 100 (92601:001:0046), Triigi metskond 160 (92601:001:0048), Triigi metskond 161
(92601:001:0049), Tapuluha (92701:003:0016), Hindriku (92701:003:0033), Tamme (92701:003:0045),
Vesiroti (92701:003:0047 ja 92701:003:0048), Roostiku (92701:003:0049), Jagori (92701:003:0074),
Tuuliste (92701:003:0102), Käspre (92701:003:0144), Porkuni metskond 76 (92701:003:0156), Porkuni
metskond 83 (92701:003:0164), Vaisvere (92701:003:0182), Porkuni metskond 215 (92701:003:0188),
Mõisaoja (92701:003:0200), Mõisamaa (92701:003:0201), Mõisasoo (92701:003:0220), Raja
(92701:003:0280), Põllu (92701:003:0302), Toomapauli (92701:003:0320), Porkuni metskond 43
(92701:003:0430), Linnamäe (92701:003:0573), Mätliku mõis (92701:004:0013), Lepiku
(92701:004:0050), Farmi (92701:004:0054), Tammeotsa (92701:004:0071), Haava (92701:004:0650),
Kiilihamba (92801:001:0569).
Käesolev dokument koondab detailplaneeringu koostamise lähteseisukohti (edaspidi LS) ja KSH
programmi.
Väike-Maarja Vallavalitsust konsulteerib DP koostamisel ja KSH läbi viimisel OÜ Hendrikson & Ko
meeskond alljärgnevas koosseisus, vajadusel kaasatakse täiendavaid eksperte:
Taastuvenergeetika spetsialist, projektijuht Kaarel Hendrik Zernant
KSH juhtekspert Ingrid Vinn
Keskkonnaekspert (Natura alad) Anni Kurisman
Keskkonnakorralduse spetsialist (kaitstav Kertu Savolainen
loodus ja loomastik)
Keskkonnakorralduse spetsialist (varjutus, müra Veiko Kärbla
ja vibratsioon)
Geoinformaatika spetsialist, kartograaf Jürgen Pikk
Planeerimise projektijuht/planeerija Merlin Kalle
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 7
2. Detailplaneeringust
2.1. Detailplaneeringu ja mõjude hindamise koostamise vajadus, eesmärk ja
ulatus, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada
Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus ja selle koostamise vajadus on eelkõige
üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine.
Tuuleala nr 2 detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärgiks on
kavandada Väike-Maarja valla üldplaneeringuga (kehtestatud 27.03.2024, edaspidi ÜP) tuuleenergia
arendamiseks põhimõtteliselt sobivaks alaks määratud alale nr 2 taastuvenergia kompleks – tuulepark.
Tuulepark on Vabariigi Valitsuse määruse nr 1841 tähenduses mitmest elektrituulikust ning
elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest
koosnev elektrijaam. Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele nr 1022 kuulub tuulepark, mis koosneb üle
30 meetristest tuulikutest, olulise ruumilise mõjuga ehitiste (ORME) nimekirja.
Tuulealale nr 2 algatatud DP territoorium paikneb Varangu, Pikevere, Raigu, Vorsti, Padaküla ja Liigvalla
külade territooriumil, pindalaga ca 670 ha (Joonis 2.1).
Joonis 2.1. Detailplaneeringu ala tuuleala nr 2 paiknemine Väike-Maarja valla territooriumil. Aluskaart: Maa- ja
Ruumiamet, 2025.
Vastavalt Väike-Maarja Vallavalitsuse 05.09. 2024 otsusele nr 89 kavandatakse DP lahendusega rajada
kuni 25 tuulikut, tuulikuid elektri põhivõrguga ühendavad rajatised, määrata hoonestusala, ehitusõigus
ning vajalike rajatiste ja nende juurde kuuluva taristu (ühendusliinid, juurdepääsuteed, hooldusplatsid
jmt) asukoht. Teadaoleva informatsiooni kohaselt on DP lähteseisukohtade ja KSH programmi
1
Vabariigi Valitsuse määrus 26.06.2003 nr 184 „Võrgueeskiri”, RT I, 21.02.2019, 3
2
Vabariigi Valitsuse määrus 01.10.2015 nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“,
RT I, 06.10.2015, 6
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
8
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
koostamise hetkeks huvitatud isik vähendanud kavandatavate tuulikute arvu kuni 20-le. DP koostamise
protsessi etappidest antakse täpsem ülevaade peatükis 2.2.
Tuuleparkide arendamise vajadus tuleneb Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest, millest üks
peamisi on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 80 % aastaks 2050 võrreldes 1990. aastaga ning 70 %
aastaks 2030. Seejuures peetakse tähtsaks, et taastuvenergia arendamisel „panustatakse lahendustele,
mis kasutavad maksimaalselt ära Eesti geograafilistest ning looduslikest tingimustest tulenevaid
võimalusi“ (Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030). Eestis kui tuultele avatud mereriigis on
tuul üks peamisi taastuvenergiaressursse, millele kliimaeesmärkide täitmisel tähelepanu pöörata. Sellest
tulenevalt on tuuleparkide arendamine vältimatu Eesti kliima-ja energiapoliitika eesmärkide
saavutamiseks. Eesti riiklik energia- ja kliimakava seab 2030. aastaks tuuleenergia tootmisvõimsuste
sihttasemeks vähemalt 2000 MW.
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste rajamisega võib kaasneda arvestatav mõju ehitise asukohale ja seda
ümbritsevale maakasutusele. Planeeringu koostamisega on lahutamatult seotud keskkonnamõju
strateegiline hindamise (KSH) protsess. KSH viiakse läbi paralleelselt detailplaneeringu koostamisega,
samuti hinnatakse planeeringu koostamisel asjakohaseid mõjusid, leitakse tuulikutele ja kaasnevale
taristule sobivaimad asukohad ja pakutakse vajadusel välja leevendusmeetmed. KSH eesmärkidest
antakse täpsem ülevaade ptk 3.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule esitati vastuväiteid ja ettepanekuid . Vastuväited võetakse
teadmiseks ja nendes toodud põhjendatud seisukohtadega arvestatakse planeeringu koostamise käigus.
2.2. Detailplaneeringuga lahendatavad ülesanded
Tuginedes Väike-Maarja Vallavolikogu 05.09.2024 otsusele nr 89 tuleb DP-ga lahendada järgmised
ülesanded:
▪ määrata alad elektrituulikute püstitamiseks;
▪ määrata ehitusõigused;
▪ määrata tehnovõrkude trassid ning
▪ määrata teenindusteede võrk.
Tuulikute maksimaalne taotletav tipukõrgus (koos labadega) on maapinnast kuni 300 m. Täpne kõrgus
ja parameetrid lahendatakse DP-ga. Tuulepargi ja elektrivõrgu liitumispunkti vaheliste
õhuliinide/maakaablite võimalikud asukohad ja ligikaudsed pikkused (sh vajadusel erinevad
alternatiivsed lahendused) määratakse planeerimise käigus. Teadaoleva informatsiooni kohaselt on
huvitatud isikul kavas elektriühendused lahendada maakaabelliinidega ja õhuliine ei kavandata. Lisaks
plaanitakse rajada täiendav sidevarustus.
Vastavalt otsuse nr 89 p 2.6 peab DP-d koostades arvestama võimalusega, et DP koostamise käigus võib
tekkida vajadus tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil planeeringuala laiendada. DP ala
laiendamise vajaduse tekkimisel tehakse selleks eraldi otsus, kaasates menetlusse DP laienenud alale
jäävate maade omanikud.
Tuulikute asukohtade valikul arvestatakse õigusaktidest ja ÜP-st tulevate piirangute ja kitsendustega,
ametkondade poolt tehtud soovitustega (sh juhendid taastuvenergia tootmise kavandamiseks) ja
kaasatud isikute põhjendatud avaldustega.
Vastavalt otsuse nr 89 p 2.10 peab tuulepargi planeerimisel arvestama järgmisega:
▪ tuulepark, Vabariigi Valitsuse 26.06.2003 määruse nr 184 „Võrgueeskiri” tähenduses, on mitmest
elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest,
ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam;
▪ planeeritav tuulepark võib koosneda ka mitmest eraldiseisvast elektrituulikute grupist samal
planeeringualal, millel on eraldi liitumispunkt, elektri- ja sidevõrk ning vajadusel ka
juurdepääsuteede võrk;
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 9
▪ tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv planeeringu alal määratletakse lähtudes tuulikutele sobiva
ala asukohast, suurusest ja tuulikute efektiivsest paiknemise põhimõttest. Tuulikute lubatud
maksimaalse kõrguse piirang selgitatakse välja koostöös Kaitseministeeriumiga;
▪ tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700-1000 m kaugusele tuleb elamu aluse maa
omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe;
▪ Arvestama peab nii avalike huvide kui ka riigi ülesannete ja kohustustega kasvuhoonegaaside
heitekoguste vähendamisel ning kliimamuutuste mõjude leevendamisel, samuti tuuleenergia
tootmise tehnoloogia arenguga;
▪ DP tuleb koostada juhindudes planeerimise heast tavast, ÜP seletuskirja peatükkides „Tingimused
tuuleenergia tootmise aladel“ ja „Tingimused maaparandussüsteemide toimimise tagamiseks“ ning
ÜP KSH-s sätestatud vastavatest tingimustest.
Lähtudes otsuse nr 89 p 2.11 tuleb vastavalt ÜP KSH aruandele tuuleala planeerimisel ja mõjude
hindamisel arvestada järgnevaga (sh keskkonnatasude seaduses tooduga):
▪ linnustiku uuringu läbiviimise käigus selgitada välja mõju nii elupaikadele kui ka rännuteedele
(toitumisränded, kevad- ja sügisränded), määrata kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad,
puhkealad ning liikumisteed elupaikade ja puhkealade vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid.
Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei
tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende
omavahelist sidusust;
▪ käsitiivaliste uuringu läbiviimise käigus täpsustada vastava ala olulisust nahkhiirte elu- ja
toitumisalana ning hinnata võimalikke mõjusid ja leevendusmeetmeid;
▪ keskkonnamõjude hindamisel pöörata tähelepanu lisaks kaitsealustele liikidele ja aladele ka mõjule
ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele laiemalt;
▪ rohevõrgustikule avalduva mõju väljaselgitamisel tuleb lähtuda ÜP KSH-st ja ÜP läbiviimise käigus
koostatud rohevõrgustiku analüüsist, sh rohevõrgustiku toimimist tagavatest tingimustest. Tagada
tuleb rohevõrgustiku sidusus ja toimimine;
▪ tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata
kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ning põhjendada maakasustuse muudatust.
Tuulikute asukohavalikul tuleb eelistada põllumassiivide ebakorrapäraseid servaalasid, mille
põllumajanduslik kasutamine on raskendatud;
▪ tuulegeneraatorite paigaldamisel metsamaadele tuleb säilitada metsa vääriselupaigad koos nende
valgus- ja veerežiimi säilitamise jaoks vajalike puhveraladega. Tuulepargi planeerimisel tuleb
hinnata tegevuse mõju metsakooslustele nii ökoloogilises, süsinikuringe kui ka metsamajanduslikus
vaates;
▪ teostada mürauuring, st müra arvutuslik hindamine, milles arvestatakse tuulikute paiknemist ja
nende toimimise tõttu tekkida võivaid müraemissioone, sh tuulikute koosmõjust tekkiv müra.
Tuulikute kavandamisel peab olema tagatud välisõhus leviva müra ja madalsagedusliku müra
vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada tuleb välisõhus leviva
müra modelleerimine. Arvestada tuleb Väike-Maarja valla välisõhus leviva keskkonnamüra
vähendamise tegevuskava ja mürakaardiga;
▪ teostada varjutuse modelleerimine (varjutuskaart), mis arvestab kavandatavate tuulikute asukohta
ja mõõtmeid. Juhul, kui tuulikud on kavas paigutada metsa või metsaga piirnevale alale, tuleb
varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad
eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest
õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb
üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui
selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku kirjalik
nõusolek;
▪ teostada visuaalse mõju analüüs, et hinnata tuulikute sobivust maastikku ning visuaalse mõju
kirjeldamiseks koostada visualiseeringud fotomontaaži tehnikas. Asukohtades, kus tuulikud võivad
mõjutada vaateid väärtuslikule maastikule, tuleb koostada maastikuanalüüs;
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
10
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
▪ tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses toodud
tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud
maapõueseaduse kohane kooskõlastus või luba;
▪ kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule (tuuleala siseselt),
siis tuleb naaberkinnisasi koormata kinnistusraamatusse kantava piiratud asjaõigusega;
▪ tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad
elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektri põhivõrguga
tuleb järgida ÜP-s toodud põhimõtteid;
▪ DP kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.
2.3. Ajakava
Detailplaneeringu koostamise orienteeruv ajakava on esitatud allolevalt (Tabel 2.1).
Tabel 2.1. Detailplaneeringu menetlusetappide ajakava.
Planeeringu etapp Orienteeruv aeg
DP ja KSH algatamine Sügis 2024
DP koostamise lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine Kevad–sügis 2025
DP koostamise lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine ning Sügis 2025–talv
vajadusel laekunud ettepanekute põhjal täiendamine. DP LS ja KSH programmi 2025/2026
tutvustav arutelu.
DP eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu koostamine Kevad–suvi 2026
DP eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja arutelud ning vajadusel Suvi–sügis 2026
laekunud ettepanekute põhjal täiendamine
DP eelnõu (eskiisi) ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine Sügis–talv 2026/2027
DP vastuvõtmine (KSH koostamise protsessi lõpp) Talv 2027
DP avalik väljapanek ja avalikud arutelud ning vajadusel laekunud ettepanekute põhjal Kevad 2027
täiendamine
DP heaks kiitmine ja kehtestamine Suvi 2027
2.4. Koostöö ja kaasamine
Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on saavutada kokkulepe konkreetse maa-ala
arengupõhimõtetes ja -tingimustes arendajate, kohaliku kogukonna, ametiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse vahel. Planeeringu koostamine on avalik protsess, mis tasakaalustab erinevaid huve,
sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, ja mis lõpptulemusena kujuneb kohustuslikuks reegliks.
Väike-Maarja Vallavalitsus teavitas detailplaneeringu algatamise kavatsusest planeeringualale jäävate
kinnistute omanikke ja asjaomaseid ametiasutusi 06.08.2024 - 14.08.2024 ning sai teavitusele
vastuskirjad3.
PlanS § 128 lg 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu ja selle KSH algatamise teade avaldada 30 päeva jooksul
kohalikus vallalehes ja maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Kui teavitamine ei ole valla- või
linnalehe ilmumissageduse tõttu 30 päeva jooksul võimalik, avaldatakse teade valla- või linnalehes
esimesel võimalusel, samuti teavitatakse 30 päeva jooksul algatamisest arvates maakonnalehes.
3
Kättesaadavad dokumendiregistris: https://atp.amphora.ee/vaikemaarjavv/?o=673&o2=79408&u=-
1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=tuuleala%202
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 11
Avalikkust laiemalt teavitati Väike-Maarja valla ajalehes Vaimu Vägi septembrikuus 2024. aastal (ehk
esimesel võimalusel pärast ajalehe ilmumist) ja maakonnalehes Virumaa Teataja 12.09.2024.
Planeeringuala muudatusest teavitati ajalehes Vaimu Vägi 11.12.2024 ja maakonnalehes Virumaa Teataja
04.12.2024.
PlanS § 128 lg 7 alusel tuleb detailplaneeringu ja selle KSH algatamisest teavitada 14 päeva jooksul
Ametlikes teadaannetes ja KOV veebilehel. Algatamise teavitus kohaliku omavalitsuse kodulehel ilmus
10.09.2024 ja Ametlikes Teadaannetes 09.09.20244.
PlanS § 128 lg 8 järgi tuleb algatatud detailplaneeringust teavitada 30 p jooksul Plans § 127 lg 1 ja 2
nimetatud kaasatavaid isikuid. Nendeks isikuteks on planeeringu kooskõlastajad ehk valitsusasutused,
kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb; ka seotud valdkondade eest vastutavad
ministrid. Lisaks on kaasatud planeeringu koostamisse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada –
maaomanikud ja naaberomavalitsused; planeeringu ja selle KSH elluviimise suhtes põhjendatud huvi
omavad isikud ja asutused, sh valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid. Algatatud DP-st saadeti
teavitus asutustele ja eraisikutele 09.09.-10.09.20245. Planeeringuala muudatusest teavitati asutusi ja
eraisikuid 03.12.2024.
Detailplaneeringu kaasamise protsessis tuleb järgida PlanS § 127 lg-s 4 esitatud nõudeid. Selle järgi tuleb
kaasatavaid isikuid planeeringumenetlusega seotud toimingutest teavitada isiku poolt edastatud
kontaktandmete kaudu. Juhul kui isiku kontaktandmed on teadmata, edastab planeeringu koostamise
korraldaja teavitused elektrooniliselt e-posti aadressile või selle puudumisel tavakirja postiga riiklikesse
registritesse kantud aadressidele.
Täpsem ülevaade kaasatavatest isikutest on toodud alljärgnevalt (Tabel 2.2)
Peatükki täiendatakse vastavalt detailplaneeringu ja selle KSH menetluse edenemisele ja lisanduvatele
kaasatavatele isikutele.
Tabel 2.2. Kaasatavad osapooled.
Osapool Roll Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod
(vastavalt PlanS § 99; § 112
ja planeerimise hea tava)
Algatatud tuuleala Kaasatav Kõrge kvaliteediga elukeskkond Teavitatakse teadetega
nr 2 DP territooriumi osapool ajalehtedes, Ametlikes
elanikud ja Teadaannetes ja valla
maaomanikud, kodulehel. Oodatakse osalema
maaomanikud 3 km avalikel aruteludel.
raadiuses,
vabaühendusedja Maaomanikke või elanikke,
ettevõtted kelle õigused või huvid võivad
olla puudutatud, teavitatakse
e-kirjaga või tähitud kirjaga
DP edasise menetluse raames.
Maa- ja Ruumiamet Koostöö tegija Planeeringu järelevalve ja Teavitatakse e-kirjaga,
planeerimismenetluse korraldus. kutsutakse osalema avalikel
Riigi omandis ja Regionaal- ja aruteludel, vajadusel viiakse
Põllumajandusministeeriumi läbi töökoosolekuid.
haldusalas olevate maaüksuste
riigivara valitseja ning maareformi
seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud
4
Teadaanne nr 2357932
5
Kirjaga nr 6-1/33-14
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
12
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Osapool Roll Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod
(vastavalt PlanS § 99; § 112
ja planeerimise hea tava)
maa omanik planeerimisseaduse
tähenduses.
Kaitseministeerium Koostöö tegija Riigikaitse korraldamine Teavitatakse e-kirjaga,
kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Riigi Koostöö tegija Riigikaitse korraldamine Teavitatakse e-kirjaga,
Kaitseinvesteeringute kutsutakse osalema avalikel
keskus aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Eesti Koostöö tegija Maavarade korraldus Teavitatakse e-kirjaga,
Geoloogiateenistus kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Kliimaministeerium Kaasatav Keskkonnakaitse ja säästev areng, Teavitatakse e-kirjaga,
osapool ringmajandus. kutsutakse osalema avalikel
Energiamajanduskava elluviimine aruteludel, vajadusel viiakse
ja riikliku energiaportfelli läbi töökoosolekuid.
suurendamine
Muinsuskaitseamet Koostöö tegija Muinsuskaitsealade ja - Teavitatakse e-kirjaga,
kinnismälestiste ja nende kutsutakse osalema avalikel
kaitsevööndite ning aruteludel, vajadusel viiakse
kultuuripärandi kaitse ja läbi töökoosolekuid.
tasakaalustatud avaliku huvi
kaitsmine
Terviseamet Koostöö tegija Rahvatervise ja tervisekaitse Teavitatakse e-kirjaga,
valdkondade järelevalve kutsutakse osalema avalikel
piirkonnas EP-s käsitletakse müra aruteludel, vajadusel viiakse
ja vibratsiooni küsimusi läbi töökoosolekuid.
Keskkonnaamet Koostöö tegija Keskkonnakaitse ja KSH protsessi Teavitatakse e-kirjaga,
vastavuse tagamine seaduses kutsutakse osalema avalikel
nõutule aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Põllumajandus- ja Koostöö tegija Maaparandus-süsteemide Teavitatakse e-kirjaga,
Toiduamet korrashoid kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Päästeamet Koostöö tegija Turvalise ja ohutu keskkonna Teavitatakse e-kirjaga,
loomine kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Transpordiamet Koostöö tegija Esindab riigi huvi maa-, õhuruumi Teavitatakse e-kirjaga,
ja veeteede kasutusel kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 13
Osapool Roll Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod
(vastavalt PlanS § 99; § 112
ja planeerimise hea tava)
Politsei- ja Koostöö tegija Riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga,
Piirivalveamet kutsutakse osalema avalikel
aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Tarbijakaitse ja Kaasatav Ohutusalane järelevalve Teavitatakse e-kirjaga,
Tehnilise Järelevalve osapool kutsutakse osalema avalikel
Amet aruteludel, vajadusel viiakse
läbi töökoosolekuid.
Siseministeerium Kaasatav Siseturvalisusega seotud Teavitatakse e-kirjaga.
Siseministeeriumi osapool infosüsteemide arendus ja haldus
infotehnoloogia- ja
arenduskeskus
Riigimetsa Kaasatav Riigimets planeeringualal Teavitatakse e-kirjaga.
Majandamise Keskus osapool
Naaberomavalitsused: Kaasatav Naaberomavalitsuste arengu Teavitatakse e-kirjaga.
Järva vald, Tapa vald, osapool edendamine ja avaliku huvi
Vinni vald, Jõgeva vald kaitsmine
Tehnovõrkude ja - Kaasatav Teenuste pakkumine ning Teavitatakse e-kirjaga.
rajatiste valdajad osapool teenusega seotud taristu rajamine.
Elektrivõrk planeeringualal
Elektrilevi OÜ, Elering
AS, Sidetaristud planeeringualal.
Telia Eesti AS, Elisa
Eesti AS, Tele2 Eesti AS
Riigi Koostöö tegija Riigikaitse korraldamine Teavitatakse e-kirjaga.
Kaitseinvesteeringute
Keskus
Eesti Tuuleenergia Kaasatav Tuule- ja taastuvenergia arenduste Teavitatakse e-kirjaga.
Assotsiatsioon (ETA) osapool avalike huvide esindamine
Eesti Taastuvenergia
Koda
Sablokesto OÜ Kaasatav Tuuleenergia arendamine tuulealal Teavitatakse e-kirjaga.
osapool nr 2
Eesti Kaasatav Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga.
Keskkonnaühenduste osapool avalikes huvides
Koda (EKO)
Eestimaa Looduse Kaasatav Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga.
Fond osapool avalikes huvides
Eesti Kaasatav Looduskaitse Teavitatakse e-kirjaga.
Ornitoloogiaühing osapool
Üleriigilised Kaasatav Tuuleenergia arendamine tuulealal Teavitatakse e-kirjaga.
vabaühendused osapool nr 2 ja kõrge kvaliteediga
elukeskkond
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
14
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
2.5. Seosed asjakohaste arengu- ja planeerimisdokumentidega
2.5.1. Euroopa Liidu tasandi strateegilised dokumendid
2019. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu Euroopa rohelise kokkuleppe6. See on katusstrateegia,
mille abil saavutada ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega Euroopa. Kokkuleppe eesmärk
on muuta Euroopa 2050. aastaks kliimaneutraalseks ja kaitsta keskkonda viisil, mis ei ohusta ühenduse
majandust ega kahjusta kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe. Strateegia õnnestumisel oleks Euroopa
esimene kliimaneutraalne maailmajagu. Tuuleenergeetika seisukohalt on Euroopa rohelises
kokkuleppega seonduvalt olulisimad järgmised punktid:
▪ rohelise kokkuleppe raames töötati välja EL kliimaseadus, millega soovitakse õiguslikult kehtestada
EL-i ülene kliimaneutraalsus aastaks 2050;
▪ 2020. aastal leppisid EL riigipead ja valitsusjuhid Euroopa komisjoni esitatud kava suunitlusel kokku
eesmärgis vähendada aastaks 2030 EL-i üleselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrra
võrreldes aastaga 1990;
▪ energiasüsteemi süsinikuheite edasine vähendamine on oluline kliimaeesmärkide saavutamiseks
2030. ja 2050. aastal. Energia tootmine ja kasutamine kõigis majandussektorites põhjustab üle 75%
EL-i kasvuhoonegaaside heitest. Taastuvate energiaallikate, energiatõhususe ja muude kestlike
lahenduste arukas integreerimine kõigis sektorites aitab saavutada süsinikuheite vähendamise
võimalikult väikeste kuludega.
2020. aastal võttis Euroopa Komisjon vastu „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“7.
Strateegia eesmärk on võtta ambitsioonikaid meetmeid selleks, et peatada elurikkuse kadu. Selle üks
eesmärkidest on võtta kasutusele kõigile kasulikud energia tootmise lahendused, kusjuures olulisel
kohal on kestlikud taastuvenergia lahendused.
30. detsembril 2022. a jõustus Euroopa Liidu Nõukogu määrus 2022/25778, millega kehtestati
raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks, et lühikeses perspektiivis kiirendada ajutiste
meetmetega taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu liidus. Üks ajutistest meetmetest seisneb selles,
et kehtestatakse ümberlükatav eeldus, mille kohaselt taastuvenergiaprojektid pakuvad ülekaalukat
avalikku huvi ning edendavad rahva tervist ja ohutust asjakohaste keskkonnaalaste liidu õigusaktide
(konkreetsemalt Veepoliitika raamdirektiivi ning Natura hindamist reguleerivate Loodusdirektiivi ja
Linnudirektiivi) tähenduses. Määrust kohaldatakse kuni 30. juunini 20259.
2023. aastal jõustunud uuendatud Taastuvenergeetika direktiivi10 kohaselt on Euroopa Liit võtnud
veelgi ambitsioonikamad taastuvenergeetika toomise sihttaseme eesmärgid. Uuendatud direktiivi
kohaselt kahekordistati varem seatud eesmärke ning uueks taastuvenergeetika kasutamise
minimaalseks sihtasemeks 2030. aastal seati 42,5%, vaatega jõuda 45%-ni kogu elektritarbimisest.
2.5.2. Eesti siseriiklikud strateegilised dokumendid
Kliimapoliitika põhialused aastani 205011
Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni
nii valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb
6
Euroopa roheline kokkulepe. Komisjoni teatis Brüssel, 11.12.2019 COM(2019) 640
7
ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi. Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile,
Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele. Brüssel, 20.05.2020 COM(2020)
380
8
Nõukogu määrus (EL) 2022/2577, 22. detsember 2022
9
NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2024/223, 22. detsember 2023, millega muudetakse määrust (EL) 2022/2577, millega
kehtestatakse raamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks
10
Euroopa Liidu uuendatud Taastuvenergeetika direktiiv on vastu võetud 18. oktoobril 2023.
11
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 on vastu võetud 05.04.2017 Riigikogu otsusega.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 15
rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: konkurentsivõimeline vähese CO2 heitega
majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse
transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa
transpordisüsteemi suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21). Eesti kliimapoliitika põhialustega seati
eesmärgid, kuidas leevendada kliimamuutusi aastani 2050, kuidas kohaneda kliimamuutustega ning
kuidas vähendada kasvuhoonegaase.
2023. aastal uuendatud Kliimapoliitika põhialuste arengudokumendiga12 võeti pikaajaliseks sihiks
saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Taastuvate energiaallikate (biomass ja tuuleenergia)
kasutuselevõtu suurendamine antud eesmärgi täitmiseks on hädavajalik. Sellest lähtuvalt saab
järeldada, et detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on Eesti kliimapoliitika põhialustega otseselt
kooskõlas ning aitavad kliimapoliitika eesmärke ellu viia.
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030)13
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti kliima ja energiapoliitika
eesmärgid ning meetmed nende saavutamiseks. Dokument põhineb Eesti teistel arengudokumentidel,
aga ka uutel uuringutel ja analüüsidel. REKKi laiem eesmärk on avalikkuse ning ettevõtjate
informeerimine, selleks et Eesti kliima ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikke
investeeringuid planeerida ja ette valmistada.
REKKi eesmärgid on muu hulgas:
▪ Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 .
▪ Transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsamajanduse ja tööstuse
sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%.
▪ Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt
65%.
Energeetikavaldkonna meetmetest üks on ka tuuleparkide arendamine. Seega vastavad
detailplaneeringuga kavandatavad tegevused otseselt REKKi eesmärkidele ning aitavad Eesti kliima- ja
energiapoliitika eesmärkide täitmisele otseselt kaasa.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203014
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 peamiseks eesmärgiks on suurendada riigi,
regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.
Arengukavaga juhitakse terviklikult erinevates riiklikes arengudokumentides kliimamuutuste mõjuga
kohanemise käsitlust ja selgitatakse kliimamuutuste mõjule haavatavamaid valdkondi. Arengukava seab
kaheksa valdkondlikku alaeesmärki sh ka energeetika ja varustuskindlustus. Samuti seab arengukava
tegevusraamistiku, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes.
Analüüsitud mõjudest lähtub, et kliimamuutused mõjutavad tuuleressurssi positiivses suunas – Eesti
muutub tuulisemaks, samal ajal kui nt päikeseressursi kättesaadavus väheneb pilvkatte suurenemise
tõttu. Arengukava seab energeetika ja varustuskindluse valdkonnas eesmärgiks, et kliimamuutuste tõttu
ei väheneks energiasõltumatus, -turvalisus, varustuskindlus ja taastuvenergiaressursside kasutatavus
ning ei suureneks primaarenergia lõpptarbimise maht. Sellest tulenevalt võib järeldada, et
detailplaneeringuga kavandatavad tegevused on kliimamuutustega kohanemise arengukavaga otseselt
kooskõlas kuna aitavad suurendada tuuleenergeetika kasutamisele võtmist.
Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK) 15
ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani 2050,
üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava üks eesmärk on soodustada
12
8.02.2023 heaks kiidetud „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamine.
13
2023. aastal uuendatud „Riiklik energia- ja kliimakava“
14
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
15
ENMAK 2030 kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 20.10.2017
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
16
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Üks realistlik
võimalus Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali
ärakasutamiseks on Euroopa Liidu Taastuvenergia direktiivis toodud paindlike koostöömehhanismide
rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete kokkulepete alusel, müüa
taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele,
kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia eesmärke saavutada. Arvestades Eesti soovi rajada uusi
elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike koostöömehhanismide rakendamise abil,
samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste primaarenergia ressursside kasutamisel põhinevate
või kütusevabade elektritootmisvõimsuste Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse
eelnimetatud põhimõtetele vastavate projektide realiseerimist.
Hetkel on Kliimaministeeriumi poolt koostamisel energiamajanduse arengukava aastani 2035.
Eesti Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“16
Eesti Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on alusdokument riigi otstarbeka ruumikasutuse
saavutamiseks, mille mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse,
liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. Energeetikavaldkonna ühe
peamise eesmärgina tuuakse planeeringus välja, et tuleb vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada
taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja
energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeeringus märgitakse, et elektritootmisvõimsuse
arendamisel on vaja keskenduda Eesti varustamisele energiaga. Uued energiatootmisüksused tuleb
paigutada ruumis ratsionaalselt ja kestlikult. Energiajulgeoleku kindlustamiseks tasub Eestil – lisaks
põlevkivienergeetikale – keskenduda senisest rohkem hajutatumale piirkondlikule energiatootmisele.
See parandab üldist energiajulgeolekut ja võimaldab paremini ära kasutada kohalikke energeetilisi
ressursse.
2.5.3. Regionaalsed strateegilised dokumendid ja planeeringud
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+
Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+17 (edaspidi ka MP) toob välja, et kliima muutumine võib anda
võimaluse alternatiivenergiaallikate (bioenergiakultuurid, suurenev tuule- ja
päikeseenergiapotentsiaal) kasutuselevõtuks maakonnas. MP-s tõdetakse, et tuuleenergia tootmiseks
sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus tuuletingimused on kõige soodsamad, on
looduskaitsest tulenevad piirangud. Lääne-Viru maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide
kavandamist järgmise taseme planeeringutega, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada konkreetse
asukohavaliku ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Tuulegeneraatorite püstitamise (üle
30 meetri) aluseks on peamiselt üldplaneering.
Planeeringute koostamisel tuleb arvestada muuhulgas järgmiste tingimustega:
▪ määrata tuulegeneraatorite paigutus maastikul;
▪ kaaluda tuulegeneraatorite visuaalset sobivust maastiku suhtes;
▪ hinnata strateegilisi keskkonnamõjusid;
▪ määrata liitumiskohad põhivõrguga;
▪ määrata tuulegeneraatorite paigutus maanteetaristu suhtes;
▪ määrata juurdepääsude võimalused;
▪ korraldada riigikaitselise ehitise töövõime hindamine.
Lääne-Viru maakonnaplaneeringu kaardi „Väärtused, konfliktid, riigikaitse“ kaardi alusel jääb Väike-
Maarja valla tuuleala nr 2 rohelise võrgustiku koridori. Maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised
üldised kasutustingimused rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks:
▪ tuumala aitab tagada piirkonna looduslike protsesside toimimise ja jätkumise;
16
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestas Vabariigi Valitsus 30.08.2012 korraldusega nr 368
17
Kehtestatud rahandusministeeriumi 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/30 “Lääne-Viru maakonnaplaneeringu
2030+ kehtestamine Lääne-Viru maakonnas Haljala, Kadrina, Rakvere, Tapa, Vinni, osaliselt ViruNigula, Väike-
Maarja vallas ning Rakvere linnas”.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 17
▪ rohelise võrgustiku eesmärk on hoida alade looduslikku seisundit;
▪ rohelised koridorid aitavad tagada tuumalade ühendatuse;
▪ rohelise võrgustiku tuumalal kavandatavad tegevused ei tohi halvendada tuumala toimimist;
▪ rohelise võrgustiku aladel üldjuhul hoiduda metsamaa sihtotstarbe muutmisest ja metsa
raadamisest (raie, võimaldamaks maa kasutamist muul otstarbel peale metsa majandamise);
▪ säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus;
▪ säilitada looduslikud pinnavormid;
▪ uute ehitusalade valikul tuleb tagada rohelise võrgustiku toimimine.
▪ säilitada haruldasi taimekoosluseid ja väärtuslikke elupaiku;
▪ põllumaade liigendatuse ning loodulikku mitmekesisust soodustavate maastikuelementide
säilitamine. Maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt on vaja säilitada looduslikud alad
saarekestena kultuurmaastikes. Suurte põllumassiivide puhul säilitada rohelise võrgustiku
koridorid mikrotasandil (kraavid, puudegrupid jne).
Väike-Maarja valla üldplaneering
Väike-Maarja valla üldplaneeringu18 seletuskirjas tuuakse välja, et senisest enam tuleb kasutada
hajutatud energiatootmist, kus energiat toodetakse tarbimiskoha lähedal ning kohalikest ja taastuvatest
energiaallikatest. Taastuvenergeetika arendamiseks on Väike-Maarja vallas bio- ja kombijaamade kõrval
suur potentsiaal maismaa tuuleparkidel.
Üldplaneeringuga on valitud tuuleenergia tootmise eesmärgil tuuleparkide kavandamiseks
põhimõtteliselt sobivad alad. Tegemist on aladega, kus tuuleenergia tootmine ei ole välistatud, kuid
tuulikute rajamine vajab täiendavat kaalutlemist (sh DP koostamist, uuringute ja mõjuhindamise
läbiviimist). Väike-Maarja valla üldplaneeringu kaardi „Taristu“ alusel asub Väike-Maarja tuuleala nr 2
perspektiivsel tuuleenergeetika alal.
Üldplaneeringus on toodud järgmised tingimused tuuleenergia tootmise aladel:
▪ Tuuleparkide või üksiktuulikute rajamine on võimalik vaid selleks põhimõtteliselt sobivatel aladel,
mis on leitud alade välistamisel;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel elamust 700–1000 m kaugusele tuleb elamu aluse maa
omanikuga saavutada kirjalik kokkulepe;
▪ Tuuliku laba ulatumisel naaberkinnistule tuleb saada naaberkinnistu omaniku kirjalik nõusolek
konkreetse tuuliku püstitamiseks;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku rajamise võimalikkus tuuleenergia tootmiseks sobivatel aladel
täpsustatakse DP koostamise ning selle mõjude hindamise, sh KSH läbiviimise käigus. Paralleelselt
DP ja mõjude hindamisega (sh KSH) viiakse läbi ka vajalikud alusuuringud. Tuulepargi või
üksiktuuliku kavandamisel ja selle rajamisega kaasnevate mõjude hindamisel arvestatakse
olemasolevatest tuuleparkidest ja tuulikutest, teistest kavandatavatest tuuleparkidest ning muudest
asjakohastest objektidest ja arendustest kaasnevate kumulatiivsete mõjudega. Uuringute tulemusi
võetakse arvesse mõjude hindamisel (sh KSH aruande koostamisel), mis omakorda annab sisendi
tuulepargi lahenduse väljatöötamiseks (sh vastuse millises ulatuses on võimalik kasutusele võtta
käesolevas üldplaneeringus planeeritud tuuleparkide arendamiseks põhimõtteliselt sobivaid
alasid);
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP staadiumis teha järgmist:
• Kindlaks teha kaitsealuste linnuliikide olulised toitumisalad, puhkealad ning liikumisteed
elupaikade ja nende vahel ning hinnata kaasnevaid mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt
arendusaladelt lähtuvate mõjude kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist
hukkumisriski kokkupõrkel tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende
omavahelist sidusust;
• Kindlaks teha lindude olulised rändekoridorid ja rändepeatuspaigad väljaspool kaitsealasid
ja hinnata mõjusid. Arvesse tuleb võtta ka erinevatelt arendusaladelt lähtuvate mõjude
18
Kehtestatud Väike-Maarja Vallavolikogu 27.03.2024 otsusega nr 80, https://v-maarja.ee/uldplaneering
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
18
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
kumuleeruvust. Tuulikutega ei tohi tekitada liigile olulist hukkumisriski kokkupõrkel
tuulikutega ega ohustada linnustikule olulisi paiku ning nende omavahelist sidusust;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb välistada ebasoodne mõju kaitstavatele
loodusobjektidele. Kaitsealuste liikide elupaikade puhul lähtuda kaalutlusotsusest (sh mõju
hindamisest) järgmiselt:
• Must-toonekure pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb hinnata mõjusid. Kuna liigi
toitumisalad võivad paikneda pesapaigast rohkem kui 10 km kaugusel, siis tuleb tuulepargi
kavandamisel DP staadiumis selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus ning mitte
kavandada tuuleparke must-toonekure püsielupaiga ning toitumis- ja puhkealade vahele,
samuti toitumis- ja puhkealadele;
• Kotkaliikide pesapaikadele või püsielupaikadele tuleb DP staadiumis välja selgitada kotkaste
toitumisalade paiknemine ja toitumisaladele liikumine ning hinnata kaasneda võivaid
mõjusid. Uuringu tulemustest lähtuvalt selgub, kas ja millistel tingimustel on võimalik
vastavasse asukohta tuuleparki rajada. Üksiktuulikute kavandamisel on vastava uuringu
läbiviimise vajadus juhtumipõhine kaalutlusotsus;
• Metsise elupaigad tuleb inventeerida DP koostamise staadiumis, et kindlaks teha elupaikade
omavaheliseks sidususeks vajalikud alad (metsise elupaigakasutuse uuring) ja hinnata
kaasnevaid mõjusid. Tuuleparkide rajamise ja tuulepargilahendusega ei tohi ohustada
erinevate elupaikade omavahelist sidusust. Uuritavate alade ulatus tuleb kindlaks määrata
DP koostamise käigus;
• Varangu looduskaitsealal ja selle läheduses asuvale väikeluige rändepeatuspaigale lähemale
kui 1 km tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõju rändepeatuspaigale. Kas ja millistel
tingimustel on tuuleparki selle piirkonda võimalik kavandada, sõltub vastava hindamise
tulemustest. Üksiktuulikute kavandamisel on vastava mõju hindamise vajadus
juhtumipõhine kaalutlusotsus;
• Kassikaku elupaiga või püsielupaiga läheduses tuleb hinnata mõjusid;
• Sookure suuremate koondumisalade läheduses tuleb hinnata mõjusid;
• Käsitiivaliste elupaikade läheduses tuleb hinnata mõjusid;
• I ja II kaitsekategooria taimeliikide pindalaliste kasvukohtade läheduses tuleb hinnata
mõjusid kui tuulepargi taristu rajamisega kaasneb kuivendus ja piirkonna veerežiimi
mõjutamine;
• Koldja selaginelli püsielupaigast 400 m ulatuses tuleb hinnata püsielupaigale avalduda
võivaid mõjusid;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb arvestada töös „Üle-eestiline maismaalinnustiku
analüüs“ toodud soovitustega tuuleparkide rajamiseks vajalike eeluuringute läbiviimise ja
tuuleparkide rajamise järgselt vajalike järelseire meetodite (nt 3D radaruuringute vajadus, uuringute
kestus ja perioodid jt) kohta;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb DP koostamise staadiumis liikide levikuandmeid
täpsustada ning:
• Juhul, kui tuvastatakse uusi I ja II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elupaiku/kasvukohti,
tuleb nendega arvestada lähtuvalt konkreetsetest oludest DP koostamise ja KSH läbiviimise
käigus. Linnustiku puhul tuleb vajadusel hinnata mõju toitumisalade ja elupaikade vahelisele
liikumisele. Nende loomastiku elupaikade puhul, mis ei ole kaitstud püsielupaigana ega asu
kaitsealal ning taime-, seene- ja samblikuliikide mitte pindalaliste kasvukohtade puhul on
nendega arvestamine juhtumipõhine kaalutlusotsus;
• Juhul, kui tuvastatakse uusi III kategooria liikide elupaiku/kasvukohti, tuleb ka nende puhul
hinnata mõjusid liikidele ning võimalusel arvestada liikide elupaikade/kasvukohtade kaitse
vajadusega;
▪ Tuulepargi kavandamisel tuleb hinnata mõjusid käsitiivalistele. Juhul, kui käsitiivaliste
levikuandmestik on puudulik, kuid alal esinevad neile sobivad biotoobid, tuleb teostada
käsitiivaliste uuring. Üksiktuuliku kavandamisel on vastava uuringu vajadus juhtumipõhine
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 19
kaalutlusotsus. Hinnata tuleb ka kumulatiivseid mõjusid, võttes arvesse piirkonnas paiknevaid või
teadaolevaid kavandamisel olevaid tuuleparke ning muid olemasolevaid objekte ja arendusi;
▪ Loodusalade osas, mille piirile/lähedusse kavandatakse tuuleenergeetika arendamist, tuleb läbi viia
Natura hindamine. Selle aluseks on ettevaatusprintsiip, mille kohaselt tuleb Natura mõjusid hinnata
igal juhul, kui arendusega on väikseimgi võimalus negatiivsete mõjude avaldamiseks Natura alale;
▪ Üldjuhul tuleb vältida kõrge loodusliku väärtusega taimkattega alasid;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku (ning nendega kaasneva taristu ja muude objektide) kavandamisel
rohevõrgustiku alale tuleb hinnata mõju võrgustiku sidususele ja toimimisele. Mõju hindamisel
tuleb arvestada koosmõju ka muude objektide ja võimalike teadaolevate arendustega. Tuulikute
asukohad ning nendega seotud taristu tuleb paigutada nii, et rohevõrgustikku ei killustata ja selle
sidusus on tagatud. Samuti ei tohi langeda tugialade kvaliteet;
▪ Tuuleparki või üksiktuulikut võib põhjendatud juhul kavandada väärtuslikule põllumajandusmaale,
kuid sel juhul tuleb kavandamise etapis tagada väärtusliku põllumajandusmaa väärtuse ja
põllumassiivi terviklikkuse säilimine, hinnata kaasnevaid mõjusid ning maakasutuse muudatust
põhjendada. Eelistada tuleb põllumassiivi ebakorrapäraseid servaalasid, mille põllumajanduslik
kasutamine on raskendatud;
▪ Tuulikute kavandamisel tuleb kaaluda visuaalse mõju hindamise vajalikkust. Kuna visuaalse
hinnangu vajadus sõltub konkreetsest kavandatavast arendusest ja selle asukohast, on see
juhtumipõhine kaalutlusotsus;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamine maardlatel on võimalik maapõueseaduses (edaspidi
MaaPS) toodud tingimustel. Üldjuhul on see võimalik pärast maavara ammendumist või kui selleks
on saadud MaaPS kohane kooskõlastus või luba. Kooskõlastuse tuuleparkide kavandamiseks
maardlate maa-alal annab valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel asukohta, kus see võib mõjutada maapõue seisundit ja
kasutamist, tuleb hinnata kaasnevaid mõjusid ja mõjude olulisust;
▪ Mistahes kõrgusega tuuliku planeeringud, ehitusprojektid, projekteerimistingimused, ehitusloa
eelnõu, ehitamise teatis vms tuleb koostada koostöös kohaliku omavalitsuse ja
Kaitseministeeriumiga. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada tuulikute planeerimise
algusetapis;
▪ Tuulikute kavandamisel tuleb asukohavaliku staadiumis teha koostööd Siseministeeriumiga, kes
hindab, kuidas tuulikud võivad mõjutada ministeeriumi sideteenuste levi;
▪ Tuuliku kaugus taristu suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee, sidemastid)
peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (mast+laba pikkus).
▪ Tuulepark või üksiktuulik tuleb kavandada selliselt, et tagatud peab olema välisõhus leviva müra ja
madalsagedusliku müra vastavus normtasemetele ning infraheli vastavus piirväärtustele. Teostada
tuleb välisõhus leviva müra modelleerimine. Arvestada ka Väike-Maarja valla välisõhus leviva
keskkonnamüra vähendamise tegevuskava ja mürakaarti;
▪ Tuulikute kavandamisel tuleb hinnata tuulikute töötamisega kaasnevat varjutust (koostada
varjukaart). Juhul, kui elektrituulikud paigutatakse metsa või metsaga piirnevale alale, tuleb
varjutuse modelleerimisel arvestada ka taimestikuga (sh metsaga). Kui varjud langevad
eluhoonetele või puhkealale, tuleb hinnata varjutuse häirivust lähtudes kas Eestis kehtivatest
õigusaktidest või nende puudumisel asjakohastest Euroopa riikide standarditest. Tuulikud tuleb
üldjuhul kavandada selliselt, et eluhoonetel või puhkealadel ei esine häirivaid varjutustasemeid. Kui
selle vältimine ei ole võimalik, on tuulikute püstitamiseks vajalik mõjutatud maaomaniku nõusolek;
▪ Kui tuuliku tiiviku horisontaalprojektsioon maapinnal ulatub naaberkinnistule, siis tuleb
naaberkinnisasi koormata piiratud asjaõigusega (reaalkoormatis, servituut), mis kantakse
kinnistusraamatusse;
▪ Tuulepargi või üksiktuuliku kavandamisel tuleb analüüsida, kas lähikonnas on olemas sobivad
elektrivõrguga liitumise võimalused. Tuulepargi või üksiktuuliku ühendamisel elektri põhivõrguga
tuleb järgida elektrivarustuse peatükis toodud põhimõtteid;
▪ Detailplaneeringu kehtestamise ajaks peavad olema fikseeritud kohaliku kasu saamise tingimused.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
20
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Väike-Maarja valla üldplaneeringu kaardi „Väärtused ja piirangud“ kohaselt paikneb Väike-Maarja valla
tuuleala nr 2 rohelise võrgustiku alal ning väga vähesel määral ka väärtuslikul põllumajandusmaal.
Üldplaneering seab mh järgmised tingimused rohevõrgustiku toimimiseks:
▪ Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et rohevõrgustik jääks toimima. Vajalik on säilitada ja
parandada võrgustiku terviklikkust, sidusust ja vältida looduslike alade killustamist;
▪ Rohevõrgustiku aladel (va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, Natura 2000 võrgustiku
alad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate
piirangutega alad) võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust,
arvestades muudest õigusaktidest tulenevaid tingimusi ja piiranguid, mis alale on kehtestatud;
▪ Rohevõrgustikul paiknevat maakasutuse otstarvet ja üldplaneeringu kohast otstarvet üldjuhul ei
muudeta. Juhul kui on vajadus otstarvet muuta, peab kavandatav tegevus sobituma rohevõrgustikku
ning selle toimimist mitte kahjustama;
▪ Rohevõrgustiku alale ehitise kavandamine on lubatud, kui sellega säilib rohevõrgustiku terviklikkus
ja toimimine. Kõik tegevused tuleb kavandada selliselt, et võrgustik säiliks. Vältida tuleb looduslike
alade killustamist ning vajadusel tuleb parandada võrgustiku terviklikkust ja sidusust. Kui
nimetatud tingimused ei ole täidetud, võib omavalitsus keelduda rohevõrgustikku ohustava
planeeringu algatamisest või kehtestamisest, projekteerimistingimuste väljastamisest või ehitusloa
andmisest;
▪ Raadamine rohevõrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, välja arvatud maaparandussüsteemide,
tehnovõrkude ja taristu hooldamise ja rajamise korral, maavara kaevandamise lubadega määratud
aladel ning rajatiste (sh elektrituuliku) ehitamisel. Raadamine on lubatud juhul, kui on tagatud
rohevõrgustiku toimimise ja sidususe säilimine. Sidususe säilimiseks vajalikud tingimused
määratakse DP koostamise käigus rohevõrgustikule avalduva mõju hindamise tulemusena (va
kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks vajalike nõuete täitmiseks);
▪ Rohevõrgustiku tugevdamiseks säilitada põllumaade vahel paiknevad haljasribad ja
puittaimestikuga kaetud alad;
▪ Ojade, jõgede ja järvede kaldad tuleb rohevõrgustiku alal säilitada võimalikult looduslikuna, et oleks
tagatud bioloogiliselt mitmekesise ökotoni olemasolu ja säiliks seisu- ja vooluveekogude tähtsus
ökoloogiliste koridoridena. Vältida looduslike veekogude kuju (voolusängi) muutmist, kuna see
enamasti vähendab nende ökoloogilist tähtsust rohevõrgustiku osana.
Üldplaneeringu elektrivarustuse peatükk seab järgmised tingimused elektrivõrgu arendamiseks:
▪ Elektriliini asukoha määratlemisel lähtuda elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest
võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale;
▪ Liinitrassi valikul lähtuda põhimõttest, et liini ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega
seotud kogukulud oleksid võimalikult väiksed;
▪ Elektriliini rajamisel kasutada eelistatult olemasolevate trasside koridore;
▪ Elektriliin paigaldada eelistatult avaliku kasutusega maale. Võimaluse korral paigaldada
elektrikaabelliinid teemaale, sildadele, viaduktidele ja estakaadidele;
▪ Eraldi kinnistud vormistada võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks;
▪ Uus 0,4–20 kV liin ehitada eelistatult maakaabelliinina;
▪ 0,4 kV elektriliinid ehitada vastavalt nõudlusele ehitusprojektide alusel kokkuleppel võrgu
valdajaga;
▪ Uue energiamahuka tootmisettevõtte asukohavalikul eelistada kulude optimeerimiseks
elektrivõrguga liitumisel olemasoleva piirkonnaalajaama lähedust.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 21
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia
Lääne-Viru maakonna arengustrateegia arengustrateegias19 on toodud välja, et energiavajadus kasvab
ning on vajadus suurendada taastuvenergia osakaalu energiabilansis. Senisest enam tuleks kasutusele
võtta päikese- ja tuuleenergiat ning tagada taastumatute loodusvarade säästlik kasutamine.
Lääne-Virumaa arengustrateegia alusel on koostatud tegevuskava 2025-202820, mille kohaselt on
strateegiliseks suunaks ka keskkonnasäästlik majandamine ja taastuvenergia tarbimise osakaalu
kasvatamine ehk tuule- ja päikeseparkide asukohtade selgitamine, planeeringute koostamine ja parkide
rajamine.
Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava
Kohalike omavalitsuste energia- ja kliimakavade (KEKK) koostamise eesmärgiks oli kaaluda
kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke tagajärgi ja võimalusi, mis toetavad valdasid pikaajaliste
strateegiliste otsuste tegemisel. KEKK-i kaudu seatakse erinevaid eesmärke kliimamuutustega
kohanemiseks ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks ning esitatakse suuniseid näitajate
määramiseks, millega on võimalik jälgida muutusi.
Lääne-Virumaa KEKK-is21 on toodud, et suurimad KHG heite sektorid Väike-Maarja vallas on
põllumajandus (51%) ja energeetika (21%). 2019. aastal oli Väike-Maarja valla KHG heite koguarv 87,74
CO2 ekv kilotonni (kt), millest 45,1 pärines põllumajandusest, 18,06 energeetikast, 12,98
energiatööstusest, 6,92 transpordist, 4,67 tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest ning 0,02
CO2 ekv kt jäätmemajandusest. KEKK-i kohaselt on Väike-Maarja vallas prioriteetseks teemaks
energeetika (eelkõige taastuvenergia) ning senisest enam tuleks tähelepanu pöörata taastuvenergia
osakaalu suurendamisele lõpptarbimisest.
19
Vastu võetud Rakvere Linnavolikogu 14.12.2022 määrusega nr 20 “Lääne-Viru maakonna arengustrateegia 2023
- 2035 heakskiitmine”, https://www.riigiteataja.ee/akt/417122022027
20
Lääne-Virumaa arengustrateegia tegevuskava 2025-2028
21
https://virol.ee/laane-virumaa-kliima-ja-energiakava/
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
22
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
3. Kavandatava tegevusega kaasnevate võimalike
keskkonnamõjude ülevaade
3.1. Üldine hindamismetoodika kirjeldus
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata ja võimalusel leevendada
tuleb planeeritud tegevuse elluviimisel keskkonnas kaasnevat olulist ebasoodsat mõju. Samuti tuleb
välja tuua positiivsete mõjude võimendamise võimalused. Selleks on oluline välja tuua nii olemasoleva
olukorra kirjeldus kui ka tegevusega kaasnevad tagajärjed, mis võivad viia muutusteni
keskkonnaelementides. Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või läbi looduskeskkonnas
avalduvate muutuste seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Hindamisel
kasutatakse eelkõige kvalitatiivseid analüüsimeetodeid, vaadeldes tuulepargi rajamisega kaasnevat
eeldatavalt olulist mõju keskkonnaelementide lõikes. Valdavalt (vt täpsemalt Tabel 3.2) tuginetakse
olemasolevatele andmeallikatele nagu varasemad uuringud, teadusartiklid jms. KSH ekspertrühma
liikmed annavad oma valdkonnast lähtuvad ekspertarvamused.
Keskkonnamõju ruumiline ulatus varieerub erinevate mõjude lõikes. Planeeringu elluviimisega
kaasnevaid mõjusid hinnatakse lisaks planeeringualale vajadusel ka ümbritseval alal, st piirkonnas, kus
konkreetset mõju saab lugeda oluliseks. Mõju olulisuse ja ulatuse määramiseks kasutatakse
keskkonnaelementide lõikes varasemalt teostatud seire tulemusi, uuringuid, hinnanguid ning
teaduskirjanduses leiduvaid analoogiliste olukordade materjale. Oluliseks analüüsimeetodiks on
ruumiandmete geoinformaatiline analüüs, mis võimaldab mugavalt vaadelda ulatuslikke alasid ja
infokihte, teostada päringuid jms.
KSH käigus analüüsitakse võimalike alternatiivsete lahendustega (tuulikute ja seotud taristu asukohad)
kaasnevaid prognoositavaid keskkonnamõjusid õigusaktides kehtestatud piirnormide raamistikus. KSH
annab soovitusi tuulikutele sobivaima asukoha valimiseks ja tingimuste määramiseks.
Planeeringulahenduse väljatöötamisega paralleelselt hinnatakse ka planeeringu elluviimisega
kaasnevaid asjakohaseid mõjusid. Vastavalt juhistele22 tulenevad asjakohased mõjud planeeringualast ja
planeeringulahenduse iseloomust ning tähtsustavad eelkõige sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke
teemasid. Asjakohaste mõjude hindamisel tuuakse esmalt välja mõju iseloom, seejärel vaadeldakse, kas
positiivset mõju on võimalik võimendada ja negatiivset mõju vältida või leevendada; analüüsitakse, kas
mõju on lühi- või pikaajaline, otsene või kaudne, kas on tegemist kumulatiivse mõjuga. Kirjeldatud
analüüsist lähtuvalt täiendatakse vajadusel planeeringulahendust. Analüüs põhineb
konsultantmeeskonna poolt antavatel eksperdihinnangutel, mis tuginevad olemasolevatele uuringutele
ja varasemale kogemusele. Paratamatult on sotsiaalse ja kultuurilise keskkonnaga seotud mõjud teatud
määral subjektiivsed ja sõltuvad hindaja väärtushinnangutest. Subjektiivsuse leevendamiseks
vaadeldakse kooskõla omavalitsuse üldiste arengusuundadega ja väärtustega (mis kajastuvad
üldplaneeringus ja arengukavas). Detailsemalt on mõju hindamise metoodikaid vajadusel kirjeldatud
järgnevates alapeatükkides konkreetse teema juures.
Käesoleva DP koostamise ja KSH raames viiakse läbi alljärgnevad loodusuuringud:
▪ Linnustiku uuring (teostaja: Eesti Ornitoloogiaühing).
▪ Käsitiivaliste uuring (teostaja: Lauri Lutsar).
▪ Lendorava uuringuvajaduse eelhinnang (teostaja: Uudo Timm).
▪ Taimestikukoosluste uuring (teostaja: Steiger Inseneribüroo).
Ülevaade DP raames läbiviidud uuringute mahtude ja meetodite kohta antakse uuringute
lõpparuannetes, samuti KSH aruandes. Loodusuuringute tulemused on oluliseks sisendiks KSH
läbiviimisel ja planeeringulahenduse kujunemisel.
22
vt https://planeerimine.ee/docs/noustik/5-detailplaneeringu-ruumilahendus/mojude-
hindamine/asjakohased-mojud/
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 23
3.2. Mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
3.2.1. Asustus, sotsiaalsed häiringud
Väike-Maarja vallas elab 5500 elanikku (01.01.2026 seisuga, Väike-Maarja valla andmed). Vallas on 3
alevikku ning 62 küla, nendest suurimad Väike-Maarja alevik ca 1434 elanikuga, Rakke alevik ca 823
elanikuga ning Simuna alevik ca 389 elanikuga. Ülejäänud territooriumi liigestavad ulatuslikud
looduslikud metsa- ja sooalad, üksikud külade keskused ning hajali paiknevad talud.
Tuuleala nr 2 lähimad tihedamalt asustatud paigad on Kiltsi küla (ca 3 km ala piirist) ning Rakke alevik
(ca 7 km). Kuigi tuuleala nr 2 paikneb peamiselt asustamata ning metsases piirkonnas, siis tuuleala
ümbritsevad mitmed külad. Näiteks jäävad Liigvalla, Varangu, Pikevere ja Raigu külad ligikaudu
1 kilomeetri kaugusele tuuleala piirist
Vastavalt keskkonnatasude seaduse § 55³ lg 223 ulatub kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul mõjuala
(keskkonnatasude seaduse kontekstis) kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama
puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist. Kuivõrd hetkel pole
tuulikute paigutus selge, siis arvestatakse mõjuala piiri planeeringuala piiridest (Joonis 3.).
Detailplaneeringu ala 2 km mõjualasse jääb ETAK andmetel 120 ja 3 km mõjualasse 189 elu- ja
ühiskondlikku hoonet.
Keskkonnatasude seaduse § 55³ ja § 552 kohaselt saavad kohalik omavalitsus ning tuulepargi mõjualas
elavad füüsilised isikud ka otsest rahalist tulu ehk tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu. Lisaks
kavatseb huvitatud isik pakkuda tuulepargi ümbruse elanikele täiendavat kohaliku kasu meedet.
Tuulikute püstitamisega kaasnevaid mõjusid inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale võib
koondatult nimetada sotsiaalseks häiringuks. Sotsiaalse häiringu avaldumisala kattub suuresti tuulikute
nähtavus- ja kuuldavusareaaliga. Valdavalt avalduvad olulisemad mõjud kasutusetapis.
Leidub uuringuid, kus tuulikutega on seostatud erinevaid tervisekaebusi nagu stress, kehv une kvaliteet,
närvilisus, peavalu jne. Siiski ei ole need sümptomid alati otseselt põhjustatud tuulikutest. Väljaspool
otseselt normväärtustega reguleeritud tsoone (nt väljapool müra normtasemete või varjutamise
soovituslikke väärtusi, sh mitme km kaugusel) esinevat inimeste poolt tajutavat negatiivset mõju on
selgitatud ka "notseebo“ efektiga, kus inimestel on tekkinud ajus negatiivne seos tuulegeneraatorite ja
tervisemõjude vahel24. Kuigi tuulikud tekitavad lisaks inimkõrvale kuuldavale mürale ka
madalsageduslikku heli (alla 20 Hz), ei ole teaduslikult tõestatud, et tuulikute poolt põhjustatud
infrahelil esineks inimese tervisele negatiivset mõju.
Sotsiaalset häiringut võivad tekitada ka tuulikulabade liikuvad varjud häirides varjutuse ulatuse alasse
jäävaid elanikke ja autojuhte. Samas ei põhjusta varjutus mõjutusi kümne tuulikumasti ulatusest
kaugemal. Varjutuse tegelikku ulatust ja mõju on võimalik välja arvutada vastava tarkvaraga ning
koostada varjutuskalender igale elamualale, kus varjutus olulisel määral esineb (vt täpsemalt ptk 3.2.4).
23
Keskkonnatasude seadus, RT I, 11.06.2024, 9
24
Crichton, F., Chapman, S., Cundy, T., Petrie, K.J.. The Link between Health Complaints and Wind Turbines:
Support for the Nocebo Expectations Hypothesis. Frontiers in Public Health. 2014 Nov 11;2:220. doi:
10.3389/fpubh.2014.00220. PMID: 25426482; PMCID: PMC4227478.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
24
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Joonis 3.1. Käesoleva DP planeeringuala 2 km ja 3 km mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned. Aluskaart:
Maa- ja Ruumiamet, 2025.
Ka tuulikulabadelt peegeldusi on varasemalt tuulikute kasutuse juures nimetatud olulise mõju allikana
– nt autojuhtide pimestamine jms, kuid selle vältimiseks on tänapäevaste tuulikute puhul kasutusele
võetud matistavad pinnatöötlusmeetodid. See tagab tuulikute töötamisel peegeldusest tekkida võiva
olulise mõju mitteesinemise.
Lähedusse paigutatavatest tuulikutest võivad kinnisvaraomanikud tajuda kinnisvaralt teenitava tulu või
kinnisvara väärtuse vähenemist seoses haja-asustusele omase loodusvaate ja kodulähedaste (või
puhkekohtade) väärtustatud vaadete muutumisega. Kompenseerimismeetmete rakendamisega on
võimalik seda mõju neutraliseerida või tekitada maaomandile/kinnisvarale lisandväärtust (vt täpsemalt
ptk 3.2.5 ja 3.2.6).
Sotsiaalseid häiringuid saab (objektiivselt) lugeda olulisteks ebasoodsateks
(keskkonna)mõjudeks eelkõige siis, kui need ületavad tervise kaitseks kehtestatud piirmäärasid
ja -norme (vt täpsemalt nt ptk 3.2.2 Müra ja ptk 3.2.4. Varjutus).
Tuulepargi rajamisega kaasnevaks positiivseks mõjuks võib välja tuua fossiilsetel kütustel põhinevate
elektritootmisjaamade osatähtsuse vähenemise, mis pikemas perspektiivis parendab üleüldist õhu
kvaliteeti. Lisaks saab positiivseks mõjuks lugeda eelmainitud tuulikutasu, mis rakendub sõltuvalt
püstitatavate tuulikute kõrgustest, kas 2 või 3 km raadiuses elavatele kohalikele elanikele.
Taastuvenergia olemasolu valdavalt hajaasustatud piirkonnas võib elavdada kohapealset ettevõtlust.
Arendajad on valmis kokku leppima suuremate elektritarbijatega otseliini rajamises või tööstuskäitise
ühendamises tuulepargi alajaama külge, mis aitaks tööstusettevõttel oluliselt vähendada
elektriliitumise ja uue tootmisüksuse rajamisega seotud kulusid.
Kokkuvõte
Peamiseks mõjude vältimise ja vähendamise meetmeks on planeerimise käigus piisava vahemaa ja
asjakohaste tervisekaitsest lähtuvate normväärtuste tagamine tuulikute ning tundlike piirkondade
vahel.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 25
Sotsiaalne häiring – mõju tervisele võib avalduda olulise mõjuna, mida hinnatakse KSH aruandes koos
müra ning varjutuse tekke- ja leviku modelleerimisega. Samuti hinnatakse KSH aruandes vibratsiooni ja
madalsagedusliku heli mõju. Erinevate modelleerimiste tulemused võetakse kokku eksperthinnanguga
tuginedes mh ka teaduskirjandusele ja senisele praktikale. Visuaalse mõju olulisuse tuvastamiseks
keskendutakse hindamisel inimeste elukohtadele (ja elukohtadest avanevatele vaadetele) ning
väärtustatud vaadetele (vaated avalikult kasutatavatelt teedelt kultuuripärandiobjektidele ja
väärtuslikele maastikele). Lisaks koostatakse fotomontaažid.
3.2.2. Müra
Müraks võib lugeda igasugust heli, mis on soovimatu ja mõjub häirivana. Füüsikalises mõttes on müra
paljude erineva võnkesageduse ja intensiivsusega helide korrapäratu segu. Võnkeid, mis jäävad
inimkõrva tajuvuse piiridest (20–20 000 Hz) alla- või ülespoole, nimetatakse vastavalt infra- (alla 20 Hz)
ja ultraheliks. Inimkõrv on kõige tundlikum 1000–4000 Hz sagedusega helide suhtes.
Madalasageduslikuks loetakse helisid sagedusvahemikus 20–200 Hz. Tuulikute poolt tekitatav müra on
segu erineva sagedusega komponentidest.
Müra võib mõjuda inimeste tervisele ja heaolule mitmel moel. Olenevalt müratasemest ja müra
esinemise ajalisest kestusest võib müra häirida või raskendada inimese töötamist, suhtlemist ja
puhkamist. Samuti võib pidev eksponeeritus kõrge tasemega mürale kahjustada kuulmist
(sh põhjustada kuulmisvõime halvenemist, mis ei ole küll asjakohane tuulikute kontekstis, kuna
müratase on kuulmiskahjustuse tekkimiseks liiga tagasihoidlik), põhjustada stressi või muid erinevaid
funktsionaalseid häireid.
Tuulepargi arendustegevusega kaasnev müra jaguneb kaheks: ehitustegevusega kaasnev ehitusaegne
lühiajaline müra, mis ei erine tavapärase ehitustegevusega kaasnevast mürast ega ole seetõttu ka olulise
mõjuga, ja käitamisaegne müra. Käitamisaegse müra puhul on kaasaegsete tuulikute puhul inimesele
kuuldav peamiselt tuuliku labade tekitatav kesksageduslik aerodünaamiline heli (ehk müra), teiste
müraallikate osatähtsus (alajaamad, tuuliku mehaanilised osad jms) on väike. Labade tekitatavat
sahinat täielikult vältida ei ole võimalik, kuid mürataset saab vähendada nt rootori pöörete arvu
vähendamisega. Kehtib üldreegel: vaiksema tuule korral või suurema rootori korral on pöörete arv
väiksem ja sellega koos ka müratase madalam. Tuule kiiruse kasvamisel pöörete arv suureneb, samas
tugevneb ka looduslik mürafoon – nt lehtede sahin ja tuulekohin. Tuulikute töötamisega kaasneb ka
mehaaniline heli (põhjustatud tuuleturbiini käigukasti, mootori jt mehhanismide poolt), kuid
kaasaegsetel tuulikutel on võetud kasutusele erinevaid isolatsioonimaterjale ning tehnilisi võtteid
mehaanilise müra vähendamiseks, mis sisuliselt välistavad tuuliku sees paiknevate seadmete mõju
esinemise (tajumise) lähimatel tundlikel aladel. Selgitamaks välja tuulepargi käitamisaegse müra
olulisus on asjakohane keskenduda tuuliku labade liikumisega kaasneva müra mõju hindamisele.
Tuulikud paigutatakse reeglina tundlikest aladest sh elamualadest sellisele kaugusele, mis üldjuhul
välistab inimeste elukohas tervist otseselt kahjustava müra esinemise ja tagatakse keskkonnanõuete
täitmine25. Arvestades, et müra normtasemed on kehtestatud inimeste tervise kaitset ning põhjendatud
häiringuid silmas pidades, tuleb müra normtasemetele vastavad olukorrad lugeda vastuvõetavaks.
Samas võib siiski välja tuua, et ka normtasemele vastav müra võib teatud oludes (nt soodsa tuule suuna
korral) olla tajutav ehk müra normtasemele vastav olukord ei taga siiski täielikku vaikust.
Välisõhus leviva müra normtasemed on toodud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
25
Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt on välisõhus leviv müra inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv
soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad. Välisõhus leviva müra normtasemed on
jagatud müra piirväärtuseks (suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja
mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid) ja müra sihtväärtuseks (suurim lubatud müratase
uute üldplaneeringutega aladel). Kavandatava tuulepargi mürasituatsiooni hindamisel tuleb lähtuda välisõhus
leviva müra normtase on arvsuurusest, mida kasutatakse eri müraolukordade hindamisel AÕKS §-s 57 nimetatud
mürakategooriasse kuuluval alal. Vastavalt AÕKS § 57 loetakse planeeritava tuulepargi ümbruse lähimad
müratundlikud hoonestusalad (sh nii elamumaal kui ka maatulundusmaal asuvad elamud) müra hindamisel II
kategooria müratundlikeks aladeks.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
26
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Määruse nõudeid tuleb täita planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel
olemasoleva müraolukorra hindamisel. Alates 17.11.2025 on hoonete siseruumide nõuded (sh
madalsagedusliku müra ja infraheli osas) sätestatud sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61
„Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
on kehtestatud sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ (määruse nõuded peavad silmas eelkõige
inimeste ja eluhoonete kaitset).
Tuuleparkidest (ja üksiktuulikutest) lähtuva müra mõju hindamisel ja tuulikutele sobiva asukoha
määramisel lähtutaksegi praktikas reeglina kõige rangemast tundlike hoonete (eluhooned) nõudest ehk
tööstusmüra öisest sihtväärtusest (II kategooria elamute puhul 40 dB). See tagab ööpäevaringselt
naaberaladel head akustilised tingimused. Maaomanikuga kokkuleppel võib olemasolevatel
elamualadel lähtuda samas ka öisest piirväärtusest (45 dB), mis tagab rahuldavad tingimused.
Piirväärtuse (45 dB) ületamist kaasa toovaid planeeringulahendusi ei ole üldjuhul soovitatav kavandada
ka kokkuleppel müratundliku hoone omanikuga, kuna vastav lähenemine võib ala kasutusele kaasa tuua
täiendavaid piiranguid. Samuti ei ole nii välistatud ebasoodne mõju inimese tervisele. Täpne mõjuala
ulatus sõltub konkreetsest tuulikute arvust ning paigutusest.
Planeeringuala läheduses paiknevatele elamualadele võimalikku avalduvat mõju hinnatakse edasise
detailplaneeringu menetluse käigus.
Kokkuvõte
Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise
mõjuga, mistõttu tuleb tuulikuid planeerides teostada müra mõju hindamine ning koostada
mürakaardid, samuti tuleb hinnata madalsagedusliku müra ning infraheli võimalikku mõju. Seejuures
tuleb tagada vastavus asjakohastele normväärtustele ehk piisav puhverala tervisemõjude tekke
vältimiseks ning määrata sobiv tuulikute arv, gabariidid ja paigutus.
Edasise detailplaneeringu menetluse käigus on kavas tuulepargi kasutamisest tingitud müra mõju ning
ulatust modelleerida ja hinnata, koostades selleks mürakaardid.
3.2.3. Mõju välisõhu kvaliteedile
Välisõhk on maapinnalähedane õhukiht ning see on üks elutähtsatest keskkonnakomponentidest.
Välisõhu kvaliteeti reguleeritakse otseselt ja kaudsemalt riigisiseste, Euroopa Liidu ja teiste
rahvusvaheliste õigusaktidega26. Atmosfääriõhu kaitse seadusega27 on mh reguleeritud välisõhu
kvaliteeti mõjutavad tegevused. Vastavalt AÕKS §-le 19 ei ole kavandatavad tuulegeneraatorid töötamise
ajal heiteallikad ehk saasteaineid välisõhku väljutavad objektid. Tuulegeneraatoritel puuduvad AÕKS
mõistes tegevused ja/või seadmed, mis väljutaksid saasteaineid välisõhku koguses või viisil, mida
reguleeritakse õigusaktidega.
Soojuse- ja energiatootmine on üldiselt üks olulisemaid välisõhu heiteallikaid, mistõttu tuuleparkide
rajamine aitab kaasa vähendamaks fossiilsete kütuste kasutamist ning nende põletamisel tekkivate
kasvuhoonegaaside vähendamist, seetõttu on tuuleparkide rajamine nii globaalsel kui ka lokaalsel
tasandil välisõhu kvaliteedile positiivne.
Ehitus- ja lammutamistööde käigus kasutusel olevatest ehitustehnika seadmetest tekivad heitgaasid,
mis võivad lokaalselt ja ajutiselt mõjutada välisõhu kvaliteeti. Tegemist on väheolulise mõjuga ning ei
erine tavapärase ehitustegevusega kaasnevatest mõjudest. Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes
kontsentratsioonides piirdub reeglina teeala ning selle vahetu ümbrusega ning teeäärsete eluhoonete
asukohas piirväärtuste ületamist üldjuhul ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres
küündib õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise ala harva teealast kaugemale. Teest kaugenedes toimub
saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) välisõhus, saasteained on
26
https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk
27
Atmosfääriõhu kaitse seadus RT I, 11.06.2024, 2
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 27
reeglina hajunud nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas või maapinnale langenud (sadestunud).
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete
töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut, vajadusel tuleb tolmavaid
materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Kokkuvõte
Tuulegeneraatorite rajamisel puudub oluline negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile, seetõttu ei hinnata
KSH-s.
3.2.4. Varjutamine
Varjutamise all mõistetakse visuaalset häiringut, mis tekib päikeselistel päevadel tuuliku rootori
pöörlemisest (labade liikumisest) tingitud varjude liikumise tulemusel. Varjutamise esinemiseks peab
tuulik asetsema vaatleja ja päiksega (päikesekiirtega) ühel joonel (vaatleja ja päikese vahel). Aasta
jooksul tekkiv varjutamise ala ei ole ümber tuuliku ringikujuline, vaid tulenevalt päikese näivast
liikumisest taevavõlvil kagu ja edela suunas välja venitatud „liblika“ kujuline.
Varjutamise reaalne esinemine sõltub eelkõige ilmastikuoludest – pilvisusest, tuule suunast (tuuliku
labade asendist) ning päikese seisust. Varjutamise kestust ja ulatust hinnatakse reeglina arvutuslikult
(sh arvestades aasta keskmisi meteoroloogilisi andmeid). Varjud on pikimad päikesepaistelistel
hommiku- ja õhtutundidel, mil päikesekiired langevad madala nurga all ning kõige lühemad keskpäeval.
Pikimad on varjud ida- ja läänekaares, kuid mida pikemad on varjud, seda lühemat aega varjutamine
kestab. Teoreetilisel võivad suurte (nt kõrgusega ca 200–300 m) tuulikute varjud ulatuda mitme
kilomeetri kaugusele.
Eesti kliimas moodustab päikesepaisteline aeg aastas keskmiselt umbes 40% maksimaalsest võimalikust.
Päikesepaiste tõenäosus on suurem suvekuudel (mais, juunis, juulis ja augustis on päikesepaistelise aja
osakaal umbes 50% maksimaalsest võimalikust), talvekuudel langeb päikesepaistelise aja osakaal
maksimaalsest võimalikust 10–15%-ni (novembris, detsembris ja jaanuaris).
Teine oluline aspekt varjutuse kujunemisel on tuule suund, kuna tuuliku rootor pöörab ennast tuule
suunas ning vastavas suunas saavad tekkida ka maksimaalse ulatusega varjud.
Eesti seadusandluses puuduvad normid, mis käsitleks lubatud varjutamise kestust ühel hoonestusalal.
Muu maailma praktikas on tänaseks välja töötatud soovituslikud väärtused eraldi maksimaalse
teoreetilise varjutamise kestuse kohta (ehk olukord, mis ei arvesta pilvist aega ja tuulesuundi, eeldatakse,
et päike paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti) ning
piirkonna realistlikele tingimustele vastava olukorra (arvestades päikesepaiste kestust ja valdavaid
tuulesuundi) jaoks.
Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike paistab
kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti) kestuse puhul on
rahvusvaheliselt enim kasutatavaks soovituslikuks maksimaalseks väärtuseks kuni 30 tundi varjutamist
aastas (nt Saksamaa nõuded28) ühe eluhoone juures. Lisaks on Saksamaa nõuetes välja toodud ka
soovituslik teoreetilise maksimaalse varjutamise kestus päevas, mis on 30 minutit ühe eluhoone juures.
Reaalsetele piirkonna tingimustele vastava olukorra hindamisel (arvestades päikesepaiste kestust ja
valdavaid tuulesuundi) rakendatakse soovitusliku varjutamise kestuse ülempiirina nt väärtusi 8 tundi
aastas (Saksamaa nõuded) ja 10 tundi aastas (Taani ja Rootsi praktika aga konkreetsed nõuded on
sätestamata).
28
Hinweise zur Ermittlung und Beurteilung der optischen Immissionen von Windenergianlagen (WEA-
Schattenwurf-Hinweise), 2002
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
28
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Kuna antud juhul lähtutakse varjutamise esinemise hindamisel ja arvutamisel eelkõige Saksamaa (kellel
on nii varjutamise hindamise metoodika kui ka normtasemed kõige selgemalt välja toodud) soovitustest
siis on ka varjutamise lubatud soovitusliku väärtusena soovitatav rakendada Saksamaa nõudeid ehk:
▪ Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike
paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti)
kestus kuni 30 tundi aastas ühe eluhoone juures;
▪ Lubatud teoreetilise maksimaalse varjutamise (ehk olukord, mille puhul eeldatakse, et päike
paistab kogu võimaliku teoreetilise aja ning tuuliku labad on kogu aeg vaatleja suhtes risti)
kestus kuni 30 minutit ühe päeva jooksul ühe eluhoone juures;
▪ Lubatud reaalsetele oludele vastava varjutamise (ehk olukord, mille puhul arvestatakse
päikesepaiste tegelikku kestust ja piirkonna valdavaid tuulesuundi) kestus kuni 8 tundi aastas
ühe eluhoone juures.
Varjutamise mõju hindamisel tuleb arvestada ka 2025. a Kliimaministeeriumi poolt avaldatud
tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhendit29, mis soovitab samuti lähtuda Saksamaa nõuetest.
Realistlikele tingimustele vastav varjutamise kestus jääb üldjuhul umbes 3-4 korda väiksemaks
(olenevalt tuulikute ning mõjutatud alade asetusest võib erinevus olla ka suurem) kui maksimaalne
teoreetiline varjutamise kestus mingis konkreetses punktis.
Kuna varjutamise kui häiringu hindamisel on võimalik väga täpselt välja tuua varjutamise tekkimise
kellaajad ja kuupäevad, siis on ebasoovitava varjutamise ilmnemisel võimalik konkreetsed tuulikud
lühiajaliselt välja lülitada (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatsüsteemi
seadistamise võimalusega) ning ebasoovitava mõju ilmnemist vältida.
Kokkuvõte
Tuulikute töötamisega kaasnev varjutamine võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise mõjuga,
mistõttu tuleb KSH raames läbi viia varjutamise mõju hindamine, koostades selleks varjutamise kaardid
ning varjutamise kalendrid.
3.2.5. Mõju pärandkultuuriobjektidele, kultuurimälestistele ja väärtuslikele maastikele
Kultuurimälestiste registri30 andmetel ei jää Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 alale kultuurimälestisi.
Lähimad kultuurimälestised jäävad planeeringualast ca 1 km kaugusele. Nendeks on: Varangu mõisa
park (reg kood: 16088), Varangu mõisa tõllakuur (reg nr 16090), Varangu mõisa peahoone (reg nr 16087),
Varangu mõisa ait (reg nr 16089).
Väike-Maarja tuulealale nr 2 jääb neli pärandkultuuri objekti:
▪ Kiviaiad (reg nr 926:AED:004, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50-90%);
▪ Kiltsi-Padaküla tee (reg nr 660:KAT:002, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud
50-90%);
▪ Raja talukoht (reg nr 926:TAK:005, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-
50%);
▪ Vahemetsa turbavõtukoht (reg nr 926:TVK:007, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest
säilinud 20-50%).
29
Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.
https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-
03/Tuuleparkide%20keskkonnam%C3%B5ju%20hindamise%20juhend.pdf (külastatud 06.02.2026)
30
https://register.muinas.ee/
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 29
Väärtuslikud maastikud
Väike-Maarja valla väärtuslikud maastikud on määratud Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+.
Väärtuslik maastik on ümbritsevast suurema kultuurilis-ajaloolise, esteetilise, loodusliku, identiteedi või
puhkeväärtusega ala.
Tuulepargid kui domineerivad rajatised ei pruugi üldjuhul toetada väärtuslike maastike väärtuste
säilimist, milleks on Väike-Maarja vallas peamiselt loodus- ja põllumajandusmaastik, asustus, mõis ja
mõisapark. Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada
maastikku nii, et maastiku väärtus ei kahaneks.
Käesoleval hetkel Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 ei kattu väärtusliku maastikuga. Lähim väärtuslik
maastik (Ebavere-Äntu) asub tuulealast ca 2,2 km kaugusel.
Arheoloogiatundlikud alad
Arheoloogiatundlikud alad on piirkonnad, kus juba avastatud leidude (nii mälestiste kui kaitsestaatuseta
objektide) rohkuse tõttu võib eeldada täiendava arheoloogiapärandi paiknemist kultuurkihis. Sageli on
sellisteks aladeks muistsed asustusalad.
Käesolev tuuleala nr 2 ei kattu arheoloogiatundlike aladega.
Kokkuvõte
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on
kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust
erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud,
objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse
küsimus31. Seega ei saa võimalikku mõju pärandkultuuriobjektidele pidada oluliseks ebasoodsaks
keskkonnamõjuks KeHJS mõistes. Samas on RMK lehel esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida
pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori
ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida pärandkultuuri
objektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
3.2.6. Mõju varale
Kuigi kinnisvara väärtuse hindamine ei ole KSH ülesanne (tegemist ei ole keskkonnamõjuga KeHJS
mõistes), saab välja tuua, et tuuleparkide rajamisega võib kaasneda teatav mõju inimese varale,
mõjutades lähedal paiknevate kinnistute ja hoonete väärtust. Antud temaatikat on uuritud nii Ameerika
Ühendriikides kui ka Euroopas ning suurimat mõju kinnisvara mõjule on leitud tuulikupargi
planeerimisprotsessi kestel. Seevastu tuulikupargi käitamisaegne mõju ümbruses paiknevale
kinnisvarale on pigem olnud vähene. Eestis antud teemal uuringuid läbi viidud pole32.
Teaduskirjandus on peamiselt leidnud, et tuuleparkide rajamisega kaasnev mõju on peamiselt lokaalne.
Lisaks on keeruline eristada kinnisvara hinnamuutusest tuulepargi kavandamise ja opereerimisega
seotud mõjusid. Näiteks Hollandis läbi viidud uuringu kohaselt võib tuulepargist 2 km raadiuses vara
väärtus langeda umbkaudu 5%, kusjuures märkimisväärset mõju kinnisvarahindadele kaugemal kui 2
km ei esinenud.33 Korvamaks tuulikuparkidega kaasnevaid negatiivseid mõjusid (sh varale), tuleb alates
2023. aasta juulist tuuleparkide arendajatel tasuda tuulepargi talumise tasu (nn tuulikutasu). Arendaja
poolt makstav tasu jaguneb kohaliku omavalitsuse ja, sõltuvalt tuulikute kõrgusest, 2–3-km raadiuses
31
Info RMK kodulehel KKK all: https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
32
Keskkonnaportaalis on ilmunud kokkuvõttev artikkel „Koduomanikud ei pea tuuleparkide läheduses eluaseme
väärtuse pärast muretsema“, kättesaadav:
https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/taastuvenergia/tuuleenergia/koduomanikud-ei-pea-tuuleparkide-
laheduses-eluaseme-vaartuse
33
Dröes, M. I., Koster, H. R.A. 2021. Wind turbines, solar farms, and house prices. Energy Policy 2021 (155).
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
30
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
elavate eluruumide omanike vahel. Makstava tasu suurus sõltub elektri börsihinnast ja konkreetse
tuulepargi poolt toodetud elektrienergia mahust. See avaldab hõredalt asustatud maapiirkonnas asuva
kinnistu väärtusele eelduslikult pigem positiivset mõju.
Kokkuvõte
Mõningane võimalik mõju kinnisvara väärtusele piirkonnas võib olla mitmesuunaline (häiringust
tulenevalt negatiivne, talumistasust tulenevalt positiivne). Samas mõjutavad kinnisvara väärtust väga
erinevad tegurid.
Kinnisvara hinna näol ei ole tegemist keskkonnamõjuga KeHJS mõistes ja seetõttu mõju varale KSH
käigus täpsemalt ei hinnata.
3.2.7. Infrastruktuur, teede võrk, mobiilside
Tuuleala nr 2 territooriumi läbivad põhjaosas metsateed Soonevahe – Kaevanduse tee (nr 9270516) ning
Ilmandu tee (nr 9270517). Lõunaosa läbib metsatee Pargimetsa tee (nr 6600504). Tuuleala ei läbi kõrval-
ja riigimaanteed, samuti ei jää alale gaasitorustikke ega elektriõhuliine.
Vastavalt Väike-Maarja ÜP-s seatud tingimustele ja tee projekteerimise normidele34, peab elektrituuliku
vähim kaugus avalikult kasutatava asulavälise tee teekatte servast olema võrdne tuuliku kogukõrgusega
(masti kõrgus + 0,5 tuuliku rootori/tiiviku diameeter).
Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vaja tuulikuteni pääsemiseks suure kandevõimega
ning pidevat ligipääsu tagavaid juurdepääsuteid. Juurdepääsuteedena kasutatakse võimalusel
olemasolevaid teid, uuendatakse olemasolevaid ja äärmisel vajadusel rajatakse juurde ka uusi teid.
Olemasolevate teede kasutamisel tagatakse vajadusel nende korrastamine nii tuulepargi ehitus- kui ka
opereerimisfaasis. Tuulepargi teenindamiseks vajalike erateede avalikku kasutust tuuleparkides senise
praktika alusel piiratud ei ole ja sellega on huvitatud isik lubanud ka edasisel kavandamisel arvestada.
Siiski võib uute teede rajamisel senistele metsaaladele tekkida oluline keskkonnamõju, kuna tugeva
kandevõimega teede rajamiseks võib olenevalt asukohast olla vaja ulatusliku aluspinnase eemaldamine
koos suuremahulise teetammi ehitusega ja seetõttu ka kuivendusvõrgu ümberkujundamine. Seetõttu
võib vähemalt ehitusetapis tekkida oluline keskkonnakoormus. Võimalikku mõju saab vähendada
teedevõrgu targa planeerimisega ja läbimõeldud ehitusprojektiga.
Senine praktika näitab, et tuulikud võivad põhjustada probleeme mobiilside kvaliteedis – tekitades nn
surnud tsoone. Seetõttu on oluline leida tuulikute paigutuse planeerimisel koostöös võrguoperaatorite
ja arendajatega sobiv mõjude leevendamise meetod – eelistatult ennetav, kuid vajalikud võivad olla ka
asjakohased järeltegevused.
Kokkuvõte
KSH aruandes hinnatakse mõju infrastruktuuriobjektidele, lähtudes planeeritavate tuulikute täpsest
paigutusest ning pakutakse vajadusel välja leevendavaid meetmeid, vähendamaks mõju uute teede
rajamisel. Mobiilside osas tuginetakse planeeringu koostamisel võrguvaldajate tingimustele, KSH
aruandes mõju mobiilsidevõrgule täpsemalt ei käsitleta.
3.2.8. Mõjud kliimale
Euroopa Liidu strateegilist keskkonnapoliitilist visiooni kirjeldavaks väljaandeks on Euroopa Komisjoni
teatis „Puhas planeet kõigi jaoks“, milles seatud eesmärk näeb ette jõuda 2050. aastaks jõuka,
nüüdisaegse, konkurentsivõimelise ja kliimaneutraalse majanduseni. EL riikidele on seatud eesmärk
kujundada oma energiakulukad ja suure negatiivse keskkonnajalajäljega majandused järkjärgult
süsinikuneutraalseteks ehk vähendada oma süsinikuheiteid võrreldes 1990. a tasemetega vähemalt 80–
95% ja suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 75%-ni, sh elektritarbimises 97%-
ni35.
34
Kliimaministri määrus, vastu võetud 17.11.2023 nr 71. RT I, 22.11.2023, 9. Projekteerimisnorme reguleerib § 63 lõige
5
35
Komisjoni teatis. Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050, lk 3.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 31
Energeetika valdkonnal (nii selle tootmisel kui kasutusel) on eesmärkide saavutamisel keskne osa, mille
abil oleks otsesest süsinikuheitest võimalik peaaegu täielikult vabaneda või seda neutraliseerida.
Seetõttu tegeletakse ka Eestis aktiivselt nutikate lahenduste otsimisega ning iseäranis suurt mõju
oodatakse energiatootmise sektoris taastuvenergia osakaalu suurenemisest.
EL uuendatud 2030. a eesmärgiks on aga taastuvenergia osakaaluks energia lõpptarbimisest
minimaalselt 42,5%, sihiga saavutada 45%, mille puhul on Eesti energiamajanduse arengukava 2030
kohaselt võtnud eesmärgiks saavutada energia lõpptarbimisest taastuvenergia osakaal vähemalt 65%.
Eesti kliima- kui ka energiaeesmärgid on kokku koondatud ühte strateegilisse Eesti riiklikku energia- ja
kliimakava aastani 2030, mille järgi hakatakse hindama Eesti tulemuslikkust EL tasandil.
Kliimamuutustega toimetulemiseks valmis 2019. a uuring Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluse
kohta36, mis oli muuhulgas Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 alusuuringuks. Uuringus
kirjeldati kõiki EL poolt soovitatud meetmete rakendamisvõimalusi ja maksmust sektorite kaupa. Uuriti,
milliste võimalustega on võimalik Eestis saavutada tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside heite ja
selle sidumise vahel. Hinnangus toodi välja, et strateegiliselt oluliste otsuste tegemine ja meetmete
rakendamine on ajakriitiline, st mida kaugemale otsuseid ja meetmete kasutuselevõttu lükata, seda
keerulisem ning kulukam on kliimaneutraalsuse saavutamine. Uuringu koostanud eksperdid on leidnud,
et järgmise 10 aasta jooksul on kõige olulisem fokusseerida suurema potentsiaaliga valdkondadesse, mh
viia energiatootmine olulises mahus üle taastuvatele energiaallikatele.
Eksperdid näevad 2050. a süsinikuheite vähendamiseks Eestis parima lahendusena tuuleenergia
tootmisvõimekuse tõstmist, kuna selle meetmega on võimalik tagada energiatarbijatele suures mahus
süsinikuvaba elektrit. Uuendatud REKK2030 kohaselt peaks tuulenergia maht 2030. aastale olema
kogutarbimisest 19%, sh uusi installeeritud tuuleenergia võimsusi nähakse ette umbes 1300 MW
võimsuse ulatuses, millele lisandub järgmise aastakümne jooksul tuuleenergia tootmine merel.
Globaalsel tasandil aitab tuuleparkide rajamine kaasa taastuvatel energiaallikatel põhineva
elektrienergia osakaalu suurendamisele, mis loob energiatootmises eeldused fossiilsete kütuste kasutuse
ja nende põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks, põhjustades kliimamuutuste
pidurdamiseks potentsiaalselt positiivset mõju.
KSH käigus saab tuulepargi konkreetseid (elutsükli) kasvuhoonegaaside heite arvutusi läbi viia juhul, kui
on teada tuulikute mudel ja nende ehituseks vajalike detailide päritolu. Detailse lahenduse
väljatöötamisel on tuulikute CO2 jalajälje arvutamine võimalik vaid siis, kui on olemas kindel tuulikute
mudel, sh tootja ja nende poolt välja arvestatud toote elutsükli jalajälg, millele on võimalik lisada
transpordi ja ehitustegevuse raames tekkiva süsinikujalajälje hinnanguline osakaal. Seniste tuulikute
süsinikujalajälje arvutuste põhjal on teada, et tuulikute CO2 jalajälg ühe toodetud energiaühiku kohta
väheneb vastavalt nende efektiivsuse ja võimsuse kasvule. Muuhulgas ületab tuulikute poolt toodetava
energia hulk ca 20-aastase olelusringi käigus (seniste tuulikute projekteeritud eluiga, kuid võib olla
tegelikult ka pikem) nende tootmiseks, käitamiseks ja hooldamiseks vajaliku energia hulka enam kui 20
korda37. Seega, arvestades Eesti riikliku energiamajanduse süsinikuheitmete summaarseid koguseid, on
tuulepargi jalajälg väheoluline ja avaldab sektori vaates olulist positiivset mõju, kuna tuulepargi
tootmisvõimsus asendab põlevkivist toodetava süsinikuheiterohke elektritootmise ja vähendab survet
looduskeskkonnale. Näiteks kulub 1 kWh elektri tootmiseks umbes 1,4 kg põlevkivi38 ning kui 5% elektrist
toodetakse Eestis tuule abil, siis väheneks põlevkivi vajadus 0,67 mln tonni aastas39. Täpsemalt
võrreldakse tuulikute hinnangulist keskkonnajalajälge põlevkivitööstuse keskkonnajalajäljega KSH
aruandes.
Tuuleparkide ehitamisega kaasnevad ka maakasutuse ja taimkatte muutused (nt metsa raadamine,
turbaalade kasutusele võtt jmt), mis mõjutab ka süsiniku talletamist ja sidumist. KSH aruandes
36
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus (SEI Tallinn), 2019. „Eesti kliimaambitsiooni tõstmise
võimaluste analüüs“, https://kliimaministeerium.ee/uudised/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-
analuus
37
https://www.laanenigula.ee/documents/17893208/19649223/22-L%C3%A4%C3%A4ne-
Nigula+KSH+I+etapi+aruanne13122020.pdf/01e482ea-f336-4442-b482-b5349f1aaa7f
38
A.Vainola, Põlevkivi kaevandamise arenguväljavaated. Tallinna Tehnikaülikool. 2015
39
Saarde valla tuulikuparkide P14, P15, P16 detailplaneeringute KSH aruanne. 2019
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
32
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
käsitletakse planeeringulahenduse maakasutuse ja taimkatte muutuste CO2 jalajälge detailsuses, mida
antud etapp võimaldab.
Lokaalsel tasandil võivad tuulikud mõningal (eeldatavalt vähesel) määral mõjutada mikroklimaatilisi
tingimusi tuulikute vahetus läheduses. Kuna võimalikud mõjud avalduvad konkreetses asukohas, võivad
need olla ka mõnevõrra erinevad sõltuvalt ümbritsevast kooslusest ja atmosfääri stabiilsusest. Kuna
valdkonna mõju on teadmata, on selguse huvides asjakohane seda KSH-s põhjalikumalt käsitleda.
Tuuleparkide kavandamisel on oluline arvestada ka kliimamuutustega kaasnevate mõjudega.
Praeguseks teadaolevate prognooside kohaselt hakkavad kliimamuutustest tingituna tulevikus
tuuleparkidele enim mõju omama keskmiste tuulekiiruste kasv, tuulte perioodilisus/turbulentsus ning
ekstreemsemate ilmastikuolude ja jäite esinemise sagedus. KSH-s antakse soovitused kliimamuutustega
arvestamiseks lähtudes planeeringulahenduse detailsusest.
Kokkuvõte
Tuulepargi rajamisega kaasneb globaalsel tasandil positiivne mõju. Võimalusel (st teabe olemasolu
korral) käsitletakse KSH-s CO2 jalajälge võrrelduna põlevkivitööstuse jalajäljega põhinedes
olemasolevatele uuringutele ja andmetele. KSH aruandes koostatakse maakasutuse ja taimkatte
muutuste CO2 jalajälje arvutused.
KSH aruandes antakse kvalitatiivne hinnang lokaalse kliimamõju võimalikkusele ja eeldatavale
olulisusele, tuginedes olemasolevatele sellekohastele uuringutele.
KSH-s hinnatakse kliimamuutuste mõjusid detailplaneeringuga kavandatavale tuulepargile.
3.2.9. Mõju riigikaitselistele objektidele (radarid, riigikaitselised ehitised)
Tuuleparkide arendamist Eestis on pika aja jooksul takistanud elektrituulikute kõrgusele riigikaitselise
õhuseiresüsteemi poolt seatud piirangud. Tänaseks on uue õhuseire radari valmimisega vabanenud
riigikaitselistest kõrguspiirangutest üle poole Mandri-Eesti aladest.
Vastavalt määrusele “Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline ulatus ja
andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta” 40§ 3 lg 1 ei tohi riigikaitselise ehitise
piiranguvööndisse püstitatav ehitis või piiranguvööndis asuva ehitise laiendamine või ümberehitamine
vähendada riigikaitselise ehitise töövõimet ja suurendada ohtu ehitisele. Vastavalt sama määruse § 4 lg
2–3 ei tohi ehitiste püstitamine või olemasoleva ehitise laiendamine või ümberehitamine vähendada
radari töövõimet. Radari piiranguvööndi ruumilist ulatust selgitatakse kavandatava ehitise
püstitamisega või olemasoleva ehitise laiendamisega või ümberehitamisega seotud isikule tema
põhjendatud huvi korral asjakohase menetluse käigus. See tähendab, et riigikaitseliste ehitiste töö
tagamiseks tuleb iga kavandatava tuulepargi asukoht ja tehniline lahendus, sh kõrgus kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
Kokkuvõte
DP koostamise ja KSH läbiviimise käigus tehakse koostööd Kaitseministeeriumiga, et tagada vastavus
riigikaitseliste õigusaktide nõuetele. KSH-s mõju riigikaitselistele objektidele täpsemalt ei hinnata.
3.3. Mõju looduskeskkonnale
Looduskeskkonna mõjude e kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja
populatsioonidele, taimedele käsitlemisel arvestatakse eeskätt väärtuslikumaid ja tuulearenduste
suhtes tundlikumaid looduskeskkonna komponente. Täpsemalt käsitletakse looduskeskkonda läbi
kaitstavate objektide (kaitstavad alad, Natura võrgustik, kaitstavad liigid) jm loodusväärtuste (nt
vääriselupaigad, roheline võrgustik) ning eraldi käsitletakse ka tundlikke elustiku rühmi nagu linnud ja
nahkhiired.
40
Kaitseministri määrus 26.06.2015 nr 16 „Riigikaitselise ehitise töövõime kriteeriumid, piirangute ruumiline
ulatus ja andmed riigikaitselise ehitise töövõimet mõjutavate ehitiste kohta“, RT I, 07.04.2016, 9
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 33
KSHs viiakse hindamine läbi tuginedes olemasolevale teabele ja kaitstavate objektide kohta
kättesaadavatele materjalidele (nt EELIS andmebaas, liikide kaitse tegevuskavad, võimalusel liikide
talletamise andmebaasid (nt PlutoF), alade kaitsekorralduskavad, analoogsetele projektidele koostatud
uuringud jne). Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis.
Järgnevalt on antud ülevaade planeeritava ala looduskeskkonna teemadest, mis KSHs käsitlemist
vajavad.
3.3.1. Natura 2000
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel
taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad (LoA)
ja linnualad (LiA) on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn
loodusdirektiiv) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi 92/43/EMÜ artikli 6
lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura
2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“41 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks
loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis"42.
KeHJS-e ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise
menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,
mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000
võrgustiku ala kaitse-eesmärke. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt
avalduvat mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui
tegevuse elluviimise tulemusena Natura 2000 ala(de) kaitse-eesmärkides nimetatud liikide või
elupaigatüüpide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke
saavutada ja ala terviklikkust säilitada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on kavandatava
tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda
asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Natura eelhindamise (ja sellest tulenevalt ka asjakohase
hindamise) läbiviimine ei ole vajalik juhul, kui kavandatava tegevuse mõjupiirkonda ei jää Natura
ala(sid) või on tegevus vajalik Natura ala kaitsekorraldamiseks.
Detailplaneeringu alaga kattuvalt ei asu ühtegi Natura 2000 ala. Lähimaks linnualaks on Endla linnuala,
mis asub DP alast ca 10 km lõunas. Loodusaladest lähim on Varangu loodusala (RAH0000365), mis asub
minimaalselt 400 m kaugusel läänes. Ülejäänud loodusalad asuvad juba oluliselt kaugemal: Ilmandu
loodusala üle 2 km kaugusel; Äntu LoA üle 3 km ja Ebavere LoA üle 5 km; Jäola, Tudre ja Tammelehe LoA-
d on ca 9-10 km (vt järgnev Joonis 3.2Error! Reference source not found.).
JooniselJoonis 3.2 on toodud ka Väike-Maarja valla üldplaneeringus (kehtestatud 27.03.2024) ette
nähtud potentsiaalselt sobivate tuuleenergeetika alade paiknemine. Detailplaneeringuala kattub terves
ulatuses ÜP järgse tuuleala nr 2 lääneosaga. Üldplaneeringule koostatud KSH-s on muuhulgas läbi viidud
Natura eelhindamine potentsiaalselt sobivatele tuulealadele. Endla linnuala puhul loetakse kõiki
tuuleenergeetika alasid piisaval kaugusel paiknevaks välistamaks negatiivsed mõjud LiA-le ja sealsele
linnustikule. Ka Keskkonnaameti soovitused toetavad enam kui 3 km kaugusel asuvate linnualade
mõjuala välisteks lugemist, kuna see vahemaa on piisav, et välistada häiriv jm mõju ka tundlikumatele
liikidele (nagu kotkad, metsakanalised, must-toonekurg)43. ÜP KSH-s on välja toodud, et arendusalale
41
Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi
92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021
42
Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6
lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet.
43
„Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku
omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 28.06.2021)
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
34
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
lähima Varangu loodusala puhul on 400 m vahemaa tuulealast piisav, et välistada nii otsesed kui ka
kaudsed mõjud (sh veerežiimi mõjutamise kaudu) Natura alale ja selle kaitse-eesmärkidele. Arvestades,
et ÜP KSH Natura eelhindamise kohaselt ei asu ükski Natura 2000 võrgustiku ala tuuleala nr 2
detailplaneeringu alaga kattuva potentsiaalse tuuleala mõjualas, siis ei ole põhjust eeldada ka
detailplaneeringu ala mõjualas Natura 2000 alade asumist ning üldplaneeringus läbiviidud Natura
hindamine katab ka tuuleala nr 2 detailplaneeringu.
Joonis 3.2. Natura 2000 võrgustiku alad detailplaneeringu ala piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet, 2025)
Kokkuvõte
Kuna planeeritava ala mõjualas Natura 2000 võrgustiku alasid ei leidu, siis ei ole vajalik Natura eel- ega
asjakohase hindamise läbiviimine. Ebasoodne mõju Natura võrgustikule ja selle sidususele on välistatud.
Planeeringu KSH läbiviimisel arvestatakse, et planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate
tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkust ega kaitse-eesmärke kahjustada.
Juhul, kui planeeringu järgmises etapis ja KSH aruande koostamisel selgub täpsemat informatsiooni (nt
teave tehnoloogiliste lahenduste osas; taristu täpne paiknemine; uuringute tulemused vm), mille põhjal
täpsustub (laieneb) ka tegevuse mõjuala ning mõjualasse jääb Natura alasid, siis viiakse läbi Natura eel-
ja vajadusel asjakohane hindamine.
3.3.2. Kaitstavad loodusobjektid
Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja
kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad
loodusobjektid. Täielikult või osaliselt asub detailplaneeringualal vähesel määral kaitstavate liikide
leiukohti44:
▪ II kaitsekategooria loomaliigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) leiukoht (KLO9124191)
44
Vastavalt EELIS infosüsteemi 20.05.2025 seisuga andmetele.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 35
▪ II kaitsekategooria taimeliigi kaunis kuldkinga (Cypripedium calceolus) leiukoht
(KLO9300847)
▪ 4 III kaitsekategooria taimeliigi (kuradi-sõrmkäpp, soo-neiuvaip, harilik käoraamat, harilik
ungrukold) leiukohta.
Planeeringuala vahetusse lähedusse jäävatest kaitstavatest loodusobjektidest võib välja tuua järgmised,
mis võivad olenevalt tuulepargi detailsest lahendusest jääda tegevuse mõjualasse:
▪ Nõmme merikotka püsielupaik (KLO3001624) ca 2,2 km planeeringualast idas
▪ Varangu looduskaitseala (KLO1000183) 400 m planeeringualast läänes (kattub Varangu
loodusalaga, vt ptk 3.3.1), kus on registreeritud ka II kaitsekategooria linnuliigi väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii) leiukoht (KLO9127732) ning mitmed III kaitsekategooria
loomaliigid: harilik kärnkonn, tähnikvesilik, tiigikonn, rabakonn, rohukonn, vareskaera-
aasasilmik, teelehe-mosaiikliblikas, valgelaup-rabakiil, hännak-rabakiil, suur-rabakiil. Lisaks
leiduvad LKA-l mitmed II ja III kaitsekategooria taimeliigi leiukohad.
▪ II kaitsekategooria linnuliigi kanakull (Accipiter gentilis) leiukoht (KLO9123758) ca 500-600 m
planeeringualast idas.
▪ II kaitsekategooria taimeliigi eesti soojumikas leiukoht (KLO9300960) ca 200 m
planeeringualast läänes planeeringuala ja Varangu LKA vahel.
▪ 4 III kaitsekategooria taimeliigi leiukohad ca 160-360 m läänes (käpalised Varangu LKA servas)
▪ III kaitsekategooria linnuliigi sookurg (Grus grus) leiukoht (KLO9132184) Soodevahe soos min
ca 260 m kaugusel planeeringualast
▪ Tähelepanuväärne on ka mitmete kaitstavate mõisa parkide esinemine piirkonnas.
Mõisakomplekis leiduvad hooned, keldrid ning vanad õõnsustega pargipuud võivad olla
sobivateks elupaikadeks käsitiivalistele. EELISes on registreeritud 5 II kaitsekategooria
nahkhiireliigi esinemine planeeringualast ca 2,5 km kaugusel kirdes asuvas Kiltsi mõisa pargis.
Kaitstavate loodusobjektide ja III kaitsekategooria liikide EELISEs registreeritud leiukohtade paiknemist
detailplaneeringu ala piirkonnas illustreerib Joonis 3.3. Vastavalt LKS § 53 lõikele 1 on I ja II
kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud ja
seetõttu neid joonisel ei kajastata. I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad ning liikide püsielupaigad on
toodud eraldi joonisel 3.4. (asutusesiseseks kasutamiseks, leitav Lisa 1).
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
36
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Joonis 3.3. Kaitstavate III kategooria liikide EELISes registreeritud leiukohtade paiknemine planeeritava ala
piirkonnas (aluskaart: Maa-amet, 2025)
Kaitstavatest loodusobjektidest tulenevad otseseid piiranguid on planeeritaval alal minimaalselt, s.t
kaitstavaid alasid, mille kaitsekord välistaks täielikult tuulikute ja kaasneva taristu planeerimise,
sisuliselt alal ei leidu. Arvestada tuleb aga, et kaitstavate loodusobjektide füüsiline säilitamine ei välista
alati kõiki mõjusid. Kuigi näiteks eelpool toodud Varangu looduskaitseala puhul ei ole tõenäoline
ebasoodsate mõjude tekkimine, siis detailse lahenduse väljaselgitamisel tuleb vajadusel mõju siiski
hinnata (nt kui juurdepääsuteed, kuivendamise vajadus vm võib kaitsealal tingimusi mõjutada).
Tähelepanu tuleb pöörata tuulikute suhtes tundlikutele liigirühmadele, nagu alal leiduv tiigilendlane ja
nahkhiired üleüldiselt ning lähipiirkonnas pesitsev merikotkas (aga ka väikeluik ja kanakull). Samuti, kui
edasise planeeringumenetluse käigus selgub vajadus ulatuslikuks kuivendamiseks või kuivendamiseks,
mis võib mõjutada tundlikke liike (märgade elupaikade liikide kasvukohad nii planeeringualal või ka
väljaspool jm), siis KSHs sellega ka arvestatakse, teemat hinnatakse ning vajadusel töötatakse välja
meetmed. Planeeringuala sobivus arenduseks sõltub oluliselt linnukaitselistest väärtustest ala lähedal ja
ala väärtusest nahkhiirte elupaigana. Selleks otstarbeks viiakse planeeringuala piirkonnas läbi
vastavad uuringud, mille sisendit on võimalik KSH hindamisel kasutada. Linnustikku,
taimestikku, lendoravat ja nahkhiiri käsitletavad uuringud on juba teostatud ning aruanded
valminud või valmimas.
Kokkuvõte
KSH aruandes tuleb vajadusel hinnata erinevaid mõjusid (nt liikide hukkumise ja vigastusoht, häirimine
aga ka võimalikud muud olulised mõjud) lähtudes konkreetsetel juhul asjakohastest ja alal elavatest
tundlikest liikidest. Mõjuala ulatus on mõjufaktori ja kaitstava loodusobjekti spetsiifiline ning tuuakse
välja igal konkreetsel juhul eraldi.
Hindamisel tuginetakse nii olemasolevale teabele ja kaitstavate objektide kohta kättesaadavatele
materjalidele (nt liigikaitse tegevuskavad; EELIS andmebaas; võimalusel liikide talletamise
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 37
andmebaasid (nt PlutoF); analoogsetele projektidele koostatud uuringud, jne) kui ka planeeringu
protsessi raames koostatavate uuringute (linnustiku, nahkhiirte, taimestiku jms) tulemustel. Mõju
hinnatakse KSH koostajate poolt eksperthinnangu vormis.
3.3.3. Linnustik
Detailplaneeringu ala linnukaitseliste aladega (Natura linnualad, kaitstavad alad, kus kaitstakse linde
jm) ega EELISes registreeritud tundlike/rangelt kaitstavate linnuliikide leiukohtadega ei kattu, mis
välistab suuresti tuulikute otsesed füüsilised mõjud linnustikule (nt elukohtade kadumise arenduse
elluviimisel jm).
2022. a valmis Kliimaministeeriumi tellitud töö „Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs“ 45. See
eksperttöö koondab juba tehtud linnustiku-uuringuid ja annab nende põhjal esialgse ülevaate, millised
maa-alad on tuuleparkide rajamiseks sobivaimad, ning suuniseid, millistele linnuliikidele konkreetsetel
aladel on kindlasti vaja tähelepanu pöörata, samuti juhiseid vajalike ornitoloogiliste uuringute
korraldamiseks. Töö raames tsoneeriti kogu Eesti maismaa tuuleenergeetika arendamise potentsiaali ja
võimaliku mõju alusel kolme tsooni. Kõige rangemasse, tsooni 1, liigitati kaitstavate linnuliikide
elupaigad, kodupiirkonna tuumalad või rändekoridorid, kuhu tuulikute püstitamine põhjustab
negatiivse mõju. Tsooni 1 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Suur osa detailplaneeringu alast tsooniga 1 ei
kattu, täpsemalt:
▪ DP ala kaguserv kattub väikeses ulatuses kanakulli (LK II) tsooniga 1, mis ümbritseb 28.07.2023
vaadeldud kanakulli leiukohta (KLO9123758).
▪ DP ala piirini ulatub ka laanepüü (LK III) tsoon 1 (kuid DP alaga kattuvat osa ei ole).
Tsoon 2 on tsooni 1 ümbritsev ala, mis puhverdab kõige olulisemat elupaika viimasesse muidu ulatuva
häiriva vm mõju eest, mille tõttu tsooni 1 kvaliteet lindude elupaigana võib langeda. Tsooni 2 arvatakse
ka elupaikade sidususe tagamisel olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja toitumispaikade
vahel. Tsooni 2 tuulikuid üldjuhul ei kavandata. Kui seda tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja
teadusandmete alusel veenvalt põhjendada. Detailplaneeringu alaga kattuvad tsoon 2 alad on järgmised:
▪ DP ala keskosa kattub laanepüü tsooniga 2. Tegu on tsoonile 1 lisatud 500 m puhvriga metsamaal.
▪ DP ala kesk- ja lõunaosa kattub väikeluige tsooniga 2, mis tähendab, et DP ala ületab väikeluige
lennukoridor, mis ühendab Varangu looduskaitsealal asuvat luikede ööbimispaika läheduses
asuvate sobivate toitumisaladega.
Tsoon 3 on tähelepanu vajav ala, kuhu tuulikute planeerimisel tuleb (eel)uuringuga selgitada sihtliigi
esinemist alal või sihtliigi elupaigakasutust või hinnata hukkumisriski vms. Detailplaneeringu ala kattub
terves ulatuses tsoon 3 aladega. Linnuliigid, kelle tsooniga 3 planeeringu ala kattub on järgmised:
▪ Merikotkas – DP ala kattub terves ulatuses merikotka tsooniga 3.
▪ Kanakull – DP ala kattub suures ulatuses kanakulli tsooniga 3, ainult DP ala põhjaserv jääb kanakulli
tsoonist välja.
▪ Väikeluik – kogu DP ala, mis ei jää väikeluige tsooni 2, kattub väikeluige tsooniga 3.
▪ Suur-laukhani – DP ala lääneosa kattub suur-laukhane tsooniga 3. Tegu on siirdekoridoriga.
▪ Laanepüü – DP ala põhjaosas ning lõunaosas on mitu laanepüü tsoon 3 ala. Laanepüü puhul on
tsooni 3 määratud kõik prognoositud, kuid ilma teadaolevate laanepüü vaatlusteta elupaigad.
Linnustiku tsoneeringu alade paiknemist detailplaneeringu alal illustreerib Joonis 3.5. (asutusesiseseks
kasutamiseks, leitav Lisa 1).
Siin välja toodud teadaolevat infot alade tähtsuse kohta linnustikule täpsustavad planeeringu alal
läbiviidavad linnustiku uuringud.
Linnustiku osas tuleb KSHs tähelepanu pöörata järgmistele võimalikele mõjudele: kokkupõrkerisk
tuulikutega ning sellest tulenevad vigastused, hukkumine; tuulepargi barjääriefekt ja võimalik mõju
45
Volke V, Kuus A, Leivits M, Luigujõe L, Mägi M, Ojaste I, Sellis U, Tammekänd I, Väli Ü, Võhandu K. 2022. Üle-
eestiline maismaalinnustiku analüüs. Tartu: Eesti Ornitoloogiaühing. Edaspidi viidatud kui Maismaalinnustiku
analüüs.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
38
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
rändele; tuulikute häiriv, elupaiku kaotav, killustav mõju jne. Sealjuures tuleb välja tuua, et tuulealade
väljaarendamisel esineb pikaajaline mõju ja see kestab kuni tuulepargi demonteerimiseni, sh võib
avalduv mõju olla oluline, kui tuulepargi alal või mõjualas asub tundlike või haruldaste kaitstavate
linnuliikide pesitsuspaiku/rändeteid või olulisi elupaiku. Detailplaneeringu ala puhul ei ole üldiselt
teada kriitilisi arendust piiravaid linnukaitselisi asjaolusid (nt Natura 2000 linnualad või rangelt
kaitstavate linnuliikide pesitsusalad), kuid maismaalinnustiku analüüsi tsoneeringus väljatoodud
linnuliikidega tuleb tuulepargi rajamisel arvestada ning vajadusel läbi viia täpsustavaid uuringuid.
Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik,
tuulikute hulga ja asukohtade planeerimine linnustikule olulisi mõjusid vältivalt. Lisaks on vajadusel
võimalik muude meetmete rakendamine (nt automaatsüsteemid tuulikute seiskamiseks, et ära hoida
lindude kokkupõrkeid ja vigastusi).
Kokkuvõte
Linnustiku osas hinnatakse KSH-s eelkõige järgmisi võimalikke mõjusid: kokkupõrkerisk tuulikutega
ning sellest tulenevad vigastused, hukkumine; tuulepargi barjääriefekt ja võimalik mõju rändele;
tuulikute häiriv, elupaiku kaotav, killustav mõju jne.
KSH aruandes linnustiku osas hinnangute andmisel tuginetakse nii olemasolevale teabele ja liikide kohta
kättesaadavatele materjalidele (nt liigikaitse tegevuskavad, võimalusel liikide talletamise andmebaasid
(nt PlutoF), EELIS andmebaas, kaitsekorralduskavad, analoogsetele projektidele koostatud uuringud,
asjakohased juhendmaterjalid jne) kui ka planeeringu protsessi raames koostatavale linnustiku uuringu
tulemustele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis.
3.3.4. Nahkhiired
Detailplaneeringu alal on EELIS andmebaasis registreeritud 24.05.2017 tiigilendlase leiukoht
(KLO9124191). Lähimad nahkhiirte leiukohad väljaspool planeeringu ala paiknevad ca 2,5 km kaugusel
Kiltsi mõisa pargis (põhja-nahkhiir, tiigilendlane, veelendlane, nattereri lendlane, pruun-suurkõrv) ja ca
4 km kaugusel Äntu järvede piirkonnas (pruun-suurkõrv, veelendlane, tõmmu- või habelendlane). Suure
tõenäosusega ei ole tiigilendlane ainus nahkhiireliik, kes detailplaneeringu alal elutseb. Ala põhjaosa
läbiv loodusliku sängiga Ilmandu jõgi koos luhaga pakub nahkhiirtele potentsiaalselt sobilikke
toitumisalasid. Samas sobivaid varjekohti on piirkonnas ortofoto põhjal pigem vähe – ala põhjaservas
leidub üks suurem vanemate haabadega metsaeraldis, idaservas ka üksik vanade puudega maha jäetud
talukoht ning ala keskosas riivab tuuleala idaserva haavaenamusega vääriselupaik. Üldiselt on aga
vanade lehtpuudega puistuid detailplaneeringu alal hajusalt ja vähevõitu, valdavalt on levinud
okaspuuenamusega puistud. Vanad (alates ca 55 a) lehtpuud (eelkõige haavad) on nahkhiirtele
potentsiaalselt olulised, kuna neis hakkavad moodustama õõnsused, mis pakuvad nahkhiirtele häid
varjepaiku. DP ala olulisust nahkhiirtele täpsustab läbiviidav nahkhiirte uuring.
Tuulealade väljaarendamisel võib nahkhiirtele avalduda pikaajaline mõju – kestab tuulikute
püstitamisest kuni tuulepargi demonteerimiseni. Mõjud võivad avalduda läbi järgmiste aspektide:
hukkumine ja vigastused tuulikutega kokkupõrkel, barotrauma; tuulikute häiriv, elupaiku kaotav ja
killustav mõju jne. Erinevad mõju aspektid ja nende olulisus sõltub nii planeeringu lahendusest, asukoha
biotoopidest kui ka piirkonnas levinud nahkhiirte liikidest, hulgast ning ala kasutamise eesmärgist
(toitumine, poegimiskolooniad). Olulist mõju nahkhiirtele on võimalik minimeerida ja ära hoida eeskätt
planeerides tuulepargid nahkhiirte elu- ja toitumisaladest eemale, samuti peamisi rändekoridore
vältivalt või rakendades muid meetmeid (nt tuulikute töö piiramine nahkhiirte aktiivsusperioodil teatud
aegadel).
Kokkuvõte
Tuuleparkide rajamisel võib nahkhiirtele avalduda pikaajaline mõju. Nahkhiirte osas on läbiviimisel
eraldi uuring, mis annab olulise sisendi nahkhiirtega seotud hindamisse KSHs. Mõju olulisus määratakse
KSH aruandes eksperthinnanguga, mille puhul tuginetakse hinnangute andmisel olemasolevale teabele
ja liikide kohta kättesaadavatele materjalidele (nt liigikaitse tegevuskavad, võimalusel liikide talletamise
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 39
andmebaasid (nt PlutoF), EELIS andmebaas, kaitsekorralduskavad, analoogsetele projektidele
koostatud uuringud, asjakohased juhendmaterjalid46,47 jne) ning läbi viidud uuringu tulemustele.
3.3.5. Taimestik ja muud loodusväärtused
Tuulepargi ja selle teenindamiseks vajaliku taristu rajamisega kaasneda võivate mõjude hindamisel on
asjakohane käsitleda ka taimestikku ja kooslusi, rohelise võrgustiku temaatikat, elupaikade sidusust
ning metsaseadusega kaitstavaid vääriselupaiku (VEP48) ja vajadusel muid konkreetse asukoha
loodusväärtusi.
Detailplaneeringu alal ei ole teada rangelt kaitstavate liikide (LK I) leiukohti, kuid esineb üks teadaolev
II kaitsekategooria taimeliigi leiukoht ning mõned III kaitsekategooria taimede leiukohad (vt ka ptk
3.3.2). Kõik EELISes registreeritud kaitstavate taimede leiukohad paiknevad DP ala põhjaosas (Joonis 3.
ja Lisa 1). DP alaga kattuvad 10 vääriselupaika, mis enamuses paiknevad DP ala põhjaosas. DP alal
leiduvad VEP tüübid on järgmised: allika-alad, haavikud (ainult osaliselt DP alal), kuusikud ja
kuusesegametsad, muude veekogude kaldad (4 tk), männikud ja männisegametsad, märgalade
männikud ja kaasikud (2 tk). Seejuures VEP (VEP143025), kus asuvad ka kaks kaitstava taimeliigi
leiukohta, on ortofoto põhjal raiutud.
Rohelise võrgustiku osas tuleb välja tuua, et Lääne-Viru maakonnaplaneeringu ja Väike-Maarja valla
üldplaneeringu kohaselt on DP ala suurel määral rohevõrgu tugiala ja koridoriga kattuv ning vaid ala
lõuna- ja loodeosa ei ole rohevõrgus. Maakonnaplaneeringu põhjal läbib DP ala mööda Ilmandu jõge
kulgev rohekoridor. Valla üldplaneeringuga on rohevõrgustikku täpsustatud ning DP ala põhjaossa
suubub eelmainitud Ilmandu jõe äärne rohekoridor, mis aga Ilmandu soo piirkonnas laieneb ÜP-ga
moodustatud rohevõrgustiku tugialaks. Nimetatud tugiala seob omavahel Varangu loodusala, Ilmandu
jõe ning Põltsamaa jõe luhtasid ning Ao järvi ümbritsevad rohealad (Joonis 3..). Mõju rohevõrgule ja selle
sidususe säilimisele täpsustatakse KSH aruandes.
46
"Guidelines for consideration of bats in wind farm projects" EUROBATSi juhend, 2014
47
„Tuuleenergeetika arendusobjektid ja ELi loodusalased õigusaktid“. Euroopa komisjoni juhenddokument, 2020
48
Metsaseaduse § 23 lg 2 järgi on vääriselupaik ala, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või
haruldaste liikide esinemise tõenäosus.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
40
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Joonis 3.4. Detailplaneeringu ala ja planeeringute järgne rohevõrgustik (aluskaart: Maa-amet, 2025).
Mõjud taimestikule, kooslustele ja vääriselupaikadele on üldiselt lokaalsed ja piirduvad konkreetselt
tuulikute ja kaasneva taristu asukohtadega. Tuulepargi rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju seisneb
eeskätt otseses taimede/kasvukohtade/koosluse hävitamises või kahjustamises ning võib olla oluline
eeskätt juhul, kui rajatava taristu (tuulikud, teed, kaablid jm) asukoht kattub kaitstavate taimede
kasvukohtade või muude väärtuslike taimekooslustega (sh VEPid). Lisaks võib tuulikute ning taristu
rajamine tekitada servaefekti. Viimane võib osutuda eeskätt oluliseks kui metsamaastikes leiduvate
väärtuslike koosluste (nt vääriselupaigad või metsaelupaigad) lähedale kavandatakse raadamisalasid,
mis muudavad kõrval paiknevate koosluste valgus- jm tingimusi. Servaefekt võib kirjanduse andmetel
metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini49. Kuigi tuulikute rajamisega ei kaasne üldjuhul olulisel
määral kuivendamist, siis vajadusel, kui juurdepääsuteede rajamine koos kraavitusega kavandatakse
tundlike märgade koosluste või niiskete elupaikade liikide kasvukohtadesse või lähedusse, hinnatakse
KSHs ka kuivendamisega seotud mõjusid. Mõjud taimestikule ja kooslustele on leevendatavad peamiselt
läbi tuulikute ja taristu loodusväärtusi arvestava asukohavaliku ning osadel juhtudel saab rakendada ka
muid meetmeid (nt taimede ümberasustamine jm).
Kokkuvõte
Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju taimestikule seisneb eeskätt otseses
taimede/kasvukohtade/koosluse hävitamises või kahjustamises. Mõju taimestikule, kooslustele jm
loodusväärtustele hinnatakse eksperthinnangu vormis valdavalt olemasoleva materjali ja
kaardianalüüside põhjal. Lisaks annab hindamisse sisendi planeeringu protsessi raames koostatav
taimestiku ja koosluste uuring.
49
Eestimaa Looduse Fond (K. Kohv). (2007). Harku valla rohevõrgustiku tuumalade ja koridoride uuring
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 41
3.4. Mõju pinnasele sh niiskusrežiimile, pinna- ja põhjaveele
3.4.1. Pinnas ja niiskusrežiim
Väike-Maarja valla tuuleala aluspõhja geoloogia moodustavad: Siluri ladestu Llandovery ladestiku
Tamsalu kihistu afaniitsete vahekihtidega lubjakivi, borealis-lubjakivi ja Siluri ladestu Llanddovery
ladestiku Varbola kihistu detriitne savikas muguljas lubjakivi mergli vahekihtidega ja mikrokristalne
lubjakivi. Ülemise pinnakatte moodustavad peamiselt soosetted (turvas), moreen, liivsavi ja saviliiv
kividega ning rähk. Maapinna absoluutkõrgus jääb vahemikku ca 90–95 m. Osa tuulealas paikneb
maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alal. Vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg 1 on
maaparandussüsteemis keelatud takistada veevoolu ja paisutada vett, kui selleks puudub Maa- ja
Ruumiameti poolt antud luba või kooskõlastus.
Mõju pinnasele (sh mullastikule) avaldub peamiselt ehitusetapis ehk tuulikute ja taristu rajamisel. Mõju
avaldavad nii ehitustehnika (selle liikumine maastikul), ehitusmaterjali ladustamine kui ka pinnase
eemaldamine ehitusalalt või ligipääsuteede rajamisel. Ehitustehnika ja ladustamise mõju on ajutine ja
pigem lühiajaline, mille järel endine olukord taastub. Ehitustegevusega võib olla mõjutatud ka tuuliku
asukohtade, teede ja kaablikoridoride vahetusse lähedusse jääva pinnase niiskusrežiim, kui muudetakse
olemasolevat kraavitust. Uute kraavide rajamise ja tuulikutega seotud juurdepääsuteede ja platside
aladelt pinnase eemaldamise tulemusena hävineb senine pinnas jäädavalt. Mõju on püsiv. Võimalikku
mõju pinnasele vähendab ligipääsudena kasutamisel olemasolevate teede eelistamine ja vastavalt
vajadusele ka nende ümberehitamine. Pinnasetööde maht sõltub tuulepargi asukohast ja täpsest
lahendusest. Hinnangu andmiseks kasutatakse ekspertarvamust ning olemasolevaid andmeid.
Kokkuvõte
Olenevalt taristu paigutusest võib kaasneda mõju pinnase niiskusrežiimile ning seda hinnatakse KSH-s
eksperthinnangule tuginevalt niivõrd kui see on võimalik arvestades kavandatava tegevuse täpsusastet.
3.4.2. Pinnavesi ja põhjavesi, hüdrogeoloogia
Planeeringuala asub Siluri–Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, mille
keemiline seisund oli 2020. a kinnitatud andmetel50 halb, koguseline seisund hea ja koondseisund halb.
Planeeringuala jääb keskmiselt kaitstud ning nõrgalt kaitstud põhjaveega alale. Alale ühtegi puurkaevu
ei jää. Lähimad puurkaevud (PRK0017132, PRK0014030, PRK0003831, PRK0003830, PRK0017357)
jäävad planeeringualast ca 500-700 m kaugusele.
Planeeringualal asuvad Preedi jõgi (VEE1031500) ja Ilmandu jõgi (VEE1030100). Veekogudega on seotud
järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m.
Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid, väiksemad kraavid ja allikad. Suuremaid
seisuveekogusid planeeringualale ei jää.
Ehitusetapis võivad avalduda mõjud lokaalselt põhjaveele ja pinnaveele seoses tuulikute vundamentide,
teede ja tuulikupargisiseste ja -väliste elektriühenduste rajamisega. Vundamendi rajamiseks on vajalik
eelneva vundamendiaugu rajamine, millega võib kaasneda teatav mõju lähemate kaevude
veekvaliteedile. Kui tuulikud jäävad elupiirkondadest ja joogiveekaevudest vähemalt 500 m kaugusele,
siis ebasoodsat mõju veekvaliteedile ei eeldata.
Ehitusetapis võib avalduda mõningane mõju põhjaveele ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge
põhjaveetasemega piirkonda (kõrgemal kui 1,2 m aluspõhja kivimitest). KSH-s koostatakse
eksperthinnang vastavalt olemasolevale teabele.
Lokaalsed pinnavee mõjutused võivad tekkida ehitustehnikaga seotud tehniliste avariide tagajärjel, nt
kütuse- või õlilekke puhul. Need mõjud võivad potentsiaalselt avalduda ja olla olulised eelkõige
50
Veekogumite kaardirakendus, Keskkonnaagentuuri pinna ja põhjavee seisundi interaktiivne kaart
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
42
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
lühiajaliselt tuulikute ja nende jaoks vajaliku infrastruktuuri ehitusetapis. Kasutusetapis võivad mõjud
pinnaveele avalduda lokaalselt seoses võimalike avariiolukordadega. Võimalike tehniliste avariide tõttu
tekkida võiv reostusoht ja keskkonnamõju ei ole eeldatavalt oluline, aga selguse huvides kirjeldatakse ja
hinnatakse KSH-s võimalike avariijuhtumitega seotud õnnetusjuhtumite mõjusid ja määratakse
esialgsed ohutuspõhimõtted oluliste keskkonnamõjude vältimiseks.
Kokkuvõte
Olenevalt taristu paigutusest võib kaasneda mõningane keskkonnamõju pinna- ja põhjaveele. KSH
käigus antakse eksperthinnang veerežiimile ja -kvaliteedile avalduvate mõjude osas vastavalt
olemasolevale teabele ning planeeringulahendusele (tuulikute paigutus ja vundamenditüüp).
3.4.3. Mõju maavaradele
Planeeringualale jääb Ilmandu (MRD0000356) turbamaardla51. Vastavalt maapõueseaduse § 14 lõikele
21 võib Kliimaministeeriumi või kliimaministri volitatud asutuse nõusolekul lubada taastuvenergia
ehitise ehitamist turbamaardla alal, mis ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja ja
mille kohta ei ole kehtivat kaevandamisluba ega geoloogilise uuringu luba ning ei ole esitatud
kaevandamisloa ega geoloogilise uuringu loa taotlust. Kliimaministri poolt volitatud asutuseks on alates
14.12.2024 Eesti Geoloogiateenistus52.
Ilmandu turbamaardla ei ole kantud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja, samuti puuduvad
nimetatud ala kohta kehtivad või taotletavad kaevandamis- ja uuringuload. Ilmandu turbamaardla alale
tuulepargi rajamiseks on vajalik saada Eesti Geoloogiateenistuse nõusolek.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse tuulepargi teede ja platside rajamisel maavarasid (kruus,
liiv, killlustik). Teede ja platside ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on juba varasemalt eraldi hinnatud. Planeeringuga seoses uute karjääride
rajamise vajadus puudub.
Kokkuvõte
Juhul, kui planeeringulahenduse koostamisel osutub vajalikuks tuulikute ja nendega seotud taristu
paigutamine Ilmandu turbamaardla alale, on selleks vajalik saada nõusolek Eesti Geoloogiateenistuselt.
Kavandatava tegevusega ei ole ette näha olulise mõju avaldust maavaradele, seetõttu maavaradega
seotud mõjusid KSH käigus täpsemalt ei hinnata.
3.5. Jäätmeteke ja ringmajandus
Tuulepargi rajamisel tekivad jäätmed peamiselt ehitamise ja lammutamise faasis, vähesel määral tekib
jäätmeid ka käitamise faasis – peamiselt varuosad ja muud liikuva seadme hooldusega seotud
määrdeained, kemikaalid.
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Tuulepargi ehitusetapis on
jäätmete käitlemise korraldamine võrreldav tavapärase ehitustegevusega, mille korral keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Nii
ehitamise kui lammutamise faasis tuleb taaskasutada (või taaskasutusse suunata) maksimaalne kogus
jäätmeid. Tekkivad taaskasutuseks mittesobivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale
(jäätmeseadus ning KOV jäätmehoolduseeskiri). Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad)
51
Maardlateks nimetatakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning
keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasundit või lasundi osa. Maardlana võetakse arvele kogu lasund või
lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega.
52
Kliimaministri 14.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/507 „Volitus Eesti Geoloogiateenistusele maapõue seisundit ja
kasutamist mõjutavaks tegevuseks loa andmiseks ja planeeringute kooskõlastamiseks“ on Eesti
Geoloogiateenistusele antud volitus kooskõlastada planeeringuid, kui planeeritav maa-ala asub maavarade
registris oleval maardlal või selle osal.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 43
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, ladustada nõuetekohaselt (eelkõige lekkekindlalt) ning üle
anda vastavat keskkonnaluba omavatele ettevõtetele. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust
konteinerisse ei ladustata (nt teede rajamisel teekatend ja -muldkeha, muu mineraalne materjal), tuleb
ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool
selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Jäätmekäitluseks eelkõige ehitamise etapis (nt mineraalsete jäätmete kasutamine teede ja platside
rajamiseks) on vajalik tegevusele vastav keskkonnaluba arvestada jäätmeseadusest, keskkonnaministri
21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral
pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ ning KOV
jäätmehoolduseeskirjast tulenevate nõuetega. Jäätmekäitluse nõuetekohasel korraldamisel ei ole oodata
sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Suuremas mahus tekib jäätmeid tuulepargi lammutamisfaasis: tehnoseadmed - elektroonikajäätmed,
tuulikulabad – fiiberplast ja tuuliku mast – betoon ja metall. Keskmiselt on tuulikute eluiga ca 50 aastat.
Kaasaegsed tuulikud on valdavalt lihtsalt demonteeritavad ning suur osa nende koostisest on
taaskasutatav (kirjanduse andmetel u 86 % koostisest). Tuulikute demonteerimisel on oluline eraldada
liigiti maksimaalne võimalik kogus jäätmed, sh metall, betoon, plast jm komposiitmaterjal,
elektroonikaseadmed, ohtlikud jäätmed. Käesoleval ajal on probleemseim tiivikute (fiibermaterjali)
edasine käitlus, kuid arvestades, et tegemist on kiirelt areneva valdkonnaga, siis võib eeldada rajatavate
tuulikute demonteerimise etapiks tiivikute käitlemisel võimalikult säästliku ning ringmajandust toetava
lahenduse väljatöötamist.
Kokkuvõte
Tekkivate jäätmete käitlus nii ehitamise, kasutamise kui demonteerimise/utiliseerimise etapis
korraldatakse vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. Juhul kui rakendatakse
seadusandlusele vastavaid meetmeid, ei ole detailplaneeringu elluviimisega kaasneval jäätmetekkel ja
- käitlusel keskkonnale eeldatavalt olulist mõju. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete
taaskasutamise detailsemaid võimalusi pole KSH-s võimalik täpsemalt hinnata, kuna nii pika aja osas
koostatud prognoos on kindlasti ebatäpne. Seetõttu hinnatakse antud mõjuvaldkonda üldisel tasandil,
samuti käsitletakse tuulepargi rajamisega seotud jäätmete teket ning ringmajanduse põhimõtete
rakendamise võimalusi.
3.6. Avariiolukordade esinemine ja võimalikud tagajärjed
3.6.1. Tehnilised häired, purunemine
Tuulikute puhul võib ette tulla tehnilisi häireid, mis võivad põhjustada õnnetusi. Inimesele võivad antud
häired muutuda ohtlikuks, kui tuulik või selle osad alla kukuvad. Tuuliku labad on enamasti klaaskiust,
seepärast mõra või murdumine ei tähenda kohe laba alla kukkumist. Operatiivse info elektrituuliku ja
tema labade tehnilise seisundi kohta tagab pidev digitaalne seire. Tuuliku tehnilise seisundi kohta
annavad hea ülevaate erinevad andurid, mida jälgitakse juhtimiskeskuses. Nende näitajate tulemusel on
võimalik tuulik kõrvalekallete esinemisel kiiresti kaugjuhtimispuldist seisata. Samuti kasutatakse
tuulikulabade seisundi hindamiseks perioodilisi paikvaatluseid. Droonide abil fotografeeritakse
tuulikute labade pind ja tehisintellekt otsib neilt fotodelt võimalikke kõrvalekaldeid. Kõrvalekalde
avastamisel kontrollitakse leitu üle ning kavandatakse remonttööd. KSH aruandes antakse täpsem
ülevaade tuuliku ümber kukkumise võimaluste ja labadega seotud õnnetusjuhtumite kohta.
3.6.2. Reostusoht
Avariiolukorra puhul on reostuse poolt ohustatavaks piirkonnaks tuulikute lähiümbrus. Peamiseks
riskiallikaks on elektrituuliku gondlis asuvates seadmetes kasutatav õli (kokku kuni mõnisada liitrit),
mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Õlilekke
vältimiseks on kasutusel mitmeid ohutusmeetmeid – nt õlikogumisvannid õli sisaldava seadme
all/ümber. Seega, õlileke võib tekkida ainult tuuleturbiini ümber kukkumisel. Õli nõuetekohasel
vahetamisel on tõenäosus õlireostuse tekkeks minimaalne. KSH aruandes antakse täpsem ülevaade
õnnetusjuhtumi esinemise ja leevendusmeetmete kohta.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
44
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
3.6.3. Tulekahju
Tehnilise rikke tagajärjel on ohuteguriks ka tuuliku süttimine. Üldjuhul peetakse energiatööstuses
võrreldes teiste energiasektoritega (gaasi või nafta) tuulikute süttimist väga harva esinevaks juhtumiks.
Erinevate uuringute järgi on leitud, et tuulikute süttimine moodustab hinnanguliselt 10–30 % kõikidest
tuulegeneraatoritega seotud avariidest. Lisaks on leitud, et igal aastal süttib maailmas 2000 tuuliku
kohta 1 tuulik, ehk selliste õnnetuste esinemine on võrdlemisi väikse tõenäosusega. Tuleõnnetuse
vältimiseks peab tuulikupargi valdaja tagama pideva tuuleturbiinide korrasoleku, tagades hoolduste
toimimise vastavalt tehnilistele tingimustele. Viimastel aastatel on üha enam hakatud tuuleparkides
kasutusele võtma tulekahju signalisatsioone, mis aitab tulekahjust võimalikult vara teavitada.
Tulekustutussüsteeme tuulikutele reeglina ei paigaldata, kuna maa pealt ei ole võimalik neid kustutada.
Tulekahju tekkimise korral lähtub Päästeamet põlenguala piiramisest, kuna redelauto ja veejuga tuuliku
gondlini ei ulatu. Seega tulekahju tekkimisel suudetakse piirata tule levikut piirkonnast kaugemale, kuid
tuulikut ennast päästa pole võimalik.
Valitud arendusalale ei jää kemikaaliseaduse alusel määratud ohtliku ega suurõnnetuse ohuga (OE/SOE)
ettevõtteid, samuti ei ulatu arendusalale OE/SOE ohualasid. Seega suurõnnetuse korral doominoefekti
esinemise oht puudub.
3.6.4. Jäätumine
Tuulikute puhul on ühe võimaliku riskifaktorina käsitletav tiivikute jäätumine ja tiivikult suurel kiirusel
lahti murduvate jääkamakate oht. Tuulikulabadele võib jääkiht tekkida eelkõige kõrge suhtelise
õhuniiskuse ning kiirelt jahtuva õhutemperatuuri korral (nullist mõned kraadid madalamal).
Madalamate temperatuuride korral ei ole suhteline õhuniiskus enamasti piisav jäätumise tekkeks.
Jäätumise ohu minimeerimiseks on erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, mille seast peab iga tuulikute
ülesseadja valima endale sobivaima, kuid valitud lahendus peab tagama ohutuse (tuulikute seiskamine,
labade soojendamine). Sobivaim meetod jäätumisega kaasnevate ohtude minimeerimiseks on võimalike
ohustatud aladega piisava vahemaa tagamine. Pöörlevatel tiibadel tekkivad jäätükid on väikesed, kuid
võivad teoreetiliselt kanduda mitmesaja meetri kaugusele. Valdavalt ei ületa vahemaa siiski tuuliku laba
tipu kõrgust (antud juhul maksimaalselt kuni 300 m). Seisva tuuliku küljest võivad eralduda ka
suuremad ning ohtlikumad jäätükid, kuid nende mõjuala on väiksem (peamiselt võib oht avalduda
tuulikupargi töötajatele). Juhul kui tuulikutele ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi või ei
leita muud meedet, mis võimaliku ohu minimeeriks, siis tuleb tuulikud paigutada tundlikest objektidest
(elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise mõjuala on võimalik leida valemiga
1,5*(torni kõrgus + rootori läbimõõt). Lähemale jäävad teed on väikese kasutusintensiivsusega tuulikute
juurde viivad teed.
Kokkuvõte
Korrektsel monteerimisel, kvaliteetse ning nõuetele vastavate seadmete kasutamisel ja ekspluatatsioonil
ei ole tuulikutest lähtuv keskkonnarisk kuigi suur – tuulikute ümber kukkumise juhud on üliharvad.
Riske aitab maandada ka tuuleparkide arendajate huvi tagada oma seadmete pikaajalist tööd ja tagada
seadmete stabiilsus, mis hoiab ära vibratsiooni ja resonantsid. Siiski ei ole võimalik välistada ka
ekstreemseid juhtumeid, mille korral võib tekkida reostuse oht. Samuti võivad tuulikute kasutamise
etapis esineda tõrked ning erinevad avariiolukorrad, mida pole tehnoseadmete puhul võimalik täielikult
välistada.
Tuuleparkides esinevad õnnetused siiski harva. KSH aruandes käsitletakse võimalike tõrgete ja
avariiolukordade esinemise võimalikkust ning tagajärgi ja kirjeldatakse meetmed, millega on võimalik
negatiivset keskkonnamõju leevendada/vältida. Mõju olulisust hinnatakse eksperthinnanguna.
3.7. Piiriülene mõju
Piiriülest mõju53 teadaolevalt tuulepargi realiseerumisel ette näha ei ole. Piiriülese mõju hindamine KSH
aruannetes ei ole vajalik.
53
Antud kontekstis peetud silmas KeHJS-es reguleeritud riigipiiri ülest mõju
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 45
3.8. Kumulatiivne mõju
Kumulatiivsete mõjude all mõistetakse ühe või mitme tegevuse kombineeritud mõju. Kumulatiivsed
mõjud võivad avalduda mitme tegevuse sarnaste mõjude kuhjumisel. Oluline on siinjuures, et tegevuste
lisandumise tagajärjel toimub muutus. Kumulatiivne mõju võib ilmneda kui planeeringu(te) ja selle
kavandatavate tegevuste tõttu toimub mõjude territoriaalne või ajaline kattumine, ressursside korduv
eemaldamine või juurdevool või maastiku korduv muutmine.
Väike-Maarja vallas töötab Aburi üksiktuulik võimsusega 1,8 MW ja tipukõrgusega 145 meetrit. Tuulik
paikneb Väike-Maarja alevikust põhjas, Aburi külas, jäädes tuuleala nr 2 piirist ligikaudu 17 km
kaugusele.
Väike-Maarja vallas on käesoleva detailplaneeringu planeeringuala läheduses hetkel
detailplaneeringute kaudu menetluses kuni 56 tuuliku ehitusõigus (Tabel 3.1Error! Reference source
not found.).
Tabel 3.1. Väike-Maarja vallas planeeritavad tuulepargid.
Piirkond Tuuleala number Tuulikute arv Tuulikute maksimaalne
kogukõrgus (meetrites)
Vao küla Tuuleala 6 Kuni 20 Kuni 300
Avispea küla Tuulealad 1, 9 ja 14 Kuni 21 Kuni 280
Raeküla ja Aburi küla Tuulealad 10 ja 15 Kuni 15 Ligikaudu 280
Väike-Maarja vallaga külgnevas Järva vallas algatati 31.08.2022 Järva Vallavolikogu otsusega nr 57
„Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Järva
valla tuuleparkide eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine koos vajalike
uuringute läbiviimisega.
KOV EP käigus menetletavad potentsiaalsed tuulealad jagunevad kaheks piirkonnaks. Käesolevast
tuulealast nr 2 paiknevad Järva valla kaguserva Imavere, Koigi ning Vaali külade halduspiirkonna
potentsiaalsed tuulealad ca 12 km kaugusel ning Järva valla kirdeserva Roosna, Reinevere, Rava jt külade
halduspiirkonna potentsiaalsed tuulealad ca 18 km kaugusel.
KSH aruandes käsitletakse käesoleva planeeringu mõjude kumuleerumist piirkonna teiste olemasolevate
ja kavandatavate tuuleparkide planeeringute ning muude teadaolevate asjakohaste planeeringute
kontekstis.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
46
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
3.9. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju – ülevaatetabel
Tabel 3.2. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldavalt kaasnevate mõjude käsitlus KSH aruandes.
Mõju valdkond Mõju olulisus ja käsitlus KSH-s Mõju hindamismeetod
Mõju inimese tervisele, sotsiaalsete vajadustele ja varale
Asustus ja maakasutus Sotsiaalne häiring ja mõju inimese tervisele võib avalduda olulise mõjuna Müra ning varjutuse teket- ja levikut hinnatakse modelleerimise
eelkõige lubatud piirmäärade ületamisel, mida hinnatakse KSH aruandes teel. Samuti hinnatakse KSH aruandes vibratsiooni ja
koos müra ning varjutuse tekkega. madalsagedusliku heli mõju. Erinevate modelleerimiste tulemused
võetakse kokku eksperthinnanguga tuginedes mh ka
teaduskirjandusele ja senisele praktikale. Visuaalse mõju olulisuse
tuvastamiseks keskendutakse hindamisel inimeste elukohtadele (ja
elukohtadest avanevatele vaadetele) ning koostatakse
fotomontaažid.
Müra Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib Edasise detailplaneeringu menetluse käigus on kavas tuulepargi
tuulikupargi lähiümbruses olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb tuulikuid kasutamisest tingitud müra mõju ning ulatust modelleerida ja
planeerides teostada müra mõju hindamine, samuti tuleb hinnata hinnata, koostades selleks mürakaardid.
madalsagedusliku müra võimalikku mõju. Seejuures tuleb tagada
vastavus asjakohastele normväärtustele ehk piisav puhverala
tervisemõjude tekke vältimiseks ning määrata sobiv tuulikute arv,
gabariidid ja paigutus.
Varjutamine Tuulikute töötamisega kaasnev varjutamine võib tuulikupargi Koostatakse varjutamise kaardid ja varjutamise kalender.
lähiümbruses olla olulise mõjuga, mistõttu tuleb planeerimise ning KSH
aruande raames läbi viia varjutamise mõju hindamine.
Mõju kultuurimälestistele, Planeeringualale kultuurimälestisi ei jää. Planeeringualal asuvad mõned Ei hinnata KSH-s.
väärtuslikele maastikele ja pärandkultuuri objektid. Pärandkultuuri objektide säilimine ei ole
pärandkultuuriobjektidele seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri
kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus. Seega
ei saa võimalikku mõju pärandkultuuriobjektidele pidada oluliseks
ebasoodsaks keskkonnamõjuks KeHJS mõistes
Mõju varale Mõningane võimalik mõju kinnisvara väärtusele piirkonnas võib olla Ei hinnata KSH-s.
mitmesuunaline (häiringust tulenevalt negatiivne, talumistasust
tulenevalt osaliselt ka positiivne). Kinnisvara hinna näol ei ole tegemist
keskkonnamõjuga KeHJS mõistes.
Infrastruktuur, teedevõrk, Uute teede rajamisega kaasneva mõju olulisus on ebaselge, seetõttu KSH aruandes hinnatakse mõju infrastruktuuriobjektidele, lähtudes
mobiilside hinnatakse KSH aruandes seda täpsemalt . planeeritavate tuulikute täpsest paigutusest ning pakutakse
vajadusel välja leevendavaid meetmeid, vähendamaks mõju uute
teede rajamisel.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 47
Mõju valdkond Mõju olulisus ja käsitlus KSH-s Mõju hindamismeetod
Mõju mobiilsidevõrgule KSH-ga ei hinnata.
Mõju riigikaitselistele Planeeringulahenduse koostamisel tehakse koostööd Ei hinnata KSH-s.
objektidele (radarid, Kaitseministeeriumiga, et välistada negatiivse mõju avaldumine
riigikaitselised ehitised) riigikaitselistele objektidele .
Mõju välisõhu kvaliteedile Tuulegeneraatorite rajamisel puudub oluline negatiivne mõju välisõhu Ei hinnata KSH-s.
kvaliteedile, seetõttu ei hinnata KSH-s.
Mõju looduskeskkonnale
Mõju kaitstavatele KSH aruandes hinnatakse vajadusel erinevaid mõjusid (nt liikide Hindamine viiakse KSH aruandes läbi tuginedes olemasolevale
loodusobjektidele hukkumise ja vigastusoht, häirimine, kuivenduse mõju liikide teabele ja kaitstavate objektide kohta kättesaadavatele
kasvukohtadele/elupaikadele aga ka võimalikud muud olulised mõjud) materjalidele (nt liikide kaitse tegevuskavad, võimalusel liikide
lähtudes konkreetsetel juhul asjakohastest ja alal elavatest tundlikest talletamise andmebaasid (nt PlutoF), EELIS andmebaas,
liikidest. Mõjuala ulatus on mõjufaktori ja kaitstava loodusobjekti kaitsekorralduskavad, analoogsetele projektidele koostatud
spetsiifiline ning tuuakse välja igal konkreetsel juhul eraldi. uuringud jne), lisaks tuginetakse detailplaneeringu protsessis
läbiviidavate linnustiku, nahkhiirte, lendorava ja taimestiku
uuringute tulemustele. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis.
Mõju linnustikule Linnustiku osas tuleb tähelepanu pöörata järgmistele võimalikele KSH aruandes linnustiku osas hinnangute andmisel tuginetakse nii
mõjudele: kokkupõrkerisk tuulikutega ning sellest tulenevad vigastused, olemasolevale teabele ja liikide kohta kättesaadavatele
hukkumine; tuulepargi barjääriefekt ja võimalik mõju rändele; tuulikute materjalidele (nt liigikaitse tegevuskavad, võimalusel liikide
häiriv, elupaiku kaotav, killustav mõju jne. Sealjuures tuleb välja tuua, et talletamise andmebaasid (nt PlutoF), EELIS andmebaas,
tuulealade väljaarendamisel on linnustikule pikaajaline mõju ja see kaitsekorralduskavad. Mõju hinnatakse eksperthinnangu vormis.
kestab kuni tuulepargi demonteerimiseni, sh võib avalduv mõju olla
oluline, kui tuulepargi alal või mõjualas asub tundlike või haruldaste
kaitstavate linnuliikide pesitsuspaiku/rändeteid või olulisi elupaiku.
Mõju nahkhiirtele Tuulealade väljaarendamisel võib nahkhiirtele avalduda pikaajaline Mõju olulisus määratakse KSH aruandes eksperthinnanguga, mille
mõju – kestab tuulikute püstitamisest kuni tuulepargi demonteerimiseni. puhul tuginetakse hinnangute andmisel olemasolevale teabele ja
Mõjud võivad avalduda läbi järgmiste aspektide: hukkumine ja liikide kohta kättesaadavatele materjalidele (nt liigikaitse
vigastused tuulikutega kokkupõrkel, barotrauma; tuulikute häiriv, tegevuskavad, võimalusel liikide talletamise andmebaasid (nt
elupaiku kaotav ja killustav mõju jne. PlutoF), EELIS andmebaas, kaitsekorralduskavad, analoogsetele
Mõju ja selle olulisust täpsustatakse KSH aruandes. projektidele koostatud uuringud, asjakohased juhendmaterjalid
jne) ning läbi viidud uuringu tulemustele.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
48
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
Mõju valdkond Mõju olulisus ja käsitlus KSH-s Mõju hindamismeetod
Mõju muudele loodusväärtustele Mõjud taimestikule, kooslustele ja vääriselupaikadele on üldiselt Mõju taimestikule, kooslustele, rohevõrgule jm loodusväärtustele
lokaalsed ja piirduvad konkreetselt tuulikute ja kaasneva taristu hinnatakse eksperthinnangu vormis valdavalt olemasoleva
asukohtadega. Tuulepargi rajamisega kaasnev potentsiaalne mõju materjali ja kaardianalüüside põhjal. Lisaks annab hindamisse
seisneb eeskätt otseses taimede/kasvukohtade/koosluse hävitamises või sisendi detailplaneeringu protsessi raames koostatav taimestiku ja
kahjustamises ning võib olla oluline eeskätt juhul, kui rajatava taristu koosluste uuring.
(tuulikud, teed, kaablid jm) asukoht kattub kaitstavate taimede
kasvukohtade või muude väärtuslike taimekooslustega (sh VEPid). Lisaks
võib tuulikute ning taristu rajamine tekitada servaefekti. Viimane võib
osutuda eeskätt oluliseks kui metsamaastikes leiduvate väärtuslike
koosluste (nt vääriselupaigad või metsaelupaigad) lähedale
kavandatakse raadamisalasid, mis muudavad kõrval paiknevate
koosluste valgus- jm tingimusi. Servaefekt võib kirjanduse andmetel
metsataimestiku puhul ulatuda 60 meetrini. Mõjud taimestikule ja
kooslustele on leevendatavad peamiselt läbi tuulikute ja taristu
loodusväärtusi arvestava asukohavaliku ning osadel juhtudel saab
rakendada ka muid meetmeid (nt taimede ümberasustamine jm)
Samuti täpsustatakse KSH aruandes mõju rohevõrgule ja selle sidususele.
Mõju täpsustatakse KSH aruandes.
Mõju pinnasele ja Mõju pinnase niiskusrežiimile võib olla oluline ja seda hinnatakse KSH-s Hinnatakse vastavalt olemasolevale teabele ja kavandatava
niiskusrežiimile eksperthinnanguna niivõrd kui see on võimalik arvestades kavandatava tegevuse täpsusastet arvestavalt KSH-s eksperthinnangu vormis.
tegevuse täpsusastet.
Olenevalt taristu paigutusest võib kaasneda mõju väärtuslikele
põllumaadele. Mõju võib olla oluline ning seda hinnatakse KSH-s
eksperthinnangu vormis.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 49
Mõju valdkond Mõju olulisus ja käsitlus KSH-s Mõju hindamismeetod
Mõju pinna- ja põhjaveele Olenevalt taristu paigutusest võib kaasneda mõningane keskkonnamõju KSH aruandes hinnatakse vastavalt olemasolevale teabele ja
pinna- ja põhjaveele, KSH aruandes hinnatakse selle ulatust ning arendusprojekti täpsusastmele. KSH käigus antakse
vajadusel määratakse leevendavad meetmed ja seiresoovitused. eksperthinnang veerežiimi ja -kvaliteedi võimalike muutuste kohta
ning vajadusel esitatakse seiresoovitused vastavalt olemasolevale
teabele.
Mõju maavaradele KSH läbiviimisel ja planeeringu koostamisel lähtutakse Ei hinnata KSH-s.
maapõueseadusest ning tehakse koostööd Eesti Geoloogiateenistusega,
et välistada olulise negatiivse mõju avaldumine maavaradele.
Jäätmeteke ja ringmajandus Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes käsitletakse tuulepargi Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevatele teadmistele ja
utiliseerimisega seotud jäätmetekke ja ringmajanduse mõjuvaldkonda ekspertarvamustele.
üldisel tasandil.
Avariiolukordade esinemine ja Mõju esinemine on võimalik. Avariiolukordade ja õnnetusjuhtumite Mõju olulisust hinnatakse eksperthinnanguna.
võimalikud tagajärjed ülevaade lisatakse KSH aruandesse ning olulisust hinnatakse
eksperthinnanguna.
Mõju kliimale Tuulepargi rajamisega kaasneb globaalsel tasandil positiivne mõju. Teabe olemasolu korral käsitletakse KSH-s CO2 jalajälge võrrelduna
Selguse huvides käsitletakse KSH aruandes vastavat potentsiaalset mõju. põlevkivitööstuse jalajäljega põhinedes olemasolevatele
KSH aruandes võrreldakse tuulikute ja põlevkivitööstuse võimalikku uuringutele ja andmetele.
survet keskkonnale, põhinedes olemasolevatele uuringutele ja KSH aruandes koostatakse maakasutuse ja taimkatte muutuste CO 2
andmetele. jalajälje arvutused (juhul, kui planeeringulahendus koostatakse
Tuuleparkide ehitamisega kaasnevad muutused maakasutuses ja detailsuses, mis arvutuste tegemist võimaldab).
taimkattes (nt metsa raadamine, turbaalade kasutusele võtt jmt), mis KSH aruandes antakse kvalitatiivne hinnang lokaalse kliimamõju
mõjutab ka süsiniku talletamist ja sidumist. võimalikkusele ja eeldatavale olulisusele, tuginedes
Tuuleparkide kavandamisel tuleb arvestada kliimamuutustega olemasolevatele sellekohastele uuringutele.
kaasnevate mõjudega, et tagada tuulepargi töökindlus ja ohutus. KSH-s hinnatakse kliimamuutuste mõjusid detailplaneeringuga
kavandatavatele tuuleparkidele.
50
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
50
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
4. Detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmile laekunud arvamused ja
ettepanekud
Peatükki täiendatakse vastavalt detailplaneeringu ja KSH menetluse edenemisele.
Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 detailplaneeringu lähteseisukohad ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise programm 51
5. Lisad
Lisa 1. Asutusesisese kasutamise (AK) märkega joonised (Lisa_1_AK_marge_joonised.docx).
Väike-Maarja Vallavalitsus Teie 23.02.2026 nr 7-1/30-45
[email protected]
Pikk tn 7 Meie 01.04.2026 nr 7.2-2/26/15527-4
46202, Lääne-Viru maakond, Väike-
Maarja vald, Väike-Maarja alevik
Ettepanekud Väike-Maarja valla tuuelala nr
2 tuuleala detailplaneeringu
lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise programmile
Olete esitanud meile ettepanekute saamiseks Väike-Maarja valla tuuleala nr 2 tuuleala (edaspidi
Padaküla tuuleala) detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
(KSH) programmi.
Padaküla tuuleala detailplaneeringu (edaspidi planeering) ja KSH koostamine algatati Väike-
Maarja Vallavolikogu 05.09.2024 otsusega nr 89.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Väike-Maarja valla üldplaneeringuga määratud
tuuleenergia tootmiseks põhimõtteliselt sobivale alale nr 2 elektrituulikutest koosnev tuulepark.
Planeeringuga täpsustatakse tuulikute ja salvestite asukohad ning lahendatakse vajalik taristu, sh
teede ja tehnovõrkude paiknemine. Käesoleva seisuga kavandatakse Padaküla tuulealale rajada
kuni 20 elektrituulikut ning planeeringuala kogupindala on ca 670 ha.
Planeeringuala ei piirne riigiteedega ning jääb väljapoole lennuväljade piirangupindu ja
instrumentaalprotseduuride alasid.
Oleme tutvunud esitatud materjalidega ning palume planeeringu koostamisel arvestada
järgnevaga.
1. Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha ja liikluskorralduse üldiste
põhimõtete määramine.
1.1. Planeeringuga määrata liikluskorralduse põhimõtted ning märkida servituutide
seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise
vajadus.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse
põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (EhS § 10) soovitame kaasata
planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
Tuulikute tootja lähteandmete alusel soovitame määrata planeeringuga riigitee(de)
lõikes konkreetsed trassikoridorid (tuua välja riigitee(de) nr-d ja km ulatus); loetleda
olemasolevad riigitee(de) ristmikud (km asukohad) ning planeeringuga kavandatavad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
riigitee ristmikud (km asukohad), mida kasutatakse või mille rajamine on vajalik
planeeringu realiseerimiseks; kirjeldada vajadust olemasolevate riigitee(de) ristmike
(ajutiseks) ümberehitamiseks ja/või laiendamiseks; määrata riigitee(de) lõigud, mida
on planeeringu realiseerimiseks vaja õgvendada ja/või laiendada; hinnata vajadust
ehitusaegsete ajutiste möödasõidukohtade rajamiseks; kirjeldada kavandataval
juurdepääsumarsruudil asuvate riigitee(de) katendite kandevõimet, vajadusel
määratleda lõigud, kus on vajalik riigitee(de) kandevõime suurendamine.
Arvestada, et planeering on järgnevate ehitusprojektide koostamise alus ning selle
koostamise käigus ja kehtestamise järgselt peaks arendajal (ning puudutatud isikutel,
nt meil) olema ülevaade, mida tähendab planeeringuga kavandatava tegevuse
realiseerimine (aja- ja rahakulu).
1.2.Määrata riigitee(de) ajutise liikluskorralduse vajadus seoses eri- ja ehitusaegsete
veostega.
1.3.Arvestada, et Transpordiamet riigiteede omanikuna ei võta tuuleparkide
arendustegevusest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise
kohustust, kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
2. Planeeringuala kruntide hoonestusala ja ehitusõiguse määramine.
2.1. Vastavalt Kliimaministri 25.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ § 63
lg 5 määrata elektrituuliku vähim kaugus avalikult kasutatava asulavälise tee teekatte
servast vastavalt valemile L=(H+0,5D), kus L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast
meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on tuuliku rootori või tiiviku
diameeter meetrites. Tuuliku kauguse määramisel lähtuda tuuliku vundamendi servast.
2.2. Kuna planeeritavate tuulikute näol on tegemist kõrgtakistustega, tuleb arvestada
tuulikutele rakenduva valgustamiskohustusega (lennuohutustuled). Konkreetsed
nõuded tuulikute valgustusele jms anname pärast seda, kui on teada tuulikute kõrgus
ning täpsed asukohad.
3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine.
3.1. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja
kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu.
3.2.Võimalusel vältida tehnovõrkude kavandamist riigitee alusele maale. Riigitee alune
maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise teenindamiseks ning nõusoleku selle maa
kasutamiseks saame anda vaba ruumi olemasolul. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata
igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ning menetleda
seda vajadusel lisaks detailplaneeringule ka läbi projekteerimistingimuste.
Tehnovõrkude kavandamisel lähtuda meie juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste
teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest. Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb
rajada kinnisel meetodil.
3.3. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele
normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele,
tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele
riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist.
2 (3)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: TA 2 DP LS ja KSH programm, eelnõu
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
3 (3)