AA Arhitektid OÜ
Telliskivi 60a/1, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739
www.aaarhitektid.ee
[email protected]
Joonis 1: Kujunduse alusena kasutatud Maa- ja Ruumiameti fotolao kaldaaerofotot
ID7390301_2023-05-15
Paluküla Leemendi kinnistu
detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla,
Leemendi kinnistu
Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik: Toivo Saue
Planeeringu koostamise aeg: November 2025
Väljatrükk: 25.03.2026
Töö number: DP25-04
2025
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Üldandmed.....................................................................................................................4
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid...............................................4
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse käik.................4
2. Planeeringuala ja selle mõjuala.....................................................................................7
2.1. Asukoht...................................................................................................................7
2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused...............................................................8
2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond...................................................................................9
2.4. Ehitised, tehnosüsteemid.......................................................................................9
3. Ruumilise arengu eesmärgid.........................................................................................9
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku põhjendused...........................13
4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks................................................................13
4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine...........................................................14
4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine..................................14
4.4. Ehituslike tingimuste määramine.........................................................................15
4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine........................................17
4.6. Liikluskorraldus.....................................................................................................18
4.7. Haljastus ja heakord.............................................................................................19
4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas.....................................................20
4.9. Kitsenduste vajaduse määramine........................................................................20
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................21
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine.........................................................22
5. Planeeringu elluviimine................................................................................................22
5.1. Projekteerimine.....................................................................................................22
5.2. Ehitamine..............................................................................................................23
5.3. Planeeringu elluviimise mõjud..............................................................................24
2. JOONISED
Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 25
Joonis 1.2. Põhijoonis .............................................................................................................. 26
Joonis 1.3. Liikluslahendus ..................................................................................................... 27
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid
Lisa 1.1. Keskkonnaameti 15.01.2025 seisukoht nr 6-2/25/59-3 ............................................ 28
Lisa 1.2. Maa- ja Ruumiameti 24.01.2025 seisukoht nr 6-3/25/73-3 ...................................... 29
Lisa 1.3. Transpordiameti 24.01.2025 seisukoht 7.2-2/25/73-2 .............................................. 30
Lisa 1.4. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 seisukoht 6-3/25/73-6 33
Lisa 1.5. Hiiumaa Vallavolikogu 09.04.2025 keskkonna- ja ehituskomisjoni koosoleku
protokoll .................................................................................................................................. 35
Lisa 1.6. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 ....................................................... 43
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 2
___________________________________________________________________________________
Lisa 1.7. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 1 ............................................. 46
Lisa 1.8. Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241 lisa 2 ............................................. 51
Lisa 1.9. Elektrilevi OÜ 12.12.2025 tehnilised tingimused nr 507362 ..................................... 60
Lisa 1.10. Maa- ja Ruumiameti 04.02.2026 arvamus nr 6-3/25/73-9 ...................................... 62
Lisa 1.11. Keskkonnaameti 03.03.2026 arvamus nr 6-2/26/988-2 .......................................... 63
Lisa 1.12. Detailplaneeringu 20.03.2026 eskiisi avaliku arutelu protokoll .............................. 65
2. Uuringute dokumendid
Lisa 2.1. Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega, AP Geodeesia OÜ töö nr
AP25_109-1, 11.07.2025 ........................................................................................................ 66
3. Lepingud
Lisa 3.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 72
4. Muud lisad
Lisa 4.1. Ruumilised illustratsioonid ......................................................................................... 77
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 3
___________________________________________________________________________________
1. Üldandmed
1.1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärgid
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paluküla, Leemendi
kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892, kinnistu nr
670933)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 2411
„Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine”
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine,
muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja
lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti
kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse
määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,
hoonestusala ja ehitustingimuste määramine,
liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,
haljastuse ja heakorra põhimõtete ning
tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohtade määramine
Detailplaneeringust huvitatud isik: Toivo Saue
Detailplaneeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
Arhitekt Margus Veskimeister (diplomeeritud
arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu
kutse nr 156251)
Projektijuht, tehnik: Arno Kuusk
Detailplaneeringu koostamise aeg: November 2025
Toimiku koostamisel kasutatud uuringud: AP Geodeesia OÜ töö nr AP25_109, 11.07.2025,
Leemendi kinnistu maa-ala plaan tehnovõrkudega
1.2. Detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning menetluse
käik
Detailplaneering on dokument, mis koondab endas konkreetse ala väärtusi ja sellele tuginevaid
arengu suunamise ideid maa kasutamiseks parimal võimalikul moel. Planeering on koostatud
sellises üldistusastmes, mis toob välja olulisemad avalikes ja erahuvides vajalikud
1 Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsus nr 241: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 4
___________________________________________________________________________________
kokkuleppelised lahendused, kuid samas jätab võimaluse määrata detailsemad ruumiotsused
planeeringu elluviimiseks läbi ehitusprojektide.
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise vajaduse asjaolud ning
detailplaneeringu menetluse käik enne detailplaneeringu koostamist:
• Leemendi kinnistu paikneb Pühalepa küla detailplaneeringu koostamise kohustuseta
hajaasustusalal, kus on üldplaneeringuga määratud minimaalseks elamukrundi
suuruseks 1,0 ha.
• detailplaneeringust huvitatud isik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamiseks, et võimaldada
ehitusõiguse määramine 0,8 ha suurusele kinnistule;
• Hiiumaa Vallavalitsus koostas 02.01.2025 eelhinnangu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta, mis jõudis kokkuvõttes
järeldusele, et kuna planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi
ega vastavate objektide rajamist, pole ette näha olulisi negatiivseid mõjusid antud
detailplaneeringu kehtestamisega. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa
kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline
kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Puudub
oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringul puudub
piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju
maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades;
• Keskkonnaamet (KeA) esitas 15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3 seisukoha, et
menetletava Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist
keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS §
126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel ning et Keskkonnaametil puuduvad
ettepanekud lähteseisukohtadele;
• Maa- ja Ruumiameti (MaRu) maaparanduse osakond esitas 24.01.2025 kirjaga nr 6-
3/25/73-3 seisukoha, et detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta ning
puuduvad vastuväited detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise kohta;
• Transpordiamet (TraM) esitas 24.01.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/73-2 seisukoha, milles tõi
välja tehnilised tingimused ja kooskõlastusvajaduse edasiseks menetlemiseks;
• Maa- ja Ruumiamet (MaRu) esitas 03.03.2025 kirjaga nr 6-3/25/73-6 seisukoha, et
detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH eelhinnangus
on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning palus
detailplaneeringu eelnõu esitada MaRu arvamuse avaldamiseks ning täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks;
• Hiiumaa Vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon arutas detailplaneeringu
koostamise algatamise eelnõud 09.04.2025 koosolekul ja otsustas suunata eelnõu
volikogu istungile otsustamiseks;
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 5
___________________________________________________________________________________
• Hiiumaa Vallavolikogu algatas 17.04.2025 otsusega nr 241 detailplaneeringu koostamise
ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Sama otsusega jäeti algatamata
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast looduslikust situatsioonist, kehtivatest
kitsendustest ja muudest asjakohastest oludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel
kõrgema liigi planeeringute, asjakohaste seaduste ja nendest tulenevate määrustega:
• Planeerimisseadus (PlanS)2;
• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded”3;
• Ehitusseadustik4;
• Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”5;
• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil
planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded”6;
• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”7;
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+8;
• Pühalepa valla keskosa üldplaneering9;
• Tuleohutuse seadus10;
• Jäätmeseadus11;
• Veeseadus12;
• Looduskaitseseadus13;
• Maaparandusseadus14.
Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.
2 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025036
3 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded” :
https://www.riigiteataja.ee/akt/121102022002
4 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025039
5 Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/122112023009
6 Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise
kohta esitatavad nõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004
7 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid” : https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002
8 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013
9 Pühalepa valla keskosa üldplaneering: https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-
ehitus/kehtivad-uldplaneeringud#puhalepa
10 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007
11 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025057
12 Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025070
13 Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072025017
14 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122024012
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 6
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
2.1. Asukoht
Planeeringuala on hoonestamata Leemendi kinnistu Paluküla külas, pindalaga 8035 m².
Kinnistu piirneb põhjast riigimaanteega nr 12109 Palade–Tubala tee.
Tabel 1: Planeeritava Leemendi kinnistu andmed
Allikas: Maa-ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Tunnus 63901:001:089215
Lähiaadress Leemendi
Asustusüksus Paluküla
Omavalitsus Hiiumaa vald
Maakond Hiiu maakond
Moodustamise aeg 01.02.1996
Sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
Pindala 8035,0 m²
Sh metsamaa 7171,0 m²
Sh muu maa 864,0 m²
Kinnistu nr 670933
Omandivorm Eraomand
Tabel 2: Tabel 2: Planeeringualaga piirnevate kinnistute andmed
Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse Katastriüksuse Pindala Sihtotstarve
lähiaadress tunnus
Saue 63901:001:0082 30192,0 m² Maatulundusmaa 100%
Mardikoppel 63901:001:0506 328192,0 m² Maatulundusmaa 100%
12109 Palade-Tubala tee 63901:001:4430 82320,0 m² Transpordimaa 100%
15 Leemendi maatükk: https://minu.kataster.ee/cadastre/63901:001:0892
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 7
___________________________________________________________________________________
Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem, M 1:5000
Allikas: Maa- ja Ruumiameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
Kärdla keskus asub planeeringuala ligikaudu 5,5 km kaugusel, Palade kool ja lasteaed 3 km
raadiuses.
Planeeringuala mõjuala hõlmab otses mõjuala (Leemendi kinnistu ja sellega vahetult külgnevad
maaüksused) ning laiendatud mõjuala (Palade–Tubala riigitee vastav lõik ja sellega külgnev
maastik Paluküla–Palade piirkonnas, mille kaudu avalduvad liiklus- ja kasutusmõjud ning kus
paiknevad planeeringualaga seonduvad teenused ja taristu). Arvestades, et planeeringuga
kavandatakse planeeringualale üksikelamu rajamist, on mõjuala ulatus piiratud – tegemist on
valdavalt kohaliku, mitte piirkondliku ega vallaülese mõjuga.
2.2. Maakasutus, sihtotstarve ja kitsendused
Kinnistu on katastris maatulundusmaa sihtotstarbega. Maa-alal kasvavad puud.
Planeeringualal kehtivad kitsendused:
Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud
Allikas: Maa-ja Ruumiameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendust Kitsenduse nimi ID Kitsendust Kattuv
põhjustav objekt põhjustava pindala
objekti
andmete allikas
Elektriõhuliin 1-20 Elektripaigaldise 3463189 OÜ Elektrilevi 948,12 m²
kV (keskpingeliin) kaitsevöönd
Maaparandus- Maaparandushoiu- 7116410020150001 Maaparandus- 37,46 m²
süsteem ala süsteemide
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 8
___________________________________________________________________________________
register
Maantee 12109 Avalikult 12109 Teeregister 1498,44 m²
Palade-Tubala tee kasutatava tee
kaitsevöönd
2.3. Loodus- ja kultuurikeskkond
Eesti looduse infosüsteemi16 ja Keskkonnaameti andmetel ei asu planeeringualal kaitsealasid,
hoiualasid, püsielupaiku ega kaitstava looduse üksikobjekte, piirkonnas ei ole registreeritud
kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.
Planeeringuala jääb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonda ning lähim Natura 2000 ala
(Väinamere hoiuala) paikneb umbes 2,4 km kaugusel, seega puudub otsene survetegur Natura
kaitse-eesmärkidele.
Kultuurimälestisi ega miljööväärtuslikke hooneid planeeringualal ja vahetus läheduses ei ole.
2.4. Ehitised, tehnosüsteemid
Planeeringuala piirneb Palade–Tubala riigimaanteega, mille keskmine ööpäevane
liiklussagedus on 55 autot ööpäevas.
Piirkonnas on olemas elektrivõrk (õhuliin ja alajaam). Riigitee servas kulgeb lairibavõrk ELA, mis
on üle-Eestiline fiiberoptilisel kaablil põhinev baasvõrk, mille rajamisel ei ehitatud välja
lõppühendusi baasvõrgust lõppklientideni. Ühiskanalisatsiooni ega -veevõrku piirkonnas ei ole –
olemasolevate hoonete veevarustus ja kanalisatsioon põhinevad lokaalsetel lahendustel.
3. Ruumilise arengu eesmärgid
Hiiu maakonnaplaneering 2030+ käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja
kõrguspiirangutega alana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti seisukohtade järgi on
lennuvälja piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m, kuid
detailplaneeringuga kavandatud suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.
16 Eesti looduse infosüsteem EELIS: https://infoleht.keskkonnainfo.ee/
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 9
___________________________________________________________________________________
Joonis 3: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest
Allikas: https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning/detail/10100013
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt on piirkond traditsiooniline
põllumajanduspiirkond - suurem osa maast on ja jääb põllu- ja metsamaaks, väiksem osa on
kavandatud elamute ja rekreatsioonitegevusteks. Uute elamualade määramisel on eesmärgiks
ratsionaalne maakasutus – eristada ehitusmaa ja põllumajandusmaa. Üldplaneeringuga
määratud üldised tingimused ehitus- ja arendustegevuseks:
• üksikelamu lubatud kõrgus on üldjuhul kuni 9,0 m (harja kõrgus olemasolevast
maapinnast);
• metsaalale rajatava elamukrundi puhul tuleb säilitada vähemalt 50% metsamaast – st
kogu krunti ei tohi muuta õuealaks;
• võimalusel hoida hoonegruppide vahelist kaugust 100 m, et säiliks hajaasustuslik
muster;
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid;
• Paluküla on määratud miljööväärtuslikuks hoonestusalaks, kus tuleb säilitada küla
omapära, vaated ja traditsiooniline ehituslaad, vajadusel avada ja hoida vaatekoridore
ning vältida piirkonnale võõraid vorme.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 10
___________________________________________________________________________________
Joonis 4: Väljavõte Pühalepa valla keskosa üldplaneeringust
Allikas:https://vald.hiiumaa.ee/elukeskkond-transport-ehitus/planeerimine-ja-ehitus/kehtivad-
uldplaneeringud#puhalepa
2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks.
Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue
üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Uue
üldplaneeringu eelnõu kohaselt on kavandatud maakasutuseks maalise kasutusega ala, millel
tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema
maakasutuse juhtotstarbe määramine. Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid
ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad
väiksemaid külakeskusi. Piirkonna arengut nähakse madala hoonestustihedusega - üksikud
elamud või talukohad, mitte järjestikused väikekrundid või tihe külaehitus. Põldude, metsade ja
rohumaade kasutus jätkub, elamud integreeritakse sellesse struktuuri. Detailplaneeringu
koostamise perioodiks ei ole Hiiumaa valla uut üldplaneeringut vastu võetud ning avalikku
väljapanekut ja arutelu korraldatud.
Ühe kilomeetri raadiuses planeeringualast ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid,
mis võiksid omada mõju planeeritud tegevustele.
Kokkuvõttes järeldatakse planeeringuala ja selle mõjuala analüüsi põhjal, et Leemendi kinnistu
sobib väikese elamufunktsiooniga maaüksusena kasutamiseks, kui:
• maa juhtotstarve muudetakse põllumajandusmaalt elamumaaks;
• säilitatakse vähemalt 50% olemasolevast metsamaast;
• reovee- ja sademeveelahendus kavandatakse nõrgalt kaitstud põhjaveega ala kaitset
tagaval viisil;
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 11
___________________________________________________________________________________
• juurdepääs ja liiklus lahendatakse Transpordiameti tingimustele vastavalt;
• arvestatakse üldplaneeringu arhitektuuri- ja miljöönõudeid.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lahendus (st üks elamukrunt ca 0,8 ha
suurusel kinnistul koos ehitusõigusega ühe elamu ja abihoonete rajamiseks) on
tasakaalus maa- ja looduskeskkonna, asustusstruktuuri ning valla ruumilise arengu
eesmärkidega ega eelda ulatuslikke avaliku sektori lisainvesteeringuid.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 12
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja valiku
põhjendused
Detailplaneeringuga määratakse kogu Leemendi kinnistu sihtotstarbeks elamumaa, krunti ei
jagata väiksemateks üksusteks. Krundi põhikasutus on üksikelamu koos abihoonetega, lisaks
elamukrundile tavapärased puhke- ja haljastusfunktsioonid.
4.1. Ettepanek üldplaneeringu muutmiseks
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu
põhilahendust Leemendi kinnistu ulatuses kahes osas:
• muuta kinnistu juhtotstarve põllumajandusmaalt elamumaaks;
• lubada Leemendi kinnistule üks elamukrunt ca 0,8 ha suurusena (väiksem kui
üldplaneeringus sätestatud 1,0 ha).
Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide ja ortofotode põhjal on ala olnud kasutuses
metsaheinamaana. Maaparandussüsteemide rajamisel on ala jäetud põllusüsteemist välja,
mistõttu on see kujunenud isetekkelise metsaga kaetud metsamaaks.
Pinnas (rähk- ja koreserikas rähkmuld) ning nõrgalt kaitstud põhjavesi muudavad ala
intensiivseks põllumajanduslikuks kasutuseks väheatraktiivseks ja reostusriski tõttu ka
riskantseks. Üksikelamu rajamine nõuetekohaste reovee- ja sademeveelahendustega on
keskkonnariskide mõttes paremini kontrollitav kui potentsiaalne reostusriskiga põllumajanduslik
tegevus.
Leemendi kinnistu asub Paluküla–Palade–Kärdla teljel, kus on iseloomulik hajaasustus –
üksikud elamud ja majapidamised põllumajandusmaade ja metsalaikude vahel. Lähim elamu
asub maantee vastasküljel umbes 200 m kaugusel. Detailplaneeringuga kavandatakse ainult
üks elamu olemasolevale metsatukale. Arvestades ümbritseva maa ulatuslikku
põllumajanduslikku kasutust, ei suurenda see piirkonna asustust tiheduseni, mis oleks
hajaasustuse põhimõtetega vastuolus - pigem tugevdab see olemasolevat külamustrit.
Üldplaneeringu 1 ha minimaalse krundisuuruse eesmärk on vältida liigset tihendamist ja taristu
ülemäärast koormamist. Leemendi kinnistu puhul on tegemist ajalooliselt väljakujunenud
maatükiga, mis:
• on piisav ühe elamu ja abihoonete jaoks ning võimaldab säilitada vähemalt 50%
metsamaast;
• ei eelda krundi täiendavat jagamist;
• ei tekita uut tiheasustusala ega detailplaneeringute ahelat.
Eeltoodu tõttu käsitletakse krundi minimaalsuuruse leevendamist põhjendatud üksikjuhtumi
erandina, mis ei sea kahtluse alla üldplaneeringu üldist ruumistruktuuri ega uue üldplaneeringu
eelnõu põhimõtteid.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 13
___________________________________________________________________________________
Hiiu maakonnaplaneering käsitleb ala nõrgalt kaitstud põhjaveega ning Kärdla lennuvälja
piirangupindade piirkonnana, kuid ei keela elamuehitust. Transpordiameti andmetel on
piirangupindade alal maksimaalne lubatav ehitise kõrgus 37 m - detailplaneeringuga seatud
suurim lubatud hoone kõrgus jääb sellest oluliselt madalamaks.
4.2. Hoonestusala ja ehitusõiguse määramine
Krundile määratakse üks hoonestusala (pindala ca 3474,2 m²), mis paigutatakse krundi kesk- ja
lõunaossa. Hoonestusala ei kavandata riigitee kaitsevööndisse, kuna seal puudub
väljakujunenud hoonestusjoon ja kaitsevööndis kehtivad EhS § 70 ja § 72 kohased piirangud.
Krundile määratakse ehitusõigus uute hoonete püstitamiseks:
• krundi kasutamise sihtotstarve: pereelamumaa 100% (EP);
• hoonete suurim lubatud arv: 4 (sh kuni 1 elamu ja kuni kolm abihoonet);
• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 400 m²;
• hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: 9,0 m, hoonete korruselisus kuni 2.
Planeeritud hoonete arv, ehitisealune pind ning maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad
maapiirkonnas levinud hoonestusmahtudest ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse
nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad
ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.
4.3. Tehnovõrkude ja -rajatiste võimaliku asukoha määramine
Planeeritud kruntide elektrivarustuse tagamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 12.12.2025
tehnilised tingimused nr 507362, mille kohaselt tuleb tarbimiskohale näha ette Tihasemäe:(Hiiu)
alajaamast 0,4 kV maakaabelliini rajamine kinnistu piirile rajatava liitumiskilbini. Elektritoide
krundi piiril paiknevast liitumiskilbist kuni planeeritud hooneni rajatakse maakaabliga.
Veevarustuse tagamiseks rajatakse planeeringuala põhjaossa veevõtu puurkaev, mille veevõtt
jääb alla 10 m³ ööpäevas. Puurkaevu ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala, kus on
põhjavee saastumise vältimiseks keelatud erinevad tegevused (nt väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine, ohtlike ainete juhtimine põhjavette või pinnasesse,
reoveesette kasutamine, sõnniku laotamine, saasteainete pinnasesse juhtimine jne). Puurkaevu
täpse asukoha valikul peab arvesse võtma, et see paikneks planeeritud imbsüsteemist
minimaalselt 60 m kaugusel ning maapinna reljeefi järgides ülesvoolu.
Planeeritud hoonestuse kanalisatsioonivarustuse tagamiseks rajatakse kinnistu lõunaossa
lokaalne omapuhasti koos imbalaga. Puhasti ja hoonete vahele rajatakse maa-alused
isevoolsed kanalisatsioonitorustikud. Puhasti ega imbala kohale ei ole lubatud istutada
taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.
Puhasti tuleb rajada asukohta, kuhu on võimalik hooldus- ja puhastustöödeks läheneda vastava
(raske)tehnikaga. Puhastis töödeldud vett on lubatud hajutatult immutada pinnasesse
imbväljaku kaudu või juhtida kraavi järgmistel tingimustel:
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 14
___________________________________________________________________________________
• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri määruse 17
nõuetele;
• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määruse 18
nõuetele;
• immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool
põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja
kivimitest;
• immutada või kraavi juhtida on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
• imbväljak või puhastatud vee kraavi juhtimise asukoht paikneb puurkaevust allavoolu;
• imbväljaku või puhastist tulnud vee kraavi juhtimise asukoha minimaalne kaugus
hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala
välispiirist (st minimaalne vahemaa puurkaevu ja imbala vahel 60 m).
Planeeringuala hoonete soojavarustus tuleb korraldada täies ulatuses lokaalsete lahendustega.
Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult soojuspumpasid, maakütet,
päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
Detailplaneeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõttelised lahendused – täpsemad tehnilised
määrangud projekteeritakse planeeringu elluviimisel. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada
ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt
täiendavad tehnilised tingimused.
4.4. Ehituslike tingimuste määramine
Hoonete projekteerimisel ja püstitamisel tuleb aluseks võtta:
• Tuleohutuse seadus19;
• majandus- ja taristuministri määrus “Nõuded ehitusprojektile”20;
• siseministri määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”21;
• radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuded.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud hooned paiknevad ühe kinnistu piires, on samast
tuleohutusklassist (TP3) ning nende summaarne kogupindala jääb alla 400 m², on need
võimalik tuleohutuslikult lugeda üheks hoonekompleksiks, mille korral võib ühe krundi hoonete
omavaheline kuja jääda vajadusel väiksemaks kui 8 meetrit. Tule leviku takistamiseks
naaberkrundi ehitisele peab hoonete ja tule levikut võimaldavate rajatiste omavaheline kuja
olema vähemalt 8 meetrit.
17 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused”: https://www.riigiteataja.ee/akt/126112024004
18 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025
19 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062024007
20 Määrus „Nõuded ehitusprojektile”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127122024025
21 Määrus „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 15
___________________________________________________________________________________
Planeeringut koostades arvestatakse asjaoluga, et planeeringualaga külgnevatel kinnistutel
hooneid ei ole ega tule - selle nõude tagamiseks määratakse hoonestusalast 40 m ulatusega
väljapoole ulatuv kuja. Lähtuvalt asjaolust, et planeeritud ehitusõiguse ja hoonestusalast
määratud kujaga on tagatud, et planeeringualale püstitatakse I kasutusviisiga hooned, mis
paiknevad erinevatel kinnistutel üksteisest kaugemale kui 40 meetrit, võib siseministri
18.02.2021 määruse nr 1022 alusel hoone veevõtukohana käsitleda lähimaid nõuetele vastavaid
veevõtukohti:
• VID 3504, kaugus planeeringualast ca 1 km;
• VID 3506, kaugus planeeringualast ca 1,5 km;
• VID 3507, kaugus planeeringualast ca 1 km.
Veevõtukoht peab vastama veevõtukoha rajamise, kasutamise ja korrashoiu nõuetele 23.
Planeeringuala hoonete suurimaks tuletõkkesektsiooni eripõlemiskoormuseks arvestatakse ≤
600 MJ/m², millest tulenevalt peab olema veevõtukohas tagatud piisava veekogusena
veevooluhulk 10 l/s kolme tunni jooksul või veekoguseks vähemalt 30 m³ (esimese
kasutusviisiga hoone ja sellega võrdsustatud hoone). Kui erinevatel kinnistutel asuvad esimese
kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned ehitatakse lähemale kui 40 meetrit, tekib
kinnistu omanikul veevõtukoha rajamise kohustus.
Iga planeeritud hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga,
ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks
autonoomne vingugaasiandur. Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha
täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones
viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne
tulekustutussüsteem jne).
Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest
energiatõhususe miinimumnõuetest24 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.
Lähimad kohalikud loodusvarad, mida saab ehitamisel kasutada, on ehitusliiv ning kruus, mida
kaevandatakse ca 5 km kaugusel Partsi karjääris. Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada
säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused
säilitanud materjale. Ehitustööde käigus planeeringualal kooritavat pinnast ja kaevist võib ära
kasutada vaid planeeringuala piires. Planeeringualale kavandatud ehitustegevuses
kasutatavate materjalide hulk ei põhjusta eeldatavalt nende varude kättesaadavuse vähenemist
olulisel määral.
Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud
esialgse Eesti radooniriski levilate kaardi25 järgi on Hiiumaa kirdeosa, sh Paluküla ning sellest
lõunasse jääv maa määratud alaks, kus võib kohati esineda kõrge radoonisisaldusega
pinnaseid ning kohati võib radoonisisaldus majade siseõhus olla kõrge. 2020. aastal uuendatud
22 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ja kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004
23 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise
ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”: https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024004
24 Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded”: https://www.riigiteataja.ee/akt/127082025012
25 Esialgne Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 16
___________________________________________________________________________________
kaardi26 andmetel on kogu Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal. Eesti pinnase
radooniriski ja looduskiirguse atlase27 kohaselt on kõrge Rn-sisaldus iseloomulik Hiiumaal
Kärdla meteoriidikraatri ringstruktuuri sees levivatele aleuriitidele ja nende savirikastele
erimitele. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 kBq/m³. Uue hoone projekteerimisel
ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt
radooniohutu elamu juhendmaterjalidele28 ning standardile29.
4.5. Arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine30
Arhitektuuriliste tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale piirkonna
väärtustega arvestav elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui
looduskeskkonnaga arvestav.
Arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused hoonetele:
• lähtuvalt küla hoonestuse hajusast ja küllalt vabavormilisest paiknemisest ei määrata
planeeritud hoonestuse kohustuslikku ehitusjoont. Hoonete põhiplaani ja arhitektuurse
lahenduse väljatöötamisel on lubatud modernsed lahendused;
• iga hoone asukoht tuleb sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks nii jalgsi kui
sõidukiga juurdepääsuks (nt tehniline teenindamine, päästetööd vms vajadused) vajaliku
ruumiga, vaadetega tänavalt ja naaberkruntidelt;
• elamukrundil on põhihooneks elamu, mis on igast abihoonest suurem nii kõrguse kui
ehitisealuselt pinna osas;
• 2-korruseliste elamute puhul tuleb vältida teise korruse rajamist täiskorrusena;
• hoonega seotud tehnilised seadmed või nende osad, mis peavad paiknema hoonest
väljaspool (nt õhksoojuspumbad, ventilatsioonisüsteemi osad, liitumiskapid jms)
projekteerida selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet.
Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema
keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid
materjale:
• hoonete viimistlusmaterjalina eelistada puitu. Puidu kasutamine hoone arhitektuuris
süvendab planeeringuala ja selle mõjuala hoonete eripärasust ja looduslähedust;
• hoonetel ei tohi kasutada plastaknaid, sest need ei sobitu kaasaegse naturaalsetest
materjalidest hoonestusega;
• eelistatud katusekattematerjalid on kivi, valtsplekk, roog või sindel. Katusekatte värvil
eelistada tumedaid toone (näiteks: must, tumehall, tumepruun);
26 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e
27 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas: https://kliimaministeerium.ee/media/1444/download
28 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download
29 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2023
30 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud
tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 17
___________________________________________________________________________________
• hoone fassaadi ja sokli viimistlusmaterjali valikul vältida omadustelt või väljanägemiselt
piirkonnale võõraid elemente ning imiteerivaid materjale jne (näiteks: plastvooder,
profiilplekk, sandwich-paneelid jne);
• hoone katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral eelistada sellist tehnoloogiat,
mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud.
Krundile piirde rajamise soovil arvestada, et piiret ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks,
vaid selle üheks eesmärgiks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide
rõhutamine. Piirete ja väikevormide projekteerimisel tuleb arvesse võtta:
• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;
• krundi hoonestusala või krundi osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse
läbipaistva piirdeaiaga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu, vältida massiivseid
läbipaistmatuid piirdeid, mis ei sobi hajaasustuse miljööga;
• piirde rajamisel arvestada, et piiret ei pea ümber hoone rajama vaid krundi piiramiseks,
vaid selle üheks osaks on ka tänavafrondis hoonestuse esile toomine ja aiakujunduse
rõhutamine;
• prügikonteiner või -maja, elektri jaotus- või liitumiskilp vms keskkonna ebatüüpiline
väikeehitis või -objekt tuleb paigaldada asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis
silmatorkavalt nähtav või on võimalikult varjatud.
4.6. Liikluskorraldus
Planeeringuala piirneb põhjaküljest kahesuunalise riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km
2,92-2,974. Riigiteelt rajatakse uus mahasõit ning planeeringualale krundisisene
juurdepääsutee ning parkimiskohad. Mahasõidu rajamisel ning krundile piirdeid ja haljastust
projekteerides tuleb silmas pidada, et nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi – takistuse olemasolul või tekkimisel tuleb see likvideerida.
Rajatav juurdepääsutee peab olema kogu ulatuses minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga ja
piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt ehitustransport,
lumetraktor, jäätmeveok, päästetehnika jne).
Kinnistu omanike ja külastajate autode parkimine lahendatakse täies ulatuses krundi
territooriumil. Vastavalt standardile EVS 843:201631 „Linnatänavad” peaks iga uue eramu juures
olema minimaalselt kolm parkimiskohta32. Riigiteele tagurdamist ja teeäärset parkimist tuleb
vältida nii liiklusohutuse ja nähtavuse tagamiseks kui ka esteetilistel kaalutlustel, et säilitada
teeäärset haljastust.
Kuna riigitee paikneb planeeringuala kõrgemas osas, siis ei planeerita sinna sademevete
juhtimist.
Arvestades riigitee väga väikest liikluskoormust ja planeeritava hoone asukohta teest
eemale olemasoleva metsa ja haljastuse varjus, on põhjendatud eeldada, et nii päevane kui
31 Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad”: https://www.evs.ee/et/evs-843-2016
32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 18
___________________________________________________________________________________
öine ekvivalentne liiklusmüratase planeeritava elamu välisterritooriumil jääb alla II
mürakategooria piir- ja sihtväärtuste. Eeldatavalt toimub enamik liiklusest päevasel ajal ning
öised möödasõidud on harvad ja normatiivses mõttes on mürahäiringu ulatus väike.
Planeering ei too kaasa liikluskoormuse olulist kasvu riigiteel - ühe teeäärse üksikelamu
lisandumisel võib juurde tekkida ligikaudu 4–8 sõidukikäiku ööpäevas, mis moodustab vaid
väikese osa olemasolevast liiklusest ega muuda tajutavat müraolukorda riigiteel ega selle
lähiümbruses. Arvestades riigitee madalat liiklussagedust, planeeringuala maapiirkondlikku
asukohta ja hoonestuse paigutust, ei ole riigitee liiklusest tulenev müra käsitatav olulise
negatiivse keskkonnamõjuna ning liiklusmüra normtasemete ületamine ei ole tõenäoline.
Planeeringuga esitatakse võimalikke häiringuid leevendavad lahendused, mis aitavad
tagada, et riigitee liiklusest tulenevad häiringud oleks elanikele talutavad:
• elamu projekteerida riigiteest suuremale kaugusele kasutades ära olemasolevat
metsa ja reljeefi müra ja teiste häiringute levikut summutava tegurina;
• hoonestus paigutatakse nii, et elamu kõige kasutatavamad puhkealad (terrassid,
mänguala, peamine õueosa) jääksid riigiteest eemale;
• elamu põhiruumid, kus viibitakse pikemalt, kavandatakse võimalusel krundi
vaiksemale poolele. Teepoolsele fassaadile kavandatakse vähem avasid,
kasutatakse väiksema klaaspindade osakaaluga või suurema helipidavusega
aknalahendusi, et vähendada liiklusmüra sissetungi siseruumidesse;
• tee ja elamu vahel säilitatakse ning vajadusel istutatakse täiendavat kõrghaljastust
(puud, põõsad), mis toimib visuaalse ja osaliselt akustilise barjäärina, vähendades
müratippude tajutavust elamu juures. Võimalusel kasutatakse reljeefi koos
haljastusega, mis aitab müra levikut suunata ja summutada.
Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale, kus kehtib kõrguspiirang 37 m.
Planeeringuala hoonestus jääb esitatud normist madalam.
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
4.7. Haljastus ja heakord
Kohe peale ehitusperioodi lõppu tuleb planeeritud hoonestuse ümbrus heakorrastada ja
haljastada - rajada muruplatsid ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid
puid ning põõsaid. Hoone lähiümbruse haljastamisel ja muru külvamisel arvestada, et piirkonna
loodusväärtuste kohaselt sobib pigem harvemini niidetav ja kasvult kõrgem muru.
Lageraide teostamine ei ole lubatud, vähemalt 50% olemasolevast kõrghaljastusest peab
säilima (olemasoleva metsamaa kõlviku pindalast 50% = 3585,5 m²). Vajadusel teostada
planeeringualale jääva puistu koosseisu ning kasvutingimusi parandav hooldusraie, et tagada
säilivate puude toite- ja valgustingimused. Kõrghaljastust peab säilitama või planeerima sellises
mahus, et see ühest küljest pakuks nii hoonestusele kui õuealale varju ja kaitset liigse
päikesevalguse eest, aga samas tagaks piisava loomuliku päikesevalguse hulga. Kui tuule,
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 19
___________________________________________________________________________________
müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks istutatakse uusi puid, ei tohi need paikneda hoonele
lähemal kui 5 m.
Haljastusega kujundada maantee ja elamu vahele puhvertsoon, mis vähendab müra ja
visuaalset mõju.
Hoonestuse paiknemiskõrgus tuleb valida selliselt, et oleks võimalik vihmaveed pinnase
kalletega juhtida hoonest eemale. Krundisiseste parkimiskohtade ja liikumisteede rajamisel
arvestada, et krundi hoonestusalal oleks minimaalselt kõvakattega alasid - kõvakattega pindade
rajamise vajadusel eelistada kruusa, killustikku, suurema vuugiga kiviplaate, murukivi vms
lahendusi, mis võimaldavad pinnaveel imbuda. Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt
kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Krundi piiridele on lubatud rajada sademevett
juhtivaid ja koguvaid kraave. Kraavi rajamine krundi piirile tohib toimud koostöös naaberkinnistu
omanikuga. Sadevete juhtimine naaberkinnistutel paiknevasse maaparandussüsteemi saab
toimuda Maa- ja Ruumiametiga kooskõlastatud ehitusprojekti alusel.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• jäätmekäitluses on riiklik prioriteet, et tõuseks jäätmete liigiti kogumise maht ja kvaliteet;
• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale
jäätmehoolduseeskirjaga33. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas
korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga
sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;
• erinevad jäätmeliigid (nt pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal
sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning kas anda üle jäätmevedajale või
toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina).
Heakorra tingimused näevad ette jäätmete sortimise ja kogumise normide järgimist ning krundi
korrashoidu. Piirete rajamisel eelistatakse poolavatud lahendusi (madal aed, hekk), piirdeaed.
4.8. Tegevused maaparandussüsteemi piirkonnas
Planeeringuala jääb väikeses ulatuses maaparandushoiuala piiresse ja külgneb
kuivendussüsteemi reguleeriv võrguga „Keskuse” (7116410020150). Olemasoleva
maaparandusehitise koosseisu kuuluvaid kraave, truupe, jm süsteemi elemente tuleb samaselt
senisega säilitada, hooldada ja vajadusel täiendada. Kaevetööde käigus lõhutud süsteemi osad
tuleb taastada või rajada uus niiskust ümber juhtiv torustik, et tagada nii planeeringuala kui
naaberkinnistute niiskusrežiim.
Maaparandushoiuala ulatuses uue kraavi, sademeveekanalisatsiooni vms ehitamine
ümberehitamine tuleb kooskõlastada Maa-ja Ruumiametiga.
4.9. Kitsenduste vajaduse määramine
Planeeringu koostamisel on arvestatud, et säilivad kõik enne detailplaneeringu koostamist
määratud kitsendused: riigitee kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd, maaparandushoiuala
33 Hiiumaa Vallavolikogu 21.03.2024 määrus nr 61 „Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskiri”:
https://www.riigiteataja.ee/akt/428032024006
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 20
___________________________________________________________________________________
kaitsevöönd. Lähtuvalt planeeritud ehitustegevusest arvestatakse uute kitsenduste määramise
vajadusega:
• hoonestusalast väljapoole uue hoonestuse kuja - 40 m;
• planeeritud puurkaevu hooldusala – 10 m;
• planeeritud puurkaevu kaugus kanalisatsiooni imbalast – 60 m;
• planeeritud elektri maakaabelliini kaitsevöönd – 1 meetrit äärmisest kaablist;
• planeeritud maa-aluse veetorustiku kaitsevöönd – 2 meetrit torustiku telgjoonest
mõlemale poole;
• planeeritud maa-aluse vabavoolse kanalisatsioonitorustiku kaitsevöönd - 2 meetrit
torustiku telgjoonest mõlemale poole;
• planeeritud maa-aluse omapuhasti kuja – 5 m; peab paiknema joogiveekaevude suhtes
allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu.
4.10. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine
Ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja
vähendada kuriteohirmu34. Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja
muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või
peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva
välisvalgustusega;
• hoonele ei ole võimalik märkamatult juurde hiilida – hooneid, õuemaa või hoonestusala
piirav aed, piire või hekk on vaateid tagava tiheduse ja sobiliku kõrgusega, hoonete
vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega,
tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine
lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
34 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -
Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 21
___________________________________________________________________________________
4.11. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning
muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi, mis tooks kaasa
püsiva vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste. Peamine mõju pinnasele ja taimestikule
kaasneb ehitiste rajamise perioodil. Kaasnevad mõjud on valdavalt lokaalse iseloomuga ning
ajutised.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• peamine müra ja vibratsioon tekivad ehitustööde perioodil ehitusmaterjalide
transportimisel ja ehitusmehhanismide kasutamisel. Ehitustegevus tuleb planeerida
selliselt, et mürarikkaid töid ei teostataks kella 21 ja 09 vahel ega nädalavahetustel;
• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine.
Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt
ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et
oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada
täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;
• võimalike mürahäiringute leevendamiseks võib rajada hoonete ümbrusesse hekkidest
või puude gruppidest puhveralasid. Hoonesse jõudvat müra saab vähendada hoone
akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või
kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt
hooldatud seadmeid;
• eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojektis.
Planeeringuala ja selle mõjuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Planeeritud
tegevusi ellu viies tuleb kõikide meetmetega tagada põhjavee kaitstus.
5. Planeeringu elluviimine
Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine
ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib
muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning
on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada
kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes
kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
5.1. Projekteerimine
Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu
täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et
planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu.
Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust -
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 22
___________________________________________________________________________________
täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled
seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• riigiteelt mahasõit ja krundi juurdepääsutee;
• hooned;
• tehnovõrgud ja -rajatised.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või
eraldiseisva projektiga.
Osapoolte kohustused:
• Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud
tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu
seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal
tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust;
• tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate
elementide tootja poolt seatud tingimusi;
• hoonete projektide tuleohutusosa tuleb kooskõlastada Lääne Päästekeskusega;
• riigitee kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Transpordiametiga;
• maaparandussüsteemi maa-alale ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada Maa- ja
Ruumiametiga;
• keskpinge õhuliini kaitsevööndisse ulatuvad tegevused tuleb kooskõlastada elektrivõrgu
valdajaga.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja
vaheline leping.
5.2. Ehitamine
Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest läbi ehitusloa taotluse esitamise teavitada pädevat
asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või
kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on
vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• riigiteelt mahasõit, juurdepääsutee, krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad
ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;
• krundisiseste tehnovõrkude rajamine;
• hoonete püstitamine.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 23
___________________________________________________________________________________
Osapoolte kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja
finantseerib huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab
järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel
täidaks nende tõendamise kohustust. Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida
võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale
ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik. Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste
omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
5.3. Planeeringu elluviimise mõjud
Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud väljenduvad eelkõige planeeritud
hoonete ehitamisega seotud rahaliste investeeringutega – ehitusmaterjalide soetamine,
masinate ja seadmete kasutamine, kvalifitseeritud tööjõu kasutamine jne. Planeeritud tegevus
mõjub soodsalt piirkonna elamumajandusele, sest olemasolevate hoonete laiendamine ja uute
püstitamine tõstab piirkonna kinnisvara keskmist väärtust. Negatiivseid või
ebaproportsionaalseid majanduslikke mõjusid planeeringu elluviimisega eeldatavalt ei kaasne.
Planeering on arvestanud piirkonnas väljakujunenud ruumilist iseloomu ning miljööväärtuslike
tingimustega. Uued hooned ja rajatised peavad vastama kõrguse, mahu ja materjalinõuetele,
mis toetavad kohaliku ruumikultuuri säilimist. Kultuuriliste mõjude tagamiseks on
planeeringulahenduses määratud vastavad ehituslikud tingimused.
Planeeringu elluviimine mõjutab piirkonna elukeskkonda ja loob rohkemaid võimalusi
hoonestuse aastaringseks kasutamiseks ja kaasaegse elukeskkonna arendamiseks.
Hoonestuse aastaringne kasutus loob loob sotsiaalse kindlustunde ning teadmise, et ühiselt
kasutatav taristu on töökorras – nt püsielanike olemasolul on väiksem tõenäosus varjatud
kuritegevuseks, lükatakse talvel teed lahti, kiiresti likvideeritakse teele kukkunud puud jne.
Võimalikud negatiivsed sotsiaalsed mõjud (nt ehitusaegne müra ja tolm) on ajutised ning neid
leevendatakse ehitustööde ajakava, tehnoloogiliste lahenduste ja ohutusmeetmete abil.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud looduskeskkonnale ning asjakohastel
juhtudel nende seiremeetmed:
• planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Igakordne kinnistu omanik
peab tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
• ehitustegevuses kasutatavate materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui
riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju
piirkonna keskkonnataluvust;
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 24
___________________________________________________________________________________
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid
eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel
negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud on valdavalt lokaalsed, lühiajalise ning minimaalse
mõjuga ning ei oma seetõttu eeldatavalt arvestatavat mõju.
Planeeringulahenduse elluviimise seire toimub kohaliku omavalitsuse tavapärase järelevalve
raames, sh ehituslubade menetlemisel ning valminud ehitiste kasutusotstarbe ja -tingimuste
kontrollimisel. Vajaduse korral rakendatakse täiendavaid seiremeetmeid (nt ehitustööde ajal
müra ja tolmu taseme jälgimine ning vajadusel leevendusmeetmete rakendamine; sadevee
ärajuhtimise ja heitvete puhastamise toimivuse kontroll. Seire tulemuste alusel on võimalik
vajaduse korral täpsustada edasisi korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et tagada planeeringu
eesmärkide saavutamine ja keskkonna ning elukeskkonna kvaliteedi säilimine.
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 25
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala*
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrgusjoon
Maapinna kõrguspunkt
Maapinna reljeef
Looduslik objekt
Kõlviku piir
Sidekaabel
Keskpinge õhuliin
Riigitee kaitsevööndi ulatus
Sidekaabli kaitsevööndi ulatus
Õhuliini kaitsevööndi ulatus
Haljastatud ala
Kõrghaljastus
Maantee
* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud tegelikkusest suuremana -
kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Tugiplaan
Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500
Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025
Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 25.03.2026
Töö nr. DP24-04
Väljatrüki fail: ML106_Leemendi_Tugiplaan.dwg
Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala*
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus
LOODUSLIK SITUATSIOON
Maapinna kõrgusjoon
Maapinna kõrguspunkt
Alajaam
Tihasemäe:(Hiiu)
Maapinna reljeef
Looduslik objekt
Kõlviku piir
TEHNOVÕRGUD
Sidekaabel
Keskpinge õhuliin
KITSENDUSED
Riigitee kaitsevööndi ulatus
Sidekaabli kaitsevööndi ulatus
Õhuliini kaitsevööndi ulatus
Maaparandushoiu-ala
EP100% 8034 m² PLANEERINGULAHENDUS
1 9/6
400 1+3 P3 Krundi piir
2/1
Hoonestusala
Hoonestusala kuja (40 m)
PLANEERINGULAHENDUSE
VÕIMALIK ASUKOHT
Krundi juurdepääs
Mahasõit, juurdepääsutee, parkimiskoht
Elektrivõrgu liitumispunkt, madalpinge kaabel
Krundi kasutamise Puurkaev (hooldusala 10 m), veetrass
Krundi pindala
sihtotstarve
Krundi
Omapuhasti, imbväljak, kanalisatsioonitrass
nr Kõrgus
elamu/abih
Suurim
lubatud
Lubatud Minimaalne
hoonete arv parkimis-
Korruselisus ehitise-
elamu/abih alune pind
elamu/abih kohtade arv Elamu
* Visuaalse selguse huvides on planeeringuala Abihoone
joonisele märgitud tegelikkusest suuremana -
kinnistu külgedel 5 m piirist ning riigiteega Kõrghaljastus
külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast
** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga
märgitud objektide asukohad on soovituslikud -
objekti tegelik asukoht selgub projekteerimise
käigus Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Põhijoonis
*** Planeeritud tehnovõrgu täpne asukoht koos Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500
tehnovõrgu kaitsevööndi täpse asukohaga selgub Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025
planeeringu elluviimise jooksul, mistõttu ei ole
visuaalse selguse huvides joonisele planeeritud Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 25.03.2026
tehnovõrgu kaitsevööndit märgitud Töö nr. DP24-04
Väljatrüki fail: JN100_Leemendi_Põhijoonis.dwg
Väljatrüki formaat: ISO A2 (594.00 x 420.00 MM)
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala*
Katastriüksuse piir
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus
Maapinna kõrgusjoon
Maapinna reljeef
Looduslik objekt
Kõlviku piir
Tee
PLANEERINGU-
LAHENDUSE VÕIMALIK
ASUKOHT
Hoonestusala
Krundi mahasõit
Peatumisnähtavus
TEHNOVÕRGUD
Liitumisnähtavus
Sidekaabel
Keskpinge õhuliin
KITSENDUSED * Visuaalse selguse huvides on planeeringuala joonisele märgitud
tegelikkusest suuremana - kinnistu külgedel 5 m piirist ning
Riigitee kaitsevööndi ulatus riigiteega külgneval lõigul 2 m riigitee põhjapoolsest servast
** Planeeringulahenduse võimaliku asukohaga märgitud objektide
asukohad on soovituslikud - objekti tegelik asukoht selgub
projekteerimise käigus
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering Joonis: Liikluslahendus
Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:1000
Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Detsember 2025
Tehnik: Arno Kuusk Väljatrükk: 23.12.2025
Väljatrüki fail: JN204_Leemendi_Transport.dwg
Väljatrüki formaat: ISO expand A3 (420.00 x 297.00 MM)
Töö nr. DP24-04
____________________________________________________________________________________
4.1. Ruumilised illustratsioonid
Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja
hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana
vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
__________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 1
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 2
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering
Töö nr. DP25-04 Lisa 4.1. / 3
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU
OTSUS
Kärdla 17. aprill 2025 nr 241
Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 4 lg 21, § 124 lg-te 6 ja 10, § 125 lg 2, § 128 lg-te 1 ja 5, § 142 lg 1 p 3, lg-te 2,
4, 5 ja 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 p 3, lg-te 3 ja 6,
§ 34 lg 2, § 35 lõigete 3 ja 5 ning Leemendi kinnistu omaniku detailplaneeringu algatamise taotluse
alusel, arvestades otsuse seletuskirjas toodud kaalutlusi ning Keskkonnaameti 15.01.2025 kirjas
nr 6-2/25/59-3, Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kirjas nr 6-3/25/73-3,
Transpordiameti 24.01.2025 kirjas nr 7.2-2/25/73-2 ja Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste
planeeringute heakskiitmise osakonna 03.03.2025 kirjas nr 6-3/25/73-6 esitatud seisukohti
1. Algatada Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu (katastritunnus 63901:001:0892)
detailplaneeringu koostamine.
2. Kinnitada Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (lisa 1).
3. Jätta algatamata Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine,
kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2) eeldatav oluline keskkonnamõju puudub ning Keskkonnaameti
ja Maa- ja Ruumiameti hinnangul ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine
eeldatavalt vajalik.
4. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (Hiiu maakond Hiiumaa vald
Kärdla Keskväljak 5a) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (Hiiu maakond Hiiumaa vald Kärdla
Keskväljak 5a).
5. Anda detailplaneeringu finantseerimise õigus huvitatud isikule.
6. Avaldada detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise teade 14 päeva jooksul algatamisest Ametlikes Teadaannetes, Hiiumaa valla veebilehel ja
ajalehes Hiiu Leht ning esimesel võimalusel Hiiumaa valla väljaandes.
7. Detailplaneeringu algatamisest teavitada 30 päeva jooksul algatamisest planeerimisseaduse §
127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid.
8. Detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmise otsusega on võimalik tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsuses (Hiiu maakond Hiiumaa vald
Kärdla Keskväljak 5a) ja Hiiumaa valla veebilehel.
9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
10. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud
ootust, et Hiiumaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud
on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise
otsus.
(Allkirjastatud digitaalselt)
Anu Pielberg
Hiiumaa Vallavolikogu esimees
Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025
otsuse nr 241
Lisa
Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringu lähteseisukohad
1. Detailplaneeringu koostamise olulisemad alusdokumendid
1.1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (esitatud 02.12.2024)
1.2. Hiiu maakonnaplaneering 2030+
1.3. Pühalepa valla keskosa üldplaneering
1.4. Keskkonnaameti 15.01.2025 kiri nr 6-2/25/59-3
1.5 Transpordiameti 24.01.2025 kiri nr 7.2-2/25/73-2
1.6. Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonna 24.01.2025 kiri nr 6-3/25/73-3
1.7. Maa- ja Ruumiameti kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna
03.03.2025 kiri nr 6-3/25/73-6
2. Olemasolev olukord ja planeeringuala üldiseloomustus
Detailplaneeringu alana mõistetakse Leemendi katastriüksust (vt joonis 1)
Planeeringuala andmed:
Katastritunnus 63901:001:0892
Planeeritava maa-ala ligikaudne suurus 8035 m²
Planeeritavate katastriüksuste sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Kinnistusraamatu registriosa nr 670933
Hoonestus puudub
Lähipiirkonnas kehtivad detailplaneeringud puuduvad
Joonis 1 Planeeringuala paiknemise skeem (kasutatud Maa-ameti ortofotot)
Leemendi kinnistu detailplaneeringuala
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee).
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa-ameti andmetel avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektriõhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5
m²) maaparandussüsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001).
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu järgi asub planeeringuala detailplaneeringu kohustuseta
alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub
üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal.
Uue koostatava üldplaneeringu eelnõu kohaselt asub Leemendi kinnistu maalise asustuse maa-
alal. Uute elukondlike hoonetega hoonestatava kinnistu lubatud vähima suuruse üldtingimus
väljapool tiheasustusega ala on 1 ha.
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
Kärdla lennuvälja piirangupindade alale.
EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): andmetel planeeringualal kaitstavaid
liike ei esine.
Eesti Geoloogiateenistuse andmetel asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
3. Planeeringu eesmärk
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes
planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat
elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete
püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride asukohtade määramine.
4. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
4.1. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga katastriüksust ei jagata.
4.2. Krundi ehitusõiguse määramine ja hoonestusala piiritlemine
Hoonestusala piiritlemisel arvestada Transpordiameti nõuetega. Maa kasutamise sihtotstarve
määrata planeeringuga.
4.3. Hoone olulisemate arhitektuurinõuete ning rajatise ehitus- ja kujundusnõuete seadmine
Planeeringulahendus peab looma eeltingimused energiasäästlike ja kaasaegsete, maastikule
sobivate hoonete projekteerimiseks. Detailplaneeringu arhitektuuri-, ehitus- ja kujundusnõuete
määramisel arvestada, et:
• hoonestuse korruselisus on kuni 2, ehitiste suurim lubatud kõrgus 9,0 m
• ehitusmaterjali, hoonestuse mahu ja kujunduse valikul tuleb lähtuda energiatõhususe
põhimõttest
• hoone projekteerimisel ja ehitamisel eelistada naturaalseid materjale, vältida
imiteerivaid materjale
• hoone rekonstrueerimisel ja projekteerimisel lähtuda konkreetse piirkonna ehituslikest
traditsioonidest.
Suurim lubatud ehitusalune pindala ja krundi täisehituse % määrata planeeringuga.
4.4. Liikluskorraldus määramine
Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96. Alternatiivina võib planeerida lahenduse,
kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna naaberkinnistu (kas Saue või
Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike omavaheline kokkulepe.
Krundile planeerida minimaalselt vajaminev parkimiskohtade arv.
4.5. Haljastuse, maapinna kuivenduse ja heakorra põhimõtete määramine
Krundi haljastuse planeerimisel arvestada ümbritseva looduskeskkonnaga. Krundil olevast
metsaalast tuleb säilitada vähemalt 50%.
Planeeringuga näha ette tingimused jäätmekäitluse ja piirete osas.
4.6. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohtade määramine
Planeeritaval krundil ehitiste teenindamiseks vajalike rajatiste, mis ühendatakse
võrguettevõtjale energiaseaduse tähenduses kuuluva elektriliini või sellega liituva ehitisega,
paigaldamine üldreeglina maa-aluste kaablitega.
Võrgupõhise tehnorajatiste planeerimisel taotleda planeeringust huvitatud isikul või
planeeringu koostajal tehnilised tingimused piirkonnas vastavaid võrguteenuseid osutavalt
ettevõttelt.
Veevarustus ja reoveekäitlus tuleb lahendada selliselt, et vajalik sanitaarkaitseala või kuja
mahuks Leemendi kinnistu piiridesse.
4.7. Kujade määramine
Ehitistele kehtivate kujade määramisel lähtuda kehtivatest valdkonda reguleerivatest
dokumentidest ja normidest.
4.8. Servituutide vajaduse määramine
Planeeringuga määrata servituutide vajadused ja nende ulatused.
4.9. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Määrata kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused.
4.10. Tuleohutuse tagamine
Lahendada tuletõrjeveega varustamine ja näidata tuletõrje veevõtukoht.
4.11. Muude seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate kinnisomandi kitsenduste ulatuse
määramine
Vajadusel koostada kitsenduste kaart
5. Detailplaneeringu koostamine
5.1. Detailplaneeringu koostamise korraldamine ja eeldatav ajakava
Detailplaneeringu koostamise korraldajaks on Hiiumaa Vallavalitus. Detailplaneeringu
koostajaks võib olla planeerimisseaduse § 4 lg 5 nõuetele vastav spetsialist (edaspidi
planeerija), kes on suuteline täitma § 4 lg 6 toodud nõudeid.
Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava:
Tegevus Aeg
Detailplaneeringu koostamise algatamine ja töövõtulepingu
sõlmimine aprill 2025
Tehniliste tingimuste hankimine ja planeeringulahenduse
vormistamine planeeringust huvitatud isiku poolt valitud planeerija
poolt mai- oktoober 2025
Detailplaneeringu eelnõu esitamine osavalla valitsusele november-detsember
ülevaatamiseks, eelnõu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu 2025 (avalik väljapanek
korraldamiseks ning vajalike paranduste sisseviimiseks vähemalt 30 päeva)
Detailplaneeringu koostamine jaanuar-veebruar 2026
Detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuste avaldamine,
vajadusel detailplaneeringu korrigeerimine märts-aprill 2026
Detailplaneeringu vastuvõtmine mai 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku korraldamine, avaliku
väljapaneku käigus ettepanekute ja arvamuste kogumine, kirjalikele
arvamustele vastamine. Vajadusel avaliku arutelu korraldamine. juuni - juuli 2026
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste
alusel muudatuste sisseviimine detailplaneeringusse. august 2026
september - oktoober
Maa-ja Ruumiameti poolne detailplaneeringu heakskiitmine 2026
Detailplaneeringu kehtestamine, kui ei ole tekkinud olulisi huvide
konflikte või arvestatavat avalikust huvist tulenevaid vastuväiteid. november 2026
5.2. Detailplaneeringu vormistamine
Detailplaneering peab vastama planeerimisseaduses ja Riigihalduse ministri 17.10.2019
määruses nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ esitatud
nõuetele ja olema struktureeritud, selgesti arusaadav, ilma ebaolulise ja dubleeritud
informatsioonita ning moodustama terviku järgmistest põhiosadest:
• Seletuskiri
• Joonised (asendiplaan, tugiplaan, detailplaan, vajadusel teised erijoonised). Jooniste
vormistamisel lähtuda Siseministeeriumi poolt 2013 aastal välja töötatud ruumilise
planeerimise leppemärkidest. Asendiplaan koostada mõõtkavas M 1:5000 või M
1:10000 planeeritava ala tähistamisega. Detailplaan koostada mõõtkavas M 1:500 või
M 1:1000 kinnistu piiridega, kus geodeetiline alus on mõõdistatud ehitusõigusega alale,
kuid piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh
kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Detailplaanil määrata tehnovõrkude
(elekter, vesi, kanalisatsioon) ja teede paigutus ning perspektiivsed ühendused piirkonna
välisvõrkudega, ehitiste (hoonete ja rajatiste) soovituslikud asukohad krundil ja neile
esitatavad nõuded, jäätmekäitlus, haljastus
• Ruumiline illustratsioon (visualiseerin, mis võimaldab igaühel luua seose
planeeringuala paigutuse, asukoha ja kavandatud ruumiliste muutustega)
• Lisad (koostamise käigus kogutud dokumendid, fotod, uuringud, kirjavahetus ja teated)
5.3. Täiendavad uuringud
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub. Kui
detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks
on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning
planeeringusse lisada.
5.4. Koostöö planeeringu koostamisel
Planeeringu menetluses tehakse koostööd järgnevate asutuste ja võrguvaldajatega:
Maa- ja Ruumiamet
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Elektrilevi OÜ
Planeeringu menetlusse kaasatakse planeeringualaga piirnevate kinnistute omanikud ja teised
huvitatud isikud, kelle maakasutust planeeritava tegevuse elluviimine võib mõjutada. Samuti
kaasatakse planeeringu koostamisse kõik isikud, kes avaldavad selleks planeeringu koostamise
käigus soovi või esitavad sisulisi arvamusi.
Planeeringu menetlusse kaasatakse järgnevate naaberkinnistute omanikud:
Saue 63901:001:0082
Tihasemäe 63901:001:0495
Mardikoppel 63901:001:0506
Sassimaa 63901:001:1182
Tihaseoru 63901:001:0575
5.5. Detailplaneeringu kooskõlastamine
Detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele valitsusasutustega kooskõlastamiseks
digitaalselt allkirjastatud failide konteinerina koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected]
Detailplaneering kooskõlastatakse:
• Päästeamet
• Keskkonnaamet
• Transpordiamet
• Maa- ja Ruumiamet
• Elektrilevi OÜ
Sõltuvalt detailplaneeringu sisust on võimalikud täiendavad kooskõlastused, mille määrab
Maa- ja Ruumiamet.
5.6. Detailplaneeringu vastuvõtmine
Kooskõlastatud detailplaneering esitada Hiiumaa Vallavalitsusele vastuvõtmiseks digitaalselt
allkirjastatud failide konteinerina (.pdf ja .dwg formaadis) koos kaaskirjaga e-posti aadressile
[email protected]
5.7. Detailplaneeringu kehtestamine
Enne detailplaneeringu kehtestamist Hiiumaa Vallavolikogu poolt tuleb esitada Hiiumaa
Vallavalitsusele üks paberkandjal toimik ja Planeeringute andmekogule esitamiseks
nõuetekohane materjal.
Lähteseisukohad koostas:
Mai Julge
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
[email protected]
Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025
otsuse nr 241
Lisa 2
EELHINNANG
Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise vajalikkuse kohta
Tempa 02.jaanuar 2025
Eelhinnang on koostatud Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringuga
kavandatud tegevustele. Eelhinnangu aluseks on kinnistu omaniku ettepanek detailplaneeringu
algatamiseks.
Õiguslikud alused
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste
asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Seetõttu analüüsitakse käesolevas eelhinnangus KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriumidest
lähtuvalt kavandatava tegevuse keskkonnamõju olulisust.
1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus
Leemendi kinnistu omanik esitas 02.12.2024 Hiiumaa Vallavalitsusele taotluse Palukülas
Leemendi kinnistul detailplaneeringu algatamiseks.
Vastavalt taotlusele kavandatakse Leemendi kinnistule määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete
rajamiseks, lahendada juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata
haljastuse-, heakorra- ning keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust
väiksemale krundile, kui üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud
põllumajandusmaale ja nendes osades Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.
Joonis 1 Detailplaneeringu algatamise taotlust kajastav eskiis (koostaja T.Saue)
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut
katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 8035 m².
Joonis 2. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala (väljavõte Maa-ja Ruumiameti kaardist).
2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi asub planeeringuala nõrgalt kaitstud põhjaveega alal,
lennusektori koonilisel pinnal. Detailplaneeringuga kavandatav on kooskõlas
maakonnaplaneeringuga.
planeeringuala asukoht
Joonis 3. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+
põhijoonisel
Leemendi kinnistu asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu alal, detailplaneeringu
kohustuseta alal, kus minimaalseks elamukrundi suuruseks on 1,0 ha. Leemendi kinnistu asub
üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaal. Detailplaneeringus kavandatava elluviimiseks on
vajalik üldplaneeringu muutmine muutes planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades
Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti, kui 1,0 ha.
Planeeringualal puuduvad kehtestatud detailplaneeringud.
Joonis 4. Leemendi kinnistu detailplaneeringuala asukoht Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu
põhijoonisel
3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut
katastritunnusega 63901:001:0892, olemasoleva sihtotstarbega maatulundusmaa 100% ja
pindalaga 8035 m². Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²)
metsamaa, vähem on muud maad (864 m²).
Planeeringuala piirneb riigimaanteega (12109 Palade-Tubala tee).
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringualal levivad suures osas rähkmuld (K) ja koreserikas rähkmuld (Kr), väiksemas osas
gleistunud koreserikas rähkmuld (Krg).
Joonis 5. Maa- ja Ruumiameti mullastiku kaardi väljavõte.
Maa- ja Ruumiameti kõrgusandmete kohaselt on maapinna kõrgus merest on suurel osal kinnistust
üle 10 m, väikses osas üle 12,5 m.
Joonis 6. Väljavõte Maa- ja Ruumiameti maainfo kaardirakendusest koos kõrgusandmetega.
Põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt asub Leemendi kinnistu nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Maa- ja Ruumiameti looduskaitse kaardi kohaselt ei ole planeeringualal ega selle lähipiirkonnas
ühtegi looduskaitsega seotud objekti.
Kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel ei ole alal ühtegi muinsuskaitsega seotud objekti ega
ei jää ühtegi ka lähipiirkonda.
Planeeringualal põhjustavad kitsendusi Maa- ja Ruumiameti andmetel avalikult kasutatava tee
kaitsevöönd (12109 Palade - Tubala tee), elektri õhuliin (AS-50) ja väga väikeses ulatuses (37,5
m²) maaparandus süsteemi maa-ala (Keskuse 7116410020150001).
Joonis 7. Elektriõhukaabelliini, avalikult kasutatava tee ja maaparandussüsteemi põhjustatud
kitsendused planeeringualal (väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardist).
4. Tegevuse eeldatavalt kaasnev mõju
4.1 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Planeeringualale ega lähipiirkonda ei jää maardlaid, seega kavandatav tegevus ei oma mõju
registrisse võetud loodusvaradele. Hoonete või rajatise ehitamisel tarbitakse loodusvarasid (nt
maa, vesi, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei ole tegemist suuremahulise
tegevusega ning tegevus ei põhjusta ressursside kättesaadavuse vähenemist mujal.
Piirkond on nõrgalt kaitstud põhjaveega ala. Naaberkinnistutel asuvate puurkaevude hooldusala
(10 m) ja sanitaarkaitseala (50 m) ei ulatu planeeringualale. Veevarustus ja kanalisatsioon
lahendatakse alal lokaalselt. Nõrgalt kaitstud põhjaveega alal tuleb reovesi enne immutamist
bioloogiliselt puhastada. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee
kogused ei ole täpselt teada. Vee- ja kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohasel rajamisel ja
kasutamisel ei kaasne eeldatavalt olulist mõju pinna- ja põhjaveele.
Ehitusega kaasneb jäätmeteke. Jäätmekäitlus tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele ning
Hiiumaa valla jäätmehoolduseeskirjale, sellisel juhul ei teki olulist keskkonnamõju.
Energiakasutus on seotud masinate ja seadmete kütusekasutusega, mõningal määral kasutatakse
ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt ning täpsem kütteliik
selgub detailplaneeringu menetluse käigus.
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega jääkreostusobjekte. Planeeringuga ei
kavandata ohtlikke objekte ega tegevusi. Sadevee käitlemine tuleb lahendada planeerimise käigus
(krundisisene immutamine). Arvestades eeltoodut ei ole oodata kavandatava tegevusega kaasneva
vee või pinnase reostuse teket.
Ehitustegevuse ajal võib masinate tehnilise rikke korral sattuda õli või kütus pinnasesse. Rikete
vältimiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja tehniliselt korras masinaid. Arvestades tegevuse
iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine vähetõenäoline. Kavandatava
tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine tavapärasest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ja rajatiste ehitamisega,
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon).
Eelhinnangu koostamise faasis valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostus ette näha ei ole.
4.2 Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Mõju on kõige suurem ehitamise ajal (nt ehitamisel oht inimese tervisele), hoonete ja rajatiste
valmimisel täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette näha ei ole. Õnnetuste vältimiseks tuleb
järgida ehitusprojektis esitatud nõudeid.
Planeeringualal ei asu ega ka kavandata olulise keskkonnaohuga rajatisi, projekteerimisel ja
käitamisel tuleb arvestada kehtivate tuleohutuse ja hädaolukorra lahendamise nõuetega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted, sh
käsitleda liiklusohutust.
Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu on olulise mõjuga avariiolukordade tekkimine
vähetõenäoline. Kavandatava tegevusega kaasnev tõenäosus õnnetuste esinemiseks ei erine
tavapärasest.
4.3 Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav
elanikkond
Müra, samuti mõningane õhusaate (tolm) tekib eelkõige ehitusaegsel perioodil näiteks materjali
transpordil ja ehitusel kasutatavate mehhanismide kasutusel ning tegemist on mööduvate ning
väheoluliste mõjudega. Väliskeskkonna müratase peab olema vastavuses keskkonnaministri
16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ normidega.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada olemasolevate ja perspektiivsete häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste) ja vajadusel käsitleda leevendavaid meetmeid.
Õhusaaste ja müra suurenevad eeldatavalt ka ehitamise ajal ehitustehnika kasutusest (heitgaasid,
tolm) ja perspektiivselt erasõidukite kasutusest tingituna. Kuigi päevaseks ajaks ei ole
ehitustöödele müra piirväärtust kehtestatud, tuleb tekitatavat müra minimeerida ka päevasel ajal,
kasutades tehniliselt korras masinaid ja vältides asjatut müra ja suuremat õhusaaste teket.
Ehituse ajal toimub ka mõningane vibratsiooni suurenemine näiteks materjalide transpordil,
erinevate masinate kasutamisel vms. Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed peavad vastama
sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega
hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtustele.
Piirkonnas asuvad peamiselt alalises kasutuses olevad elamud. Lähim alalises kasutuses olev
elamu asub ligikaudu 200 m kaugusel, järgmine ligikaudu 600 m kaugusel. Tihedam asustus Lõpe
külas jääb juba 800-900 m kaugusele. Metsaga ümbritsetud kavandataval õuealal toimuv
ehitustegevus ei mõjuta oluliselt lähipiirkonna elanikkonda.
4.4 Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,
kultuuripärand ja intensiivne maakasutus
Planeeringuala ei asu kultuurimälestisel ega piirne ühegi kultuurimälestisega. Lähimad
kultuurimälestised asuvad ligikaudu 2 km kaugusel. Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava
elluviimine kultuuripärandit.
Planeeringuala piirneb lõunas aktiivses põllumajanduslikus kasutuses oleva põllumassiiviga.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei ulatu piinevale põllualale ega mõjuta planeeringualalt
väljaspool olevat maakasutust. Planeeringualal intensiivset maakasutust ei toimu. Seega ei avalda
planeeringuga kavandatav olulist mõju intensiivsele maakasutusele.
4.5 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele
Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei asu ühtegi looduskaitsega seotud objekti. Lähimad
kaitsealuste liikide esinemisalad asuvad planeeringualast üle 900 m kaugusel, lähim kaitstav
looduse üksikobjekt (Tubala rändrahn; Tõllu kivi) ligikaudu 2 km ja lähim kaitse- või hoiuala
ligikaudu 2,3 km kaugusel (Luhastu hoiuala). Seega ei mõjuta planeeringus kavandatava
elluviimine kaitstavaid loodusobjekte.
4.6 Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene
mõju
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti hoone või rajatise
valmimisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtikke ja keskkonda reostavaid objekte,
millest tulenev keskkonnamõju võiks kanduda üle kinnistu piiride ja keskkonnaelementide
mõjutamist, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamine, sh vee, pinnase, õhu saastumine,
oluline jäätmeteke või mürataseme suurenemine. Olulisi muudatusi võrreldes kehtiva
üldplaneeringuga tehnoloogias, loodusvarade kasutamises, jäätme- ja energiamahukuses ei
kavandata. Planeeringu elluviimiseks on vajalikud ehitusseadustiku kohased ehitus- ja
kasutusload. Nõuetekohaselt projekteeritud ehitistega piiriülest ja kumuleeruvat keskkonnamõju
kavandatava tegevusega ei kaasne.
5. Asjaomaste asutuste seisukohad
Lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 tuleb
keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida
seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, edastades neile seisukoha võtmiseks otsuse eelnõu.
Detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu koos lisadega saadetakse seisukoha kujundamiseks
Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Päästeametile, Transpordiametile.
6. Kokkuvõte
Planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha
pole.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist,
kultuuripärandit ega vara. Puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku kaitse-eesmärkidele.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline
strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades.
Kui detailplaneering koostatakse arvestades keskkonna- ja õigusaktide nõudeid, ei kaasne
Leemendi kinnistu detailplaneeringu ellu rakendamisega tõenäoliselt olulist negatiivset
keskkonnamõju.
Koostaja:
Mai Julge
Hiiumaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/11
[email protected]
Meie 15.01.2025 nr 6-2/25/59-3
Seisukoht Leemendi kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise
vajalikkuse kohta
Esitasite Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 33 lg 6 ja planeerimisseaduse (PlanS) § 81 lg 1 alusel seisukoha andmiseks Hiiumaa
Vallavalitsuse otsuse eelnõu „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamata jätmine (Leemendi, Paluküla)“, mis sisaldab muuhulgas keskkonnamõju
strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangut.
Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule2 ehitusõiguse
määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut, muutes planeeringualal juhtotstarve elamumaaks ja lubades
Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti kui 1,0 ha. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS,
Keskkonnaagentuur) andmetel ei asu tegevustega hõlmatud ala kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega
kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis, projekteeritaval kaitseobjektil ning tegevustega hõlmatud
alale ei ole registreeritud kaitsealuste liikide kasvukohti ega elupaiku.
Keskkonnaamet tutvus esitatud otsuse eelnõu ja selle lisadega ning on seisukohal3, et menetletava
Leemendi kinnistu detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22
mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on
võimalik planeeringu menetluse käigus PlanS § 126 lg-s 1 määratud ülesannete täitmisel.
Keskkonnaametil puuduvad ettepanekud lähteseisukohtadele. Juhime tähelepanu, et edastatud
materjalides kasutada läbivalt Maa-ameti asemel nimetust Maa- ja Ruumiamet (alates 01.01.2025).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Elviira Vanatare 511 9817,
[email protected]
1
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.01.2025 nr 6-2/25/59-2 all.
2
Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m².
3
Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
Üllar Laid Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/10
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 24.01.2025 nr 6-3/25/73-3
Detailplaneeringu koostamiseks
lähteseisukohtade küsimine (Leemendi,
Paluküla)
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakond tutvus Teie poolt esitatud Hiiumaa vallas Palukülas
Leemendi maaüksuse (katastritunnus 63901:001:0892, registreeritud 03.01.2025)
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise
eelnõuga.
Leemendi maaüksuse lõunaserv piirneb kraavi ja Keskuse maaparandussüsteemi ehitise (kood
7116410020150/001) dreenitud maa-alaga. Detailplaneering maaparandussüsteemi ei mõjuta.
Maa- ja Ruumiameti maaparanduse osakonnal ei ole vastuväiteid Leemendi maaüksuse
detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riho Erismaa
maaparanduse osakonna juhtivspetsialist
Ingo Valgma
528 2353
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaruum.ee
Registrikood 70003098
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8
[email protected]
Keskväljak 5a Meie 24.01.2025 nr 7.2-2/25/73-2
92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Kärdla linn
Seisukohtade väljastamine Leemendi
kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Hiiumaa vallas Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu
(katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering) koostamiseks. Planeeringut ei ole algatatud.
Planeeringu eesmärgiks on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete rajamiseks, lahendada
juurdepääs krundile, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutus ning määrata haljastuse-, heakorra- ning
keskkonnatingimused. Detailplaneeringuga taotletakse ehitusõigust väiksemale krundile, kui
üldplaneeringus määratud ja üldplaneeringuga määratud põllumajandusmaale ja nendes osades
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmist.
Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 12109 Palade-Tubala tee km 2,92-2,974. Riigitee keskmine
ööpäevane liiklussagedus on 55 autot. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade
alale.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
2. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
3. Juurdepääs planeerida riigitee lõigule km 2,93-2,96 (näidatud alloleval joonisel). Selles
asukohas on tagatud normidekohane vahekaugus olemasolevate ristumiskohtadega ning ka
naaberkinnistutele jääb võimalus rajada eraldi juurdepääsud riigiteelt. Alternatiivina võib
planeerida lahenduse, kus juurdepääs rajatakse kahe kinnistu ühise mahasõiduna
naaberkinnistu (kas Saue või Mardikoppel) piirile. Selle eelduseks on kinnistute omanike
omavaheline kokkulepe.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
4. Planeeringuala jääb Kärdla lennuvälja piirangupindade alale. Korrigeerida volikogu otsuse lisa
1 „Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ osas 2 olevat lauset.
Lisada info piirangupindade kohta (ehitise maksimaalne lubatav kõrgus 37 m) planeeringu
seletuskirja.
5. Planeeringu seletuskirjas käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele.
6. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
7. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8.
Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa,
heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
8. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
9. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee teemaale, kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva keskkonnaohu võimalik ulatus
(VeeS § 133, 134, 136, 137). Seejuures tuleb välistada ka reovee võimalik sattumine riigitee
kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks). Me ei ole nõus lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
2 (3)
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58581095,
[email protected]
3 (3)
Teie 02.01.2025 nr 9-6.1/8
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 03.03.2025 nr 6-3/25/73-6
Seisukoht Leemendi kinnistu
detailplaneeringu algatamise kohta
Hiiumaa Vallavalitsus esitas Maa- ja Ruumiametile (MaRu) taotluse seisukoha saamiseks
Palukülas Leemendi kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
vajalikkuse kohta. Samuti on palutud ettepanekuid detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõule
ning lähteseisukohtadele. Taotlusele on lisatud KSH eelhinnang, Hiiumaa Vallavolikogu otsuse
„Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine (Leemendi, Paluküla)“ eelnõu ja lähteseisukohad.
Planeeringuala on maatulundusmaa sihtotstarbega Leemendi katastriüksus (63901:001:0892,
0,8 ha). Ala piirneb Palade-Tubala riigiteega (12109). Detailplaneeringu eesmärk on määrata
elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks. Planeeringuala
paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge ja tuleb
kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala põllumajandusmaa
juhtotstarbega alal, kus kavandatava elamukrundi miinimumsuurus on 1 ha. Detailplaneeringuga
tehakse ettepanek muuta maakasutuse juhtotstarve elamumaaks planeeringuala piires ja anda
ehitusõigus elamukrundile, mis on väiksem kui 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga ja sellele kohaldatakse üldplaneeringu menetlust.
Lähtudes esitatud dokumentidest, on MaRu kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise
osakond seisukohal, et detailplaneeringu KSH menetlust pole otstarbekas algatada juhul, kui KSH
eelhinnangus on põhjendatult leitud, et tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.
Palume detailplaneeringu eelnõu (eskiislahendus) esitada Maa- ja Ruumiametile PlanS § 85
lõike 1 kohaselt arvamuse avaldamiseks ja PlanS § 142 lõike 4 kohaselt täiendavate
koostöötegijate ja kaasatavate määramiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kati Tamtik
peadirektor
Urve Pill
5302 3306
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaruum.ee
Registrikood 70003098
HIIUMAA VALLAVOLIKOGU KESKKONNA-JA EHITUSKOMISJONI
KOOSOLEKU PROTOKOLL
Kärdlas 09. aprill 2025 nr 43
Koosolek algas kell 16:30, lõppes kell 18:12
Koosoleku juhataja: komisjoni esimees Evelin Lehtsaar
Protokolli koostas: dokumendihaldusspetsialist Katrin Paat
Koosolekul osalesid komisjoni liikmed: Evelin Lehtsaar, Inge Talts, Georg Linkov, Aira Toss,
Andres Onemar, Martin Kagadze, Ulf Johansson (veebis)
Puudusid: Joosep Niit, Lauri Preimann
Ettekandjad: vallavanem Hergo Tasuja, abivallavanem Üllar Laid, maa- ja ehitusvaldkonna
juhtivspetsialist Maiken Lukas, planeeringuspetsialist Mai Julge, piirkonnajuht Tiit Reha,
arendusosakonna juhataja Liili Eller, ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik
Päevakorras:
1. Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamata jätmine
2. Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
3. Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse andmine
(Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik)
4. Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33,
Kärdla)
5. Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande
kehtestamine
6. Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029
7. Maamaks, erinevad stsenaariumid
8. Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral
Päevakorrapunkt 1
Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamine ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine;
Ettekandja: planeeringuspetsialist Mai Julge
Mai Julge tutvustas otsuse eelnõud.
Volikogu otsusega algatatakse Palukülas asuva Leemendi kinnistu detailplaneering ja jäetakse
algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Palukülas asuvat Leemendi kinnistut. Kinnistu on
hoonestamata. Kõlvikuliselt koosseisult on detailplaneeringualast enamus (7171 m²) metsamaa,
vähem on muud maad (864 m²). Leemendi maaüksus asub Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu
alal, detailplaneeringu kohustuseta põllumajandusmaal.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta osaliselt Pühalepa Vallavolikogu 27.04.2010
otsusega nr 60 kehtestatud Pühalepa valla keskosa üldplaneeringut muutes planeeringualal
põllumajandusmaa juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat
elamukrunti, kui 1,0 ha. Varasemalt on olnud tegemist metsaheinamaaga, maaparandussüsteemide
rajamisel on see ala jäetud põllualast välja metsamaaks. Maa-ala põllumajandusmaa juhtotstarbe
muutmine on põhjendatud, kuna maaüksus ei ole sobiv põllumajanduslikuks kasutamiseks, on
kaetud isetekkelise metsaga (kunagine metsaheinamaa).
Ala on sobilik elamuehituseks, kuna piirneb avaliku teega, mistõttu juurdepääs krundile on tagatud.
Lähim elamu asub ca 200 m kaugusel, teisel pool riigimaanteed. Kuna planeeritakse ühe elamu ja
abihoonete rajamist, siis ei kujuta taoline väiksemahuline arendus olulist negatiivset mõju
keskkonnale. Samuti ei tekita see hajaasustusse mittesobivat tihedat asustust, kuna tegemist on ühe
elamukrundi tekkimisega suhteliselt väikesesse metsatukka, mida ümbritseb aktiivses kasutuses
olev põllumajandusmaa.
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes
planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat
elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete
püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate
koridoride asukohtade määramine. Lähteseisukohad on saadetud ka piirinaabritele, ettepanekuid ei
laekunud.
Mai Julge vastas komisjoni liikmete küsimustele.
Aira Toss juhtis tähelepanu, et otsuse eelnõus ei ole toodud ära maaüksuse katastritunnust.
Mai Julge lisab otsuse eelnõusse katastritunnuse.
Aira Toss küsis, lisa 1 Lähteseisukohtades punkt 4.5, et krundil olevast metsamaast tuleb säilitada
vähemalt 50%. Mida see tähendab? Kuna see on väga väike ja metsaseadus seal ei kehti, siis mis
nõudeid vald seab seal (kas seal peavad olema mingis kõrguses või vanuses puud).
Mai Julge vastas, et olemasolevast metsamaast ei või üle poole minna raadatavaks õuealaks.
Aira Toss küsis, kas ta võib seal teha metsaraiet.
Mai Julge vastas, et ta võib metsa edasi majandada.
Aira Toss küsis, kas teisele poole maanteed võib krunte tekkida.
Mai Julge vastas, et võib ja selgitas, et üldplaneeringuga lubatud minimaalne krundi suurus on 1
ha mis tagab hajaasustuses piisava hõreduse. Leemendi kinnistu suurus ca 0,8 ha, kuid kuna see
lähiala on intensiivses põllumajanduslikus kasutuses, siis ei ole ette näha, et seal tekiks liiga tihe
asustus.
Inge Talts küsis, et lähteseisukohtades ei ole hoonete arvu.
Mai Julge vastas, et meil ei ole sellist dokumenti, mis määraks hoonete arvu krundil. See on
arhitekti otsus, kes vaatab hoonestusala ja palju hooneid sinna sobib.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile
otsustamiseks (kõik poolt)
Päevakorrapunkt 2
Ida-Punkt kinnistu detailplaneeringu kehtestamine
Ettekandja: maa-ja ehitusvaldkonna juhtivspetsialist Maiken Lukas
Maiken Lukast tutvustas otsuse eelnõud.
Volikogu otsusega kehtestatakse Kalana külas paikneva Ida-Punk kinnistu detailplaneering
(Dagopen OÜ töö nr 24-02). Planeeringualana mõistetakse Hiiumaa vallas Kalana külas asuvat
Ida-Punkt kinnistut. Juurdepääs planeeringualale on olemasoleva mahasõiduga riigiteelt 12142
Ristna-Hirmuste tee ja piki olemasolevat Ristna kindlustuste tee 3920102 erateed. Ristna
kindlustuste tee 3920102 on määratud avalikku kasutusse. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta osaliselt Kõrgessaare Vallavolikogu 17.1.2003 määrusega nr 5 kehtestatud Kõrgessaare
valla üldplaneeringut, muutes osaliselt ärimaa juhtotstarvet elamumaaks (kolme krundi osas) ja
anda ehitusõigus väikemale krundile, kui seda on üldplaneeringuga ette nähtud. Maatulundusmaa
krundile planeeringulahendust ette ei nähta ning sellel säilib üldplaneeringu järgne juhtotstarve
(ärimaa).
Detailplaneeringu lahendus näeb ette jagada Ida-Punkt kinnistu neljaks krundiks ja määrata
Positsioon 1, Positsioon 2 ja Positsioon 3 kruntidele ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks
(krundil 1 üksikelamu ja kuni 3 abihoonet), määrata arhitektuursed tingimused hoonetele,
tehnorajatiste ja -võrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride asukohad ja vajalikud
servituutide alad. Positsioon 4 krundile määratakse ehitusõigus olemasolevate hoonete
rekonstrueerimiseks (kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa ning majutushoone maa)
ärihooneteks.
Avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ei esitatud ja avalikku arutelu ei toimunud.
Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata otsuse eelnõu volikogu istungile
otsustamiseks (kõik poolt)
Päevakorrapunkt 3
Hiiumaa valla munitsipaalomandis oleva kinnisasja osa otsustuskorras tasuta kasutusse
andmine (Jäätme kinnisasi, Kõrgessaare alevik);
Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid
Üllar Laid tutvustas otsuse eelnõud.
Volikogu otsusega antakse kümneks aastaks MTÜ-le Viscosa Kultuuritehas otsustuskorras tasuta
kasutusse Kõrgessaare alevikus asuv Jäätme kinnisasja osa seltsi põhikirjaliste eesmärkide
täitmiseks (kogukonna ühistegevuse arendamine Kõrgessaare alevikus ja Hiiumaal).
Seltsi esindaja esitas Hiiumaa vallale 20.03.2025 avalduse Jäätme kinnisasja osa tasuta kasutusse
saamiseks kümneks aastaks tingimusel, et kasutusse saaja rajab kinnisasjale avaliku spordirajatise
– Pumptrack (vigurrattarada) pargi. Pumptrack pargi rajamiseks taotletakse rahastust LEADER-
meetmest. Kui rahastust ei saa, siis vald kinnisasja kasutusse ei anna.
Aira Toss palus täpsustada, milline osa kinnisasjast kasutusse antakse.
Üllar Laid selgitas.
Inge Talts küsis, kes hakkab rada opereerima.
Üllar Laid vastas, et rada on avalikus kasutuses ja MTÜ Viscosa Kultuuritehas hooldada.
Inge Talts küsis, et kui raja hooldamine ei õnnestu, siis kas me ootame mingeid aruandeid kui
hooldamine ei õnnetus.
Üllar Laid vastas, et ollakse lepingulises suhtes, lepingus nähakse ette, et kui ei saada hakkama, et
mis siis saab.
Inge Talts küsis, kes võtab selle vastutuse, et rada oleks 10-ne aasta vältel kasutatav ja ohutu.
Üllar Laid vastas, et vastutuse võtab Viscosa Kultuuritehas.
Inge Talts küsis, kas on plaanis lepingus ette näha demonteerimine.
Üllar Laid vastas, et demonteerimise kohta lepingus nähakse ette, et enne lepingu lõppemist on
meil, kui kasutusse andjal, õigus otsustada kas me soovime lasta demonteerida nende kulu eest või
me soovime, et see jääks ja võtame haldamise üle.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt).
Päevakorrapunkt 4
Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamine vallavara kasutusse andmiseks (Sadama tn 33,
Kärdla)
Ettekandja: piirkonnajuht Tiit Reha
Tiit Reha tutvustas otsuse eelnõud.
Volikogu otsusega antakse Hiiumaa Vallavalitsusele õigus korraldada eelläbirääkimistega
pakkumine Hiiumaa vallale kuuluva Kärdla linna Sadama tn 33 kinnisasja koos sellel paikneva
hoonega kasutusse andmiseks, millega kaasneb lisatingimusena investeerimise kohustus kasutusse
antava vara suhtes.
Vallavalitsuse ettepanek on anda kasutusse 20 aastaks ja investeerimiskohustusega 200 000 eurot.
Eelarve-ja majanduskomisjon tegi ettepaneku, et kasutusse antav periood ei oleks 20 aastat vaid
10+10 aastat ja investeerimiskohustus oleks väiksem.
Tiit Reha rääkis, et paar kuud tagasi tegi eelarve-ja majanduskomisjon ettepaneku seada
hoonestusõigus, kuid vallavara kasutamise korras on öeldud, et hoonestusõigust võib seada
enampakkumise või otsustuskorras. See tähendab, et hoonestusõigust ei saa me seada
eelläbirääkimistega pakkumisega. Hoonestusõigusel on omad plussid, omad miinused kuid
eelläbirääkimisi, me sel juhul pidada ei saa.
Aira Toss küsis, et teatri ja kinosaal, kõrval on jahtide hoone, kus teatrit tehakse, kas liiga tihedaks
ei lähe neid teatreid sadamas.
Tiit Reha vastas, et ka eelarve-ja majanduskomisjonis oli juttu, et kasutusotstarve peaks olema
natuke laiem ja seda me tahaksime veel kindlasti muuta, et seal saaks kõiki kultuuriga seonduvaid
üritusi teha, peaks olema multifunktsionaalne koht (kino, teater, näitus, pulmade pidamiseks jms).
On olnud arvamus, et selle võiks anda Kärdla kultuurikeskuse tegevusteks, kuid kultuurikeskuse
hoolekogu on väljendanud väga selgelt, et nad ei soovi seda teha. Fakt on see, et see maja vajab
investeeringuid. Ettepanekuid tegevuste kohta (mida seal saab teha) on teinud Muinsuskaitseamet
ja need lähevad ka kõik selle objekti kasutusse saajale edasi.
Tiit Reha rääkis veel, et lepingut on väga raske enne teha kui pakkuja pakub oma nägemuse, et
mida ta seal teeb, mida ta investeerib, mis aja jooksul ja mismoodi.
Inge Talts küsis, kas leping tuleb volikogu ajaks või anname vallavalitsusele heakskiidu konkursi
korraldamiseks ja sõlmite ilma meie kaasabita lepingu.
Tiit Reha vastas, et praegu seda nägemust ei ole välja mõeldud aga kui volikogu soovib seda, siis
võime seda nii ka teha.
Inge Talts küsis p 8 kohta, et teade avaldatakse valla kodulehel ja Hiiu Lehes. Kas on kindel, et
vabariiklikus ajakirjanduses avaldamine ei too rohkem konkursis osalejaid, paremat tulemust.
Tiit Reha vastas, et selle võib juurde panna ja arvan, et kindlasti tuleks huvilisi rohkem.
Andres Onemar küsis kasutusse andmise tähtaja kohta, et kas on olnud arutlusel, et 10+10 aastat ja
teistsugused investeerimiskohustused.
Tiit Reha vastas, et 10+10 aastat on ka eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek. See muudetakse
ära volikogu ajaks. Eelarve-ja majanduskomisjoni ettepanek oli nvesteerimiskohustust natuke alla
tuua. Rendi hind on 365 eurot aastas. Ssee tähendab, et oluline ei ole rendi saamine vaid see, mis
seal hoones tehakse ja palju investeeritakse.
Inge Talts küsis, kas läbirääkimiste dokumendid on volikogu liikmete jaoks avalikud.
Tiit Reha vastas, et jah ja ütles, et tahaks veel volikogu ajaks täpsemalt lahti kirjutada, et mida seal
teha võib, laiendada seda tegevust.
Andres Onemar ütles, et 10+10 on juba selle pärast hea, et kui me vaatame Kärdla üldplaneeringut,
seda, mis seal sadama piirkonnas juhtuma hakkab tulevikus, siis võib juhtuda, et 10-ne aasta pärast
on seal teistsugune elu ja see tähendab seda, et lepingut on võib-olla vaja ümber vaadata.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks (kõik poolt).
Päevakorrapunkt 5
Hiiumaa valla sadamate valdkondliku arengukava 2025-2035 algatamine ja lähteülesande
kehtestamine
Ettekandja: arendusosakonna juhataja Liili Eller
Liili Eller tutvustas otsuse eelnõud.
Volikogu otsusega algatatakse Hiiumaa valla sadamate arengukava 2025- 2035 koostamine ja
kehtestatakse lähteülesanne.
Hiiumaa valla arengukava tegevuskavas on kirjeldatud p 3.5. kohaselt järgmine tegevus: 3.5.
Sadamate arendamine, kus on välja toodud 2024-2027 aastate tegevusena Hiiumaa sadamate
arengukava koostamine.
Arengukavas väljatoodud punktid (majandusareng, taristud ja ühendused, külastuskeskkonna
areng) on otseselt või kaudsemalt seotud Hiiumaa sadamate arendamisega ja terviklikuks
käsitluseks vajavad need teemad ühe arengudokumendina käsitlemist. Oluline on välja tuua
ootused Hiiumaa sadamatele erinevatest vaadetest: majandusareng/ettevõtlus, taristud,
külastuskeskkond ja loodushoid. Käsitlema peaks ka koostöövõimalusi erasektoriga, ümbritsevate
piirkondadega ja kohaliku kogukonnaga ning kirjeldama olulisemad arendusvajadused Hiiumaa-
valla arengukava 2035+ eesmärkide täitmiseks.
Arengukava koostamine on osa Interreg Est-Lat koostööprojektist, mille eesmärk on arendada
piirkonna sadamaid ja luua eeldusi koostööks projektis osalejate vahel. Hiiumaa poolt on kaasatud
projekti töösse Liina Härm, Tuuli Tammla, Romet Keskla, Kristiina Randlaht, Liili Eller Ja
Mihkel-Emil Mikk. Otsene rahaline kaasfinantseeringu kohustus puudub kui panustatakse kokku
lepitud tööaja mahus.
Kaastakse sadamate registris olevad sadamad. Ettepanekute osas saavad kõik kaasa rääkida.
Liili Eller ja Hergo Tasuja vastasid komisjoni liikmete küsimustele.
Inge Talts küsis, kas EST-LAT finantseerib arengukava koostamist.
Liili Eller vastas, et jah.
Toimus arutelu ja mõttevahetus.
Andres Onemar tegi ettepaneku lisada lähteülesandes keskkonna peatükki ühe teemana
jäätmekäitluse korraldamine sadamates.
Georg Linkov tegi ettepaneku, et MTÜ Eesti Meretööstuse Liit võiks mingil hetkel tulla seda
komisjonile tutvustama ja ülevaadet andma.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja teha ettepanek täiendada arengukava lähteülesande
keskkonna peatükki teemaga „Jäätmekäitluse korraldamine sadamates“ (kõik poolt).
Päevakorrapunkt 6
Hiiumaa valla teehoiukava aastateks 2025-2029
Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid
Üllar Laid tutvustas määruse eelnõud.
Teehoiukava eesmärgiks on anda avalikkusele teada kohalike teede ja tänavate korrashoiuks
planeeritavatest viisidest. Teehoiukava juurde kuulub tabeli kujul investeeringute plaan, mis
arvestab teede olukorda ja seda uuendatakse iga-aastaselt pärast eelarve kinnitamist volikogu poolt.
See võimaldab luua järjepidevuse planeeritavates tegevustes ja tagada teede korrasoleku, ohutuse
ja säästlikud liiklustingimused. Teehoiukavas iseloomustatakse vajalikke tegevusi teede seisukorra
parandamiseks.
Üllar Laid tutvustas 2025. aasta teeinvesteeringute plaane.
Teehoiukava investeeringute plaanid on tekkinud koostöös osavallakogude, piirkonnajuhtide ja
Hiiumaa Haldus spetsialistidega.
Määrusele on lisatud on teehoiu korraldamise kohustuslikud juhendmaterjalid.
Hooldetööde teostamise korraldab Munitsipaalasutus Hiiumaa Haldus, kes teeb pingerea
ettepaneku Hiiumaa Vallavalitsusele koos indikatiivsete hindadega enne volikogule eelarve
esitamist.
Investeeringute ja talihoolde kaardid on kättesaadavad valla kodulehe geoinfoportaalis
https://hiiumaa-valla-geoinfoportaal-hiiumaavald.hub.arcgis.com/ .
Piiranguid teedel on võimalik jälgida Transpordiameti portaali TarkTee kaudu
https://tarktee.mnt.ee .
Kärdla osavallakogust tuli kaks ettepanekut (mitte 2025. aasta osas vaid edaspidiseks).
Kui varem oli plaanitud Pae tänava tööd pindamistöödena, siis tuli ettepanek muuta kate
asfaltbetooniks ja lisada ka Väike-Sadama tänava lõpuni ehitamine.
Teiste osavallakogudega kohtumine on veel ees.
Aira Toss küsis, kuidas Onu Jaani tee on sattunud 2025. aasta investeeringutesse. Osavallakogu ei
ole seda kordagi arutanud, et see tee võiks seal olla. Ta on lisas kirjas aga seletuskirjas pole seda
teed nimetatud. Mismoodi ja millal ta sinna tekkis?
Üllar Laid vastas, et varem oli Onu Jaani tee plaanitud remondina aga tehakse ühe pindamistööde
hanke all, selle pärast ta läks sinna.
Inge Talts ütles, et selgitame selle volikogu istungiks välja, et kuidas Onu Jaani tee sattus
investeeringute tabelisse, siis me teame kust tekivad muutused.
Inge Talts küsis, eelmisel aastal tegime otsuse, et maamaks tõusis ja lisanduvad summad pidid
minema teede hooldusele. Kui palju oli eelmisel aastal teede raha, kui palju on sellel aastal teede
raha. Kui seda võrrelda maamaksu suuruse kasvuga, siis kas nad on korrelatsioonis.
Üllar Laid vastas, et korrelatsioonis ei ole sellepärast, et see läheb Sadama tänava ehitusega väga
välja. See on üks suur projekt, mis tänavu on niivõrd palju ülekaalus.
Inge Talts küsis, et kui paneme Sadama tänava teede rahasse sisse, kas siis on teede raha kasv
suurem kui maamaksu laekumise kasv.
Üllar Laid vastas, et jah.
Hergo Tasuja täpsustas, et kogu teeinvesteeringute osa koos Sadama tänavaga on ca 1,3 miljonit
eurot.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja suunata määruse eelnõu volikogu istungile (kõik
poolt)
Päevakorrapunkt 7
Maamaks, erinevad stsenaariumid
Ettekandja: abivallavanem Üllar Laid, vallavanem Hergo Tasuja
Üllar Laid tegi ülevaate maamaksu proportsioonidest Hiiumaal.
Üllar Laid rääkis 2024. aastal maamaksu laekumisest ja tõi välja suuremad maamaksu maksjad.
2024. aastal laekus maamaksu 337 536 eurot.
Hergo Tasuja tutvustas maamaksu erinevaid stsenaariumeid.
Hergo Tasuja ütles, et riigi tasandil kalkulaator ei tööta, et saaks teha arvutusi suuremas mahus,
kinnistute osas tervikuna. Hetkel on maaspetsialistid teinud need arvutused käsitööna, võtnud
mõned juhuslikud kinnistud ja need näitena välja toonud, et mida muudatused kaasa tooks.
Eelarvestrateegia järgi on, et järgmistel aastatel peaks maamaksu laekuma vastavalt 700 000, 800
000 ja 900 000 eurot.
Käesoleval aastal riigi arvutuste järgi laekub meile ca 535 000 eurot.
Sel korral tuleb omavalitsustel päris palju otsuseid teha, mitte ainult määrade teema aga nüüd ei
ole enam riiklikku kodualuse maamaksu vabastust. Igal konkreetsel juhul tuleb see otsus ise teha,
tuleb panna kasvu % ja tuleb sihtotstarbe järgi ka maksumäärad määrata.
Isiklikult läheneks nii, et annaks suurema võimaluse valla eelarvesse panustada nendele, kes ei oma
Hiiumaal sissekirjutust. Tõstaks elamumaa maksumäära, samal ajal rakendades kodualuse maa
maksuvabastust. Selle piirmäära peab volikogu kehtestama, max on 1000 eurot, seni on see olnud
m² põhine.
Kasvu % muude määrade osas on laiem arutelu koht.
Hergo Tasuja tõi mõned näited erinevate piirmäära %-dega. Näitena võeti välja mõned kohalikud
põllumajandus-, metsa, äri ja tootmisettevõtted.
2026. aasta maamaksu arvestamisel kehtestab kohalik omavalitsus maamaksu kasvu piirmäära 10-
100%.
Kalkulaator riigi tasandil valmib ilmselt suve jooksul, sest volikogud peavad otsuse tegema
oktoobriks.
Üllar Laid rääkis kodualuse maa maksuvabastusest, mis võib olla kuni 1000 eurot. Täna kõige
suurem maksuvabastus oli natuke alla 300 euro. Näiteks, kui kehtestame vabastuse 500 eurot ja
kellelgi on 100 ha kodualune maa, siis 500 eurot on maksuvaba ja kõik mis sellest üle läheb, see
tuleb maksta.
Inge Talts palus täpsustada, kas kodualuse maamaksu vabastus määratakse eurodes.
Üllar Laid ütles, et jah, piirmäär määratakse eurodes, kuhumaani on kodualune maa vabastatud.
Maksimaalne saab olla 1000 eurot. Kodualuse maamaksu vabastus kehtib ainult juhul, kui seal on
peal elamu, ka sissekirjutus on seal oluline.
Aira Toss küsis, et kui hiidlasel on kaks maja, kas ta siis ka ühest saab.
Üllar Laid vastas, et ühest saab.
Georg Linkov küsis, kas looduskaitse alused maad mõjutavad ka meid tulevikus.
Üllar Laid vastas, et meid mõjutab see, et seal on maamaksu vabastus. Hinnanguline maht on
sadakond tuhat eurot aastas.
Georg Linkov palus täpsustada.
Üllar Laid täpsustas, et jagunevad sihtkaitsevöönditeks ja piiranguvöönditeks kus on vabastatud
50% ulatuses maamaksust ja kus on vabastatud 100% ulatuses. Ca 100 000 eurot on see, mis meil
aastas saamata jääb. Prognoosis on sellega arvestatud. Riik kompenseerib selle tasandusfondi
kaudu, see on väga keeruline kuidas ta seda kompenseerib aga kõike ta ei kompenseeri.
Üllar Laid ütles veel, et päris suured maksumaksjad on meie enda sihtasutused (Kärdla Veevärk,
sadamad).
Eelnõu koos materjalide ja võrdlustega tuleb edaspidi komisjonile.
Andres Onemar küsis, et kui eelnõu on konkreetsel moel olemas, kas siis toimub avalik arutelu
huvigruppidega.
Üllar Laid vastas, et avaliku arutelu toimumise kohta ei oska öelda aga metsaseltsiga ja põllumeeste
liiduga toimub arutelu.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.
Päevakorrapunkt 8
Hiiumaa valmisolek suu – ja sõrataudi levimise korral
Ettekandja: ühistranspordi ja kriisivalmiduse spetsialist Piret Sedrik
Piret Sedrik rääkis et loomataudide ennetamise ja tõrje alast tegevust korraldavaks asutuseks on
Eestis Põllumajandus- ja Toiduamet.
Piret Sedrik ütles, et Põllumajandus-ja Toiduameti kodulehel on olemas info suu-ja sõrataudi kohta.
Taud on jõudnud Slovakkia piirile ja liigub tasapisi põhjapoole. Ohumärgiks on see, kui ta peaks
jõudma Balti riikidesse.
Probleemiks on ka sigade aafrika katk, mis on Eestis, Hiiumaale see jõudnud ei ole.
Väga hästi on toimunud infovahetus PTA ja peamiste loomapidajate vahel.
Põhirõhk on sellel, et loomapidaja ise peab olema tark, et ta ei lase sisse võõraid. Loomapidaja ise
peab reeglitest kinni pidama.
Hiiumaa vaates on suuremaks riskiks loomaveokid, millega viiakse Hiiumaal kasvatatud loomi
Euroopasse.
Vald saab aidata kommunikatsiooni osas, muus osas valla poolt otseselt rolli ei ole.
Üks küsimus, mis võib tekkida on see, et mis saab loomakorjustest. Suheldud on Vireeniga, nad
korra nädalas käivad Hiiumaal ja nende kogumisring puhaste autodega algab Hiiumaalt. Neil on
autodele ja autode puhtusele väga täpsed nõuded. Hiiumaal loomade matmiskohta ei ole (korjused
viiakse Hiiumaalt välja).
Andres Onemar ütles, et meil peab tegevuskava olemas olema kui midagi juhtub.
Georg Linkov küsis, et mida tuleb esimeseks teha, kui tahame matmispaiga avada.
Üllar Laid ütles, et esimeseks tuleb ehitada piirdeaed. Ala on planeeringus olemas. Kohalike
loomapidajatega on veel räägitud kohalikele teedele hoiatussiltide panekust.
Piret Sedrik täpsustas, et sildid annab PTA.
Otsustati: võtta informatsioon teadmiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Lehtsaar
komisjoni esimees Katrin Paat
protokolli koostaja
TEHNILISED TINGIMUSED 507362
TAOTLUSE ESITAJA
Nimi / ärinimi Isiku- või registrikood
AA Arhitektid OÜ 11484739
Kontaktaadress Tänav / maja / korter Sihtnumber Maakond
Harju maakond, Tallinn, Pardi 11311 Harju maakond
tänav, 17
Telefon e-post
5621 4955
[email protected]
Kontaktisik Nimi
ARNO KUUSK
Telefon e-post
526 7075
[email protected]
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT
Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Leemendi Paluküla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
63901:001:0892
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK
Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED
Faaside arv Amprite arv
3 32 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED
Elektrilevi projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu
maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu
kaudu võrguteenust osutama.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 507362
KLIENDI TEGEVUSED
Klient:
1. Näeb tarbimiskohale ette Tihasemäe:(Hiiu) alajaamast 0,4 kV maakaabelliini.
- Tarbimiskoha võrguühendusele näha ette kinnistu piirile liitumiskilp.
- Liitumiskilp tuleb planeerida ligipääsetavasse asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee
lähedusse või külgnevate kinnistute tarbeks nende vahelistele piiridele üldkasutatavale- ja/või
transpordimaale.
2. Tagab Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõiguse servituudialana. Alajaamadele eraldi katastriüksusi ei
moodustata.
3. Jätab kõikide planeeritavate tänavate äärde perspektiivsete maakaablite paigaldamiseks vajaliku
koridori.
4. Näeb detailplaneeringu projektis ette ka väljaspool detailplaneeringu ala kulgema hakkavate kaablite
trasside servituudi alad.
5. Kooskõlastab detailplaneeringu projekti Elektrilevi iseteenindusportaalis. Täiendavat infot leiab: https://
elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.
6. Kui planeeringust tulenevalt on vajalik ümber paigutada olemasolevat elektrivõrku, siis esitab klient
Elektrilevile asjakohase taotluse ja maksab tasu vastavalt tegelikele kuludele. Täiendavat infot saab lugeda
ja taotluse esitada: https://elektrilevi.ee/et/teenused/vorgu-umberehitus.
7. Esitab liitumistaotluse(d) detailplaneeringu kohaste võrguühenduste loomiseks, sõlmib liitumislepingu(d)
ja maksab liitumistasu.
Täiendavate andmete saamiseks on Teil võimalik pöörduda käesolevate tehniliste tingimuste koostaja
poole.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA
Nimi: Kardo Link Koostatud: 12.12.2025
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja Kehtib kuni: 12.12.2027
+37258844354 |
[email protected]
2/2
Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92
Hiiumaa Vallavalitsus
[email protected] Meie 04.02.2026 nr 6-3/25/73-9
Koostöötegijate ja kaasatavate
määramine ning arvamus Leemendi
kinnistu detailplaneeringu kohta
Hiiumaa Vallavalitsus teavitas Maa- ja Ruumiametit (MaRu) Leemendi kinnistu detailplaneeringu
eelnõu avalikust väljapanekust. Planeeringuala on 0,8 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega
Leemendi katastriüksus (63901:001:0892), mis piirneb Palade–Tubala riigiteega (12109) ja mille
eesmärk on määrata ehitusõigus elamu ja abihoonete püstitamiseks.
Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala põllumajandusmaa
juhtotstarbega alal, kus elamukrundi minimaalne suurus on 1 ha. Detailplaneeringuga tehakse
ettepanek muuta planeeringuala piires maakasutuse juhtotstarve elamumaaks ja anda ehitusõigus
elamukrundile, mille suurus on alla 1 ha. Seetõttu on tegemist üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga ning sellele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.
Detailplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt kooskõlastatakse detailplaneering Transpordiameti,
Päästeameti ja MaRu maaparanduse osakonnaga. Detailplaneeringu koostamisse on kaasatud
Keskkonnaamet, MaRu planeeringute osakond, Elektrilevi OÜ ja piirnevate katastriüksuste
omanikud. Võttes aluseks PlanS § 142 lõike 4 ning arvestades Vabariigi Valitsuse 17.12.2015
määruses nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute
kooskõlastamise alused“ sätestatut, ei pea MaRu vajalikuks määrata detailplaneeringule
täiendavaid koostöötegijaid. Kuna üldplaneeringus on ala juhtotstarbeks määratud
põllumajandusmaa, siis palume kaasata menetlusse Regionaal- ja Põllumajandusministeer ium.
Lisaks eeltoodule palume kaasata ka Palade–Tubala teest teisel pool paikneva Tihaseoru
(63901:001:0575) katastriüksuse omanik.
Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik
isikud, kelle õigusi planeeritava tegevuse elluviimine võib puudutada, ning isikud, kes on
avaldanud soovi olla planeeringu koostamisse kaasatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ivika Maavere
Planeeringute osakonna juhataja
Urve Pill
5302 3306
[email protected]
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maa ruum.ee
Registrikood 70003098
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 15.01.2026 nr 9-6.1/92
[email protected]
Meie 03.03.2026 nr 6-2/26/988-2
Arvamus Leemendi detailplaneeringu
eskiislahenduse kohta
Teavitasite Keskkonnaametit Leemendi detailplaneeringu eskiislahenduse avalikust väljapanekust1 .
Kaaskirja kohaselt saab detailplaneeringu avaliku väljapaneku materjalidega tutvuda ja
detailplaneeringu lahenduse kohta arvamust avaldada ajavahemikul 05.02.-08.03.2026.
Detailplaneeringu eesmärk on Hiiumaa vallas Palukülas asuvale Leemendi kinnistule 2 ehitusõiguse
määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja
parkimiskorralduse lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride asukohtade määramine.
Keskkonnaamet on varasemalt andnud seisukoha detailplaneeringuga kavandatava tegevuse osas oma
15.01.2025 kirjaga nr 6-2/25/59-3, milles juhtis ühtlasi tähelepanu, et edastatud materjalides on Maa-ja
Ruumiameti (alates 01.01.2025) asemel jätkuvalt kasutuses Maa-amet. Keskkonnaamet tutvus
avalikustatud eskiislahendusega ning juhime tähelepanu, et seletuskirjas (AA Arhitektid OÜ töö
nr DP25-04 „Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneering“ lk 7) on Tabel 2 allikana märgitud
Maa-amet.
Leemendi kinnistu asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Juhime tähelepanu, et kui heitvesi
planeeritakse juhtida pinnasesse, peab eelnevalt veenduma immutusele kehtivates nõuetes.
Immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat
taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 08.11.2019
määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee
suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused“ § 8 lg 3).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus),
[email protected]
Geidi Rõõm 5372 2704 (vesi),
[email protected]
1
Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.01.2026 nr 6-2/26/988 all.
2
Katastritunnus 63901:001:0892, registriosa nr 670933, pindala 8035 m².
Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee /
Registrikood 70008658
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Ametid, puudutatud isikud ja asutused 23.04.2025 nr 9-6.1/1211
Teade detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise
algatamata jätmise kohta (Leemendi, Paluküla)
Hiiumaa Vallavolikogu 17.04.2025 otsusega nr 241 otsustati algatada detailplaneeringu
koostamine Palukülas asuval Leemendi kinnistul (katastritunnus 63901:001:0892, pindala 8035
m², sihtotstarve maatulundusmaa) ja jäeti algatamata detailplaneeringu keskkonnamõju
strateegiline hindamine.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes
planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi maaüksusele väiksemat
elamukrunti, kui 1,0 ha, Leemendi maaüksusele ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete
püstitamiseks, hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse
lahendamine, haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks
vajaminevate koridoride asukohtade määramine. Planeeringuala suurus on 8035 m².
Koostatud eelhinnangu kohaselt ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega olulist
negatiivset keskkonnamõju, kuna detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt
tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu
inimese tervist, kultuuripärandit ega vara, puudub oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale.
Keskkonnaameti 15.01.2025 hinnangul ei kaasne planeeritava tegevusega eeldatavalt olulist
keskkonnamõju.
Algatamisel teadaoleva info põhjal täiendavate uuringute läbiviimise vajadus puudub.
Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a,
Kärdla, Hiiumaa vald, 92413) ja kehtestaja Hiiumaa Vallavolikogu (aadress Keskväljak 5a,
Kärdla, Hiiumaa vald, 92413).
Otsusega saab tutvuda tööajal Hiiumaa Vallavalitsus (aadress Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiumaa
vald, 92413) ja Hiiumaa valla veebilehel aadressil
https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=373585
Lugupidamisega
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post:
[email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Mai Julge
463 6845
[email protected]
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi
avaliku arutelu protokoll
Kärdla 20.märts 2026
Algus kell 13.00
Lõpp kell 13.15
Osavõtjad: Mai Julge
Paluküla Leemendi kinnistu detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 05.02.-
08.03.2026. Enne avaliku väljapaneku algust (04.02.2026) saabunud kirjas on Maa- ja
Ruumiamet pidanud vajalikuks kaasata planeeringu menetlusse Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium ning Tihaseoru katastriüksuse omanik. Avaliku väljapaneku ajal
saabunud Keskkonnaameti arvamuses on juhitud tähelepanu, et planeeringuseletuskirjas on
jätkuvalt kasutuses aegunud nimetus Maa-amet. Mõlemad kirjad on edastatud planeerijale ja
nendega arvestatakse planeeringu koostamisel.
Avalikule arutelule ei saabunud ühtegi huvitatud isikut.
Protokollis Mai Julge
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 30.03.2026 nr 9-6.1/533
[email protected]
Keskväljak 5a Meie 01.04.2026 nr 7.2-2/26/73-5
92413, Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Kärdla linn
Leemendi kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Palukülas asuva Leemendi kinnistu
detailplaneeringule (katastritunnus 63901:001:0892, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on Pühalepa valla keskosa üldplaneeringu muutmine, muutes
planeeringualal juhtotstarbe elamumaaks ja lubades Leemendi kinnistule väiksemat elamukrunti
kui 1,0 ha, Leemendi kinnistule ehitusõiguse määramine elamu ja abihoonete püstitamiseks,
hoonestusala ja ehitustingimuste määramine, liikluse ja parkimiskorralduse lahendamine,
haljastuse ja heakorra põhimõtete ning tehnovõrkude väljaehitamiseks vajaminevate koridoride
asukohtade määramine.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu
kooskõlastamata järgmistel põhjustel.
1. Planeeringu elluviimise kavas on määratud tehnovõrkude, teede, rajatiste ja hoonete ehitamine
ühte etappi. Arvestades asjaolu, et planeeringualale puudub juurdepääs olemasoleva
teedevõrgu kaudu, on vajalik ehitada avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised enne mistahes hoonele ehitusloa väljastamist. Planeeringusse lisada meie
24.01.2025 kirja nr 7.2-2/25/73-2 punktis 11 toodud tingimus (arendusega seotud teed, sh
riigitee ristumiskoht) tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist). Enne teedevõrgu ehitamist ei ole võimalik tagada arendusala hoonete
ehitamiseks ohutut juurdepääsu. Vastavalt EhS § 8 peab ehitamine ja ehitamisega seonduv muu
tegevus olema ohutu ega tohi põhjustada ohtu inimestele, varale ega keskkonnale.
2. Lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi
normid) § 24 lõikest 3 ei ole peatumisnähtavuse tagamine kohustuslik juhul, kui liituva tee
liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas. Liituva tee ehk kinnistule juurdepääsutee
liiklussagedus on väike ning seetõttu palume jooniselt „Liikluslahendus“ eemaldada
peatumisnähtavuse kolmnurk ja leppemärk.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: Planeeringu eelnõu, 1 digikonteiner
58581095,
[email protected]
2 (2)