Kiri

Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL Aadress: Järva maakond, Järva vald, Imavere küla, Teeristi Hinnatav vara: Hoonestamata kinnistust, registriosa nr. 1543236 teostatav äralõige suurusega 851 m2 Väärtuse kuupäev: 21.02.2026 Hindamisaruande 02.04.2026 kuupäev: Katastriüksuse Hüvitamisele Äralõike harilik Kaasnev kahju Saamata jääv harilik väärtus kuuluv tasu kokku väärtus tulu (ümardamata) (ümardamata) (ümardamata) 263 750 € ehk 3609,32 € ehk 4,24 3591,22 € ehk 4,22 Ei teki* 18,10 4,22 €/m2 €/m² äralõike €/m² äralõike pindala pindala kohta kohta *Kaasnev kahju võib tekkida juhul kui krediidiasutus nõuab kinnistu omanikult uue eksperthinnangu tellimist (vara on koormatud hüpoteegiga). Hindaja: Sellisel juhul on kaasnevaks kahjuks eksperthinnangu maksumus. allkirjastatud digitaalselt Karin Lapp Vara hindaja, tase 7, tunnistus nr 169735 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreeritud eraekspert (kinnisvara hindamise alal) Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tel: +372 512 4565 e-post: [email protected] SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................................... 3 1. Hinnatav vara, hindamise eesmärk, alused, eeldused ja piiravad tingimused ..................................... 5 1.1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja hindamisel alused ........................................................... 5 1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused ................................................................ 6 2. Hindamise algandmed ja hinnatava vara ülevaatus ............................................................................. 7 2.1 Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon .................................................... 7 2.2 Hinnatava vara ülevaatus............................................................................................................ 7 2.3 Andmete usaldusväärsus ............................................................................................................ 7 3. Hinnatava vara kirjeldus ....................................................................................................................... 8 3.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus ........................................................................ 8 3.2 Asukoht ....................................................................................................................................... 8 3.3 Maakasutus ............................................................................................................................... 12 3.4 Tehnosüsteemid ........................................................................................................................ 14 3.5 Äralõige ..................................................................................................................................... 14 3.6 Vastuolud andmetes ................................................................................................................. 16 3.7 Analüüs vastavalt KAHOS § 12 lg 3 ......................................................................................... 16 3.8 Vara kestlikkus .......................................................................................................................... 16 4. Turuülevaade ...................................................................................................................................... 17 4.1 Majandusülevaade .................................................................................................................... 17 4.2 Hoonestamata äri- ja tootmismaade turuülevaade ................................................................... 18 4.3 Müügitehingud ........................................................................................................................... 21 4.4 Turustatavuse analüüs .............................................................................................................. 22 5. Hindamine........................................................................................................................................... 23 5.1 Vara parim kasutus ................................................................................................................... 23 5.2 Hindamismeetodi valik .............................................................................................................. 23 5.3 Hüvitamisele kuuluva tasu hindamine ....................................................................................... 25 5.3.1 Katastriüksuse turuväärtuse ja äralõike hariliku väärtuse hindamine................................... 25 5.3.2 Kaasnevate kahjude ja saamata jäävate tulude hindamine ................................................. 27 5.3.3 Hüvitamisele kuuluv tasu kokku............................................................................................ 28 Lisa 1 Fotod ................................................................................................................................................ 29 Lisa 2 Kinnistusraamatu väljavõte .............................................................................................................. 30 Lisa 3 Kitsenduste kaardi väljavõte ............................................................................................................ 32 Vastavuskinnitus standardIsarja EVS875 nõuetele ................................................................................... 33 2 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata kinnistust, registriosa nr. 1543236, teostatav äralõige suurusega 851 m2 Aadress Järva maakond, Järva vald, Imavere küla, Teeristi Omanik Metsamaahalduse Aktsiaselts (registrikood 10052156) Katastritunnus 23401:003:1030 Registriosa nr 1543236 Kinnistu liik Kinnisasi Katastriüksuse pindala 6,25 ha Planeeringud / ehitusõigus Kehtiva üldplaneeringu andmetel paikneb hinnatav katastriüksus peamiselt tootmise maa-alal, osaliselt teemaplaneeringu kohane tee, projekteeritav 2+2 maantee telg. Äralõige teostatakse teemaplaneeringu ja projekteeritava teega seotud osast, osaliselt tootmise maa-alalt ja planeeritava kergliiklustee alalt. Detailplaneering kehtestamata. Hindamistulemust mõjutada Puuduvad. võivad vastuolud andmetes HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Kinnisasja osa hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel Väärtuse liik Turuväärtus, harilik väärtus, hüvitamisele kuuluv tasu Ülevaatuse kuupäev 21.02.2026 Väärtuse kuupäev 21.02.2026 Hindamisaruande kuupäev 02.04.2026 Tellija Transpordiamet Tellimusleping 10.12.2025 sõlmitud TÖÖVÕTULEPING nr 3.2-2/25/1799-1 Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Keskmine, vastavate varade sektoris kuni 9 kuud. Prognoositav müügiperiood on vastava turusegmendi jaoks tavapärane. Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam, ±20%, tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest. Tegelik tehinguhind võib eelneva protsendi piires erineda. Käibemaks Ei sisaldu ja ei lisandu käibemaks. KOMMENTAARID - HINDAMISTULEMUS Vara Katastriüksuse Äralõike Äralõike harilik Kaasnev Saamata harilik väärtus hüvitamisele väärtus kahju jääv tulu (ümardamata) kuulub tasu (ümardamata) (ümardamata) Hoonestamata 263 750 € ehk 3609,32 € ehk 3591,22 € ehk Ei teki* 18,10 € kinnistust 4,22 €/m2 4,24 €/m² 4,22 €/m² reg.osa nr äralõike äralõike 1543236 pindala kohta pindala kohta teostatav äralõige suurusega 851 m2 3 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Hindaja hinnangul on äralõike pindala suhteliselt väikese muutuse (+/-10%) korral hindamistulemus hinnatav sama ühikuväärtuse (€/m²) alusel eeldusel, et äralõike pindala suurenemisel ei teki täiendavaid kaasnevaid kahjusid ega ka saamata jäävaid tulusid *Kaasnev kahju võib tekkida juhul kui krediidiasutus nõuab kinnistu omanikult uue eksperthinnangu tellimist (vara on koormatud hüpoteegiga). Sellisel juhul on kaasnevaks kahjuks eksperthinnangu maksumus Hindaja: Selgitus: hindaja viis allkirjastatud digitaalselt läbi kogu hindamistoimingu, Karin Lapp sh teostas vara visuaalse Vara hindaja, tase 7, tunnistus nr 169735 ülevaatuse, teostas turuväärtuse Registreeritud eraekspert (kinnisvara hindamise arvutused ning koostas alal) eksperthinnangu aruande. Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tel: +372 512 4565 4 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 1. HINNATAV VARA, HINDAMISE EESMÄRK, ALUSED, EELDUSED JA PIIRAVAD TINGIMUSED 1.1 Hinnatav vara, hindamise eesmärk ja hindamisel alused Hinnatav vara Hoonestamata kinnistust, registriosa nr. 1543236 teostatav äralõige suurusega 851 m2. Hindamise eesmärk Kinnisasja osa hindamine hüvitamise eesmärgil kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) § 4 lõike 1 punkti 7 alusel Hindamise alused Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Kinnisasja omanikule makstav tasu koosneb kinnisasja väärtusest ja hüvitisest kinnisasja omandamisega otseselt kaasneva varalise kahju ja saamata jääva tulu eest, kui need esinevad. Hüvitamise eesmärgil hinnatakse omandatava kinnisasja või selle osa väärtus ning analüüsitakse kinnisasja kui terviku väärtuse võimalikku muutumist. Kui kinnisasja väärtuse vähenemine ei iseloomusta kogu varalist kahju, mis isikule tekib, siis hinnatakse väärtuse vähenemisele lisanduv otseselt kaasnev varaline kahju ja saamata jääv tulu. (EVS 875-12). Vara väärtuseks hoonestamata vara hüvitamisel on tavaliselt harilik väärtus, millele vastab vara hindamise standardites turuväärtus (EVS 875-12). Harilik väärtus on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind) (tsiviilseadustiku üldosa seadus) Harilik väärtus viitab kitsalt toimunud müügitehingute statistilisele analüüsile, kuid käsitlemist ei leia väärtuse kuupäev, tehingu poolte vaba tahte avaldus, müügitegevuse nõuetekohasus jms tingimused, mis on loetletud turuväärtuse definitsioonis. Kui tellija on hindamise eesmärgiks seadnud hariliku väärtuse hindamise, tuleb hindamisel lähtuda turuväärtuse hindamise nõuetest. Turuväärtus (market value) on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõikidele nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures pooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ja ilma sunduseta (EVS 875-1). Ülevaatuse kuupäev (date of inspection) on kuupäev, millal tehti hinnatava vara ülevaatus (EVS 875-1). Väärtuse kuupäev (date of valuation) on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud. (EVS 875-4). Hindamisaruande kuupäev (date of valuation report) on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud (EVS 875-1). 5 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 1.2 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused Eeldused: Hindamisel oleme eeldanud, et esitatud andmed ja informatsioon on korrektsed. Hindaja ei vastuta hinnangus olevate valeandmete eest, mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus puudub hindajal võimalus või põhjendatud vajadus. Hindajal ei ole pädevust saastatuse ja saastuse ohu uurimiseks ega avamiseks, mistõttu ei ole hindaja vastavaid uuringuid teostanud, samuti ei ole hindajale esitatud andmeid vastavate ohtude olemasolust. Seega oleme eeldanud, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et saaste/saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Hindaja ei ole uurinud hinnataval varal ja selle läheduses paiknevatel varadel tehtud ega tehtavat tegevust, et teha kindlaks, kas need tegevused või seal asuv maa võib olla või on olnud hinnatavale varale saastav. Hindajal ei pea olema saastatuse ja saastuse ohu avastamiseks vajalikke oskusi ja teadmisi, seega ei võta hindaja endale mingit vastutust ükskõik missuguse saastatuse või saastuse ohu olemasolu eest. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnataval varal või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust“ (EVS 875-4). Hindamisel oleme eeldanud, et vara ei koorma lepingud, mis mõjutavad selle turuväärtust, vara võõrandamiseks puuduvad takistavad piirangud ja vara on ehitatud ja / või omandatud vastavalt seadusele. Hindamispraktikas väljakujunenud tava kohaselt vara koormavate hüpoteekide ning nendest tulenevate nõuetega turuväärtuse hindamisel ei arvestata. Hüpoteekidest tulenevad nõuded mõjutavad vara turuväärtust üldjuhul negatiivselt, kuid turul levinud praktika kohaselt nõuded rahuldatakse ja hüpoteek kustutatakse vara võõrandamisel. Hüpoteekide olemasolul ei ole hindamisel nendega arvestatud. Hinnataval varal ei esinenud selle ülevaatamise hetkel varjatud puudusi, mille olemasolu mõistlikult tegutsev hindaja ei tuvastanud ega pidanudki tuvastama. Hindajale esitatud informatsioon ja dokumentatsioon on tõene. Muud eeldused puuduvad. Piiravad tingimused Hindaja ei ole teinud ehitise uuringuid ega inspekteerinud hinnatava vara neid osasid, mis on kaetud, varjatud või ligipääsmatud. Hindamise teostamisel on lähtutud eeldusest, et need ehitise osad on piisavalt heas seisundis tagamaks ehitise eesmärgipärast kasutust. Hindaja ei saa avaldada mingit arvamust ehitise nende osade kohta, mida ei ole inspekteeritud, ning see hindamisaruanne ei kinnita hoone struktuuri ja kattematerjalide laitmatust (EVS 875-4). Seda hindamisaruannet ega mingit selle osa, samuti mitte mingeid viiteid sellele aruandele ei tohi ilma hindaja kirjaliku nõusolekuta avalikustada üheski dokumendis, kirjas ega avalduses, samuti mitte kirjastada. Juhul, kui seda hindamisaruannet soovitakse avaldada, tuleb see avaldamise vormis ja kontekstis hindajaga enne kirjalikult kokku leppida (EVS 875-4). Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ette nähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab kolmas isik või kui seda tehakse selleks mitte ette nähtud eesmärgil (EVS 875-4). 6 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 2. HINDAMISE ALGANDMED JA HINNATAVA VARA ÜLEVAATUS 2.1 Hindamise lähteandmed ja hinnatava vara dokumentatsioon Allikas: Kuupäev: Eesti Vabariigi seadusandlus, EVS Standardiseeria 875, Eesti Pank Kinnistusraamatu väljavõte 21.02.2026 Kinnisvaraportaal www.kv.ee 21.02.2026 Eesti pinnase radooniriski kaart, https://gis.egt.ee Seisuga 21.02.2026 Transpordiameti liiklussageduse kaart, Seisuga 21.02.2026 https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus Jääkreostuse alade kaart, Seisuga 21.02.2026 https://register.keskkonnaportaal.ee/register Maa- ja Ruumiameti kodulehekülg www.maaruum.ee ja kaardirakendus 21.02.2026 Ehitisregistri väljavõte 21.02.2026 Kohaliku omavalitsuse koduleht 21.02.2026 LAHE Kinnisvara ja Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas 23.02.2026 Omaniku esindaja Martin Tammejuure kirjalikud selgitused 11.02.2026, 02.04.2026 Tellimusleping koos äralõike plaaniga ja tehnilise kirjeldusega Sõlmitud 10.12.2025 Allhanked - 2.2 Hinnatava vara ülevaatus Ülevaatuse kuupäev 21.02.2026 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Karin Lapp Ülevaatuse juures viibinud isik Puudus, hindaja teostas ülevaatuse iseseisvalt Ülevaatuse ulatus Eelkõige äralõike osa, vähesel määral ülejäänud katastriüksus teega piirnevatest osadest. Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud; hindaja ei ole ehitise kaetud ja varjatud osasid inspekteerinud. Visuaalsel ülevaatusel ei ilmnenud puudusi, mis viitaks täiendavate uuringute vajalikkusele. 2.3 Andmete usaldusväärsus Andmete usaldusväärsus Hindaja hinnangul usaldusväärsed 7 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 3. HINNATAVA VARA KIRJELDUS 3.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus1 Aadress Järva maakond, Järva vald, Imavere küla, Teeristi Registriosa nr 1543236 Kinnistu liik Kinnisasi Omanik Metsamaahalduse Aktsiaselts (registrikood 10052156) Katastritunnus 23401:003:1030 Katastriüksuse pindala 6,25 ha Sihtotstarve Tootmismaa 100% Koormatised ja • Isiklik kasutusõigus tähtajaga 50 aastat Elektrilevi OÜ kitsendused (kanded (registrikood 11050857) kasuks. Üleantav isiklik registriosa III jaos) kasutusõigus avalikes huvides elektripaigaldise ehitamiseks ja selle edasiseks talumiseks elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses. • Eelmärge isikliku kasutusõiguse tähtajaga 50 aastat kustutamise tagamiseks kasuks. Eelmärge kinnisasja nr 1543236 igakordse omaniku kasuks. Kanded ei ole seotud äralõike alaga, mistõttu mõju katastriüksuse hüvitamisele kuuluva tasu osas puudub. Kinnistusregistriosa väljavõte on toodud eksperthinnangu Lisas nr 2 Hüpoteegid (kanded Hüpoteek summas kakssada üksteist tuhat viissada krooni registriosa IV jaos) intressimääraga kümme (10) % aastas Eesti Vabariigi kasuks. Kanne ei mõjuta katastriüksuse turuväärtust ega hüvitamisele kuuluvat tasu. Kinnistusregistriosa väljavõte on toodud eksperthinnangu Lisas nr 2. Maa- ja Ruumiameti Turuväärtust mõjutavad kitsendused puuduvad. Olemasolevad kitsenduste kaardi kitsendused ei takista ega piira vara sihipärast kasutamist. järgsed kitsendused Kitsenduste kaardi väljavõte on toodud eksperthinnangu Lisas nr 3. Üüri- ja rendilepingud Omaniku esindaja andmetel on kinnistust 6,11 ha suurune osa koormatud põllumajandusliku rendilepinguga nr C21834, sõlmitud 22.04.2021.a.. Rendisumma oli 2021.a. 145,6 €/ha/aastas, iga järgneva aasta renditasu määr saadakse eelneva aasta renditasu määra indekseerimisel. 2026.a. rendisumma on kokku lepitud 212,73 €/ha/aastas (ilma käibemaksuta). Rendisumma on turu keskmisest kõrgemal tasemel. 3.2 Asukoht2 Makroasukoht Paiknemine Hinnatav vara asub Järva vallas, Imavere külas, Paide linnast ligikaudu 20 km kaugusel. Konkureerivad Paide linnast sarnasel kaugusel paiknevad piirkonnad. turupiirkonnad 1 Andmed kinnistusraamatust ja Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardilt. 2 Andmed Maa- ja Ruumiameti Geoportaalist ja Delfi.ee kaardirakendusest. 8 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Allikas: kaart.delfi.ee; Mikroasukoht Allikas: kaart.delfi.ee; Iseloomustus Kinnistu vahetus ümbruses asuvad peamiselt hoonestamata maaüksused (põllu- ja metsamaad), äri- ja tootmismaad, üksikelamud ja tootmishooned. Haljastus Madal- ja kõrghaljastus. 9 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Juurdepääs Hea, avalikult kasutatavalt teelt. Servituudi seadmise vajadus puudub. Allikas: Maa- ja Ruumiamet (hinnatav vara on piiratud sinise värviga) Parkimisvõimalus Kinnistutel, parkimiskohti on piisavalt piirkonnas Kaugused Lasteaed, kool, kauplus Ühistransport Ligikaudu 1-1,5 km kaugusel Bussipeatus asub kinnistu kõrval (Imavere) Müratase Hinnatava maa-ala ja selle lähiümbruse osas pole täpne müratase teada (mõõtmisi ei ole teostatud). Liikluskoormus Hinnatav vara piirneb Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa teega, kus liiklussageduseks on mõõdetud 9389 autot ööpäevas ja Imavere- Viljandi-Karksi-Nuia teega, kus liiklussageduseks on mõõdetud 3794 autot ööpäevas. 10 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Allikas: Transpordiameti liiklussageduse kaardirakendus, hinnatava vara asukohale on viidatud noolega. Jääkreostus Keskkonnaportaali kaardirakenduse andmeil ei ole hinnatava kinnistu osas teada võimalikku jääkreostust. Radoonirisk Eesti radooniriski levialade kaardi andmetel asub hinnatav vara alal, kus on kõrge või väga kõrge radoonitase Rn-risk omavalitsuse tasemel Rn-riski ruutkaart (500*500m) Allikas: Eesti radooniriski levialade kaart (Eesti Geoloogiakeskus) Hindajale teadaolevalt ei ole hinnatava vara turupiirkonnas üldiselt täheldatav, et turuosalised radooniriskiga seoses oma ostuotsustes erinevaid otsuseid langetaksid, mistõttu ei oma hindaja hinnangul radoonitase hinnatava vara turuväärtusele ega likviidsusele olulist mõju. NB! Hindaja juhib tähelepanu, et radoonikaartide puuduseks on asjaolu, et need on üldised ning määravad vaid piirkonna ulatuses 11 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  radoonitaseme. See aga ei ole praktikas piisav täpsusaste, sest ka hoonete ja korterite lõikes võib radoonitase erineda olulisel määral, s.t esitatud info ei pruugi peegeldada tegelikku olukorda. Tegelik olukord on tuvastatav vaid kohtmõõtmistega, mida antud juhul hindajale teadaolevalt tehtud ei ole. Maardlad Maa- ja Ruumiameti maardlate kaardirakenduse andmeil ei ole hinnatava vara koosseisus oleva maa-ala osas tegemist potentsiaalse maardlaga (sh prognoosvarude alaga) ega pole ka tegemist altkaevandatud alaga. Ohtlikud käitised Maa- ja Ruumiameti ohtlike käitiste kaardirakenduse andmeil ei paikne hinnatav vara ohtlike käitiste mõjualas (raadiuses). Üleujutusrisk Maa- ja Ruumiameti üleujutusalade kaardirakenduse andmeil ei paikne hinnatav vara üleujutusriskiga maa-alal. Soojussaared3 Maa- ja Ruumiameti soojussaarte kaardirakenduse andmeil ei paikne hinnatav vara soojussaarte esinemistõenäosusega alal sh esineb hinnataval kinnistul kui ka naabruses olevatel kinnistutel arvestataval määral madal- kui ka kõrghaljastust. Metsatulekahjude risk Hinnatav vara paikneb loodusliku kõrghaljastusega piirkonnas, kus hooajati (eeskätt suvisel perioodil) võib esineda Eesti Vabariigi kontekstis metsatulekahjude esilekerkimise riski. Muud võimalikud Võttes arvesse Eesti geograafilist asukohta ja hõredat asustust, on kliimaohud siinsed kliimamuutustega kaasnevad riskid suhteliselt väikesed ja reeglina väga piiratud ning sageli pelgalt kohaliku mõjualaga. Asustust mõjutavad muud võimalikud kliimaohud avalduvad üle Eesti üsna juhuslikult (nt tormid, kuumalained, äkilised üleujutused jmt), sõltudes pigem võimenduvast juhuste kokkusattumisest, puudulikust ehituskvaliteedist või ohtude ignoreerimisest (erinevaid kliimakahjustusi on mõningal määral võimalik ennetada lisaks üld- ja detailplaneeringutes sätestatavate maakasutus- ja ehitustingimustele ka ehitustegevuse ning selle kvaliteedi kaudu). 3.3 Maakasutus4 Katastritunnus 23401:003:1030 Katastriüksuse pindala 6,25 ha Sihtotstarve Tootmismaa 100% 3 Kuumalainete sagenemine on üks peamisi tulevikukliima riske nii Eestis kui ka mujal maailmas. Kuumalained võimenduvad eeskätt linnades, aga ka tiheasustusaladel soojussaare efektina, kus suured tumedad pinnad (nt: asfaltteed, asfaltkattega parklad, bituumenkatused) neelavad suurema osa päikesekiirgusest, mis omakorda kütavad linnaruumi õhku (allikas: Keskkonnaagentuuri kodulehekülg 4 Andmed Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest, üldplaneeringust ja visuaalselt ülevaatuselt. 12 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Kaardirakenduse plaan Allikas: Maa- ja Ruumiameti avalik teenus (aerofoto pildistamise aeg 25.08.2024) Kuju, reljeef, haljastus Korrapärase kujuga, reljeef tasane. Kinnistut kasutatakse põllumajandusliku otstarbel (alternatiivne kasutus). Hoonestus Hoonestus puudub Planeeringud Järva valla üldplaneering kehtestati Järva Vallavolikogu 29.01.2026 otsusega nr 1. Kehtiva üldplaneeringu andmetel paikneb hinnatav katastriüksus peamiselt tootmise maa-alal, osaliselt teemaplaneeringu kohane tee, projekteeritav 2+2 maantee telg, planeeritud kergliiklustee. 13 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Allikas: kehtiv üldplaneering, hinnatava katastriüksuse asukohale on viidatud noolega. Detailplaneering ja Vastavalt Maa- ja Ruumiameti planeeringute kaardirakendusele ja ehitusõigus Järva valla detailplaneeringute registrile, puudub. 3.4 Tehnosüsteemid5 Veevarustus Puudub Kanalisatsioon Puudub Elektrivarustus Puudub Gaasivarustus Puudub 3.5 Äralõige Pindala 851 m2, mis moodustub ligikaudu 1,4% kogu katastriüksuse pindalast. 5 Andmed ehitisregistrist 14 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Allikas: Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 84,6-107 Mäo- Imavere lõigu 2+2 maantee ehitusprojekti krundijaotuskava plaan Äralõige Äralõige teostatakse katastriüksuse põhja- ja läänepoolsest osast, äralõige on pikliku ja ebakorrapärase kujuga. Äralõike ala on väärtuse kuupäeval põllumaa. Tulenevalt oma kujust, suurusest, paiknemisest ei ole äralõige eraldiseisvalt turuosaliste seas atraktiivne ega ka likviidne. Paiknemine Äralõige paikneb katastriüksuse põhja- ja läänepoolsest osas. Äralõige ei poolita ega jaga katastriüksust erinevateks osadeks. 15 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Hindaja on seisukohal, et alles jäävat maaüksuse osa on võimalik samal otstarbel edasi kasutada, mistõttu äralõike teostamisega ei muutu alles jääva kinnistu kasutamise otstarve ja mugavus. Haljastus, piirded, Äralõikel puuduvad piirded ja hoonestus. Äralõikel ei asu puid. hoonestus Äralõike osal on põllumaa. 3.6 Vastuolud andmetes Hindaja tuvastatud Puuduvad. vastuolud lähteandmete (sh dokumentatsiooni) ja hinnatava vara tegeliku olukorra vahel 3.7 Analüüs vastavalt KAHOS § 12 lg 3 KAHOS § 12 lg 3 Kinnisasja omandamisel viiakse hindamine läbi hüvitamise eesmärgil. Kahju hüvitamine on tegevus, mille eesmärk on kahju kannatava isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui omandamise asjaolu ei oleks esinenud. Analüüs: Äralõike näol on tegemist olemasoleva hoonestamata tootmismaa osaga, mida väärtuse kuupäeval kasutatakse põllumajanduslikul eesmärgil. Katastriüksus oleks tervikuna enne äralõike teostamist samuti kasutav tootmismaana. Äralõige teostatakse katastriüksuse põhja- ja läänepoolsest osast ning äralõige ei jaga katastriüksust erinevateks osadeks ning alles jääva katastriüksuse kasutamine on võimalik sarnaselt nagu enne äralõike teostamist (tootmismaa, alternatiivse kasutusena põllumaa). 3.8 Vara kestlikkus Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus. Kinnisvara kestlikkuse all mõistetakse sihipärast kinnisvaraarendust, mis tagab kinnisvara kasutamise kvaliteedi parandamise kooskõlas kestliku arengu põhimõtetega. Kestlikkuse kontekstis arendatud kinnisvara eesmärkide oluline tunnus on suund püsivuse ja jätkumise kindlustamisele, kasutades ressursse säästlikult ning vähendades tegevuskulusid (EVS 875-10). Kinnisvara kestlikkuse tagamiseks vajalikud põhimõtted on jaotatud viide rühma, hõlmates maastikku ja krunti; vett; energiat, kütet ja atmosfääri; materjale ja ressursse; hoone sisekeskkonna kvaliteeti. Keskkonna mõistlikuks kasutamiseks on vajalikud järgmised aspektid: • kulude vähendamise lahendused ja vahendid, mis annavad parimaid tulemusi kestlikkuse tagamiseks; • sünergiline seos ehitise osade ja elementide vahel, mis tagaks nende polüfunktsionaalsuse; 16 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  • niisuguste võimaluste aktsepteerimine, et kestlikud strateegiad võivad esitada väljakutse traditsioonilistele esteetilistele normidele ja luua nende asemel uusi; • ehitised, mis võimaldaksid kohandamist kiiretele muutustele, sh ebastabiilsed energia ja muude ressursside hinnad; • ehitiste paigutamine selliselt, et võimaldada vee- ja energiasüsteemide, krundi pinna ja ruumi ning transpordi ühine paindlik kasutamine; • niisuguste kulutuste eelistamine, mis vähendavad nõudlust energia, vee ja materjalide järele; • kestlike meetodite teadvustamine üldsusele; • hooldamise strateegiate arendamine, mis kindlustavad kõikide süsteemide optimaalse toimimise; • kestlikkuse strateegiate, vahendite ja indikaatorite regulaarne ümberhindamine. Hinnatav vara on hoonestamata ja hoonestamata maade puhul kestlikkust ei analüüsita. 4. TURUÜLEVAADE 4.1 Majandusülevaade6 PROGNOOS. Majanduse elavnemine tuleb suurema riigivõla hinnaga Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on Eesti majandus taastumas. 2026. aastal toetavad majanduse elavnemist eelkõige välisturgude kosumine ja riigipoolsed sammud. Tulumaksumuudatused jätavad inimestele rohkem raha kätte ja riigi kulutuste kasv suunab Eesti majandusse täiendavat raha. Eesti majanduse väljavaadet parandavad ka alanenud intressimäärad, hea ligipääs pangalaenule ja aeglustuv hinnatõus. 2026. aastal kasvab Eesti majandus prognoosi kohaselt 3,6% ja eelarvestiimuli taandudes aeglustub majanduskasv 2028. aastaks 2,5%ni. Majanduse väljavaadet varjutavad siiski endiselt keeruline geopoliitiline olukord ja ebakindlus tuleviku suhtes, seal hulgas teadmatus, millised lahendused leitakse taastamaks riigi rahanduse kestlikkus. Valitsemissektori eelarve läheb järgmisel aastal suurde puudujääki. Pandeemiaaegset ehk 2020. aasta eelarveseisu välja jättes kujuneb järgmise aasta puudujääk viimase kolmekümne aasta suurimaks. Eelarvetasakaalu halvenemise peamised põhjused on tulumaksusüsteemi muutmine ja kaitsekulude suurenemine üle 5% SKPst, millest arvestatav osa kulub impordiks ja seetõttu kohaliku majanduse elavnemisse ei panusta. Praegu teadaoleva info põhjal püsib puudujääk ulatuslik kogu prognoosiperioodi vältel ehk kuni 2028. aastani. Lühiajaliselt mõjub majanduskasvule ergutavalt see, et riik kogub vähem makse ja suurendab oma kulutusi. Samas kasvavad püsivalt nii riigi laenukoormus kui ka iga-aastane intressikulu. 2028. aastaks tõuseb laenukoormus eeldatavalt 31,5%ni SKPst ja intressikulu u 400 miljoni euroni ehk kahekordseks tänavusega võrreldes. Mida kaugemale lükatakse eelarve tasakaalu taastamine ja riigi laenukoormuse stabiliseerimine, seda keerulisemaks see muutub. Riigieelarve tasakaalu suunas liikumisega kaasneks ajutiselt tagasihoidlikum majanduskasv. Hinnatõus aeglustub järgmistel aastatel. 2026. aasta alguseks taandub inflatsioonist mootorsõidukimaksu mõju ja aasta keskpaigas kaob hinnakasvunäitajast aasta varem kehtima hakanud käibemaksutõusu mõju. Samal ajal kandub toidutoormete odavnemine üle jaehindadesse ja toiduainete kiire kallinemine lõpeb. Senist teenuste hoogsat hinnatõusu aitab edaspidi leevendada palkade vaoshoitum kasv. Kuigi suurenev eelarvestiimul ja sellest tulenev sisenõudluse hüppeline kasv põhjustavad täiendavat inflatsioonisurvet, maandavad seda tootlikkuse kiirenev kasv ja ettevõtete võimalus tõsta toodangu hinda sisendkulude kasvust 6 Allikas Eesti Pank seisuga 19.12.2025 17 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL aeglasemalt. Tarbijahindade tõus aeglustub tänavuselt 4,9%-lt 2,9%ni 2026. aastal ning 2,4%ni 2027. aastal. Tööturu väljavaade on majandusaktiivsuse suurenemise taustal hea. Kuna eelneva majanduslanguse ajal ei vähendatud töötajate arvu sama kiiresti kui tootmismahtu, saavad ettevõtted esialgu tootmist suurendada ilma uusi inimesi hoogsalt palkamata. Hõive kasvab 2026. aastal veidi, kuid jääb seejärel üsna stabiilseks. Töötus väheneb järk-järgult, ent seda peamiselt mitte hõive kasvu, vaid tööjõupakkumise vähenemise tõttu. Tööturul aktiivselt osalevate inimeste arvu vähendab rahvastiku vananemine, kuid üldine osalemismäär jääb nii möödaniku kui ka rahvusvahelises võrdluses siiski kõrgeks. Keskmise brutokuupalga kasv aeglustub, ent tulumaksusüsteemi muutmine suurendab inimeste netosissetulekut hüppeliselt. 2026. aastal tõuseb keskmine netopalk seadusemuudatuse tulemusel ligikaudu kaks korda kiiremini kui brutokuupalk ehk umbes 10%. Tänu hinnakasvu aeglustumisele paraneb inimeste reaalne ostujõud märkimisväärselt. Teisalt aitab tulumaksuseaduse muutus vähendada kulusurvet tööandjatele ja annab võimaluse taastada viimastel aastatel kannatada saanud kasumlikkust. Tööjõukulude osakaal loodavas lisandväärtuses on viimastel aastatel kasvanud ajaloolise maksimumi lähedale ning pööre selles ehk kasumiosa taastamine on oluline eeldus ettevõtete investeerimisvõime paranemisele. Laenu võtmise ja tagasimaksmise kulud jäävad laenuvõtjatele soodsaks. Turuootuste kohaselt on edasised muutused euriboris väikesed, kuid seni toimunud langus ja pankade suutlikkus laene anda toetab nii ettevõtteid kui ka majapidamisi. Erinevalt paljudest teistest euroala riikidest on valdav osa Eesti laenudest seotud lühiajalise ehk kuue kuu euriboriga ja pikemaks ajaks fikseeritud intresside osakaal on väike. Seetõttu on Euroopa Keskpanga intressilangetuste leevendav mõju jõudnud Eesti laenuklientideni märksa kiiremini ja toetab majanduse elavnemist ka järgmistel aastatel. 4.2 Hoonestamata äri- ja tootmismaade turuülevaade7 Hoonestamata tootmis-ja ärimaade tehinguid tehakse Järva maakonnas väga vähe. Kui tootmismaade tehinguid on üsna stabiilselt teostatud alates 2019 aastast (ca 8-14 tehingut), siis ärimaade osas on teatavat ebastabiilsust. 2025.a. oli ka hoonestamata tootmismaade tehingute arv oluliselt langenud, teostati kokku vaid 4 ostu-müügitehingut. Hoonestamata ärimaadega vaid 7 Maa- ja Ruumiamet, Lahe Kinnisvara 18 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 3 ostu-müügitehingut. Tehingute hinnad on ebastabiilsed ja sõltuvad paljudest teguritest. Kui kokku võtta viimase 4 aasta andmed, siis on võimalik välja tuua ka mõningane hinnastatistika. Ajavahemikul 2022-2026 (seisuga veebruar) on Järva maakonnas hoonestamata tootmismaadega teostatud kokku 39 ostu-müügitehingut, keskmise hinnaga 4,16 €/m2 ja mediaanhinnaga 1,67 €/m2. Keskmine müüdud kinnistu suurus oli 41 096 m2. Samal ajavahemikul teostati hoonestamata ärimaadega kokku 16 ostu-müügitehingut, keskmise hinnaga 21,64 €/m2 ja mediaanhinnaga 9,37 €/m2. Keskmine kinnistu suurus oli 5862 m2. Hoonestamata äri- ja tootmismaade ostu puhul on määravamaks elektriliitumise olemasolu, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi liitumispunktide asukohad, detailplaneering (ehitusõigus), asukoht, hea ligipääsetavus ja nähtavus, maaüksuse suurus. Eelistatumad on tootmismaa kinnistud suurusega kuni 3 ha ja ärimaa kinnistud suurusega vähemalt 3000 m2. See võimaldab vajadusel äritegevust laiendada ja manööverdamisruum suurematele veokitele on piisav. Tootmismaade puhul ei ole üle 3 ha suurused kinnistud funktsionaalsemad ja nende hoolduskulud on suuremad. Paide linnas on vaid üksikuid hoonestamata ärimaid, tootmismaad asuvad pigem äärelinnas väljakujunenud tööstuspiirkondades. Kuna hoonestamata maid on vähe, siis soetatakse ka amortiseerunud või kaasaegsetele nõuetele mittevastavate hoonetega maaüksuseid ja hoonestus lammutatakse. Hoonestamata äri- ja tootmismaad on siiski keerulisem osta, sest laenuandjad piiravad hoonestamata maa arendamiseks antavaid laene. Krediidiasutused eelistavad laenu anda sellistele maaüksustele, millel on olemas juba selge äriplaan ja soovitakse näha ka püstitatava hoone ehituseks väljastatud luba. Keskmine müügiperiood on äri- ja tootmismaadel kuni 12 kuud. Pikema müügiperioodiga on keskustest väljas ja kehva nähtavusega piirkonnas asuvad maaüksused. Pakkumiste vähesuse tõttu on maakonnasisestes linnades eelistatud kõik linnaosad, eelkõige siiski äärelinnas välja kujunenud tööstus- ja äripiirkonnad, kus on parem logistika. Paide äärelinnas on hoonestamata äri- ja tootmismaa kinnistuid olemas, kuid neid ei ole pakkumises. Tootmis- ja ärimaade osas on üsna keeruline hinnastatistikat välja tuua, kuna mitmed tehingud on maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil tegelikkusest madalama hinnaga teostatud. Paide linnas on nõudlus kõrgem hinnatasemel 5-10 €/m2, üksikud tehingud on toimunud ka hinnaga ca 22 €/m2. Enamasti on linnas 2000-4000 m2 suurused ärimaa sihtotstarbega maaüksused ja äärelinnades 1-2 h suurused tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Paide linnas ei esine äri- ja tootmismaadel olulist hinnavahet. Hinda kujundab planeeritav või olemasolev kasutusotstarve. Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind, €/m2 Tehingute Keskmine Aasta Sihtotstarve arv pindala, m2 Min Max Min Max Mediaan Keskmine 2018 tootmismaa 4 *** *** *** *** *** *** *** ärimaa 5 7 834 1 994 17 085 0,79 2,49 0,93 1,49 2019 tootmismaa 11 6 177 60 228 000 0,04 15,65 1,21 3,78 ärimaa 4 *** *** *** *** *** *** *** 2020 tootmismaa 8 14 401 1 500 28 115 0,06 1,94 1,02 0,95 ärimaa 1 *** *** *** *** *** *** *** 2021 tootmismaa 10 8 698 1 000 65 750 0,20 21,71 1,37 3,44 ärimaa 2 *** *** *** *** *** *** *** 2022 tootmismaa 14 4 993 100 360 000 0,01 61,97 1,61 5,89 ärimaa 5 6 751 9 900 169 008 1,20 51,35 11,26 17,45 2023 tootmismaa 12 62 171 200 197 425 0,53 2,59 1,67 1,60 ärimaa 2 *** *** *** *** *** *** *** 2024 tootmismaa 9 84 924 500 350 000 0,04 17,34 3,80 5,22 ärimaa 3 *** *** *** *** *** *** *** 2025 tootmismaa 4 *** *** *** *** *** *** *** 19 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Tehingu summa (eur) Pinnaühiku hind, €/m2 Tehingute Keskmine Aasta Sihtotstarve arv pindala, m2 Min Max Min Max Mediaan Keskmine ärimaa 3 *** *** *** *** *** *** *** 2026 tootmismaa 0 *** *** *** *** *** *** *** ärimaa 4 *** *** *** *** *** *** *** Tabel 1. Hoonestamata äri- ja tootmismaade hinnastatistika Järva maakonnas aastatel 2018-2026.a. Allikas: Maa- ja Ruumiamet, tehingute andmebaas (2023.a. andmed on seisuga 20.09) *** Tehingute hindasid ja pindala puudutavad andmed kuvatakse vaid juhul, kui on toimunud vähemalt 5 tehingut. Nõudlus Nõudlus hoonestamata äri- ja tootmiskinnistute vastu on tulenevalt keerulisemast majanduslikust olukorrast stabiliseerunud. Ettevõtted kaaluvad laienemise plaane rohkem. Järva maakonna turuolukorda on elavdanud Tallinna-Tartu-Luhamaa tee ehitus, mis piirkonna hinnataset hoiab või võib ka kasvatada. Eelistatakse kehtestatud detailplaneeringuga kinnistuid, et saaks koheselt ehitustegevusega alustada. Olulisemaks on muutunud hea juurdepääs ja tööjõu kättesaadavus (asukoht linnades/alevikes või nende vahetus läheduses). Pakkumisinfo Pakkumiste arv Järva maakonnas on pakkumisel 15 hoonestamata äri- ja tootmismaad. Pakkumiste hulgas on ka halvas seisus hoonetega maaüksuseid, mida eelkõige reklaamitakse kui potentsiaalseid krunte. Pakkumishinnad Ärimaade pakkumishinnad jäävad eelkõige vahemikku 7-20 €/m2, tootmismaade pakkumishinnad jäävad eelkõige vahemikku 2-6€/m2. Allikas: www.kv.ee Järgnevalt tuuakse välja www.kv.ee portaalist mõned kaudselt sarnased pakkumised sarnastest piirkondadest: Pakkumis- Pindala, Asukoht Hind, €/m2 Lisainformatsioon hind, € m2 Kahest kinnistust koosnevad maatulundusmaa Paide linn ja tootmismaa, millel asuvad endised Ca 47 Otiku küla 290 000 6,17 laudahooned, juurdepääs olemas, paikneb 000 Mihkle Tallinna-Tartu-Luhamaa maantee läheduses, elekter olemas, kaev kinnistul. Hoonestamata ärimaa, madalhaljastus, tehnovõrgud puuduvad, detailplaneering Järva vald kehtestatud (lubatud ehitada ärihoone, lubatud Imavere küla 6400 1013 6,32 suurim kõrgus 9 m, lubatud 3 korrust, Keskplats 4 ehitusalune pind 760 m2, täisehituse protsent 75%). Müügihind ei sisalda teede ega tehnovõrkude välja ehitamist. Hinnatav vara ei ole avalikus pakkumises. Rõhutame, et eelpool toodud varade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et hinnatud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda hinnatud tulemuse täpsust. 20 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 4.3 Müügitehingud Võrdlustehingute valikul lähtutakse sellest, et analüüsitav vara oleks eri võrdluselementide osas hinnatava varaga võimalikult sarnane ja et müügi- ja/või üüritehing oleks teostatud vaba turu tingimustes väärtuse kuupäeva suhtes võimalikult hiljuti ja sarnases turusituatsioonis. (EVS 875- 11:2020 p.5.3.1) Hindajale on teada alljärgnevad ostu-müügi tehingud, mis on toimunud vabaturu tingimustes ning mis vastavad järgmistele tunnustele: • Kinnistu on hoonestamata äri- või tootmismaa. • Asukoht Järva maakonnas või sellega sarnases piirkonnas. • Tehingu toimumise aeg 2022-2026.a. • Asjaõiguslik ostu-müügitehing. Tehingu Kinnistu Jrk Asukoht aeg Hind, € suurus, m2 Kirjeldus Ärimaa 100%, madalhaljastus, korrapärase kujuga, elektriliitumine 40A, Järva 34 000 kanalisatsioonitrass välja maakond 1 Juuli 2025 (5,40 6297 ehitatud, kinnistul asub halvas Paide linn €/m2) seisukorras hoonestus Tarbja küla (kauplusehoone, kivi- konstruktsioonil, ehitisealune pind (1080 m2) Tootmismaa 100%, krundi piiril Pärnu vee- ja kanalisatsiooni 80 000 maakond November liitumispunkt, elektriliitumine 2 (5,54 14 436 Tori vald 2025 2 puudub (ampritasu põhine), €/m ) Sauga alevik detailplaneering kehtestatud (tootmismaa). Tootmismaa 85%, ärimaa 15%, juurdepääs üle naaberkinnistu, peamiselt korrapärase kujuga, Järvamaa 95 000€ detailplaneering kehtestatud 3 Paide linn Mai 2023 (7,02 13 536 (lubatud täisehitus 10%, lubatud Paide linn €/m2) ehitada 4 ühekorruselist ehitist maksimaalse katuseharja kõrgusega 6m), tehnovõrgud puuduvad Ärimaa 100%, juurdepääs hea, Järva 66 240€ korrapärase kujuga, maakond Oktoober 4 (11,1 5982 detailplaneering kehtestatud, Paide linn 2021 €/m2) tehnovõrkude kohta andmed Mäo küla puuduvad Viljandi Tootmismaa 100%, juurdepääs hea, maakond 139 500€ korrapärase kujuga, 5 Mai 2021 21 788 Viljandi linn (6,4 €/m2) detailplaneering kehtestamata, Raua tn tehnovõrgud puuduvad Allikas: Maa- ja Ruumiameti ja LAHE Kinnisvara tehingute andmebaas 21 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 4.4 Turustatavuse analüüs Turustatavuse analüüs on protsess, mille käigus uuritakse, kuidas konkreetne kinnisvara neeldub, st kui pika aja jooksul vara müüakse või renditakse oodatavates turutingimustes. See põhineb hinnatava vara turusegmendi turu-uuringul. Turustatavuse analüüs lisab turuanalüüsi kasutajate turu dimensiooni, uurides seega nõudluse ja konkureeriva pakkumise vahekorda hinnatava vara turusegmendis objektiivsemalt. EVS 875-10. Äralõige suurusega 851 m² ei ole eraldi seisvana võõrandatav ning on ebalikviidne, mistõttu on välja toodud katastriüksuse kui terviku turustatavuse analüüs. Vara lõppkasutajad ja neid Eelkõige ettevõtted, kes soovivad piirkonnas oma äri- või iseloomustavad tunnused tootmistegevust teostada. Kas hinnatav vara rahuldab Rahuldab vähesel määral, nõutud on tehnovõrkudega turusegmendi nõudeid maaüksused, millele on ligipääs kõvakattega teelt ning millel on ehitusõigus. Hinnataval varal puuduvad tehnovõrgud ning detailplaneering ei ole kehtestatud. Kui suur osa soovib ja on Suurem hulk soovib, suurem hulk ettevõtteid on võimeline võimeline hinnatavat vara soetama. soetama Konkureeriv pakkumine turul Konkureerivaid pakkumisi on turul sarnaste varade näol vähe, nõudlus sarnase vara järgi on olemas. Sarnaste varade arenduse Sarnases piirkonnas puuduvad, pakkumises üksikud tootmis- ja maht ärimaad. Konkureeriva pinna turule Hindaja hinnangul on sarnaste varade turule lisandumine ka tulek tulevikus tõenäoline. Müügiperiood Keskmine, vastavate varade sektoris kuni 9 kuud. Prognoositav müügiperiood on vastava turusegmendi jaoks tavapärane. Missugused on oodatavad Sarnaste varade hinnad püsivad stabiilsena. müügihinnad Alternatiivsed kasutused Hinnatava kinnistu alternatiivne kasutus on põllumajanduslik kasutus. Väärtuse kuupäeval on vara koormatud põllumajandusliku rendilepinguga ning maaüksus on haritud. 22 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL 5. HINDAMINE 5.1 Vara parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1). Eksperthinnangu koostaja on seisukohal, et arvestades hinnatava vara: - õiguslikult lubatud (maaüksuse sihtotstarve tootmismaa, detailplaneeringut ei ole kehtestatud, üldplaneeringus ette nähtud maakasutus vastab sihtotstarbele), - füüsiliselt võimalikku (hinnatavat maaüksust kasutatakse küll põllumajanduslikul eesmärgil, kuid tootmismaana kasutamine on võimalik). - vajalikult põhjendatud (piirkonnas on analoogsete varade järele nõudlus olemas) - finantsmajanduslikku otstarbekust (alternatiivseks kasutuseks on põllumajanduslik kasutus, kuid vara paikneb tiheda liiklusega maantee kõrval, kus nõudlus tootmisotstarbelise vara järgi on olemas), on hinnatava vara parimaks kasutuseks kasutus tootmismaana, mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse. Hinnatava varaga analoogsed varad ostetakse tervikuna omakasutusse või arenduslikul eesmärgil. Katastriüksuse jagamise potentsiaal on olemas, kuid tulenevalt paiknemisest hea ligipääsetavusega kohas, siis suuremad maaüksused on nõutumad (võimaldavad ettevõtetel laieneda). 5.2 Hindamismeetodi valik Hindamismeetodi(te) valik ja rakendamine sõltub hinnatavast väärtusest, turu ja varaga seotud tingimustest, kasutada olevatest andmetest. Kõige olulisem lähtepunkt on hinnatav väärtus. Kui tegemist on turuväärtusega, võib üldistatult öelda, et põhinedes turuinfol, on iga meetod võrdlev meetod ja selliselt leitud tulemus kajastab turu hinnangut vara väärtusele. Turuväärtuse hindamisel määrab meetodi eelistuse viis, kuidas varaga vabal turul kõige tõenäolisemalt kaubeldakse ja millisel eesmärgil (omakasutus või renditulu teenimine) vara kõige tõenäolisemalt soetatakse. Hindamismeetodid (Valuation Approach) on ühe või mitme konkreetse hindamismeetodi kasutamisel põhinev väärtuse hindamise üldisem viis ehk käsitlus. Kinnisvara hindamise kolm põhimeetodit on — turupõhine käsitlus ehk võrdlusmeetod (Sales Comparison Approach), — tulupõhine käsitlus ehk tulumeetod (Income Approach), — kulupõhine käsitlus ehk kulumeetod (Cost Approach). Hindaja kasutab hindamisel ühte kuni kolme hindamismeetodit (või nende kombinatsioone). Mitme meetodi rakendamisel saadakse tavaliselt mitu eri tulemust, mis kohandatakse hindamistulemuseks kaalutlemise teel. Käesoleval hetkel on tegemist varaga, kus on valdavaks kauplemisviisiks müügiturg (mitte üüriturg) ning taolisi varasid ostetakse peamiselt omakasutusse, mistõttu on hindamisel kasutatud võrdlusmeetodit. 23 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL Tulumeetodit ei kasutata seetõttu, et sarnased varad on valdavalt omakasutuses ja renditurg taoliste varadega on piirkonnas välja kujunemata. Võrdlusmeetodi olemus Võrdlusmeetod (sales comparison approach) põhineb analüüsil, mille alus on hinnatava vara võrdlus sarnaste müüdud varadega. Võrdluse käigus korrigeeritakse müüdud varade hindu, pidades silmas tehingust ja varast tulenevaid erisusi, ning leitakse hinnatava vara väärtus. Turuväärtuse hindamisel on meetodi aluseks asenduspõhimõte: võimalik ostja ei ole valmis maksma vara eest rohkem kui sarnaste varade eest tavaliselt turul makstakse. Turuväärtuseni jõutakse võrdlusmeetodi rakendamisel juhul, kui võrdlemisel aluseks olevad tehingud on tehtud vaba turu tingimustes ja võrdluse käigus toimuv erisuste arvesse võtmine tugineb turuinformatsioonile. Võrdlusmeetodi rakendamine eeldab piisava hulga sarnaste varade olemasolu, seejuures peavad olema tagatud vabad turusuhted, turg peab olema aktiivne ja läbipaistev. Vaid siis on võimalik jälgida turutrende, analüüsida väärtust mõjutavaid tegureid ja luua väärtuse mudeleid. Võrdlusmeetod on eelistatuim nende varade hindamisel, mida tavaliselt ei osteta tuleviku rahavoo eesmärgil. Meetod on sobilik eelkõige selliste varade hindamisel, mida omanik kasutab ise ning mis tavaliselt ei ole seotud õiguste ja kohustustega, mille mõju väärtusele on kohandamise võtete kaudu keerukas iseloomustada. (EVS 875-11) Äralõike hüvitamisele kuuluva tasu hindamisel oleme lähtunud KAHOS § 12 lõikest 4 ja EVS875- 12 punktist 6.4.1. KAHOS § 12 lõikest 4: Kui omandamisele kuuluv kinnisasjast tehtav äralõige on iseseisvalt kasutatav, hinnatakse äralõiget kui võimalikku müügiobjekti. Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav, on hindamise aluseks kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemine, mis on põhjustatud kinnisasjast tehtavast äralõikest ja ümbritseva keskkonna muutusest. EVS 875-12 punkt 6.4.1: Kui äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav ja vabal turul kaubeldav, hinnatakse kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemist. Üheks selliseks võimaluseks on hinnata esmalt kinnisasja turuväärtus enne äralõike tegemist ja lahutades seejärel sellest kinnisasja turuväärtus pärast äralõike tegemist. MÄRKUS Tüüpilisteks näideteks iseseisvalt mittekasutatavate ja vabal turul mittekaubeldavate varade osas on kitsad ribaja kujuga maaüksused, väikese pindalaga maaüksused, mida ei ole võimalik hoonestada ning mis ei oma mingisugust muud majanduslikult otstarbekat kasutuspotentsiaali. EVS 875-12 punkt 6.4.3 Olukordades, kus kinnisasja ja äralõike olemusest ning turuinformatsioonist tulenevalt ei ole kinnisasja kui terviku turuväärtuse vähenemist võimalik eraldi esitada (st hindamistulemus oleks eeldatavalt samasugune hinnates kinnisasja turuväärtust nii enne kui ka peale äralõike teostamist), on sõltuvalt kinnisasja ja äralõike olemusest lubatud kasutada äralõike hindamisel kinnisasja kui terviku või äralõikega enim seotud kasutusotstarbe kõlviku ühikuväärtust, sealjuures tuleb arvestada, et eriti suuremate varade puhul võivad nende eri osad olla turu kontekstis eri väärtusega ja nimetatud asjaolu tuleb hindamisel ka arvesse võtta. Hindamiskäigu kirjeldus: 1. Hindame katastriüksuse kui terviku turuväärtuse ja selle ühikhinna 24 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  2. Hindame äralõike hariliku väärtuse (aluseks katastriüksuse ühikuhind tulenevalt asjaolust, et äralõige ei ole iseseisvalt kasutatav ja vabal turul kaubeldav) 3. Hindame saamata jäävad tulud ja kaasnevad kahjud 4. Hindame hüvitamisele kuuluva tasu liites äralõike hariliku väärtuse, kaasnevad kahjud ja saamata jäävad tulud. 5.3 Hüvitamisele kuuluva tasu hindamine 5.3.1 Katastriüksuse turuväärtuse ja äralõike hariliku väärtuse hindamine Võrdluseks valitud varad8 Müügitehingute tabelis tehingud nr 1, 2 ja 3, mis sobivad eelkõige olemuselt ja suuruselt ja muudelt parameetritelt. Käibemaksu info Varade võrdlemisel oleme kasutanud tehingute lõpphindasid, kuna varaga kaubeldakse turul lõpphinna alusel. Võrdlusühik Tervikhind (€) kuna antud vara puhul kajastab see vara turuväärtust täpsemini. Võrdlusühik (comparison unit) on ühik, mille abil kohandamise võtteid kasutades leitakse vara väärtus võrdlusmeetodil. Tavaliselt on võrdlusühikuks ühik, mida kasutatakse turul kauplemisel, pidades silmas konkreetse toote, turusegmendi ja -piirkonna eripärasid (EVS 875-11). Toodud võrdlustehingute võrdlemiseks hinnatava varaga korrigeerime võrdlustehinguid iseloomustavaid parameetreid ehk võrdluselemente, mis on välja toodud allpool olevas tabelis. Võrdluselement on vara või tehingut iseloomustav näitaja, mille põhjal valitakse välja võrdlustehingud ja teostatakse kohandamine. Kohandamine on toiming, mille käigus selgitatakse välja võrreldavate tehingute ja varade erisused hinnatava vara suhtes võrdluselementide kaupa või vara kui terviku suhtes (EVS 875-11). Võrdluselementidena on valitud tegurid, mis enim mõjutavad vara turuväärtust. Muid parameetreid ei ole eraldi kohandatud, sest nende osas on hinnatav vara võrdlustehingutega samaväärne või vastav erinevus ei ole kohandamise täpsust arvestades selleks piisavalt oluline turuväärtuse mõju osas. Võrdluselemendid: Võrdluselemendi selgitus: Ajaline kohandus Võrreldaval perioodil ei ole hinnatavas turusegmendis toimunud hinnamuutust. Ajaldamine (time adjusting) on võrdlustehingu hinna kohandamine, võttes arvesse hinnatõusu või -langust, mis on toimunud võrreldava varaga tehingu toimumise ja väärtuse kuupäeva vahelisel alal. (EVS 875-11) Asukoha kohandus Enam hinnatud on linnades ja suuremates alevikes paiknevad elamispinnad. Samuti on oluline piirkonna maine, müratase ja taristu olemasolu ja selle kvaliteet. Kohandamisel on arvestatud nähtavust ja ligipääsetavust suurematelt maanteedelt. 2 Kinnistu pindala, m Suuremad kinnistud on turul nõutumad, ühikuhinna puhul on väiksema pindalaga kinnistute ühikuhind kõrgem ja vastupidi. 8 Müügitehingute tabel, p.4.4. 25 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Kohandamisel on arvestatud tehinguhindu ning piirkasulikkust. Teostatud on vastavad kohandused. Tehnovõrgud Tehnovõrkudega maaüksused on turul nõutumad. Kõige kulukam on elektriliitumine. Teostatud on vastavad kohandused. Detailplaneering, Kehtestatud detailplaneeringuga või väljastatud ehitusõigus projekteerimistingimustega maaüksused on nõutumad. Samuti eelistatakse ehitusloaga maaüksust (võimaldab kiiremat ehitustegevust, kuid ostjale on oluline ka projektis toodud lahendus). Võrdlusvaral nr 1 on halvas seisukorras hoonestus, mistõttu on enne ehitusõiguse realiseerimist vajalik investeerida. Antud asjaolu tõttu on kohandatud. Üldjuhul rakendatakse kohandusi täpsusega 5%, kuid kui turg seda toetab ja on võimalik rahalise arvutustega põhjendada, on võimalik rakendada ka kohandusi täpsusega, mis on väiksemad kui 5%. Võrdlustabel: HINNATAV VÕRDLUSTEHINGUD: VARA 1 2 3 Hindamisel Tehinguhind, €: lähtuti 34 000 80 000 95 000 Ühikuhind, €: ühikuhinnast 5,40 5,54 7,02 Tehingu aeg: mai.25 nov.25 mai.23 turuolukord ei ole turuolukord ei ole turuolukord ei ole Võrdlus oluliselt muutunud oluliselt muutunud oluliselt muutunud Ajaldamine: veebr.26 0% 0% 0% Ajaldatud hind €/m2: 5,40 € 5,54 € 7,02 € Asukoht: Järva vald Paide linn Tori vald Paide linn Imavere küla, Teeristi Tarbja küla Sauga alevik Paide linn Võrdlus halvem halvem nähtavus halvem Kohandus 20% 10% 10% Kinnistu pindala m2: 6297 14436 13536 Võrdlus väiksem väiksem väiksem Kohandus 62 500 -30% -20% -20% Elekter 40A, Puuduvad (trassid Puuduvad (trassid ja kanalisatsiooni- ja liitumispunktid liitumispunktid Tehnovõrgud trass välja ehitatud läheduses) läheduses) Võrdlus parem samaväärne samaväärne Kohandus Puuduvad -15% 0% 0% Ehitusõigus olemasoleva Detailplaneering, hoonemahu ehitusõigus ulatuses Kehtestatud Kehtestatud Võrdlus parem parem parem Kohandus Puudub -10% -20% -20% Summaarne kohandus: -35% -30% -30% Kohandatud hind, €/m2: 3,51 3,88 4,91 Kohanduste absoluutväärtuste summa: 75% 50% 50% Osakaal lõpphinnas: 100% 20% 40% 40% Kaalutud hind, €/m2: 4,22 0,70 1,55 1,97 26 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL Turuväärtuse hindamiseks on sobivaim kaalutud keskmine, kuna varasid on kohandatud erineval määral ning kaalumisel saab arvesse võtta kohandamisel tekkinud ebatäpsust. Kõige vähem kohandatud varale antakse suurem kaal ja kõige rohkem kohandatud varale kõige väiksem kaal. Hinnatava katastriüksuse (terviku) turuväärtuseks hindame seega: 4,22 €/m2 * 62 500 m2 = 263 750 €. Äralõige pindalaga 851 m2 ei ole iseseisvalt kasutatav ega võõrandatav, mistõttu maa väärtuse hindamisel on aluseks 62 500 m2 kinnistu väärtus 4,22 €/m2, sest need alad on ühesuguste omadustega. Äralõike harilik väärtus on seega: 851 m2 * 4,22 €/m2 = 3591,22 €. Hinnatud tulemus on selle turusegmendi jaoks tavapärasest madalama täpsusega, ±20%, tulenevalt otseste võrdlustehingute vähesusest. Tegelik turuväärtus võib eelneva protsendi piires erineda. Hinnatud turuväärtuse ühikuhind ei sisalda käibemaksu ja käibemaks ei lisandu. 5.3.2 Kaasnevate kahjude ja saamata jäävate tulude hindamine Hüvitamisele kuulub selgelt tuvastatud ja tõendatud otseselt kaasnev varaline kahju, mis on tekkinud kinnisasja turuväärtuse vähenemisega äralõike tõttu. Otseselt kaasnev varaline kahju hüvitatakse ühekordselt. Otseselt kaasneva varalise kahjuna käsitatakse eelkõige kinnisasja omanikule alles jääva kinnisasjaga seonduvat järgmist kahju: 1) ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, samuti muude parenduste kasutuks muutumine; 2) detailplaneeringu elluviimise võimaluse kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine; 3) metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine; 4) kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele juurdepääsu likvideerimine või pikenemine KAHOS Kinnisasja omaniku saamata jääva tuluna käsitatakse kasu, mida isik oleks tõenäoliselt saanud, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste tõttu, kui kinnisasja omandamist ei oleks toimunud. Piiratud asjaõigusest või rendi- ja üürilepingust tulenev saamata jääv tulu hüvitatakse kuni lepingu lõppemiseni, kui lepingu lõppemiseni on vähem kui aasta. Lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitatakse saamata jääv tulu ühe aasta ulatuses. Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 nr 22 Kinnisasja erakorralise hindamise kord § 32 lg 2 täpsustab, et saamata jääva tuluna ei hinnata kinnisasja omaniku äriplaanide realiseerimata jäämise eest loodetud äritulusid. Hindaja on omaniku esindajalt Martin Tammejuurelt saanud kirjalikult infot, et maaüksusest 6,11 ha on koormatud põllumajandusliku rendilepinguga. Rendisumma on 2026.a. kokku lepitud 212,73 €/ha/aastas ja leping on sõlmitud tähtajatult. Äralõike, suurusega 0,0851 ha, eest kujuneb saamata jääv tulu: 0,0851 ha * 212,73 €/ha/aastas = 18,10€ Hindajale esitatud andmete kohaselt muud saamata jäävad tulud puuduvad ja kaasnevat kahju ei teki. 27 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL Kinnistusraamatu andmetel on kinnisasi koormatud hüpoteegiga, seega võib kaasneda vajadus uue eksperthinnangu tellimiseks kui krediidiasutus seda nõuab. Sellisel juhul on tegemist kaasneva kahjuga ja eksperthinnangu tellimise kulu tuleb maaüksuse omanikule hüvitada. 5.3.3 Hüvitamisele kuuluv tasu kokku Äralõike suurusega 851 m² korral on hüvitamisele kuuluv tasu kokku ≈ 3609,32 € (kolm tuhat kuussada üheksa eurot ja kolmkümmend kaks senti) ehk ca 4,24 €/m² äralõike pindala kohta. Tasu koosneb katastriüksuse äralõike väärtusest (3591,22€), saamata jäävast tulust (18,10€) . Kaasnevaid kahjusid ei teki (v.a. kui tekib vajadus tellida uus eksperthinnang tulenevalt krediidiasutuse nõuetest). Hinnatud väärtus ei sisalda käibemaksu. Hinnatud tulemus on keskmise või keskmisest mõnevõrra madalama täpsusega, ±20%. Hindaja hinnangul on äralõike pindala suhteliselt väikese muutuse (+/-10%) korral hindamistulemus hinnatav sama ühikuväärtuse (€/m²) alusel eeldusel, et äralõike pindala suurenemisel ei teki täiendavaid kaasnevaid kahjusid ega ka saamata jäävaid tulusid. 28 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL LISA 1 FOTOD Katastriüksus ja äralõige 29 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL LISA 2 KINNISTUSRAAMATU VÄLJAVÕTE 30 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  31 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL LISA 3 KITSENDUSTE KAARDI VÄLJAVÕTE 32 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL VASTAVUSKINNITUS STANDARDISARJA EVS875 NÕUETELE • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Mitte keegi peale hindamisaruandes nimetatud isikute ei ole hindajat hindamistoimingus abistanud. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Hindaja: allkirjastatud digitaalselt Karin Lapp Vara hindaja, tase 7, tunnistus nr 169735 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi registreeritud eraekspert (kinnisvara hindamise alal) Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Tel: +372 512 4565 33 Eksperthinnang nr. 0054-26-VIL  Metsamaahalduse Aktsiaselts (registrikood 10052156) [email protected] Meie 06.04.2026 nr 8-3/25-079/17699-3 Pakkumine kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Transpordiamet esitas Teile 16.10.2025 kirjaga nr 8-3/25-079/17699-1 teate kinnisasja omandamise menetluse alustamisest. Teates nimetatud projekti realiseerimiseks on vaja Eesti Vabariigile Transpordiameti kaudu omandada Teile kuuluvast Teeristi kinnisasjast (Järva maakond, Järva vald, Imavere küla, Saeveski III kinnistu registriosa nr 1543236, Teeristi katastriüksuse tunnus 23401:003:1030, pindalaga 62478 m2), äralõige ligikaudse pindalaga 851 m2. OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine poolt koostatud hindamisaruande nr 0054-26-VIL alusel on leitud läbi katastriüksuse pinnaühiku väärtuse, äralõikele hüvitusväärtus, milleks on 4,24 eurot/m2. Juhul, kui olete nõus kinnisasja võõrandamisega, makstakse teile kui kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist (edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu on 20% tasust, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva aasta (eelneva nelja kvartali) keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk. Samuti lisandub eelnimetatud summadele ühekordne hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Tulenevalt eelnevast esitame pakkumise omandada äralõige Teile kuuluvast kinnisasjast, tasudes, kinnisasja eest vastavalt OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine poolt koostatud hindamisaruandele nr 0054-26-VIL, ümardatud KAHOS § 11 lg 6 kohaselt, järgnevalt: maa eest makstav tasu – 3 610 eurot. Kuna äralõike eest makstav tasu sõltub ruutmeetri hinnast, siis täpne maksumus selgub pärast mõõdistustööd. motivatsioonitasu – 1 673 eurot; Kokku 5 283 eurot. Lisaks täiendav hüvitis asjaajamisega kaasnevate kulude eest - 203 eurot igale omanikule. Tasu maksmine toimub notaris sõlmitud lepingu alusel. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Tasuga mittenõustumisel on Teil õigus esitada omapoolne võrdlevale hindamisaruandele tuginev pakkumine, misjärel asume läbi rääkima. Kui Te ei esita nimetatud pakkumuse kohta nõusolekut, on võimalik otsustada kinnisasja sundvõõrandamine. Kui kinnisasja (osa) omandamine ei toimu kokkuleppel, ei ole kinnisasja omanikul õigust KAHOS § 15 toodud motivatsioonitasule. Palume teiepoolset nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumusele 14 päeva jooksul teate kätte saamisest. Menetluse läbiviija kontaktid: Lembit Tuimets, telefon 501 8463, [email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lembit Tuimets maade projektijuht Lisa: Hindamisaruanne Lembit Tuimets 5018463, [email protected] 2 (2)