Elektrituruseaduse muutmise seadus

Justiitsministeerium 31.05.2024 nr 1-4/22/5818 Elektrituruseaduse muudatuse eelnõu Austatud ministrid Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu ja Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmise määruse eelnõu. Palume tagasisidet kolme nädala jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Elektrituruseaduse eelnõu 2. Elektrituruseaduse eelnõu seletuskiri 3. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ eelnõu 4. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ seletuskiri 5. Määruse „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lisa nr 2 Sama: Rahandusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teadmiseks: Elering AS, Elektrilevi OÜ Thérèse Liis Kilk, 625 6493 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 27.05.2023 Elektrituruseaduse muutmise seadus Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 39 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(21) Süsteemihaldur ei hüvita tootjale saamata jäänud tulu, välja arvatud käesoleva seaduse § 71 lõike 5 punktis 1 nimetatud tootja piiramisega seotud kulud, kui ta andis tootjale tootmise vähendamise korralduse § 40 lõikes 2 nimetatud alustel ja kõik muud võimalused olid ammendatud.“; 2) paragrahvi 61 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) otseliin rajatakse tootja elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadme liitumispunktist kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni või rannikutel mereparke võrguga liitvatest alajaamadest kuni 15 kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni;“; 3) paragrahvi 66 lõike 1esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Võrguettevõtja arendab võrku oma teeninduspiirkonnas viisil, mis tagab võimaluse järjepidevalt osutada õigusakti ja tegevusloa tingimuste kohast võrguteenust võrguga ühendatud ja tulevikus ühendatavatele tarbijatele, energiakogukondadele, tootjatele, liinivaldajatele ja võrguettevõtjatele, arvestades nende põhjendatud vajadusi, ning ühendada võrguga oma teeninduspiirkonnas asuva ja prognoositavalt tulevikus turuosalise rajatava nõuetekohase elektripaigaldise.“; 4) paragrahvi 66 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) Jaotusvõrguettevõtja konsulteerib võrgu arengukava koostamisel võrguühenduse kasutajate ja põhivõrguettevõtjaga, avaldab oma veebilehel koos võrgu arengukavaga konsultatsiooni tulemused ning esitab võrgu arengukava Konkurentsiametile. Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud ettevõtja esitab Konkurentsiametile lisaks arengukavale arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekirja ja nende ajakava.“; 5) paragrahvi 66 lõike 12 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) investeerimisprojektide, sealhulgas võrgu arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava;“; 6) paragrahvi 66 täiendatakse lõikega 142 järgmises sõnastuses: „(142) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud investeeringuprojektide nimekirja ja ajakava kooskõlastab Konkurentsiamet.“; 7) paragrahvi 68 lõige 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhtumit ei loeta elektrienergia või võrguteenuse ebaseaduslikuks tarbimiseks, kui turuosalise avatud tarne leping on katkenud ning kuni uue lepingu sõlmimiseni osutab talle avatud tarnet see võrguettevõtja, kelle võrguga on tema elektripaigaldis õiguslikul alusel ühendatud.“; 1 8) paragrahvi 71 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) vajalike muutuv- ja tegevuskulude katmine, mille hulka loetakse võrgupiirangutest lähtuvad tootja elektrienergia võrku sisestamise piiramisega seotud kulud;“; 9) paragrahvi 72 täiendatakse lõigetega 61–65 järgmises sõnastuses: „(61) Võrguettevõtjal on võrgu arenduskohustuse ajal õigus teha lisaks olemasoleva võrgulepingu täitmisele investeering, mis on vajalik võrguettevõtja prognoositud uue tootmis- ja tarbimissuunalise võimsuse liitmiseks või tarbimis- või tootmistingimuste muutmiseks võrgus. Sellise investeeringu võib teha ainult liitumisel võrguettevõtja olemasolevasse võrku olemasoleval pingeastmel või kui uue võrgu rajamise näeb ette investeeringute kava. Põhivõrgus loetakse olemasolevaks võrguks muuhulgas uus ehitatav alajaam, mis rajatakse olemasolevast õhuliinist maksimaalselt ühe õhuliini visangu kaugusele. (62) Võrgu arenduskohustusega seotud võrguettevõtja investeering võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasude hinna arvutamisel ja arvestatakse võrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka. (63) Liitumisel või tarbimis- või tootmistingimuste muutmisel võrgus, milleks kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud investeeringut, vähendatakse laekunud liitumistasu ulatuses esialgu võrguettevõtja võrgu arenduskohustuse hulgas võrguteenuse osutamiseks vajalikku ja põhivara hulka arvestatud kulu. Menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimistasu tagasi ei arvestata. (64) Põhivõrguga ühendamisel põhineb liitumistasu kulupõhisel hinnal, kuid olemasoleva põhivõrgu võrguga ühendamisel kehtib fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumistasu käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse kohaselt. (65) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus on fikseeritud liitumistasu suurus võimsuse lisamiseks 44 000 eurot megavoltampri kohta ja käesoleva seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud määruse lisas esitatud hinnakirjal põhinev tasu.“; 10) paragrahvi 72 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) liitumistasudest soetatud põhivara, kui see ei ole seotud käesoleva paragrahvi lõike 61 alusel soetatud põhivaraga;“; 11) paragrahvi 871 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline kohustatud maksma võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui tootmissuunaline liitumine toimub tegevusloaga võrguettevõtjate vahel või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Tagatis tagastatakse turuosalisele, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul või juhul, kui liitumistaotlust ei võetud menetlusse. Muul juhul tagatis tagastamisele ei kuulu.“; 2 12) paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Põhivõrguettevõtja ja tegevusloaga võrguettevõtja võib üles öelda tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingu tootmisvõimsuse ulatuses, milles tootmisseadet käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul võrku ei ühendata.“; 13) paragrahvi 871 lõiked 3–4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja reiting peab olema vähemalt investeerimisjärgu krediidireiting. Krediidiasutus, finantseerimisasutus või kindlustusandja võib tugineda lõikes 2 nimetatud garantii väljastamisel oma kontserni emaettevõtte krediidireitingule. (4) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood on päikesepaneelide paigaldamisel üks aasta, avameretuuleparkide paigaldamisel kolm aastat ja muude tehnoloogiate puhul kaks aastat alates liitumispunkti valmimise tähtajast või võrguettevõtja võrguühenduse ja kogu tootmissuunalise liitumisvõimsuse kasutamiseks vajalike liitumislepinguliste tööde valmimise lõpptähtajast, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub hiljem.“; 14) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 41–42 järgmises sõnastuses: „(41) Tootmise alustamiseks ettenähtud periood päikesepaneelide puhul võib olla pikem käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud perioodist, kui nende paigaldamine on seotud ehitusprojektiga, mille valmimine on päikesepaneelide paigaldamise eelduseks, ja seda ulatuses, mis on ehitusprojekti valmimistähtaeg liitumistaotluse esitamisel. (42) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tootmise alustamise ajapikendus ei või olla pikem kui kolm aastat.“; 15) paragrahvi 871 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat muuta ei tohi. Elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmiseks loetakse muu hulgas olukorda, kus liitumislepingus nimetatud võrguga ühendatav tootmisseade muudetakse ebaolulise ruumilise mõjuga ehitisest olulise ruumilise mõjuga ehitiseks planeerimisseaduse tähenduses.“; 16) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 51–52 järgmises sõnastuses: „(51) Tehnoloogia muutmiseks ei loeta liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiale muu tehnoloogia lisamist, kui sellega ei kaasne liitumislepingus sätestatud tootmissuunalise võimsuse suurendamine. (52) Liitumistaotluses nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogiat on lubatud muuta aladel ja juhtudel, kus riigikaitseliste piirangute tõttu ei ole lubatud liitumistaotluses näidatud tehnoloogiat rajada. Tehnoloogiat võib muuta, kui sellise tehnoloogia kasutamine ei ole vastuolus sellel alal kehtestatud riigikaitseliste piirangutega.“; 17) paragrahvi 871 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingujärgset tootmisvõimsust kasutanud, tasub liituja võrguettevõtjale alates nimetatud tähtaja saabumisest aasta möödumisel mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse iga järgneva aasta täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma 3 liitumislepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe megavoltampri kohta aastas.“; 18) paragrahvi 871 täiendatakse lõigetega 61–62 järgmises sõnastuses: "(61) Üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadme puhul rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu 30 protsendi ulatuses esimesel aastal ning 60 protsendi ulatuses teisel aastal, kui esimesel aastal kasutati liitumislepingujärgset tootmisvõimsust vähemalt 50 protsendi ulatuses. (62) Võrguettevõtja lükkab käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel kuni nimetatud põhjuste äralangemiseni, kusjuures tootja on kohustatud nimetatud põhjuste äralangemisest koheselt teavitama võrguettevõtjat. Tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel toimuvale tootmissuunalisele liitumisele.“; 19) Paragrahvi 871 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(7) Tootmissuunalise võrgulepingu sõlminud turuosaline, kelle tootmisseade on olnud võrguga sünkroniseeritud, kuid kes ei ole viimase kahe aasta jooksul alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest vähemalt 95 protsendi ulatuses oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust kasutanud, tasub võrguettevõtjale mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse ulatuses tasu. Tasu rakendatakse esmase kaheaastase perioodi täitumisel, mil turuosaline ei ole kasutanud vähemalt 95 protsendi ulatuses kogu oma võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust. Tasu suurus on 38 000 eurot ühe kasutamata megavoltampri kohta aastas, mida võrguettevõtjal on õigus rakendada kord aastas või kuupõhise tasuna.“; 20) Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Tootmisvõimsuse suurendamisel, vähendamisel või võimsusest loobumisel enne tasu arve saamist rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud tasu proportsionaalselt seni võrgulepingus kokku lepitud võimsusega. Pärast esmase kaheaastase perioodi möödumist rakendatakse tasu lõikes 7 sätestatud suuruses iga järgneva aasta eest, kui turuosaline ei kasuta võrgulepingujärgset tootmissuunalist võimsust selle aasta jooksul. Tasu ei kohaldata tegevusloaga võrguettevõtjate vahel sõlmitud võrgulepingule.“; 21) paragrahvi 871 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(9) Kui tootmissuunalise liitumistaotluse esitamise ajaks ei ole turuosaline tasunud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses tagatist, ei võta võrguettevõtja liitumistaotlust menetlusse. Kui turuosalise esitatud tagatist ei ole võimalik enam pärast liitumistaotluse vastuvõtmist rakendada võrguettevõtjast sõltumatul põhjusel, siis sellega liitumismenetlus lõpeb või kaotab liitumisleping kehtivuse.“; 22) Paragrahvi 871 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses: „(91) Kui tootmissuunalise liitumis- või võrgulepingu sõlminud isik ei tasu tähtajaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 7 nimetatud tasu, ei ole võrguettevõtja kohustatud tagama turuosalisele liitumis- või võrgulepinguga kokkulepitud võrguühendust tootmissuunalise võimsuse ulatuses, mida turuosaline ei ole kasutanud. Võrguettevõtjal on õigus võrgulepingus ühepoolselt vähendada tootmisvõimsust või võrguleping tootmistingimuste osas üles öelda, kui võrgulepingujärgne tootmisvõimsus on jäetud kasutusele võtmata. Liitumispunktis vajaliku tootmissuunalise võimsuse taastamiseks esitab turuosaline uue liitumistaotluse.“; 4 23) paragrahvi 93 lõike 6 punkt 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15) annab käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud süsteemihalduri koostatud aruandele hinnangu oma aastaaruandes, arvestades seda, kas süsteemihalduri aruanne on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikli 30 lõike 1 punktis b nimetatud ühenduseülese võrgu arengukavaga;“; 24) paragrahvi 93 lõiget 6 täiendatakse punktiga 151 järgmises sõnastuses: „151) kooskõlastab käesoleva seaduse § 66 lõike 12 punktis 3 nimetatud võrgu arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekirja 30 päeva jooksul alates nimekirja esitamisest ning vajaduse korral annab soovitusi süsteemihalduri investeerimiskava muutmiseks;“; 25) paragrahvi 1113 lõiget 15 täiendatakse pärast sõna „möödumisest“ lauseosaga „iga järgneva aasta eest“; 26) paragrahvi 1113 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(16) Käesoleva seaduse § 871 lõikes 6 nimetatud tasu rakendatakse liitumislepingute suhtes, mille liitumislepingujärgne võrguühendus ja kõik tootmissuunalise liitumise kasutamiseks vajalikud liitumislepingukohased tööd on hiljemalt 2023. aasta 17. märtsi seisuga valminud. Paragrahvi 871 lõikes 4 nimetatud tähtaega arvestatakse alates 2023. aasta 17. märtsist ning tasu rakendatakse § 871 lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisest alates iga järgneva aasta eest.“; 27) paragrahvi 1113 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: (17) Seaduse jõustumise hetkel kehtivale põhivõrguettevõtjaga sõlmitud liitumislepingule, mille alusel ei ole tasutud liitumistasu kolmandat osamakset, rakendatakse fikseeritud liitumistasu käesoleva seaduse § 72 lõikes 61 sätestatud juhul, kui olemasolev liitumistasu on kõrgem kui fikseeritud liitumistasu. Vähendatava liitumistasu kulu arvestatakse pärast turuosalise liitumistasu vähendamist põhivõrguettevõtja võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka ja võetakse arvesse käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktides 3–5 nimetatud võrgutasu arvutamisel.“. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2024 Algatab Vabariigi Valitsus X. Y 2024. a nr XYZ Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 5  27.05.2024 Elektrituruseaduse muutmise seaduse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase seadusega muudetakse elektrituruseadust, et laiendada põhivõrguettevõtja (Elering AS), kuid ka teiste elektrivõrguettevõtjate suhtes arenduskohustuse ulatust, mis võimaldab eelkõige ülekandevõrgu arendamist ettevaatavalt Eesti riigi võetud 100% taastuvelektri eesmärgi täitmiseks aastaks 2030. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre (5322 9013, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Muudetakse elektrituruseadust (RT I, 02.05.2024, 5). Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eesti on energiamajanduse korralduse seaduse paragrahvi 321 lõikega 1 võtnud eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Seaduse eesmärk on selleks kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused peamiselt põhivõrgus arenduskohustuse laiendamiseks. Põhivõrguettevõtja hallatava elektrienergia ülekandevõrgu jaoks tähendab Eesti võetud eesmärk seda, et elektrivõrguga peab selle eesmärgi saavutamiseks kokku olema võimalik liita hinnanguliselt vähemalt 5500 MW tootmissuunalist võimsust. Praegune ülekandevõrk võimaldab toota umbes 3000 megavatti, juurde oleks vaja arendada võrgu vastuvõtuvõimsust ligikaudu 2500 MW ulatuses. Sel juhul on tagatud vähemalt kümne teravatt-tunnise tarbimise juures toota ka sama palju taastuvenergiat. Elektrivõrguga seotud investeeringute elluviimine on ajamahukas protsess, eriti uue ülekandetaristu, sealhulgas õhuliinide ja alajaamade planeerimine ja rajamine. Praegune elektrivõrguga liitumiste süsteem on jäämas kiirele arengule ette ja olukord tingib vajaduse hakata võrku ette arendama. Reeglina on nimelt kõrgepingeliinide ja alajaamade planeerimiseks ja ehitamiseks vaja rohkem aega, kui on maismaale rajatavate tootmisseadmete, nt tuule- või päikeseparkide ehitamiseks kuluv aeg. Samuti tuleb arvestada tootmisseadme liitumisprotsessi ajakuluga. Seetõttu tasub elektri ülekandevõrgu investeeringutega alustada tulevikku vaatavalt ja esimesed investeerimisotsused tuleks põhivõrguettevõtjal eesmärgi tähtaega silmas pidades vastu võtta juba 2025. aastal. Seega on seadusemuudatused vaja teha võimalikult kiiresti. 1 Kuna elektrivõrguga liitumise protsessi peamine puudus ning arendusi takistav asjaolu on seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust, on põhjendatud vajadus muuta võrguga liitumise protsess kiiremaks ja selgemaks, täiendades kehtivat põhivõrguettevõtja arenduskohustust ja kujundades ümber elektrivõrguga liitumise protsessi ning võrgutasu, sealhulgas põhivõrgu liitumistasu ülesehitust nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“. Seaduseelnõu koostamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktist 5, mis sätestab, et seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust ega muud olulist mõju. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu käsitleb elektrituruseaduse (edaspidi ELTS) muudatusi. Punktiga 1 muudetakse paragrahvi 39 lõiget 21, täpsustades, et juhtudel, kui võrgupiirangutest lähtudes tuleb tootjat piirata põhjusel, et süsteemihaldur ei ole jõudnud vastava tootmisvõimsuse täismahus võrguga liitmiseks vajalikke võrgu täiendusi viia lõpuni ja võrgus tekib ülekoormus, tuleb süsteemihalduril tootjale hüvitada saamata jäänud tulu.Muudel juhtudel süsteemihaldur tehnilistel põhjustel või süsteemi varustuskindluse tagamiseks antud tootmise piiramise korralduste tõttu saamata jäänud tulu ei hüvita. Punktiga 2 täiendatakse paragrahvi 61 lõike 1 punkti 1, et oleks selgem, et otseliini rajamise kaugust arvestatakse mitte tootmisseadmest (nt tuulikust) endast, vaid selle tootmisseadme liitumispunktist võrguga, kuna tehniliselt ei ole mõistlik tootmisseadme juurest otseliini rajada. Lisatakse täpsustus võtmaks arvesse seda, et meretuuleparkide puhul on elektrienergia toodang märkimisväärselt suurem tavapärase elektrijaama toodangust ning eelduslikult seega ka otseliini kaudu varustatav tööstusobjekt mastaapsem. Sellisele tööstusobjektile (eriti rannikualal, kus võib esineda planeeringulisi, keskkonnakaitselisi, ruumilisi jt piiranguid) sobiva asukoha leidmine võib osutuda keerukamaks ning see õigustab otseliini rajamisele suurema lubatava vahemaa kehtestamise. Punktiga 3 muudetakse paragrahvi 66 lõike 1 esimest lauset, et täpsustada ja suurendada elektrivõrguettevõtjate arenduskohustuse ulatust. Arenduskohustuse mahtu lisatakse võrguettevõtjate prognooside järgi tulevikus põhivõrguga ühendatavad elektripaigaldised eelkõige selleks, et toetada taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu ja kiirendada nende liitumismenetlust. Sellega tekib nii põhivõrguettevõtjale kui ka teistele elektrivõrguettevõtjatele selgemalt kohustus võrku arendada mõistlikus ulatuses tuleviku võimalikke elektripaigaldisi arvestavalt ning samal ajal ka õigus nendega seotud kulude osaliseks lülitamiseks võrguteenuse hinda. Punktiga 4 täpsustatakse paragrahvi 66 lõiget 10 selliselt, et juhul kui jaotusvõrguettevõtja on kohustatud esitama võrgu arengukava ning sealjuures täidab arenduskohustust, on ka jaotusvõrguettevõtjal nagu põhivõrguettevõtjal kohustus esitada Konkurentsiametile investeerimisprojektide nimekiri ja ajakava nende põhjendatuse hindamiseks. Punktiga 5 muudetakse paragrahv 66 lõike 12 punkti 3, täpsustades, et põhivõrguettevõtja koostatavas arengukavas tuuakse investeerimisprojektide hulgas ära ka arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide nimekiri ning nende ajakava. See annab Konkurentsiametile võimaluse hinnata arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide põhjendatust. 2 Punktiga 6 lisatakse paragrahvile 66 lõige 142, millega täpsustatakse Konkurentsiameti ülesannet arengukava arenduskohustusega seotud investeerimisprojektide kooskõlastamisel. Konkurentsiameti kooskõlastus tagab järelevalve võrguettevõtja arenduskohustuse käigus tehtavate investeeringute põhjendatuse üle. Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 68, kaotades lõike 11 punktid 1–2, mistõttu muudetakse lõike 11 sõnastust. Muudatus on vajalik, et täpsustada põhimõtet, mille järgi võrguteenuse osutamiseks ja elektrienergia tarbimiseks on vajalik kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava võrgulepingu olemasolu. Võrguettevõtjal ei ole alati võimalik vältida ELTSi § 68 lõike 11 punktides 1 ja 2 kirjeldatud olukordade tekkimist ja võrguühendust viivitamata katkestada, samuti ei ole ebaseaduslikku tarbimist alati võimalik kohe avastada, eelkõige elektrivarguste puhul. Ilma võrgulepinguta elektrienergia tarbimine ja teatud ulatuses selle eest tasumine näiteks pikemat aega kestvate õiguslike vaidluste puhul, aga ka otseste elektrivarguste puhul võimaldab justkui sellise olukorra legaliseerida ja lasta sel määramatu aja kesta. On esinenud juhtumeid, kus nendele sätetele viidates tahetakse näidata olukorra muutumist seaduslikuks. Ebaseadusliku tarbimise eest väljastatud arved tuleb tähtajaks tasuda igal juhul ning ainuüksi arvete tähtaegne tasumine ei tohiks muuta ebaseaduslikku tarbimist seaduslikuks. Ka vähemalt kord kvartalis tegelikule tarbimisele mittevastava summa tasumine võrguettevõtjale ei tohiks kaasa tuua võrgulepinguta tarbimise muutumist seaduslikuks. Punktiga 8 muudetakse paragrahv 71 lõike 5 punkti 1 sõnastust, täpsustades muutuv- ning tegevuskulude määratlust. Muuhulgas kuuluvad võrguettevõtja muutuv- ning tegevuskulude hulka sellised kulud, mis on seotud võrgulepingu alusel elektrienergiat tootva elektripaigaldise (ajutise) tootmise piiramisega tehniliste võrgupiirangute tõttu. Tootja piiramisega seotud kulude võrgutasusse lülitamise eesmärk on tagada elektrivõrgu optimaalne arendamine ning tootjate kiire võrguga liitmine. Tootja piiramine ning sellega seotud kulude kompenseerimine võrgutasust annab võimaluse kaaluda kulukate võrguinvesteeringute edasilükkamist juhul, kui soodsam on tootja piiramise kulu kompenseerimine. Lisaks annab see võimaluse tootja liitmiseks võrguga enne kõigi täismahus elektrienergiat toota võimaldavate võrguinvesteeringute valmimist ning kiirendab tootjate põhivõrguga liitumist ja taastuvenergia eesmärkide saavutamist. Punktiga 9 lisatakse paragrahvi 72 lõige 61, mis piiritleb elektrivõrgu osa, mille ulatuses on põhivõrguettevõtjal õigus arenduskohustuse käigus investeeringuid teha. Selliseks võrgu osaks loetakse olemasolevat põhivõrku ning sellist uut põhivõrku, mis on võrguettevõtja planeeritud investeeringute kavas. Liitumiseks vajalik uus ehitatav alajaam loetakse olemasolevas võrgus asuvaks, kui see asub olemasoleva võrgu vahetus läheduses, s.o piiritletud maksimaalselt õhuliini ühe visangu pikkusega (visangu konkreetne pikkus meetrites sõltub näiteks liini pingeastmest, aga jääb 110–330-kilovoldiste õhuliinide puhul vahemikku 200–500 meetrit). Kõnealune säte võimaldab ära hoida majanduslikult ebamõistlikke võrguinvesteeringuid eeskätt olukordades, kus juba sõlmitud liitumislepingute ja tootmisseadmete rajamiseks algatatud planeeringute alusel ei ole tootjad huvitatud tootmisseadmete suuremahulisest rajamisest, kuid kas või ühe väiksema tootmisseadme liitumine tingiks võrgu ümberehituse suuremas mahus. Näiteks 150 MW tuuleelektrijaama ühendamine Nõva alajaama tingiks olemasoleva 110 kV võrgu asemel 330 kV võrgu rajamise, mis oleks põhjendatud vaid juhul, kui samas piirkonnas oleks rohkem potentsiaalseid tootjaid. Seda teades on põhivõrguettevõtjal võimalik vajalik investeering lisada investeeringute kavasse ning võimaldada tootjatel liituda fikseeritud hinnakirja alusel, sest vastasel juhul ei saaks tootja arvestada 330 kV võrku liitumisega arenduskohustuse raames. 3 Paragrahvi lisatakse lõige 62, mis sätestab, et põhivõrguettevõtja arenduskohustusega tehtud investeeringu kulu lisatakse võrgutasude hinna kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara hulka. Täpsemalt lisatakse mainitud kulu põhivara hulka võrguühenduse kasutamise tasu, edastamistasu ja võrguteenustega otseselt seotud lisateenuste tasude kujundamisel. Selliselt on põhivõrguettevõtjale tagatud vajalikud finantsvahendid arenduskohustuse täitmiseks. Paragrahvi lisatakse lõige 63, mis näeb ette võrgutasude kujundamisel võrguteenuse osutamiseks vajaliku põhivara vähendamise olemasolevasse võrku liitumise eest laekunud liitumistasu ulatuses. Põhivara vähendatakse selles liitumistasu ulatuses, mis ei ole menetlus-, toimingu- ja projektijuhtimise tasud, kuna need tasud kompenseerivad liitumisega seotud tegevuskulusid. Paragrahvi lisatav lõige 64 on volitusnorm, mille eesmärk on Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ lubada põhivõrguettevõtjal nõuda liitumistasu kulupõhisel või fikseeritud hindadel põhineval tasuskeemil. Volitusnorm võimaldab nõuda ka sellist liitumistasu, mis põhineb mõlema skeemi kombineerimisel. Paragrahvi lõike 65 lisamise eesmärk on kehtestada põhivõrgus uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus fikseeritud tasu ühikuhind ning täpsustada, et lisaks fikseeritud liitumistasule kehtestatakse fikseeritud hinnakiri liitumispunktide väljaehitamiseks. Fikseeritud liitumistasu maksumus on kujundatud, kasutades hinnangut, mis arvestab uute taastuvenergia võimsuste ühendamiseks vajalikeks võrgutugevdusteks tehtavate lisainvesteeringute maksumust, mis lisanduks 2024. aasta põhivõrguettevõtja investeeringute eelarves esitatud mahule. Selle järgi on investeeringute hinnanguline lisamaht 322 miljonit eurot ja hinnanguline täiendavate tootmisvõimsuste maht 3650 MVA. Keskmine lisainvesteering ühe megavoltampri kohta on hinnanguliselt 88 000 eurot. Kuna investeeringutega tugevdatakse osaliselt ka põhivõrku, mida on vaja piisava tarbimisvõimsuse tagamiseks, siis on eelduslik saadav kasu jagatud pooleks. Tarbijad panustavad investeeringutesse tarbimise tariifi ning tootjad liitumistasu kaudu. Kui eeldada, et 50 protsenti investeeringu maksumusest katab tootja, siis saab liitumistasuks ühe megavoltampri kohta arvestada 44 000 eurot. Punktiga 10 täiendatakse paragrahv 72 lõike 9 punkti 4 viitega arenduskohustuse raames soetatavale põhivarale, mis võetakse arvesse hinna sisse arvatava põhjendatud tulukuse ja põhivara kulumi arvutamisel. Punktiga 11 täiendatakse paragrahv 871 lõiget 1 ühe lausega selliselt, et säte kohalduks vaid tootmisseadme rajajale võrguettevõtjale liitumistaotluse esitamisel. Kohustus võimaldada võrguettevõtjate vahelise tagatise rakendamist olukorras, kus jaotusvõrguettevõtja peab tootmisseadme oma võrguga ühendamise tagajärjel taotlema tootmisvõimsust juurde võrguettevõtjalt, kellega tema võrk on ühendatud, ning see omakorda põhivõrguettevõtjalt, teeb tootja liitumisprotsessi kohmakamaks ning suurendab bürokraatiat võrguettevõtjate vahel. Võrguettevõtjate omavahelistes liitumistes ei saa võrguettevõtja tagada, et temaga liituv turuosaline omapoolsed kohustused õigel ajal täidab, kuid samas rakenduvad võrguettevõtjale seaduses sätestatud tagajärjed. Samuti on sellisel juhul tegemist liitumisega, kus ühe tootmisseadme võrguga ühendamiseks tasutakse tagatist mitu korda. Samas ei aitaks võrguettevõtjate omavaheline arveldamine kaasa seadusemuudatuse eesmärgile – hoida ära elektrivõrgu läbilaskevõimsuse broneerimine mitteperspektiivsetele liitumistele. Tagatise mittekohaldamine ei laiene seega suletud jaotusvõrguettevõtjate liitumistele tegevusloaga võrguettevõtjate võrguga seetõttu, et see võiks soodustada sellise olukorra teket, milles turuosalised esitavad liitumistaotluse suletud jaotusvõrguettevõtjana (mida ei ole 4 võrguettevõtjal taotluse vastuvõtmisel võimalik kontrollida) ning pärast liitumisprotsessi lõpuleviimist suletud jaotusvõrguettevõtjana tegevus lõpetatakse ja äritegevust jätkatakse elektritootjana, sest suletud jaotusvõrk võib ELTSi § 661 lõike 3 alusel olla ka üliväike eraldatud võrk, milles võrguettevõtja ja elektritootja võib olla üks ja sama isik. Välja jäetakse tekstiosa, mis vabastab tootja võrguettevõtjale tagatise võimaldamise kohustusest olukorras, kus liitumistaotluse esitaja on tasunud vähemalt 70% liitumistasust. Samuti jäetakse välja tekstiosa, mis lubab turuosalisel arvestada võimaldatud tagatist liitumistasu katteks juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluses märgitud tootmisseadmega elektrienergia tootmist, mille eelduseks on liitumislepingus ette nähtud tööde valmimine. Punktiga 12 lisatakse paragrahvi 871 lõige 11, millega antakse põhivõrguettevõtjale või tegevusloaga jaotusvõrguettevõtjale õigus üles öelda sõlmitud liitumislepingus kokkulepitud tootmisvõimsus ulatuses, mis võetakse tootmisseadme ühendamiseks, kuid mille liitumine ei realiseeru. Kuigi selliseid olukordi, kus on põhjendamatult suures ulatuses kasutamata võrguressurssi, ei teki võrguettevõtjate hoolsuskohustuse tõttu palju, on õigusselguse jaoks vaja määrata võimalused sellises olukorras toimimiseks. Punktiga 13 täiendatakse paragrahvi 871 lõiget 3, sest praktikas on osutunud probleemiks, et finantsasutuse kontserni kuuluvad Eestis tegutsevad filiaalid ei vasta lõikes seni sätestatud tingimustele, kuigi nende emaettevõtted vastavad investeerimisjärgu krediidireitingu nõudele. Seega täiendatakse sätet viisil, mis võimaldaks aktsepteerida liitumistaotluse esitanud turuosalisele väljastatud garantiikirja, kui Eestis tegutsev finantsasutus kuulub emaettevõte kontserni, mis vastab sätestatud krediidiasutuse tingimustele. Paragrahvi lõiget 4 täpsustatakse, et tagada õigusselgus. Uue sõnastuse järgi ei lühenda võrguettevõtja tööde ennetähtaegne valmimine liitujale lepingu sõlmimisel eeldatavat tootmisseadme ehitamise ja võrguga ühendamise tähtaega. Punktiga 14 lisatakse paragrahvi 871 lõige 41, millega võimaldatakse päikesepaneelide paigaldamiseks ja tootmise alustamiseks ette nähtud perioodi liitumistaotluse alusel pikendada kuni kolme aastani, kui nende paigaldamine on seotud ehitise valmimise tähtajaga. Sätte lisamise eesmärk ei ole võimaldada igasuguse ehitusprojekti viibimisega lükata päikesepaneelide kasutuselevõtmise tähtaega edasi, vaid üksnes põhjendatud juhtudeks, näiteks kui selle hoone, mille katusele on ette nähtud päikesepaneelide paigaldamine, ehitust ei ole võimalik lõpetada ühe aasta jooksul. Paragrahvi lõike 42 lisamisega määratakse kindlaks maksimaalne võimalik ajapikendus, mida on põhjendatud taotluse korral võimalik tootmise alustamiseks saada. Punktiga 15 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 5, millesse lisatakse selgitus selle kohta, mida lugeda tehnoloogia muutmiseks ja mida mitte. Seni oli sätte eesmärk kohustada turuosalisi liitumistaotluses märgitud elektrienergia tootmiseks tehnoloogia alusel tootmismoodul valmis ehitada, kuid kehtiv kord on välistanud tehnoloogia täiendamise võimaluse enne taotluses märgitud tootmisseadme kogu võimsuse ulatuses valmis ehitamist. Liitumistaotluse esitamise järel on oluline jätta võimalus tootmistehnoloogia täiendamiseks. Tulevikus planeeritavad arendused hõlmavad sageli nii salvestust kui ka muud tehnoloogiat, kuid taotluse esitamise hetkel ei pruugi olla kindel, kas ja milline lisatav tehnoloogia otstarbekam on. Kuna tootmistehnoloogiat täiendada ei võimaldatud, tähendas see turuosalistele arendatava tootmisseadme täiustamisel olulist ajakadu, kuna seda sai teha ainult pärast liitumisprotsessi lõppemist ning selleks oleks tulnud algatada uus liitumisprotsess. 5 Punktiga 16 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 51 eesmärgiga täpsustada olukorda, kus on tegemist hübriidmooduliga, mis hõlmab endas kas erinevaid tootmisvõimsusi või vastavalt tootmis- ja salvestusvõimsusi, samuti olukordi, mil taotletud tootmisvõimsusele soovitakse lisada salvestusvõimsust. Seadusesätte eesmärgiks on elektrivõrgu efektiivsem kasutus ning võimalike spekulatsioonide vältimine, seega on üldiselt eelduseks, et taotluses märgitud tootmistehnoloogia ehitatakse valmis ja võetakse kasutusele algselt soovitud ulatuses või loobutakse sellest. Paragrahvi lisatakse lõige 52 eesmärgiga soodustada maksimaalselt taastuvenergia tootmisvõimsuste arendamist ning võimaldada seda ka riigikaitseliste piirangutega aladel, kuid lähtudes seal kehtestatud nõuetest. Punktiga 17 muudetakse paragrahv 871 lõike 6 sõnastust täpsemaks, sest liitumisprotsessi vältel ei ole välistatud, et liitumistaotluse esitamise ja liitumislepingu sõlmimise järel võib toimuda sõlmitud liitumislepingu üleandmine või muudatusi äriregistris, mille tulemusel lepingu osapool muutub. Samuti lisatakse muudatused, et tagada õigusselgus ja tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu sätte ühene tõlgendamine selliselt, et tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu rakendub esmakordselt siis, kui turuosaline pärast lõikes 4 sätestatud tähtaja saabumist sellele järgneva aasta jooksul tootmissuunalist võimsust ei kasuta. Seni ei tulnud sättest välja, et tootmisvõimsuse kasutamata jätmise tasu ei ole ühekordne, vaid võrguettevõtja saab seda rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Võrguettevõtjatel tuleb klientidele arveid esitades kohelda neid võrdselt. Alakasutustasu rakendamiseks seatakse sättega tootmisvõimsuse kasutamise piir, milleks loetakse 95% liitumislepingujärgsest tootmisvõimsusest, mille mittekasutamisel kohaldub alakasutustasu maksmise kohustus. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimist, kui liitumislepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutel põhjustel (nt ebapiisavad tuule- või päikeseolud, mõõteseadmete mõõtemääramatus vms). Kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, teeb võrguettevõtja ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ning kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. Olulise muudatusena tuuakse lõikesse sisse asjaolu, et tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu ei rakendata tegevusloaga võrguettevõtjate vahelistes liitumistes. Jaotusvõrguettevõtja liitumisel põhivõrguettevõtjaga loetakse liitumisleping mõlema poolt täidetuks, kui on tagatud lepingus sätestatud võrguühendus ning ühendatavad elektrienergia tootmismoodulid on jaotusvõrguga ühendatud ja tootmissuunaline võimsus on kasutusele võetud. Jaotusvõrgu liitumisel põhivõrguga ei pruugi liitumispunktis tootmisvõimsus liikuda lepingus ette nähtud võimsuse ulatuses põhjusel, et jaotusvõrgus ühendatud tootmisseadmega toodetud elektrienergia tarbivad jaotusvõrgus tarbijad ära. Leping on niisiis mõlema poolt tähtajaks täidetud, kuid tarbimisest tingituna liitumispunktis ei pruugi lepingule vastavas ulatuses võimsus üle kanduda ning jaotusvõrguettevõtja peaks põhivõrguettevõtjale sellele vaatamata justkui tasuma tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu. Samuti ei saa jaotusvõrguettevõtja vastutada selle eest, et turuosaline tootmisseadmega lepingus sätestatud ulatuses elektrienergia tootmisega jaotusvõrgus alustab, kuid samas peaks sellega kaasnevaid rahalisi kohustusi kandma, mida ei saa pidada põhjendatuks. Võrguettevõtjate vahelistes liitumistes suureneb sellega bürokraatia. 6 Punktiga 18 lisatakse paragrahvi 871 lõige 61 eesmärgiga täpsustada alakasutustasu rakendamise tingimusi üle 100 MW netovõimsusega tootmisseadmete puhul. Paragrahvile lõike 62 lisamise eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal lükata edasi alakasutustasu rakendamist juhul, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. Sarnaselt eelmisele punktile teeb kaalutlusotsuse, missugused on tootjast sõltumatud põhjused, võrguettevõtja, ning hindab, kas tegemist on sõltumatu asjaoluga ja kui pikalt tasu mitterakendamist edasi lükata. Sarnane kaalutlusotsustusõigus kehtib ka paragrahvi lõigetes 4 ja 41 sätestatud tootmise alustamiseks ettenähtud tähtaja edasilükkamise suhtes tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel. Punktiga 19 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 7 selliselt, et enam ei kohalduks lõiked 6 ja 7 samal ajal selle liituja suhtes, kellel on sõlmitud ajutine liitumisleping ning kellele oleks seni kehtinud sõnastuse järgi sama perioodi eest tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendunud kahekordselt. Liitumislepingu sõlmimise järel ning tootmisseadme võrguga ühendamisele järgnevad võrgukatsetused ning võrguettevõtja hindab katseraporteid. Selleks sõlmitakse ajutine võrguleping, mis on liitumislepingu lisa. Liitumisleping lõpeb alalise võrgulepingu sõlmimisega, mis sõlmitakse pärast tootmisseadme sünkroniseerimist võrguga. Lisaks on seadusemuudatuse eesmärk vabastada elektrivõrgus broneeritud tootmissuunalist võimsust võrgulepingu sõlminud turuosaliste poolt, kelle tootmisseadmega elektrienergia tootmiseks on põhivõrguettevõtja taganud võrguühenduse, kuid kelle tootmisseadmeid ei ole võrku ühendatud, nende tootmisseadmetega ei ole alustatud või nendega jätkatud elektri tootmist, samal ajal on broneeritud võrgus oleva vaba võimsuse ressurssi. Varem anti mainitud turuosalistele tähtaeg võrgulepinguga tagatud tootmissuunalise võimsuse kasutuselevõtmiseks kahe aasta jooksul pärast muudatuste jõustumist, kuid seni on reguleerimata olnud kaheaastasele perioodile järgnev aeg. Muudatusega rakenduks pärast võrgulepingu sõlmimist kaheaastase perioodi möödudes lõikes 6 sätestatud tasu iga järgneva aasta eest, mil tootmissuunalist võimsust ei kasutata. Ka siin loetakse alakasutustasu rakendamise miinimumpiiriks 95% võrgulepingujärgsest tootmisvõimsusest. Tootmisvõimsuse kasutamise miinimumpiiri seadmine on vajalik, et vältida alakasutustasu maksmise kohustuse tekkimine juhul, kui võrgulepingujärgse tootmisvõimsuse kasutamata jätmine on tingitud kliendist sõltumatutest põhjustest (kaalutlusotsuse kliendist sõltumatute põhjuste hindamisel teeb võrguettevõtja). Punktiga 20 lisatakse paragrahvi 871 lõige 71 eesmärgiga täpsustada olukordi, kus turuosaline esitab enne tasu arve esitamise tähtaega taotluse tootmisvõimsuse muutmiseks või loobub oma tootmisvõimsusest, on võrguettevõtjal õigus esitada tootmisvõimsuse mittekasutamise eest tasu proportsionaalselt selle aja ulatuses, mil tootmisvõimsust ei kasutatud, lähtudes seni kehtinud võrgulepingujärgsest tootmisvõimsusest. Proportsionaalsuse all mõeldakse seda, et kui loobumistaotlus või tootmisvõimsuse muutmise taotlus esitatakse näiteks kuni üks kuu enne alakasutustasu arve esitamise tähtaega ehk aasta möödumist, esitatakse arve selleks hetkeks kogunenud summas, et turuosalistel oleks stiimul võimalikult varakult oma vajaminev liitumisvõimsus üle vaadata. Pärast tootja taotluse alusel võrgulepingus tootmisvõimsuse muutmist algab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu arvestusperiood uue võrgulepingu sõlmimise kuupäevast. Muudatuse eesmärk on seega tagada, et turuosalised võimalikult täpselt oma tootmisvõimsust prognoosiks, ning soodustada võimalikult kiiresti kasutamata jääva võrguressursi vabastamist. 7 Punktiga 21 muudetakse paragrahvi 871 lõiget 9 ja täpsustatakse, et sama paragrahvi lõike 1 alusel peab turuosaline tagatise tasuma liitumistaotluse esitamise ajaks ehk enne liitumislepingu sõlmimist, seega ei saa lõige 9 kohalduda pärast liitumislepingu sõlmimist. Samuti ei saa lõike 9 esimene lause kohalduda nendele liitujatele, kellega on juba sõlmitud võrguleping. Samuti aitab muudatus täpsustada olukorda, kus tagatisena kasutatud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantii kaotab võrguettevõtjale ettenägematutel põhjustel kehtivuse. Punktiga 22 täiendatakse paragrahvi 871 lõikega 91, mille eesmärgiks on sätestada alakasutustasu maksmata jätmise korral tingimused, millele tuginedes ja millises ulatuses võrguettevõtja ei ole kohustatud turuosalisele tagama lepinguliselt kokkulepitud võrguühendust. Samuti antakse seadusemuudatusega võrguettevõtjale võimalus võrguleping tootmistingimustes suhtes üles öelda või tootmisvõimsust vähendada, et oleks võimalik tagada optimaalne võrguressursside kasutus. Punktiga 23 täiendatakse paragrahv 93 lõike 6 punkti 15 põhivõrguettevõtja arengukava kohase arenduskohustusega seotud investeeringute kooskõlastamise protsessiga. Punktiga 24 lisatakse paragrahv 93 lõikele 6 punkt 151, mille järgi Konkurentsiamet kooskõlastab arengukava arenduskohustusega seotud investeerimisprojektid ning see kooskõlastus tagab järelevalve põhivõrgu arenduskohustuse käigus tehtavate investeeringute põhjendatuse üle. Arenduskohustusega seotud investeeringute protsessiga edasi liikumiseks on vaja arenduskohustusega seotud investeeringud kooskõlastada mõistliku aja jooksul. Punktiga 25 täpsustatakse paragrahv 1113 lõiget 15, et tuleks paremini välja asjaolu, et elektrituruseaduse § 871 lõige 4 sätestab tähtaja tootmisseadme võrguga ühendamiseks ning tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab rakendada selle perioodi eest, mil turuosaline pärast võrguga ühendamise tähtaega ei ole lepingus ette nähtud tootmisvõimsust kasutanud. Lisaks täpsustatakse, et võrguettevõtja saab tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Seni on sätet olnud võimalik tõlgendada viisil, justkui oleks tegemist ühekordse tasuga, kuid see on ekslik. Punktiga 26 muudetakse paragrahvi 1113 lõiget 16, et tagada õigusselgus juba kehtiva regulatsiooni rakendamisel. Uue sõnastusega kirjeldatakse selgemalt kehtivaid tingimusi, mille järgi loetakse võrguettevõtja poolt liitumisleping täidetuks ning millisest ajahetkest tuleb rakendada tootmissuunalise võimsuse mittekasutamise tasu. Samuti täpsustatakse tõlgendamisvigade vältimiseks sõnastust, et tegemist ei ole ühekordse tasuga, vaid tootmisvõimsuse mittekasutamise tasu saab pärast esmase tähtaja möödumist rakendada iga järgneva aasta eest, mil võimsust ei kasutata. Punktiga 27 lisatakse paragrahvile 1113 lõige 17, mille eesmärk on rakendussättena tagada uuele liitumise tasusüsteemile sujuvam ja õiglasem üleminek. Selleks luuakse leevendus nendele põhivõrguga liitujatele, kelle liitumislepingu täitmisel ei ole liituja jõudnud veel tasuda liitumistasu kolmandat osamakset. Sellisel juhul võimaldatakse liitujal üle minna nn fikseeritud liitumistasu skeemile juhul, kui kulupõhine liitumistasu osutuks liitujale kõrgemaks. Fikseeritud liitumistasule ülemineku otsustab liituja. Kirjeldatud üleminek aitab vältida põhivõrguga liitujate soovi enne seaduse jõustumist oma liitumistaotluse esitamisega oodata, et saada soodsamat liitumistasu, ja võimaldab liitumisprotsessiga ajaliselt varem alustada. See tagab ühtlasi kiirema tootmisvõimsuste ehitamise. 8 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega. 6. Seaduse mõjud Kavandatavad muudatused: võrguettevõtja, eelkõige põhivõrguettevõtja arenduskohustuse ulatuse laiendamine ning olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine Sihtrühmad: põhivõrguettevõtja Elering ja taastuvelektrijaamade arendajad, osa elektrienergia jaotusvõrguettevõtjaid. Sihtrühma suurus: sihtrühm on Eesti ainus põhivõrguettevõtja ja üks-kaks jaotusvõrguettevõtjat. Taastuvelektrijaamade arendajate arvu on raske määrata, sest muudatus mõjutab nii olemasolevaid kui ka võimalikke lisanduvaid taastuvenergiaettevõtjaid. Jaotusvõrguettevõtjate puhul oleneb mõju sellest, kas jaotusvõrguettevõtjal on arenduskohustus, kas ta koostab pikaajalist võrgu arengukava. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ja järeldus olulisuse kohta: 6.1. Sotsiaalne mõju Eesmärk on võimaldada põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrguga ühendamiseks taristuinvesteeringuid juba varem, enne konkreetse liitumistaotluse esitamist. Pikas perspektiivis mõjutavad tootmise tõttu tehtavad võrgutugevdused ühtviisi ka tarbimistingimusi positiivselt. Näiteks saavad tootmise liitmiseks tehtavatest elektrivõrgu tugevdamisega seotud investeeringutest kasu tarbijad, kui uuendatakse vananenud liinid, mida tuleks teatud ajal nagunii teha. Tõenäoliselt veelgi suurema võidu saavad tarbijad sellest, et taastuvelektril põhinev elektrisüsteem toob alla keskmise elektrihinna. Põhivõrguettevõtja arvutuste järgi tõuseks keskmise eratarbija võrguteenuse kulu aastases vaates suurusjärgus viis eurot. Võit madalamast elektrihinnast ületab seda lisakulu ilmselt mitmeid kordi. Muudatuste mõju on seega positiivne nii tootjatele kui ka tarbijatele. Just selle sünergia tõttu on seadusega ette nähtud võrgutugevduste kulude finantseerimise jagunemine võrdselt tarbijate (ülekandetasu) ja tootjate (liitumistasu) vahel. Sotsiaalne mõju on positiivne. 6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Riigi julgeolekule ning välissuhetele on taastuvenergia tootmise kiirendamine positiivne mõju, kuivõrd kiirema taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtmisega suureneb varustuskindlus ning väheneb riigi vajadus energiaimpordiks. Erinevate taastuvenergiavõimsuste lisandudes ja tehnoloogia arenedes, samuti salvestusseadmete kasutuselevõtmisega mitmekesistub ja täiustub Eesti energiasüsteem. Riiklikus energia- ja kliimakavas kirjeldatud meetmete põhjal on jõutud arusaamale, et riik peab tegema investeeringuid ka riigi energiajulgeoleku püsivaks tagamiseks. Ehk lisaks sellele, et meil on tulevikus piisavalt palju kohalikke taastuvelektrijaamasid, on vaja ka piisavalt tugevaid välisühendusi, et tagada ligipääs Euroopa elektrituru soodsatele energiaressurssidele ning nende hetkede jaoks, kui Eestis tuul ei puhu ja päike ei paista. Taastuvelektrit tootvate elektrijaamade jaoks on ühelt poolt vaja elektrivõrku arendada, kuid samal ajal paralleelselt ka uute välisühenduste ehitamist ette valmistada ning tagada juhitavate elektrijaamade olemasolu. 9 6.3. Mõju majandusele Eesmärgil kehtestada õigusraamistik taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise on majandusele pigem positiivne mõju. Eesti kliimaambitsiooni suurendamise võimaluste analüüsi andmetel on kliimaneutraalse Eestini vaja panustada nii era- kui ka avalikul sektoril, sh kõikidel ministeeriumidel, kohalikel omavalitsustel, valdkondadel ja füüsilistel ning juriidilistel isikutel, ning see eeldab muutusi nii tootmise kui ka tarbimise poolel. Taastuvenergiaga seotud tehnoloogiad on pidevas arengus, mis tähendab, et ka juba olemasolevad ja toimivad taastuvenergia lahendused on muutunud soodsamaks ning majanduslikult otstarbekaks, mis omakorda motiveerib isikuid taastuvenergiaga seotud lahendustesse investeerima nii energia tootmise kui ka tarbimise perspektiivis. Muudatus toob kaasa taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise ja on nii riigi kui ka ettevõtjate vaates olulise positiivse mõjuga. Muudatuse jõustumise järel võimaldatakse põhivõrguettevõtjal olemasoleva võrgu piires alustada Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks vajalike taastuvelektrijaamade võrku ühendamisega seotud taristuinvesteeringuid varem. Samuti võimaldatakse ka jaotusvõrguettevõtjatel võrku arendades mõistlikus ulatuses arvestada tulevikus potentsiaalselt tekkivate turuosaliste vajadusi. Täpsemalt – tehes seda juba enne liitumistaotluste laekumist, tagades nii valmisoleku ajaks, mil taastuvelektrijaama arendaja on valmis elektritootmist alustama Lisaks tuleb arvesse võtta Pariisi kliimakokkuleppes seatud eesmärke, mille kohaselt peavad liikmesriigid ELi direktiivi nr 2018/2001 järgi ühiselt tagama, et taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaal Euroopa Liidu summaarses energia lõpptarbimises aastal 2030 on vähemalt 32%. Tingimuste loomine teiste seas ülekaaluka avaliku huviga taastuvenergia projektidele, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, tagab riigile direktiivist tuleneva kohustuse täitmise ja annab ettevõtjatele suurema kindluse taastuvenergiaga seotud investeeringute tegemiseks. 6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Muudatustel on mõju elu- ja looduskeskkonnale ulatuses, kuipalju rajatakse Eestisse uusi taastuvenergiat kasutavaid elektrijaamu, mille tulemusel suureneb taastuvelektri tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti. 6.5. Mõju regionaalarengule Regionaalarengule avaldavad taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kiirema kasutamisele võtmise eesmärgid positiivset mõju uute tootmisseadmete kasutuselevõtuga piirkondades, mis on sobivad just taastuvenergia kasutamiseks, nt rannikualadel tuuleenergia tootmine. Luuakse võimalused maapiirkondades ning äärealadel ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime paranemiseks, millega kaasneb uute töökohtade loomine (näiteks taastuvenergia tootmisseadmete hooldus- ja halduspersonali vajadus). 6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Lisakohustus, mille seadus Konkurentsiametile kaasa toob, on nõue kooskõlastada põhivõrguettevõtja arengukavas välja toodud arenduskohustuse täitmisega seotud investeeringuprojektide nimekiri. Konkurentsiamet avaldab võrgu kümneaastase arengukava konsultatsiooni tulemused ja investeerimisvajaduse oma veebilehel ning jälgib arengukava rakendamist. Konkurentsiameti kooskõlastus tagab vajaliku järelevalve põhivõrgu arenduskohustuse raames tehtavate investeeringute põhjendatuse üle. Selle kohustuse täitmiseks tuleb võib olla suurendada Konkurentsiameti töötajaskonda. 10 6.7. Muu otsene või kaudne mõju Muudatus ei too kaasa olulist mõju põhivõrguettevõtjale. Liitumisprotsessi aeg kokkuvõttes küll lüheneb, kuid see ei mõjuta põhivõrguettevõtja tegevust määral, mis tooks kaasa mõju, mis vajaks lisatööjõudu. Kui praegu on võimalik taastuvelektritootmisvõimsust ülekandevõrgus kasutusele võtta 36–48 kuu möödudes I osamakse tasumisest, siis arenduskohustuse ulatuse laiendamise järel on võimalik taastuvenergia arendajal ülekandevõrku elektrienergiat toota juba 18–24 kuu möödudes I osamakse tasumisest, sest võrgutugevdusi ehitatakse ettevaatavalt, tuginedes planeeritud ja Konkurentsiameti heakskiidetud investeeringute kavale. Seega lüheneb liitumisprotsess ülekandevõrku kuni kolme aasta võrra. Kui ülekandevõrgu ehitus ei ole lõpuni valmis ning tootja elektritoodangut on vaja mingil perioodil piirata, on tootjale ette nähtud turuhinna kompenseerimine või kulu kompenseerimine ülekandetasust. Ülekandevõrguga liitujatele muutub liitumisprotsess selgemaks, sest liitumise hind on olemasolevas võrgus fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Avalduv mõju sihtrühmadele on positiivne. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamiseks lisakulusid ega -tulusid riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvele ei teki. 8. Seaduse jõustumine Seadusemuudatused jõustuvad üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISi kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekute esitamiseks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldise meilinimekirja kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 11  EELNÕU 27.05.2024 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 21 lõike 2 juhtlause sõnastatakse järgmiselt: „Turuosalise ja põhivõrguettevõtja sõlmitud liitumislepingu kulupõhised osamaksed jagunevad järgmiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti:“; 2) paragrahvi 21 täiendatakse lõigetega 5–8 järgmises sõnastuses: „(5) Elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu tasutakse põhivõrguettevõtjale liitumislepingu sõlmimisest 60 päeva jooksul. (6) Kui liitumisleping lõpeb enne selle täitmist liitujast tingitud põhjustel, siis elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu ja selle liitumise tarbeks võrguettevõtja poolt kantud tegelikke liitumisega seotud kulusid ei tagastata või peab liituja lisaks tasuma tegelikel kuludel põhineva liitumistasu. (7) Fikseeritud liitumistasu tagastatakse liitujale juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga. (8) Põhivõrguettevõtja kompenseerib võrgupiirangutest lähtudes tootmissuunalise võimsuse piiramise korral elektrienergia võrku andjale piiramise perioodi Eesti hinnapiirkonna börsihinna.“; 3) paragrahvi 24 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Võrgu arenduskohustuse täitmise kulusid jaotusvõrgus ei arvata liitumistasu hulka, kui võrguettevõtja on asunud arenduskohustust täitma enne liitumistaotluse esitamist. Lõpliku liitumistasu määrab võrguettevõtja liitumispakkumises.“; 4) paragrahvi 25 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uue võrguühenduse loomise eest võetavat liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu arvutades lähtub jaotusvõrguettevõtja selleks tehtavatest põhjendatud kulutustest ja põhivõrguettevõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 4–7 sätestatust. Liitumistasu või tarbimis- või tootmistingimuste muutmise tasu ja selle komponendid võivad põhineda keskmistel kuludel.“; 1 5) paragrahvi 25 täiendatakse lõigetega 4–7 järgmises sõnastuses: „(4) Uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus tasutakse elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumispunkti tasu käesoleva määruse lisas 2 esitatud hinnakirja alusel.“ (5) Uue tarbimisvõimsusega liitumisel või tarbimisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus arvestatakse liitumistasu käesoleva määruse lisas 2 esitatud hinnakirja alusel. Tarbimisvõimsuse suurendamisel pärast seda, kui tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul vähendatud, arvestatakse vähendatud võimsuse osale juurde võimsuse lisamise tasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu ulatuses. (6) Kui uus põhivõrguga liitumine või tarbimis- ja tootmistingimuste suurendamine toob kaasa liitumise asukohta, kuhu käesoleva sätte jõustumise hetkeks ei ole põhivõrku rajatud ja rajamine ei ole ette nähtud põhivõrguettevõtja kinnitatud investeeringute kavas või kui võrguga ühendamisel vähendatakse tarbimiskoha puhul rikkest põhjustatud ühekordset katkestuse likvideerimise aega kahe tunnini, arvestatakse liitumistasu elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatu kohaselt. Lisaks arvatakse liitumistasu hulka uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks ja sellisel liitumisel, sealhulgas olemasoleva põhivõrguga ühendatud kliendi tarbimis- ja tootmistingimuste muutmiseks, kõik need kulupõhised investeeringud, mis ei ole esitatud käesoleva määruse lisas 2. (7) Põhivõrguettevõtjal on õigus arvata liitumistasu hulka toimingu- ja menetlustasu elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt ning projektijuhtimistasu, mille suurus on 5 protsenti elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud tootmisvõimsuse suurendamise tasu määrast.“; 6) Määrust täiendatakse lisaga 2. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub elektrituruseaduse muutmise seaduse jõustumisega. Kaja Kallas Peaminister Kristen Michal Kliimaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 2. Liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel põhivõrguga või tarbimis- ja/või tootmistingimuste muutmisel põhivõrgus 2  27.05.2024 Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega muudetakse põhivõrguga liitumisel makstavate liitumistasude põhimõtteid liitujale paremini prognoositavaks ning täpsustatakse tingimused, mil loetake elektrienergia ja võrguteenuse kasutamist ebaseaduslikuks. Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets ([email protected]), energiatõhususe ekspert Thérèse Liis Kilk ([email protected]) ja nõunik Regina Hermandi ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Anna-Liisa Kotsjuba ([email protected]). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]). 1.1. Eelnõu eesmärk Eesti on võtnud endale eesmärgi katta 2030. aastaks summaarsest elektri lõpptarbimisest taastuvenergiaga vähemalt 100%. Mitme samaaegse seadusemuudatuse eesmärk on kiirendada taastuvenergiale üleminekut ja võimaldada Eesti riigil eelmainitud eesmärgi täitmine, luues eeldused põhivõrgu arenduskohustuse laiendamiseks. Põhivõrguga liitumise protsessi peamiseks puuduseks ning arendusi takistavaks asjaoluks on seni turuosaliste tagasiside põhjal investeeringute valmimise ajakulu ja eelnev teadmatus liitumistasu suurusest ja protsessi ajakulust. Põhivõrguga liitumise protsessi kiiremaks ja selgemaks muutmiseks on seega põhjendatud praegu kehtiva põhivõrguettevõtja arenduskohustuse täiendamine ja põhivõrguga liitumise protsessi ning võrgu-, sh liitumistasu ülesehituse ümberkujundamine nii elektrituruseaduses kui ka Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“. 1.2. Märkused Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määrus nr. 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ on kehtestatud elektrituruseaduse § 42 lõike 3 alusel. Vastav elektrituruseaduse redaktsioon hakkas kehtima 27.04.2019. Eelnõu on seotud menetluses oleva elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 käsitleb Vabariigi Valitsuse 14. veebruari 2019. a määruse nr 10 „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ muudatusi ning koosneb kuuest punktist. Punktiga 1 täiendatakse § 21 lõiget 2 sõnaga „kulupõhised“. Punktiga 2 täiendatakse § 21 lõigetega 5–8. 1 Lõige 5 näeb ette, et olemasoleva võrguga seotud liitumistasud tuleb maksta 60 päeva jooksul alates põhivõrguettevõtjaga liitumislepingu sõlmimisest. Olemasoleva võrguga seotud liitumistasud on kirjeldatud kehtiva määruse § 25 lõigetes 4–6. Liitumistasu tasumine 60 päeva jooksul ja mitte alles liitumise valmimisel on tingitud põhivõrguettevõtja arenduskohustuse raames juba tehtud investeeringutest ning sellest, et vähendada elektrivõrgu võimsuse broneerimise võimalust liitumislepingu täitmise perioodiks ilma kindla kavatsuseta võimsust kasutada. 2023. aastal jõustunud elektrituruseaduse muudatustega võeti tootmissuunaliste liitujate suhtes kasutusele tagatise nõue, mis aitas lahendada võrgu broneerimise probleemi. Seadusemuudatusega fikseeritud hinnale üle minnes ja maksetähtaja 60 päeva kehtestamisel on võimalik kaaluda vastavate liitumiste puhul eraldiseisvast deposiidist loobuda, kuna juba tasutav liitumismaksumus ja deposiidi maksumus on sarnases suuruses. Seega vastav tasu võiks aidata juba välistada võrgu broneerimise sama summa eest. Samuti on õigustatud liitumise maksumust küsida kohe liitumislepingu sõlmimisel, kuna võrguettevõtjale tekib kohustus võrku ette arendada ja võrgutugevduse kulutused on juba liitumise hetkeks tehtud ja läbilaskevõimsuse nn pudelikaela risk langeb võrguettevõtjale. Liitumistasu fikseerimisele üleminekul ja võimalikul deposiidikohustusest loobumisel tuleb tagada, et liitumistasusid liitumislepingu sõlmimise järel liitumislepingu peatamisel või lõpetamisel ei tagastata. Selline süsteem tagab, et arendajad taotlevad võrguga liitumist, kui nad on kindlad projekti teostatavuses. See aitab kaasa, et võrguinvesteeringud tehakse õigesse kohta ja õigetes mahtudes. Lõike 6 eesmärk on täpsustada liitumistasu tagastamise tingimusi liitumislepingu lõppemisel enne selle täitmist. Lõike 7 eesmärk on võimaldada liitujale tagastada fikseeritud liitumistasu juhul, kui liitumise käigus selguv liitumistasu tegelik suurus osutub üle kahe korra kallimaks võrreldes algselt liitumislepingus prognoositud liitumistasuga. Lõike 8 eesmärk on täpsustada elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõuga seaduse § 71 lõike 5 punktis 1 tehtava täpsustusega tootja piiramise kulude kompenseerimise põhimõtetes. Punktiga 3 lisatakse § 24 lõikesse 3 sõna „jaotusvõrgus“. Punktiga 4 täiendatakse § 25 lõiget 1, et täpsustada jaotus- ja põhivõrguettevõtja liitumistasu arvutamise põhimõtteid. Punktiga 5 täiendatakse § 25 lõigetega 4–7. Lõike 4 kohaselt tasutakse uue tootmisvõimsusega liitumisel või tootmisvõimsuse suurendamise korral olemasolevas põhivõrgus elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu, millele lisandub täiendav liitumispunkti tasu käesoleva määruse lisas 2 esitatud hinnakirja alusel. Lõige 5 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel olemasolevasse põhivõrku. Erinevalt tootmisest ei rakendata tarbimisele võimsuse lisamise tasu, sest tarbija tasub võrgutasu tarbitud elektrienergia eest ja võrguühenduse kasutamise eest, millega muuhulgas finantseeritakse põhivõrguettevõtja poolt arenduskohustuse raames tehtavaid investeeringuid. 2 Erandina tuleb tasuda võimsuse lisamise tasu olemasoleva tarbimise korral, kui tarbimisvõimsust on viimase 12 kuu jooksul vähendatud ning tarbija soovib tarbimisvõimsust uuesti suurendada. Põhivõrguettevõtja kliendid maksavad võrgutasu lisaks tarbitud elektrienergia kogusele ka tarbimiskoha kasutamise ning võrgulepinguga tarbimiskohas kokkulepitud tarbimisvõimsuse eest. Sesoonselt tarbimisvõimsust muutvad kliendid tingivad tariifimuudatused vähemalt kaks korda aastas, mis omakorda ei võimalda investeeringute stabiilset planeerimist ega anda klientidele õigeid hinnasignaale. Lõige 6 sätestab rakendatava liitumistasu määramise metoodika kliendi liitumisel asukohta, kuhu põhivõrku ei ole rajatud või kuhu ei plaanita põhivõrguettevõtja investeeringute kava kohaselt võrku rajada, ning olukorras, kus liitumisega muudetakse tarbimiskoha tarbimis- või tootmistingimusi või mõlemat. Sellisel juhul tuleb kliendil tasuda lisaks elektrituruseaduse § 72 lõikes 65 sätestatud fikseeritud liitumistasu komponentidele kulud kalkulatsiooni alusel. Selle sättega välditakse võrguinvesteeringute mõju ühiskondlikele kuludele näiteks juhul, kus potentsiaalne kliendi liitumispunkt asuks olemasolevast võrgust kaugemal ning ühendusliinid liituva kliendi ja olemasoleva põhivõrgu vahel on vajalikud vaid üksiku liituja huvides. Samuti ei ole põhjendatud olemasolevas võrgus selliste võrguinvesteeringutega ühiskondlike kulude suurendamine, mille rajamisega ei suurene olemasoleva elektrivõrgu läbilaskevõimsus, vaid suureneks ainult olemasolevate klientide toitekindlus ehk tegemist on reserveerivate ühendustega. Sellist põhivõrgu laiendust ei saa käsitada ühiskondliku huvi objektina ega finantseerida seda tarbijate tasutava võrgutasu arvelt. Näiteks tingiks ühe Ruhnu saarele rajatava 100 MW võimsusega tuuleelektrijaama võrguga ühendamine olulisi investeeringuid, kuid need ei oleks vajalikud ülekandevõrgu toimimiseks laiemalt. Seega on määrusesse lisatava teksti eesmärk säilitada reegel, mille kohaselt uude asukohta rajatava põhivõrgu ehitamiseks vajaliku liitumistasu hulka kuulub liituja tasutav kulupõhine liitumistasu. Lõige 7 loetleb põhivõrguettevõtja olemasolevad liitumistasud ning nende arvestamise põhimõtted. Põhivõrguettevõtjal võib olla veel teisi liitumistasusid. Toimingu- ja menetlustasu arvestatakse elektrituruseaduse § 73 lõikes 1 nimetatud võrgutasude arvutamise metoodika kohaselt. Projektijuhtimistasu sisaldub võimsuse lisamise tasus ning moodustab 5 protsenti võimsuse lisamise tasust, mis on keskmine projektijuhtimisega seotud tegevuskulude maht liitumise korral. Projektijuhtimistasu kasutatakse tegevuskulude katmiseks ning selle ulatuses ei vähendata võrgutasude arvestamisel võrguteenuse osutamiseks vajalikku põhivara. Punktiga 6 lisatakse määrusele lisa 2, milles sätestatakse liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel põhivõrguga või tarbimis- või tootmistingimuste või mõlema muutmisel põhivõrgus. Eelnõu § 2 näeb ette jõustumise elektrituruseaduse muutmise seadusega samaaegselt. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud ELi õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Kavandatud muudatus: põhivõrguettevõtjaga liitumisel makstavate liitumistasude parem prognoositavus; 3 Olemasoleva ülekandevõrguga liitumisel makstavate liitumistasude fikseerimine Määruse muudatusega kaasnev mõju on positiivne, sest ülekandevõrguga liitujate jaoks muutub liitumisprotsess selgemaks ning liitumise hind on olemasoleva võrgu piires fikseeritud ja juba protsessi alguses teada ehk suureneb õiguskindlus ja -selgus. Praegu on liitumishind kulupõhine ja tegelik hind võib selguda alles siis, kui selgub võrgu arendamise tegelik kulu. Muudatusel on sihtrühmale positiivne majanduslik mõju. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju looduskeskkonnale on väike, kuivõrd muudatustega soodustatakse Eestisse uute taastuvenergiat kasutavate elektrijaamade rajamist, tänu millele suureneb taastuvelektri tootmise maht ja väheneb CO2-heide, mis mõjutab positiivselt välisõhu kvaliteeti ja seega rahvatervist. Taastuvenergiajaamade planeerimise ja menetluse protsessides hindavad arendajad igal juhul erinevaid keskkonnamõjusid. Juba planeerimisel otsitakse asukoht, mis mõjutaks looduskeskkonda vähe või ebaoluliselt. Kuna määrus ei reguleeri elektrijaamade paigaldamise küsimusi, siis on muudatustel väike või kaudne keskkonnamõju. Mõju majandusele ja regionaalarengule Kavandatud muudatused mõjutavad kaudselt kogu Eesti elanikkonda, sest riigi eesmärk on minna üle taastuvenergia toomisele ning ülesanne on tagada elektrienergia kättesaadavus igale Eestis elavale inimesele. Tuuleparkide rajamine on kulutõhus viis meie energia- ja kliimapoliitika eesmärkide (sh kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminek, varustuskindluse tagamine, taastuvenergia osatähtsuse kasv) täitmiseks. Taastuvenergeetika arendamine ja edendamine on tähtis majandusharu, mis aitab kaasa riigi majanduse elavdamisele ja tagab uusi töökohti, mis aitab kaasa tööealise elanikkonna paikseks jäämisele ja hoiab mingil määral ära ka ääremaastumist. Samuti võib suurem taastuvenergia kasutuselevõtt tagada taskukohasema varustuskindluse Eesti elanikele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Muudatused ei põhjusta julgeolekuriski. Kui määrus aitab taastuvenergeetika kasutuselevõtule kaasa, siis kaasneb riigi energiavarustuse suurem hajutatus, mis energiajulgeoleku kontekstis on positiivse mõjuga. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Mõju ulatus on väike, muudatused ei too kaasa suuri muudatusi halduskoormuses, kuid Konkurentsiameti töökoormus võib suureneda, mis võib põhjustada asutusele mõningast lisakulu ja vajadust palgata uusi töötajaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks lisakulusid ega tulusid riigi eelarvele ei teki. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse EIS-i kaudu kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kaitseministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Eelnõu saadetakse tutvumiseks ja ettepanekuteks huvirühmadele taastuvenergeetika nõukoja üldise meililisti kaudu jaotusvõrguettevõtjale Elektrilevi OÜ, põhivõrguettevõtjale Elering AS, Konkurentsiametile ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. 4 7. Määruse jõustumine Määruse muudatused jõustuvad elektrituruseaduse muudatuste (eelnõu kooskõlastusel) jõustumisega kuna käsitlevad elektrituruseaduse muudatustega seotud lähenemisi. 5  Vabariigi Valitsuse määrus „Elektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri“ Lisa 2 Liitumistasu arvestamise hinnakiri uue tarbimis- ja/või tootmisvõimsuse ühendamisel põhivõrguga või tarbimis- ja tootmistingimuste muutmisel põhivõrgus 1. 110 kV pingeastmel 1.1. Ühe uue 110 kV liitumispunkti rajamine 1 165 000 euroti olemasolevas 110 kV alajaamas, 120 h* 1.2. Ühe uue 110 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti võimsus kuni 50 MVA) uue 110 kV alajaama rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile kuni ühe 1 710 000 eurot liinivisangu kaugusele (200 m) olemasolevast liinist, 120 h* 1.3. Ühe uue 110 kV liitumispunkti jaoks uue 110 kV 3 210 000 eurot alajaama rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile kuni 1 visangu kaugusele (200 m) olemasolevast liinist, 120 h* 1.31. Iga järgnev 110 kV liitumispunkt, 120h* 800 000 eurot 1.4. Kahe uue 110 kV liitumispunkti jaoks uue 110 kV 4 310 000 eurot alajaama rajamine olemasolevale 110 kV õhuliinile kuni 1 visangu kaugusele (200 m) olemasolevast liinist, 2 h* 14.1 Iga järgnev 110 kV liitumispunkt, 2 h* 800 000 eurot 1.5. Olemasoleva 110 kV liitumispunkti ümberehitus täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse 130 000 eurot suurendamiseks üle 15 MVA/liitumispunkti kohta, 120 h* 1.6. Olemasoleva kliendi liitumistel olemasoleva 110 kV liitumispunkti ümberehitus täiendava tarbimis- ja/või 25 000 eurot tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks kuni 15 MVA/liitumispunkti kohta, 120 h* 1.7. Jaotusvõrguettevõtja liitumistel olemasoleva keskpinge liitumispunkti üleviimine 110 kV pingele, 115 000 eurot 120 h*  2. 330 kV pingeastmel 2.1. Olemasolevas 330 kV alajaamas uue 330 kV liitumispunkti rajamine (liitumispunkti võimsus kuni 3 270 000 eurot 400 MVA), 120 h* 2.2. Ühe uue 330 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti võimsus kuni 100 MVA) uue 330 kV alajaama rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile kuni 1 7 790 000 eurot visangu kaugusele (400 m) olemasolevast liinist, 120 h* 2.3. Ühe uue 330 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti 11 355 000 eurot võimsus kuni 400 MVA) uue 330 kV alajaama rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile kuni 1 visangu kaugusele (400 m) olemasolevast liinist, 120 h* 2.3.1. Iga järgnev 330 kV liitumispunkt, 120 h* 2 400 000 eurot 2.4. Kahe ning enama uue 330 kV liitumispunkti jaoks (liitumispunkti võimsus kuni 400 MVA) uue 330 kV dupleksskeemiga alajaama rajamine olemasolevale 330 kV õhuliinile, 2 h* 2.4.1. Kahe uue 330 kV liitumispunktiga AJ maksumus 17 280 000 eurot 2.4.2. Iga järgnev 330 kV liitumispunkt, 2 h* 4 000 000 eurot 2.5. Olemasoleva 330 kV liitumispunkti ümberehitus täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks, kui summaarne liitumisvõimsus 150 000 eurot alajaama 330 kV lati kohta jääb alla 400 MVA, 120 h* 2.6. Olemasoleva 330 kV liitumispunkti ümberehitus täiendava tarbimis- ja/või tootmissuunalise võimsuse suurendamiseks, kui summaarne liitumisvõimsus 3 600 000 eurot alajaama 330 kV lati kohta ületab 400 MVA, 2 h* või 120 h* * Rikkest põhjustatud lubatud katkestuse pikkus tarbimiskohas. i Kõik summad on ilma käibemaksuta.