Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KUM/24-0671 - Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d544011-036b-419a-a819-526e8d8ebb09 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5d544011-036b-419a-a819-526e8d8ebb09?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse korraldus „Võru muinsuskaitseala kaitsekord" Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid  Vabariigi Valitsuse korraldus „Võru muinsuskaitseala kaitsekord" Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad Muinsuskaitseala piir A-kaitsekategooria B-kaitsekategooria C-kaitsekategooria Mälestis  Vabariigi Valitsuse korraldus „Võru muinsuskaitseala kaitsekord" 2 Lisa 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad Muinsuskaitseala piir Arheoloogilise kultuurkihiga alad 1 – Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee lähiümbrus. 2 – Maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide. 1  Vabariigi Valitsuse korraldus „Võru muinsuskaitseala kaitsekord" Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised haljasalad 5 6 Muinsuskaitseala piir Väärtuslik ajalooline haljasala 1 2 1. Katariina allee 2. Kreutzwaldi park 3. Juudi park 4. Kandle aed 4 5. Võru Katariina kiriku haljasala 6. Võru Jekateriina kiriku haljasala 3  Seletuskirja lisa 1 Võru muinsuskaitseala inventeerimisaruanne Koostajad: Anu Lepp, Tiina Pettai Muinsuskaitseamet, 2023 Sissejuhatus Võru muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimine viidi läbi eesmärgiga jaotada muinsuskaitsealal paiknevad hooned kaitsekategooriatesse vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid.“ Käesolev inventeerimine moodustab koos Võru vanalinna arheoloogiliste alade ning haljastusuuringuga aluse muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks ning hoonetele. 2010.–11. aastal viidi Muinsuskaitseameti tellimusel läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.1 Inventeerimise tulemused täiendati ja kaasajastati 2022. aasta septembrist kuni 2023. aasta maini läbi viidud paikvaatlustel ning arhiiviuuringute käigus kogutud andmetega ning alusuuringutele2 tuginedes. Saadud informatsioon koondati tabelisse, kus on toodud hoonete aadressid, lühikirjeldused ja ülevaated ajaloost. Koos töörühmaga tehti hoonete kaitsekategooriate ettepanekud ja põhjendused, lähtudes lisaks alusuuringutele ka kaitsekorra koostamise protsessis toimunud kaasamiskoosolekutel3 kohal viibinud inimeste poolt välja toodud Võru vanalinna väärtustest ja eripäradest. Koondtabel on uuringuaruande lisas 1. Hoonete lühikirjeldused ja ajalooline ülevaade koos fotodega on sisestatud Kultuurimälestiste riiklikkusse registrisse, kus muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kruntidele olemasolevates piirides on loodud ala jaotusobjektidena alamlehed. Kaitsekategooriate ettepanekute tabelit täiendatakse ja parandatakse peale aruande koostamist kaitsekorra avatud menetluse käigus. Täiendavalt täidab töörühm infot objektide kohta, mida inventeerimise käigus ei käsitletud. Inventeerimise lähtekohad Vastavalt Kultuuriministri määrusele „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ jagunevad muinsuskaitsealal asuvad ehitised kolme väärtusklassi: 1) A-kaitsekategooria; 2) B-kaitsekategooria; 3) C-kaitsekategooria. A-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on vastavalt määrusele: 1) muinsuskaitseala või selle arengut iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või silmapaistva mõjuga väga väärtuslik ehitis. Kaitsekategooria määramisel võib arvestada arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju või kuulumist linnaehituslikku tervikusse, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust; 2) säilinud koos ehitusaegse ja põhimahus algupärase interjööriga või hilisema arhitektuuriajalooliselt silmapaistva interjööriga. Tööstushoone puhul on säilinud funktsioonile vastav algupärane sisseseade. 1 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011, https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koost. Aigar Needo. Võru, 2011, https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf. 2 Alusuuringud kaitsekorra koostamiseks on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel: muinsuskaitseamet.ee/vorukaitsekord. 3 Kaasamiskoosolekud toimusid 29.09.2022, 09.03.2023 ja 29.05.2023. Kokkuvõtted koosolekute aruteludest on leitavad Muinsuskaitseameti kodulehel muinsuskaitseamet.ee/vorukaitsekord. Läbi uurimata, minimaalsete varasemate sekkumistega ning vähese olemasoleva teabega ajalooline ehitis, mille muude väärtuste kumulatiivsus võimaldab eeldada interjööri väärtuslikkust. B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel arvestatakse arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. 3) C-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitsealal asuv ehitis, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud kriteeriumidele. Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse jagades peeti silmas, et A- ja B- kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone rekonstrueerimisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Inventeerimise läbiviimine Võru vanalinna hoonete inventeerimise aluseks olevad paikvaatlused ning olemasoleva ja juurde saadud info koondamine tabelisse viidi läbi Muinsuskaitseameti nõunike Tiina Pettai ja Anu Lepa poolt, töö esimeses etapis oli lepingulise partnerina kaasatud Jette Paat. Lisaks paikvaatluste andmetele tutvuti ka Muinsuskaitseameti arhiivis olevate muinsuskaitse eritingimuste ja projektidega, Vana-Võromaa Kultuurikoja arhiivi, ajalooliste kaartidega ning AS Kurmik ja töögrupi liikme Epp Needo isikliku projektiarhiivi ja fotokoguga. Hoonete fotod ja muud hoonestuse ajaloo seisukohal olulised materjalid sisestati kultuurimälestiste registrisse muinsuskaitseala all olevatele krundipõhiste aadressidega alamlehtedele (nn jaotusobjektid). Vajaduse korral (võimalike A-kategooria hoonete puhul) pildistati hooneid ka seestpoolt, ent selline mitte-sekkuv lähenemine ei pruugi anda kindlust ajalooliste interjöörielementide säilivude kohta. Enamasti on ajaloolised viimistluskihistused uuematega kaetud. Kõik inventeerimisel koondatud andmed vaadati läbi Võru muinsuskaitseala kaitsekorra töörühmas ning esitati nende alusel hoonetele kaitsekategooria ettepanekud ja nende põhjendused. Käesolev inventeerimisaruanne kajastab hoonete kaitsekategooriate tabelit 2023. aasta 31. mai seisuga. Inventeerimisaruande lisas antud kaitsekategooriad on kavas kehtestada Võru muinsuskaitseala kaitsekorraga. Inventeerimistulemused 1) A-kaitsekategooria hooneteks loeti 18. sajandi hooneid ning esinduslikumaid osaliselt säilinud interjööridega 19.–20. sajandi hooneid. Oluliseks näitajaks oli muuhulgas mantelkorstna ja algsele lähedase ruumijaotuse säilimine. A-kaitsekategooria hoonete puhul on teada, et säilinud on väärtuslikud sisekonstruktsioonid või -detailid: ahjud, mantelkorstnad, trepid, peegelvõlvlaed, siseuksed jms. A- kaitsekategooria on suures mahus säilinud autentselt ja on võrreldav mälestises säilinud väärtustega. Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal A-kaitsekategooriasse 13 hoonet. A- kaitsekategooria ettepanekuga hooned on: 1) F. R. Kreutzwaldi 25a 2) Jüri 11 3) Jüri 12 4) Jüri 17 5) Jüri 20a 6) Jüri 28b 7) Kalevipoja 3 8) Karja 24 9) Katariina allee 3 10) Katariina allee 4 11) Katariina allee 4b 12) Vabaduse 13 13) Vabaduse 7 2) B-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus 19. sajandi – 20. sajandi alguse väärtuslikke ajaloolisi hooneid, sh suur osa muinsuskaitseala elamutest ning ajaloolise hoonestusstruktuuri osaks olevad abihooned. Oluliseks peeti hoonete paiknemist ajaloolisel ehitusjoonel või muul viisil algupärase kinnistustruktuuri osana. B-kaitsekategooria hoone on pigem miljööd loov väärtuslik ehitis, linnaruumis oluline oma mahu ja ajaloolise välisilmega. B-kaitsekategooria ettepanek tehti ka mõnedele uuematele, II maailmasõja-järgsete, hoonetele, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne väärtus ja mis sobituvad hästi ajaloolisesse linnaruumi. Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse 322 hoonet. 3) C-kaitsekategooriasse tehti ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda. Töörühm tegi ettepaneku määrata Võru muinsuskaitsealal C-kaitsekategooriasse 601 hoonet. Muinsuskaitseala piiride määramine Juba inventeerimise esimese etapi lõpuks oli selge, et põhjendatud on muinsuskaitseala laiendamine senise kaitsevööndi alal. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning end piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel. Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A-kaitsekategooriasse määramise ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 56 hoone puhul, ülejäänud hooned on määratud C-kaitsekategoorias. Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja Tamula järv) ning muus osas eristub lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest. Kehtestatud on kaitsevööndina neli vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast väljaspoole ja mille eesmärk on tagada kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.4 Kaitsekorra protsessis ja pärast avalikku väljapanekut tehtud kaitsekorra muudatused Kogu kaitsekorra koostamise protsessi ja kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku vältel saavad kõik kodanikud teha ettepanekuid kaitsekategooriate muutmise ja muude kaitsekorda puudutavate asjaolude kohta. Ettepanekud kaalutakse läbi kaitsekorda koostava töörühma koosolekul. 4 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1.  LISA 1. Kaitsekategooriate ettepanekute tabel ETAK- Aadress Katego Põhjendus oria kood ettepa nek 492912 F. R. Kreutzwaldi 1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kolmekorruselisel hoonel on administratiivhoone, mis esindab säilinud kuju, maht, 19. saj teise poole kohalikku fassaadielemendid ja massiivsed tellisarhitektuuri traditsiooni. tugipiilarid. Hoone juurde kuulub maakividest ja paekiviplaatidega kaetud kõrge väravamüür. 6122763 F. R. Kreutzwaldi 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik hästi säilinud lihtne väikesemahuline puitelamu 20. saj algusest. Väärtuslik Võru ajaloolise linnatuumiku puitarhitektuuri tüpoloogia esindajana ja miljöö kandjana. 523990 F. R. Kreutzwaldi 10 C Abihoone 77350 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik Välisviimistluses on säilitatud või 10a hästi säilinud puitelamu 20. ennistatud algupäraseid detaile (laiad sajandi algusest. Võru ajaloolise voodrilauad, balustritega linnatuumiku puitarhitektuuri akendealune vöö, rombi- ja ilmekas näide. ringimotiiviga nurgalauad, kitsa valgmikuga tahveldatud tiibuks, akende ruudujaotus). 517856 F. R. Kreutzwaldi 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Otsaga ajaloolisel tänavajoonel ja selle ehitustraditsioone järgiv asuval ühekorruselisel pultkatusega puithoone 19. sajandi lõpust. hoonel on säilinud kõrged Praeguse välisilme sai 1916. korstnapitsid, liseenidega liigendatud aastal. tulemüür ja mõned ajaloolised avatäited (puidust tahveluks ja üks aken). 75839 F. R. Kreutzwaldi 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 20. saj alguses endisest abihoonest ja selle ehitustraditsioone järgiv ümber ehitatud hoonel on säilinud on puithoone. lai laudvooder ja algupärased avatäited koos sulustega, hoovi pool aidale omane räästaalune. 1912. aasta linnakaardi järgi asus hoones telefonikeskjaam. 74427 F. R. Kreutzwaldi C Abihoone 13a 517858 F. R. Kreutzwaldi 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht ja kuju, ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavafassaadi akende rütm, täiskahekorruseline puitelamu korrustevaheline püstlaudadest 20. saj algusest. vahevöö, hoovi pool eenduv trepikoda ja varjualune. 75069 F. R. Kreutzwaldi 15 B 19. saj lõpul nurgakrundile Säilinud on historitsistlikkus ehitatud suuremahuline arhitektuurikeeles hoone maht ja ajalooline apteegihoone, mille kuju, korrapärane avatäidete paigutus otstesse lisati 20. saj algul tänavafassaadil ja rikkalikult kolmekorruselised dekoratiivseid välisviimistlusdetaile. juurdeehitised. 493439 F. R. Kreutzwaldi 16 B 1970. aastate monumentaalset ja Hoone arhitektuurne keel on üles lakoonilise joonega modernismi ehitatud hooneosade mahtude esindav U-kujulise põhiplaaniga erinevale kombineerimisele. hoone, mille Tartu poolses otsas Lakoonilisi lintakendega fassaade asuvad spordisaalid. elavdavad terasest stiliseeritud sportivate figuuridega pannood. 8848443 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone 492328 F. R. Kreutzwaldi 16 C Abihoone 76794 F. R. Kreutzwaldi 17 C Nõukogudeaegne kortermaja 74737 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne 17/1 garaažikompleks 77278 F. R. Kreutzwaldi 18 B Muinsuskaitsealale erandlik Ajaloolisel ehitusjoonel paikneval osaliselt krohvitud puitelamu, hoonel on säilinud arvukalt mille põhikehand valmis 19. saj algupäraseid ehitusdetaile (räästa keskel, kuid millele on eri hammaskarniis, lai sepanaeltega aegadel lisatud eriiilmelisi ja laudis hooviküljel, kahepoolne rikkaliku dekooriga juurdeehitisi. tahveluks lõigatud nurgal, püst- ja rõhtimpostide ning sepismanustega aknaraamid, ehispeaga hingedega tahvelluugid jm). 75942 F. R. Kreutzwaldi 18 C Abihoone 74069 F. R. Kreutzwaldi 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu. 19. sajandist pärit algkehandit on hilisemal ajal ümber ehitatud. 73121 F. R. Kreutzwaldi 19 C Abihoone 74707 F. R. Kreutzwaldi 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust suuremahuline korterelamu. 19. sajandist pärit hoone algkehandit on hilisemal ajal korduvalt ümber ehitatud ja mitmeid juurdeehitisi lisatud. Avatäited on uuendatud. 6077977 F. R. Kreutzwaldi 2 C Abihoone 71831 F. R. Kreutzwaldi 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv uusklassitsistliku fassaadiga elamu- ja kauplusehoone 19. saj lõpust. Ajalooline fassaadidekoor ennistati 1990. aastatel. 75821 F. R. Kreutzwaldi 21 C Abihoone 75464 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht ja kuju ning 21a ja selle ehitustraditsioone järgiv mitmed fassaadidetailid 20. saj alguses endisest aidast (kolmeosalised õhutusavaga ümberehitatud korterelamu. puitaknad, akende piirdeliistud, nurgalauad, tuulekast). Moodustab koos teiste krundil asuvate hoonete ja õuealaga ansamblilise terviku. 6084151 F. R. Kreutzwaldi C Halvas seisukorras puidust 21a abihoone, mis sobitub krundil asuvate puidust elamutega. 73009 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik 21b ja selle ehitustraditsioone järgiv 20 saj alguses ehitatud hoovielamu. Moodustab koos teiste krundil asuvate puithoonete ja õuealaga ansamblilise terviku. 75399 F. R. Kreutzwaldi 22 C Nõukogudeaegne korterelamu (ehit 1979 (RPI Eesti Projekt, arh I. Jaagus, 1977) 74068 F. R. Kreutzwaldi 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust elamu- ja kauplusehoone 19. saj lõpust. Säilinud on hoone algne maht ja kuju, välisviimistlust on nõukogude ajal uuendatud. 77030 F. R. Kreutzwaldi 25 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv elamu. 19. saj lõpul ehitatud algse puitmaja asemel 2005 valminud kergplokkidest konstruktsiooniga koopiaehitis, mis järgib ajaloolist hoonet ja selle välisilmet. 76313 F. R. Kreutzwaldi A Kõrge vanuse- ja Hoone eksterjööris on säilinud 25a arhitektuuriväärtusega kohalikke arvukalt algupäraseid detaile. Hoone ehitustraditsioone järgiv keskel on säilinud mantelkorstna puithoone. Enne 1808. aastat kiviseinad, korstnakehand koos ehitatud vanabalti kehandi ja katusest väljuva jämeda massiivse poolkelpkatusega korstnapitsiga on lammutatud. varaklassitsistlik elumaja kuulub Võru vanimate hoonete hulka. 7763047 F. R. Kreutzwaldi C Abihoone 25a 75644 F. R. Kreutzwaldi 26 C Nõukogudeaegne korterelamu 74448 F. R. Kreutzwaldi 27 B Muinsuskaitseala miljööga Rekonstrueerimisel on säilitatud sobituv ja ehitustraditsioonie hoonete üldproportsioonid, järgiv nurgakrundil asuv hoonete katusekuju ja avade asetus, lisatud on kompleks on rekonstrueeritud Võru vanalinnale omaseid 2000. aastate algul kolmest eksterjööridetaile. eraldiseisvast ning eri aegadel ehitatud eriilmelisest hoonest. 74747 F. R. Kreutzwaldi 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud üürimaja. 74860 F. R. Kreutzwaldi 29 B Muinsuskaitsealale sobituv 20. saj I veerandil tuntud Võru ajalooline puitelamu. linnapea majana. Hoone I korrusel Üldgabariidid säilitanud 19. saj on säilinud peegelvõlvlaega ruum. II poolel valminud hoone on ümber ehitatud 20. saj algul ning nõukogude ajal. 6075909 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone 6348902 F. R. Kreutzwaldi 29 C Abihoone 524364 F. R. Kreutzwaldi 30 C Nõukogudeaegne ühekorruselise liituva äripinnaga korterelamu 71687 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis 73057 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis 74862 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis 75617 F. R. Kreutzwaldi 31 mälestis 72148 F. R. Kreutzwaldi mälestis 31/1 76528 F. R. Kreutzwaldi 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Pärast 20. saj alguse ümberehitust ja selle ehitustraditsioone järgiv uusklassitsistliku ilme saanud ehitise puitelamu. Hoone vanemasse algkehand võib kuuluda linna hoonestusjärku kuuluv kaguosa varaseimasse ehitusjärku. Praegune on hiljem loodepoolse väiksema lihtsustatud fassaadilahendus kuulub majaga keskrisaliidi abil kokku nõukogude aega. ehitatud, liitumiskohta markeerib punastest telliste tulemüür. 75778 F. R. Kreutzwaldi 33 C Abihoone 73001 F. R. Kreutzwaldi B Ajaloolisest hoovihoonest 33a rekonstrueeritud elamu sobitub muinsuskaitseala miljöösse. 77251 F. R. Kreutzwaldi B Hoovielamuga sobituv abihoone 33a (pesuköök). 76295 F. R. Kreutzwaldi 34 B Muinsuskaitsealal erandlik Ajaloo- ja arhtektuuriväärtusega esindusliku ja rikkalikult hoones on tegutsenud hotell Riga ja dekoreeritud nurgalahendusega restoran Meteor. puithoone. 76469 F. R. Kreutzwaldi 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj III veerandil üürimajaks ja selle ehitustraditsioone järgiv ehitatud hoonel on säilinud maht ja puitelamu. katusekuju, kuid fassaadilahendus on kaotanud ajaloolise ilme ja detailid. 6347936 F. R. Kreutzwaldi 35 C Abihoone 72211 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajalooline punastest tellistest seinte ja S-savikividega kaetud viilkatuse, kõrge korstna ja ulualusega abihoone on ehitatud 1935. aastal ja on säilitanud oma algupärase ilme. 75196 F. R. Kreutzwaldi 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone algkehand kuulub 19. saj II ja selle ehitustraditsioone järgiv veerandil ehitatud ühekorruselisele suuremahuline klassitsistliku hoonele, mis sai 19. saj lõpul ja 20. tüüpfassaadiga puidust elamu- ja saj algul puidust juurdeehitise ja ärihoone, mille tagafassaadil on kahekorruselised tiivad, 1929 säilinud Võrule omased tsementkivist juurdeehitise ja 1933 erikaldeliste katustega loodepoolse otsa uusklassitsistlik hoonevälised puittrepikojad. kujunduse (arh E. Laasi). 74404 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega rõhtpalkidest abihoone 19. saj II veerandist, mis on suures osas säilitanud oma algse kuju ja välisilme. 6122744 F. R. Kreutzwaldi 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv elumaja, mille algne kehand pärineb 19. sajandi II veerandist. Hoone kuju on mitmete ümberehituste käigus märkimisväärselt muudetud. 6347992 F. R. Kreutzwaldi 38 B Vanuse- ja miljööväärtusega maakividest abihoone (pesuköök) 19. saj II veerandist, mis on säilitanud oma algse kuju ja välisilme koos detailidega. 71463 F. R. Kreutzwaldi 38 C Osa 1938. aastal ehitatud puukuurist. Säilinud on üks tulemüüridest. 6558669 F. R. Kreutzwaldi 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline viilkatusega puidust elu- ja ärihoone. 1904. aastal endise kuuri kohale ehitatud hoone on äsja rekonstrueeritud ja selle kuju muudetud. 76310 F. R. Kreutzwaldi 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik traditsionalistllikus laadis puithoone, mis paikneb otsaküljega tänavajoonel. 19. saj keskel algselt koolihooneks ehitatud praegusel kortermajal on säilinud ajalooline maht, kuju, mitmed avatäited ja fassaadidetailid. 76363 F. R. Kreutzwaldi 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on mitmeid ja selle ehitustraditsioone järgiv välisviimistlusdetaile (kuueruudulise puithoone 19. saj II poolest, tiibukse kõrval kolm rõhtfrontooniga mille esifassaad on inspireeritud aknaava, räästaalune hammaskarniis, tsaariaegsetest tüüpfassaadidest. avade laiad piirdelaudad, aknaluukide sepiskonksud,  Hoovipoolsed juurdeehitised on akendealune vahevöö). 20. saj algusest. Hoovipoolsed juurdeehitised pärinevad 20. saj algusest. 72805 F. R. Kreutzwaldi B Endisest abihoonest ümber 40a ehitatud hoovielamu pärineb 19. saj II poolest ja järgib oma mahu, kuju ja traditsionistliku välisilmega muinsuskaitseala ehitustraditsioone. 74733 F. R. Kreutzwaldi 41 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoone 19. sajandi keskpaigast. Hoone on säilitanud oma algse kuju ja välisilme. 71717 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone 6559505 F. R. Kreutzwaldi 41 C Abihoone 72926 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitseala 1920. aastate 41/1 ehitusperioodile iseloomulik kõrgel soklil hoovielamu (proj 1923, joonestaja P. Mäggi), mis on säilitanud oma algse kuju, välisilme ja fassaadidetailid. 77310 F. R. Kreutzwaldi C Kinnistu tagumises osas asuv 41/2 tänapäevane hoovimaja 75758 F. R. Kreutzwaldi 42 B Hoovipealne tootmishoone (ajalooline sepikoda ja lukksepatöökoda, hiljem põllumajandustööstuse laborihoone), mis on nõukogude ajal ümber ehitatud. 76613 F. R. Kreutzwaldi 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne puithoone. 19. saj lõpul ehitatud klassitsistlik kõrgel maakivisoklil rõhtpalkelamu on rekonstrueerimisel säilitanud üldgabariidid ja fassaadilahenduse. 77250 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone 6077810 F. R. Kreutzwaldi 42 C Abihoone 76742 F. R. Kreutzwaldi 43 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Ümberehitustejärgsest ajast on ja selle ehitustraditsioone järgiv säilinud hoone maht ja katusekuju kahekorruseline puitelamu. ning mitmed välisviimistlusdetailid. Arvatavasti tsaariajast pärit Hoonele liituvad savitellistest algkehandiga hoone on enne ühekordne tiibhoone ja väline Teist maailmasõda läbinud kinniehitatud puidust trepikoda, õue ulatuslikud juurde- ja pool II korruse joonel eenduv ümberehitused. ühiskäimla kehand. 7210265 F. R. Kreutzwaldi 43 C Abihoone 76573 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht ja kuju ning 43/2 ja selle ehitustraditsioone järgiv välisviimistlusdetailid.  viilkatusega hoovielamu on ehitatud 20. saj algul (ümberehitusprojekt 1934). 6759508 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne 43a garaažikompleks 6077478 F. R. Kreutzwaldi C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv 43b tänapäevane telliskivifassaadiga äri- ja eluhoone (projekt 2004). 75243 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne 43c garaažikompleks 72421 F. R. Kreutzwaldi 44 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel asuv koopiaelamu 20. saj lõpust. Hoone maht, kuju ja fassaadidekoor järgivad ajaloolisi ehitustraditsioone. 71688 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone 71950 F. R. Kreutzwaldi 44 C Abihoone 71905 F. R. Kreutzwaldi 45 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega puidust korterelamu. Hoovi pool kaks eenduvat eriilmelist tiibehitist. Hoone välisviimistluses on säilinud mitmed algupärased detailid. 72796 F. R. Kreutzwaldi 45 B Vanuse- ja miljööväärtusega vanast palkaidast ümberehitatud hoovihoone. 77375 F. R. Kreutzwaldi C Hoovil asuv maakividest ja 45a punasest tellistest dekoratiivsete nurgalao ja avatäidete piiretega kelder on ainus säilinud osa kunagisest ajaloolisest abihoonest. 6558670 F. R. Kreutzwaldi 46 B Muinsuskaitsealal erandlik Hoone traditsionalistlikus tellistest krohvitud kauplushoone arhitektuurikeeles esifassaadil on (ehit 1931). säilinud tahveldatud valgmikuga tiibuks, sellest kummalgi pool kolmeosalised puitraamidel aknad, avade ümber krohviraamistus, räästajoonel profileeritud kivikarniis. 77007 F. R. Kreutzwaldi 46 C Abihoone 75398 F. R. Kreutzwaldi B Tänavaäärse kivihoone Säilinud on kitsas voodrilaud, 46/1 tagaküljele liituv püstlaudisest vahevöö korruste vahel, kahekorruseline puidust kolmeosalised framuugiraamiga korterelamu (ehit 1935). puitaknad, väikesed rombikujulised aknad otsaviiludel. Loodeküljel kastjas trepikoda. 77006 F. R. Kreutzwaldi 47 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega puidust korterelamu. 19. saj lõpust pärit hoonet on korduvalt ümber ehitatud ja selle algsest välisilmest pole palju säilinud. 72662 F. R. Kreutzwaldi 48 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj lõpust pärit hoonet on ja selle ehitustraditsioone järgiv korduvalt ümber ehitatud ja tänavajoonel asuv laiendatud, säilinud on üksikud kahekorruseline puidust algupärased viimistlusdetailid. korterelamu, millega hoovi pool liitub ristub tiibehitis ja eenduv trepikojamaht selle küljes. 71998 F. R. Kreutzwaldi 48 C Abihoone 74342 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik 48a ja selle ehitustraditsioone järgiv viilkatusega elamu-ärihoone. Otsaga tänavajoonel paiknev hoone rekonstrueeriti 2000. aastate algul. 70845 F. R. Kreutzwaldi 49 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ajaloolisel ehitusjoonel paiknev puitelamu 19. saj lõpust / 20. saj algusest. Fassaadi ilmestavad teravaviilulised vintskapid. 6075915 F. R. Kreutzwaldi 49 C Abihoone 75307 F. R. Kreutzwaldi 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on halvas seisukorras, kuid ajaloolisel ehitusjoonel paiknev sellel on säilinud mitmeid puitelamu 19. saj II poolest. välisdekoori detaile (lai voodrilaud, Oluline roll Võru vanalinna valgmikuga tahveldatud välisuks, puitarhitektuuri tüpoloogia osad avatäited koos sulustega, esindajana ja miljöö kandjana. akende profileeritud piirdeliistud dekoratiivsete nurgaklotsidega, poolkaarjas pööninguaken) 75771 F. R. Kreutzwaldi 5 C Abihoone 78013 F. R. Kreutzwaldi 50 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel paiknev puidust elu- ja ärihoone 19. saj lõpust. Nurgakrundil paiknevat L-kujulist hoonet on mitmeid kordi ümber ehitatud ja laiendatud, säilinud on hoone ajalooline maht ja kuju. 74487 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik 50a ja kohalikke ehitustraditsioone järgiv hoovielamu (algselt tisleritöökoda) 20. saj algusest, mis on hiljuti täielikult rekonstrueeritud. 77643 F. R. Kreutzwaldi 51 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodi iseloomustav kahekorruseline äripinnaga korterelamu on ehitatud ümber vanemast hoonest. Säilinud on hoone maht, kuju ja paljud välisviimistlusdetailid (osad avatäited, tänavapoolne juugendlik välisuks). 74522 F. R. Kreutzwaldi 52 B Ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik 19. saj lõpus / 20. saj algul ehitatud täiskahekorruseline puidust hoonel on säilinud ja ennistatud nurgahoone laiendusega mitmed fassaadidetailid. Akendele hooviküljel ja hilisema mahuka paigaldatud piirdeliistud ning kivist juurdeehitisega Liiva ehispennide nikerdused otsaviiludel joonel. Hoones on ajalooliselt on hilisemad lisandused. asunud Võru maakonna politseivalitsus ja hotell London. 76128 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik Lihtsa kavatisega hoonel on säilinud 52a ja selle ehitustraditsioone järgiv mitmeid historitsistlikke detaile ajaloo- ja arhitektuuriväärtuslik (fassaadiakende kaunilt kujundatud täiskahekorruseline viilkatusega saelõikelised piirdeliistud, puidust ametihoone. rihveldatud nurgalauad, profileeritud sarikaotstega avatud räästas, veelaudadest vahevööd jne). Kahe- ja kolmepoolsed puitaknad on lehthingede ja nurgaraudadega. 7026091 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegsete 52a garaažibokside osa 79719 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne garaažihoone 52b 76093 F. R. Kreutzwaldi 53 C Nõukogudeaegne tornelamu (ehit 1986) 73892 F. R. Kreutzwaldi 54 C Tänapäevane kiviplokkidest puitvoodriga hoone. Asub ajaloolisel tänavajoonel. 77095 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne korterelamu 54a 77313 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogude ajal ümber ehitatud 54b ajalooline tootmishoone 74224 F. R. Kreutzwaldi 55 B Muinsuskaitsealal erandlik Hoonel on säilinud historitsistlik tööstusarhitektuuri näide 19. saj dekoor. Otsaviilusid markeerivad lõpust. Ajaloolisesse tipul ja otstel filigraansete piiritusevabriku kompleksi sepiskaunistustega postikesed. kuulunud hoone oli algselt Tänavapoolsele katusetahule vabriku omaniku elamu, hiljem üheaknaliste vintskappide vahele on olnud kaitseliidu kasutuses. kaasajal paigaldatud pindaknad.  Hooviküljel on vintskapid kaheaknalised. Lõunaotsal on säilinud kinnimüüritud avadega punastest tellistest väravahoone ning jupike piirdemüüri. Need ja hoovipoolsed vintskapid pole algupärased. 71833 F. R. Kreutzwaldi 56 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 1880. aasta paiku ehitatud hoonel on ja selle ehitustraditsioone järgiv säilinud mitmeid uusklassitsistlikke täiskahekorruseline puithoone. välisviimistlusdetaile (püstise 20. saj I poolel tegutses hoones kaaslaudisega vahevöö esifassaadil, võõrastemaja Eestimaa (hilisema otsaseinale pööratud räästakarniis, nimega Commercia). räästa hammasvöö, ruudu-, rombi- ja ringimotiiviga nurgalauad, kagupoolse ukse kõrvade ja rihvelpinnaga piirdeliistud, tihedaruuduline viiluaken, akende sepismanused). 76152 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealal erandlik Säilinud on historitsistlik 56a punastest tellistest hoone on fassaadikujundus (ehistornikestega ehitatud 1914 üürimajaks. parapettviilud, räästakarniis ja Krohvimata maakivisoklile vööndsimsid, avade eenduv toetuva hoone eri laiusega raamistus, lukukivimotiivi ja tagaküljele liitub trepikojaga ühendatud pealisvööga tellissillused, puiterker. dateeringuga krohvitud petikpind loodepoolsel ja sepishingedega 6- ruuduline aken kagupoolsel viilul). 77082 F. R. Kreutzwaldi C Abihoone 56a 77136 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne korterelamu 56b 72746 F. R. Kreutzwaldi 57 B Võrus erandlik imposantne Historitsistlikul hoonel on säilinud punastest tellistest ajaloolise mitmed ehitusaegsed tööstusarhitektuuri näide 19. saj välisviimistlusdetailid (puhtal vuugil lõpust (projekt 1897, tehnik A. dekoratiivlaoga seinad, mõlemal Kruman). Kompleksi hoonetest pikiküljel kõrge otsaseintega on säilinud veel F. R. keskrisaliit sepistatud tuulelipuga Kreutzwaldi 55 elamu ja Paju 17 tänavapoolse viilu tipul). Viilude kelder. ehispostikesed on kaotanud sepiskaunistused, kõrgemad plekkmütsid on asendatud madalatega. 6126687 F. R. Kreutzwaldi B Võrus kohaliku maamärgina 57b tuntud ajaloolise piiritusevabriku punastest tellistest korsten, mille ümber on ehitatud tänapäevane tootmishoome. 75309 F. R. Kreutzwaldi B Muinsuskaitsealale iseloomulik 58a ja selle miljöösse sobituv ebasümmeetrilise fassaadiga puithoone. Algne, 19. saj lõpul valminud elamu rekonstrueeriti  1999 kauplusehooneks, mitmed algupärased eksterjööridetailid restaureeriti. 75817 F. R. Kreutzwaldi C Nõukogudeaegne korterelamu 58b 71926 F. R. Kreutzwaldi 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja kohaidentiteeti kandev ajalooline abihoone (kuur- pesuköök). 74890 F. R. Kreutzwaldi 6 B 1954 valminud Võru ehitusvalitsuse nelja korteriga tööliselamu asub ajaloolisel ehitusjoonel ja sobitub ümbritseva hoonestusega. Elamu on säilitanud oma algse välisilme ja mitmed viimistlusdetailid. 75068 F. R. Kreutzwaldi 62 B Muinsuskaitseala Säilinud on hoone ajalooline maht, ehitustraditsioone järgiv kuju ja paljud välisviimistlusdetailid. tänavaäärne puidust Nurgal asuva sissepääsu kohal kahekorruseline üürimaja kõrgub Võrule iseloomulik, kuid äripindadega esimesel korrusel. väheste hoonete juures tänaseks Nn Judeikini majana tuntud säilinud kolmnurkviilu ja suurte hoone on ehitatud 19/20. saj akendega ärkel. vahetusel ja moodustab osa ajaloolisest juudi kogukonna kvartalist. 8851538 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone 8851540 F. R. Kreutzwaldi 62 C Abihoone 81451 F. R. Kreutzwaldi B Võrule iseloomulik puidust 62a kahekorruseline korterelamu maht 20. saj algusest, osa ajaloolisest juudi kvartalist. Säilinud on hoone kuju, maht ja välisviimistlusdetailid. 6126277 F. R. Kreutzwaldi 64 B Võrule iseloomulik puidust kahekorruseline korterelamu (ehit 1908), osa ajaloolisest juudi kvartalist. Säilinud on hoone kuju, maht ja välisviimistlusdetailid. 71097 F. R. Kreutzwaldi 64 C Abihoone koos endisest hoonest säilinud tulemüüriga. 69607 F. R. Kreutzwaldi C Ajaloolise juudi kogukonna 64a hoone 19. saj lõpust, mis on hilisemate ümberehituste käigus kaotanud oma algse ilme. 516995 F. R. Kreutzwaldi 8 B Muinsuskaitsealal erandlik Arhitektuuriväärtuslikul hoonel on krundi tagumises osas paiknev säilinud rikkalik historitsistlik villa-tüüpi puitelamu 19. saj fassaadidekoor ja algupärased lõpust. avatäited (sh veranda värvilised taimornamendi ja õiemotiiviga klaasiruudud). 498579 F. R. Kreutzwaldi 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Võrule omase 20. saj I poole lihtne ajaloolisel ehitusjoonel puitarhitektuuri näide, mis on paiknev puitelamu. säilitanud om ehitusaegse mahu, kuju ja punastest tellistest soklivöö ning korstnapitsi, muud detailid on hilisemate remontide käigus asendatud. 738239 F. R. Kreutzwaldi 9 B Muinsuskaitsealal erandlik Põhihoone fassaadilahenduses on mansardkorrusega säilinud hilisjuugendile kolmekorruseline iseloomulikud detailid, juurdeehitis arhitektuuriväärtuslik puitelamu lisab traditsionalismile omast 1930. aastatest, mis koosneb L- dekoori. kujulisest põhihoonest ja sellele liituvast verandadega juurdeehitisest. 76676 F. R. Kreutzwaldi 9 C Abihoone 71993 Jõe 1 C Abihoone 74808 Jõe 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu 8849137 Jõe 1 C Abihoone 73145 Jõe 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu 76855 Jõe 2 C Abihoone 487967 Jõe 3 C Garaažikompleks 77083 Jõe 4 C Abihoone 73183 Jüri 1a C Abihoone 75610 Jüri 1a C Nõukogudeaegne üksikelamu 77349 Jüri 20 B Tüüpprojekti järgi 1959 Hoone on säilitanud oma ehitusaegse valminud hoone, mis esindab välisilme. Klassitsitslikust korruselamute ühesektsioonilist fassaadidekoorist on alles kitsas varianti. Tellistest ja krohvitud astmeline kivist räästakarniis ja seintega madala viilkatusega kivist aknalauad. Kõrgust lisab hoone on keskse trepikojaga, pööningu akendega nivendisein. mida ilmestab lintaken. 72443 Jüri 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950), mis on ehitatud varem samal krundil asunud puidust ühekorruselise elamu asemele. 73843 Jüri 1 C Eluhoonele liituv abiruumide kompleks 6124378 Jüri 11 A Muinsuskaitsealal vähe esinevat Säilinud on hoone maht ja kuju, esindustraditsionalistlikku stiili peasissepääsuga eenduv keskrisaliit esindav pikiküljega krundi ja uusklassitsistlik välisdekoor. tänavajoonel paiknev Interjööridetailidest on ehitusaegsena täiskahekorruseline viilkatusega säilinud peegelvõlvlaed, laerosetid, kivist ametihoone, mis valmis trepipiirded, sisemine trepikojauks. 1939. aastal pangahoone (mälestis, reg-nr 14141) juurdeehitisena. 79878 Jüri 12 A Võru vanalinnas erandlik ja selle Võru riigimaja funktsiooni täitvas ilmet mitmekesistav hoones on lisaks esinduslikule funktsionalistlikus stiilivõtmes välisdekoorile säilinud ka administratiivhoone linna algupäraseid interjööridetaile ja  peatänava ääres ehitati end Võru väärtuslikke tarindeid postijaama kohale (arh Henn (peegelvõlvlaed, keskne peatrepp, Kuvasto, 1936). rõdule viiv tiibuks koos manustega, radiaatorid, parkett jm). 79248 Jüri 12 B Endise hobupostijaama hobusetallist 1930. aastatel ümberehitatud töökojaks ja garaažiks ehitatud hoone sobitub peatänavaäärsete esindushoonete kompleksi. 75468 Jüri 13 B Algselt funktsionalistlik ühekorruseline tänavajoonel paiknev ärihoone (ehit 1938) on 1950. aastate ümberehitusel saanud kaks lisakorrust. Sobitub peatänava hoonestusega. 8460929 Jüri 13a B Nõukogudeaegne (ehit 1964) kioskihoone Jüri 13 ja Lembitu 4 hoonete vahel. Erandliku funktsiooni ja arhitektuuriga hoone on ümberehitustel oma algupärase kuju kaotanud. 77674 Jüri 14 C Nõukogudeaegne korterelamu 74880 Jüri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on mitmeid algupäraseid ja selle ehitustraditsioone järgiv detaile ning klassitsistlikku puidust ärihoone tänavajoonel fassaadidekoori. (ehit 1864). Otsas liitub hoone mahuga kaldkatusega sissepääsuehitis ja hoovi pool Võru vanalinnale iseloomulik eenduv trepikoda. 71690 Jüri 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone rekonstrueerimisel 1990. ja selle ehitustraditsioone järgiv aastatel on kasutatud Võru puidust kauplus-elamu. Algselt vanalinnale iseloomulikke otsaga tänavale suunatud kujundusvõtteid ja viimistlust. Hoovi ristkülikukujulisele hoonele on pool liitub hoonega postidel loodeküljele ehitatud ristuv varjualune. juurdeehitis. 6348275 Jüri 15a C 2010. aastal valminud abihoone sobitub muinsuskaitseala miljööse ja kinnistul olevate hoonete ansamblisse. 6558675 Jüri 16 C Nõukogudeaegne kivist krohvitud ameti- ja eluhoone valmis 1948-49 vana hoone varemetele ja ehitati 1957 ümber ühiselamuks. 7208457 Jüri 16 C Abihoone 518615 Jüri 17 A Muinsuskaitseala Hoonel on harvaesinevad kivist ehitustraditsioone järgiv juurdeehitised. Säilinud on mitmeid eklektilises stiilivõtmes pika detaile algsest fassaadidekoorist, mansardkorrusega puitmaja 19. interjööri ilmestavad esimese korruse  saj II veerandist on mitmetele saali kaks klassitsistlikus stiilivõtmes ümberehitustele vaatamata üks kahhelahju ja peegelvõlvlagi. 1950.- huvitavamaid hooneid Võru 70. aastatel tegutses hoones vanalinnas. õnnepalee. 492925 Jüri 17a C Muinsuskaitseala hoonestuses eristuv algselt ühekorruseline hoovis asuv elamu- ja aidahoone (1936. aastast kahekorruseline) rikastab vanalinna ajaloolist miljööd. 76254 Jüri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomuliku Hoone nurgarustikaga kaunistatud stalinistliku arhitektuuri näide. fassaadid on ennistatud algupärasel 1953. aastal Võru Teedevalitsuse kujul. administratiivhoonena valminud krohvitud püstpalkhoone (projekt V. Muromets, 1952) asub ajaloolisel krundil ja pikiküljega tänavajoonel. 76455 Jüri 18 C Ajalooline jääkelder, mis on nõukogude ajal ümber ehitatud baarihooneks. Hoone juures asus nõukogude ajal pioneeri kuju. Algsest hoonest on säilinud vundament ja maakividest tagasein. 77279 Jüri 18 C Abihoone 76151 Jüri 18a B 1957. aastal Võru Teedevalitsuse Säilinud on ehitusaegne maht, kuju tööliste jaoks valminud ja fassaadidekoor (avade stalinistlikule klassitsismile krohviraamistus, rosettd esifassaadil, omase kavatisega kortermaja valgmiku ja kuue klaasiruuduga moodustab ansamblilise terviku välisuks, lipuhoidikud, keldriakende tänava ääres asuva metallvõrega süvendid, mõned administratiivhoonega. kolmeosalised puitaknad, sepishingedega garaažiuks). 77002 Jüri 19 B Algne mansardkatusega ühekorruseline kivihoone (ehit 1870. aastatel) on 1950. aastate ümberehitusel saanud teise korruse ja kivikattega viilkatuse, hooviküljele kaks eenduvat puidust trepikoda ja ühekorruselise viilkatusega tiibhoone. 76306 Jüri 19a C Nõukogudeaegne ratsionalistliku vormikeelega polikliinikuhoone (arh P. Armann, 1972), mahult ja asendilt ei sobitu muinsuskaitseala miljöösse 75752 Jüri 19b C Nõukogudeaegne alajaam 8848202 Jüri 1a C Abihoone 79256 Jüri 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Arvukad juurdeehitised on ja selle ehitustraditsioone järgiv lisandunud hilisemate ümberehituste 1870. aastatel ehitatud käigus. tänavaäärne puithoone, mis sai 20. saj alguses uusklassitsistliku fassaadikujunduse (proj A. Jacoby, 1914). 6558667 Jüri 2 C Abihoone 74555 Jüri 20a A Suure vanuse- ja Interjööris on säilinud baroksed ja miljööväärtusega vanabalti tüüpi varaklassitsistlikud hoone asub Võru vanalinnale kujunduselemendid. Alles on ka ebatüüpiliselt krundi keskosas. mantelkorstnaga köök, millel Arvukaid ümberehitusi üle katuseharjal punastest tellistest elanud hoone on säilitanud korstnapits. põhigabariidid ja katusekuju ning vihjeid ajaloolisele välisilmele. 74523 Jüri 20b C Nõukogudeaegne korterelamu 77359 Jüri 20c B Muinsuskaitsealal erandlik lao- ja eluhoone on ehitatud mitmes järgus: algne puidust aidaosa 19. saj I poolel, tellistest laoruum ja II korruse elutuba 19. saj II poolel, kivist ait puithoone põlemise kohal valmis 1905 (arh A. Jacoby). 75578 Jüri 21 B Muinsuskaitsealal erandlik 1930. aastate II poolel ümber heimatstiili sugemetega elu- ja ehitatud kortermaja iseloomulikuks ärihoone algne klassitsistlik jooneks on kõrge ja kitsa aknaga variant valmis 1870. aastatel. trepikojatorn ja mansardkatusest eenduv ärkel koos rõduga. 6409971 Jüri 22 B Muinsuskaitsealal erandlik Hilisjuugendi mõjudega arhitektuuri- ja ajalooväärtuslik uusklassitsistlik hoone oli rajamise elu- ja ärihoone on ehitatud ajal kõrgeim ja moodsaim (nn Võru 1923. aastal (arh A. Perna). pilvelõhkuja) ehitis linnas. Säilinud Sõjas kannatada saanud hoone on hoone kuju, maht, põhiplaan ja müürid taastati muudetud katuse fassaadidekoor. ja lihtsustatud fassaadikujundusega. 77645 Jüri 22a B Ajaloolise peatänava miljöösse sobituv väärtuslik uusarhitektuur Võru ühe vanima kivimaja (hävis II maailmasõjas) asukohas. Hoone valmis 2001 (arh I. Jalas, 2000) ärikeskusena. 71601 Jüri 22c C Algselt lao- ja garaažiruumidega majandushoone on ehitatud 1930. aastate lõpul (projekt ins H. Kõlli, 1938) Võru Ühispanga tellimisel endise hobusetalli ja  aida kohale. Hoonega liitub lääneküljel nõukogudeaegne garaažimaht. 75851 Jüri 22c C Nõukogudeaegne garaažihoone 73905 Jüri 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärse hoone 19. saj. kolmandal veerandil püstitatud puidust kahekorruseline juurdeehitis. Klassitsistlike stiilijoontega tüüpiline Võru kodanikuelamu. 73905 Jüri 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Ajaloolisel tänavajoonel asetseval ja selle ehitustraditsioone järgiv kivimajal on profileeritud karniisiga tänavaäärse kivihoone algkehand kõrge kivikatus, viilule pööratud kuulub Võru vanimasse räästakarniis ja viilu tipu all ehitusperioodi (enne 1808). poolkelba karniis. Tänavapoolne uks on asendatud uksega loodeotsal, hoovi pool kaldkatusega juurdeehitis. 77961 Jüri 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Juugendstiilile omaste detailidega ja selle ehitustraditsioone järgiv peatänavaäärsel hoonel on säilinud kahekorruseline elu- ja ärihoone maht, kuju, ajastukohane välisilme ja on ümber ehitatud (projekt H. mitmed väärtuslikud ehisdetailid. Heinrichson, 1927) samal kohal asunud 18/19. saj vahetuse alghoonest. 77181 Jüri 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline elu- ja ärihoone, mis koosneb mitmest eri ajal valminud hoonemahust. 6347977 Jüri 26 // 26a C Abihoone on ehitatud 19. saj II poolel 74583 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust laohoone (algselt tall) 20. saj algusest on säilitanud oma algse mahu, kuju ja mitmed välisdetailid. 6558668 Jüri 26a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu 20. saj algusest on säilitanud oma ajaloolise mahu ja välisilme. 74858 Jüri 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone rekonstrueerimisel 1990. ja selle ehitustraditsioone järgiv aastate lõpus on säilitatud hoone ajalooline trükikoja ja põhikehandi maht, katusekuju ja ajalehetoimetuse hoone 1870. avade jaotus. Fassaadidetailid on aastatest. tänapäevased ja stiliseeritud. 75551 Jüri 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Ruudulähedase põhiplaaniga elamu- 20. saj alguse tellisarhitektuuri ärihoonel on säilinud ehitusaegne näide. välisilme koos arvukate  ehisdetailidega (ehispostikestega tulemüür, avade lukukiviga segmentkaarsed sillused ja kitsas tellisraamistus, korrustevaheline tellisvöö, astmeline räästakarniis jm). 68411 Jüri 28 C Abihoone 73899 Jüri 28a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuni 1952. aastani osaliselt ja selle ehitustraditsioone järgiv tootmishoonena kaustatud hoone on hoovielamu, mis on säilitanud tänapäeval ümber ehitatud oma mahu, kuju ja mitmed eluruumideks. algsed välisdetailid. 75354 Jüri 28b A Muinsuskaitseala vanimasse Tänavaäärse hoone põhikehandile ehitusperioodi (enne 1808. liitub kaguotsal eraldi sissepääsuga aastat) kuuluva kaupluse vanem juurdeehitis. Hooviküljele jäävad osa peidab endas vanabalti püstlaudisega seinte ja kivist hoonetele iseloomuliku kaldkatustega eeskoda ja panipaik. põhiplaaniga elamut, mille Välisviimistluses on säilinud mitmed keskosas hästi säilinud ajaloolised detailid, sh avatäited. mantelkorsten-köögi kiviseinad. 76743 Jüri 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavaäärne elu- ja kauplusehoone algkehand on ehitatud 1860. aastatel. 20. sajandi algusest pärineb hoone laiendus. Osaliselt on säilinud ajaloolised avatäited. 71889 Jüri 29/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu (ehit 19. saj lõpus). 71985 Jüri 2a C Nõukogudeaegne abihoone, blokeeritud elamuga 76153 Jüri 2a C Nõukogudeaegne üksikelamu 8564644 Jüri 2a C Abihoone 72783 Jüri 2c C Nõukogudeaegne üksikelamu hoovi pool liituva abihoonega 74414 Jüri 2d C Endisest elamust ja abihoonest ümberehitatud hoovielamu. Ajaloolise hoone eeskujul valminud uusehitis 75477 Jüri 2e C 20. saj algul ehitatud lihtne hoovielamu sobitub muinsuskaitseala miljöösse 73520 Jüri 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekordne viilkatusega ja piki tänavajoont paiknev puitelamu (ehit 1932, proj A. Tihonov). 74422 Jüri 3 C Abihoone 6077962 Jüri 3 C Abihoone 75979 Jüri 30 B Muinsuskaitseala vanimasse Säilinud on hoone historitsistlik ehitusperioodi (enne 1808) fassaadikujundus (saelõikeline  kuuluva elamu vanabalti dekoor avade ümber) ja kaks hoonetele iseloomuliku vanemat tüüpi akent. Äripinna põhiplaaniga keskosa võib kõrgema frontooniga sissepääsu pärineda 18. saj lõpust, ümber- ja dekoreerivad kannelüüridega juurdeehitised on teostatud 19. pilastrid ja puitdekoor. saj lõpul ja 20. saj algul. 74933 Jüri 30a B Muinsuskaitsealale iseloomuliku Säilinud on algupärasele välisilmele ja selle ehitustraditsioone järgiva iseloomulikke detaile, ehitusaegsed hoovielamu vanim, viilkatuse ja on ka väljaehitise ülakorruse eeskojaga ühekorruseline osa on kahepoolsed ruudujaotuseta aknad. ehitatud 19. saj II poolel, kõrgemal soklil uuem hoonetiib 1923. aastal. Viimase fassaadi liigendab eenduv katuseharjani kõrguv madala telkkatusega esiku- ja trepikojamaht. 71472 Jüri 30a C Muinsuskaitsealale iseloomuliku ja selle ehitustraditsioone järgiva abihoone, mis võib olla ümberehitatud vanast aidast või laudast. Latthingedel tahveluks võib pärineda mõnelt muult hoonelt. 75985 Jüri 30b C Nõukogudeaegne korterelamu (ehit 1966, aluseks tüüpprojekt 11-318-331) 492784 Jüri 30c C Nõukogudeaegne tehnohoone (veepumpla) 518613 Jüri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Viiluvälja kaunistab esifassaadil ja selle ehitustraditsioone järgiv ruudujaotuseta püstaken ja puidust uusklassitsistliku ilmega otsaseinale pööratud karniisile toetuv elamu on ehitatud 1880. aastatel, laudvöö. Loodeotsal liitub seinaga 20. saj algul osaliselt ümber Võrule iseloomulik puidust ehitatud kauplusehooneks. trepikoda, sissepääsul viilkatusega Madalal maakivivundamendil lahtine varjualune ja ülal 6-ruuduliste pikk põhikehand on kahepoolse liitakendega kinnine veranda. keskse pealisehitisega. Säilinud mitmed algupärased avatäited ja osaliselt ka vana voodrilauda. 524981 Jüri 31 C Vana aida asukohta nõukogude ajal ehitatud garaaž 524990 Jüri 31 C Abihoone 518616 Jüri 31/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Väike kauplusehoone sai oma ja selle ehitustraditsioone järgiv praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast otsaga tänavajoonel asuv abihoonete ümberehitamist puithoone. kaupluseruumiga elamuks (projekt ins J. Jürgenson, 1928). 6077955 Jüri 31/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Väike kauplusehoone sai oma ja selle ehitustraditsioone järgiv praeguse ilme 20. saj I poolel, pärast hoovihoone on olnud kasutusel abihoonete ümberehitamist kaupluse juurde kuuluva kaupluseruumiga elamuks (projekt elupinnana.  ins J. Jürgenson, 1928). Säilinud on hoone maht ja põhikonstruktsioonid. 74341 Jüri 31a C Vanemast hoovihoonest ümber ehitatud tänapäevane töökojahoone 73768 Jüri 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on rekonstrueerimisel ja selle ehitustraditsioone järgiv säilitanud algse mahu, tänavajoonel paiknev kauplus- välisviimistluses on kasutatud nii elamu. Lihtsale antud hoonele algupäraseid kui ka ristkülikukujulisele puithoonele üldiselt Võru vanalinnale omaseid liitub hooviküljel laiendus detaile. keskse kõrge viilkatusega väljaehitisega. 76097 Jüri 32a C Nõukogudeaegne neljakorruseline võimlatiivaga ühiselamuhoone (ehit 1971). 76453 Jüri 33 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoonel on säilinud maht, kuju ja ja selle ehitustraditsioone järgiv mitmed ajaloolised välisdetailid ristkülikukujulise põhiplaaniga (avade rõhtfrontooniga piirdelauad, puidust elumaja 19. saj III rombimustriga nurgalaud, veerandist. Hooviküljel on kõrge otsaseinale pööratud räästakarniis, kinnine trepikoda. rõhtvoodri ja valgmikuga välisuks ja plekkpitsiga varikatus, otsaviilu rombaknad jm). 6122783 Jüri 33a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv elamu on ümber ehitatud endisest tall-tõllakuurist. Tänavafassaadi liigendab laiast veelauast vöö, mida otstel toetab pööratud räästakarniisi ehisliist, külgräästas on tuulekastiga. 74413 Jüri 33b C Abihoone 74939 Jüri 33b C 1937. aastal rajatud hoovielamu- abihoone (projekt H. Gustavson) on praeguseks täielikult ümber ehitatud. 72911 Jüri 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Endisel kujul remonditud fassaade ja selle ehitustraditsioone järgiv ilmestab püstliistudega liigendatud tänavajoonel paiknev eluhoone rõhtlaudadest vöö akende all. on ehitatud 19. saj III veerandil. Säilitatud on ka otsaviilu markeeriv 1930. aastatest pärit veelaud, kolmeosalised fassaadikujundusega maja framuugaknad tänavakülgedel ning rekonstrueeriti 1995 kohvikuks, väikesed rombaknad otsaviiludel. hiljem pesumajaks. 71832 Jüri 35 C Ajaloolisest ehitusjoonest tagapool asuv kaupluseruumidega tänapäevane üksikelamu (arh Ü. Luuk, 1997). 6348607 Jüri 35 C Tänapäevane garaažihoone 76039 Jüri 36 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv kahekorruseline  uusehitis. 2003. aastal valminud pubi ja külalistemaja hoone asub 1906 krundi tagaossa ehitatud ühekorruselise majandushoone (tall, ait, kuur) asukohas. 6075917 Jüri 37 C Tänavajoonel asuv kahekorruseline funktsionalistlikus stiilivõtmes uusehitis (projekt Marksi Projekt OÜ, 2005) sobitub mahult ja kujult muinsuskaitseala peatänava hoonestusse. Asub 1870. aastatel ehitatud, kuid 1996 põlenud algse kivihoone kohal. 74889 Jüri 38 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ühekorruseline kõrge viilkatusega krohvitud kivimaja on ehitatud enne 1917. aastat. Avatäited tänapäevased. 76098 Jüri 38a B Muinsuskaitsealal erandliku Tänavafassaadil on kannelleeritud arhitektuuriga 19. saj II poolel raamistuses tudorkaarsed akna- ja ehitatud ning 20. saj algul teise ukseavad, profileeritud räästa- ja korruse saanud historitsistlik vahekarniisid, poolsambad elumaja (praegu hotell). keskrisaliidi nurkadel, sakmeline Hoovitiivaga liitub tallist ümber parapettfrontoon, rõdusambad ja ehitatud ning 1960. a-tel rõdu koos väärtuslike piiretega. kahekorruseliseks muudetud kivihoone. 76985 Jüri 39 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Historitsistlik fassaadidekoor on ja selle ehitustraditsioone järgiv ennistatud säilinu eeskujul, täiskahekorruseline viilkatusega kaasaegsetel puitakendel on puidust hoone ehitati 19. saj säilitatud kolmene ruudujaotus. lõpul üürimajaks, kuid alates 20. Kirde- ja kaguküljel eenduvad saj algusest tegutsesid hoones seinast kaks trepikoda ja pikka aega erinevad tihedaruudulise aknaga endine haridusasutused. veranda. 74591 Jüri 39a C Abihoone 78018 Jüri 39a C Nõukogudeaegne kortermaja 72341 Jüri 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Teadmata ehitusaastaga hoone on ja selle ehitustraditsioone järgiv halvas seisukorras, kuid sellel on ühekordne viilkatusega ja otsaga säilinud mitmed tänavajoonel paiknev väike välisviimistluselemendid (ehislaoga puitelamu. korstnapitsid, kastjas räästakarniis, veranda tihedaruudulised avatäited, aknaraamidel sepishinged ja metallnurgikud jm). 71575 Jüri 4 // Karja 13 C Abihoone 76527 Jüri 40 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv algselt ühekorruseline kõrge poolkelpkatusega puitelamu  valmis 1868. Hiljem ehitati arvukalt juurde- ja pealeehitisi, sh kaks Võrule iseloomulikku kaldkatusega välist trepikoda, mistõttu hoone on saanud eklektilise välisilme. 72024 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi kuuluv kelder) 72526 Jüri 40a C Abihoone (lasteaia kompleksi kuuluv kuur) 76351 Jüri 40a C Nõukogudeaegne tüüpprojekti järgi ehitatud lasteaiahoone 76516 Jüri 40b C Abihoone 77388 Jüri 40c C Nõukogude ajal elamuks ümber ehitatud abihoone 77184 Jüri 42 B Kõrge ajaloo- ja Hoone välisilme on eklektiline, arhitektuuriväärtusega hoone säilinud on erineva ehitusaja ja - rajati 19. saj lõpul Saksa stiiliga fassaadidetaile. Pidevalt Ressource'i Seltsi majana, koolimajana kasutatud hoones millele juurdeehitisena valmis tegutse kuni 2021 Võru koolihoone (proj A. Jacoby, Täiskasvanute Gümnaasium. 1909). 1923 rajati edelaotsa puidust ja tellistest juurdeehitis (proj ins. O. Mäggi). 76495 Jüri 42/1 C Abihoone 78321 Jüri 46 B Muinsuskaitsealal erandlik Projekti aluseks on tüüpseeria ES tellistest krohvitud kortermaja moderniseeritud variant 1-285 (arh äripindadega esimesel korrusel A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, 1954). (ehit 1958). Põhiosas on hoone kahekorruseline, kõrge kelpkatusega, fassaadi keskel ja taga tiibadel väljaehitised ja laia friisiga profiilne räästakarniis. 74884 Jüri 48 C Nõukogudeaegne korterelamu 75829 Jüri 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone ajalooline maht, ja selle ehitustraditsioone järgiv kuju, üldilme ning osad avatäited. kahekorruseline kortermaja on projekteeritud 1893. aastal ühekorruselisena. Teine, kivist korrus, ehitati hoonele 20. saj II veerandil. 68555 Jüri 5 C Abihoone 75651 Jüri 5a B Muinsuskaitsealal erandlik Säilinud on hoone kuju, maht ja funktsionalismile omaste välisilme koos dekoratiivsete joontega kortermaja (arh A. elementidega. Algselt valge maja on Matteus, 1935). Esikorrus koos värvitud kollaseks. verandaga pärinevad samas varem asunud ühekorruselisest viilkatusega traditsionalistliku vormikeelega elamust (arh H. Johanson, 1929). 72369 Jüri 5a C Abihoone 495220 Jüri 5b B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on säilitanud on mahu ja kuju ja selle ehitustraditsioone järgiv ning mõned algupärased detailid (nt väike puidust hoovimaja 19/20. nurkadel otsaseinale ulatuv saj vahetusest. räästaarniis, diagonaalvoodriga lakaluuk). 6348991 Jüri 5b C Abihoone 71651 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljöösse sobituv väärtuslik ajalooline puidust abihoone (kuur-pesuköök). 76632 Jüri 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Otsaküljega tänavajoonel paikneval ja selle ehitustraditsioone järgiv elumajal on säilinud maht ja kuju, puitelamu 19. sajandi I poolest. kaguküljel lai sepanaeltega kinnitatud välisvooder, algupärased aknad otsaviiludel ja edelaotsal. 68564 Jüri 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust hoovielamu sobitub teiste kinnistul paiknevate hoonete ansamblisse. Hoone viimistlusdetaile on rekonstrueeritud, säilitades nende ajaloolise ilme. 76090 Jüri 7 B 1956-59 valminud stalinistlikus stiilikeeles arh A. Kotli tüüpprojekti ES järgiv kivist kortermaja. Hoone on säilinud oma algupärasel kujul koos dekoratiivsete detailidega ja on heas seisukorras. 75658 Jüri 7 C Abihoone 71897 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolisest pesuköögist ümber ehitatud hoovimaja. 7208400 Jüri 7a C Mahult ja välisilmelt muinsuskaitseala miljöösse sobituv ajaloolisest pesuköögist ümber ehitatud hoovimaja juurdeehitis. 73669 Jüri 7b B Mahult ja välisilmelt muinsuskaitseala miljöösse sobituv väike hoovielamu 19. saj II poolest. 75614 Jüri 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pikiküljega tänavajoonel paiknev puithoone on ehitatud ümber algsest vanabalti stiilis hoonest. 74741 Jüri 8 C Abihoone 524367 Jüri 9 mälestis 74828 Kalevipoja 3 A Muinsuskaitseala Kahekorruselise eenduva esinduslikemate hoonete hulka kolmnurkviiluga risaliidil on kuuluv suure arhitektuuri- ja hobupeamotiiviga sarikaotsad, ajalooväärtusega hoone. Tuntud fassaadidel suuremas osas algne kui linnapea Weyrichi elamu ja laudis, esifassaad kaunistatud Saksa Erakooli hoone. nurgarustikaga. Madalamal Interjööris säilinud viilkatusega verandal meisterlikult peegelvõlvlagi ja algupärased restaureeritud välisuks ja tiibuksed. aknaraamid. 72413 Kalevipoja 3 B Muinsuskaitsealal vähe esinev kahekorruseline hoovielamu- abihoone. Peale II maailmasõda laiendatud hoovipoolsed elamumahud on lisandunud arvatavasti mitmes ehitusjärgus. 7425982 Kalevipoja 3 C Puukuur (lammutatud) 8848225 Karja põik 3 C Abihoone 76521 Karja põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala ääreala miljöösse 7208387 Karja põik 3 C Katusealune 77345 Karja põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala ääreala miljöösse 7208388 Karja põik 5 C Abihoone 6348608 Karja põik 5 C Abihoone 73519 Karja 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik lihtne puidust viilkatusega hoone (ehit 1900). Veranda on lisatud 1930. aastatel. 73844 Karja 10 C Abihoone 77078 Karja 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust korterelamu. 19. saj lõpul ehitatud hoone on säilitanud oma mahu, kuju ja välisilme. 6077964 Karja 11 C Abihoone. 76661 Karja 11a B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ja ajaloolist mahtu järgiv rekonstrueeritud (2002) hoovielamu. 72666 Karja 13 B Muinsuskaitseala Samal nurgakinnistul asus hoone ehitustraditsioone järgiv mitmest juba enne 1808. aastat. osast ja mitmes ehitusjärgus valminud suuremahuline puidust elamu. 71636 Karja 14 C Tänavaäärse elumajaga hoovi pool liituv abihoone 74493 Karja 14 C Nõukogudeaegne üksikelamu 8848281 Karja 14 C Abihoone 76012 Karja 15 C Nõukogudeaegne tüüpprojektijärgne üksikelamu (ehit 1958). 76448 Karja 15 C Abihoone 75346 Karja 15a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on säilitanud oma mahu, kuju ja selle 1920. aastate ja välisilme. Elamus asunud nelja ehitusperioodi iseloomustav kolmetoalise korteri lahendus oli kahekorruseline korterelamu on tolle aja kohta uuenduslik: ehitatud juugendlikus kõikidesse tubadesse viis eraldi uks stiilivõtmes (proj A. Linno, esikust. joonest J. Kompus, 1923). 6126310 Karja 15a C Vanem punastest tellistest abihoone 6348868 Karja 15a C Abihoone 8848504 Karja 15a C Abihoone 8848507 Karja 15a C Abihoone 8848508 Karja 15a C Abihoone 74744 Karja 16 B Muinsuskaitseala iseloomustav ja selle ehitustraditsioone järgiv 1875 üürimajaks ehitatud hoone. Rekonstrueerimisel on säilitanud ajaloolise mahu ja kuju, kuid välisilme ja detailid on kaasajastatud. 6559323 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja 7208382 Karja 16 C Tänapäevane hoovimaja 493136 Karja 17 B Muinsuskaitseala miljöösse Põhiplaanilt U-kujuline lakoonilise sobituv ja selle ehitustraditsioone ja ratsionaalse välisilmega hoone järgiv kahekorruseline asub tänavafrondist eemal ja on haiglahoone (arh E. Lohk, 1933). hoolimata halvast seisukorrast säilitanud oma algupärase välisilme. Peafassaadi ilmestavad topeltlaiad aknad. 0 Karja 17a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud näide ajaloolisest maakivikeldrist. Kelder on hästi säilinud. 76515 Karja 17a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueerimisel on säilinud hoone ehitati 1909 vangla põhimaht ja välisilme, kuid on laatsaretiks. kasutatud tänapäevaseid materjale. Avatäidete paigutuses ja raamijaotuses on järgitud ajaloolist eeskuju. 6126311 Karja 17a C Tänapäevane abihoone 525646 Karja 17b B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on uusklassitsistlik ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaadidekoor (tagasikeeratud kahekorruseline puithoone, räästas otsaviiludel; korruseid ja millel on kõrge arhitektuuri- aga viilusid eristav veelaud; ka ajalooline väärtus. 1890 rombimotiiviga nurgalauad; valminud hoone oli pikalt kivikatus ja savitellistest linnahaigla ja seal töötas 1833- korstnapitsid; eenduv tellisvöö) ja 77 linnaarstina F. R. Kreutzwald. originaalavatäited. 74922 Karja 17c C Ajalooline hoovielamu, mis on rekonstrueerimisel oma ajaloolise välisilme kaotanud, säilinud on hoone maht ja kuju. 6126312 Karja 17c C Abihoone 72342 Karja 17d C Ajalooline abihoone, mis on säilitanud oma kuju ja välisilme. 76959 Karja 18 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv tänavaäärne kortermaja ehitati 1941 (proj E. Willmann, 1939). 2000. aastatel rekonstrueeriti üksikelamuks, avatäited ja fassaadidetailid on algupärased, Võrus erandlik piibersabakivikatus on restaureeritud. 75621 Karja 18 B Koos elamuga ehitatud ja algupärasel kujul säilinud abihoone 80306 Karja 18a B Muinsuskaitseala iseloomustav Hoone on 1999. aastal täielikult ja selle ehitustraditsioone järgiv rekonstrueeritud. Säilinud on hoone algselt krohvimata punastest maht ja põhikonstruktsioonid, tellistest tänavaäärne elamu 19. tänavafassaadi keskel asub saj lõpust. ajastukohane valgmikuaknaga tahveluks. 74964 Karja 18b C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1958) 76463 Karja 18b C Abihoone 71839 Karja 19 C 20. saj algul krundi tagumisse ossa ehitatud pesuköögiga hoovielamu on säilitanud kuju ja mahu, välisilme on muudetud. 71866 Karja 1a C Abihoone 6347910 Karja 1a C 1954 valminud Võru ehitusvalitsuse 4 korteriga tööliselamu on säilitanud oma algse fassaadilahenduse ja sobitub ümbritseva ajaloolise miljööga. Katusekorrus on hiljem välja ehitatud. 74107 Karja 20 B Muinsuskaitsealal erandlik Tüüpprojekti mõjutustega hoonel on uusklassitsistliku välisilmega säilinud maht, kuju ja krohvitud kivihoone 19. saj fassaadidetailid (dekoratiivne avade lõpust. raamistus, astmeline räästakarniis, otsaviilu vööndsimss). Krohvkate pole algupärane. 6813437 Karja 20 C Ümbritseva ajaloolise miljööga sobituv tänapäevane juurdeehitis. 6813440 Karja 20/1 C Ümbritseva ajaloolise miljööga sobituv eluruumidega juurdeehitis ajaloolisele hoonele. 71710 Karja 21 B 1938. aastal ehitatud Asjatundlikult restaureeritud, juugendlike elementidega hoone säilitatud on algne arhitektuurne ilme (projekt 1931, arh E. Laasi). (keskne väljaehitis mansardkatusega, kolmnurksed uugid katusel, kaheraamsed framuugiga puitaknad, valgmikuga kahepoolne tahveluks fassaadi keskel). 7143697 Karja 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu on ilmselt ümber ehitatud algsest abihoonest. Sobitub kinnistu teiste hoonete ansamblisse. 6347951 Karja 21 C Abihoone 73375 Karja 21/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu on ilmselt ümber ehitatud algsest abihoonest. Sobitub kinnistu teiste hoonete ansamblisse. 490710 Karja 22 B Muinsuskaitsealal silmapaistev Kahekorruselisel väljaehitatud tellisarhitektuuri näide omab nii katusekorrusega uusklassitsistlikul arhitektuurset kui ka ajaloolist hoonel on säilinud maht, kuju ja väärtust. 1904. aastal Võru linna välisilme, rekonstrueerimisel on poeglaste gümnaasiumiks (nn paljud detailid tänapäevastatud Sirgu kooliks) ehitatud hoone on (plastaknad, tehaseuksed jms). 1930. aastatest Kaitseliidu käsutuses. 6348983 Karja 22 C Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv Teise maailmasõja eelne traditsionalistlikus stiilivõtmes vähese dekooriga abihoone. 75153 Karja 23 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht, kuju ja ja selle ehitustraditsioone järgiv välisdetailid (algupärane laudis, osad ühekorruseline puitelamu on avatäited ja akende rõhtfrontooniga ehitatud 19. saj lõpukümnenditel. piirdeliistud jm). 6077583 Karja 23 C Abihoone 72163 Karja 23/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv pesuköögiga hoovielamu 20. saj I poolest. Hoone on säilitanud oma algupärase kuju ja mahu, osad avatäited võivad olla näide omaaegsest taaskasutusest. 76538 Karja 23a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv otsaga tänavajoonel asuv puitelamu on 20. saj alguses ümber ehitatud pottsepatöökojast. 74409 Karja 23b B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj I poolel aidast ümber ehitatud kolme korteriga hoovielamu. Säilinud on hoone maht, kuju ja algupärane välisilme. 73956 Karja 24 A Muinsuskaitsealal erandlik Kasutatud on tüüpfassaadide historitsistlikus stiilivõtmes meeliselemente ja rikkalikku dekoori (uusrenessanss) (nurgarustika, räästaalune kroonuarhitektuuri näide Võru toendkarniis, ümarkaarsed avasid linnas, mis on säilitanud suures ääristav krohvitud ehisraamistus; osas oma välisilme ja ka mitmed petikniššid). Siseruumides on interjöörielemendid. säilinud võlvlaed, siseuksed jm. 70843 Karja 24 C Nõukogudeaegne garaaž 6075645 Karja 24/1 B Tänavaäärse renteihoonega Ühekorruseline pultkatusega müüri abil liituv historitsistlik hoovihoone on ehitatud tõenäoliselt abihoone moodustab tänavaäärse 1864 algselt F. R. Kreutzwaldi peahoonega sobituva tänavani ulatunud abihoonena. hoovimiljöö. Peahoone laiendamisel 1904 on tänavapoolne ots lammutatud, kivimüür säilitatud ja alles jäetud osa puukuuriks ümber ehitatud. 72339 Karja 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueeritud hoonel on säilinud ja selle ehitustraditsioone järgiv vana laudist, saelõikeliste hoone 19. saj lõpust. motiividega nurgalauad ning tänavapoolsete akende rõhtfrontooniga piirdeliistud. Kolmeosalised eraldi raamidega puitaknad on remonditud. Välisuks kirdeotsal on kaasaegne. 6348650 Karja 25 C Elamuga sobituv tänapäevane abihoone 75579 Karja 26 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht, kuju ja ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaadidetailid (lai laudis, viilu pikiküljega tänavajoonel asuv eristav veelaud, nurga kattelauad, ühekorruseline poolkelpkatusega massiivsed savitellistest lubjatud puitelamu. korstnapitsid, tänavaküljel kaheraamsed aknad ja valgmikuga kahepoolne tahveluks). 6348125 Karja 26 C Mitmeosaline majandushoonete kompleks 75521 Karja 26a C Nõukogudeaegne (ehit 1952) üksikelamu, mis on 21. saj esimesel kümnendil tänapäevases võtmes rekonstrueeritud. 6077978 Karja 26a C Muinsuskaitsealal vähesäilinud näide sõjajärgsest polüfunktsionaalsest abihoonest, kus ühe katuse alla on koondatud enamus elamises vajalikke abiruume (kuur, pesuköök, garaaž). 73499 Karja 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik tänavajoonel asuv nurgahoone on ehitatud kahes osas. Karja äärde jääv madalam osa on säilitanud oma ehitusaegse (20. saj algus) kuju ja mahu ning välisviimistluse, nurgapealne uuem osa on rekonstrueeritud. 73685 Karja 27 C Põhihoonega sobituv abihoone, ühendatud varikatusega. 75655 Karja 28 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Restaureerimisel on säilitatud ja selle ehitustraditsioone järgiv välisilme ja osad ajaloolised detailid historististlik hoone on ehit 19. (,lai laudis, rustikaalsed nurgalauad, saj II poolel. akende nurgakvadraatidega piirdeliistud, viilu eristav veelaud). 6077979 Karja 28 C Ajalooline abihoone (pesuköök) 19. saj II poolest, mis on garaažiks ümber ehitamisel säilitanud oma põhimahu ja sobitub krundil oleva elamuga. 72592 Karja 29 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Tänavafassaadi ilmestavad kaarja ja selle ehitustraditsioone järgiv klaasiruuduga tiibuks ja puust elumaja on 19/20. saj sümmeetriliselt paiknevad aknaavad. vahetusel Võrus enamlevinud Kahe akna algsed kuuese hoonetüüp. Hooviküljel ja ruudujaotusega aknaraamid loodeotsal liituvad majaga viil- kummalgi küljel asendatud ja pultkatusega eeskojad. ruudujaotuseta raamidega. 75951 Karja 29 C Abihoone 1980. aastate II poolest 76408 Karja 3 C Abihoone 77015 Karja 3 C Algses mahus säilinud üksikelamu (ehit 1927), mis on rekonstrueerimisel kaotanud oma ajaloolise välisilme. 6126926 Karja 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on säilitanud algse kuju, ja selle ehitustraditsioone järgiv mahu ning välisilme. Avatäited on ühekordne puitelamu (ehit kahel majapoolel erinevad ega pole arvatavasti 19. saj III veerandil), algupärased. Kirdeotsas hilisem mis jaguneb tänapäeval kahe juurdeehitis. kinnistu vahel. 77241 Karja 30 C Abihoone 6347921 Karja 30 C Kaasaegne murukatusega hoovihoone 76577 Karja 30a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Arvatavasti 19. saj III veerandil ja selle ehitustraditsioone järgiv ehitatud hoone on säilitanud algse  ühekordne puitelamu, mis kuju, mahu ning välisilme. Avatäited jaguneb tänapäeval kahe kinnistu on kahel majapoolel erinevad ega vahel. pole algupärased. 71995 Karja 30a C Abihoone 432767 Karja 31 B Ajalooline nn kuurordi- Hoone on mitmete ümberehituste historitsismi sugemetega käigus kaotanud oma 20. saj. puithoone 19. saj lõpust. algusaastatele iseloomuliku atraktiivsuse, kuid oskuslikul restaureerimisel on see taastatav. 528336 Karja 31 C Muinsuskaitseala miljööga ja ümbritseva hoonestusega sobituv abihoone. 523539 Karja 31a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rõhtlaudisega hoonel on ja selle ehitustraditsioone järgiv tahvelplekist viilkatus, hoovi pool kahes järgus (19 saj II poolel ja viilkatusega keldritrepikoda. 20. saj I poolel) ehitatud Säilinud on kolmese jaotusega elumaja. puitaknad ja sepismanustega lakaluuk. Uksed nõukogudeaegsed ja vanema osa tänavaküljel üheraamilised tänapäevased plastaknad. 6503359 Karja 31a B Muinsuskaitseala miljööga ja ümbritseva hoonestusega sobituv abihoone. 71887 Karja 32 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht ja kuju, ja selle ehitustraditsioone järgiv rütmilise akendepaigutusega historitsistlikus vormikeeles tänavafassaad ja osaliselt algupärast üürimajaks ehitatud elamuhoone. fassaadidekoori hoone tagaküljel (viilul tagasipööratud räästajoon ja nurgalaudade ülaosas lihtne kapiteeliimitatsioon). 6558991 Karja 32 C Kaasaegne abihoone 76492 Karja 32a C Tänapäevane hoonekompleks (ehit 2000. aastatel). 6077577 Karja 32a C Tänapäevane abihoone 523542 Karja 33 C Tänapäevane üksikelamu 74421 Karja 34 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Tänavafassaadil on säilinud ja selle ehitustraditsioone järgiv algupärane valgmikuga tahveluks ja uusklassitsistlikus vormikeeles kahekordse raamiga puitaknad, hoone. otsaviilul pööninguluuk ning kinnine trepikoda kirdeotsal. Hoone seisukord on halb ja remonttöödel on kasutatud tänapäevaseid materjale. 6077625 Karja 34 C Abihoone 432213 Karja 34a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone algne maht ja ja selle ehitustraditsioone kandev välisilme koos dekoorielementidega ühekorruseline väljaehitatud (nurga piirdeliistud, valgmikuga pööningukorrusega puithoone tahveluks, ajaloolise ruudujaotusega 20. saj algusest. puitaknad, viilu eristav veelaud). Asjatundlikult restaureeritud ja heas seisukorras hoone. 493623 Karja 34a C Abihoone 514108 Karja 34a C Abihoone 76360 Karja 36 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Piki tänavajoont asuv vanem osa ja ja selle ehitustraditsioone järgiv otsaga tänavajoonel asuv juurdeehitis 19. saj lõpus/20. saj algul on rekonstrueerimistel säilitanud ehitatud kaheosaline eluhoone. mahu, katusekuju ja pika rütmilise paigutusega tänavafassaadi, muud detailid on valdavalt tänapäevased. 6558990 Karja 36 C Abihoone 6079034 Karja 36a C Uusehitis lammutatud vana hoone asukohal 75556 Karja 38 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle miljööga sobituv tänavaäärne elamu ehitati algsest hoonest ümber 1903. aastal, kasutades ebasümmeetrilist fassaadilahendust. Praeguse ilme sai maja 2009. a rekonstrueerimise käigus. 68376 Karja 38 C Muinsuskaitseala miljööga ja tänavaäärse elumajaga sobituv abihoone 68744 Karja 38a C Abihoone 74918 Karja 38a C 20. saj algul ehitatud hoovielamu tänapäevase juurdeehitisega 6127280 Karja 3a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu 20. saj I poolest. Säilinud on hoone maht, kuju ja välisilme. 6075642 Karja 3a C Abihoone 76232 Karja 4 C Abihoone 76558 Karja 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu asub tänavajoonel ja sobitub muinsuskaitseala miljöösse 8848221 Karja 4 C Kasvuhoone 75362 Karja 40 C Uusehitis lammutatud ajaloolise hoone asukohal 7440112 Karja 40 C Hoovipoolse juurdeehitise ja abihoonete kompleks 7208375 Karja 40a C Uusehitis lammutatud ajaloolise hoone asukohal. 76072 Karja 5 B Muinsuskaitsealal erandliku Säilinud on hoone kõrge mahu ja väärtusliku kelpkatusega maht, kuju ja fassaadi arhitektuuriga (arh A. Soans, ilmestav püst- ja rõhtlaudis, I 1923) linna poolt elamupindade korrusel eenduv kinnine hoonemaht. kriisi leevendamiseks rajatud 12 Algselt väikeseruudused avatäited on korteriga üürimaja. hiljem ümber vahetatud. 75742 Karja 5 C Abihoone 76677 Karja 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv historitsistlik hoone (ehit 1914. aastal). Vanadekoduks  projekteeritud hoones on praegu korterid. 76572 Karja 6 C Hoovihoone 6077580 Karja 6 C Hoovihoone 74059 Karja 6a C Rekonstrueeritud üksikelamu 7208386 Karja 6a C Tänapäevane abihoone (garaaž) 72478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne paarismaja (ehit 1951), mille rekonstrueerimisel on säilinud hoone välisilme, kuju ja maht, ehitusaegsed detailid on asendatud 6126478 Karja 7/1 C Nõukogudeaegne abihoone 72871 Karja 7/2 C Nõukogudeaegne paarismaja (ehit 1951) 6127287 Karja 7/2 C Abihoone, mis on ümber ehitatud kahekorruseliseks hoovielamuks 77187 Karja 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel asuv puitelamu (ehit 1900), mis on rekonstrueerimisel saanud tänapäevase välisilme, kuid on säilitanud oma algse mahu ja kuju. 7208385 Karja 8 C Tänavaäärse elamuga sobituv abihoonete kompleks 74958 Karja 8a C Nõukogudeaegne üksikelamu 6077963 Karja 8a C Abihoone 8848218 Karja 8a C Abihoone 69433 Karja 9 C Nõukogudeaegse paarismaja hästi säilinud ja korrastatud näide (ehit 1952) 6122752 Karja 9 C Abihoone 74438 Karja 9a C Muinsuskaitsealal levinud nõukogudeaegse paarismaja hästi säilinud ja korrastatud näide (ehit 1952) 6850710 Karja 9a C Abihoone 77185 Katariina allee 1 C Nõukogudeaegne algselt tüüpprojekti nr 709 järgi 1950- 1952 rajatud hoone asetub taandega ajaloolisest tänavajoonest. Praegu rekonstrueeritud üksikelamuks. 7208439 Katariina allee 1 C Varjualune 77348 Katariina allee 10 B Tänavajoonel asuv Rekonstrueerimisel on säilinud kahekorruseline korterelamu on hoone välisilme: käsivaltsplekist ehitatud 1936. aastal pööninguakendega katus, laia funktsionalistlikus stiilivõtmes. kivikarniisi läbivad kandilised  veetorud, tänavapoolse ukse krohvraamistus, trepikoja vertikaalaknad ning kahe- ja kolmese jaotusega puitaknad. 74535 Katariina allee 10 C Tänapäevane elamu end hoovimaja asukohal 73344 Katariina allee 10a C Kaasaegne abihoone 76993 Katariina allee 10a B Ajaloolisele krundile liidetud Traditsionalistliku püstpalkidest maatükil asuv otsaviiluga tänava elamu välisviimistluses on säilinud poole ulatuv poolkelpkatuse ja väikesed rombikujulised krohvitud seintega 2-korruseline krohvrandiga valgusavad otsaviilul, üksikelamu on ehitatud 1938. katust katab värvitud käsitsi valtsitud aastal. tahvelplekk. 6759505 Katariina allee 11 C 1970. aastate monumentaalset ja lakoonilise joonega modernismi esindav U-kujulise põhiplaaniga hoone, mille Katariina poolses otsas asuvad muuseumiruumid (Vana-Võromaa Kultuurikoda). 73872 Katariina allee 12 B Muinsuskaitseala miljöös Elamu rekonstrueeriti 2004 erandlik suuremahuline hoone, kaasaegseid materjale kasutades. kus tegutses 1810-69 Võru esimene eesti õppekeelega algkool. Tollal ühekorruselist hoonet meenutab tänaseni säilinud kiviosa. Praeguse ilme sai maja 1931 ümberehituse käigus (proj E. Willmann). 7208413 Katariina allee 12 C Tänapäevane varjualune- puhkemaja 434338 Katariina allee 1a C Abihoone 6559341 Katariina allee 2 // L. B Väärtuslik ja vanalinna miljööga Koidula 7 sobituv uusarhitektuur (arh K. Tõra, 2012). 76098 Katariina allee 3 A Muinsuskaitseala vanimate Hoone algkehand on pärit 18. saj hoonete (enne 1808) hulka lõpust, ümberehitatud 20. saj I kuuluv suure arhitektuuri- ja poolel, sellest ajast on pärit ka ajalooväärtusega hoone. Võru fassaadidekoor. Hoones on säilinud linna algaastatele iseloomuliku algse mantelkorstna kehand ja selle kavatisega varaklassitsistlik all paikneva köögi kiviseinad. puitelamu on hilisemate juugendlike dekoorielementidega. 74861 Katariina allee 3 C Abihoone 79574 Katariina allee 4 A Muinsuskaitsealale iseloomulik Vanabalti alghoone keskel on ja selle ehitustraditsioone järgiv säilinud jämeda korstnapitsiga hoone. Pikiküljega tänavajoonel mantelkorstna kehand. Klassitsistlik paikneva hoone 18. saj fassaadidekoor ja juurdeehitised lõpukümnendil ehitatud pärinevad 19. saj II poolest ja 20. saj algkehand kuulub Võru linna algusest, detaile on asendatud ka vanimate säilinud majade hulka. hiljem. 7208437 Katariina allee 4 C Abihoone 7208438 Katariina allee 4 C Abihoone 75892 Katariina allee 4b A Muinsuskaitsealal silmapaistev Kõrge sokliga krohvitud elamu ja arhitektuuriväärtuslik esikorrus on savi-, teine korterelamu. Puitvoodriga osa rõhtpalkseintega. Sümmeetriline ehitati 1924, krohvitud osa 1927 fassaadikompositsioon järgib puitosa (autor omanik J. Semm). arhitektoonikat ja viitab juugendi Praeguse ilme sai hoone pärast järelmõjudele. Tagafassaadil erineva 1930. aastate tulekahju (proj J. vormindusega puidust Jürgenson, 1935). juurdeehitised. 75360 Katariina allee 4b C Abihoone 69244 Katariina allee 5 B Tänapäevane abihoone 73901 Katariina allee 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle vanimasse ehitusperioodi kuuluva vanabalti algkehandiga hoone on saanud klassitsistliku välisilme ja 2005. aastal teostatud kaasaegsete materjalidega rekonstrueerimisel kaotanud osa algupärasest välisilmest. 7208442 Katariina allee 5 C Katusealune 73503 Katariina allee 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 2003 põlenud hoone on praeguseks ja selle ehitustraditsioone järgiv rekonstrueeritud korterelamuks (arh. kahekorruseline nurgahoone, mis U. Põllumaa). Säilinud on fragmente omab lisaks arhitektuursele ka rikkalikust historitsistlikust ajalooväärtust. 1881. avati siin fassaadidekoorist: Alles on ka kahe hotell "Aleksander", nõukogude ukse graniidist trepiastmed. ajal kuni 1992 söökla „Tamula“ 75555 Katariina allee 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv endisest hotelli hobusetallist ümber ehitatud hoone on rekonstrueerimistel säilitanud kuju, mahu ja välisilme, paljud algupärased detailid on asendatud. 6395679 Katariina allee 6b B Muinsuskaitsealal erandil kahekorruseline eklektilise välisilmega endine tööstushoone-elamu. 1931. aastal valminud hoones asusid 1930. aastatel A. Silveri õlletehase „Livonia“ esindus ja ladu ning Ed. Lemeri karastusjookide tehas. 495218 Katariina allee 6b/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ühekorruseline viilkatusega ja otsaseinaga tänavajoonel asuv hoone on ehitatud 1895 rajatud maakiviseintega jääkeldri kohale. 77646 Katariina allee 7 B 1959 ehitatud tellistest krohvitud Põhiosas on hoone kahekorruseline. kortermaja-ametihoone. Projekti Maja katab kõrge kelpkatus. aluseks tüüpseeria ES Dekoorivaba fassaadi ilmestavad moderniseeritud variant 1-285 kummagi külje keskel lameplaat- (arh A. Kotli, Ü. Elland, R. Urb, varikatusega välisuksed ning 1954). kolmepoolsete akende ühtlased read. 73374 Katariina allee 7a C Nõukogudeaegne garaažihoone 487966 Katariina allee 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Fassaadikujundus on ajaloolist ilmet ja selle ehitustraditsioone järgiv järgivalt ja säilinud detaile säästvalt kahekorruseline korterelamu rekonstrueeritud. (ehit 1893 vanema elamu asemele). Algselt ühekorruseline hoone oli 1937. aastaks kasvanud tänapäevase mahuni. 76075 Katariina allee 8b C Nõukogudeaegne tehnorajatis 77398 Katariina allee 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht, kuju ja ja selle ehitustraditsioone järgiv välisviimistlusdetailid (voodrilaud, puitelamu 20. saj I poolest. nurgakattelauad, avade paigutus ja avatäited, savitelliskorstnad jm). 8848787 Koidula 1 C Hoovihoone 8848627 Koidula 8/8a C Abihoone 493436 L. Koidula 1 B Muinsuskaitseala Säilinud on algupärane hoonemaht, ehitustraditsioone järgiv põhikonstruktsioonid ja puitelamu 19. saj II poolest / 20. välisviimistluselemendid saj algusest. Uusklassitsistliku (valgmikuga tänavale avanev elamutüübi sümmeetriline tahveldatud välisuks, kõrge variant. maakivisokkel tellisvööga, Võrule iseloomulik väikesemahuline vintskapp). 514107 L. Koidula 1 C Nõukogudeaegne abihoone (saun-pesuköök). 6079083 L. Koidula 1 C Abihooned 77280 L. Koidula 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Nõukogude ajal vähesel määral ja selle ehitustraditsioone järgiv ümber ehitatud hoonel on säilinud puitelamu 19. saj lõpust. algupärane maht, konstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (kõrge maakivisokkel tellisvööga, valgmikuga hoone keskelt tänavale avanev uks, akende piirdeliistud, puidust nurgarustika). 72187 L. Koidula 10 C Nõukogudeaegne abihoone (saun-pesuköök). 7208397 L. Koidula 10 C Teadmata ehitusaastaga abihoone 74740 L. Koidula 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on algupärane hoonemaht, ja selle ehitustraditsioone järgiv põhikonstruktsioonid ja puitelamu 19. saj II poolest. välisviimistluselemendid 1900 on lisatud Võrule (valgmikuga tänavale avanev iseloomulik, kuid vähesäilinud tahveldatud välisuks, algupärased kinniehitatud väline trepikoda avatäited, tagasipööratud räästajoon). hoone otsas. 75731 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu 19. saj II poolest. Hoonel on säilinud algupärane kuju, maht ja välisviimistluselemendid (tahveldatud välisuks, avatäited, nurgalauad) 6077965 L. Koidula 11a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolise mahu ja välisilmega abihoone (ait), mis on ehitatud 19. saj lõpus ja moodustab ansamblilise terviku kinnistu eluhoonetega 76494 L. Koidula 11b C Halvas seisukorras abihoone 72591 L. Koidula 12 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik üürimajaks ehitatud lakoonilise välisilmega kahekorruseline hoone (valmis 1925). Rekonstrueerimisel on säilitatud hoone algupärane kuju ja välisilme. 7208401 L. Koidula 12 C Tänapäevane abihoone (ehit 2004) 492919 L. Koidula 13 C Puidust abihoone hoonestamata krundi tagumises osas 73509 L. Koidula 14 B Muinsuskaitseala vanimasse ehituskihistusse kuuluv algne aidahoone ehit 19. saj II veerandil. Põles 2004. aastal ja taastati endisaegse ilmega koopiahoonena. 75467 L. Koidula 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Mõlemad hooneosad said 1992. aasta ja selle 19. saj II poole tulekahjus kahjustada ja taastati. ehitustraditsioone järgiv Kiviosal asendati detaile (vintskap, uusklassitsistlik punastest aknad jm), puitosa on koopiana tellistest endine pangahoone uuesti üles ehitatud. koos vanema puidust elumajaga. 77373 L. Koidula 15 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel paiknev nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950. aastate II poolel). 71576 L. Koidula 15 C Nõukogudeaegne abihoone 76744 L. Koidula 16 B Muinsuskaitsealal erandlik Fassaade liigendavad profileeritud massiivse sokli ja krohvitud räästakarniis, kelbaviilu lai põhikorrusega kivist elu- ja vööndsimss ning jõuliselt eenduv ärihoone on ehitatud 1860. karniis. Seinapinda elavdab ühtlase aastatel historitsistlikus sammuga kõrgete püstakende rivi. stiilivõtmes. Hoones on Uuendatud kivikattega viilkatusel on  tegutsenud pikka aega pank, hoovi pool ulualune ja kaks hiljem toidukauplus. kaldkatusega uuki. 6077968 L. Koidula 16 C Teadmata ehitusaastaga abihoone 74853 L. Koidula 16a B Muinsuskaitsealal erandlik Nõukogude ajal hoonest tegutsenud nurgapealse elu- ja ärihoone trahteri "Võhandu" väärtuslik juurde kuuluv maakivist ja sisekujundus (arh L. Pärtelpoeg, tellistest abihoone (ait koos selle kunstnik A. Raud, 1971) on hävinud. edelaotsale 1892 ehitatud tall- laudaga). 75490 L. Koidula 18 C Ajaloolisel ehitusjoonel asuv kahekorruseline pööningukorrusega korterelamu on valminud 1961. aastal vanemale hoonele II korruse pealeehitamise teel. Välisviimistlus on tänapäevaste materjalidega uuendatud. 6077969 L. Koidula 18 C Abihoone 6125925 L. Koidula 18 C Abihoone 7031011 L. Koidula 18 C Tänapäevane abihoone 75684 L. Koidula 1a B Muinsuskaitseala Säilinud on algupärane hoonemaht, ehitustraditsioone järgiv põhikonstruktsioonid ja puitelamu 20. saj algusest. välisviimistluselemendid (tänavale Uusklassitsistliku elamutüübi avanev valgmikuga tahveluks, kõrge sümmeetriline variant. maakivisokkel tellisvööga, lai räästaalune, profileeritud sarikaotsad). 76602 L. Koidula 1a C Abihoone 74400 L. Koidula 2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueerimisel on säilitatud ja selle ehitustraditsioone järgiv algupärane hoonemaht, puitelamu 19. saj II poolest. põhikonstruktsioonid ja välisviimistluselemendid (tänavale avanev valgmikuga tahveluks, lai rõhtlaudis, metallpitsiga varikatused, pitsilõikelised vihmaveelehtrid). 76876 L. Koidula 2 B Ajaloolisest kolmeosalisest kuuride, kivist tallihoone ja 2- korruselise korteritiivaga abihoonest rekonstrueeritud hoovihoone, mis moodustab kinnistu elamuga sobituva ansambli. 6348211 L. Koidula 2 C Abihoone 73508 L. Koidula 20 B Muinsuskaitseala kujunemist Säilinud on juugendlik välisilme iseloomustav ning selle koos 1920. aastate traditsionalismist ehitustraditsioone järgiv inspireeritud dekooriga, samuti suuremahuline elamuhoone 20. algupärase interjööri elemendid saj I poolest. (peatrepikoda, kaminahi, siseuksed). 76362 L. Koidula 20 C Abihoone 74100 L. Koidula 20a B Muinsuskaitseala 20. saj alguse Väiksematele ümberehitustele ehitusperioodile iseloomulik vaatamata on hoone säilitanud oma kahekordse abihoone tüüp, kus algse kavatise ja välisilme. ühe katuse all kojamehe korter (tuba), pesuköök, puukuurid ja nende peal nivendiseintega avar pesukuivatusruum. 74082 L. Koidula 22 C Muinsuskaitsealal hoovi tagaosas paiknev uusehitis 76309 L. Koidula 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone üldkavatis on säilinud, ja selle ehitustraditsioone järgiv loodeotsale lisanduv madalam mahuka keskrisaliidiga juurdeehitis on ilmselt klassitsistlikus stiilivõtmes nõukogudeaegne. korterelamu, mis on ehitatud enne 1880. aastat. 72887 L. Koidula 24 C Abihoone 74521 L. Koidula 26 B Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooniga mahukas kivihoone on ehitatud 1860. aastatel vanglahooneks, nõukogude ajal ümber ehitatud koolimajaks, kaasajal korterelamu. Ümberehituste käigus on hoone kuju ja välisilme muutunud. 74717 L. Koidula 26a C Ulatuslikult ümberehitatud Ehitati 2007 ümber kortermajaks. ajalooline abihoone (ehit 1912, Esimene osa vabaajaveetmise ruum, 1920. aastatel ümber ehitatud). mille sees on osaliselt säilinud ja Kasutatud kooli eksponeeritud end vanglamüür. õppetöökodadena, praegu Säilitatud ja eksponeeritud on ka talli kortermaja. ja kuuri esikorruse kandekonstruktsioonid. 6134542 L. Koidula 26b B Kaasajal ehitatud otsaga tänavajoonel asuv korterelamu on inspireeritud 1950. aastate stalinistlikkust arhitektuurist ja sobitub muinsuskaitseala miljööga. 76953 L. Koidula 28a C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne tüüpprojekti järgi hoonestamata alale ehitatud (1959) üksikelamu, mis on säilitanud oma ehitusaegse välisilme. 76979 L. Koidula 28a C Abihoone 73920 L. Koidula 2a B Muinsuskaitsealal vähe säilinud 1930. aastate rahvusromantistlikku ehitusstiili esindav hoone, mille rikkalik välisdekoor on ümberehitustes hävinud. 76679 L. Koidula 3 C Nõukogudeaegne kortermaja. 75748 L. Koidula 30 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueerimisel on säilinud ja selle ehitustraditsioone järgiv algupärane hoonemaht, puitelamu 20. saj algusest (ehit põhikonstruktsioonid ja enne 1912. aastat). välisviimistluselemendid (tänavale avanev tahveldatud valgmikuga välisuks, kaheraamsed puitaknad algupärase ruudujaotusega, profileeritud sarikaotsad). 6077586 L. Koidula 30 C Nõukogudeaegne abihoone ajaloolise hoovimaja asukohal Uusehiti L. Koidula 32 B Krundi tagaosas paiknev Ümberehituste käigus on hoone s viilkatusega elamu, mille kiviosa kaotanud oma algse välisilme ja lammuta võib olla jäänuk 19. saj algul detailid. tud vana samas kohas asunud kivihoonest hoone (täpsemalt selle keskel asunud asukohal mantelkorstnast). 74407 L. Koidula 32 C Nõukogudeaegne abihoone ajaloolise hoovimaja asukohal 6126624 L. Koidula 32a C Muinsuskaitseala 20. saj ehitusperioodile iseloomulik traditsionalistlik tüüp- või kordusprojekti sidumisel paarismajaks muudetud individuaalelamu koos abihoonega (valmis 1956). 7505144 L. Koidula 32a C Tänavaäärse elamuga samaaegselt rajatud abihoone 73518 L. Koidula 32b C Tänavaäärse elamuga samaaegselt rajatud abihoone 74743 L. Koidula 32b C Traditsionalistlik tüüp- või kordusprojekti sidumisel paarismajaks muudetud individuaalelamu koos abihoonega (valmis 1956). 7505138 L. Koidula 32b C Abihoone 520745 L. Koidula 3a C Abihoone 72601 L. Koidula 3c B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel paiknev 2-korruseline viilkatusega üksikelamu (ehit enne II maailmasõda), mis on säilitanud oma ehitusaegse mahu, kuju ja välisilme. 73103 L. Koidula 3c C Abihoone 75573 L. Koidula 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on hiljuti oskuslikult ja selle ehitustraditsioone järgiv restaureeritud, säilitades või puidust korterelamu. Ilmselt ennistades selle eksterjööri ajaloolise algselt poolkelpkatusega ilme ja detailid. ühekorruselise hoone katusekorrus koos kolme viilkatusega vintskapiga  tänavafassaadil ehitati välja 19. saj II poolel. 68410 L. Koidula 4 C Abihoone 77950 L. Koidula 6 C Muinsuskaitsealale sobimatu mahu ja välisilmega nõukogudeaegne uusehitis 6122870 L. Koidula 6a C Muinsuskaitsealale sobimatu mahu ja välisilmega nõukogudeaegne uusehitis 75647 L. Koidula 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone kuju, maht ja ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaadidekoor (esiviilu kujundus, U-kujulise põhiplaaniga rustikaalsed nurgalauad, vööndsimss, ühekorruseline puidust 6-ruudune pööninguaken korterelamu 19. saj lõpust. piirdeliistudega jm). Tänavapoolsetel külgustel on keeruka sepismustriga tugede ning kaarja plekk-kattega varikatused). 77090 L. Koidula 8a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv endisest aidast ümber ehitatud hoovielamu. 6348179 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone (kelder), mis sobitub kinnistu teiste hoonetega. 7208392 L. Koidula 8a B Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv ajalooline abihoone, mis sobitub kinnistu teiste hoonetega. 79284 Lembitu 1 B Väärtuslik kinnistu, kus asus Rekonstrueeritud krohvitud ja juba enne Võru kreisilinna värvitud hoone uukidega telkkatust rajamist suur kastellilaadne katab valtsplekk. Ühtlaste hoone (kroonu magasiait või akenderividega tänavafassaade relvaladu), mis on hävinud. ilmestavad lai vööndsimss, Praegu kolmekorruseline L- nurgapilastrid, esikorruse avade kujulise põhiplaaniga krohviraamistus ning astmeline täiskelpkatusega ametihoone. ehisfrontoon nurgaakna kohal. 6767499 Lembitu 1 C Lembitu äärde jääva hoonemahu hoovipoolne madalam juurdeehitis 76283 Lembitu 1/1 C Nõukogudeaegne hoone 488827 Lembitu 1a Mälestis 76113 Lembitu 1b C Nõukogudeaegne tootmishoone maht 76066 Lembitu 1c C Garaažid 6124377 Lembitu 2 B Väärtuslik ja keskkonda sobituv Sõjas tühjaks jäänud ja nõukogude 20. sajandi lõpu ajal haljasalana püsinud krundile arhitektuurikeele näide. ning Võru pangahoone külge ehitatud 1980. aastate postmodernismi jätkav  teenindusmaja (arh J. Huimerind, 1991) sulandub küllalt valutult ümbritseva hoonestusega. 493137 Lembitu 2a C Nõukogudeaegne äri- ja teenindushoone (ehit 1962) 72448 Lembitu 2c C Nõukogudeaegne tootmishoone 74411 Lembitu 3 C Nõukogudeaegne korterelamu 74447 Lembitu 4 C Nõukogudeaegne korterelamu 77052 Lembitu 5 C Nõukogudeaegne korterelamu 74420 Lembitu 6 B Nõukogudeaegsetes Eesti linnasüdamates levinud ja individuaalprojekti põhjal 1962 ehitatud veetorn-elamu on Võru kesklinnas kujunenud maamärgiks. 71716 Liiva 1 B 1899. aastal projekteeritud kahe Elamu on saanud hiljem viilkatusega korteriga elamul oli nelja akna ja keskrisaliidi ja äralõigatud keskse uksega rõhtlaudisega hooviküljega, kahe ukse ja suure esifassaad. Hooviküljele liitus viiluaknaga juurdeehitise. Välissenu väike eeskoda. katab kolmest küljest silikaatkivivooder, avatäited on hilisemad. 6078196 Liiva 1 C Abihoone 6348949 Liiva 10 C Muinsuskaitseala miljööga mittesobituv uusarhitektuur. 72602 Liiva 10a C Muinsuskaitseala ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline puidust elamu (ehit 20. saj keskel), mis on rekonstrueerimisel kaotanud oma ajaloolise välisilme. 74948 Liiva 10a C Abihoone 77644 Liiva 11 B Muinsuskaitsealal erandliku Lisaks hoone mahule, kujule ja esindusliku fassaadilahendusega üldkavatisele on ka fassaadidekooris funktsionalistlik hoone. Üks säilinud arvukalt 1930. aastate väheseid nn valge funktsionalismile omaseid detaile. funktsionalismi esindajaid Võrus (arh H. Gustavson, 1936). 71886 Liiva 11a C Nõukogudeaegne tootmishoone 75330 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone 76067 Liiva 11b C Nõukogudeaegne tootmishoone 77347 Liiva 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on kaetud raskepärase ja selle vanemat ehitusperioodi viilkatusega, mille lääneotsas on esindav hoone 19. saj I poolelt. väike kelp. Esifassaadi ilmestab lai Hoovi pool liituvad hoonega kolmnurkviiluga keskrisaliit. erikujulised ja -aegsed Säilinud on algupärased savitellistest väljaehitised. korstnapitsid ja mitmest ajajärgust avatäiteid. 75136 Liiva 12b C Lammutatud nõukogudeaegse hoone asemel ehitatav uus õppehoone (projekt OÜ ACB arh T. Savi, ehitaja AS Semuehitus). 75245 Liiva 12c C 1978. aastal ehitatud tööliste ühiselamu (tüüpprojekt 163-80- 64, 1976), praegu korterelamu. 73530 Liiva 12d C Alajaama hoone 500024 Liiva 13 B 1964. aastal ajaloolise maja 1881–1940 tegutsenud "Kandle" asukohal valminud uus kultuuri- laulu- ja mänguseltsi 1900 valminud ja seltsimaja, mis 2005. aastal maja oli XX sajandi Eesti renoveeriti. linnakultuuri maastikul nii arhitektuurilisest kui ajaloolisest seisukohast vaadatuna ainulaadne hoone. 1962-63 ajalooline maja lammutati. 525559 Liiva 13a C Eriaegsete tootmis- ja kõrvalhoonete kompleks 500477 Liiva 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Fassaadil on säilinud algupärane ja selle ehitustraditsioone järgiv kitsa valgmiku ja kvaadertahvlitega puidust elamu 20. saj algusest. tiibuks ning kaks neljaosalist Uusklassitsistliku elamutüübi sepishingedega originaalakent. ebasümmeetrilise fassaadilahendusega variant. 514246 Liiva 14/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Esifassaadil on säilinud kuus kitsa 3- ja selle ehitustraditsioone järgiv ruudulise valgmiku ja ajalooline hoovihoone, millele sepishingedega kalasabalaudisega liitub abihoonete maht. ust. Puitraamidega aknad on erineva ruudujaotusega. 75248 Liiva 16 B Muinsuskaitsealal iseloomulik Tellisvööga madalal maakivisoklil ja selle ehitustraditsioone järgiv puidust kahekorruselisele hoonele 1920. aastate algul ehitatud liitub hoovikülje keskosas üürimaja. viilkatusega kõrge trepikoda. Kirdepoolel otsal kõrgub ehistornikeste, hammasvöö ja astmeliselt ahenevate petikpindadega punastest tellistest tulemüür. 75981 Liiva 16a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on rekonstrueeritud 2000- ja selle ehitustraditsioone järgiv 2001. Liiva äärse kaldkatusega ärihoone-elamu. U-kujulise eeskoja asemele on ehitatud hoone algkehand on 19 saj I viilkatusega väljaehitis ning risttiiva poolel ehitatud Võrule omane esikorruse kaupluseruum on poeruumiga elumaja, millele on taastatud. 20. saj algul juurde ehitatud ristuv täiendava poeruumiga tiib. 74554 Liiva 17a C 1959 valminud 12 korteriga tellishoone, mis esindab korruselamute ühesektsioonilist varianti. Madala viilkatusega hoone on keskse trepikojaga, mida ilmestab lintaken. Klassitsitslikust fassaadidekoorist on alles kitsas astmeline kivist räästakarniis. 6126507 Liiva 17a C Abihoone 6126505 Liiva 17b C Abihoone (garaaž) 71868 Liiva 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu (ehit 1923), mis on säilitanud oma kuju, mahu (sh kaldkatusega veranda) ja ehitusaegse välisilme. 491840 Liiva 18b B 1940. aastal valminud elamu on Krohvitud püstpalkseinte ja muinsuskaitsealal väheesinev tsementkivist murdkelpkatusega 1930. aastate lõpu ehitisel on säilinud algupärased funktsionalistlike sugemetega fassaadidetailid (nt 1930. aastate traditsionalismi näide. rahvusromantikast inspireeritud postkastipiluga välisuks ja plekiga kaetud telkkatusega betoonist varikatused). 521789 Liiva 18b C Tänapäevane krohvitud seinte ja madala sileplekist telkkatusega 1-korruseline abihoone sobitub uusehitisena kinnistul oleva elamuga. 75239 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik kaheosaline puidust kortermaja, mille uuem, kahekorruseline juurdeehitis esindab 1920. aastate ehitustraditsioone (proj A. Linno, 1924), mil Võrru rajati riikliku ehituslaenu toel arvukalt üürimaju elamispindade kriisi leevendamiseks. Nõukogude ajal kapitaalremondi läbinud hooned on säilitanud oma algupärase kuju ja mahu ja välisilme. 6634193 Liiva 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Nõukogude ajal kapitaalremondi kaheosaline puidust kortermaja, läbinud hooned on säilitanud oma mille vanem, ühekorruseline algupärase kuju ja mahu ja välisilme. maht on ehitatud 19. sajandi IV veerandil. 518610 Liiva 19 C Metallist abihoone (garaaž) 73091 Liiva 1a C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 76987 Liiva 1a C Nõukogudeaegne kõrvalhoone 73918 Liiva 2 B 20. saj alguses (1939) ehitatud puidust üksikelamu, mis sobitub muinsuskaitseala hoonestusega ja järgib selle ehitustraditsioone. 75753 Liiva 2 C Ajalooline abihoone (ehit 1938) 6348581 Liiva 2 C Tänapäevane abihoone 520386 Liiva 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Vana, erineva laiusega laudadest ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaade ilmestavad profileeritud elamuks ehitatud 2-korruseline piirdeliistudega kuueruudulised viilkatusega puithoone.  Hooviküljele liitub kaasaegse puitaknad, veelauast viiluvöö ja arhitektuuriga 2-korruseline rihveldatud nurgalauad. juurdeehitis. 75653 Liiva 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Ühekorruseline viilkatusega hoone ja selle ehitustraditsioone järgiv on säilitanud oma ajaloolise kuju, pikk puidust elumaja 19. saj II mahu ja välisilme. Avatäited ja poolest. Hooviküljel kaks korstnapitsid on eriaegsed. eeskoda ja madal tellisseintega keldrisissepääs. 80298 Liiva 23 B 1870. aastatel ehitatud ajalooline Peasissepääsu kohal kunagisele tootmishoone, mis on omanikule viitav kiri: rekonstrueeritud elamu- "ВОДОЧНЫЙ ЗАВОДЬ ПАВЛА toitlustushooneks. ЮГАНСОНА“ (Paul Johansoni veetehas). 71639 Liiva 23b B 1930. aastatel ehitatud punastest Esikorruse osas krohvitud tellistest hoovielamu on maakiviseintega punastest tellistest säilitanud oma algupärase kuju historitsistlik nurgamaja on ja mahu ning sobitub rekonstrueerimisel säilitanud oma muinsuskaitseala ajaloolise algupärase välisilme ja-detailid. miljööga. Aknad ja uksed on eriilmelised. 6122871 Liiva 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Mahukas viilkatusega puithoone on ja kohaidentiteeti kandev säilitanud algse kavatise ja osa ajalooline tehasehoone ja elamu fassaadidekoorist. Lammutatud on 19. saj lõpust, 1914 ehitati teine tänavapoolne eeskoda, lisandunud korrus. pikad uugid kummalgi katusetahul, muudetud avatäiteid ja viimistluskatteid. 77354 Liiva 24 C Abihoone 75344 Liiva 24a B Endise õllevabriku ladu 20. saj I Kõrge viilkatusega puithoonel on poolest. Krundi tagaosas asuv profileeritud sarikaotstega lahtine abihoone on üks väheseid räästas. Esikülje keskosas säilinud ajaloolise ülakorrusest kõrgema stiilse luugiga tööstuskompleksi juurde vintskap. Seintes vana ebaühtlane kuuluvaid laohooneid Võru rõhtlaudis. Aknad kuuese jaotusega. vanalinnas. Põhikehandiga liituvad pultkatusega kuurid. 75819 Liiva 24a C Ajaloolise tööstushoone kohale 1959 ehitatud mahlatööstuse hoone. 6348241 Liiva 25//27 C Kaasaegne abihoone-elamu 8682598 Liiva 25//27 C Tänapäevane katusealune, mille ees on säilinud lõik ajaloolist punastest tellistest piirdemüüri. 6348311 Liiva 25/27 C Abihoone (saun) 76663 Liiva 26 B 1948-49 Lõuna-Eesti teatri Hoone algne kuju ja maht on näitlejate jaoks ehitatud nelja säilinud, kuid detaile on muudetud ja korteriga üürimaja. Võru avatäiteid asendatud. varajase sõjajärgse arhitektuuri näide. 76961 Liiva 26 C Abihoone (puukuur) 78127 Liiva 26a C Muinsuskaitsealale mitte sobituv 1990. aastate korterelamu 76745 Liiva 27 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone restaureerimisel on ja selle ehitustraditsioone järgiv väärtustatud Võru ajaloolist uusklassitsistliku fassaadiga pikk arhitektuuri, vana on oskuslikult puithoone 19. saj lõpust (ehit seotud uuega. 1886). 75182 Liiva 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueerimisel on säilinud on ühekorruseline tööliste hoone maht, kuju ja üldine välisilme. üürimajaks ehitatud puithoone Avatäited vahetatud. 19. saj lõpust. 76223 Liiva 3/5 C Abihoone 73622 Liiva 4 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hiljutisel rekonstrueerimisel on 20. saj alguses ehitatud hoone saanud uue välisviimistluse ja ajaloolisel ehitusjoonel asuv säilitanud oma üldise mahu, puitelamu. välisseina soojustusega on muudetud hoone proportsioone ja tänapäevased avatäited on jäänud seinapinnast sügavamale. 6077813 Liiva 4 C Abihoone (garaaž) 73334 Liiva 4a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Rekonstrueerimisel on hoone saanud 1930. aastatel ehitatud uue välisviimistluse, säilinud on puitelamu. maht, kuju, akende piirdelauad, fassaadil asuv valgmikuga tahveluks, otsaküljel olev aknaluuk jm, algupärased kuueruudused ja kaheraamsed puitaknad on asendatud tänapäevastega. 71649 Liiva 4a C Abihoone 6566276 Liiva 5 B Muinsuskaitseala Säilinud on algupärane laudis, ehitustraditsioone järgiv ja vanemad avatäited, massiivsed tundlikult restaureeritud nurgalauad, otsaviilul pööninguluuk. väikesemahuline elamu 19. saj II Katust katab käsitsivaltsitud poolest. Väärtuslik on ka tahvelplekk ja selle keskel on algne naabermajaga ühenduses olev krohvitud korstnapits. kõrge vaheehitis koos lihtsa valgmikuga uksega. 76367 Liiva 5a C Tüüpiline individuaalelamu 1953. aastast. Asub ajaloolisel ehitusjoonel ja sobitub ümbritseva hoonestusega. 6348347 Liiva 5a C Kaasaegne abihoone (garaaž ja kuur) 72383 Liiva 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv ühekorruseline puitelamu, mis on säilitanud oma algupärase kuju, mahu ja välisviimistluse (sh kuueruudused kaheraamsed puitaknad). 75611 Liiva 6a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 19. saj lõpus rajatud hoone on rekonstrueerimisel saanud  tänapäevased lisandused, kuid säilinud on hoone maht ja kuju. 73898 Liiva 8a C Nõukogudeaegne ühepereelamu paikneb ühekordse puithoonestusega piirkonnas. Tüüpprojekti järgi 1956 valminud hoone oli erandliku silikaattellistest dekooriga fassaadidel, mis tänaseks on kahjuks asendatud. 76437 Liiva 8a C Abihoone 76315 Liiva 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on algupärane kuju, maht ja ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaadidekoor (osaliselt ennistatud): uusklassitsistlikus vormikeeles otsaviilude rombaknad, viilule kahekorruseline ja väljaehitatud pööratud otstega räästakarniis, viilu katusekorrusega puidust vahevöö, rombimotiiviga äriruumidega üürimaja 19. nurgalauad, avade rõht- ja sajandi lõpust. kolmnurkfrontoonid ning profileeritud piirdeliistud. 75963 Liiva 9a B Tänavaga juurdepääsuteega Kahe- ja kolmepoolsed laiad ühendatud krundil paikneb horisontaalaknad ja püstvoodriga kahekorruseline viilkatusega välisuksed on remonditud. Säilinud puidust korterelamu. Uue on laiad voodrilauad ja sokli veelaud, kivikattega viilkatuse kitsad uksevalgmikud, harjaalused kaldkatusega uugid on ehitatud ruutaknad ja vahevöö otsaviiludel, peale sõda. Põhjaotsale liitub avade piirdeliistud ja nurgalauad. kõrge sokliga kahe sissepääsuga puidust eeskoda. 6559515 Liiva 9a B Ajalooline abihoone (pesuköök) Maakivisoklit katab lai eenduv on projekteeritud 1906. aastal ja tellisvöö, otstel ulatub üle katuse hiljem ümber ehitatuks astmeliste konsoolidega tulemüür. eluruumideks. Esikülje laia Inglise ristseotisega seinamüüritise räästaalusesse on ehitatud talakaarsetes avades on püstlaudadest puukuur. kuueruudused eraldi raamidega puitaknad ning tenderpiidaga püstplankudest uks. 74824 Liiva 9a C Puidust abihoone (puukuurid) 74865 Liiva 9a C Vanem puidust abihoone 76242 Mäe põik 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6077953 Mäe põik 1 C Abihoone 75365 Mäe põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6348739 Mäe põik 2 C Abihoone 72743 Mäe põik 3 C Abihoone 73345 Mäe põik 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu 71816 Mäe põik 4 C Abihoone 73014 Mäe põik 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu 72589 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6126644 Mäe põik 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu 73558 Mäe põik 6 C Tänapäevane abihoone 6127059 Mäe põik 6 C Nõukogudeaegne paarismaja (Jõe 2/Mäe 6) 76300 Mäe 1 B Võrus harvaesinev, sõjajärgset funktsionalistlikku arhitektuurikeelt esindav tüüpprojekti järgiv hoone (ehit 1966). 6349309 Mäe 1 C Puidust abihoone (kuurid) 73049 Mäe 11 B 1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust. 75442 Mäe 11/1 C Võru siseturu hoone 1998. aastast, mis moodustab kõrval asuva saunahoonega sobituva ansambli. 76490 Mäe 3 C 1970. aastatel ehitatud hoone on rekonstrueeritud. 77647 Mäe 4 C Nõukogudeaegne korterelamu 75335 Mäe 5 C Kinnistul oleva elamuga samaaegne ja sellega sobituv kõrvalhoone. 75538 Mäe 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu heas korras ja ehitusaegselt säilinud näide, sobitub muinsuskaitseala hoonestusega 73690 Mäe 7 C Abihoone 76618 Mäe 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu. Sobitub muinsuskaitseala hoonestusega. Kaasajal rekonstrueeritud. 76626 Mäe 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu. Sobitub muinsuskaitseala hoonestusega. Säilinud algupärane rombkividest katusekate ja kuulikestega silikaatkividest väravapostid 7208462 Mäe 9 C Abihoone 7208463 Mäe 9 C Abihoone 7208466 Mäe 9 C Abihoone 77951 Oja 1 C End trükikoja Võru Täht (praegu Võru Trükikoda) hoone (ehit 1976-78, arh Anu Rekkaro) 72910 Oja 2 C Tänapäevane abihoone 76591 Oja 2 C Tänapäevane eluhoone 73691 Oja 3 C Kõrvalhoone 76195 Oja 3 C Tänapäevane üksikelamu 6349049 Oja 3 C Kõrvalhoone 74433 Oja 5 C Tänapäevane üksikelamu 74610 Oja 5a C Tänapäevane tehnohoone 488826 Oja 7 C Tänapäevane üksikelamu 518513 Paju 10 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Algsed avatäited on vahetatud ja selle miljöösse sobituv tänapäevaste vastu. tänavajoonel asuv ühekorruseline puithoone (ehit enne 1912). Massiivse viilkatusega hoone pööningukorrus on välja ehitatud, hoone kirdeotsale liitub uuem juurdeehitatud maht. 73834 Paju 10a C Tagumisel krundil asuv end abihoonest ümber ehitatud tänapäevane eluhoone 73507 Paju 11 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone maht, kuju ja ja selle ehitustraditsioone järgiv mitmed ajaloolised ehitusdetailid (nt kahekorruseline korterelamu. poolkaarekujulised pööninguavad Näide tüüpilisest 20. saj alguses otsaviiludes, kvaaderkaunistsutega Võrru ehitatud üürimajast (proj nurgalauad, osad õhuakendega A. Jacoby, 1905). Hooviküljel avatäited, saelõikelised sarikaotsad asuvad välised trepikojad (algselt avatud räästa all, korruseid eraldav koos kuivkäimlatega). vahevöö). 75067 Paju 11 C Piki krundi tänavapoolset serva asuv puidust abihoone 7210345 Paju 11 C Hoovi tagumises osas asuv abihoone 6123634 Paju 11a C Nõukogudeaegne tehnohoone 79247 Paju 12 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on ehitusaegne maht, kuju ja selle ehitustraditsioone järgiv ja välisilme. Ruumijaotus on ühekorruseline viilkatusega hilisemal ajal ümber ehitatud. puidust korterelamu, 20. saj alguse Võru üürimaja tüüpiline näide. Hoones asus kaks kahetoalist korterit, keskne köögiga koridor ja hoovipoolne eeskoda. 76952 Paju 12 C Krundi tagaosas asuv abihoone 72213 Paju 16 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv nurgahoone (ehit arvatavasti 1928). Muinsuskaitsealale iseloomulik klassitsistliku vormikeelega puitelamu, mis on säilitanud oma algse kuju ja mahu 7210286 Paju 16 C Krundi tagumises osas asuv puidust abihoone 0 Paju 17 B Ajalooline maakividest kelder, kuulus algselt piiritusevabriku kompleksi juurde 73064 Paju 18 C Nõukogudeaegne garaažikompleks 74708 Paju 2 C Nõukogudeaegne korterelamu 68425 Paju 20 C Nõukogudeaegne korterelamu 76211 Paju 22 C Muinsuskaitsealal erandliku funktsiooniga ja kohaidentiteeti kandev 20. saj alguses saunahooneks ehitatud hoone on hilisemate ümberehituste käigus oma algse välisilme kaotanud. 8851658 Paju 3 C Teenindushoone 6126125 Paju 4 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone (garaažikompleks) 72665 Paju 5 C Umbes 1912. aastal ehitatud Võrule tüüpiline korterelamu, mis on hilisemate ümberehituste ja renoveerimise käigus kaotanud oma ajaloolise ja Võrule omase välisilme, säilinud on vaid hoone maht, katusekuju ja avatäidete asukohad. 528334 Paju 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel asuv ühekorruseline puithoone (ehit enne 1912. aastat). Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme. 498272 Paju 6 C Ajalooline abihoone (puukuur) 514106 Paju 6/1 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv hoovielamu, ehit tõenäoliselt 20. saj esimestel kümnenditel. Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme koos ehitusaegsete detailidega. 73501 Paju 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 2000. aastatel renoveeritud, mille ja selle ehitustraditsioone järgiv käigus on I korruse tänavapoolsed kahekorruseline korterelamu. avatäited asendatud suurte jaotuseta Ehit enne 1912. aastat (proj A. klaasidega akendega ja paigaldatud Jacoby, 1907). Näide tüüpilisest on tänapäevane välisuks. Säilinud on 20. saj alguse Võru üürimajast. hoone maht, kuju ja üldine välisilme. 76841 Paju 7 C Abihoone (puukuur) 72003 Paju 8 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv tänavajoonel asuv ühekorruseline puithoone (ehit enne 1912. aastat). Säilinud on hoone ajalooline maht, kuju ja välisilme. 77240 Paju 8 C Kõrvalhoone 6813454 Paju 8/1 C Hoovihoone 8851570 Paju 8/1 C Kõrvalhoone 76611 Paju 9 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on ümberehituste käigus ja selle ehitustraditsioone järgiv saanud hoovipoolse kahekorruselise kahekorruseline tööliselamu 20. rõdumahu, fassaadile on juurde saj algusest. lisatud Võrule iseloomulik püstlaudadest vahevöö. 79257 Pesteri 14 C Nõukogudeaegne ühekorruselise lamekatusega kauplusehoone tüüpnäide. 77171 Petrseri 10 C Nõukogudeaegne korterelamu 77802 Petseri 12 C Nõukogudeaegne korterelamu 77106 Petseri 12a C Nõukogudeaegne laohoone 76665 Petseri 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone ehitusaegne kuju, ja selle ehitustraditsioone järgiv maht ja paljud välisdetailid (sh puitelamu esindab tsaariaegse avatäited). üürimaja tüüpi. Hoonet läbib lühike koridor-köök. Hoovi pool eeskojad. Ühte tuppa eraldi pääs tänavalt. 76522 Petseri 13 C Tänavaäärse hoonega ilmselt samal ajal ehitatud muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid väga halvas seisukorras abihoone. 493457 Petseri 13a C Kvartalisisesel krundil asuv Võrule iseloomuliku tsaariaegse üürielamu näide, mis on hilisemates juurde- ja ümberehitustes oma algse kuju ja välisilme kaotanud. 75137 Petseri 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu. Säilinud on hoone ehitusaegne kuju ja katusekalle, kuid mahtu ja välisdetaile on rekonstrueerimisel muudetud. 68379 Petseri 15 C Krundi tagaosas asuv abihoone 74775 Petseri 16 C 1948 tules hävinud end juudi koguduse palvemaja kohale ehitatud puidust ühiselamuhoone, mille juures on kasutatud tüüpprojekti elemente. 2007. aasta rekonstrueerimisel algupärane välisilme kaasajastati. 76976 Petseri 16 C Krundi tagaosas asuv elamuga sobituv abihoone 74589 Petseri 16a C Nõukogudeaegne üksikelamu 78323 Petseri 17 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone edelaotsas on säilinud klassitsistliku vormikeelega punastest tellistest tulemüür. puitelamu, mis säilitanud oma algse kuju ja tänavaäärse mahu, kuid välisilme ja fassaadidetalid  ning hoovipoolne juurdeehitis on tänapäevased. 80153 Petseri 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ajaloolisel ehitusjoonel asuv puitelamu 20. saj algusest. Säilinud on hoone ehitusaegne kuju ja katusekalle, kuid mahtu ja välisdetaile on rekonstrueerimisel muudetud. 75476 Petseri 18 C Krundi tagaosas asuv tänavaäärse elumajaga sobituv hoovimaja-abihoone 68552 Petseri 18a B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu. Säilinud on hoone ehitusaegne kuju, maht ja välisilme. 6127267 Petseri 18a C Krundi tagaosas asuv hoovimaja- abihoone 77952 Petseri 19 C Nõukogudeaegne korterelamu 74855 Petseri 2 C Nõukogudeaegne korterelamu 74088 Petseri 20 B Eri aegadel ehitatud ja eriilmelistest osadest koosnev hoonekompleks (vanim osa ehit 1889 kohaliku töösturi Judeikini lauavabriku hooneks). Hooned omavad ajaloolist väärtust ja ilmestavad muinsuskaitseala miljööd. 6559380 Petseri 20 C Abihoone 7210278 Petseri 20 C Abihoone 71418 Petseri 20/1 B Muinsuskaitselale iseloomuliku ja selle ehitustraaditsioone järgiv puidust elamu, mis asub ajaloolisel ehitusjoonel ja on rajatud 1938. aastal tulekahjus hävinud tsaariaegse hoone asemele (proj ins E. Willmann). 6079030 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu 6079032 Petseri 22 C Tänapäevane üksikelamu 6559379 Petseri 22 C Katusealune 75696 Petseri 23 B 19.-20. sajandi vahetusel valminud, kaasajal rekonstrueeritud elumaja on säilitanud oma algse kavatise. Nn Judeikini majade hulka kuuluv hoone omab Võru vanalinna kontekstis miljööväärtust, 6076103 Petseri 24 C Tänapäevane üksikelamu 6348338 Petseri 24 C Katusealune 76020 Petseri 25 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline korterelamu (ehit 1899). Rekonstreerimisel on hoone välisdetaile muudetud, säilinud on maht ja kuju ja üldilme. 6079031 Petseri 26 C Tänapäevane üksikelamu 6348159 Petseri 26 C Katusealune 75925 Petseri 27 C Enne II maailmasõda ehitatud hoone, mis on hilisemates ümberehitustes kaotanud oma algse kuju ja välisilme. 6077957 Petseri 27 C Abihoone 8851524 Petseri 27 C Abihoone 6767500 Petseri 2a C Nõukogudeaegne korterelamu 68870 Petseri 31 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv puitelamu (ehit 1911). Tänavajoonel paikneval hoonel on säilinud ehitusaegne maht, kuid muudetud detaile ja viimistluskatteid. 72669 Petseri 33 C Ajaloolisest hoonest ümberehitatud üksikelamu. 7026096 Petseri 35 C 2013. aastal lammutatud endise puidust korterelamu kohale rajatud uuselamu. 76092 Petseri 4 B Muinsuskaitsealal erandliku Hoones on säilinud 20. saj alguses arhitektuuriga ajalooline rajatud trepp koos piiretega, koridori saunahoone on ehitatud 1880. sisseehitatud panipaigad, osaliselt on aastatel. Algselt ühekorruseline näha trafarettmaalingud koridori viilkatusega kivihoone ehitati seintel. 1920. aastatel ümber vanadekoduks. Sellest ajast pärinev praegune välisilme ja interjööridetailid. 75725 Petseri 4a B Muinsuskaitsealal vähesäilinud näide ajaloolisest abihoonest (pesuköök) 77088 Petseri 7a C Nõukogudeaegne korterelamu 76041 Petseri 7b C Nõukogudeaegne silikaattellistest garaažikompleks 75303 Petseri 8 C Nõukogudeaegne korterelamu 76795 Petseri 9 C Nõukogudeaegne korterelamu 73193 Roosi põik 1 B Tuntud arhitekti P. Tarvase tüüpprojekti (1951) alusel valminud puithoone, mis eristub arvukatest sõjajärgsetest individuaalelamutest projektiga mitte ette nähtud järsu mansardkatuse poolest ja sobitub  hästi muinsuskaitseala ajaloolise hoonestusega. 74927 Roosi põik 1 C Abihoone 75363 Roosi põik 2 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6127274 Roosi põik 2 C Abihoone 6077973 Roosi põik 3 C Abihoone 6122742 Roosi põik 3 C Võru linnas mitmeid kordi kasutatud nõukogudeaegse paariselamu kordus- või tüüpprojekti variant. Hoone on säilitanud oma algupärase välisilme ja detailid. 73894 Roosi põik 4 C Võru linnas mitmeid kordi kasutatud nõukogudeaegse paariselamu kordus- või tüüpprojekti variant. Hoone on säilitanud oma algupärase välisilme ja detailid, v.a aknad ja korstnapits. 7208381 Roosi põik 4 C Abihoone 71223 Roosi põik 5 C Nõukogudeaegne väike silikaattellistest ja pööningukorrusega üksikelamu (ehit 1951) 6075644 Roosi põik 5 C Abihoone 71602 Roosi põik 6 C Nõukogudaegse tüüprojekti variandina garaaži ja saunaga üksikelamu (ehit 1958) 76624 Roosi põik 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu 7208379 Roosi põik T1 C Tühi krunt 72527 Roosi 11 C Abihoone 74067 Roosi 11 C Nõukogudeaegne üksikelamu 72376 Roosi 17 C Ajaloolisel ehitusjoonel paiknev nõukogudeaegne puidust üksikelamu. Sobitub hästi muinsuskaitseala miljöösse 7208377 Roosi 17 C Abihoone 6348606 Roosi 17a C Abihoone 7208376 Roosi 17a C Abihoone 75962 Roosi 19 C Nõukogudeaegne tüüpiline viilkatusega kolmetoaline puitelamu (ehit 1951). Idanurgal täiskahekorruseline kaasaegne juurdeehitis. Seintel väline täiendav soojustus, eterniitkatus asendatud sileda valtsliitega plekiga. 6348955 Roosi 19 C Abihoone 77133 Roosi 1e C 2020 väljastatud ehitusluba ridaelamu ehitamiseks. 72954 Roosi 21 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1959) esindab sõjajärgsete puitelamute varianti, millel on tänava pool uks ja kaks akent, hooviküljel suur viilkatusega uuk. 6077970 Roosi 21 C Abihoone 76559 Roosi 23 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1950.-60. aastatel). 1990. aastate rekonstrueerimisel saanud juurdeehitise ja ristuva tiiva (arh S. Lindi 1997). Välisvooder ja aknad asendatud, katusel kivimustriga plekk. 7208378 Roosi 23 C Ajalooline abihoone (pesuköök), massiivne savikividest korsten on hiljuti lammutatud. 71880 Roosi 25 C Väike eterniitkatuse ja krohvitud puitseintega elamu oli (ehit 1950.-60. aastatel). Praegu rekonstrueerimisel ja laiendamisel (projekt Alfacad OÜ, 2021) 6075640 Roosi 25 C Abihoone 74599 Roosi 27 C Nõukogudeaegne üksikelamu (ehit 1951). Viilkatuse ja rõhtvoodriga puitmaja tüüpvariant, hoovi pool vintskap, tänavaküljel tahveluks ja kaks kolmeosalist akent, viilunurkadel rombaknad. Säilitanud algse kuju ja välisilme. 6077972 Roosi 27 C Abihoone 6759501 Roosi 29 B Historitsistliku maakivihoone põhikehand on ehitatud 19. saj II poolel F. R. Kreutzwaldi 1 kasarmuga samaaegselt või veidi hiljem. Omab arhitektuurset ja miljööväärtust. 490708 Roosi 29 C Hoone on detailplaneeringuga lubatud lammutada 490709 Roosi 29 C Hoone omab kasutusväärtust, arhitektuurselt ja miljööliselt väheväärtuslik. Detailplaneeringuga lubatud lammutada 6759502 Roosi 29 C Garaaž omab ajaloolist ja miljööväärtust kasarmukompleksi müüriosana. Rekonstrueeritud 2017-2018. 72942 Roosi 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6079081 Roosi 3 C Abihoone (katlamaja) 6348535 Roosi 3 C Abihoone (saun) 70999 Roosi 35 B Muinsuskaitsealal erandlik 1930. aastate funktsionalistliku arhitektuuri võtmes ehitatud eramu (proj Siegfried Klaossen, 1954). Hoonega sobituv ja selle arhitektuuri toetav aiadisain. 71894 Roosi 37 C Tänavajoonest eemale jääv Madal krohvitud seintega elamu on puithoone on teadaolevalt Roosi rekonstrueerimiste käigus saanud vanim maja, ehitatud ilmselt eterniitkatuse, hooviküljele krundi eraldamisega samal ajal varjualuse, katusele täiendava 19. saj lõpus. korstna, kaasaegsed välisuksed ja plastaknad. 76812 Roosi 39 B 1932. aastal kooliõpetajate üürimajaks valminud hoone omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust. Projektist erineva ebasümmeetrilise akende paigutusega, krohvitud püst- ja rõhtpalkseinte ja eri kaldeliste plekk-katustega maja mõjub rahutu ja rohmakana. 73712 Roosi 39 C Abihoone 72210 Roosi 41 C Uusehitis 76493 Roosi 43 B Enne II maailmasõda valminud muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga savist seintega ühekorruseline kelpkatusega üksikelamu. Sobitub ajaloolise miljööga. 8848371 Roosi 43 C Abihoone 74265 Roosi 43/1 B Enne II maailmasõda valminud muinsuskaitsealal erandliku arhitektuuriga ja ajaloolise miljööga sobituv hoovimaja, säilinud on paljud ehitusaegsed detailid. 74173 Roosi 45 C Abihoone 75879 Roosi 45 C Nõukogudeaegne üksikelamu 69419 Roosi 47 C Abihoone 72384 Roosi 47 C Nõukogudeaegne üksikelamu 77312 Roosi 49 C Nõukogudeaegne üksikelamu 75495 Roosi 5 C Uusehitis (proj M. Moppel, 2015) 8848211 Roosi 5 C Abihoone 77322 Roosi 51 C Ajalooline abihoone 73323 Roosi 53 C Uusehitis (proj A. Roht, 2004) lammutatud ajaloolise hoone asukohas 76675 Roosi 53 C Nõukogudeaegne abihoone (puukuur) 6077480 Roosi 7 C Uusehitis (ehit 2007) 74402 Roosi 7a C Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik kortermaja, mis on renoveerimistel oma algupärase välisilme kaotanud. 7208384 Roosi 7a C Abihoone 76565 Roosi 9 C 1930 ehitatud tänavaäärne üksikelamu, mis on renoveerimistel oma algupärase välisilme kaotanud. 71924 Roosi 9 C 68554 Roosi 9a B Muinsuskaitseala 1920. aastate Hoonel on säilinud ehitusaegne ehitusperioodile iseloomulik maht, kuju, välisilme ja mitmed tagumise krundi tagaosas risti ehitusdetailid (sh avatäited ja väike tänavajoonega asuv ajaloolise kaarjas pööninguaken). välisilmega ühekorruseline kortermaja. 73968 Roosi 9a C 76359 Seminari 1 Mäles tis 7208455 Seminari 3 C Tänapäevane ärihoone 73502 Seminari 5 B Muinsuskaitsealal erandlik Hoone kaotas oma algse ilme ja tuletõrjedepooks ehitatud hoone fassaadidekoori 1950. aastate kujundati uusklassitsistlikus ümberehituse käigus, kui keskosa vormikeeles (eh. meister J. ehitati kahekorruseliseks, muudeti Rattus, 1899). torni kujundust ning lisati kirdeküljele juurdeehitised. 72164 Seminari 5 C Nõukogudeaegne abihoone 73332 Tartu 11 C Mitmes etapis rajatud abihoone- hoovielamu 6634339 Tartu 11 C Piki ajaloolist ehitusjoont asuv 19. saj II poolest pärit kaupmeheelamu. Hoone on tänaseks suures osas ümber ehitatud. Säilinud on tänavakülje maht ja avade paigutus, naaberkrundile jääv punastest tellistest tulemüür ning korstnapits katuseharjal. 76327 Tartu 11/2 C Nõukogudeaegne silikaattellistest hoonemaht (Tartu 11 tagumine külg), mille küljes on säilinud endise hoone savitellistest tulemüür (valgeks värvitud). 75237 Tartu 13 B Muinsuskaitsealal erandlik 19. saj II poolel ehitatud maakividest hoonemaht, mis liitub otsaga tänavajoonel paiknevale puidust aidahoonele. 76809 Tartu 13 B Muinsuskaitsealale iseloomulik 19. saj pärit aidahoone, mille tänavapoolses osas on asunud kauplus ja teisel korrusel eluruumid. Hoone seisukord on halb, kuid lisaks üldmahule ja kujule on säilinud paljud ehitusaegsed detailid. 75308 Tartu 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Lisaks üldmahule ja kujule on ja selle ehitustraditsioone järgiv säilinud paljud ehitusaegsed detailid puitelamu 19. saj lõpust. Hoonel (rõhtlaudis, S-kivist katusekate, on osaliselt soklikorrus, mis võib hammaslõikeline räästa- ja pärineda pool sajandit frontoonikarniis, mille otsad on varasemalt samal kohal asunud pikalt otsaviilule pööratud, kivihoonest. tahveldatud nurgaliseenid jm). 76457 Tartu 17 C Muinsuskaitsealale iseloomulik Uusklassitsistlikus stiilivõtmes ja selle ehitustraditsioone järgiv fassaadikujundusest on säilinud sile kahekorruseline korterelamu on voodrialudis, otstele pööratud ehitatud 20. sajandi algul. räästakarniis, korrustevaheline Hooviküljel liitub kaheastmeline vahevöö ja avade ülafrontoonidega putlkatusega trepikoda ja piirdelauad. viilkatusega keldrisissepääs. 77315 Tartu 19 B 20. saj algul aidast ümber Hoone rombimustriga nurgalauad on ehitatud nurgapealne restaureeritud säilinud eeskuju järgi, kaupluseruumidega elumaja on aknafrontoonid on tõstetud säilitanud oma kuju ja mahu, kõrgemale. kuid saanud rekonstrueerimisel tänapäevase ilme. 76942 Tartu 21 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Kuigi nõukogude ajal on hoonet ja selle ehitustraditsioone järgiv ümber ehitatud, on see säilitanud uusklassitsistliku oma algupärase mahu ja välisilme, fassaadikujundusega puitelamu. ehitusajast on säilinud kagukülje U 19. saj keskel ehitatud hoone sepaneltega löödud lai rõhtvooder, dekooris on tuntav vene otsaviilude aknad koos tüüpfassaadide mõju. piirdeliistudega, räästaalune hammaskarniis. 8682948 Tartu 21 C Kõrvalhoone 78015 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid vähe säilinud näide ajaloolisest laohoonete kompleksist. 20. saj alguses ehitatud ja tulemüüriga eraldatud hoonemahtudel on säilinud väikesed ruudukujulised aknad ja kalasabamustrilised uksed. 8423498 Tartu 22 B Muinsuskaitsealale iseloomulik, kuid vähe säilinud näide ajaloolisest laohoonete kompleksist. 20. saj alguses ehitatud ja tulemüüriga eraldatud hoonemahtudel on säilinud  väikesed ruudukujulised aknad ja kalasabamustrilised uksed. 6077590 Tartu 22 C 1930. aastatest pärit varjualune 76095 Tartu 22/1 B Muinsuskaitsealal erandlik Tellistest räästakarniis on kaetud eluhoone juurdeehitis on profileeritud krohviga, seinapinna valminud ajavahemikus 1918-39. liigendamiseks on kasutatud liseene. Hoone seinad on krohvitud ja värvitud, vihmaveerennidel on dekoreeritud plekist lehtrid. 6634341 Tartu 22/2 B Muinsuskaitseala 1920. aastate Hoonel on ehitusajale omane ehitusperioodile iseloomulik katusest eenduv kolmnurkne aknaga kahekorruseline kortermaja (proj uuk, hoone fassaadi ilmestab ins A. Linno, joonest J. püstlaudisega vahevöö. Korsten on Jürgenson, 1923). punastest tellistest. 6348784 Tartu 22/3 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone 528338 Tartu 23 C TK Tamula uus teenindushoone (valmis 1992, arh. J. Huimerind, J. Kessler, A. Rekkaro, M. Tomiste) 73955 Tartu 24 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv täiskahekorruseline L-kujuline puithoone ehitati 1897. aastal õigeusu kirikukooli jaoks, kuid muudeti 1920. aastatel koguduse elumajaks. Nõukogude ajal ehitati ümber korterelamuks. 7208456 Tartu 24 C Tänapäevane puidust kuuride maht, mis sobitub muinsuskaitseala miljööga. 74826 Tartu 25 mälestis 77032 Tartu 26 B Muinsuskaitseala 1920. aastate ehitusperioodile iseloomulik suuremahuline kahekorruseline puithoone. Õigeusu kogudusemajana kasutatud (proj 1923) hoone on ajastutruult renoveeritud ja säilitanud algupärase mahu, kuju, välisilme ja -detailid. 73022 Tartu 28 C Nõukogudeaegne korterelamu 75321 Tartu 28a C Nõukogudeaegne korterelamu 6558676 Tartu 29 C Nõukogude ajal ehitatud, kuid tänaseks rekonstrueeritud müügikiosk 73958 Tartu 30 C Nõukogudeaegne korterelamu 75483 Tartu 31 C Nõukogudeaegne korterelamu I korrusel asuvate äripindadega 6126288 Tartu 31 C Nõukogudeaegne garaažikompleks 77378 Tartu 31a C Nõukogudeaegne garaažikompleks 6126289 Tartu 31b C Tehnohoone 75241 Tartu 33 C Nõukogudeaegne tootmishoone 75223 Tartu 34 B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh K. Tarvas, 1948) järgi 1950. aastatel valminud stalinistlikust korterelamust koosnev tänavafront. Hoonete algupärane välisilme on säilinud. 7208440 Tartu 34 C Abihoone 75443 Tartu 34a B Kahest tüüpprojekti K-2-8 (arh K. Tarvas, 1948) järgi 1950. aastatel valminud stalinistlikust korterelamust koosnev tänavafront. Hoonete algupärane välisilme on säilinud. 73903 Tartu 35 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Vanimast ehitusjärgust on hoone ja selle ehitustraditsioone järgiv kirdeosas säilinud mantelkorstna tänavaäärne puithoone. 19. fragmente. Fassaadikujunduses sajandi lõpus ümberehituste domineerib klasstitsismile omane käigus uusklassitsistliku keskne viilkatuse ja nurgapilastritega välisilme saanud elamu väljaehitis, mille viilu serval algkehand pärineb 18/19. saj räästakarniis ning keskel rombaken. vahetusel ehitatud vanabalti hoonest. 74959 Tartu 35/2 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on säilitanud algse kuju ja ruudulähedase põhiplaaniga mahu, fassaadikujundus on hilisem. hoovielamu on maakivivundamendi, rõhtvoodriga ristpalkseinte ja sileplekist poolkelpkatusega. Esikülje katuseräästas moodustab ulualuse. 74710 Tartu 37 B Muinsuskaitsealal erandliku Hoone on säilitanud ehitusaegse funktsiooniga kinohooneks ilme, milles on varasele ehitatud hoone valmis 1949, kuid stalinismiajastule omaselt tunda veel samal kohal asus ka enne seda sõjaeelse arhitektuurikeele mõju. kino. Säilinud on osad algsed avatäited. 74445 Tartu 40 C Nõukogudeaegne kortermaja 77108 Tartu 42 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hiljem korduvalt ümberehitatud ja selle ehitustraditsioone järgiv hoone fassaadi ilmestab tänavaäärne puithoone omab nii kolmeosaliste akende rütm, vanuse- kui ka ajalooväärtust. kujunduselemendiks avade Võru Katariina kogudusele rombimotiiviga profileeritud kuuluval krundil oli piirdeliistud. Peasissepääsu suure pastoraadihoone olemas juba valgmikuga tiibukse ees on alles 1811. aastal. graniidist trepiaste. 76073 Tartu 42 C Abihoone 74830 Tartu 44 B Muinsuskaitsealale Fassaadil reastuvad ühtlaselt ehitustraditsioone järgiv kõrgel kolmeosalised framuugaknad, maakivisoklil kahekorruseline seinapinda ilmestavad sokli- ja  korterelamu 19. saj I poolest. viiluvöö, siledad nurgalauad, akende Tagaküljega liituvad kaks rombimotiiviga piirdeliistud ning vastakuti asuvate uste ja profiilne räästakarniis.Tänavaküljel kaldkatusega eeskoda. Hoonel on säilinud pitsiliste lehtritega algselt olnud poolkelpkatus on vihmaveetorustik. asendatud viilkatusega. 6563650 Tartu 44a B Muinsuskaitsealale iseloomulik Pilastritega liigendatud kõrge ja selle 19. saj lõpu - 20. saj reklaamiseinaga tänavafassaadi ehib alguse tellisarhitektuuri historitsistlik tellisdekoor: ümara iseloomustav tänavajoonel avaga kolmnurkviil, nurgaliseenide paiknev ühekorruseline ärihoone, plekkmütsiga tornikesed, avade mis on kokku ehitatud taga asuva rõhtfrontooniga sillused, karniise ja maakiviaidaga. Säilinud on frontoone kaunistav klassitsistliku kujundusega hammasornament. tahveluks. 8848752 Tartu 44a B Tänavaäärse tellistest ärihoonega Tellisraamistuses avadega hoonel on kokku ehitatud maakividest ait, ka tellistest viilud. Osaliselt tuntud nn jäämajana. Algne krohvitud esiseina ulualuse all on poolkelpkatus on põlenud ja avade asukohta ja suurust muudetud. asendatud uue plekkkatusega, lai Rõhtlaudise ja sepissulustega uksed ulualune, mille kohal olnud kaks on erinevast ajast. Kuueruudustel puidust vintskappi, on täielikult otsaakendel on ümarrauast trellid. hävinud. 75532 Tartu 45 C Nõukogudeaegne tornelamu 75319 Tartu 46 C Abihoone 76746 Tartu 47 C Nõukogudeaegne korterelamu 73677 Tartu 47a C Abihoone 75652 Tartu 48 B Muinsuskaitsealal erandliku Säilinud on hoone maht, kuju ja funktsiooni ja arhitektuuriga avade paigutus, projekteeritud lasteaed-kortermaja (projekt J. tihedaruudused aknad on asendatud Jürgenson, 1922), ehitatud linna ja vahvärk-imitatsioonis poolt korterikriisi fassaadikujundus ei ole algupärane. leevendamiseks. 77031 Tartu 48 C Abihoone 76325 Tartu 49 B 20. saj alguses valminud kahekorruseline krohvitud korterelamu. 71953 Tartu 49 C Abihoone 72758 Tartu 50 C Endisest abihoonest ümber ehitatud hoovielamu 74929 Tartu 51 B 72444 Tartu 51 C Tänavaäärne kuurihoone 73494 Tartu 51a B 73045 Tartu 52 B Muinsuskaitseala 1920. aastate Fassaadi ilmestavad püstlaudadest ehitusperioodile iseloomulik vahevöö, tihedaruudused aknad, kahekorruseline üürimaja (proj juugendlik framuugiga ja klaasitud A. Linno, joonest J. Jürgenson, avadega peauks. Traditsioonilises 1924). mõõdus plekktahvlitega katusel on alles ümaruuk. 76246 Tartu 52 C Abihoone 8848685 Tartu 52 C Abihoone 77188 Tartu 53 B Muinsuskaitseala miljöösse sobituv 20. saj alguses ehitatud põhimahus ühekorruseline ja keskosas kõrgema viiluga väljaehitusega korterelamu. Hetkel rekonstrueeritav hoone on säilitanud oma ehitusaegse kuju ja mahu. 76610 Tartu 55 B 19. saj lõpul - 20. saj alguses ehitatud muinsuskaitseala miljöösse sobituvas hoonekompleksis olev elumaja. 73486 Tartu 55 C Abihoone 73907 Tartu 55a B 19. saj lõpul - 20. saj alguses ehitatud muinsuskaitseala miljöösse sobituvas hoonekompleksis olev elumaja koos abihoonega. 74326 Tartu 55b B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja omapärase arhitektuuriga 1901 valminud väärtuslik kortermaja, mis on säilitanud oma ehitusaegse kuju ja mahu. 75755 Tartu 59 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 19. saj II poolel ehitatud elumaja on säilitanud oma algupärase mahu ja kuju. 72788 Tartu 59 C Abihoone 71837 Uus 1 C Kõrvalhoone 73348 Uus 1 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv poolklepkatusega puidust krohvitud üksikelamu. Asub tänavajoonest tagapool. 76339 Uus 1 C Kõrvalhoone 73119 Uus 10 C Kõrvalhoone (hoovimaja) 76289 Uus 10 C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 73185 Uus 11 C Kõrvalhoone 75841 Uus 11 C Kõrvalhoone (hoovimaja) 73868 Uus 11a C Tänapäevane üksikelamu 76051 Uus 12 C Nõukogudeaegne korterelamu 72189 Uus 13 C 19. saj lõpus projekteeritud üksikelamu, mis on nõukogude ajal saanud silikaattellistest välisvoodri. 6075381 Uus 13 C Abihoone 73921 Uus 14 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Säilinud on hoone algupärane maht, ja selle ehitustraditsioone järgiv kuju ja välisdetailid (avatäited, otsaga tänavajoonel paiknev piirdelauad, akendealune puitelamu. püstlaudisega vöö jm). 72450 Uus 14 C Abihoone 74705 Uus 15 B Muinsuskaitsealal erandlik 1920. aastatel ehitatud kahekorruseline puidust korterelamu. Heledaks krohvitud fassaade ilmestavad punaseks värvitud detailid ja keskne katusel ärklina eenduv trepikoda. 6560432 Uus 15//15a B Tänavaäärse elamu hoovipoolne kahekorruseline trepikojamaht 6349097 Uus 15//15a C Kõrvalhoone 74943 Uus 15a C Kõrvalhoone 76563 Uus 17a C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 74885 Uus 17b C Uusehitis (üksikelamu) 491844 Uus 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv kahekorruseline viilkatusega korterelamu. Rekonstrueerimisel on säilinud hoone kuju ja maht ja ennistatud ajaloolised fassaadidetailid. 71578 Uus 19a C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 7210241 Uus 19a C Muu rajatis (katusealune) 71884 Uus 21 C Uusehitis (üksikelamu) 77383 Uus 21 C Abihoone 73928 Uus 23 C Tehnohoone 7210242 Uus 23a C Nõukogudeaegne kauplusehoone 75143 Uus 2a C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 6075918 Uus 2a C Kõrvalhoone 75741 Uus 2b C 1950. lõpul välja töötatud maapiirkondadele mõeldud tüüpprojekti järgi valminud kuubikujulise mahuga kahekorruseline ühepereelamu on terviklikult välja ehitatud ja säilinud (sh tüüpiline algne metallist piirdeaed). 74919 Uus 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu 7142813 Uus 3 C Abihoone 8849582 Uus 3 C Juurdeehitis 68556 Uus 5 C Vanast majast ümber ehitatud uuselamu 6348429 Uus 5 C Abihoone 73331 Uus 6 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoone on säilitanud oma algse ja selle ehitustraditsioone järgiv kavatise ning enamuse  19. saj lõpus ehitatud kõrgel fassaadidetaile (lai rõhtvooder, soklil puidust kortermaja, mis on vaheliti püstlaudadest soklivöö, säilitanud ehitusaegse mahu, räästakarniis, dekoratiivsed kuju ja välisilme. nurgalauad, nurgikute ja nurgikhingedaega kolmeosalised aknad, sepismanustega lakaluuk jm). 72221 Uus 7 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud korterelamu, mis on säilitanud ehitusaegse mahu, kuju ja välisilme. 72798 Uus 7 C Abihoone 72375 Uus 8 C Muinsuskaitseala ääreala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 77282 Uus 8 C Abihoone 77094 Vabaduse 1 C Tänapäevane kaubanduskeskus 76590 Vabaduse 10 B Muinsuskaitsealal erandlik Kahekorruselise ruudukujulise funktsionalistlikus stiilis põhiplaaniga hoone fassaade kujundatud puidust korterelamu ilmestavad piduliku kujundusega (arh H. Gustavson, 1936). sissepääs ja trepikojatorn hoone nurgal, fassaadi tsoonideks jagav püstlaudis ja avade vahelduv rütm. 75982 Vabaduse 10a B Muinsuskaitseala miljööga sobituv tänavaäärne elu- ja ärihoone on pärit 19. saj keskpaigast, kuid hilisemate rekonstrueerimiste käigus kaotanud suure osa oma algupärastest välisdetailidest. Säilinud on hoone maht ja kuju. 76096 Vabaduse 10b C Muinsuskaitseala miljööga sobituv II maailmasõja eelse funktsionalismi stiilivõtmes projekteeritud uusehitis (arh M. Saks, 1998). 74856 Vabaduse 12 B Muinsuskaitseala ajaloolisest miljööst selgelt eristuv lakoonilises stiilis massiivne koolihoone (ehit 1957). Esindab ilmsekalt ja algkujul Eestis palju kasutatud koolihoonete tüüpprojekti. 73517 Vabaduse 12 C Kõrvalhoone 74791 Vabaduse 12/1 C Nõukogudeaegne ühiselamu- ja sööklahoone (ehit 1972) 73319 Vabaduse 12/2 C Kõrvalhoone 74738 Vabaduse 12a B Tagasihoidlikes proportsioonides Hoone puhtal vuugil laotud kahekorruseline viilkatusega tellisseinad on viilule pööratud ärihoone esindab 19. saj lõpus sakmelise ehiskarniisiga, avad Võru linnapilti tekkinud hambuliste talakaarsillustega.  uusklassitsistlikku Astmeliste otstega tulemüür on tellisarhitektuuri. Hoone on praegu krohvitud, teine ukseava rajatud juurdeehitisena vanabalti esifassaadil aknaks ehitatud. Kõik tüüpi elamule, mis lammutati avatäited on tänapäevased. 1950. aastate lõpul. 76740 Vabaduse 13 A Muinsuskaitsealal erandlik Lisaks piduliku kujundusega raudbetoonist seintega ja eksterjööriga on säilinud ka suur osa piduliku fassaadilahendusega interjöörist (sh trepikoda koos algselt korterelamuks trepipiiretega, mitmes ruumis alles projekteeritud hoone (arh A. algne parkett jm). Jacoby, 1911) ehitati pärast I maailmasõda ümber kohtumajaks. 6077811 Vabaduse 13 C Abihoone 74940 Vabaduse 15 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Fassaadikujundus on ja selle ehitustraditsioone järgiv rekonstrueerimisel ennistatud klassitsistlikus stiilivõtmes (hammaslõikeline räästakarniis, lai ühekorruseline kauplus-elamu on voodrilaudis, avade kitsad ehitatud 19. saj keskel. profileeritud piirdeliistud, rustikat imiteerivad nurgalauad, neljaosalised eraldi raamidega puitaknad, valgmikuga tahveluks). 73959 Vabaduse 15a C Nõukogudeaegne teenindushoone 75616 Vabaduse 17 B Muinsuskaitseala miljööga Otsaga tänavajoonel asuv hoone on sobituv 1930. aastatel valminud säilitanud oma mahu, kuju ja korterelamu (arh K. Burmann). välisilme. Katusel asuva kolme algupärase vintskapi kõrval asuv pikem väljaehitis on hilisem lisandus. 72639 Vabaduse 17 C Abihoone (kuur) 73869 Vabaduse 17/1 B Muinsuskaitsealal erandliku kuju Säilinud on hoone kuju, maht ja ja krundisisese asukohaga fassaadidetailid (kõrge traditsionalistlikus stiilis unkaaukudega kelpkatus, puitelamu (arh K. Burmann, korrustevaheline kastjas vahevöö, 1930), mille keskosa eendub laia rahvusromantismist inspireeritud keskrisaliidina. Selle kujundusega peauks, akende esinduslikkust rõhutanus figuraalsed tuuleliistud ja soonelised puitpiirdega rõdust on säilinud piirdelauad, rihveldatud nurgalauad). vaid tugikonsoolid. 77174 Vabaduse 17a B 1930. aastate alguses ehitatud Säilinud on hoone kuju, maht ja historitsistlik tellishoone. fassaadidetailid (ehislaoga Kirjanik ja kunstnik Jaan Vahtra tellisseinad, hambulised sillused ja elukoht. vahevöö, hammasfriis otsaseintel ja akende all; akendel restaureeritud ehisotstega tuuleliistud ja algupärane ruudujaotus). 74879 Vabaduse 17b C Hoovis asuv hoone on ehitatud 1930. aastate I poolel, hiljem korduvalt ümber ehitatud. 76331 Vabaduse 19 B Muinsuskaitsealale iseloomulik Hoonel on säilinud algme maht, ja selle ehitustraditsioone järgiv katusekuju ning fassaadidetailid  täiskohekorruseline kelpkatusega (tellisvööga puhtal vuugil korterelamu. Rõhtvoodriga maakivisokkel, osa laudvoodrit, puithoone esifassaadi liigendab kivikatus, telliskorstnad kummagi Võrus harvaesinev krohvitud kelba tipul, peauks koos kivitrepikoda. külgakendega, ülaframuugiga saledaraamilisi puitaknaid jm). 75615 Vabaduse 19 C Abihoone (kuur) 75361 Vabaduse 21 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv tänavaäärne puithoone, mis on rekonstrueerimisel säilitanud oma kuju ja mahu, kuid välisilme on tänapäevastatud. 7852953 Vabaduse 21 C Kõrvalhoone 73902 Vabaduse 22 C Uusehitis 76741 Vabaduse 22 C Uusehitis 492786 Vabaduse 22 C Uusehitis 75961 Vabaduse 23 B Muinsuskaitseala miljööga sobituv ajaloolisel ehitusjoonel asuv ühekorruseline elumaja, mille välisilmet on nõukogude ajal muudetud 77254 Vabaduse 23 C Abihoone 77358 Vabaduse 3 C Nõukogudeaegne korterelamu 75157 Vabaduse 3a/1 C Kõrvalhoone 79724 Vabaduse 3a/2 C Kõrvalhoone 74736 Vabaduse 4 C Ärihoone 492875 Vabaduse 4a C Muu rajatis 518515 Vabaduse 4a C Tootmishoone 520944 Vabaduse 4a C Tootmishoone 6348918 Vabaduse 4a C Abihoone 6134540 Vabaduse 4b C Nõukogudeaegne kauplusehoone 75934 Vabaduse 4c C Nõukogudeaegne tootmishoone 74883 Vabaduse 5 C Ärihoone 76974 Vabaduse 5a C Garaažikompleks 74437 Vabaduse 6 C Nõukogudeaegne korterelamu 75064 Vabaduse 7 A Muinsuskaitseala vanimasse Säilinud on hoone kuju, maht ja ehitusjärku kuuluva fassaadidekoor. Alghoones on algkehandiga hoone. Vanemale säilinud vanabalti hoonetüübile eluhoonele, mis pärineb iseloomulik ruumijaotus koos keskel arvatavalt 18. saj lõpust, on 19. asuva mantelkorstnaga. saj keskpaigas lisandunud nii edela- kui kirdepoolse otsa juurdeehitised. 75984 Vabaduse 8 C Nõukogudeaegne kauplusehoone 8849021 Vabaduse 8 C Kauplusehoone juurdeehitis 70998 Vabriku 1 C Nõukogudeaegne üksikelamu 71819 Vabriku 1 C Abihoone 72852 Vabriku 1b C Abihoone 74769 Vabriku 1b C Nõukogudeaegne üksikelamu 73913 Vabriku 2 C Nõukogudeaegne elamu 76461 Vabriku 2 C Abihoone 72418 Vabriku 3 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud eluhoone. Praeguse välsilme sai hoone 1924. aasta ümberehitusel ja selleaegne hoone maht ja kuju on tänapäevani säilinud. 74624 Vabriku 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu 6075385 Vabriku 4 C Abihoone 76782 Vabriku 5 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj alguses ehitatud hoone, otsaviilu küljes ukse kohal kõrguv ärkel on ilmselt hilisem lisandus. 75635 Vabriku 6 C Nõukogudeaegne korterelamu 73909 Vabriku 7 C Ajaloolisel ehitusjoonel ja mahus säilinud 19. saj lõpus (1883) ehitatud hoone, mis on rekonstreerimisel oma algse välisilme kaotanud. 76991 Vabriku 7 C Ajalooline ümarpalkidest majandushoone 80964 Vabriku 8 C Nõukogudeaegne kortermaja 72940 Vabriku 9 C Tehnorajatis 75507 Vee tm 21 C Abihoone 492335 Vee 10 C Tehnorajatis 72784 Vee 11 C Garaaž-kõrvalhoone 75478 Vee 11 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu. 72739 Vee 13 C Abihoone 74419 Vee 13 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu. 77253 Vee 14 C Tehnorajatis 493628 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone 499865 Vee 16 C Kõrval- või tootmishoone 74942 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud elumaja, mis on hiljem saanud omale väljaulatuva eeskoja. Hoone on soojustamisel oma algsed gabariidid kaotanud. 75620 Vee 18 B Muinsuskaitsealale iseloomulik ja selle ehitustraditsioone järgiv 20. saj algul ehitatud abihoone. 740103 Vee 19 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 7210221 Vee 19 C Abihoone 76582 Vee 21 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu. 8851288 Vee 21 C Abihoone 71471 Vee 23 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis 73887 Vee 23 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu. 7210220 Vee 23 C Abihoone 74424 Vee 25 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis 77013 Vee 25 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 77252 Vee 25 C Abihoone 3109 Vee 27 C Kõrvalhoone 431174 Vee 27 C Muinsuskaitseala miljööga sobituv nõukogudeaegne üksikelamu 71814 Vee 29 C Kõrvalhoone 74488 Vee 29 C Nõukogudeaegne üksikelamu 73687 Vee 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu 75569 Vee 3 C Abihoone 8150294 Vee 31 C Krundi tagumises osas asuv tänapäevane elamu 77791 Vee 4 C Tänapäevane korterelamu 6348670 Vee 4b C Teenindushoone 75505 Vee 5 C Abihoone 76623 Vee 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu 74526 Vee 6 B End kohvik-söökla "Rannatare", silmapaistev näide 1960. aastate karniisiarhitektuurist (arh L. Uibo). 69833 Vee 7 C Krundi tagumises osas asuv abihoone 73152 Vee 7 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis 75697 Vee 7 C Nõukogudeaegne üksikelamu 71678 Vee 9 C Elamu hoovipoolne juurdeehitis 74066 Vee 9 C Nõukogudeaegne üksikelamu 7762987 Vee 9 C Krundi tagumises osas asuv hoovimaja 71655 Väike 10 C Otsaga tänavajoonel asuv ajalooline palkidest abihoone (ait) 72363 Väike 10 C Ebatraditsiooniliselt krundi tagaosas tänavaga risti asuv puidust elumaja 6077584 Väike 10 C Abihoone 72188 Väike 11 C Krundi keskosas asuv ajaloolise hoone asemele või kohale ehitatud viilkatusega puitelamu. 75662 Väike 11 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone 6077837 Väike 11 C Abihoone (saun-pesuköök) 74623 Väike 12 C Nõukogudeaegne korterelamu 75519 Väike 12 C Nõukogudeaegne tootmishoone 74682 Väike 12a C Krundi tagumises osas asuv uuselamu 75550 Väike 13 C Nõukogudeaegne üksikelamu 75923 Väike 13 C Nõukogudeaegne kõrvalhoone 76564 Väike 3 C Ajalooline hoovielamu (pesuköök) 76860 Väike 3 C Nõukogudeaegne üksikelamu 74267 Väike 4 C Nõukogudeaegne üksikelamu 74593 Väike 5 C Nõukogudeaegne üksikelamu 72154 Väike 6 C Madal, piki traditsioonilist ehitusjoont paiknev puitmaja, mis on rekontrueerimisel oma gabariidi kaotanud ja saanud tänapäevase välisilme. 7530386 Väike 6 C Hoovis asuv puidust abihoone 8848832 Väike 6a C Abihoone 8848834 Väike 6a C Abihoone 71711 Väike 8 C Nõukogudeaegne üksikelamu 74491 Väike 9 B Muinsuskaitseala Välisviimistluses on säilinud mitmed ehitustraditsioone järgiv ja 1920. algupärased detailid (avatäited, aastate ehitusperioodi katuseuugid, korrustevaheline iseloomustav kolmekorruseline püstlaudisega vahevöö, korterelamu (ehit 1922-23). pitsilõikelised vihmaveetorude lehtrid). 7208390 Väike 9 C Abihoone  SELETUSKIRJA LISA 1 Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast See tabel käsitleb ainult muinsuskaitseameti loakohustust, lisaks rakendab kohalik omavalitsus ehitusseadustiku nõudeid. Menetlused: 1 – Tegevuskava ja tööde tegemise luba (MuKS § 49 lg 3) 2 – Kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus, lisaks muinsuskaitse eritingimused, (vajadusel uuringud), ning tööde tegemise luba (MuKS § 46–54) 3 – Muinsuskaitseameti kooskõlastus KOV-e ehitusloa või -teatise menetluse käigus (MuKS § 52 lg 4) Hooldamine ja Konserveerimine, Väliste piirdekonstruktsioonide Väliste piirdekonstruktsioonide Ehitamine (sh püstitamine, remontimine restaureerimine ja ehitamine restaureerimine ja konserveerimine ilme muutmine, sh värvimine laiendamine, siseruumides ümberehitamine, lammutamine) Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojektiko Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti Ehitusprojekti kohustusega kohustuseta kohustusega hustuseta kohustusega kohustuseta kohustusega Mälestis Puudub 1 2 1 2 1 2 2 A-hoone Puudub 1 2 1 2 1 2 2 B-hoone Puudub Puudub 1 2 1 2 2 C-hoone Puudub Puudub Puudub 1 3 3 Tööd on jagatud ehitusprojekti kohustusega ja ehitusprojekti kohustuseta töödeks vastavalt Ehitusseadustiku Lisa 1-le. St kõikidel juhtudel, kui kohalikule omavalitsusele tuleb esitada projekt ehitusloa saamiseks või koos ehitusteatisega, rakendab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuslike hoonete (A ja B) puhul menetlust 2, muude hoonete (C) puhul menetlust 3. Juhul, kui kohalikule omavalitsusele ehitusprojekti esitamise nõuet ei ole, ei nõua projekti ka Muinsuskaitseamet ning annab tööde loa tegevuskava alusel. NB! Kui töid tehes avastatakse ajalooline rajatis, tarind, hooneosa, viimistluskiht, arheoloogiline kultuurkiht või muu leid või asjaolu (mistahes kaitsekategooria hoone siseruumides), on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata muinsuskaitseametit (MuKS § 60).  Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad Muinsuskaitseamet 11.09.2023 Täname, et aitasite kaitsekorra täpsustamisele kaasa! Esitaja Arvamuse/ettepaneku vastuväite Muinsuskaitseameti seisukoht/selgitus kokkuvõte T. K. Selgitustaotlus: Selgitus: 06.07.2023 Mis ajendil on kinnistu Paju tn 3 Võru muinsuskaitseala põhiline ja teistest eristuv väärtus on 1784 loodud kreisilinna linnaplaneeringute siiani kavandatud laiendatava muinsuskaitseala säilinud ajaloolises tänavavõrgustik ning looduslikud piirid. Võrreldes kehtiva põhimäärusega tehakse kaitsekorra sisse ja milline on kinnistu Paju tn 3 eelnõuga ettepanek muinsuskaitseala piiri laiendada II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame puutumus riigi kultuuripärandipoliitikaga? ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning endise piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park ja selle ümber olev hoonestus. Paju tn 3 kinnistu puutumus kultuuripärandiga on põhjendatud kinnistu asetsemises ajaloolisel linnatuumikul. Kinnistul olev hoone on määratud C kategooriasse. C-kaitsekategooriasse on tehtud ettepanek määrata enamus peale II maailmasõda ehitatud hooneid, samuti vähemväärtuslikud abihooned ning mõned tundmatuseni ümberehitatud või vähese taastamispotentsiaaliga vanemad hooned. Hinnang „C“ ei tähenda lammutusluba, kuid need hooned ei ole kihistus, mille kaitseks muinsuskaitseala on moodustatud. Muinsuskaitselisest seisukohast ei ole nende võimalikult autentsel kujul säilitamine eesmärgiks, küll aga tuleb ümberehitamisel järgida sobivust ajaloolisesse keskkonda Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi ning linnasüdame säilimisel. T. K. Eelmise selgitustaotluse lisa: Põhjalikult on kaitsekategooriaid kirjeldatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus 13.07.2023 Palun selgitage eelnevale lisaks ka https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024- kaitsekategooriate sisu ja nende tähendust 06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20eeln%C3%B5u.pdf , maaomanikule oma asja valdamisel ja selle seletuskirjas https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024- käsutamisel? 06/V%C3%B5ru%20muinsuskaitseala%20kaitsekorra%20seletuskiri.pdf ning seletuskirja lisas 1 „Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriad“ https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/V%C3%B5ru%20seletuskirja%20lisa%201.%20Inventeerimisaruanne%20ja%20kaitsekategooriad.pdf . Võru muinsuskaitseala hooneid kaitsekategooriatesse määrates on lähtutud, et A- ja B kaitsekategooriates oleksid hooned, mis hoiavad muinsuskaitseala omapära ja väärtust ning mille puhul on oluline nende säilitamine ja ajaloolist substantsi austav restaureerimine. A-kaitsekategooria hooneid eristab B-kaitsekategooriast ainult see, et A puhul on säilinud väärtuslikud interjöörid või sisekonstruktsioonid ning Muinsuskaitseameti loakohustus jääb kehtima ka siseruumides tööde tegemisel. B-kaitsekategooria hoonetel vabastatakse siseruumides ehitamine muinsuskaitseameti loakohustusest: st siseruumides konserveerimis-, restaureerimis- ja ehitustöödel jäävad kehtima vaid ehitusseadustiku nõuded. C-kategooriasse määrati hooned, mis olulist muinsuskaitselist väärtust ei oma ning mille autentsuse ja arhitektuurse ilme säilitamine muinsuskaitseala kontekstis ei ole tingimata vajalik, st neid saab lihtsamini ja üldjuhul suuremal määral ümber ehitada. C-kaitsekategooria hoonete puhul on plaanis uue kaitsekorraga loobuda muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustusest ja muinsuskaitse eritingimuste andmisest, st hoone välisilme muutmisel annab muinsuskaitseamet oma kooskõlastuse ainult linnavalitsuse ehitusloa või -teatise menetluses. Kaitsekorra eelnõu kohaselt leevendatakse tööde tegemise loa nõuet C-kaitsekategooria hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud (osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C- kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitse eritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C-kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 17, mis sätestab C-kaitsekategooria hoonetele nõuded tööde tegemisel) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või -teatise menetluses. Eelnõu punkti 17 kohaselt kehtivad nõuded olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad samuti juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. Muinsuskaitse eritingimused https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/muinsuskaitse-eritingimused väljastab Muinsuskaitseamet ning need ei ole taotlejale tasulised va üld- ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Viimaste vajadust hinnatakse planeeringu lähteülesandest. C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal asuvast hoonestusest on üle poole C-kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala kui Võru linnasüdame iseloomuliku miljööga. Nõuded kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele. Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele ehitisregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta – näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Kokkuvõtvalt C-kategooria hoone omanik lähtub eelkõige ehitusseadustikust ning linnaruumi üldpildile oluliste muude muutuste planeerimisel konsulteerib eelnevalt Muinsuskaitseameti maakonnanõunikuga, kes koostööd linnavalitsusega hindab ja annab soovitusi planeeritavatele tegevustele. M. K. Täpsustus: Seisukoht: 19.07.2023 Tartu tn 31 garaažikompleks on Teeme kaitsekorra eelnõu andmetesse vastava paranduse. lammutatud. J. K. Arvamus: Töögrupi liikmed kohtusid arvamuse esitajaga hoones koha peal ja selgitasid A-kaitsekategooria põhjendusi ning 20.08.2023 Kinnistu omanik ei nõustu tõenäoliselt Jüri sellega kaasnevaid piiranguid. Samuti vastasime omaniku tekkinud küsimustele seoses planeeritavate laiendus- ja tn 17 kinnistu muutmisega A kategooria remonttöödega hoones. kaitseobjektiks ning pigem oleme nõus B kategooria kaitseobjekti Kirjalik seisukoht ja selgitus: muinsuskaitsealaliste piirangutega antud Kaitsekorra eelnõus on hoonele A-kategooria määramise ettepanekul järgmised põhjendused: Muinsuskaitseala kinnistule. ehitustraditsioone järgiv eklektilises stiilivõtmes pika mansardkorrusega puitmaja 19. saj II veerandist on mitmetele ümberehitustele vaatamata üks huvitavamaid hooneid Võru vanalinnas. Interjööris on säilinud I korruse saalis peegelvõlvlagi koos laerosetiga; üks terviklik ning kasutatav kahhelkividest klassitsistlikus stiilivõtmes ahi ning teise samasuguse ahju kehand. 1933. aasta projektdokumentatsioonis juures olevalt hoone põhiplaanilt on ahjude asukohad tuvastatavad. Teadaolevalt on analoogne ahi originaalina säilinud muinsuskaitsealale jäävas ajaloomälestises reg nr 5744 Hoonete kompleks, kus aastail 1833-1877 elas ja töötas Friedrich Reinhold Kreutzwald. A-kategooria määramisega kaasneb eelnimetatud interjööri detailide säilitamiskohustus. 28.08.2023 toimunud kohtumisel Jüri 17 hoones, kus osalesid lisaks Teile ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töögrupi liikmed Tiina Pettai ja Anu Lepp, arutasime veelkord hoone võimaliku määramisega A- kategooriasse kaasnevad piirangud ja võimalused ning viisime läbi ka Jüri tn 17 hoone tervikliku ülevaatuse, mille käigus kinnitasid kõik osapooled üksmeelselt eelnimetatud interjööridetailide väärtuslikkust ning tahet neid säilitada. Kohtumisel leidsime vastused Esseni Maja OÜ küsimusele köögiruumide laienduse kohta vastavalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastatud eskiisile. Hoonele A-kaitsekategooria määramine ei ole takistus laienduse rajamisele. Laiendus on ehitusseadustiku mõistes teatisekohustuslik; tegevust saab jätkata, kui esitatakse läbi ehitisregistri (EHR) eelprojekt. Eelprojektis peab olema muinsuskaitse peatükk, kus tuleb mh viidata eelnevale eskiisi kooskõlastusele. Välised projekti kooskõlastused (Päästeamet, Linnavalitsus, Muinsuskaitseamet) toimuvad EHR-i põhiselt. Hoones teise korruse majutusruumide remondi plaanide osas leidsime, et planeeritavad remont- ja parendustööd ei ole loakohustuslikud. A. K. Arvamus: Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet seisukohal, et Mäe tn 11 asuv hoone väärib B-kategooriat ja sellest 20.08.2023 Mäe tn. 11 hoone ei vääri tulenevaid kaitsemeetmeid. muinsuskaitsealast erikaitset. Hoone on Kehtiva Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse kohaselt jääb hetkel Mäe tn 11 muinsuskaitseala ehitatud Nõukogude Eesti tüüpprojekti kaitsevööndisse, st ehitusseadustikust tulenevad loa- ja teatise kohustuslikud tegevused tuleb kooskõlastada järgi ning ehitajateks olid suuremas osas Muinsuskaitseametiga. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega olukord ei muutu ja jääb kehtima sama nõue. Nõukogude Armee ajateenijad, mistõttu on Lisaks muinsuskaitsealale on Võru linna üldplaneeringu kohaselt Mäe tn 11 miljööväärtuslikul alal asuv hoone. ehituskvaliteet kohutav. Seega ei ole ei Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras kõigile silmanähtavat arhitektuurset kvaliteeti ega muinsuskaitsealal asuvate hoonetele (k.a abihooned) väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr  autentseid detaile, mis vajaks üldse mingit 23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tähelepanu. tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine. Palun Mäe tn. 11 hoonele kaitsekategooriat B-kaitsekategooriasse kuuluv ehitis on muinsuskaitseala iseloomustav ja/või selle ehitustraditsiooni kujundanud mitte määrata; ei nõustu Teie ja/või selle arengut mõjutanud ja/või silmapaistva mõjuga ehitis. Kaitsekategooria määramisel on arvestatud ettepanekuga. arhitektuuriväärtust, linnaehituslikku mõju, vanust, haruldust, tüüpilisust, autentsust ja sümboolset tähendust. Mäe tn 11 hoonele B-kaitsekategooria määramise põhjendus: 1950. aastate lõpus valminud saunahoone on Võrus väheesineva stalinistliku arhitektuuriga ühiskondlik hoone, mis järgib üleliidulist tüüpprojekti. Omab kohaidentiteedi kandjana ajaloolist väärtust. Hoone on ehitatud üleliidulise tüüpprojekti järgi ja lisatud XX sajandi väärtusliku arhitektuuri nimekirja (https://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture), kus on arvele võetud kui väärtuslik ja säilitamisele kuuluv. Eesti 1) hinnata uuesti kaitsekorra kehtestamise Olete esitanud Muinsuskaitseametile arvamuse Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu kohta ja ettepanekud Omanike proportsionaalsust, analüüsides: selle täpsustamiseks ja täiendamiseks. Keskliit 1.1. Kas kaitsekorra kehtestamine 20.08.2021 olemasoleval kujul ja ulatuses on Eesti Omanike Keskliit esitas samasisulised ettepanekud Muinsuskaitseametile ka Paide muinsuskaitseala jätkuvalt põhjendatud ning kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 05.12.2022, millele Muinsuskaitseamet vastas 03.01.2023 kirjaga proportsionaalne sellel asuvate nr 1.1-7/1933-1, Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 01.03.2023, millele kinnisasjade omanike õigustega; Muinsuskaitseamet vastas 10.04.2023 kirjaga nr 1.1-7/2083-208 ja Rebala muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames 28.04.23, millele Muinsuskaitseamet vastas 26.05.2023 kirjaga nr 1.1-7/791-1 ja 1.2. Kas omandile seatavad Lihula muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames millele Muinsuskaitseamet vastas kitsendused ja nende ulatus on 05.06.2023 kirjaga nr 1.1-7/733-8. proportsionaalsed kaitstava Samuti oleme eelnevalt vastanud mitmele allpool toodud küsimusele seoses Võru muinsuskaitseala kaitsekorra väärtusega; koostamisega kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1. 1.3. Kas Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette Muinsuskaitseameti vastused Võru kaitsekorra eelnõu kohta tehtud ettepanekutele ja arvamustele: vähemriivavamaid meetmeid, et tagada samaväärne kaitse. Väga 1. Teete ettepaneku uuesti hinnata kaitsekorra kehtestamise proportsionaalsust ja olete seisukohal, et intensiivsete kaitsemeetmete kaitsekorra eelnõus ei ole selle hindamisel analüüsitud ega põhjendatud: 1.1. kas kaitsekorra rakendamine, nt täiendava kehtestamine olemasoleval kujul ja ulatuses on jätkuvalt põhjendatud ning proportsionaalne sellel loakohustuse sätestamine asuvate kinnisasjade omanike õigustega; 1.2. kas omandile seatavad kitsendused ja nende ulatus on siseruumides (A-kategooria proportsionaalsed kaitstava väärtusega. hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud Muinsuskaitseamet vastas Teie esitatud samasisulistele küsimustele kirjaga 20.01.2023 nr 1.1-7/2048-1, kuid ning põhjendatud, võttes arvesse lisame mõningad täiendused. nõude rakendamise eesmärki ning Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja selle alal oleva selle sobivust, vajalikkust ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses mõõdukust; hoidmine ning linnaruumi kestlik areng. 2) leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid Muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega, liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga, väärtusklassid“ sätestatud kriteeriumitest lähtudes (kaitsekorra eelnõu seletuskirja punkt 2). Analüüs näitas, et kuivõrd nende nõuete näol on tegemist Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse kriteeriumitele ning omab riikliku tähtsusega kultuuriväärtust, intensiivse omandipõhiõiguse; mistõttu on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis annab riigile õiguse seada omandile kitsendusi ning 3) Hinnata uuesti A-kaitsekategooriasse omandiõigust piirata. Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja määratud hoonete väärtusklassi nende kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. hoonete interjööriga kohapeal tutvudes Uue kaitsekorra eesmärk on vähendada seniseid omandipiiranguid ning jätta kultuuriväärtuste kaitseks alles vaid ning sellest tulenevalt muuta A- need lahendused, mis säilitavad olulise ajaloo- ja kultuuripärandi, kuid riivavad omandiõiguseid võimalikult kaitsekategooriasse määratud hoonete minimaalsel määral. nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 Hetkel kehtivas põhimääruses on muinsuskaitseala piirides asuvaid ehitisi seni käsitletud võrdväärselt, st sisuliselt olevat joonist; A-kaitsekategooria hoonetena, kus tuleb kaitsta nii eksterjööri kui ka interjööri. Käesoleval hetkel kehtib kõigile ehitistele muinsuskaitse eritingimuste taotlemise ja muudatuste tegemiseks kooskõlastamise kohustus ning 4) ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud interjööris ja eksterjööris tööde tegemiseks loa saamise kohustus. Muinsuskaitseala kaitsekorraga leevendatakse teatisevõi loamenetlusi ehitusseadustikus enamiku muinsuskaitseala hoonete puhul kohustust taotleda interjööris tehtavate restaureerimis-, konserveerimis- (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses ja ehitustööde tegemisel kooskõlastust või tööde luba (sh muinsuskaitse eritingimusi). Vaid 13 hoonel (1,4% (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või kõigist muinsuskaitsealal paiknevatest ehitistest, v.a mälestised), mille interjöörides on säilinud väärtuslikke loamenetlusega, et vähendada elemente ja mis on kaitsekorra eelnõuga määratud A-kaitsekategooriasse, säilivad seni kehtivad nõuded. Lisaks halduskoormust ning aja- ja ressursikulu; sellele leevendatakse praegu kehtival muinsuskaitsealal B-kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna 5) esitada täiendavad põhjendused interjööris tehtavatele töödele enam Muinsuskaitseameti loakohustus ei kehti, ja märkimisväärselt C- kohaliku kaitsemeetmete rakendamise osas kaitsekategooriasse määratud hoonete nõudeid, kuna nende hoonete puhul puudub edaspidi tööde kavandamisel ning põhjendada, miks kohaliku muinsuskaitse eritingimuste saamise kohustus ning loobutakse täiendavalt tööde tegemise loa taotlemise omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on vajadusest. käsitletud ulatuses põhjendatud; Võru muinsuskaitseala kaitse-eesmärk on eelkõige tagada linnasüdame kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku 6) viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi terviku, seda kujundavate iseloomulike ja kohatunnetust loovate väärtuste säilimine, esiletoomine, hoonete majanduslike ja sotsiaalsete mõjude kasutuses hoidmine ning säästev areng. Kaitsekorras määratud nõuded ja leevendused kehtestatakse ulatuses, mis analüüs, et selgitada välja kaitsekorraga on vajalikud muinsuskaitsealal oleva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arendamiseks ning mille mõjud on kehtestavate nõuete mõjud ja proportsionaalsed eesmärgi saavutamiseks. muinsuskaitsealal asuvate kinnistute omanike toetamiseks sobivate meetmete sisu ja ulatus. Mõjude hindamisel tuleks 2. Leiate, et Muinsuskaitseametil oleks võimalik näha ette vähemriivavamaid meetmeid, et tagada hinnata ka hüvitamiskohustusest samaväärne kaitse. tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab meetmed nendest kuludest tulenevalt on Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu proportsionaalsed; kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud 7) näha ette kaitsekorra eelnõus kaitsekorra eelnõu seletuskirjas Võru vanalinna riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul muinsuskaitsealaks tunnistatud alal on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud (analüüs on leitav kaitsekorra nende omanikele hoonete kõrgemate seletuskirja eelnõu punktis 2). korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada Muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine aitab kaasa rahvusvahelistest lepingutest ja põhiseadusest tulenevate majanduslike ja sotsiaalsete mõjude eesmärkide saavutamisele. Kuna Võru ajalooline linnatuumik vastab riikliku kaitse eeldusele, saab ala kaitsmist analüüsiga; muinsuskaitsealana pidada põhjendatuks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise 8) Näha kaitsekorra eelnõus ette isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. rakendussäte, mille kohaselt ei saa Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohalikel kinnistuste omanikelt nõuda kaitsekorra omavalitsustel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikke alasid, eelnõu tingimustele mittevastavate mille eesmärgiks on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab ehitustööde muutmist. peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Alal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi. Miljööalal kehtivad vaid ehitusseadustikust tulenevad nõuded ehitamisele. Seejuures hoonete väärtuslike osade säilitamiseks või taastamiseks ehitusseadustik nõudeid ei sea. Samuti puudub ehitusseadustikus alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat restaureerimisprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Toome välja, et miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest ning kaitsekorra regulatsiooni eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama eesmärki kandvaid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. 3. Leiate, et väga intensiivsete kaitsemeetmete rakendamine, nt täiendava loakohustuse sätestamine siseruumides (A-kategooria hooned) peaks olema igal üksikul juhul nõuete kaupa selgitatud ning põhjendatud, võttes arvesse nõude rakendamise eesmärki ning selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Palute uuesti hinnata A-kaitsekategooriasse määratud hoonete väärtusklassi nende hoonete interjööriga kohapeal tutvudes ning sellest tulenevalt muuta A-kaitsekategooriasse määratud hoonete nimekirja ja kaitsekorra eelnõu lisaks 2 olevat joonist; Võru muinsuskaitsealal määrati kaitsekorra eelnõus A-kaitsekategooriasse 13 hoonet (1,4 % kõigist muinsuskaitseala hoonetest), kõigi hoonete puhul on otsuse põhjendus toodud kaitsekorra eelnõu lisas 2 ja seletuskirja lisas 1. Teie väide, et A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööride säilivuse osas on otsustatud peamiselt projektdokumentatsiooni ja uuringute põhjal ning kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete interjööridega ei ole reaalselt tutvutud, ei vasta täiel määral tõele. Otsused kaitsekategooriate osas tegi kaitsekorra koostamise töörühm, mille liikmetest üks või mitu on A-kaitsekategooriasse määratud 13-st hoonest 12 puhul interjööridega kohapeal tutvunud, ühe puhul on saadud teave väärtuslikust interjöörist otse omanikult. Lisaks on enamike hoonete kohta olemas põhjalik arhiivmaterjal või juba koostatud muinsuskaitse eritingimused koos fotomaterjaliga. Seetõttu võime kinnitada, et kõikide A-kaitsekategooriasse määratud hoonete osas on olemas piisavad alusteadmised ja oleme seisukohal, et töörühma poolt hoonetele tehtud kaitsekategooriate ettepanekud on põhjendatud ja vastavuses nii muinsuskaitseseaduse kui kultuuriministri määrusega nr 23 ning Muinsuskaitseamet ei pea vajalikuks A-kaitsekategooria hoonete väärtusklassi uuesti hindamist ja sellega seonduvalt kaitsekategooriaid kajastava kaardi korrigeerimist. Lisaks rõhutame, et A-kaitsekategooriasse määramine ei tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka kaitsekategooriate määramise kaardil ja inventeerimisaruande tabelis (kaitsekorra eelnõu lisa 2 ja seletuskirja lisa 1), et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi. 4. Teete ettepaneku leevendada muinsuskaitsealal kehtivaid nõudeid seoses uue ehitise püstitamisega, kinnistu piiride muutmisega ja õuemaaga. Leiate, et nende nõuete näol on tegemist intensiivse omandipõhiõiguse riivega kaitsekorra eelnõu eesmärgiga võrreldes, mistõttu on need nõuded ebaproportsionaalsed. Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Kaitsekorra eelnõu kohaselt on muinsuskaitseala kaitse eesmärk tagada Võru ajaloolise linnatuumiku kui kultuuriväärtusliku linnaehitusliku terviku ning seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine, esiletoomine, kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng. Omandiõiguse piiramine on lubatav juhul, kui see on vajalik ja mõõdukas avalikes huvides vajaliku eesmärgi saavutamiseks. Muinsuskaitseseadus ja koostatav muinsuskaitseala kaitsekord, nii nagu ka kehtiv Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, seavad eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilimise muinsuskaitsealal. Rõhutame, et muinsuskaitseala on terviklik ajalooline avalik linnakeskkond, mille väärtuste säilimiseks on paratamatult vajalikud kitsendavad nõuded. Ajaloolise linnaruumi terviklikkust mõjutavad uute ehitiste püstitamine, kinnistu piiride muutmine ja muud linnalise elukeskkonnaga seotud tegevused (sh haljastus-, raie-, kaevetööd). Muutuste planeerimine ja ajaloolisse keskkonda sobitamine peab toimuma koostöös Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega. 5. Teete ettepaneku ühildada kaitsekorra eelnõus sätestatud teatise- või loamenetlusi ehitusseadustikus (edaspidi EhS) või maaparandusseaduses (edaspidi MaaPS) ettenähtud teatise- või loamenetlusega, et vähendada halduskoormust ning aja- ja ressursikulu. Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. 6. Teete ettepaneku esitada täiendavad põhjendused, miks kohaliku tasandi kaitse ei ole asjakohane ning põhjendada, miks kohaliku omavalitsuse autonoomiasse sekkumine on käsitletud ulatuses põhjendatud. Muinsuskaitseamet vastas samale Teie poolt esitatud ettepanekule kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1, kus esitatud seisukohad vastavad ka Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu raames esitatud ettepanekule. Samuti on kaitsekorra kehtestamise kaalutlusi põhjalikud käsitletud kaitsekorra eelnõu seletuskirja punktis 3. Kordame veelkord, et Võru muinsuskaitsealal on riikliku tähtsusega kultuuriväärtus, mistõttu on asjakohane ka ala reguleerimine riiklikul tasandil. Riiklik kaitse on ette nähtud muinsuskaitseseaduses (MuKS) ning selle tagamine on Muinsuskaitseametile, Kultuuriministeeriumile ja Vabariigi Valitsusele seadusega pandud kohustus. Riigikogu määras kindlaks, et kultuuripärandi üle-riiklik kaitse määratakse muinsuskaitseseaduse alusel ning kohalik kaitse planeerimisseaduse (PlanS) alusel. Kui on täidetud muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud riikliku kaitse eeldused, siis kohustab MuKS andma ajaloo- ja kultuuripärandile riikliku kaitse. MukS ei näe ette võimalust delegeerida selliste otsuste tegemist kohalikule omavalitsusele. Põhiseaduse preambulis on välja toodud tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti riigi, ühiskonna, omanike ja kõigi ühine avalik huvi. Seejuures on põhiseaduse järgi ajaloo- ja kultuuripärandi kaitse just MuKSi ehk riigi keskvõimu ülesanne. Sellele osale tuleb luua sobilik kaitse, mille tulemusel säilib ajaloo- ja kultuuripärand järgmistele põlvedele. Juhime tähelepanu asjaolule, et omaniku õiguseid kaitsevad MuKSi normid on märkimisväärselt kõrgemad kui PlanSi normid. MuKSi § 3 lg 8 järgi tuleb mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes lähtuda avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Seadusega on piiritletud riikliku kaitse eeldused, millega on lõplik otsus seotud ega saa seaduse piiridest väljuda. Kaitsekord koostatakse avalikkusega koos ja kõiki, sh kohalikku omavalitsust kaasates. Kõigil on võimalik kaasa rääkida, sh õiglaste omandipiirangute sisustamisel. Kaitsekorra eelnõu arutab Muinsuskaitse Nõukogu, selle sisu vaatab üle ja vajadusel muudab Kultuuriministeerium, kes viib selle lõpuks vastuvõtmiseks Vabariigi Valitsusse. Seal on otsuse juures nii õiguskantsler kui ka riigikontrolör, kellel on sõnaõigus ja võimalus õiglase lahenduse leidmiseks kaasa rääkida. PlanS § 74 lg 3 järgi võib üldplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi. Sama seaduse § 75 lg 1 punktide 16 ja 17 alusel on valla ja linna üldplaneeringu ülesanne nii miljööväärtuslike alade ja väärtuslike üksikobjektide määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine kui ka kohaliku tähtsusega kultuuripärandi säilitamise meetmete, sealhulgas selle üldiste kasutustingimuste määramine. Sarnane norm on §-des 124 ja 126 detailplaneeringu kohta. Nagu näha, on kohalikul omavalitsusel PlanSi alusel palju ulatuslikumad volitused kehtestada kinnisomandile kitsendusi kui on Vabariigi Valitsusel MuKSi alusel. Kui võrrelda koostatavaid muinsuskaitsealade kaitsekordade eelnõusid erinevate valdade ja linnade miljööalade nõuetega, siis on viimased kohati märkimisväärselt nõudlikumad ning sisaldavad ulatuslikumaid omandiõiguse piiranguid. Kultuuripärandi säilimise nimel teeb Muinsuskaitseamet koostööd pidevalt ja jätkuvalt erinevate omavalitsustega kui ka teiste riigiasutustega. Võru linna arengusuundade üle otsustab kohalik omavalitsus üldplaneeringu ja detailplaneeringute alusel. Seda nii praegu kui ka edaspidi. Seejuures tuleb omavalitsusel arvestada, et juhul kui planeeritaval alal paikneb muinsuskaitseala, tuleb tagada muudatuste tegemisel muinsuskaitseala väärtuste säilimine. See kohustus tuleneb muinsuskaitseseadusest, mitte ei kaasne kaitsekorraga. Uute planeeringute koostamisel või muude keskkonda mõjutavate ruumiliste muutuste kavandamisel tuleb kohalikel omavalitsustel lähtuda muinsuskaitsealal väljakujunenud väärtustest ja nende hoidmise põhimõtetest (tingimused antakse vastavalt muinsuskaitse eritingimustega, MuKS § 61). Maakasutuse sihtotstarbe muutmisel Muinsuskaitseameti kaasamine otsustamisse tuleneb muinsuskaitseseadusest (MuKS § 52 lg 5). Amet ei takista muinsuskaitsealal maa sihtotstarbe muutmist, kui sellega tagatakse kultuuriväärtuslike linnaehituslike struktuuride säilimine. Amet kooskõlastab sellisel juhul sihtotstarbe muutmise taotluse. Koostatav kaitsekord ei sea täiendavaid piiranguid maa sihtotstarbe muutmisele. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole hädavajalik. Samuti nähtub Riigikohtu praktikast, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019. 3-17-563, p 9). Seega ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist läbi miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Juhime tähelepanu, et kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel ei ole välistatud. Kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt võimalus muinsuskaitsealal riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine Muinsuskaitseametilt üle võtta halduslepinguga (näiteks Tartu linnas on osa riiklikke muinsuskaitse kohustusi halduslepinguga üle antud Tartu linnale ning koostöö toimib). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu. Võru linnavalitsus ei ole seni avaldanud soovi muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda. Muinsuskaitseseadus ei näe kaitsekorra koostamisel ülesandena ette kohalikule kaitsele üle mineku kaalumist. Samuti ei reguleeri muinsuskaitseseadus riikliku kaitse lõpetamisel miljööalana kaitse kehtestamist. Muinsuskaitseamet teeb pärandi hoidmisel kohalike omavalitsustega pidevat koostööd, seahulgas anname seisukohti ja suuniseid nii riikliku kaitse alla kuuluva kui ka mitte kuuluva kultuuripärandi säilimiseks. Amet annab ekspertteadmisi olemasolevate muinsuskaitseala hoonete ja mälestiste projekteerimistingimuste menetlusestes muinsuskaitse eritingimustega haldusakti andmise käigus, samuti ehitusprojekti kooskõlastamisel ning raie, reklaami ja kaevelubade kooskõlastamisel. Samuti kooskõlastame muinsuskaitse eritingimusi, mis on ekspertteadmistena aluseks üld- ja detailplaneeringutele. Teeme koostööd omavalitsustega üld- ja detailplaneeringute koostamisel. Siiski tuleb rõhutada, et kui ala on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud üldplaneeringuga miljööalaks tunnistatud, ei anna Muinsuskaitseamet iga alal paikneva üksikhoone kohta kohalikule omavalitsusele miljööalal ekspertteadmisi ega kooskõlasta kavandatavat ehitustegevust. Tahame rõhutada, et Võru linnavalitsuse koostöö Muinsuskaitseametiga on olnud väga tihe ja konstruktiivne. Linnavalitsuse esindajad kuuluvad kaitsekorra koostamise töögruppi ning kaitsekorra koostamise ajal toimusid ka mitmed kohtumised ülejäänud linnavalitsuse asjassepuutuvate ametnikega. 7. Teete ettepaneku viia kaitsekorra eelnõu suhtes läbi majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüs. Mõjude hindamisel tuleks hinnata ka hüvitamiskohustusest tulenevaid mõjusid riigile ja kohalikele omavalitsustele ning kaaluda, kas meetmed nendest kuludest tulenevalt on proportsionaalsed Majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsi läbiviimise ettepanekut uutes kaitsekordades on põhjalikumalt arutatud ka Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023. HMS § 3 üks põhimõtteid on õiguste kaitse. HMS § 51 kohaselt on kaitsekord haldusaktina suunatud avalikõiguslike suhte üksikjuhtumite reguleerimiseks ning sellega isiku õiguste või kohustuste tekitamisele - kaitsekorra koostamine ei ole tegevuskava ega arengukava, mille rakendamisele peab kaasnema sotsiaalmajanduslikke mõjude analüüs. Kaitsekorra seletuskirjas käsitletakse haldusakti mõju isiku õiguste kaitsele. Muinsuskaitseamet on kaitsekorra eelnõu seletuskirjas kaalunud kaitsekorraga kaasnevate mõjude  õiguslikke ja haldusmenetluslikke aspekte, kus tuuakse välja erinevus kehtiva põhimääruse ja kaitsekorra vahel, samuti alal kehtima hakkavad leevendused (eelnõu seletuskiri, ptk 7). 8. Teete ettepaneku näha ette kaitsekorra eelnõus muinsuskaitsealal asuvate hoonete puhul nende omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsioon, mille konkreetne sisu ja ulatus on võimalik välja selgitada majanduslike ja sotsiaalsete mõjude analüüsiga Muinsuskaitseamet vastas samasisulisele Teie poolt esitatud ettepanekule seoses Paide muinsuskaitseala kaitsekorra koostamisega kirjaga 03.01.2023 nr 1.1-7/1933-1. Kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni ettepanekut on ka põhjalikumalt arutatud Paide muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 13.01.2023 ja Viljandi muinsuskaitseala kaitsekorra avalikul arutelul 25.04.2023. Muinsuskaitseamet on võtnud Teie ettepaneku teadmiseks, kuid muinsuskaitseala omanikele hoonete kõrgemate korrashoiu- ja remondikulude hüvitamise regulatsiooni muutmist ei ole võimalik Võru muinsuskaitseala kaitsekorraga lahendada. 9. Teete ettepaneku lisada kaitsekorra eelnõusse rakendussäte, mille kohaselt ei saa kinnistute omanikelt nõuda kaitsekorra eelnõu tingimustele mittevastavate ehitustööde muutmist. Kui te peate oma ettepanekus silmas varem kooskõlastatud või pooleliolevate tööde puhul tingimuste muutmist kaitsekorra kehtestamisel, siis rõhutame, et Muinsuskaitseamet peab vajalikuks omanikele õiguskindluse tagamist. Pooleliolevate tööde ajal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega praegusel muinsuskaitsealal rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega. Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti. Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel. Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal toodud tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde puhul võrreldes põhimäärusega leevendusi, siis on põhjendatud ka nende leevenduste tegemine. Hoonete puhul, millel projektdokumentatsioon puudub, tuleb tööde tegemisel lähtuda hetkel kehtivast regulatsioonist. Lisame vastavad sätted selgemalt kaitsekorra eelnõusse. J. K. Arvamus: 20.08.2023 Kinnistu omanik ei ole nõus Vee tn 6 Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja kinnistu muutmisega B kategooria määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse. kaitseobjektiks ja samuti laiendatud muinsuskaitsealaliste piirangutega antud kinnistule.  Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503). Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud, mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks. D.-A. S. Arvamus: 22.08.2023 Vee tn 6, end kohvik-söökla Rannatare. Seisukoht ja selgitus: Muinsuskaitseamet, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: nõustuda ettepanekuga ja Kehtiv detailplaneering lubab hoone määrata Vee tn 6 hoone C-kaitsekategooriasse. lammutada ja selle asemele ehitada kuni 5 kordse hoone. Muinsuskaitse planeeritud Muinsuskaitseameti menetluskomisjon arutas Võru muinsuskaitseala eelnõu avalikul väljapanekul Vee tn 6 hoone kaitsekord on vastuvõetamatu, kuna hoone kaitsekategooriale esitatud arvamust 29. augustil 2023 (protokoll nr 503). taastamine on kulukam kui uue ehitamine. Omanikud pole nõus planeeritava Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Vee tn 6 endine kohvik-söökla on nõukogudeaegse hoonestuskihistuse ilmekas kaitsekorra märgistusega B. näide, peegeldades 1960. aastate Soome-mõjulist karniisiarhitektuuri, kus katuse äärde kavandatud karniisist on saanud hoone dominantseim arhitektuuriline element. Hinnates aga hoonet Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõus sõnastatud kaitse eesmärgi ja väärtuslike kihistuste alusel, pole siiski tegemist vanalinna kohatunnetust loova hoonega. Hoone paikneb muinsuskaitseala tuumikust eemal, rannaalal ega ole ajaloolise linnaruumiga seotud, mistõttu ei saa seda pidada Võru vanalinna üheks oluliseks kihistuseks.  Ministeeriumid 20.06.2024 nr 1-11/778-1 Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu. Palume saata vastuse 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Võru Linnavalitsus Teadmiseks: Muinsuskaitseamet Reesi Sild 628 2381 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU KORRALDUS Võru muinsuskaitseala kaitsekord Korraldus kehtestatakse muinsuskaitseseaduse § 14 lõike 1 ja § 19 lõike 3 alusel ning kooskõlas sama seaduse § 91 lõikega 1. I osa Muinsuskaitseala nimetus ja piir 1. Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. 2. Muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja kujunenud Võru ajaloolist linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest. 3. Muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir on esitatud korralduse lisas 1. II osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted 4. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk on Võru ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal asuva muinas- ja keskaegsest inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurkihi säilitamine. 5. Muinsuskaitseala kaitse ja säilimise korraldusele kohaldatakse muinsuskaitseseadust koos siin korralduses sätestatuga. 6. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused on: 1) mitmekesine, inimmõõtmeline ning kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu; 2) 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon, väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad1 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid; 1 Näidatud korralduse lisas 4. 3) arheoloogiline kultuurkiht, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest; 4) muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated2, muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. 7. 18. sajandi lõpust tänapäevani kujunenud ja säilinud linnaehitusliku terviku ning sellele eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud ja ajas edasi arenenud väärtuslikumad kihistused on: 1) linna rajamisaegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning kinnistute ja hoonestusstruktuuriga; 2) 18.‒20. sajandist pärit hoonestus; 3) kultuuriväärtuslikud interjöörid ja nende osad; 4) linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning tüüpilised kinnistupiirded, sealhulgas plank- ja lippaiad; 5) Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad3 ja traditsiooniliselt haljastatud õuemaa; 6) linna rajamisele eelnev arheoloogiline kultuurkiht ning selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid. 8. Kavandatavad tööd ja tegevused peavad olema kooskõlas muinsuskaitseseaduse §-s 3 sätestatud ning järgmiste muinsuskaitseala väärtuste säilitamise riiklike põhimõtetega: 1) muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse, uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja need sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti; 2) muinsuskaitseala mitmekesist kasutust hoitakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega; 3) uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust; 4) hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust; 5) kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid4 säilitatakse ja hooldatakse; A- ja B-kaitsekategooria hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid; 6) uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav ala jätkuv hoonestamine, arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid; 7) uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga; 2 Näidatud korralduse lisas 1. 3 Näidatud korralduse lisas 4. 4 Näidatud korralduse lisas 2. 8) uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus; 9) kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest; 10) avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms); 11) säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad5, sealhulgas haljastatud õuemaa; võimaluse korral taastatakse ridaistutuse hävinud osad; 12) mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest; 13) arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele; 14) säilitatakse vaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning ajaloolisele linnaruumile. III osa Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid 9. Muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, jagatakse A-, B- ja C-kaitsekategooriasse. Hoone kaitsekategooria on määratud korralduse lisas 2. 10. A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. 11. B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. 12. C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamist ei nõuta. 13. Kui ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni A-kaitsekategooria hoonena. 14. Kui olemasolev hoone ei ole märgitud korralduse lisas 2, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. 15. Kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. 5 Näidatud korralduse lisas 4.  IV osa Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded 16. Muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering. 17. Muinsuskaitsealal asuva A- ja B-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus; 2) hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut; 3) kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või komposiitlaudis, plastaknad, kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) kasutamine ei ole lubatud; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena, rullmaterjal, eterniit); 4) välispiirdeid võib soojustada vaid juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid; 5) säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole võimalik nende väga halva seisukorra tõttu; välimiste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ja nende asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest; 6) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 7) ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul; 8) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 9) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis; 10) pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru ajaloolisele linnatuumikule omaste poolkaarekujuliste uukidega; katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. 18. Muinsuskaitsealal asuva C-kaitsekategooria hoone puhul kehtivad tööde tegemisel järgmised nõuded: 1) hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme; 2) kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid; 4) maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet; 5) elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms, paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust; 6) tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja lahendatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. 19. Muinsuskaitsealale uue ehitise püstitamisel kehtivad järgmised nõuded: 1) lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja - tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust; 2) välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata; 3) alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid; 4) ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga; 5) väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele6 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhul, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). 20. Kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele kehtivad järgmised nõuded: 1) muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse; 2) alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat) hooldada ja teenindada. 6 Näidatud korralduse lisas 4. 21. Muinsuskaitseala linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastuse puhul kehtivad järgmised nõuded: 1) väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad, kaevud jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse; 2) uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine tänavajoone suhtes jms) ja sobivusest kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata; 3) ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend säilitatakse või taaskasutatakse ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal; 4) uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel kasutatakse sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid); sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist; 5) tagatakse sademevee ehitistest eemale juhtimine: selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded; 6) tänava rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist hoonetesse ning sademevee juhtimist kinnistutele; 7) ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral taastatakse nende algses asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis; 8) uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamikandjad, hooajalised kohvikuterrassid, päikesevarjud, müügikohad, tänavapostid jms) ja liikluskorraldusvahendid kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust; 9) tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust; 10) ajaloolised avalikud pargid ja haljasalad,7 nende struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele; 11) haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse peamiselt traditsioonilisi liike (pärn, kask, viljapuud, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tänavajoonele ja mujale avaliku ruumi piirile; 12) puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks; 13) ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri ei kahjustata. 7 Näidatud korralduse lisas 4. 22. Muinsuskaitsealal on kaks arheoloogilise kultuurkihiga ala. Ala 1 moodustavad Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbinud Kirumpää-Vastseliina tee lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide.8 23. Muinsuskaitsealal asuva arheoloogiapärandi kaitseks kehtivad järgmised nõuded: 1) enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel kehtestatakse detailplaneering või antakse projekteerimistingimused või ehitusluba, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja ja võetakse arvesse väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid; 2) kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni; 3) väärtuslikud ajaloolised ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. V osa Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded 24. Muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse lisas 1. 25. Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega (müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse) rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised: 1) vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale; 2) vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele; 3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele hoonestusele ja hoovimaastikule. VI osa Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis 26. Muinsuskaitsealal ei nõuta muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks ega tööde tegemise luba järgmistel juhtudel: 1) olemasoleva C-kaitsekategooria hoone konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks; 2) kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala9; 8 Näidatud korralduse lisas 3. 9 Näidatud korralduse lisas 3. 3) raietöödeks ja hooajalise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga; 4) tegevuskoha tähise, info- või reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskõlastanud. 27. Muinsuskaitseala kaitsevööndis ei nõuta: 1) Muinsuskaitseametiga olemasoleva ehitise ümberehitamise ja välisilme muutmise kooskõlastamist, välja arvatud maapealse osa laiendamisel; 2) Muinsuskaitseameti teavitamist sellise ehitise ehitamisest, mille jaoks ei ole ehitusseadustiku kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist; 3) ehitise lammutamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga. 28. Kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal esitatud tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde korral võrreldes põhimäärusega leevendusi, võib leevendusi teha, kui need on kooskõlas kaitsekorraga. VII osa Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid 29. Mälestise kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. VIII osa Lõppsätted 30. Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 31. Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. aasta määruse nr 47 „Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus“ kehtivus lõpeb punktis 30 sätestatud korralduse jõustumisel. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaitsekorra põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Muinsuskaitseala ja kaitsevööndi piirid Lisa 2. Hoonete kaitsekategooriad ja mälestised Lisa 3. Arheoloogilise kultuurkihiga alad Lisa 4. Väärtuslikud ajaloolised haljasalad  Eelnõu Vabariigi Valitsuse korralduse „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ eelnõu seletuskiri Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................................. 2 2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus ............... 3 2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele ................................................................. 6 2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele ........................................................................... 7 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused.......................................................................................... 9 4. Eelnõu sisu ................................................................................................................................ 14 5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus ................................................................................................ 50 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele .................................................................................. 52 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused ........................................................... 52 8. Korralduse jõustumine .............................................................................................................. 53 9. Vaidlustamine ............................................................................................................................ 53 10. Eelnõu kooskõlastamine ............................................................................................................ 53 1  1. Sissejuhatus Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 19 lg 3 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus tunnistada ala muinsuskaitsealaks ja kehtestada ala kaitsekord. Võru muinsuskaitseala asub Võru maakonnas Võru linnas. Võru ajalooline linnatuumik võeti esmakordselt riikliku kaitse alla 1973. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu 27. veebruari määrusega nr 91. Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a. määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37, 472) kinnitati Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. Seda uuendati 2006. aasta Vabariigi Valitsuse määrusega 16.02.2006 nr 47 (RT I I 2006, 10, 68). „Võru muinsuskaitseala kaitsekord“ korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) kehtestatakse kaitsealale uus kaitsekord lähtuvalt 1. mail 2019. a jõustunud MuKS-ist. MuKS § 91 lg 1 alusel kehtib enne MuKS-i jõustumist kehtestatud muinsuskaitseala põhimäärus ajani, kuni Vabariigi Valitsus tunnistab selle kehtetuks või kuni kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord MuKS-is sätestatud alusel ja korras. Kaitsekorra kehtestamisel muutub MuKS-i § 91 lg 1 alusel Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtetuks. Korraldusega kehtestatakse muinsuskaitseala kaitsekord, millega määratakse kaitseala nimetus, kaitse eesmärk ja muinsuskaitseala ning selle kaitsevööndi piir, samuti muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid ja muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded. Võrreldes seni kehtinud nõuetega sätestab eelnõu muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks täpsemad ja selgemad nõuded ning ulatuses, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks. Kaitsekorras kasutatavaid mõisteid hooldamine, remontimine, ilme muutmine, konserveerimine ja restaureerimine kasutatakse neile MuKS §-s 7 omistatud tähenduses. Mõisteid ümberehitamine ja ehitamine kasutatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) §-s 4 antud tähenduses. Kinnistuna käsitletakse maatükki/maaüksust, mis on vajalik ehitise teenindamiseks ja määratud kinnistusregistris. Kui mõisteid on sisustatud erinevalt või vastuoluliselt, lähtutakse MuKS-ist kui EhS-i ja maaparandusseaduse eriseadusest. Eelnõu teksti ja lisade (kaartide) vastuolu korral lähtutakse korralduse eelnõu tekstist. Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Muinsuskaitseameti Võrumaa nõunik ja kaitsekorra koostamise töörühma juht Tiina Pettai ([email protected]; tel 53068625), Põlvamaa nõunik Anu Lepp ([email protected]; tel 58669436). Eelnõu valmimisele töötas kaasa Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr 1.1-5/43-A moodustatud Võru kaitsekorra töörühm koosseisus: Raul Tohv (Võru Linnavalitsus, abilinnapea), Diana Vene (Võru Linnavalitsus, peaarhitekt), Epp Needo (töörühma kutsutud ekspert, ehitusajaloolane, AS Kurmik), Mirja Ots (töörühma kutsutud ekspert, arheoloog, Vana- Võromaa Kultuurikoja peavarahoidja). 2011. aastal Aigar Needo koostatud Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimise ankeetidest hoonete andmete sisestamisega tegeles Jette Paat. Lisaks on kaitsekorra eelnõu, seletuskirja ja lisade koostamisse kaasatud Muinsuskaitseameti teenistujad ehituspärandi, arheoloogiapärandi, pärandihalduse ja õigusosakonnast. Avatud menetluse korraldamisse on kaasatud kommunikatsiooni osakonna teenistujad. Kaitsekorra koostamise protsessi on oluliselt panustanud Võru Linnavalitsus. 2 Kultuuriministeeriumist on kaitsekorra ja seletuskirja koostamisele kaasa aidanud muinsuskaitsenõunik Reesi Sild ([email protected]; tel 6282381) ja õigusnõunik Helen Kranich ([email protected], tel 628 2231). Korralduse eelnõu toimetati keeleliselt Luisa tõlkebüroos. 2. Võru muinsuskaitseala vastavus riikliku kaitse eeldusele ja riikliku kaitse põhjendus MuKS § 9 lg 1 kohaselt on muinsuskaitseala riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega maa- ala, ajalooline asula või selle osa või inimese ja looduse koosmõjul väljakujunenud kultuurmaastik. Võru linna kui haldusüksuse tervikus hõlmab muinsuskaitseala kõrge kultuuriväärtusega ajaloolist linnatuumikut, kus on olnud inimasustus juba muinas- ja keskajal, kuid mille linnaline areng sai alguse 18. sajandi lõpus. Võru kreisilinn asutati 1784. aastal Katariina II korraldusel Tamula järve kaldale Võru mõisa maadele. Mõisa nimi, mis tulenes tõenäoliselt Veere (ehk praeguse Koreli) oja nimest, jäeti nii linna kui ka uue, loodud kreisi nimetuseks. Linna suuruseks määrati 307 hektarit. Võru linna looduslik asend (linnasüda on piiratud kolmest küljest veekoguga, neljandast sooga) soodustas korrapärase planeeringu rakendamist ja säilitas kompaktse linnasüdame aastakümneteks. Linna kiirest arenemisest hoolimata ajaloolist linnatänavate ja kinnistute struktuuri ei muudetud, küll aga alustati 19. sajandi alguses vanade hoonete lammutamist, et asendada need uutega, seda ennekõike linna keskväljaku ümbruses. Järgmine suurem hoonestuse muutus toimus pärast II maailmasõda sõjategevusest põhjustatud põlengute järgselt. Nõukogude võimu ajal, toetudes tollasele generaalplaanile, lammutati hulgaliselt ajaloolisi puithooneid eesmärgiga rajada kortermaju ning ühiskondlike hooneid (nt kultuurimaja Kannel, Võru spordikool-muuseum). Samasugused muutused toimusid enamikes Eesti linnades ja kultuuriväärtusliku hoonestuse kadumine andis tõuke muinsuskaitsealade loomisele. MuKS § 9 lg 2 kohaselt võib muinsuskaitseala koosneda ühest või mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest koos arheoloogilise kultuurkihi, loodusobjektide, tänavatevõrgu, teede, kõlvikute ning hoonestus- ja kinnistute struktuuriga. Võru koosneb mitmest perioodist pärit hoonetest ja rajatistest (edaspidi ehitised) ning linna rajamise eelsesse aega kuuluvast arheoloogilisest kultuurikihist. Hästi on säilinud suures osas juba 18. sajandi lõpul linna rajamise ajal paika pandud ajalooline tänavavõrk, hoonestus- ja krundistruktuur. Kaitsekorra koostamisel on lähtutud linna rajamisest kuni II maailmasõjani arenenud tänavavõrgust, kinnistupiiridest, hoonestusstruktuurist ja haljastusest. MuKS § 10 lg 1 kohaselt on riikliku kaitse alla võtmise eeldus, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitsealade kui ajalooliste linnamaastike kaitse lähtub ja seostub järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega, millega Eesti riik on ühinenud: 3  1. Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon1 (jõustus Eesti suhtes 27.01.1995) käsitleb kogu kultuuripärandit – mälestisi, nende kogumeid ja vaatamisväärseid paikkondi, sh ajaloolisi linnamaastikke2 ning rõhutab, et kohustus kindlustada riigi territooriumil asuva kultuuri- ja looduspärandi väljaselgitamine, kaitse, säilitamine, populariseerimine ja edasiandmine tulevastele põlvedele lasub eelkõige osalisriigil. 2. Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon3 (jõustus Eesti suhtes 29.10.1996) keskendub arheoloogiapärandile, mis on inimkonna ajaloo tundmise seisukohalt määrava tähtsusega, kuid samas tõsises ohus ohtrate planeerimiskavade, loomulike riskide, salajaste ja mitteteaduslike kaevamiste ning avalikkuse ebapiisava teavitamise tõttu. Leitakse, et arheoloogiapärand kui Euroopa kollektiivse mälu allikas ning ajaloolise ja teadusliku uurimistöö vahend säilib paremini, kui see peegeldub linna- ja maa-alade planeerimises ning kultuuri arengu poliitikas. Selleks tuleb keskkonda mõjutavate projektide hindamisel ning otsuste tegemisel võtta arvesse arheoloogilisi leiupaiku ja nende ümbrust ning kaasata arheoloogid planeerimiskavade koostamisse. Konventsiooni põhimõtteid on rakendatud kaitsekorra väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ja nõuete seadmisel. 3. Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon4 (jõustus Eesti suhtes 01.03.1997) rõhutab, et kultuuriväärtuslike objektide väljaselgitamiseks ja kaitsmiseks tuleb tagada nende kaitse alla võtmine ning arhitektuuripärandi kaitseks tuleb rakendada seaduslikke abinõusid, mille eesmärgiks on kultuuriväärtuslike objektide autentsel kujul säilimine. Lisaks on konventsioonis toonitatud, et muinsuskaitselised põhimõtted peavad aitama kaasa arhitektuuripärandi objektide kasutatavusele tänapäeva vajadustest lähtudes ning tagama ajalooliste hoonete (taas)kasutuse. Võru muinsuskaitseala kaitsekord toetab konventsioonist tulenevaid põhimõtteid, kuna sellega tagatakse riiklikult olulise linnalise ehituspärandi kaitse. Samuti on kaitsekorras sisalduvate põhimõtete, nõuete ja leevenduste sätestamisel lähtutud põhimõttest, et need mh toetaksid muinsuskaitseala ja sellel asuvate kultuuriväärtuslike hoonete kasutamist tänapäeva vajadustest lähtuvalt. 4. Euroopa maastikukonventsioon5 (jõustus Eesti suhtes 01.06.2018) käsitleb nii looduslikke kui ka linnalisi, nii silmapaistvalt väärtuslikke ja nö igapäevamaastikke kui ka täiesti kahjustatud maastikke. Kõiki maastikke peetakse oluliseks, sest mistahes maastik kujutab endast sealsete inimeste eluruumi ja on seetõttu oluline olenemata selle seisundist. Enamus eurooplasi elab suuremates või väiksemates linnades, mille maastike kvaliteet mõjutab nende elu. Konventsioon rõhutab, et maastik on tervik ning mälu kandja ja sellega tuleb ruumilise planeerimise otsuste tegemisel arvestada. Nendest põhimõtetest on lähtutud ka kaitsekorra eesmärgi, väärtuste ja põhimõtete sõnastamisel ning nõuete seadmisel. 1 Ülemaailmse kultuuri- ja looduspärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13118943 2 UNESCO ajaloolist linnamaastikku käsitlev soovitus, vastu võetud 10.11.2011 UNESCO peakonverentsil https://unesco.ee/public/Recommendation_on_Historic_Urban_Landscape_tolge_EST.pdf 3 Arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089481 4 Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13089076 5 Euroopa maastikukonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/228022018001 4  5. Kultuuripärandi väärtuse kohta ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon ehk nn Faro konventsioon6 (jõustus Eesti suhtes 01.08.2021) rõhutab, et kultuuripärand on ühiskonnale väärtuslik ressurss, mis on kestliku arengu loomulik osa ning tegeleb väärtustega, mida inimesed pärandile omistavad. Konventsiooni keskne mõte on igaühe õigus saada osa kultuuripärandist, sellega kaasnev vastutus kultuuripärandi ees on nii individuaalne kui ka kollektiivne. Muinsuskaitseala on ajalooline linnatuumik, kus kultuuripärand tõstab inimeste elukvaliteeti ja mitmekesistab elukeskkonda ning on loometegevuse allikaks ja kestliku arengu osa. Kultuuriajaloolise linna keskkonna hoidmine ja mitmekesine kasutus annab võimaluse saada osa kultuuripärandist nii neil, kelle jaoks on see argikeskkond elamiseks ja töötamiseks kui ka neil, kes külastavad seda turistina puhkamise ja pärandirikkast linnaruumist osa saamise eesmärgil. Kaitsekordade koostamise protsess on toimunud dialoogis avalikkusega, laiema pärandikogukonnaga – ühiselt on sõnastatud muinsuskaitseala väärtuseid ning läbi räägitud kaitseala eesmärk ning põhimõtteid ja nõuded kultuuriväärtusliku keskkonna hoidmisel ja arendamisel. Oluline on kohaldada ka Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokolli nr 1.7 Viimase artikli 1 järgi on igal füüsilisel või juriidilisel isikul õigus oma omandit segamatult kasutada. Kelleltki ei või võtta tema omandit muidu, kui üldistes huvides ja seaduses ettenähtud tingimustel ning rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtteid järgides. Eelnenud sätted ei piira siiski mingil viisil riigi õigust vajadusel kehtestada seadusi vara üldistes huvides kasutamise kontrollimiseks või maksude, maksete või trahvide tasumise tagamiseks. Konventsiooni artikli 18 järgi tohib konventsioonis lubatud piiranguid temas osundatud õiguste ja vabaduste suhtes rakendada üksnes neil eesmärkidel, milleks nad on ette nähtud. Euroopa Inimõiguste Kohus on selgitanud, et protokolli nr 1 artiklile 1 omane õiglase tasakaalu põhimõte iseenesest eeldab kogukonna üldiste huvide olemasolu. Kohus on leidnud, et selliseks üldiseks huviks on ka riigi kultuuripärandi kaitsmine. Seejuures on riigil ulatuslik kaalutlusruum otsustamaks, mis on kogukonna üldistes huvides. Küll tuleb tagada, et riik saavutaks õiglase tasakaalu kogukonna üldiste huvide ja üksikisiku põhiõiguste (omandi) kaitse vahel Teisisõnu tuleb tagada proportsionaalsus kultuuripärandi kaitse eesmärgi ja selleks valitud vahendite (sh nõuete) vahel.8 Võru muinsuskaitseala vastavust riikliku kaitse eeldusele hinnati kultuuriministri 15.05.2019 määruses nr 23 „Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid“ (edaspidi määrus nr 23) sätestatud kriteeriumite põhjal. Määruse nr 23 §-s 2 on sätestatud riikliku kaitse üldised kriteeriumid, milleks on selektiivsus, originaalsubstantsi säilivus ja tehniline seisukord. Määruse nr 23 §-s 9 on sätestatud muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduse hindamise kriteeriumid, milleks on säilinud ajalooline keskkond, mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal, arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist 6 Kultuuripärandi väärtust ühiskonnas käsitlev Euroopa Nõukogu raamkonventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/218052021003 7 Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon, https://www.riigiteataja.ee/akt/13073654 8 Beyeler vs. Itaalia (33202/96), https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22appno%22:[%2233202/96%22],%22itemid%22:[%22001-58832%22]} 5 väärivad ehituskonstruktsioonid, -detailid või -elemendid, traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid ning terviklikkus. 2.1 Vastavus riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele 1) Selektiivsus Eestis on 12 riiklikku muinsuskaitseala, millest 11 (sh Võru) asuvad ajaloolistes linnatuumikutes. Enamike muinsuskaitsealaks tunnistatud linnasüdamete tunnuseks on linnaehitusajalugu alates keskajast kuni 20. sajandi I pooleni, mis annab kujuka ülevaate selles ajavahemikus toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest protsessidest. Võru on üks kahest 18. sajandil keskvõimu korraldusega rajatud Eesti linnast (teine on Paldiski), mille esimesse ehitusetappi kuuluv tänavavõrk, krundistruktuur ja hoonestus rajati kompaktse ja stiililt ühtsena, lähtudes valitsevast arhitektuurikeelest ning ruumikujunduse põhimõtetest. Linnatuumiku ajalooline üldilme on suures osas säilinud tänapäevani, vaatamata edasisele linnaruumi arengule (sh II maailmasõja kahjustustele ning hilisematele ajaloolise ruumiga mitte arvestavatele lisandustele). Võru vanalinn on üks esinduslikumaid ja paremini säilinud ajaloolisi linnatuumikuid Eestis. See paistab silma terviklikult säilinud ajaloolise tänavavõrgu, eriilmelise hoonestuse ning hästi tajutava linnaruumilise terviku poolest. Võru muinsuskaitseala vastab selektiivsuse kriteeriumile. 2) Originaalsubstantsi säilivus Võru ajalooline, 18. sajandil kavandatud tänavavõrk ja krundistruktuur on linnapildis erakordselt hästi tajutavad. Samuti on valdavalt säilinud ajaloolise, peamiselt puithoonestusega tänavaseinad. Võrus on säilinud arvestataval hulgal linna esimesel ehitusetapil 18. saj lõpus ja 19. saj alguses rajatud hooneid. Alles on traditsiooniline, ajaloolise järjepidevusega vanalinlik haljastus ja haljasalad (Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ja haljastatud alad Katariina ja Jekateriina kirikute ümber, väärtuslik tänavahaljastus). Muinsuskaitsealal on ka üksikuid silmapaistvaid tööstushooneid ja historitsistliku tellisarhitektuuri näiteid. Võru muinsuskaitseala vastab originaalsubstantsi säilivuse kriteeriumile. 3) Tehniline seisukord Muinsuskaitseala tehnilist seisukorda saab peamiselt hinnata sellel asuvate hoonete kaudu. Võru vanalinnas paiknevate hoonete tehniline seisukord on erinev. Suur osa muinsuskaitsealal asuvatest hoonetest on kasutuses ja rahuldavas või heas seisukorras. Leidub ka tühjalt seisvaid 6 elu-, äri- ja kõrvalhooneid, mille tehniline seisukord on halb, kuid säilinud originaalsubstantsist ja vanusest tulenevalt on tegemist väga väärtuslike hoonetega ja nende kultuuriväärtus tervikuna on tehnilisest seisukorrast olulisem ning käesoleva hetke halb seisukord ei ole riikliku kaitse vastuargument. Võru muinsuskaitseala vastab tehnilise seisukorra kriteeriumile. Võru muinsuskaitseala vastab kõigile riikliku kaitse üldistele kriteeriumitele. 2.2 Vastavus muinsuskaitseala kriteeriumitele 1) Säilinud on ajalooline keskkond – annab tunnistust aja jooksul toimunud asustus-, arhitektuuri- ja kultuuriajaloolistest ning ühiskondlikest protsessidest. Ajalooline asustusmuster, tänavate ja/või kruntide või kõlvikute struktuur on maa-alal hästi loetav. Võru ajaloolise linnatuumiku moodustab piirkond Tamula järve ja Koreli oja vahel, mis on rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi. Tänaseni on säilinud 18. sajandi lõpus kavandatud tänavate võrk, krundistruktuur9 ja peamised haljasalad10 (eelkõige Katariina allee). Linna esimesest ehitusjärgust on alles ajaloolisel ehitusjoonel asuvaid vana-balti tüüpi ühekorruselisi suure katusemahuga puithooneid (näiteks F. R. Kreutzwaldi tn 25a, F. R. Kreutzwaldi tn 31, Jüri tn 17, Vabaduse tn 7, Katariina allee 3 jne), mitmel neist on säilinud algupärane mantelkorsten või selle osad. 19. sajandil jätkus üldjoontes samailmeliste ühe-, harvem kahekorruseliste puithoonete ehitamine, mõjutajaks uusklassitsistlik stiilikäsitlus ja tüüpprojektidele tuginev kroonuarhitektuur. 19. sajandi keskel ja lõpupoole lisandus suuremahulisemaid tööstus- ja esindushooneid, ehitusmaterjalina hakkas linnapilti ilmestama punane savitellis. 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses hakati seoses eluruumipuudusega ehitama suuremaid (tavaliselt kahekorruselisi) üürimaju, mille arhitektuur järgis muinsuskaitsealal juba väljakujunenud ehitustraditsioone.11 Kõik see kokku moodustab tervikliku ja suures osas tänapäevani säilinud linnatuumiku, mis paistab silma säilinud ajaloolise nn nööripidi rajatud tänavavõrgu ning 18.–20. sajandist pärineva hoonestusega. Võru hästitajutav kultuuriväärtuslik ja eristuv linnaruum annab läbilõike linna kujunemisloost ja iseloomustab Võru eripära Eesti linnaehituse ja 9 Vt Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistute kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 10 Vt Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023), kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru- muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 11 Vt Võru linna ehitusajaloolised ülevaated (koostaja Epp Needo, AS Kurmik). Kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru- muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 7 halduskorralduse ajaloos, mis peegeldab 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Vene tsaaririigis aset leidnud keskvõimu poolt initsieeritud muudatusi. Võru muinsuskaitseala vastab ajaloolise keskkonna säilimise kriteeriumile. 2) Mälestiste ja/või väärtuslike ehitiste ja muude inimmõjul kujunenud objektide kontsentratsioon maa-alal – ajalooliselt väljakujunenud arhitektuuritraditsiooni (arhitektuuristiil, ehitusmahud ja nende liigendus, ehitus- ja viimistlusmaterjalid, arhitektuursed ja linnaruumi elemendid ning väikevormid) domineerimine maa-alal. Võru muinsuskaitsealal on kultuurimälestiseks tunnistatud viis objekti. 2010.–11. aastal viidi läbi kõikide muinsuskaitsealale jäävate hoonete inventeerimine.12 Inventeerimise tulemustele tuginedes, kuid neid üle vaadates, kaasajastades ja hõlmates ka muinsuskaitseala kaitsevööndi ja sellest väljaspoole jäävad ajaloolise hoonestusega alad, määras muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise töörühm hoonetele kaitsekategooriad. Muinsuskaitseala 962 hoonest (see arv ei kajasta juba kultuurimälestisena riiklikult kaitstavaid ehitisi) on ala iseloomustavaid ja silmapaistva mõjuga (A- ja B-kaitsekategooria) hooneid 334. Muinsuskaitseala väärtusi pigem mittekandvaid (C-kaitsekategooria) hooneid kaardistati 628. Valdav enamus C- kaitsekategooria hoonetest on sisehoovides asuvad väiksemad abihooned (nt kuurid, garaažid, elektrialajaamad) või nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda ajaloolise hoonestuse nähtavust. Muinsuskaitseala hoonestuse inventeerimisele tuginedes saab tõdeda, et hoolimata II maailmasõja järgsetest muudatustest ja sel ajal linnatuumikusse rajatud ajaloolisesse keskkonda sobimatu mahu ja paiknemisega uusehitistest on Võru muinsuskaitsealal ajalooliste ja kultuuriväärtuslike ehitiste arvukus märkimisväärne ja nende kontsentratsioon ja paiknemine lubab neil linnaruumis tuntavalt mõjule pääseda. Võru muinsuskaitseala domineerivaks kihistuseks on 19.–20. sajandist pärinev puithoonestus ja historitsistlikku tellisarhitektuuri esindavad tööstus- ja ühiskondlikud hooned. Hilisemast perioodist on olulisena säilinud 1920.–1930. aastatel ehitatud tuntud arhitektide projekteeritud elamud ja ühiskondlikud hooned. Tugevalt tunnetatav linnaruumiline väärtus on ajaloolistel avalikel haljasaladel ja Võrule iseloomulikku haljastusmustrit kandvatel hoovidel. Võru muinsuskaitseala vastab väärtuslike ehitiste jm objektide kontsentratsiooni kriteeriumile. 3) Arheoloogiline kultuurkiht ja selles säilitamist väärivad ehituskonstruktsioonid, - detailid või -elemendid. Tamula järve ümbruse ajalugu ulatub tagasi kiviaega, mil piirkonnas elasid kütt-kalur- korilased. Valdavalt kivi- või pronksiaegseid arheoloogilisi juhuleide on avastatud muinsuskaitsealas olevalt Tamula järve kaldaalalt ja selle lähiümbrusest. Eelnevale lisaks läbis tänapäevast muinsuskaitseala Kirumpäält Vastseliina suunas kulgev tee, mille lähistel leiti juhuleiuna keskaegne odaots – näidates, et ka keskaja inimesed toimetasid tänapäevase Võru 12 Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Seletuskiri. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011), https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.seletuskiri.pdf; Võru vanalinna muinsuskaitseala inventeerimine. Ankeedid. Koostaja Aigar Needo (Võru, 2011), https://register.muinas.ee/ftp/MKA%20inventeerimine/Voru.invent.ankeedid.pdf 8 linna territooriumil. Ehkki Võru linnaga seotud arheoloogilise kultuurkihi kohta on vähe andmeid, markeerivad leitud esemed, et maa sees on peidus veel hulgaliselt huvitavat informatsiooni, mis aitab paremini mõista mitme tuhande aasta jooksul Tamula järve ümbrusega seotud ajalugu ja piirkonnas elanud inimeste eluolu. Võru muinsuskaitseala vastab arheoloogilise kultuurkihi kriteeriumile. 4) Traditsioonilised maastikud, sealhulgas alale iseloomulikud haljastusviisid ja haljasalad, avatud maastikud, väärtuslikud loodusobjektid ja maastikuelemendid. Võru linnasüdamele on iseloomulik ühelt poolt Tamula järve ja teiselt poolt Koreli oja suunas langev lame reljeef, mis rõhutab keskväljakult ja peatänavalt lähtuvate tänavate malelauda meenutavat korrapärasust ning piki tänavaid avanevaid vaateid. Võru muinsuskaitseala ilmestavad kaks ajaloolist parki, mitmed haljasalad ja juba linna asutamisel esimese, 1785. aasta generaalplaani järgselt rajatud keskväljakult Tamula järveni kulgev Katariina allee. Nii ajaloolised pargid ja haljasalad kui Võrule iseloomulikku haljastusmustrit kandvad hoovid on muinsuskaitseala suureks väärtuseks. Võru muinsuskaitseala vastab haljastuse ja maastikuelementide kriteeriumile. 5) Terviklikkus – hoonestus moodustab tervikliku linnaehitusliku kogumi ja miljöö, on tajutav tervikuna ning moodustab tähenduslikult seotud keskkonna. Võru muinsuskaitseala on ajalooline linnakeskkond, mis on tähenduslikult seotud praeguse linnasüdamega ja on tajutav tervikuna. Ajalooline keskkond on hästi säilinud, selle erinevad kihistused linnaruumis nähtavad ja moodustavad tervikliku ja kasutuses linnaehitusliku miljöö. Võru linna kohatunnetus seostub siin 1833‒1877 elanud ja arstina ametis olnud Friedrich Reinhold Kreutzwaldiga. Võrus kirjutas ta eesti rahvuseepose "Kalevipoeg". Võru muinsuskaitseala vastab terviklikkuse kriteeriumile. Võru muinsuskaitseala vastab kõigile muinsuskaitseala kriteeriumitele. 3. Kaitsekorra kehtestamise kaalutlused Aineline kultuuripärand on ühiskonna jaoks väärtuslik, taastumatu ressurss ja oluline avalik hüve. Põhiseaduse (edaspidi PS) preambulist tulenevalt on riigi huvi ja tahe kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama lisaks rahvusele ja keelele ka kultuuri säilimise läbi aegade. Oluline on ka elu- ja looduskeskkonna säästmine, mille kohustus tuleneb PS § 53. Seega on kultuuripärandi säilimine põhiseaduslikult kaitstav Eesti kodanike ühine avalik huvi, mille tagamiseks on MuKS-ga sätestatud avalik-õiguslikud piirangud. Kaitsekorra kehtestamine seab eelkõige piirangud PS § 32 sätestatud omandipõhiõigusele, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, kuid omandiõigusele saab sätestada seaduse alusel kitsendusi. See tähendab, et omandiõigus ei ole 9 absoluutne ja piiramatu õigus, vaid piiranguid saab seada seadusega või selle alusel. Omandiõiguse kasutamisele piirangute loomiseks peab olemas olema õigustatud eesmärk ning piirangud peavad olema sisult õiglased (proportsionaalsed). Kitsendused ei tohi seada kahtluse alla omandi kui instituudi säilimist ega olla omanikke ebaproportsionaalselt piiravad. Riiklikult olulistele kultuuripärandi objektidele näeb kitsenduste seadmise ette muinsuskaitseseadus, mis lähtub eeldusest, et kultuuripärandi säilimine on selgelt väljendunud avalik huvi, mis on üleriiklikult oluline. See lubab seada mälestistega ja muinsuskaitsealadega seotud tegevustele ja töödele kõrgendatud nõudmisi, mis peavad tagama kultuuripärandi säilimise. Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärk on tagada Võru ajalooliselt väljakujunenud linnatuumiku ja seda ümbritseva kultuuriväärtusliku keskkonna ja arheoloogilise kultuurkihi säilitamine, ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ning linnaruumi kestlik areng. See on ülekaalukas avalik huvi, mis on legitiimne eesmärk omandipõhiõiguse ja ettevõtlusvabaduse piiramiseks. Muinsuskaitselised avalik-õiguslikud piirangud võivad üheaegselt mõjutada nii omaniku õigusi kui kohustusi, seades nendel kinnistutel omandiõiguse realiseerimisele MuKS-ist tulenevad kitsendused. MuKS § 3 lg 8 alusel lähtutakse mälestisele ja muinsuskaitsealale suunatud riiklikes tegevustes avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatuse ning proportsionaalsuse põhimõttest. Kaitsekorra kehtestamisega püütakse leida tasakaal omandiõiguse riive ja kultuuripärandi kaitse tagamise vahel. Kaitsekord kehtib koostoimes MuKS-iga ning selles sisalduvate omandiõigust kitsendavate piirangute eesmärk on tagada Võru muinsuskaitseala kui olulise avaliku hüve säilimine. Samuti on kitsenduste eesmärgiks maandada riske, mis võivad omada negatiivset mõju riiklikult olulisele kultuuripärandile ja selle säilimisele. Nt on senine praktika näidanud, et piiranguteta ehitustegevusega võivad kaasuda riskid, mis kahjustavad kultuuripärandit ning ei taga selle väärtuste säilimist. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse riive. Kaitsekord on alus muinsuskaitsealal tegevuste kavandamiseks, nende lubatavuse hindamiseks ja erinevate huvide kaalumiseks. Seatavad nõuded kohustavad omanikke kaasama Muinsuskaitseametit planeeringute, projekteerimistingimuste jms koostamisse ehk tegevustesse, mis võivad omada mõju kaitstavale väärtusele, sh seada ohtu objekti säilimise sellele omasena või muuta säilimiseks sobivaid tingimusi. Lisaks kaasneb nõue loakohustuslike tegevuste kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametiga, st kaitsekorras seatavad nõuded kohustavad kõiki muinsuskaitsealaga seotud erinevaid osapooli kaasama Muinsuskaitseametit juhul, kui kavandatav tegevus võib omada mõju muinsuskaitsealale, sh seada ohtu selle säilimise või muuta selle säilimiseks sobivaid tingimusi. Kitsenduste ehk piirangute proportsionaalsuse hindamisel hinnatakse selle sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Sobiv on abinõu, mis soodustab piirangu eesmärgi saavutamist, kuid kaitseb riigipoolse tarbetu sekkumise eest. Vajalikkuse hindamisel hinnatakse, kas sama eesmärki on võimalik saavutada sama efektiivse, kuid vähem põhiõigusi riivava alternatiivse lahendusega. Mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi tähtsust. Riigikohus on rõhutanud, et piirang 10 on proportsionaalne, kui see on saavutatava eesmärgi suhtes sobiv, vajalik ja mõõdukas (vt näiteks RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 39). Riigikohus selgitas, et abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene (RKPJKo 26.03.2009, 3-4-1-16-08, p 29). Piirangu mõõdukuse üle otsustamisel kaalutakse ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teisalt piirangu intensiivsust koormatud kinnisasjade omanike jaoks (RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25- 11, p 42). Piirangud peavad olema vajalikud, täitma eesmärki ning olema mõõdukad kaitstava avaliku huvi säilimise ehk eesmärgi saavutamisel. Kaitsekorraga seatavate nõuete ja piirangute eesmärk on muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja muinsuskaitseala kestlik (säästev, jätkusuutlik) areng. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik ala kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linna külastamine oluliseks sihtkohaks. Muinsuskaitseala suhtes riikliku kaitse kehtestamine ja tegevustele kitsenduste seadmine aitab muinsuskaitseala kui kultuuriväärtuslikku keskkonda säilitada. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu sobivuse hindamisel tuleb hinnata, kas see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist ning kaitseb riigipoolse ebamõistliku sekkumise eest. Muinsuskaitsealal tegevustele kitsenduste seadmisega on võimalik tagada, et pädevad isikud saavad osaleda kavandatavate tegevuste suunamisel ja nõustada optimaalsete, kõiki huve arvestavate ja kestlike lahenduste leidmisel. See võimaldab muinsuskaitsealal kui kultuuriväärtuslikul keskkonnal säilida. Juhul, kui pädevad isikud protsessis ei osale, on väga tõenäoline, et väärtuslik, kuid habras keskkond saab pöördumatult rikutud. Seega, aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele, mistõttu saab seda pidada sobivaks. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitsekorra eesmärgi (kultuuriväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Riiklikuks muinsuskaitsealaks tunnistamisega sarnase meetmena on alates 2003. aastast võimalik kohaliku omavalitsuse üksusel kehtestada planeerimisseaduse alusel üld- ja detailplaneeringuga miljööväärtuslikke hoonestusalasid, mille eesmärk on tagada piirkonna kohaliku ajaloo ja arengu seisukohalt väärtuslike alade kaitse, mis hõlmab peamiselt eriilmelisi elu- ja tööstuspiirkondi. Ala miljööväärtuslikuks tunnistamise õigus on vaid kohaliku omavalitsuse üksusel. Seega sõltub miljööväärtuslike alade väärtustamine ja kaitse sisustamine, st kitsenduste kehtestamine ning ala haldamine, täielikult kohaliku omavalitsuse üksuse kaalutlusotsusest. Iga linna ja valla tehtav lahendus lähtub selle kogukonna hinnangust, mis on või ei ole miljööväärtuslik, sh ajalooliselt või kultuuriväärtuslik. Samuti see, milliseid ja millise rangusega nõudeid kehtestada. Seetõttu ongi miljööalade haldamises väga erinevaid praktikaid, sh selliseid, mille nõuded on rangemad kui on kaitsekordades. Miljööalal kehtestatakse kaitse- ja kasutustingimused, mis hõlmavad samuti terviklikku miljööd või keskkonda, millel on ajalooliselt väljakujunenud tänavavõrk, haljastus, ühtne ja omanäoline arhitektuur või muu avaliku huvi objekt. Ehitusseadustikus puudub alus nõuda ehitiste uuringuid, koostada enne 11 projekteerimist muinsuskaitse eritingimusi või eritingimustega võrreldava põhjalikkusega kultuuriväärtusi kaitsvat dokumenti, nõuda eelprojektist täpsemat põhiprojekti või muinsuskaitselise järelevalvega võrreldavat järelevalvet tööde tegemise ajal. Seetõttu ei ole alternatiivne valik loobuda kaitsekorraga nõuete kehtestamisest ning jätta see iga valla ja linna vabaks hindamis- ja kaalutlusotsuseks, olemuslikult sama tõhus meede üleriikliku ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsmiseks kui seda on kohase kaitse kehtestamine kaitsekorraga. Pidades silmas PS § 32 omandiõiguse kaitset, näeb MuKS riikliku kaitse kehtestamisel omandiõiguse piiramiseks ette põhjalikuma regulatsiooni ja rohkem tingimusi, kui selleks on võrdlusena kohaliku kaitse reeglid planeerimisseaduses (nt PlanS § 74 lg 3: Üldplaneeringu alusel võib kinnisomandile seada kitsendusi). Lisaks konkreetsetele materiaalõigusnormidele on kaitsekorra kehtestamiseks eriline menetlus, mille kohustuslikuks osaks on ulatuslik ja avalik kaasamine, seisukohtades ja vastuväidete ära kuulamine, kooskõlastamisring ja kehtestamine Vabariigi Valitsuses. Miljööala ja muinsuskaitseala erinev kaitse lähtub kohaliku ja riikliku tasandi kaitse vajaduse erinevusest. Lähtudes MuKS § 10 lg 1: Riikliku kaitse alla võtmise eelduseks on, et kultuuriväärtusega asi või maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa, millel on teaduslik, ajalooline, kunstiline või muu kultuuriväärtus või mille säilitamise kohustus tuleneb rahvusvahelisest lepingust. Muinsuskaitseamet on hinnanud kaitsekorra eelnõu seletuskirja peatükis 2 Võru muinsuskaitseala riikliku kaitse eelduseid ning on seisukohal, et 1973. aastal riikliku kaitse alla võetud ala ning selle hilisemad laiendusel on jätkuvalt riikliku kaitse eeldused täidetud. Kohaliku tasandi kaitse meetmete rakendamine võimaldab väärtustada üksikobjekte, alasid ja paiku, mille riiklik kaitsmine pole põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kohaliku tasandi ja riikliku tasandi kaitse eesmärgid ei ole ühesugused (RKHKo 30.05.2019, 3-17-563, p 9). Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et Võru muinsuskaitseala puhul on tuvastatud vastavus üleriikliku kaitse eeldusele, ei saa riiklikult olulise kultuuripärandi puhul pidada selle kaitsmist üksnes läbi kohalikuks miljööväärtuslikuks hoonestusalaks määramise piisavaks meetmeks, kuna see ei pruugi tagada kultuuripärandi säilimist. Muinsuskaitseametil ei ole õigus teha järelevalvet kohaliku tasandi ajaloo- ja kultuuriväärtuste säilimise üle (nt keelata väärtuslikku hoonet lammutada või peatada töid). Seejuures ei ole välistatud kohaliku ja riikliku tasandi koostöö riikliku kultuuripärandi kaitsel. Kultuuripärandi kaitse on riigi, kohaliku omavalitsuse ja eraisikute ühine kohustus (MuKS § 3, lg 1). Kohalik kaitse rakendub planeerimisseadusest tulenevate regulatsioonidega, st miljööväärtusliku ala määramise aluseks on kas üld- või teemaplaneering, mille kohalik omavalitsus (edaspidi KOV) kehtestab otsusega. Varasemad, enne 28.01.2015 jõustunud planeerimisseadust kehtivad KOV-i üldplaneeringud on kehtestatud määrusega ehk üldaktiga, HMS § 88 kohaselt õigusaktiga, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks. Võru linna üldplaneering on kehtestatud Võru Linnavolikogu 11. märtsi 2009. a määrusega nr 98. Koostatav kaitsekord kehtestatakse Vabariigi Valitsuse korralduse ehk üksikaktina, mida on võimalik ka üksikjuhu korral vaidlustada. See tähendab, et kuni Võru linna uue üldplaneeringu algatamise, menetlemise ning kehtestamiseni muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamine üldkorraldusega kaitseb omaniku ja puudutatud isikute huve ja õigusi 12 paremini kui menetlus üldakti andmisel. Võru muinsuskaitsealale planeerimise põhimõtteid ning kohaspetsiifikat järgiva menetlusega riiklike piirangute kehtestamine on pigem õiguse üldtunnustatud põhimõtete senisest parem rakendamine. Kohaliku omavalitsuse üksusel on võimalus halduslepingu alusel Muinsuskaitseametilt üle võtta muinsuskaitsealal riikliku kaitse tagamine (riiklik järelevalve, dokumentide ja taotluste menetlemine jmt). Sellisel juhul peab kohalik omavalitsus tagama oma koosseisus vastava pädevusega pärandispetsialisti olemasolu, et riikliku kultuuripärandi säilimine oleks tagatud. Võru Linnavalitsus ei ole avaldanud soovi Võru muinsuskaitseala pärandi riikliku kaitsega ise halduslepingu alusel tegelema asuda, vaid väljendatud on eelistust jääda riikliku kaitse all olevaks muinsuskaitsealaks nii kaitsekorra koostamise avaüritusel kui töörühma kolmandal koosolekul. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks kaalutakse iga kord ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Kaitsekorra kehtestamisega seatakse omandi kasutamisele piirangud. Samas arvestatakse, et suurem osa Võru linnatuumikust on olnud riikliku kaitse all alates 1973. aastast. Praegu kehtib alale 2006. aastal kehtestatud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus, millest on seni tulenenud piirangud kinnisasjade kasutamisele. Piirangud ei muuda kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda oluliselt, mistõttu ei saa seatavaid piiranguid pidada intensiivseteks. Samuti olid alal kinnisasju omavad isikud kaasatud kaitsekorra kehtestamise menetlusse, mis andis neile võimaluse oma huvide kaitsmiseks ja seisukohtade esitamiseks juba enne kaitsekorra kehtestamist. Seega aitab kaitsekorra kehtestamine kaasa eesmärgi saavutamisele seadmata samas isikutele senisest intensiivsemaid piiranguid. Kaitsekorra koostamisel hinnati iga muinsuskaitsealal asuva hoone väärtust eraldi ja kaaluti sellele sobiva kaitse määramisel nii avalikku kui ka erahuvi. Kultuuripärandi säilimine on oluline avalik huvi, mille üheks tähtsamaks eelduseks on järjepidevus. Kultuuripärandi säilimisest kasusaajaks on kõik alal kinnisasjade omanikud, kelle vara väärtus sõltub muinsuskaitseala kui elukeskkonna väärtuste säilimisest. Lisaks kinnisvara omanikele on kasusaajateks ka teised linnaelanikud, ettevõtjad ja linna külastajad, kelle jaoks on hästi säilinud linn oluliseks külastamise sihtkohaks. Proportsionaalsusele lisaks on kaalutud kitsenduste ulatust ja nende leevendamise võimalikkust. Eelnõu koostamisel seati eesmärgiks vähendada seniseid kitsendusi omandiõigusele. Ühe nõudena taotletakse seni kehtiva põhimääruse järgi Muinsuskaitseametilt luba kõigi muinsuskaitsealal asuvate hoonete siseruumides ehitamiseks. Lähtudes hoonetes säilinud väärtustest tehakse hoonetele seatavates kitsendustes leevendused. Selleks jagatakse muinsuskaitsealal paiknevad hooned kolme kaitsekategooriasse (A-, B- ja C-kaitsekategooria). Vastavalt määratud kaitsekategooriale vähendatakse omandipõhiõiguse piiranguid võrreldes senise korraga. Hoonete puhul, mille kultuuriväärtus tervikuna on kõrgem (A- kaitsekategooria), jäävad kehtima seni kõikidele muinsuskaitsealal asuvatele hoonetele kehtinud nõuded. A- ja B- kaitsekategooria kultuuriväärtuslikele hoonetele jääb kehtima muinsuskaitse eritingimuste vajalikkuse nõue. B-kaitsekategooria hooned vabastatakse Muinsuskaitseameti loakohustusest siseruumides ehitamisel ning C-kaitsekategooria hoonete puhul kaob senine muinsuskaitse eritingimuste ja tööde tegemise loa taotlemise nõue. Võrreldes 13 senise muinsuskaitseala põhimäärusega (kehtestatud 2006. aastal) leevendab uus kaitsekord piiranguid oluliselt. Kaitsekorraga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagavad muinsuskaitsealal asuva kultuuripärandi säilimiseks ja kestlikuks arenguks soodsa seisundi ning on proportsionaalne kaitse eesmärgiga. Kaitsekorra nõuded on sõnastatud nii konkreetselt kui võimalik, kuid jättes neisse siiski sisse vajalikul määral paindlikkust edasiste otsuste jaoks. Edaspidi saab näiteks muinsuskaitse eritingimusi määrates või töödeks luba andes lähtuda ühelt poolt MuKS-ist ja kaitsekorrast ning teisalt iga konkreetse elulise juhtumi kontekstipõhistest vajadustest. Sellisel kujul saab tasakaalustatult arvestada avalikuks huviks oleva ajaloo- ja kultuuripärandi kaitsega kui ka erahuviga ning leida nende õiglane tasakaal – teha üksikjuhu õiglane otsustus. Seega ei määra omandiõiguse kitsenduse proportsionaalsust kindlaks kaitsekord, vaid see määratakse kindlaks MuKS-i, kaitsekorra ja taotluse lahendamise oluliste asjaolude koostoimes. 4. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb kaheksast osast ja lisadest. Eelnõuga sätestatakse muinsuskaitseala nimetus ja piir (I osa); kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted (II osa); muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid (III osa); muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded (IV osa); muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja nõuded selle tagamiseks (V osa); leevendused tööde tegemise loa- ja teavitamise kohustusele muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis (VI osa); muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid (VII osa) ja lõppsätted (VIII osa). Eelnõu lisad on lisaks pdf-vormingule kättesaadavad ka ArcGIS veebikaardina.13 Eelnõu põhjendused on antud seletuskirjas. Seletuskirja lisadeks on inventeerimisaruanne koos hoonete kaitsekategooriate ja nende põhjenduste tabeliga (seletuskirja lisa 1), muinsuskaitsealal asuvate hoonete menetluskord ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast (seletuskirja lisa 2) ning Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avaliku väljapaneku raames esitatatud arvamused ja vastuväited ning ameti seisukohad (seletuskirja lisa 3). I osa. Muinsuskaitseala nimetus ja piir Punktis 1 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse kehtestamine, selle järjepidevus ja nimetus. Võru muinsuskaitseala (edaspidi muinsuskaitseala) on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Võru linna ajaloolist linnatuumikut, sest see kultuuriväärtusega maa-ala esindab Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumat osa. Muinsuskaitseala nimetust on muudetud lühemaks ja selgemaks. Senine nimetus Võru vanalinna muinsuskaitseala ei peegelda tegelikku muinsuskaitsealaga hõlmatud piirkonda ja selle iseloomu, milleks on linna rajamisele eelnenud muinas- ja keskaegne asustus ja 18. sajandi lõpus rajatud linnatuumik koos 13 Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kaart: https://gis.muinas.ee/arcgis/apps/webappviewer/index.html?id=b8bf7deee5b840ef806429a21298a028 14 sellele järgneva 150 aasta jooksul lisandunud hoonestatud kvartalite ja haljasaladega, jäädes siiski piiritletud linna rajamisaegses generaalplaanis ette nähtud looduslike piiride vahelisele alale. Seetõttu on ala edaspidine nimetus Võru muinsuskaitseala. Selline nimemuutus on kooskõlas teiste muinsuskaitsealade nimede muutmisega kaitsekordade koostamise käigus. Punktis 2 sätestatakse muinsuskaitseala sisuline määratlus. Muinsuskaitseala hõlmab 18. sajandi lõpul rajatud ja järgneva 150 aasta jooksul välja kujunenud Võru ajaloolist linnatuumikut ning selle alal asuvat arheoloogilist kultuurkihti, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustusest. Punktis 3 sätestatakse muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi piir. Piir on toodud eelnõu lisas 1. Muinsuskaitseala piiride kujunemine alates selle esmakordsest kehtestamisest on toimunud järgmiselt: 1) 1973. aastal Võru vanalinna kaitse alla võtmisega moodustati kaitsetsoon, mille ülesandeks sai ajalooliselt kujunenud keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu, tänavatevõrgu ja topograafiliste iseärasuste omapära, samuti seal paiknevate ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste säilitamine, esile toomine ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline parandamine ning olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks tegemine. Kaitsetsoon järgis ajaloolise linnasüdamiku hoonestatud ala piire, piirnedes edelast Tamula järvega ja mujal mööda kinnistupiire: loodes Karja ja Roosi tn vaheliselt alalt ja kirdeküljest mööda Jüri tn ja keskväljakut ning Seminari tänavat ääristavate kinnistute tagant kuni Petseri tänava jooneni kaguküljes. 2) Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995. a määrusega nr. 126 (RT I 1995, 37, 472) kinnitati Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus. 1973. a põhimäärusega võrrelduna oli seekordses määruses fikseeritud ka kaitsevöönd, selle suurus ning kitsendused. Muinsuskaitseala hõlmas põhimääruse järgi Roosi, F. R. Kreutzwaldi, Karja, Väike, Tartu, Lembitu, Uue ja Petseri tänavate ning Tamula järve vahelise ala. 3) 2006. aastal Vabariigi Valitsuse 16. veebruari 2006. a määrusega nr 47 vastu võetud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ja selle raames tehtud muudatustega vähendati tuntavalt muinsuskaitseala piire, lõigates sellest välja kõik nõukogudeaegsete hoonetega kinnistud ja kvartalid, mis ei sobitunud linna ajaloolise (st II maailmasõja eelse) hoonestusega, lisaks aga jäid uuest muinsuskaitsealast välja ka Kreutzwaldi park ja osa ajaloolisest hoonestusest Karja ja Tartu tänaval. Välja jäetud alad jäid muinsuskaitseala kaitsevööndisse. Uued piirid said ebaühtlased ja linnaelanikele ning ametnikele raskesti mõistetavad, kuna aluseks oli võetud vaid hoonestus, mitte linnastruktuur tervikuna. Võrreldes kehtiva põhimäärusega muudetakse käesoleva korralduse eelnõuga muinsuskaitseala piiri ja seda laiendatakse II maailmasõja eelseks ajaks väljakujunenud linnasüdame ulatusse, haarates sisse senised kaitsevööndisse kuulunud alad ning lisades piirkonnad, mis olid seni muinsuskaitsealast ja selle kaitsevööndist väljaspool, kuid mis on osa looduslike piiretega ajaloolisest linnatuumikust ja kus on säilinud nii ajalooline tänavastruktuur kui 15 kultuuriväärtuslikku hoonestust: kagus Paju ja Petseri tänavate äärne hoonestus, Juudi park ning endised piiritusevabriku hooned F. R. Kreutzwaldi tänaval; kirdes ja põhjas Uue, Liiva, Mäe ja Väikese tänava kinnistud kuni Koreli ojani; loodes ja läänes Roosi ja Karja tänava kinnistud kuni Tamula järveni, k.a Kreutzwaldi park14 ja selle ümber olev hoonestus. Muinsuskaitseala piiride muutmise eesmärk on, et muinsuskaitseala oleks linnaruumis tajutav loogilise tervikuna ja lähtuks linnaruumi terviklikkuse põhimõttest, st mõlemal pool tänavat asuvad ajaloolised kinnistud on hõlmatud muinsuskaitsealasse ja nende käsitlemiseks on seatud võrdsed tingimused ajaloolise ehituspärandi säilimisel.15 MuKS § 14 lg 3 sätestab muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärgina muinsuskaitseala säilimise tagamise sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitsealale avanevate kaugvaadete säilimise ja kultuuriväärtuslike hoonete vaadeldavuse. Kuna laiendatud Võru muinsuskaitseala piirneb kahelt poolt loodusliku piiriga (Koreli oja ja Tamula järv) ning muus osas eristub lähialadest ajaloolise hoonestuse säilivuselt ja kontsentratsioonilt, ei ole kogu muinsuskaitseala ümbritseva kaitsevööndi kehtestamine vajalik ega muinsuskaitseliste väärtuste säilimise seisukohalt põhjendatud. Kaitsevööndi eesmärgist lähtudes on analüüsitud kaugvaateid muinsuskaitsealale erinevatest vaatesuundadest. Kehtestatud on kaitsevööndina kolm vaatesektorit, mis jäävad osaliselt muinsuskaitsealast väljapoole ja mille eesmärk on tagada kaugvaadete säilimine kultuuriväärtuslikule hoonestusele ja ajaloolistele tänavasihtidele.16 II osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärk, väärtused ja nende hoidmise põhimõtted Punktis 4 sätestatakse muinsuskaitseala kaitse eesmärk, milleks on Võru ajaloolise linnatuumiku, seda kujundavate iseloomulike ajastu- ja kohatunnetust loovate väärtuste säilitamine ja esiletoomine, hoonete kasutuses hoidmine ja linnaruumi kestlik areng ning alal asuva muinas- ja keskaegsest inimasustusest tunnistust andva arheoloogilise kultuurikihi säilitamine. 1973. a kehtestatud Võru vanalinna kaitsetsooni ülesandena sõnastati ajalooliselt kujunenud keskuse kui arhitektuuriansamblite planeeringu, tänavate võrgu ja topograafiliste iseärasuste omapära, samuti seal paiknevate ehitusajalooliste ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega ehitiste säilitamine, esile toomine ja korras hoidmine, koostöö- ja olmetingimuste järkjärguline parandamine ning olemasolevate kultuuriväärtuste elanikkonnale ja turistidele kättesaadavaks tegemine. 1995. a põhimääruses on eesmärgiks muinsuskaitseala ajaloolise planeeringu, seal paiknevate ehitiste, tänavate võrgu, hoonestuskvartalite, kinnistute ja miljöölise eripära säilitamine ja korrastamine. 14 2,1 ha suurune Kreutzwaldi park on ka looduskaitsealune objekt (KLO1200095). 15 Lähtutud on mh 2022. a Eesti Kunstiakadeemias kaitstud bakalaureusetöös läbiviidud elanikkonna küsitluse tulemustest: Jette Paat. Kultuuripärandi väärtustamine Võrus. Arvamusuuring. Bakalaureusetöö. Juhendaja PhD Riin Alatalu (Eesti Kunstiakadeemia, 2022). 16 Vaatesektorid on toodud eelnõu lisas nr 1. 16 2006. a kehtestatud põhimääruses on eesmärk jäänud sisuliseks samaks, lisandus rõhk vaadete säilitamisele: Võru vanalinna muinsuskaitseala eesmärk on muinsuskaitseala kui ajalooliselt väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja muinsuskaitseala kujundavate ehitiste, plaanistruktuuri, maastikuelementide, miljöölise eripära ning muinsuskaitsealale avanevate kaug- ja sisevaadete säilitamine. Väärtuste säilitamine on olnud muinsuskaitseala ülesandeks või eesmärgiks kaitseala loomisest alates. See eesmärk jääb, kuid oluline ei ole ainult passiivne säilimine, vaid ka kultuuriväärtusliku keskkonna ja hoonestuse kasutuses hoidmine ning kestlik areng. Seejuures on hoonestuse ja linnaruumi uuendamisel eesmärgiks tuua olemasolevaid kultuuriväärtuseid esile, mitte neid rikkuda või varjata (sh peetakse silmas nii arhitektuurseid kui ka arheoloogilisi väärtusi). Kestliku arengu all peetakse silmas linnakeskkonna arendamist viisil, kus olemasolevat ressurssi kasutatakse mõistlikult, sh olemasolevate hoonete kasutuses hoidmise ja nende kaasajastamise kaudu. Kohatunnetust loovate väärtuste all mõistetakse Võru muinsuskaitsealale omaseid unikaalseid linnaruumilisi, arhitektuurilisi, arheoloogilisi, haljastuse ja kohapärimuslikke eripärasid, mis loovad linnale iseloomuliku ilme ja identiteedi. Punktis 5 sätestatakse, et muinsuskaitsealale kohaldatakse lisaks kaitsekorrale MuKS-ist tulenevaid sätteid. See tähendab, et neid tuleb rakendada koos. Kaitsekord ei sisalda muinsuskaitsealal asuvatele mälestistele esitatavaid nõudeid, sh nende juures tööde tegemisele. Mälestiste kaitse reguleerimine ei kuulu kaitsekorra esemesse ning see tuleneb otse MuKS-ist. Punktis 6 loetletakse muinsuskaitseala kaitse eesmärgiga seotud väärtused. Väärtustena on loetletud peamised muinsuskaitseala tunnused, mille säilitamine ja esiletoomine on oluline, et täita Võru muinsuskaitseala kaitse eesmärki. Neid on selgitatud seletuskirja sissejuhatuses seoses muinsuskaitseala kriteeriumidele vastavuse hindamisega. Suuremat rõhku on pandud kultuurväärtusliku hoonestuse kõrval linna ajaloolise keskkonna (tänavavõrk, vaated, haljastus) kui terviku säilimisele. Välja on toodud muinsuskaitseala seotus linna rajamise eelsesse aega jääva arheoloogilise kultuurkihiga. Punktis 6.1 on välja toodud muinsuskaitseala väärtuseks on mitmekesine, inimmõõtmeline ning kultuurimälu hoidev elu-, töö-, äri-, õppe- ja puhkekeskkond, milles on võimalik tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. See tähendab, et lisaks riiklikult olulisele kultuuriväärtuslikule keskkonnale on muinsuskaitseala puhul tegemist elava linnaruumiga, mida kasutatakse jätkuvalt väga erinevates funktsioonides: muinsuskaitsealal asuvad ametiasutused, kodud, koolid-lasteaiad, töökohad, ärid, muuseumid, toidu- ja majutuskohad jne. Puhkekeskkond on mõistetav ennekõike turismi ja ettevõtluse kontekstis. Erinevad kasutusviisid aitavad hoida muinsuskaitseala elavana, mis omakorda tagab hoonete ja muude väärtuste säilimise. Kultuurimälu hoidmise all mõistetakse kollektiivset teadmist oma ajaloo kohta, mis liidab kogukonda. Ajaloolises linnas on võimalik tunnetada asustuse ja selle elanike ajalugu linna erinevate osade ja elementide kaudu ehk tajuda kultuuriväärtuslikku keskkonda kui kultuurimälu hoidjat. Punktis 6.2 on loetletud Võru muinsuskaitseala füüsilised väärtused: 18. sajandi lõpust tänapäevani säilinud ja aja jooksul arenenud linnaehituslik tervik, sealhulgas hooned ja rajatised (edaspidi ehitised), tänavavõrk, kinnistute ja hoonestusstruktuur, ehitusjoon, 17 väljakud, hoovid ja aiad (edaspidi õuemaa), pargid ja teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad17 ning muud ajaloolised linnaruumi elemendid. Kaitsekorra järgi need väärtused säilitatakse, muutuste kaalumisel eelistatakse neid muudele väärtustele ning hoidutakse nende rikkumisest ja hävitamisest. Punktis 6.3 tuuakse välja arheoloogiline kultuurikiht, mis annab tunnistust muinas- ja keskaegsest inimasustustest. Võru muinsuskaitseala arheoloogilise kultuurkihiga piirkondi ja seal kehtivaid regulatsioone käsitlevad eelnõu punktid 22 ja 23. Punktis 6.4 tuuakse väärtusena esile muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated,18 muinsuskaitsealal avanevad sisevaated ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavus. Vaadeldavus on muinsuskaitseala üks olulisi väärtusi. Võrule on iseloomulik madal ja liigendatud ajalooline hoonestus, milles kerkivad dominantidena esile üksikud kõrghooned (eelkõige Katariina ja Jekateriina kirik). Säilitamisväärsete kaugvaadetena on käsitletud muinuskaitsealast väljastpoolt avanevad vaated kiriku tornidele ja ajaloolisele hoonestusele. Vaadete paiknemist ja nende säilimiseks kehtestatud kaitsevööndi eesmärki on kirjeldatud lähemalt eelnõu punktis 25. Muinsuskaitsealal avanevateks sisevaadeteks loetakse kõiki vaateid piki muinsuskaitseala ajaloolisi tänavaid. Kuna Võru eripäraks on regulaarne tänavavõrk ja Tamula poole langev maastikureljeef, on väga olulised piki tänavaid avanevad vaated Tamula järvele. Kultuuriväärtuslike ehitiste19 kui ka ajaloolise tänavaruumi ja hoovimaastike vaadeldavuse säilitamine on üldine printsiip, mis tähendab, et nimetatud objektid peaksid olema linnaruumis nähtavad, mitte varjatud uusehitiste ja reklaamikandjate vms (sh kõrghaljastuse) taha. Punktis 7 on täpsustatud punktis 6.2 toodud väärtused, loetledes linnaehitusliku terviku ja sellele eelnevate inimtegevuse jälgede tänapäevani säilinud väärtuslikumad kihistused. Selle juures on tuginetud aruteludele kaitsekorra koostamise töörühmas ning kaasamiskoosolekutel. Alapunktides on toodud välja need osad, millel on Võru muinsuskaitseala kui linnaehitusliku terviku ja seda ilmestavate arhitektuuri ja ehitustraditsioonide seisukohalt kõige olulisem roll ning mis loovad alale iseloomuliku kohatunnetuse, kusjuures loetelu ei ole ammendav. Punktis 7.1 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvaks linna rajamisaegse kuju säilitanud regulaarne tänavavõrk koos ajaloolise ehitusjoone ning kinnistute ja hoonestusstruktuuriga. Ajalooliselt välja kujunenud linnaplaneeringu, ajaloolise ehitusjoone ja kinnistustruktuuri kui väärtuse säilitamine on olnud muinsuskaitseala üheks eesmärgiks selle loomisest peale 1973. aastal. Ajalooline kinnistustruktuur on mõjutanud hoonestuse kujunemist läbi 150 aasta. Võru muinsuskaitseala kinnistutest pärineb suurem osa II maailmasõja eelsest, paljud aga ka linna rajamise ajast 18. saj lõpus. Ajalooliste kinnistute säilitamine koos traditsioonilise hoonestusstruktuuri ja õuealaga on muinsuskaitseala kontekstis oluline, kuna 17 Väärtuslik ajalooline haljastus on näidatud eelnõu lisas 4. 18 Vaatesektorid on näidatud eelnõu lisas 1. 19 Kultuuriväärtuslike hoonetena mõistetakse eelnõu punktides 10 ja 11 defineeritud A- ja B-kaitsekategooria hooneid, st hooneid, mille autentsena säilitamine on nõutav. 18 need väljendavad kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalist seotust ja linnaehitusliku arengu järjepidevust.20 Punktis 7.2 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka 18.–20. sajandist pärinev hoonestus. Punktis 7.3 on linnaehitusliku terviku ühe väärtusliku kihistusena nimetatud kultuuriväärtuslikud interjöörid või nende osad. See viitab punktis 10 määratletud A- kaitsekategooria hoonetele, mis tuleb säilitada autentsena nii eksterjööris kui ka interjööris. A- kaitsekategooria on määratud eelnõu koostamise käigus hoonetele, milles on teadaolevalt säilinud väärtuslikud interjöörid või nende osad. Teistel, B- ja C-kaitsekategooria hoonetel teadaolevalt samaväärtuslikku interjööri ei ole, kuid kuna paljudes neist ei ole tehtud uuringuid ning varasemad ehitus- ja viimistlusdetailid võivad olla hilisematega kinni kaetud, siis ei ole välistatud, et kultuuriväärtuslikke interjööre või selle osi (näiteks lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad jms) võib välja tulla ka neis hoonetes. Sel juhul tuleb leidudest MuKS § 60 alusel Muinsuskaitseametile teada anda Amet nõustab omanikku ja annab soovitusi väärtuste säilitamiseks ning vajadusel määrab uuringud (omanikule MuKS-is toodud määral hüvitatavad, kui amet on need määranud). Kuna terviklikke või hoone ehitusaegseid interjööre on säilinud pigem vähe, väärtustatakse lisaks terviklikele kultuuriväärtuslikele interjööridele ka selliseid, kus on säilinud kunagiste interjööride fragmente või detaile. A-kaitsekategooriasse määratud hoonetes säilinud väärtuslikud interjöörid või interjöörielemendid on osa Eestis säilinud kultuuripärandist. Lähtudes MuKS § 3 on kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus. Samuti hoiab kultuuripärandi säilitamine ja teadvustamine alal riigi ning tema piirkondade identiteeti ja eripära. Samuti kindlustab kultuuripärandi säilitamine, hoidmine ja teadvustamine praegustele ja tulevastele põlvedele mitmekesise ning kultuurimälu kandva elukeskkonna. Tuginedes 2019. a jõustunud muinsuskaitseseaduse rakendussättele § 91 lg 3 loetakse kuni muinsuskaitseala kaitsekorra kehtestamiseni kehtiva MuKS § 52 lg 2 p 2 tähenduses väga väärtuslikuks ehitiseks enne 1940. aastat ehitatud või püstitatud ehitisi. Võru vanalinna muinsuskaitseala kehtiv põhimäärus § 6 lg 2 p 6 seab üheks muinsuskaitseala kaitse- eesmärgiks, millest juhindutakse, arhitektuurselt väärtuslike interjööride, detailide, elementide ja ajalooliste ehituskonstruktsioonide säilitamist ja eksponeerimist. Eeltoodust lähtudes on proportsionaalne pidada ka edaspidi oluliseks, väärtuslikuks ja säilitamisväärseks kultuuripärandi osaks interjööre ning nende säilimiseks seada tingimusi. Enne praeguse muinsuskaitseseaduse kehtima hakkamist 2019 ja selle alusel kaitsekategooriate määramist on peetud kõiki Võru muinsuskaitseala hooneid üksteisest eristamata oluliseks, sh nende interjööre. Uue kaitsekorra koostamiseks on neist välja selekteeritud vaid kõige väärtuslikum teadaolev osa. See tähendab, et vaid 13 hoonel säilib olemasolev interjöörides säilinud väärtuste säilitamise ja hoidmise kohustus. A-kaitsekategooriasse määramine ei 20 Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 19 tähenda, et siseruumides edaspidi muudatusi üldse teha ei saa. Siseruumides ümberehituste tegemiseks (sh näiteks ka sanitaartingimuste parandamiseks) annab Muinsuskaitseamet omanikule eritingimused, arvestades tema soove hoone kasutamiseks ja muudatuste tegemisel selliselt, et tagatud oleks teadaolevate väärtuste säilimine. Hoonete peamised väärtused on välja toodud ka kaitsekategooriate määramise tabelis, et anda omanikele esmased lähtekohad ja põhjendused ehitise väärtuste säilimiseks. Ameti antavate eritingimustega täpsustatakse hiljem võimalikke restaureerimis-, konserveerimis- või ehitustegevusi. A-kaitsekategooria määratlemiseks on kultuuriministri määruses nr 23 “Mälestise liikide ja muinsuskaitseala riikliku kaitse üldised kriteeriumid ning muinsuskaitsealal asuvate ehitiste väärtusklassid” seatud tingimused. Punktis 7.4 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud linnaruumi kujundavad elemendid, sealhulgas monumendid, kaevud, väikevormid, ning tüüpilised kinnistupiirded, sealhulgas plank- ja lippaiad. Lisaks loetelus toodule on linnaruumist veel mitmed iseloomulikud elemendid hävinud ja kindlaks tehtavad vaid vanadelt fotodelt või uuringute käigus. Kinnistute tänavaäärsed piirdeaiad ja väravad on olulised linnaruumilised elemendid, olles samaväärsed linnakeskkonda kujundavad osad hoonete vahel. Samuti on hoovialadel paiknenud kaevud, mille maapealsed osad on osaliselt hävinud, kuid mille asukohad võivad ilmneda kaevetööde käigus. Punktis 7.5 on väärtuslikuma kihistuse hulka kuuluvana välja toodud Tamula järve ja Koreli oja poole langeva maastiku, regulaarse tänavavõrgu ja traditsioonilise linnalise haljastuse koosmõjul tekkinud keskkond, sealhulgas ajalooline Katariina allee, Kreutzwaldi park, Juudi park ning teised väärtuslikud ajaloolised haljasalad21 ja traditsiooniliselt haljastatud õuemaa.22 Punktis 7.6 loetakse väärtuslikuma kihistuse hulka linna rajamisele eelnev arheoloogiline kultuurkiht ning selles leiduvad ehituskonstruktsioonid, -detailid ja muud elemendid. Arheoloogiline kultuurkiht võib sisaldada ehitiste jäänuseid, inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja muud sellist. Samuti võib see sisaldada hävinud, kuid linnaruumile iseloomulike elementide jäänuseid (nt munakivisillitus). Punktis 8 on kirjeldatud muinsuskaitseala väärtuste hoidmise põhimõtted. Põhimõtted annavad kaitsekorra kohaldamisele suuna ning on olulised nõuete sisustamisel. Sõnastamisel on lähtutud Eestis väljakujunenud praktikast, mis omakorda lähtub valdkonna rahvusvahelisest praktikast ja juhendmaterjalidest, sh UNESCO ajaloolist linnamaastiku käsitlev soovitus (2011), ICOMOSi Washingtoni harta (1987) ning Euroopa arhitektuuripärandi kaitse konventsioon (1985). Põhimõtted lähtuvad eesmärgist säilitada ja tuua esile muinsuskaitseala väärtuseid ning 21 Väärtusliku haljastusega piirkonnad on toodud eelnõu lisas 4. 22 Võru muinsuskaitseala ajaloolist haljastust on analüüsitud vastavas alusuuringus: Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala- kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 20 on juhindumiseks muinsuskaitsealal muudatuste planeerimisel ja kavandatavate muudatuste lubatavuse kaalumisel. Need lähtuvad ja täiendavad MuKS §-s 3 kehtestatud muinsuskaitse põhimõtteid, milleks on muuhulgas ettevaatuspõhimõte, kultuuripärandi ja -mälu hoidmine ja edasikandmine järgmistele põlvedele, piirkondade identiteet ja eripära, mitmekesine ning kultuurimälu kandev elukeskkond, ligipääsetavus kõikidele inimestele, autentsuse säilitamine ning selle potentsiaalse terviklikkuse taastamine, algupäraste materjalide ning traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine, kõigi ulatuslik koostöö ning avalike huvide ning igaühe õiguste ja vabaduste tasakaalustatus ning proportsionaalsus. Punktis 8.1 sätestatakse, et muinsuskaitseala väärtusi säilitatakse; uuendused lähtuvad kestlikust arengust ja need sobitatakse kokku kultuuriväärtusliku keskkonnaga, toetades muinsuskaitseala eesmärke ja parandades elukeskkonna kvaliteeti. See tähendab, et ehituslikud muudatused muinsuskaitsealal on võimalikud, kuid nende kavandamisel tuleb kaaluda, kas need väärindavad või pigem rikuvad olemasolevaid kultuuriväärtusi ja elukeskkonda. Muinsuskaitseala näol on tegu väljakujunenud keskkonnaga, kus on seatud eesmärgiks olemasolevate väärtuste säilitamine ja esiletoomine ning uuenduste tegemisel tuleb seda arvesse võtta. Kestlik ja säästev (keskkonda ja kultuuripärandit hoidev ning taaskasutust soodustav) arendamine rahuldab praeguste põlvkondade vajadused, kahjustamata tulevaste põlvkondade võimalusi muinsuskaitseala kultuuripärandit kasutada ja sellest osa saada. Samas on kaitstaval alal oluline pidev elukeskkonna kvaliteedi parandamine ja kaasaegsete mugavustega täiendamine nii palju kui võimalik, et ajaloolised hooned oleksid jätkuvalt atraktiivsed mitmeotstarbeliseks kasutamiseks ning muinsuskaitseala ei jääks tühjaks. Punktis 8.2 sätestatakse, et muinsuskaitseala mitmekesist kasutust säilitatakse ja soodustatakse ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja kinnistute jätkuva avaliku kasutamisega. Sellega täpsustatakse väärtusena nimetatud funktsionaalse mitmekesisuse hoidmist: muinsuskaitsealal ei ole oluline mitte iga kinnistu sihtotstarbe säilitamine, vaid eelkõige on vajalik hoida ajalooliselt avalikus kasutuses olnud hoonete ja alade (nt koolid, haldus- ja ühiskondlikud hooned jms) jätkuvat toimimist avalikus funktsioonis. See aitab säilitada linna elavana ning toimiva elukeskkonnana, välistades monofunktsionaalsuse või sõltuvuse vähestest kasutusliikidest. Punktis 8.3 rõhutatakse, et uue hoone ehitamisele eelistatakse kultuuriväärtuslike hoonete kasutust. Põhimõtteks on see, et muinsuskaitsealal olemasolevaid ajaloolisi hooneid jätkuvat kasutataks või uuesti kasutusele võetaks, kui need on tühjaks jäänud. Muinsuskaitseala hoonestuse säilimist aitab tagada nende kasutamine ja pidev hooldamine. Tühjalt seisvad hooned jäävad kahaneva elanikkonnaga piirkonnas reeglina hoolduseta, hakkavad lagunema ja nende kultuuriväärtus võib hävida. Keskkonna seisukohast on kõige kestlikum kasutada juba ehitatud hoonestust, seda kaasaja vajadustele vastavaks kohandades ja arendades. Uute ehitiste püstitamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid ja arvestada kogukulu ühiskonnale, sh kasutusest välja jääva kõrge kultuuriväärtusega ehitiste säilitamiskohustust ning sellega kaasnevaid kulusid. Punktis 8.4 rõhutatakse, et hoone ja linnaruumi ehituslike muudatustega parandatakse hoonete energiatõhusust ja suurendatakse ligipääsetavust kultuuripärandile viisil, mis ei kahjusta muinsuskaitseala ega seal asuvate hoonete kultuuriväärtust. Ligipääsetavuse all mõistetakse 21 muinsuskaitseala ja seal paiknevate hoonete füüsilist ligipääsetavust, mis arvestab kõikide kasutajate, sh puuetega inimeste vajadustega.23 Sellega antakse juhis, et kus võimalik, tuleb ligipääsetavust suurendada, mis võimaldab ajalooliste hoonete kasutamist rohkemates funktsioonides ning kõigil inimestel. Samas peab silmas pidama, et ehituslikud muudatused ligipääsetavuse suurendamiseks ei ole võimalikud kultuuripärandit kahjustades. Iga võimaliku lahenduse sobivust kaalutakse, arvestades hoone kultuuriväärtust ja lahenduse mõju sellele. Lisaks ligipääsetavusele seatakse eesmärgiks ka vanalinna hoonestuse energiatõhususe parandamine. Samas ei saa hooneid kaasajastades kaotada nende ajaloolist ilmet ega kahjustada arhitektuuriväärtust (nt hoone energiatõhususe parandamiseks ei saa üldjuhul välja vahetada väärtuslikke ajaloolisi aknaid ja uksi, küll aga lisada pakettklaase sisemisele raamile, tihendeid, vajadusel akendele lisaraame ja uste taha sisemisi tuulekodasid). Kultuuriväärtuslike hoonete ilme muutmise piiramine ning seeläbi hoonete ja nende kujundatud terviklike kultuuriväärtuslike keskkondade säilitamine on üks muinsuskaitse põhilisi eesmärke. Muinsuskaitseala kaitsekord ja Eesti pärandihalduse praktika laiemalt võimaldavad hoonete soojustamist viisil, mis kultuuriväärtust ei kahjusta. Hoonete energiatõhusaks muutmine on kompleksne teema ning välisseinte soojustamine on sellest vaid üks osa. Iga objekti energiatõhususe parandamise võimalused on erinevad. A ja B kaitsekategooria hoonete restaureerimiseks väljastatavate muinsuskaitse eritingimustega hinnatakse iga hoone välispidise soojustamise võimalusi. Välispidisel soojutamisel tuleb tagada hoone algupäraste proportsioonide taastamine – räästa pikkus, avade asetus ja sokli paiknemine fassaadi välispinna suhtes. Proportsioonide taastamise nõue tagab selle, et hoonele lähenetakse kui tervikule ja selle kultuuriväärtuslik välisilme taastatakse. Punktis 8.5 selgitatakse, et kultuuriväärtuslikke ehk A- ja B-kaitsekategooria hooneid24 säilitatakse ja hooldatakse järjepidevalt; hoone konserveerimisel, restaureerimisel, ehitamisel ja ilme muutmisel säilitatakse ja vajaduse korral taastatakse selle arhitektuurilaad, ehitus- ja viimistlusmaterjalid ning arhitektuuridetailid. Iga omaniku kohustus on enda kultuuriväärtuslikku kinnisvara hooldada. See on osa säilitamiskohustusest vastavalt MuKS § 33 lg-le 3. Hooldustööd ei ole loakohustuslikud, kuid Muinsuskaitseametil on võimalik nende teostamist nõustada, toetada, samuti anda hoolduskava (MuKS § 44). Arhitektuurilaadis väljendub hoone arhitektuurne olemus ja stiil – näiteks, kas fassaad on klassitsistlik või historitsistlik jne. Tuleb silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned on enamasti vanad hooned, mida on tõenäoliselt ka varem ümber ehitatud. Kultuurilooliselt oluline ei ole üksnes algupärane, st ehitusaegne lahendus, vaid ka hilisemad kihistused, mis näitavad, kuidas hoone on eri ajastutel muutunud. Nii A- kui ka B-kaitsekategooria hoonetele koostatakse enne projekteerimist muinsuskaitse eritingimused, kus tuuakse konkreetse hoone väärtuseid arvestades välja, millised kihistused ja detailid tuleb säilitada ning millised võib eemaldada. A-kaitsekategooriasse määratud hoonete siseruumidele seatakse muinsuskaitse eritingimustega nõuded ka siseruumides säilitatavate osade kohta, kuid B-kaitsekategooria hoonete puhul mitte. Viimaste puhul ei rakendu siseruumides tehtavatele töödele loakohustus, st Muinsuskaitseamet võib anda nende tööde tegemiseks vaid soovitusi. Muinsuskaitse eritingimuste andmisel määratakse ehitus-, konserveerimis- ja restaureerimistöödeks vajalik ehitusprojekti staadium, lähtudes kultuuriväärtusliku objekti väärtuste säilitamise vajalikkusest, kavandatavate tööde keerukusest ja tööde sisust. Alati ei ole 23 Ehitusseadustiku § 11 lg 4 alusel vastu võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 29.05.2018 nr 28, „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitistele“ 24 Näidatud korralduse lisas 2. 22 vähese täpsusastmega eelprojekti alusel ehitamisel tagatud väärtuste säilimine põhiprojektiga võrreldaval määral. Seega on põhiprojekti nõudmise võimalus põhjendatud ning seda vajadust hinnatakse iga üksikjuhtumi kontekstis. Juhul, kui kultuuriväärtuslikus B-kaitsekategooria hoones avastatakse väärtuslikke interjööridetaile, nt maalinguid vms, mida seni tehtud uuringute käigus ei ole dokumenteeritud või millega projekteerimisel või tööde tegemise loa andmisel ei ole arvestatud, on tööde teostaja kohustatud säilitama leitu muutmata kujul ning teavitama sellest viivitamata Muinsuskaitseametit (MuKS § 60). B-kaitsekategooria hoone interjööris kultuuriväärtuslike detailide säilitamine ja restaureerimine otsustatakse kokkuleppel Muinsuskaitseametiga, vajadusel restaureerimist toetades. Punktis 8.6 on sõnastatud põhimõte, et uusi hooneid rajatakse üldjuhul aladele, kus ajalooliselt on olnud hoonestus, ning seejuures arvestatakse ala taashoonestamisel ümbritseva linnaruumi ja kaitsekorra eesmärkide ning väärtustega; aladel, kus varem on olnud hoonestus, on soovitav ala jätkuv hoonestamine, arvestades ümbritseva linnaruumi ja hea ruumiloome põhimõtteid. Siin peetakse silmas, et uushoonestuse rajamisel eelistakse asukohta, kus on varasemalt olnud hoonestus. Uue hoone rajamisel tuleb arvestada tänaseks välja kujunenud linnaehitusliku olukorraga. See võib tähendada nt ehitusjoone muutust võrreldes kunagise hävinud hoonestusega, et sobituda paremini väljakujunenud linnaruumi. Varem hoonestatud alade taashoonestamisel on oluline silmas pidada, et uusi väärtusi ei loodaks olemasolevate kultuuriväärtuste arvelt. Taashoonestamine eeldab läbimõeldud lahendust, mis võimaldab maksimaalselt uurida, säilitada, konserveerida ja eksponeerida ka ajalooliste hoonete ehituskonstruktsioonide (mh maa sees olevaid) säilinud osi. Hea ruumiloome põhimõtetena käsitleme kaasaegset keskkonda väärtustavaid ruumilise planeerimise põhimõtteid nagu on kirjeldatud näiteks 2018. aastal valminud Ruumiloome töörühma lõpparuandes25 ja 2020. aastal avaldatud Ruumilise planeerimise rohelises raamatus.26 Punktis 8.7 on toodud põhimõte, et uue ehitise püstitamisel ja suuremahulise juurdeehitise ehitamisel eelistatakse tänapäevase arhitektuurikeelega, ümbritsevat keskkonda arvestavat lahendust, eesmärgiga rikastada mitmekihilist ajaloolist keskkonda kvaliteetse arhitektuuriga . Suuremahulise juurdeehitise all mõistetakse ehitusloakohustuslikku juurdeehitist, mis on vastavalt EhS-le hoonest rohkem kui 33% suurema brutopinnaga. Terve uue hoone või ajaloolise hoonega liituva uue suure hoonemahu puhul on eesmärk kasutada üldjuhul tänapäevaseid lahendusi, et ajaloolised ja uued hooned oleksid linnapildis visuaalselt eristatavad. Kui uued hooned on tänapäevase arhitektuuriga, tulevad ka ajaloolised hooned selgemalt esile ja üks ei konkureeri teisega. Samas ei tähenda tänapäevane arhitektuur teravat kontrasti ajaloolise keskkonnaga – uus lisandus peab ajaloolisse keskkonda sobituma, mitte selle üle domineerima. Selleks tuleb järgida hoonestuse ajaloolist struktuuri ja lähtuda üldisest mastaabist (maht, kõrgus, 25 Ruumiloome töörühma lõpparuanne, https://planeerimine.ee/docs/noustik/detailplaneeringu-lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi- aluspohimotted/ 26 Ruumilise planeerimise roheline raamat, https://planeerimine.blogi.fin.ee/wp-content/uploads/2021/05/Ruumilise-planeerimise-roheline-raamat.pdf 23 liigendused), kuid arhitektuuristiil võib olla kaasaegne. Ajalooliste hoonete kopeerimine on õigustatud, kui kultuuriväärtuslik hoone hävib, selle tehniline olukord ei võimalda restaureerimist või see rikutakse. Sel juhul on alust nõuda hoone taastamist hävimiseelsel moel. Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehituste mahud kaalutakse igakordselt läbi detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste raames. Eelnõus ei anta eraldi suunist väikesemahuliste juurdeehitiste (kuni 33%-lise laienduse) arhitektuurse lahenduse kohta (veranda, vintskapid jms), sest nende kavandamisel on olenevalt olukorrast mõeldav nii olemasoleva hoone stiiliga jätkamine kui ka kaasaegne lahendus. Punktis 8.8 on toodud põhimõte, et uue ehitise või suuremahulise juurdeehitise kavandamisel linnaruumiliselt olulisele kohale on soovitatav korraldada arhitektuurivõistlus. Üldjuhul on tuntava mõjuga ehitiseks peetud sellised, mille ehitise alune pind ületab 100 m2. Võistlus parandab üldjuhul saadava arhitektuurse lahenduse kvaliteeti, st aitab luua kultuuriväärtusliku keskkonna väärilist kvaliteetset uusarhitektuuri. Arhitektuurivõistluse kohustuse saab kohalik omavalitsus määrata detailplaneeringu või projekteerimistingimustega. Punktis 8.9 on toodud põhimõte, mille kohaselt kinnistu piire muutes lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest muinsuskaitseala kontekstis, sealhulgas kinnistu ja sellel asuva hoonestuse ajalisest seotusest ja järjepidevusest ning parimast võimalikust hooldamisest ja teenindamisest. MuKS § 52 lg 5 kohustab pädevat asutust (kohalikku omavalitsuse üksust) kooskõlastama muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute, nagu korteriomand, hoonestusõigus jms muutmist. Võru muinsuskaitseala üks väärtustest on ajalooline kinnistute ja hoonestusstruktuur (eelnõu punkt 7.1). Kõrgem kultuuriväärtus on neil kinnistutel, mis on vanemad ning seotud kinnistul tänapäevalgi nähtava hoonestuse paiknemisega.27 Kinnistupiiride muutmisel on oluline, et tagatud oleks juurdepääs sellel (ja vajadusel ka naaberkinnistul) paiknevatele kultuuriväärtuslikele hoonetele, et neid saaks hästi teenindada ja hooldada. Punktis 8.10 on toodud põhimõte, et avalik ruum (tänavad, platsid, avalikud haljasalad jms) kavandatakse kultuuriväärtust arvestava ja inimsõbralikuna, avalikus ruumis säilitatakse ja võimaluse korral taastatakse ajalooline linnaehituslik struktuur, ajastuomased arhitektuuritavad (tänavapinna kõrgus ja liigendused, ajaloolised sillutised) ja linnaruumi kujunduselemendid (skulptuurid, kaevud, kinnistute piiramine aedadega jms). Selle punktiga antakse lähtekohad muinsuskaitseala avaliku linnaruumi arendamiseks. Nii nagu hoonestuse puhul, on ka avalikus ruumis oluline säilitada olemasolevaid kultuuriväärtuslikke kihistusi ja elemente (tänavapostid, pingid, kaevud jms). Kui tänavapind on säilinud oma algsel kõrgusel, on eesmärgiks seatud selle kõrguse säilitamine, sest tänavapinna tõstmine toob kaasa 27 Kinnistute kujunemist ajas on analüüsitud alusuuringus: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru- muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. Kinnistupiiride muutmise soovi korral saab sellele uuringule tuginedes kinnistut, selle lähiümbrust ja hoonestust analüüsides kaaluda, kas tegemist on ajaloolise ja kultuuriväärtust kandva kinnistuga või mitte. 24 niiskusprobleeme külgnevatele hoonetele. Samas on avaliku ruumi uuendamine võimalik ja oodatud. Eesmärk on muinsuskaitseala säilitamine meeldiva elu-, töö- ja puhkekeskkonnana, kus on võimalik osa saada ümbritsevast rikkalikust kultuuripärandist. Punktis 8.11 on toodud põhimõte, et säilitatakse ajaloolised väärtuslikud haljasalad ja muu haljastus,28 sealhulgas haljastatud õuemaa; tänavahaljastuses taastatakse võimalusel ridaistutuste hävinud osad. (Kõrg)haljastus, sh nii kujundatud haljasalade ajalooline planeering , ridaistutused kui ka kõrghaljastus õuemaal, on Võru muinsuskaitsealal oluline miljöö kujundaja ning üks linnakodanike poolt enim väljendatud kaitstavaid väärtusi avalikul kaasamiskoosolekul. Eesmärk on hoida linna üldist rohelust ja haljastustraditsioone. Punktis 8.12 sõnastatakse, et mulla- ja kaevetööde tegemisel ning pinnase teisaldamisel ja juurdeveol lähtutakse arheoloogiapärandi kaitseks minimaalse sekkumise põhimõttest. Maa alla ulatuvate tööde puhul arheoloogilise kultuurkihiga alal29 valitakse projektlahendus, mille teostamine on võimalik minimaalse sekkumisega. See tagab arheoloogiapärandi säilimiseks stabiilse keskkonna ja võimaldab selle uurimist ja eksponeerimist tulevikus. Minimaalse sekkumise põhimõte tähendab, et arheoloogilise kultuurkihiga alal planeeritakse kaevetöid arheoloogilist kultuurkihti võimalikult vähe lõhkudes. Minimaalse sekkumise põhimõte võimaldab teha arheoloogilisi uuringuid selliselt, et arheoloogilist kultuurkihti kahjustatakse võimalikult vähe, kuid samas tehakse kindlaks kihtide stratigraafiline ladestumine30 ja dokumenteeritakse arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Arheoloogilise uuringu käigus uuritakse ja dokumenteeritakse pinnasekihte reeglina alates praegusest maapinnast ülalt alla. Ka pealmise, sageli segatud kihi dokumenteerimine on vajalik, sest selle lasumise viisis või selles endas võib olla elemente, mis aitavad mõista varasemate ladestuste vanust ja järjestust. Arheoloogilise uuringu võimaldamiseks tuleb trassikraavide laiuse ja sügavuse puhul arvestada sellega, et arheoloogil oleks võimalik kihte, objekte ja struktuure dokumenteerida. Samuti ei ole kindlat projektikohast kõrgusmärki järgides alati võimalik adekvaatset dokumentatsiooni arheoloogilise kultuurkihi elementide kohta koostada: paljanduvaid kihte, objekte ja struktuure peab saama avada sedavõrd, mis võimaldab dokumenteerida nende põhiolemuse (kuju, ulatuse) ning järjestuse, samuti koguda piisavalt andmeid kihtide, objektide või struktuuride dateerimiseks. Vastasel korral on takistatud arheoloogilise uurimise põhieesmärk (selgitada välja kultuurkihi elementide tekkimise järjekord) ja kaevetööd ei lähtu mitte minimaalsest sekkumisest, vaid on arheoloogilist kultuurkihti kahjustavad. Sekkumist ei saa pidada minimaalseks juhul, kui füüsiline sekkumine toimub küll väiksel alal, kuid selle mõju avaldub arheoloogilisele kultuurkihile suuremal alal. Näiteks vaivundamentide rajamisel võib vaiade paigaldamine tuua kaasa orgaanikarikaste kihtide lagunemise oluliselt laiemal alal, kui vaia paigaldamisega arheoloogilist kultuurkihti füüsiliselt segati. Lisaks 28 Näidatud korralduse lisas 4. 29 Arheoloogiatundlikud alad on näidatud eelnõu lisas 3. Aluseks: Võru muinsuskaitseala arheoloogiliselt tundlike alade (teadaoleva ja potentsiaalse arheoloogilise kultuurkihiga alade) analüüs olemasoleva arheoloogilise andmestiku põhjal. Koostajad Ulla Kadakas ja Mirja Ots (2022). Aruanne koos kaardiga leitav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 30 St vanuselise järjestuse ja moodustumise protsessi ning nende suhtelise vanuse määramine. 25 sellele rajatakse vaiad vundamendi jaoks sageli umbes 2-meetrise sammuga ning nende ümber valgub betoon kultuurkihi tühemikesse. Sellisel viisil tekitatud katkestuste tõttu kahjustatakse kultuurkihi stratigraafiat ja edaspidi on selles kohas arheoloogiapärandi uurimine raskendatud. Kui vaiamine toimub ilma eelneva piisava uurimiseta, siis ei ole võimalik arvesse võtta ka sügavamal kultuurkihis olevaid hoonestuse jäänuseid ning võidakse vaiata läbi ajalooliste müüritiste. Juhul kui vaiad tungivad läbi müüritiste, on tulevikus nende eksponeerimine keeruline või võimatu. Punktis 8.13 sõnastatakse, et arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide puhul eelistatakse nende konserveerimist ja eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. Arheoloogilise kultuurkihi elemendid on ehitiste jäänused, vrakid, inim- ja loomaluud ning arheoloogilised leiud, sh töö- ja tarbeesemed, tootmisjäägid jm inimtegevuse jäljed. Arheoloogilise kultuurkihi olulisema osa moodustavad ehitusjäänused ja matused ning nende loomisel, kasutamisel ja lagunemisel/lammutamisel nende alla, vahele ja peale tekkinud pinnaseladestused, mis on rajatiste suhtelise vanuselise järjestuse info peamised kandjad. Arheoloogilise kultuurkihi paksus praeguse maapinna all võib ka lähestikku asuvatel kinnistutel varieeruda. Arheoloogilises kultuurkihis asuvate väärtuslike ajalooliste ehituskonstruktsioonide (eelkõige hoonete tarindite) puhul tuleb eelistada nende konserveerimist ja originaali eksponeerimist tagasimatmisele ja markeerimisele. See on kooskõlas eesmärgiga tuua esile muinsuskaitseala väärtust – autentset kultuuripärandit. Nimetatud nõuded on kooskõlas arheoloogiapärandi kaitse Euroopa konventsiooni põhimõtetega arheoloogiapärandi terviklikust konserveerimisest ja in situ säilitamisest. Samuti aitab originaalmaterjali eksponeerimine kaasa avalikkuse teadlikkuse tõstmisele teadusliku informatsiooni levitamise kaudu. Läbi nende põhimõtete on võimalik arheoloogiapärandit kaitsta ja väärtustada kui Eesti ja laiemalt Euroopa kollektiivse mälu allikat. Punktis 8.14 määratakse põhimõte, et säilitatakse sisevaated piki muinsuskaitseala tänavaid ja kultuuriväärtuslikele ehitistele ning ajaloolisele linnaruumile. See tähendab, et muinsuskaitseala tänavate kohale galeriisid jms hooneosasid ei ehitata ning tänavaruumis uute elementide lisamisel arvestatakse väärtuslike pikivaadete ning kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamisega. Tänavakoridoridesse reklaamkandjate jms paigaldamine tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. III osa. Muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid III osas on selgitatud muinsuskaitseala hoonetele antud väärtusklasside tähendust. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 19 lõike 5 punktile 3 märgitakse muinsuskaitseala kaitsekorras muinsuskaitsealal asuvate hoonete väärtusklassid. Need määratakse kultuuriministri määruse nr 23 § 10 lõike 1 sisunõuete järgi. Väärtusklassid on neutraalsete nimedega (A-, B- ja C-kaitsekategooria), et mitte tekitada valearusaama hoonete hierarhiast, 26 kus üks maja on arhitektuuriselt väärtuslikum kui teine. Muinsuskaitseala hoonete klassifitseerimise mõte on kehtestada neile gruppide kaupa erinevad nõuded, loakohustus ja leevendused. Hoonete üksteisest eristamisel lähtuti hoonetele antud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) universaalsetest koodidest. Mõningatel juhtudel oli oluline anda kinnistul asuva ehitise eri ajastul ehitatud osadele erinev kaitsekategooria, kuna hoone ei ole terviklikult ühe või teise kaitsekategooria esindaja. Samuti oli vajadus määrata eraldi kaitsekategooria mälestise hilisematele juurdeehitistele, sest õiguslikult ei ole need mälestise osad. Sellistel juhtudel on kaardil lisas 2 ka ühe aadressi ja ETAK-koodiga hoonel eristatud hooneosad ja neile antud erinevad kaitsekategooriad. Kultuuriväärtuslike hoonete all mõistetakse eelnõus ja seletuskirjas siin ja edaspidi A- ja B- kaitsekategooria hooneid. Need on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada meieni jõudnud kujul nii eksterjööris ja A-kaitsekategooria hoonete puhul ka interjööris. C- kaitsekategooria hooned ei kanna muinsuskaitseala väärtusi ning seetõttu ei ole nende puhul nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tagatakse nende ümberehitamisel sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega ning hoone enda arhitektuurse lahendusega ehk terviklikkus. Kultuuriväärtuslike hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel: A-kaitsekategooria hoone puhul säilib Muinsuskaitseameti tööde tegemise loa kohustus ka sisetöödele, B-kaitsekategooria puhul mitte, ehk senise korraga võrreldes leevendatakse suures mahus seniseid kitsendusi. Punktis 9 selgitatakse, et muinsuskaitseala hooned, välja arvatud kultuurimälestiseks tunnistatud hooned, on jagatud A-, B- ja C-kaitsekategooriasse.31 Kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on muinsuskaitseala kohatunnetust loovad ja seda hoidvad ehitised, millel on kõrge iseseisev arhitektuurne või ajaloolist linnaruumi toetav väärtus. Seda väärtust ja autentsust, mida need erinevate kihistustena endas kannavad, on vajalik säilitada. C- kaitsekategooria hooned ei kanna piisaval määral muinsuskaitseala väärtusi ning nende puhul ei ole sellepärast nõutav nende säilitamine olemasolevas mahus ja välisilmes. Küll aga tuleb nende ümberehitamisel tagada sobivus ümbritseva keskkonna kultuuriväärtuslike hoonetega (A- ja B-kaitsekategooria) ning hoone enda arhitektuurse lahendusega. Kultuuriväärtuslike (A- ja B- kaitsekategooria) hoonete puhul seisneb erinevus interjööride säilivuses ja loakohustuses sisetöödel – A-kaitsekategooria hoone puhul säilib muinsuskaitseameti tööde loa kohustus ka sisetöödel, B-kaitsekategooria puhul mitte. Oluline on silmas pidada, et kultuuriväärtuslikud hooned (A- ja B-kaitsekategooria) on väärtuslikud ja nende väärtus on mõistetav ka siis, kui hoone eksterjööri ja interjööri on ajas muudetud. Ajaloolises keskkonnas ja seda keskkonda kujundavate hoonete puhul on väärtuslikud kõik kihistused ning vanade majade puhul on iseloomulik, et neid on läbi aegade muudetud kas sõltuvalt parasjagu moes olnust, tehnoloogilistest uuendustest lähtuvalt (näiteks akende suurendamine, kui algas tööstuslik klaasitootmine), kasutus- ja elamismugavuse 31 Hoonete kaitsekategooriad on antud korralduse lisas 2 ja seletuskirja lisas 1. 27 suurendamiseks või muudel põhjustel. Ka need muudatused on jälg varasemate inimeste ja meistrite eluolust ning nende jälgede ja erinevate kihistuste säilitamine aitavad tajuda ajaloolise keskkonna ja vanade majade mitmekesisust ning erinevaid ajastuid. Muinsuskaitsealal peetakse üldjuhul väärtuslikuks II maailmasõja eelseid kihistusi. Hilisemast ajast on väärtuslikud eelkõige need kihistused, mis sulanduvad ajaloolisesse keskkonda või rikastavad seda eripäraga. Väärtuslikud ei ole ajaloolisi hooneid rikkuvad või lihtsustatud muudatused, mis on moonutanud hoone algset välisilmet. Senise põhimääruse järgi olid kõik vanalinna alal olevad hooned käsitletavad A- kaitsekategooria hoonena, st muinsuskaitseameti luba oli tarvis nii välis- kui sisetöödeks. Võru muinsuskaitsealal on ettepanek määrata A-kaitsekategooriasse 13 hoonet, seejuures mitte ühtegi hoonet laiendataval alal. Ülejäänud hoonete puhul muinsuskaitselased piirangud vähenevad. B-kaitsekategooriasse on eelnõuga määratud 321 hoonet – see on valdav osa muinsuskaitseala II maailmasõja eelsetest hoonetest ning lisaks mõned ajaloolisse keskkonda sobituvad uuemad hooned. C-kaitsekategooriasse määrati 628 hoonet. Valdav osa nendest on mitmesugused II maailmasõja järgsed abihooned (kuurid, garaažid, elektrialajaamad jms), mille arv on küll suur, kuid mõju linnapildis on pigem väike, või nõukogudeaegsed tüüpelamud, mis avaldavad küll linnaruumile mõju, kuid ei vähenda ajaloolise hoonestuse nähtavust.. Hoonete kaitsekategooriate tabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud inventeerimisaruandena Muinsuskaitseameti kodulehel. Hoonete kaitsekategooriate inventeerimistabel koos põhjendustega iga kultuuriväärtusliku hoone väärtuse kohta on avaldatud kaitsekorra seletuskirja lisas 1 ning Muinsuskaitseameti kodulehel. Hoonete kaitsekategooriad on toodud korralduse lisas 2. Hoonete kaitsekategooriaid saab tulevikus muuta kaitsekorra uuendamisega. Lisaks A-, B- ja C-kaitsekategooria hoonetele paikneb Võru muinsuskaitsealal 5 kinnismälestist. Mälestistele kehtivad nõuded tulenevad muinsuskaitseseadusest ja neid käesoleva eelnõuga ei kehtestata ega leevendata. Punktis 10 sätestatakse, et A-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik hoone, mille juures säilitatakse hoone autentsus nii eksterjööris kui ka interjööris. See lähtub kultuuriministri määruse nr 23 A-kaitsekategooria definitsioonist, kuid on lühidalt toodud ka kaitsekorra teksti, et selgitada lugejale kaitsekategooriate tähendust. Autentsuse mõiste tuleneb muinsuskaitseseaduse § 43 lg 1, mille järgi muinsuskaitsealal töid kavandades ning tehes lähtutakse autentsuse ja terviklikkuse säilitamise põhimõttest, pidades oluliseks eri ajastute väärtuslikke kihistusi, ning tagatakse tegevuse ohutus mälestise ja muinsuskaitsealal asuva ehitise säilimisele. Seega A-kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda nii hoone välis- kui siseilme muutmisel ning tööd nii eksterjööris kui interjööris eeldavad muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Punktis 11 sätestatakse, et B-kaitsekategooria hoone on kultuuriväärtuslik või silmapaistva mõjuga hoone, mille puhul säilitatakse hoone autentsus eksterjööris. B-kaitsekategooria hoonetel ei ole teadaolevalt väärtuslikke interjööre või nende osasid tuvastatud ning neil on seetõttu oluline hoida alles meieni säilinud välisilmet ja seda kujundavaid detaile. B- 28 kaitsekategooria hoone puhul tuleb autentsuse säilitamise põhimõttest lähtuda hoone välisilme muutmisel ning tööd eksterjööris (v.a ilmet mitte muutvad hooldus- ja remonttööd) eeldavad muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Juhul, kui vahepealsete remontide ja ümberehitustega on läinud kaduma hoone ehitusaegseid ehisdetaile ja dekoori ning omanikul on soov ja võimalus seda algseid dokumente või ajaloolisi fotosid aluseks võttes taastada, siis see on soositud. Juhul kui B-kaitsekategooria hoone siseruumides ehitustöid tehakse ja seal avastatakse väärtuslikke kihistusi (näiteks vanad tapeedid, lae- või seinamaalingud, ajaloolised põrandad vms), siis tuleb vastavalt MuKS §-le 60 viivitamatult peatada tööd ja teavitada sellest Muinsuskaitseametit. Punktis 12 sätestatakse, et C-kaitsekategooria hoone on muu hoone, mille autentsena säilitamine ei ole nõutav. See tähendab, et C-kaitsekategooria hoone on ehitis, mis ei kanna endas otseselt kaitsekorra koostamise protsessis sõnastatud muinsuskaitseala ehitusajaloolisi väärtusi ja seetõttu pole selle autentsuse säilitamine muinsuskaitseala kontekstis oluline. C- kaitsekategooria hooned on valdavalt sekundaarsed abihooned, nõukogudeaegsed ja hilisemad hooned, millel puudub oluline muinsuskaitseline väärtus ajaloolise linnaruumi ja selle struktuuri kontekstis. Ehituslike muudatuste kavandamisel on siiski vajalik tagada hoone arhitektuurne kvaliteet ja sobivus ümbritseva keskkonnaga. Kuna hoone ei ole iseseisva muinsuskaitselise väärtusega ega ala kui tervikut toetav, on võimalik MuKS-ist tulenevaid erimenetlusi mitte nõuda (muinsuskaitse eritingimuste andmine, tööde tegemise loa väljastamine, muinsuskaitselise järelevalve määramine, tööde aruande koostamine jms). C- kategooria hoonete puhul annab Muinsuskaitseamet üldjuhul oma kooskõlastuse vaid kohaliku omavalitsuse üksusele ehitusloa või -teatise menetluses. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone välisilme muutmist kavandatakse ilma ehitusloa või -teatiseta (näiteks katmine supergraafika või uue värvilahendusega), siis taotletakse hoone ilme muutmiseks siiski Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba – ilme muutmine ei ole leevendatud. Seda põhjusel, et C-kaitsekategooria hooned võivad olla linnaruumis väga suure visuaalse mõjuga ning nende välisilme sobimine ajaloolisesse keskkonda on tarvis tagada ka siis, kui tööd ehitusluba või -teatist ei eelda. C-kaitsekategooria hoonetele kehtivad üldnõuded on toodud eelnõu punktis 18. Punktis 13 sätestatakse, et kui muinsuskaitsealal asuva ehitise mälestiseks olemine lõpetatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse ehitist A-kaitsekategooria hoonena kuni kaitsekategooria määramiseni. Punktis 14 sätestatakse, et kui olemasolev hoone ei ole korralduse lisas 2 kaitsekategooriaga tähistatud, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni B-kaitsekategooria hoonena. Selline säte on vajalik, kuna inventeerimise käigus võis inimliku või tehnilise vea tõttu jääda mõni hoone inventeerimistabelisse kandmata. Näiteks võib olla tähelepanuta jäänud mõni abihoone, millel puudub ehitisregistris ETAK-kood või on see kaitsekorra koostamise protsessi vältel muutunud. Punktis 15 täpsustatakse, et kui hoone ehitatakse pärast kaitsekorra jõustumist, käsitletakse seda kuni kaitsekategooria määramiseni C-kaitsekategooria hoonena. Kaitsekorra hoonete kaitsekategooriate kaart vananeb paratamatult niipea kui see kehtestatakse, kuna see ei käsitle 29 hooneid, mis ehitatakse pärast kaitsekorra kehtestamist. Selleks, et uued hooned ei jääks õiguslikult määratlemata, on täpsustatud, et kuni järgmise inventeerimise ning kaitsekorra uuendamiseni käsitletakse neid menetluslikult C-kategooria hoonetena. IV osa. Muinsuskaitseala kaitse eesmärgi tagamiseks vajalikud nõuded Vastavalt MuKS-ile on hooldamine ja remontimine kui järjepidevad tegevused muinsuskaitseala ja selle ehitiste korrashoiuks ja seisundi parandamiseks loakohustusest ja teavituskohustust vabad kõikide muinsuskaitsealal asuvate ehitiste, kaasa arvatud mälestiste, puhul. MuKS §-s 7 määratletud tegevuste (konserveerimise, restaureerimise ja ilme muutmise) puhul rakenduvad kaitsekorras kehtestatud nõuded. Ehitusseadustikus on vastavad tegevused, välja arvatud konserveerimine, reguleeritud ehitise ümberehitamisena (§ 4 lg 3). Ehitamisena käsitletakse eelnõus EhS § 4 lõike 1 ja 2 kohaseid tegevusi – ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine, ümbritsevale keskkonnale olulise ja püsiva mõjuga pinnase või katendite ümberpaigutamine ja muid tegevusi, mille tulemusena ehitis tekib või muutuvad selle omadused. Oluline on silmas pidada, et siseruumides ehitamisel tuleb kõigi ehitiste puhul tagada hoone konstruktiivne püsivus ja selle ohutus, sh kultuuriväärtuste kaitse (EhS § 8 ja 9). Näiteks võib see tähendada, et ka B-kaitsekategooria hoone rekonstrueerimisel tuleb säilitada sisetarindeid, mis on otseselt seotud välistarindite säilimisega (võlvlagi keldris, laetalad, mantelkorsten jms). Nõuded erinevatele kaitsekategooria hoonetele on esitatud kategooriate kaupa, sealhulgas kultuuriväärtuslikele hoonetele (A- ja B-kaitsekategooria) esitatavad nõuded kattuvad kõiges, välja arvatud sisetööde osas. A-kaitsekategooria hoonel tuleb tööde tegemise luba taotleda ka töödeks siseruumides. B-kaitsekategooria hoonel sisetööd muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei vaja, kuid juhul, kui sisetööde käigus leitakse ajalooline viimistluskiht, siis on sellest teavitamine kohustuslik (MuKS § 60). C-kaitsekategooria hoone puhul eraldi tööde tegemise luba muinsuskaitseamet ei väljasta. Loakohustused ja leevendused kaitsekategooriate kaupa on kokkuvõtliku tabelina välja toodud seletuskirja lisas 2. Punktis 16 sätestatakse A-kaitsekategooria hoonetele kehtiv nõue interjööride osas: muinsuskaitsealal asuva A-kaitsekategooria hoone puhul säilitatakse kultuuriväärtuslikud interjööridetailid (siseuksed, sisetrepid, piirdeliistud, ahjud jms) ja siseviimistluskihid (põrandalauad, parketid, maalingud, stukkdekoor jms), väärtuslikud sisetarindid (vahelaed, siseseinad, mantelkorstnad jms) ning üldjuhul ajalooline ruumiplaneering). Väärtuslikud sisetarindid ja ajalooline ruumiplaneering hõlmavad säilinud ajalooliseid siseseinu ja vahelagesid, samuti korstnaid, sh mantelkorstnaid. Võimalikud muudatused ruumiplaneeringus ja sisetarindite muutmised tuleb muinsuskaitse eritingimuste koostamisel läbi kaaluda, säilitamisnõue ei ole üldjuhul absoluutne. Ruumiplaneeringu muutmisel on eelistatud tagasipööratavad lahendused (nt kergvaheseinte lisamine olemasolevaid konstruktsioone muutmata) ning ajaloolise substantsi võimalikult vähene lõhkumine (nt olemasolevate läbiviigukohtade ja avade kasutamine). Väärtuslikeks interjööridetailideks võivad olla siseuksed, piirdeliistud, sisetrepid, ahjud või nende osad ja muud hoone ehitusajast või hilisematest perioodidest pärinevad väärtuslikud detailid. Väärtuslikud siseviimistluskihid võivad olla nt ajaloolised laud- ja parkettpõrandad, lae-, seina või põrandamaalingud, 30 stukkdekoor jms. Detailide ja viimistluskihtide säilitamise nõue ei tähenda nende eksponeerimise nõuet. Otsused, mida ja kuidas eksponeerida, sõltuvad omaniku võimalustest ning muinsuskaitse eritingimustega antavatest konkreetsematest nõuetest ja juhistest. Punktis 17 tuuakse ära A- ja B-kaitsekategooria hoonetele kehtivad nõuded nende konserveerimiseks, restaureerimiseks, ilme muutmiseks ja ehitamiseks. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja asjakohasel juhul ka kavandatavatele juurdeehitustele. Kaitsekorrast tulenevad nõuded on üldised nõuded, mis kehtivad kõigi A- ja B-kaitsekategooria hoonete suhtes. Nõudeid täpsustatakse hoonepõhiselt ja projekti koostamiseks antavate muinsuskaitse eritingimustega. Punktis 17.1 sätestatakse, et ajaloolised piirdetarindid, proportsioonid, välisviimistlus ja kultuuriväärtuslikud detailid säilitatakse võimalikult algupärastena ning tagatakse olemasolevate kandekonstruktsioonide püsivus. Piirdetarinditena mõistetakse hoone piirdekonstruktsioone tervikuna koos kandekonstruktsioonidega (st välissein ja sokkel kogu paksuses, katus koos kandekonstruktsiooniga). On juhtumeid, kus ajaloolise hoone autentsus on rikutud ja välisilme algsega võrreldes lihtsustatud või moonutatud. Sellisel juhul ei saa hilisemat viimistlust kultuuriväärtuslikuks pidada ning selle asendamine sobivama lahendusega on soovitatav. Säte ei ole sõnastatud absoluutsena ja muudatusi välistavana. Täiend võimalikult algupärasena annab kaalumise ruumi hoone mingil määral muutmiseks, nt katusealuse väljaehitamiseks, uukide või katuseakende lisamiseks, kui see ei muuda oluliselt hoone proportsioone. Oluline juhtida ka tähelepanu asjaolule, et hoone on konstruktiivselt tervik ning oluliste seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine võib kaasa tuua kogu hoone kokkuvarisemise, mis ei võimalda säilitada ka selle välimisi piirdetarindeid ja välisilmet algupärasena. Hoone ümberehitamisel, isegi kui see on B-kaitsekategoorias, ei ole lubatud selle seesmiste kandekonstruktsioonide lammutamine ega ümberehitamine viisil, mis seab ohtu kogu hoone säilimise. Ehitise kandvate välis- ja sisekonstruktsioonide ümberehitamisel lähtutakse EhS-s sätestatud regulatsioonist. Punkt 17.2 sätestab, et hooneosade ja ehitusdetailide taastamisel lähtutakse dokumenteeritud väärtuslikest kihistustest ja käsitletakse hoonet kui tervikut. Olukorras, kus on vajalik hooneosa või mõne ehitusdetaili taastamine, saab seda teha, võttes aluseks arhiividokumendi (ehitusprojekt, ajalooline foto jms) ja lähtudes hoonest kui tervikust. Näiteks kui hoonel on olnud veranda, mis ei ole säilinud, siis on võimalik see uuesti rajada ajaloolise eeskujul. Hoonest kui tervikust lähtumine tähendab ka seda, et kui hoone mõned aknad või muud detailid on asendatud, siis peaks üldjuhul maja ilmet ühtlustama, taastades avatäiteid ja detaile säilinud originaalide eeskujul (välja arvatud juhul, kui ka hilisemad aknad vm detailid on väärtuslikud). Punktis 17.3 sätestatakse, et kasutatakse hoonetüübile ja selle ehitusajale iseloomulikke ehitus- ja viimistlusmaterjale ning võimaluse korral traditsioonilisi töövõtteid ja tehnoloogiaid; traditsioonilisi ehitus- ja viimistlusmaterjale jäljendavate materjalide (nt plast- või komposiitlaudis, plastaknad, kivikatust või valtsplekki imiteeriv katuseplekk, õhekrohv) kasutamine ei ole lubatud; hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena (nt katusekattena, rullmaterjal, eterniitt). Näiteks hoone katuse vahetamisel, kui hoonel on algselt olnud valtsplekk-katus, kasutatakse katusekatte vahetuse 31 korral samuti käsitsi valtsitud plekki. Kandekonstruktsioonide proteesimisel või asendamisel kasutatakse samaväärset materjali: puitseina parandamisel puitu, tellisseina parandamisel telliseid jne. Viimistlusmaterjalina kasutatakse end ajas tõestanud, pikaealisid ja ajaloolisesse keskkonda sobivaid materjale, näiteks katuse puhul käsitsi valtsitud plekki või keraamilisi katusekive, seinaviimistluses lubikrohvi ning linaõlivärve (ajaloolisse keskkonda sobivate murtud toonidena). Laudise asendamisel kasutatakse paigaldamisel naelu, mitte kruvisid. Traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate all mõistetakse näiteks pleki valtsimist, kelluga krohvimist, pintsliga värvimist, takutamist, tappimist jms. Hoone restaureerimise puhul on üldjuhul traditsiooniliste töövõtete kasutamine põhjendatud, uue juurdeehitise puhul mitte. Punktis täpsustatakse, et muinsuskaitsealal traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale kasutada ei lubata. Jäljendav on näiteks puitakent jäljendav plastaken, puitvoodrit jäljendav plastikvoodrilaud, lubikrohvi jäljendav õhekrohv, kivikatust jäljendav laineline katuseplekk, valtsplekki jäljendav profiilekk jms. Enamasti on jäljendavate materjalide eluiga kordades lühem traditsioonilisest materjalist (näiteks valtsplekk kestab 80–100 aastat, profiilplekk 20–30 aastat; lateksvärviga värvitud puitpindu tuleb üle värvida iga paari aasta järel, samas kui linaõli püsib ka 10 aastat või rohkemgi), seega ei ole nende materjalide kasutamine kestlik. Ajaloolises keskkonnas on ausus materjalide olemuse osas üks eeldusi, mis laseb tajuda paika ajaloolise ja kultuuriväärtuslikuna ning seetõttu alandavad vanu materjale matkivad materjalid ka ajalooliste materjalide ja keskkonna enda väärtust. Punktis tuuakse välja ka see, et hoone ehitusajale ebatüüpilisi materjale võib kasutada ainult ajutise konserveeriva lahendusena. Materjalid, mis ei ole hoonele kõige sobivamad, kuid mida võib Muinsuskaitseameti loal erandkorras hoone päästmiseks kasutada ajutise lahendusena, on näiteks eterniit, rullmaterjal või profiilplekk, kui need asendavad varasemat traditsioonilist valtsplekk- või kivikatust. Samas arvestatakse, et osade uuemate hoonete puhul võib eterniit olla algne ja igati eelistatud katusekattematerjal. Materjalide valikul lähtutakse eelkõige konkreetse hoone ajaloolisest (algsest) lahendusest ning kõik materjalid, mida algses lahenduses polnud, on hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid, mille kasutamine ei ole soositud. Hoone ehitusajale ebatüüpilised materjalid on näiteks eterniit, kui see asendab varasemat rullmaterjalist või plekist katust. Paljud kinnistutel asuvad abihooned on rajatud nõukogude perioodil ja nende juures on kasutatud eterniiti või rullmaterjali. Nende materjalide kasutamine hoonetel, mis ehitamise ajal on olnud selle materjaliga, on jätkuvalt lubatud. Kuid eterniidi, profiilpleki või muu materjali kasutamine ei ole õigustatud hoonete puhul, mis on ehitatud teise materjaliga, sest materjal on oluline hoone välisilme ja kestlikkuse seisukohalt. Ühest küljest on need esteetilised nõuded, mis aitavad hoida ja taasluua vanadele majadele iseloomulikku välimust ning ümbritsevate ehitiste suhtes toetavat keskkonda. Teisalt on traditsiooniliste ehitusmaterjalide toimivus ja kestvus end praktikas tõestanud, võrreldes tänapäevaste materjalidega. Näiteks linaõlivärv ei kooru puitpindadelt suurte tükkidena nagu lateks- või alküüdvärvid, vaid iseloomuliku krobeda pinnana. Samuti vananeb linaõlivärv väärikalt, laseb puidul värvi all kuivada ja seeläbi kaitseb puitu pikaajaliselt. Fassaadilaudise 32 paigaldamisel kruvidega kipuvad kruvipead roostetades nn värvist läbi sööma, kuna kruvipinna õnarustesse koguneb sadevesi, mis puitu pehastab. Samuti lüheneb laudise eluiga, kui naelapea lüüakse valede töövõtetega voodrilaua sisse liialt sügavale (mitte laudise pealispinnaga tasa) ning õnarusse sattuv vesi hakkab puitu kahjustama. Kolmandaks aitab traditsiooniliste töövõtete, ehitus- ja viimistlusmaterjalide ning tehnoloogiate kasutamine ja algsete hoone detailide säilitamine elus hoida varasemate ehitusmeistrite pärandit, mis võimaldab linnasüdameid tajuda ajaloolise keskkonnana. Samuti hoiavad need elus muinsuskaitseala vaimset kultuuripärandit: käsitööoskuste tava, esitlus- javäljendusvormide ning teadmiste ja oskuste kultuuripärandi osana elavana hoidmine ja elujõulisuse tagamine. Seega on muinsuskaitsealal võimaluse korral traditsiooniliste töövõtete ja tehnoloogiate kasutamine põhjendatud (MuKS § 3 lg 6). Punktis 17.4 sätestatakse, et kultuuriväärtusliku hoone välispiirdeid võib soojustada vaid juhul, kui sellega ei hävitata ega kaeta kinni väärtuslikku välisviimistlust ega väärtuslikke detaile ning säilivad hoone ja selle osade proportsioonid. Üldjuhul on kultuuriväärtuslik hoone väärtusliku välisviimistlusega ning selle välispiirete soojustamine on pigem välistatud. Teaduspõhine lähenemine näitab, et hoonete vertikaalne soojustamine annab energiakulu kokkuhoius palju väiksema osakaalu kui näiteks horisontaalne soojustamine (näiteks keldri hüdroisoleerimine maapinnast, keldri- või pööninglae soojustamine). Soojustamist tuleb alati käsitleda hoone kui terviku kontekstis. Kultuuriväärtusliku hoone välist soojustamist tuleb pigem vältida, kuna soojustamisega muutuvad hoone või selle osade proportsioonid. Kulutused, mida hooneosade proportsioonide taastamiseks ja soojustuse paigaldamiseks teha tuleb, ei pruugi pikas perspektiivis end ära tasuda. Seega ei ole tegemist kestliku arendamisega. Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist võib kaaluda juhul, kui tehnilistel põhjustel vajab vahetamist kogu hoone laudis ning taastatakse kõikide hooneosade (sokkel, aknad, uksed, karniisid, räästas jms) proportsioonid või kasutatakse võimalikult õhukesi soojustus- või tuuletõkkematerjale. Kultuuriväärtusliku hoone välispiirete soojustamist ei saa kaaluda, kui tegemist on rikkaliku dekooriga hoonega, kus ajalooline viimistlus ja detailid on osa hoone väärtusest. Puithoonete puhul on väärtusliku siseviimistluse puudumisel võimalik kaaluda ka piirete soojustamist seestpoolt. See, milles seisneb hoone kultuuriväärtus, on üldjoontes kirjeldatud näiteks kaitsekategooria põhjenduse tabelis (seletuskirja lisa 1). Konkreetsemalt loetletakse põhjendused muinsuskaitse eritingimuste koosseisus, tööde ettevalmistava faasi alguses. Punkt 17.5 sätestab, et säilitatakse hoone ehitusaegsed või hilisemad hoone arhitektuurse ilmega sobivad avatäited (aknad, uksed, luugid jms), välja arvatud juhul, kui see pole halva seisukorra tõttu võimalik; välimiste avatäidete asendamisel lähtutakse üldjuhul algupärastest. Kultuuriväärtuslikud avatäited on nii hoone ehitusaegsed kui ka hilisemad, hoone kui tervikuga sobituvad aknad-uksed. Muinsuskaitsealal on väärtuslikud kõik kihistused, mitte ainult ehitusaegsed. Kas tegu on kultuuriväärtusliku hoone ehitusaegsete või hilisemate, hoone kui tervikuga sobivate avatäidetega, selgitatakse välja nõustamise või muinsuskaitse eritingimuste koostamise käigus. Kui ajaloolised avatäited (aknad-uksed) vajavad asendamist, siis võetakse 33 üldjuhul aluseks ajaloolised eeskujud. Väliste avatäidete asendamist loetakse hoone ilme muutmiseks ning selleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Avatäidete vahetamine ilma Muinsuskaitseameti loata muinsuskaitsealal lubatud ei ole. Ajaloolises keskkonnas on üheks kõige suuremaks hoone välimuse mõjutajaks aknad, uksed, luugid jms. Muinsuskaitsealal on hoone välisuks tavaliselt hoone kõige enam viimistletud detail – omamoodi visiitkaart, mis näitab ära hoonesse sisenemise koha, aga peegeldab ka hoone ehituslugu ja selle looja maitset ja jõukust. Vanade välisuste säilitamine ja ajastutruu korrastamine on oluline, et hoida nii kultuuriloolise hoone kui muinsuskaitseala miljööd. Väga oluline on mõista, et vanad puitaknad on osa hoone loomulikust ventilatsioonisüsteemist ning akna kaudu ongi tagatud vajalik õhuvahetus. Akende asendamine uute õhutihedate akendega võib halvendada hoone sisekliimat ning elukvaliteeti. Vanade akende soojapidavuse tõstmiseks saab sisemistele raamidele lisada tihendeid. Aknad on osa ka hoone terviklahendusest, seega ei ole õigustatud akende asendamine osade, näiteks korterite kaupa, kuna erineval ajal eri meistrite poolt valmistatud aknad näevad välja erinevad ning hoone terviklikkus saab sellega kahjustatud. Teisalt peegeldavad just vanades akendes, ustes ja muudes puittarindites toonaste meistrite käsitööoskus, mis algab juba õigeaegselt langetatud ja kuivatatud puidu kasutamisest, igale tarindile sobiliku puiduosa valimisest ning peenes käsitööoskuses, mis ilmeksimatult laseb eristada vanad aknad uutest. Punktis 17.6 selgitatakse, et hoone maapealset osa laiendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Nagu punktis 8.8 on põhimõttena välja toodud, peaks suuremahulised juurdeehitused olema üldjuhul tänapäevase arhitektuurikeelega ja ajaloolistest mahtudest visuaalselt eristuvad. Veranda vms väiksema hooneosa taastamisel on aga tihti õigustatud pigem ajaloolist kopeeriv lähenemine. Lähtuvalt arhitektuursest kontseptsioonist tuleb valida ka juurdeehituse ehitus- ja viimistlusmaterjalid (tänapäevase juurdeehituse puhul on õigustatud pigem kaasaegsed, ajaloolise eeskujul kavandatava mahu puhul traditsioonilised materjalid.) Hoone olemasoleva katuse- või keldrikorruse kasutuselevõtt koos minimaalsete täiendustega on üldjuhul iga hoone puhul võimalik. Kuid kui soov on hoonele kavandada peale või külge ehitamist, mis hoone mahtu visuaalselt suurendab, siis see eeldab nii olemasoleva hoone kui ka vahetu lähiümbruse (kvartali ja tänava vastasküljel oleva linnaruumi) hoonete ehitusaluse pindala, ehitiste brutopindala, kinnistute täisehitusprotsendi ja tiheduse analüüsimist. Tihedusena mõistetakse siin juures hoone brutopinna suhet kinnistu pindalasse. Juurdeehitise proportsioonid peavad olema sobilikud nii hoone, millele juurde ehitatakse, kui ka naaberhoonestuse suhtes. Punktis 17.7 sätestatakse, et ventilatsiooni ja küttesüsteemide ehitamisel eelistatakse olemasolevaid korstnaid ja läbiviike; kui see ei ole võimalik, ehitatakse uued korstnad ajalooliste eeskujul. Võimalusel kasutatakse ventilatsiooni tarbeks ära olemasolevad korstnad või muud läbiviigud, et hoonet uute läbiviikudega võimalikult vähe lõhkuda. Ventilatsioonirestide paigaldamisel lähtutakse arhitektuursest sobivusest ning hoone välisilmest. 34 Punkt 17.8 sätestab, et elektri- või muu seade, sealhulgas õhksoojuspumba ja ventilatsiooniseadme hooneväline osa, katusepinnast visuaalselt eristuv päikesepaneel, elektrikapp, postalajaam jms paigaldatakse vähese vaadeldavusega kohta ning viisil, mis ei kahjusta hoone konstruktsioone ega viimistlust. Katusepinnast visuaalselt eristuva päikesepaneelina mõistetakse ka kultuuriväärtusliku hoone katusekaldega samas kaldes paigaldatud, kuid paneelina eristuvat seadet. Nende seadmete puhul on oluline, et need oleksid paigutatud nii, et need paikneksid avalikus ruumis (tänavalt, platsidelt) võimalikult varjatult – võimalusel paigaldatakse need hoone tagaküljele või hoonest eraldi. Lubatud on paigaldada ka katusekattesse integreeritud päikesepaneele, kuid nende värv ja ilme peavad sobituma ümbritseva ajaloolise keskkonnaga. Hoone konstruktsioonide ja viimistluse kahjustamise all on mõeldud näiteks õhksoojuspumba välisseadme kinnitamist seinale, kuna seade tekitab vibratsiooni ja kondensatsioonivett, mis valgub hoone seinale. Seetõttu on õhksoojuspumba paigaldamisel parem lahendus selle paigutamine hoovi, hoonest eraldi alusele. Punkt 17.9 sätestab, et tegevuskoha tähis, info- või reklaamikandja paigutatakse hoonega ja ajaloolisse keskkonda kujunduselt ja suuruselt sobivalt ning viisil, mis ei kahjusta hoonet ega varja väärtuslikke fassaadidetaile, ei tekita valgushäiringut ega domineeri linnaruumis. Käesolev nõue tuleneb MuKS § 7 lg 3, mis käsitleb muinsuskaitsealale suunatud tegevusi, sh ilme muutmist. Ettevõtte tegevuskoha tähis ja reklaam ei tohi olla esitatud helendavate pindadega kastina, teleri tüüpi ekraanina jm sähviva, sisu või kujundust muutva infopinnana, kuna sellised tekitavad valgushäiringut ja hakkavad ajaloolises keskkonnas domineerima. Selle paigaldusviis ei tohi kahjustada kultuuriväärtuslikku ehitist. Punktis 17.10 sätestatakse, et pööningukorruse valgustus tagatakse võimaluse korral Võru ajaloolisele linnatuumikule omaste poolkaarekujuliste uukidega, katuseaknaid võib paigaldada vähese vaadeldavusega kohta, eelistatult hoovipoolsele küljele, juhul, kui need ei kahjusta hoone kultuuriväärtuslikku ilmet ega ajaloolist tänavamiljööd, on katusega samas tasapinnas ning paigutatud hoone üldise arhitektuurse tervikuga sobivalt ja hoone fassaadi rütmiga arvestavalt. Avaliku ruumina peetakse silmas avalikus kasutuses olevat linna- ja tänavaruumi, milles viibija tajub selle esteetilist ja tunnetuslikku kvaliteeti. Võru säilinud vanematele hoonetele on iseloomulikud väikesed kaarjad, harvem kolmnurksed pööningu-uugid. Katuseakende puhul tuleb igal juhul arvestada hoone fassaadide akende rütmiga ja sümmeetriaga, eriti tänavapoolsetel külgedel jälgida, et need ei paikneks katusepinnas väga tihedalt ja domineerivalt ning sobituks hoone ajaloolise ilmega. Punkt 18 sätestab nõuded tööde tegemisele C-kaitsekategooria hoonetele. Nõuded kehtivad olemasolevatele hoonemahtudele ja kavandatavatele juurdeehitistele. Nõuded kehtivad ka juhul, kui tegu on EhS § 4 lg 3 p 6 ja lg 4 kohase hoone taastamisega, mille käigus asendatakse nii hoone maht kui välisilme selle olemasolevas mahus ja kujul. Juhul, kui C-kaitsekategooria hoone soovitakse asendada senisest teistsuguse mahu ja välisilmega ehitisega, rakenduvad sellele eelnõu uusehitise põhimõtted ja nõuded, sh muinsuskaitse eritingimuste koostamise nõue. C-kaitsekategooria puhul on oluline anda nõuded hoone välisilme muutmiseks, sealhulgas laiendamiseks ja ümberehitamiseks, et tagada muinsuskaitseala kaitse-eesmärk ja väärtuste 35 säilimine. Kuna Võru muinsuskaitsealal asuvast hoonestusest on üle poole C- kaitsekategooriasse määratud hooned, on oluline, et nende ümberehitamisel välditaks lahendusi, mis ei arvesta muinsuskaitseala iseloomuliku miljööga. Nõuded kehtivad nii olemasolevale hoonele kui ka selle juurdeehitusele. Punkt 18.1 sätestab, et C-kaitsekategooria hoone ilme muutmisel, sh välimiste avatäidete (uste ja akende) vahetamisel ning välisviimistluse materjalide ja värvilahenduse valikul lähtutakse sobivusest lähiümbruse hoonestusega ning seatakse eesmärgiks hoone terviklik välisilme. C- kaitsekategooria hoone puhul lähtutakse ehitusaegsest lahendusest või seda lahendust muutes hoonest kui tervikust, aga ka üldisest sobivusest ajaloolisesse keskkonda. Kuna hoone autentsust säilitama ei pea, võib hoonet suuremal määral ümber ehitada, kuid tulemus peab siiski olema terviklik ja muinsuskaitsealale sobiv, sh materjalikasutuselt. Punkt 18.2 sätestab, et kasutatakse ajaloolisse keskkonda sobivaid välisviimistlusmaterjale; traditsioonilisi materjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Ka C-kaitsekategooria hoonete puhul on oluline nende sobitumine muinsuskaitseala üldise tervikuga. Lihtsaim viis selle tagamiseks on kasutada ajaloolisele keskkonnale omaseid, järelikult ka sinna sobivaid välisviimistlusmaterjale. C-kaitsekategooria hoone puhul on võimalused A- ja B- kaitsekategooria hoonetest laiemad. Plastikaknaid ja -laudist muinsuskaitsealal kasutada ei tohi, kuid näiteks õhekrohv, mida A- või B-kaitsekategooria hoonete traditsioonilise lubikrohviga kujundatud fassaadidel ei kasutata, on C-kaitsekategooria hoonete puhul võimalik lahendus. Laine- või trapetsplekki ei tohiks kasutada ka abihoonetel, kuid nt nn klassik-tüüpi profiilplekk või eterniit on C-kaitsekategoorias oleval abihoonel võimalik lahendus. C-kategooriasse kuulub palju väga erineva vanuse, materjalikasutuse ja ruumimõjuga ehitisi. Konkreetsele hoonele sobivale lahendusele seab tingimused muinsuskaitseamet ehitusloa või -teatise aluseks oleva projekti menetlemise käigus. Punkt 18.3 sätestab, et välispiirete soojustamisel säilitatakse hoone proportsioonid. C- kaitsekategooria hoone puhul on selle väline soojustamine üldjuhul lubatud, kuid soovitav on säilitada akende ja räästa proportsiooni suhe seinapinda ja nende olemasolul ka iseloomulikud fassaadidetailid. See tähendab, et soojustamisel tuleks pikendada räästast, tõsta aknad seina suhtes sellisele kaugusele, nagu need on olnud jne. C-kategooria hoonetelgi võib olla fassaadidel iseloomulikke detaile, mida tuleks sellisel juhul soojustuse peale tõsta või markeerida (näiteks mõni bareljeef vms). Punktis 18.4 sätestatakse, et maapealse osa laiendamine lahendatakse hoone ja selle lähiümbrusega sobivana, arvestades mahtu, proportsioone, materjalikasutust ja arhitektuurset ilmet. Punktides 18.5–18.6 antakse suunised juurdeehitiste, tehnoseadmete ja reklaamide osas, mis on samad A- ja B-kaitsekategooria hoonete puhul. Need nõuded kehtivad kõigi muinsuskaitseala ehitiste kohta ühtemoodi, sest need mõjutavad linnapilti kui tervikut. Punktis 19 antakse nõuded uue ehitise püstitamiseks muinsuskaitsealale. Täpsemad nõuded uushoonete püstitamisele antakse üldjuhul kinnistu detailplaneeringu ja selle muinsuskaitse eritingimustega. Kaitsekorrast tulenevad nõuded loovad raamistiku 36 detailplaneeringu või uushoonestuse muinsuskaitse eritingimuste koostamiseks, arvestades linna üldplaneeringu ning kvaliteetse ruumiloome aluspõhimõtetega.32 MuKS-i § 61-st lähtudes tuleb uue ehitise püstitamiseks hoonestuseta kinnistule koostada detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Sealhulgas peab vastava analüüsi ja lähtekohad detailplaneeringu koostamiseks andma pädevustunnistusega spetsialist, kellel on pädevus hinnata ja põhjendada väärtuslike elementide säilitamise ja vaadeldavuse tagamist, sealhulgas määrata muinsuskaitseala ja kohaspetsiifiliselt ehituskeelualad, ehitusjooned, kõrguspiirangud, kinnistu täisehitusprotsent, lubatud suurimad ehitusmahud ja võimalikud ehitusalad, tingimused uute hoonemahtude välisviimistlusmaterjalile, katusekujule ja piiretele ning vajadusel tingimused arheoloogilise kultuurkihi uurimiseks ja säilitamiseks. Eelnimetatud analüüsi ja tingimuste sõnastamise eesmärk on kindlustada, et planeeritaval maa-alal kavandatavate muudatuste tegemise tulemusel tagatakse muinsuskaitseala väärtuste säilimine ja kaitsevööndiga seatud eesmärgid. KOV võib otsustada uue ehitise püstitamise detailplaneeringuga või selle asemel anda projekteerimistingimused. Mõlemal juhul on muinsuskaitseliste tingimuste andmise aluseks detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused. Samas annab kultuuriministri määrus nr 15 § 2 lg 2 Muinsuskaitseametile ka eritingimuste kohustusest leevendamise võimaluse, kui kavandatav ehitis ei muuda oluliselt väljakujunenud ruumilist olukorda või muinsuskaitseala säilimist ja vaadeldavust. Uue ehitise kavandamisel kaalutakse seda igakordselt. Eritingimuste koostamine selleks vastavat muinsuskaitselist pädevustunnistust omava isiku poolt on oluline ja vajalik, sest detailplaneeringut koostaval omavalitsusel või ettevõtjatel sellekohast pädevust olema ei pea. Uue ehitise püstitamiseks kooskõlastab KOV Muinsuskaitseametiga vaid hoone ehitusloa. Kuna uue ehitise püstitamisel ei pea ehitaja omama muinsuskaitselist pädevustunnistust ja ehitustöödel ei pea olema muinsuskaitselist järelevalvet, ei kohusta amet üldjuhul omanikku tööde tegemise luba taotlema. Erand kehtib vaid juhul, kui tegemist on kultuuriväärtusliku hoone taastamisega, kus on vajalik muinsuskaitseline järelevalve (tööde kvaliteedi tagamiseks ja ka järelevalve hüvitamise võimaldamiseks). Kuna uute ehitiste püstitamine omab linnaehitusliku terviku säilimisele suurt mõju, siis on mõistlik ja vajalik näha ette nõuded, et uue ehitise mõju toetaks, mitte ei kahjustaks alal säilinud väärtuseid. Nõuete fikseerimine kaitsekorras on kasulik lisaks kinnistuomanikele ka arendajale, kes muinsuskaitsealal ehitada soovivad. Kaitsekord annab ette õigusliku raamistiku, mis võimaldab ehitise kavandamise protsessi optimeerida. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise kohustuse seadmine planeerimistegevuse juurde on proportsionaalselt vähim võimalik sekkumine uue ehitise kavandamisel, et tagada uut ehitist ümbritsevat keskkonda arvestav tulemus. Punkt 19.1 sätestab, et uue ehitise püstitamisel lähtutakse lähiümbruse väljakujunenud ehitusjoonest, ajaloolisest hoonestusstruktuurist ja -tihedusest, kultuuriväärtuslike hoonete mahtudest (eelkõige II maailmasõja eelsete hoonete asukohast kinnistul, suurusest, kujust ja 32 Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, https://planeerimine.ee/dp/noustik/detailplaneeringu- lahtekohad/pohimotted-ja-vaartused/kvaliteetse-ruumi- aluspohimotted. 37 kõrgusest), liigendusest, materjalikasutusest, välisviimistlusest ja katusemaastikust. Lähiümbrusena on mõistetav kvartal, kus hoonestatav kinnistu asub, ning üle tänava asuv hoonestus, kuna terviklik linnaruum kujuneb eelkõige tänavaruumi harmoonilises käsitlemises. Lähtumine lähiümbruse hoonestusstruktuurist tähendab muuhulgas ka lähtumist mahtude erinevusest kinnistute tänavaäärsetes osades ja hoovis. Juhul kui hoovis asuva C- kaitsekategooria asemele soovitakse rajada uus hoone, siis tuleb lähtuda kvartali hoovihoonete paigutusest, mahtudest ja kõrgusest, mitte tänavaäärsete, kinnistu põhihoonete mahtudest. Uue ehitise püstitamisel lähtutakse selle mahtude üle otsustamisel eelkõige enne II maailmasõda ehitatud A- ja B-kaitsekategooria hoonete mahtudest, mis iseloomustavad muinsuskaitseala kõige rohkem ning hoiavad selle ajaloolist ilmet. Kui hoonestatava kinnistu lähiümbruses on II maailmasõja järgseid, palju suurema mastaabiga hooneid, siis neid lähtekohana üldjuhul ei kasutata, kuna need pole muinsuskaitseala kui terviku suhtes sama iseloomulikud. Uute hoonete ja suuremahuliste juurdeehitiste mahud kaalutakse igakordselt läbi muinsuskaitse eritingimuste koostamise raames. Lähiümbruse hoonestuse liigendustest lähtumine tähendab, et üldjuhul tuleb arvestada olemasoleva sokli- ja räästajoonega ning hoonete avade ja trepikodade traditsioonilise paiknemisega piirkonnas. Välisviimistluse valimisel tuleb samuti keskkonnaga arvestada, vältida teravaid kontraste ümbritsevaga. Katusemaastikust lähtumine tähendab seda, et uue hoone katusekuju sobitatakse piirkonna ajaloolise hoonestuse katusemaastikuga. Punktis 19.2 sõnastatakse, et uue hoone välisviimistluses kasutatakse traditsioonilisi ja keskkonda sobivaid materjale; traditsioonilisi ehitusmaterjale jäljendavaid materjale ei kasutata. Välisviimistluse materjalikasutust reguleeritakse muinsuskaitsealal kui tervikul ühtemoodi: traditsiooniliste materjalide kasutamise nõue nii A-, B- kui C-kaitsekategooria hoonete kui ka uusehitiste puhul aitab säilitada muinsuskaitseala terviklikkust. See ei tähenda, et uushooneid peaks ehitama ainult puidust ja punasest tellisest või paekivist, aga piirkonnas levinud ajalooliste materjalide või nende tänapäevaste analoogide loominguline kasutamine aitab uushooneid paremini keskkonda integreerida. Punktis 19.3 sätestatakse, et alla 20 ruutmeetrise ehitusaluse pindala ja alla 5 meetri kõrguse ehitise (edaspidi väikeehitis), sealhulgas teisaldatava ja ajutise ehitise puhul ei kohaldata alapunktides 1 ja 2 seatud nõudeid: sellised ehitised kavandatakse ajaloolisse keskkonda sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse ega kahjusta olulisi vaateid. Väikeehitised paigutatakse hoone taha hoovi nii, et need ei ole tänavalt nähtavad. Juhul kui see pole võimalik, siis peab väikeehitis olema kujundatud selliselt, et see ei domineeriks olemasoleva hoone suhtes või oleks varjestatud (näiteks puidust restiga kaetud). Nõue mitte kahjustada hoone konstruktsioone ja viimistlust tähendab seda, et autovarjualune vms väikeehitis ei paikne ajaloolise hoone küljes selliselt, et see tekitaks oma kinnitustega füüsilisi kahjustusi seintele või nt koguks oma katusele vihmavett ajaloolise hoone seina vastas, tekitades ohu, et niiskus satub konstruktsioonidesse. Punktis 19.4 sätestatakse, et ajaloolises keskkonnas ebatüüpiline väikeehitis (prügimaja, alajaam, autovarjualune jms) paigutatakse eelistatult asukohta, kus see ei ole avalikus ruumis nähtav või on varjestatud, kahjustamata olemasolevate kultuuriväärtuslike hoonete konstruktsioone, viimistlust ja vaadeldavust ning arvestab õuemaa eripäraga. Need on ehitised, 38 mille puhul ehitusseadustiku kohaselt ei ole vajalik KOV-i ehitamisest teavitada ega ehitusluba taotleda. Muinsuskaitsealal tuleb ka selliste ehitiste püstitamiseks taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellised hooned on näiteks kioskid, avalikud tualetid, kuurid jm. Väikeehitiste puhul on oluline kavandada need ajaloolisesse linnatuumikusse sobivalt ja viisil, mis säilitab kõrghaljastuse ja tänavate läbitavuse, kuid kõrgendatud nõuded arhitektuursele ilmele ei ole üldjuhul vajalikud, ajaloolise hoonestusstruktuuri järgimine ei ole alati ka võimalik. Punktis 19.5 sätestatakse, et väärtuslikele ajaloolistele haljasaladele33 uusi ehitisi ei püstitata; välja arvatud juhtudel, kui laiendatakse olemasoleva hoone maapealset osa sobivas mahus ja kujunduses või püstitatakse avaliku kasutusega väikeehitis või puhkerajatis (spordi- ja mänguväljakud, tualetid, kioskid, paviljonid jms). Lubatud on ka mittemahulised rajatised nagu trassid, teerajad jms – selliste rajatiste ehitamist ei saa lugeda püstitamiseks. Ajaloolised avalikud haljasalad on oluline osa muinsuskaitseala miljööst ja väärtusest elu- ning puhkekeskkonnana, mistõttu ei ole nende täis ehitamine lubatud. Samas on erinevad haljasala puhkealana toimimiseks vajalikud rajatised ja väikeehitised parkides ja haljasaladel alati olnud ja neid võib edaspidigi Muinsuskaitseametiga kooskõlastatultrajada. Seejuures hooajalise inventari paigaldamist ei loeta Muinsuskaitseametiga kooskõlastatavaks tegevuseks – selle hulka loetakse näiteks ajutised batuudid-trampoliinid, kohtkindlalt kinnitamata istmed, vabaõhuspordi ja -mängude vahendid jms (sellist hooajalist inventari ei kooskõlastata ka erakinnistutel). Samas kui parki hakatakse rajama suuremaid atraktsioone, nagu näiteks karussellid, või kohtkindlalt kinnitatud püsivaid spordirajatisi, nagu näiteks kettagolfi rajad, siis sellised rajatised on pargi ilmet muutvad ja tuleb Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Kaitsekorraga jäetakse ka põhimõtteline võimalus ajaloolistel haljasaladel olevaid hooneid laiendada – st keeld ajaloolistel haljasaladel uusi hooneid rajada olemasolevatele ei laiene, kuna hoone toimimise jätkamiseks võib tulevikus osutuda vajalikuks juurdeehitise rajamine. Juurdeehitis peab sel juhul olema kavandatud olemasoleva hoone ja ümbritseva keskkonnaga arvestavalt ning sobivalt. Juurdeehitamise kavatsusest tuleb loobuda, kui see on vastuolus kvaliteetse ruumi planeerimise põhimõttega (näiteks piirkonnas levinud tiheduse, täisehituse osakaalu või haljastuse osakaaluga kinnistul) ning see ei sobitu olemasoleva kultuuriväärtusliku ehitisega. Punktis 20 antakse nõuded kinnistu (maaüksuse) piiride muutmisele. Lähtuvalt MuKS § 52 lg-st 5 kohustab pädevat asutust (KOV-i) kooskõlastama Muinsuskaitseametiga muinsuskaitsealal kinnistu piiride ja maa sihtotstarbe muutmise taotluse. Seejuures mõistetakse kinnistu piiride muutmise all ainult maaüksuste piire, mitte muude kinnistute nagu korteriomand, hoonestusõigus jms, muutmist. Nõuete eesmärk on tagada muinsuskaitseala väärtuste säilitamine. Muinsuskaitseala üks väärtuslikest kihistusest on II maailmasõja alguseks väljakujunenud ajaloolised kinnistud, mis on säilinud muutmata või vähesel määral muudetud kujul. 33 Näidatud korralduse lisas 4. 39 Muinsuskaitseala üheks kaitse eesmärgiga seotud väärtuseks on kinnistute ja hoonestusstruktuur. Muudatuste lubatavuse üle otsustamisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest – arvestatakse selle vanust ja terviklikuna püsimise järjepidevust. Kinnistu piiride muutmise üle otsustamisel arvestatakse hoonestuse olemasolevat või tulevast paiknemist ja potentsiaalseid ligipääsu võimalusi. Sõnastatud väärtused ja põhimõtted annavad kinnistupiiride muutmise võimalikkuse üle otsuste tegemiseks lähtekohad nii Muinsuskaitseametile kui ka KOV-i üksusele. Punktis 20.1 sätestatakse, et muutmata või vähesel määral muutunud II maailmasõja eelsed kinnistupiirid üldjuhul säilitatakse. Kinnistupiiride suurus ja paiknemine on läbi sajandite määranud sinna püstitatavate ehitiste paiknemise. Muutuste kavandamisel kinnistustruktuuris kaalutakse konkreetse kinnistu ajalist väärtust, seotust sellel paikneva hoonestuse ning kvartalis üldiselt tavaks oleva kinnistute struktuuriga.34 Ajalooliste kinnistute säilimine kannab muinsuskaitseala kui terviku säilitamise põhimõtteid. Eriti väärtuslikud on ajaloolised kinnistud, kus on säilinud sama vanusega algsed kinnistupiirid kui kultuuriväärtuslik hoonestus (näiteks 18. sajandist pärineval kinnistul on 18. sajandist pärinev hoone). Võru muinsuskaitseala kontekstis loetakse väärtuslikuks eelkõige II maailmasõja eelset kinnistustruktuuri, eriti kui ajalooline kinnistu ja kultuuriväärtuslik hoonestus on mõlemad säilinud. Samas võivad ka hilisemad kinnistud sobituda kvartalis väljakujunenud kinnistustruktuuriga ja mille muutmisel – liitmisel või jagamisel – tekiks ebakõla kinnistute suurustes, mis võib hakata mõjutama ka kavandatavate ehitiste iseloomu. Kinnistute liitmisest keeldumine võib olla põhjendatud ka vajadusega vältida muinsuskaitsealale sobimatult suurte hoonete rajamist. Kinnistu piiride nihutamist seal paiknevate ehitiste teenindamiseks või omandisuhte täpsustamiseks on võimalik kaaluda ka II maailmasõja eelsete kinnistute puhul. Näiteks võib olla vajadus nihutada naaberkinnistute piiri selliselt, et kinnistul asuv abihoone oleks tervikuna ühel kinnistul või oleks tagatud juurdepääs naaberkinnistu hoonete hooldamiseks. Punkt 20.2 sätestab, et alapunktis 1 nimetamata kinnistupiiride muutmisel lähtutakse kinnistu ajaloolisest väärtusest ja järgitakse kvartalisisest kinnistustruktuuri (suurust ja kuju) ning määratakse kinnistule lihtne ja selge kuju, mis võimaldab ehitist (sh kõrvalkinnistul asuvat) hooldada ja teenindada. Ehitise hooldamise ja teenindamise vajadus on üks sagedasemaid põhjusi kinnistupiiride nihutamiseks. Kinnistupiiride muutmisel on oluline järgida ajaloolist struktuuri, vältida ajaloolises keskkonnas ebaloomulikult väikeste või suurte kinnistute tekkimist, samuti kitsaid kiile ning kinnistute moodustamist, millel puudub väljapääs avalikule tänavale. Kuigi kinnistupiir ei ole linnaruumis nähtav, hakkab see otseselt mõjutama alale ehitamist ja seda, kuhu paigutatakse piirdeaiad, hooned ja haljastus. Punkt 21 sätestab nõuded linnakujunduselementide, tänavate, õuemaa ja haljastusega seotud tööde tegemisele. MuKS-i § 52 lg 3 p 1 seab loakohustuse kõrghaljastuse rajamise, raie-, kaeve- 34 Aluseks: Võru muinsuskaitsealal paiknevate ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs. Koostaja Emma Lauk (Muinsuskaitseamet, 2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 40 ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödele muinsuskaitsealal, lisaks tuleb kohalikul omavalitsusel kooskõlastada Muinsuskaitseametiga ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise lubamine, kui taotluse ese on seotud mälestise või muinsuskaitsealal asuva ehitisega (MuKS § 52 lg 4). Muinsuskaitseala eesmärk on mitte ainult hoonete, vaid kogu linnaruumi kui terviku väärtuste säilitamine ja esiletoomine. Nõuete eesmärgiks on tagada lisanduste sobivus ajaloolises keskkonnas ning ajaloolise linnaruumi ja kultuuriväärtuslike ehitiste vaadeldavuse säilitamine. Punktides 21.1–21.2 sätestatakse, et väärtuslikud piirdeaiad, -müürid, -postid, väravad jms säilitatakse, vajaduse korral taastatakse. Uute piirdeaedade, -postide, väravate jms kavandamisel lähtutakse lähiümbruses väljakujunenud tavast (materjal, kõrgus, paiknemine tänavajoone suhtes) ja sobivusest kinnistu hoonestuse arhitektuuriga; võimaluse korral taastatakse dokumenteeritud ajalooline lahendus; tõkkepuid ei paigaldata. Ajaloolised piirdeaiad aitavad tajuda linnaruumi autentse ja kultuuriväärtuslikuna. Kultuuriväärtuslikud võivad olla nii hoone ehitusaegsed, varasemad kui ka hilisemad piirdeaiad, -müürid, -postid ja väravad, sest muinsuskaitsealal väärtustatakse erinevaid ajaloolisi kihistusi. Juhul, kui seisukorrast tingitult pole võimalik ajaloolisi piirdeid säilitada või on osa piiretest hävinud, tuleb need taastada ajalooliste eeskujul lähtudes lähiümbruses väljakujunenud traditsioonilistest ehitusvõtetest, materjalikasutusest, kõrgusest, paiknemisest tänavajoone suhtes ja sobivusest kinnistul paikneva hoonestuse arhitektuuriga. Elupuu ei esinda Võrus ajaloolist ega traditsioonilist haljastust ning seetõttu tuleks üheliigiliste elupuuhekkide piiretena kavandamist vältida. Ajaloolises linnatuumikus ei ole reeglina lubatud tänapäevaste tõkkepuude rajamine, sest need on ajaloolises linnatuumikus võõrad elemendid. Vajadusel ja kohtades, kus see on linnaruumiliselt võimalik, võib kinnistule sissesõidu piiramiseks rajada värava, mis võib olla automaatselt avatav, kuid seadmed tuleb kavandada kinnistu, mitte linnaruumi poole. Sobivad lahendused töötatakse välja nõustamisprotsessi või eritingimuste koostamise käigus. Punktis 21.3 seatakse nõue säilitada ajalooline kivisillutis (kiviplaadid, munakivid) jm väärtuslik katend või taaskasutada see ehitusprojektiga hõlmatud ala sees; põhjendatud erandjuhul võib neid kasutada ka mujal samal kinnistul või muinsuskaitsealal. Ajaloolised katendid on sageli hilisemate sillutiskihtide, asfaltkatte või pinnase all peidus. Juhul, kui tänavatel või hoovides olemasolevate katendite või pinnase eemaldamisel avastatakse ajaloolised sillutiskivid või katendid, siis need säilitatakse ja võetakse uuesti kasutusele kas olemasolevas asukohas või erandjuhul ka mujal samal kinnistul või tänavaruumis, rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ala piires. Seega tuleb projektide puhul, kus on teada, et tänava, väljaku või hoovi pinna all võib olla ajaloolisi katendeid, seda võimalusel eelnevalt uurida ja välja selgitada, kas ajaloolisi katendeid leidub. Samuti nähakse sellistes projektides ette kohad, kus (taas)kasutatakse ajaloolisi katendeid nii, et need moodustaksid projektlahendusse sobiva osa. Punktis 21.4 antakse nõue, et uue katendi rajamisel või vana restaureerimisel lähtutakse kvaliteetse ligipääsetava linnaruumi põhimõttest ja ajaloolisest lahendusest (näiteks tänavatel eelistatakse sillutisplaate või -kive, hoovides ja aedades eelistatult looduslikke sillutiskive, -plaate või kivisõelmeid); sillutise kavandamisel lähtutakse piirkonnale iseloomulikust hoonestuse, haljastuse ja sillutatud ala vahekorrast ning välditakse õuemaa ulatuslikku sillutamist. Erinevate katendite kasutus 41 mitmekesistab linnaruumi ning on oluline osa selle ajaloolisest ilmest. Eriti vanalinna alal on oluline taastada kivisillutisi. Hoovides on Võrule kui aedlinnale omase haljastuse säilimise eesmärgil oluline vältida pindade suuremahulist sillutamist. Punkt 21.5 seab nõude sademevee ehitistest eemale juhtimise tagamiseks, selleks säilitatakse või rajatakse vajalikud pinnasekalded. Hoonete soklite ääres säilitatakse pinnasekalded suunaga hoonest eemale, mis aitavad kaitsta hoonet liigniiskuse eest ja tagavad nii hoonete pikemaajalise säilimise. Juhul, kui kinnistul või tänaval puuduvad pinnasekalded, mis juhivad sademevee ehitisest eemale, tuleb need hoone või tänavaruumi rekonstrueerimisel rajada. Punkt 21.6 määrab, et tänavate rekonstrueerimisel säilitatakse või taastatakse kultuuriväärtuslike ehitiste proportsioonid, vajaduse korral võimalusel tänavapinda madalamale viies; välditakse pinnasevee imbumist keldritesse ning tänava sademevee juhtimine kinnistutele. Seega tuleb tänava rekonstrueerimise projekteerimisel analüüsida, kas külgnevate hoonete soklite kõrguse või pinnasekallete tõttu on vajalik tänavapinda allapoole viia, ja vajadusel see tänava rekonstrueerimisprojektis kavandada. Punktides 21.7 ja 21.8 sätestatakse, et ajaloolised linnakujunduse elemendid ja väikevormid (monumendid, skulptuurid, tänavapostid, kaevud, pingid jms) säilitatakse või võimaluse korral taastatakse nende algses asukohas, põhjendatud juhul taaskasutatakse mujal linnaruumis. Uued linnakujunduse elemendid (monumendid, skulptuurid, linnamööbel, päikesevarjud, müügikohad, tegevuskoha tähised, info- ja reklaamkandjad, liikluskorraldusvahendid, tänavapostid jms) kavandatakse ümbritsevat keskkonda arvestavalt ja sellesse sobituvalt ning paigaldatakse viisil, mis ei kahjusta kultuuriväärtuslikke hooneid, arheoloogilist kultuurkihti ega kõrghaljastust. Tänavaruumi ajastumiljööd loovad ja hoiavad lisaks kultuuriväärtuslikele hoonetele ja vanale sillutisele ka linnakujunduselemendid. Nende kaudu on tajutav linnaruumi terviklikkus. Tegu on enamasti liigutatavate elementidega, mida säilitatakse eelistatult olemasolevas asukohas ja võimalusel hävinud elemendid taastatakse, kuid mida võib ka teisaldada ja taaskasutada, kui seda näeb ette tänava, väljaku või muu avaliku ruumi tervikkontseptsioon. Punktis 21.9 sätestatakse, et tänavaid hooldatakse viisil, mis ei kahjusta külgnevat hoonestust ega kõrghaljastust. Libedusetõrjeks soola jm keemiliste ühendite kasutamine kahjustab ajalooliste hoonete sokleid ning lühendab puude eluiga. Soovitav on kasutada näiteks sõelmeid ja liivatamist, millel puudub kahjulik mõju hoonete soklitele ja kõrghaljastusele. Punktis 21.10 käsitletakse ajalooliseid avalikke haljasalasid,35 mille struktuur, planeering, vaated, väärtuslik haljastus ja ajaloolised väikevormid säilitatakse võimalikult algupäraselt ja vajaduse korral taastatakse; rekonstrueerimisel lähtutakse haljasalast kui tervikust, arvestades muutustega linnaruumis (hilisem väärtuslik haljastus, ehitised jms); ridaistutused taastatakse terviklike lõikudena, mitte ei istutata üksikuid puid sinna vahele. Ajalooliste haljasalade (sh alleede ja tänavate ridaistutuste) puhul tuleb vastavalt haljasala kujunduspõhimõtetele teostada regulaarselt puude hooldus- ja kujunduslõikust ja vajadusel võra tõstmist. Erinevalt hoonetest ei saa elus loodust restaureerida. Kui vanad puud või põõsad 35 Näidatud korralduse lisas 4. 42 oma eluea lõppu jõuavad või need ohtlikuks muutuvad, siis tuleb need asendada – rekonstrueerida. Haljastuse hooldamisel ja taastamisel tuleb lähtuda haljasala ajaloolisest struktuurist, planeeringust, iseloomulikust haljastusviisist, rajamisaegsest stilistikast ning puude ning taimestiku liikidest.36 Haljastuse taastamisel võib patoloogiliselt ebaperspektiivsed liigid (saar, jalakas jt) asendada teiste liikidega, kuna kliima- ja keskkonnamuutused ei soosi nendele liikidele sobivaid pikaajalisi elutingimusi. Nende asemele saab valida mõne teise, ajaloolisele haljasalale tüüpilise ja vastupidavama liigi. Haljastuse taastamisel tuleb lähtuda haljasalast kui tervikust, võttes aluseks dokumenteeritud ajaloolise olukorra (algne projekt, linnakaart, fotod jms). Säilitada ja taastada ei tule isetekkelist haljastust. Kas tegemist on isetekkelise haljastusega, tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamise käigus. Ridaistutuste taastamisel ei tehta üksikpuudega vaheleistutusi, vaid taastatakse need terviklike lõikudena. Ridaistutuste juures on oluline nende esteetiline lahendus, sealhulgas sama suurusega puud tänavalõigus. Tänavate ja trasside kavandamisel arvestatakse alati puudele piisava kasvuruumi jätmise vajadusega nii maa peal kui maa all. Punkt 21.11 sätestab, et haljastuse taastamisel ja rajamisel nii avalikus ruumis kui ka õuemaal lähtutakse ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse eelistatult traditsioonilisi liike (pärn, kask, sirelid, ebajasmiinid jms), välditakse üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tänavajoonele ja mujale avaliku ruumi piirile. Selles punktis seatakse haljastuse nõuded ja soovitused nii avalikus ruumis kui ka õuemaal, mis ei ole kaitsekorras määratletud väärtuslike ajalooliste avalike haljasaladena. Avaliku linnakeskkonna lahutamatuks osaks hoonestuse kõrval on õuemaal asuvad hooviala kujunduselemendid, mis toetavad ja aitavad esile tuua ajaloolist hoonestust. Selleks, et linnaruumis säiliksid kinnistute kasutamise traditsioonid ja selle olulised kihistused, on vajalik hooviala kujundamise võttestiku suunamine. Oluline on säilitada ja võimalusel taastada erinevaid haljastuse kihistusi, mis loovad ajaloolisest linnaruumist terviku. Hoovide ja aedade haljastuse taastamisel või rajamisel lähtutakse piirkonnale ajastuomasest haljastusviisist ja kasutatakse traditsioonilisi liike. Elupuu ei ole Võrus ajalooline ega traditsiooniline linnahaljastuse liik ja tänavajoonele ning avaliku ruumi piirile üheliigiliste elupuuhekkide rajamist tuleks seetõttu vältida. Võru muinsuskaitsealal loetakse ajaloolise linnaruumi haljastuse oluliseks väärtuslikuks komponendiks ka viljapuud, mis on osaks linnaruumi mitmekihilisest haljastusest ja toetavad linnaruumi terviklikkust, samuti on need kõrghaljastuse kõrval olulised linna miljöö kujundajad ja loojad. Lisaks loetletule on õuemaaga seotud arheoloogiline kultuurkiht. Arheoloogilise kultuurkihiga alal37 tähendab kõrghaljastuse rajamine kaevetöid, milleks on vaja Muinsuskaitseameti luba. Hoovides väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala võib kõrghaljastust rajada 36 Aluseks: Võru muinsuskaitseala avalike haljasalade, parkide ja tänavahaljastuse väärtused muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks. Eksperthinnang. Koostaja Raili Uustalu (Muinsuskaitseamet, 2022-2023). Kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel https://muinsuskaitseamet.ee/voru-muinsuskaitseala-kaitsekorra-koostamine alusandmete jaotuses. 37 Näidatud korralduse lisas 3. 43 Muinsuskaitseameti loata. Muinsuskaitseamet on ette näinud arheoloogiliste uuringute määramise korral omanikule uuringukulude hüvitamise muinsuskaitseseaduses ettenähtud korras. Hüvitamismeede aitab tasakaalustada omanikele seatud kohustusi. Punktis 21.12 Täpsustatakse puude raiumise ja asendamise nõudeid. Puude raiumisel nähakse üldjuhul ette asendusistutus samal kinnistul või sobivas kohas muinsuskaitsealal; puittaimestikku võib raiuda taimede kuivamisel või ohtlikuks muutumisel ning oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Lubatud on raiuda kuivanud või ohtlikuks muutunud puid, samuti on see lubatud oluliste vaadete avamiseks ja isetekkeliste puude likvideerimiseks. Kas tegemist on isetekkelise haljastusega tuleb välja selgitada nõustamise käigus või uuringuga eritingimuste koostamisel. Viljapuude raiumisel ei nähta ette igal konkreetsel juhul asendusistutuse tegemist. Punktiga 21.11 koostoimes on oluline säilitada viljapuude kasvatamise tava õuemaal hoovide ja aedade haljastamisel. Juhul, kui üldplaneeringus määratletakse kõrghaljastuse osakaal kinnistul, loetakse viljapuid kõrghaljastuse osaks. Punktis 21.13 sätestatakse, et muinsuskaitsealal tehtavate ehitus- ja kaevetöödel, pinnase teisaldamisel ja juurdeveol ei lubata väärtuslikku haljastust, sealhulgas puude juuri kahjustada. Enamlevinud ehitustööd, millega võidakse kahjustada puude juuri, on tänavate rekonstrueerimine, tehnoliinide uuendamine, hoonete püstitamine või ehitisele juurdeehitise kavandamine. Kahjustamise vältimine ei tähenda siiski kaevetööde keeldu. Uute trasside ja muude kaevetööde kavandamisel tuleb silmas pidada, et olemasolev haljastus ei saaks kahjustada ning taastataks ehitusele eelnenud või projektiga ette nähtud olukord. Punktis 22 selgitatakse, et muinsuskaitsealal on 2 arheoloogilise kultuurkihiga ala.38 Ala 1 moodustavad Tamula järve ajalooline ja tänapäevane kaldaala ja muinsuskaitseala läbiv Kirumpäält Vastseliina suunas kulgeva tee lähiümbrus. Ala 2 moodustab muinsuskaitseala põhjanurgas olev maa-ala, mille lähistelt on leitud kiviaegseid leide. Eelnõu punktis 23 sätestatakse nõuded arheoloogiapärandi kaitseks. Punkt 23.1 sätestab, et enne kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel (näidatud korralduse lisas 3) kehtestatakse detailplaneering või antakse projekteerimistingimused või ehitusluba, millega kaasnevad kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, selgitatakse välja ja võetakse arvesse alal asuvad väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid ning muud arheoloogilise kultuurkihi elemendid. Minimaalse sekkumise põhimõttest lähtumiseks tuleb arheoloogilise kultuurkihi elemendid planeeritaval alal välja selgitada võimalikult vara, st juba ehitusõigust määrates, et neid saaks projektis arvesse võtta. Enne ruumiotsuse tegemist (detailplaneeringu kehtestamine, projekteerimistingimuste andmine) tuleb koguda piisavalt teavet arheoloogiapärandi kohta, et projekti koostamisel oleks võimalik maksimaalselt arvesse võtta arheoloogilise kultuurkihi elemente. 38 Arheoloogilise kultuurkihiga alad on näidatud korralduse lisas 3. 44 Eelnõu selle punktiga on hõlmatud uus- ja juurdeehitise kavandamine praegu hoonestamata alale, olemasoleva hoone asemele uue hoone püstitamine või olemasoleva hoone keldri süvendamine, samuti parklate jms tugevdatud aluspinnaga rajatiste ja tehnoliinide kavandamine. Ruumiotsuse tegemisel eelnevaga arvestamine annab võimaluse asjaolusid arvesse võtta, vajadusel olemasolevat teavet täiendada ning jõuda tulemusele, mis sekkub arheoloogiapärandisse vähimal võimalikul viisil ja säilitab seda maksimaalselt. Punktis 23.2 sätestab, et kui ehitustöid kavandatakse kui arheoloogilise kultuurkihiga aladel plaanitavad tööd võivad ohustada arheoloogilist kultuurkihti või selles olevate struktuuride või elementide säilimist kavandatavatest töödest sügavamal, selgitatakse uuringu käigus välja arheoloogilise kultuurkihi stratigraafia, vajaduse korral kuni loodusliku pinnaseni. Arvestades ehitiste kapitaalsust ja eluiga ning nende mõju sügavamatele pinnasekihtidele, on vajalik kavandatavate kaevetööde alal läbi viia arhiivi-, bibliograafia ja/või arheoloogiliste uuringutega terviklik kultuurkihi uurimine, et sellest koguda võimalikult palju teavet kihtide stratigraafilise ladestumise kohta. Seeläbi on võimalik tööde varastes etappides arvestada ajalooliste struktuuridega, vajadusel neid säilitada ja paremini planeerida tööde edasisi etappe. Näiteks vaivundamentide kavandamisel on arheoloogilist kihti kõige rohkem kahjustav, kui piirdutakse ainult vaiade ala läbiuurimisega, sest see on kultuurkihi sügavust arvestades tehniliselt keeruline ning selline kaevamisviis raskendab kultuurkihi stratigraafiast aru saamist ja tõlgendamist: lõpuks on kultuurkiht lõhutud, saadud info puudulik ning ei säili ka võimalust tulevikus ulatuslikumal arheoloogilisel uurimisel saada kätte seda infot, mis vaiamisel hävis. Kompromissina on suuremate hoonete puhul võimalik teha otsus, et vaialiinid uuritakse tranšeedena läbi ja liinide-vahelised alad jäävad kaevamata, kuid parim lahendus leitakse iga projekti puhul eraldi lähtudes konkreetse kinnistu ja hoone suurusest, kujust ning asukohast ajaloolises linnaruumis. Uuringuga välja selgitatud väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja - detailid tuleb säilitada maksimaalses ulatuses ja nendega tuleb vundamendi projekteerimisel arvestada. Kavandatavad ehitustööd ja nende jaoks läbi viidud uuringud peavad tagama arheoloogiapärandi uurimise ja eksponeerimise võimalikkuse ka tulevikus. Taimede kasvatamisega seotud kaevetööde tegemisel ei ole vajalik taotleda Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, v.a. kõrghaljastuse rajamisel. Tööde tegemise luba ei ole vaja taotleda istutustöödele, peenarde rajamise vms taimede kasvatamisega seotud kaevetöödele, mistõttu saavad omanikud teha enamikke igapäevase aiapidamisega seotud töid ilma neid Muinsuskaitseametiga kooskõlastamata. Sellised tööd on piisavalt väikesemahulised ning ei kujuta olulist ohtu arheoloogilisele kultuurkihile. Kui selliste tööde käigus leitakse pinnasest arheoloogilisi esemeid või struktuure, tuleb ametit leiust teavitada. Kõrghaljastuse rajamine, st puude istutamine, on loakohustuslik, kuna nimetatud tööga kaasnevad mahukad kaevetööd, mis võivad rikkuda või hävitada pinnases olevat arheoloogilist kultuurkihti, sh arheoloogilisi struktuure. Punktis 22.3 sätestatakse, et väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid säilitatakse. Väärtuslikud ehituskonstruktsioonid ja -detailid on Võru muinsuskaitseala kontekstis peamiselt endiste hoonete säilinud osad. Maa-aluste konstruktsioonide markeerimisel on oluline teha seda viisil, mis ei kahjusta originaali. Maa peale ehituskonstruktsiooni markeerimisest tuleb loobuda, kui seda plaanitakse näiteks massiivse müüritisena, mis seab ohtu maa sees säilinud 45 konstruktsiooni edasise säilimise. Sel juhul tuleb eelistada originaalkonstruktsiooni säilitamist ilma markeerimiseta või leida markeerimiseks kergemad lahendused, mis ei sea ohtu originaali säilimist. V osa. Muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ja selle tagamise nõuded Peatükk lähtub MuKS § 14 lõigetest 1, 3 ja 4. Punktis 24 on sätestatud, et muinsuskaitsealale lisandub vaatesektoreid hõlmav kaitsevöönd, mis on esitatud korralduse lisas 1. Hoonestuse võimalik kõrguse muutus kaitsevööndis määratakse detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste analüüsi tulemusena lähtudes kaitsevööndi eesmärgist ja muinsuskaitseala vaadeldavusest konkreetses kohas. Punktis 25 tuuakse välja kaitsevööndi eesmärk: Kaitsevööndi eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus väljastpoolt muinsuskaitseala piire; vaateid ehitistega (müratõkkesein jms) sulgeda ei lubata; vältida tuleb visuaalsete tõkete (sh kõrghaljastuse) rajamist muinsuskaitseala ette. Muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated on järgmised: 1) vaade 1 avaneb loode suunast piki Tallinna maanteed Katariina kirikule ja Jüri tänavale; 2) vaade 2 avaneb põhja-kirde suunast Tartu tänavalt üle Koreli oja Katariina ja Jekateriina kirikule ja linna ajaloolisele hoonestusele; 3) vaade 3 avaneb kirde suunast Koreli oja pargist üle Koreli oja Liiva ja Uue tänava ajaloolisele hoonestusele ja hoovimaastikule. VI osa. Leevendused tööde tegemise loakohustusest ja teavitamise kohustusest muinsuskaitsealal ja selle kaitsevööndis MuKS-i § 19 lg 5 p 6 kohaselt saab muinsuskaitseala kaitsekorras teha leevendused §-s 33 sätestatud säilitamiskohustusest, § 52 lg-tes 1–3 sätestatud tööde tegemise loa kohustusest ning § 58 lg-tes 1–3 sätestatud kooskõlastamise või teavitamise kohustusest. Eelnõus nimetatud leevendustega on võimalik saavutada proportsioon kaitse vajaduse ja piirangute vahel. Need leevendused vähendavad halduskoormust ning piiranguid omanikule ning samas ei kaasne sellega muinsuskaitseala väärtuste hävimise oht. Kaaludes võimalusi leevendusteks, jõuti järeldusele, et suuremad leevendused ei pruugi toetada ala väärtuste säilimist, mis on MuKS § 3 lg 4 järgi üks muinsuskaitse olulisi põhimõtteid. Kultuuriväärtuslike A- ja B- kaitsekategooriasse määratud hoonete konserveerimisel, restaureerimisel ja ehitamisel ei ole võimalik tööde tegemise loa menetlusi ehitusseadustikuga täielikult ühitada, kuna see seaks ohtu kultuuriväärtuse säilimise. Muinsuskaitseamet teeb riiklikku ja haldusjärelevalvet muinsuskaitseseaduse ja selle alusel kehtestatud haldusaktide nõuete täitmisel. Sealjuures jälgitakse uuringu ja tööde tegemise nõuete täitmist, mis tulenevad muinsuskaitse eritingimustest, ehitusprojektidest, tööde või uuringu tegevuskavadest ja tööde tegemise loal toodust. Tööde sisust ja kasutatavate materjalide eripärast ning ajalooliste hoonete detailitundlikkusest lähtudes peab amet loa taotlemise kohustust kultuuriväärtuslike hoonete 46 puhul vajalikuks, sest selliselt on võimalik teada, kes on tööde tegemise eest vastutavad isikud – muinsuskaitselise järelevalve teostaja (vajalik pädevustunnistus), tööde teostaja, vajadusel uuringute tegemise tagamine (vajalik pädevustunnistus). Lisaks sellele on võimalik vajadusel täiendavate asjaolude ilmnemisel tööde tegemise loal täpsustada tööde tegemise tingimusi. Omavalitsuse antava ehitusloaga ei ole eeltoodud asjaolud teada ja seega ei ole tagatud kultuuriväärtuslike hoonete piisav kaitse. Punktis 26 antakse leevendused muinsuskaitsealal tööde tegemise loast loobumiseks. Loakohustusest loobumine tähendab, et nendel juhtudel ei ole tarvis koostada ka muinsuskaitse eritingimusi ehitusprojekti koostamiseks. Leevenduste tegemisel lähtutakse asjaolust, et ehitusseadustik ja MuKS on harmoneeritud (Vt MuKS § 1 lg 2). See võimaldab omavalitsustel hõlmata Muinsuskaitseametit ühe menetluse raames. Muinsuskaitseamet osaleb kooskõlastuse andjana Ehitusregistri kaudu projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel ja kooskõlastamisel (EhS § 31 lg 3), ehitusloa või -teatisemenetluses (EhS § 42 lg 7). Nendes menetlustes on Muinsuskaitseametil MuKS § 52 lg 7 p 4 tulenev võimalus loobuda tööde tegemise loa nõudest, kui amet on teisele haldusorganile antud kooskõlastuses seda märkinud. Nimetatud leevenduse tegemine märgitakse haldusorganile antava kooskõlastuse juures B-kaitsekategooria hoonete siseruumides ehitamisel ja C-kaitsekategooria hoonete ümberehitamisel Punktis 26.1 leevendatakse tööde tegemise loa noũ et olemasolevate C-kaitsekategooria hoonete konserveerimiseks, restaureerimiseks ja ehitamiseks. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1), mis toob võrreldes kehtiva põhimäärusega kaasa väga olulise menetluskoormuse vähenemise. Selle punkti alusel ei ole edaspidi vaja anda C-kaitsekategooria hoonetele muinsuskaitseeritingimusi ega tööde tegemise luba. Ehitusprojektide koostamisel lähtutakse C- kaitsekategooria hoonetele antud üldistest nõuetest (eelnõu punkt 18) ja ehitusprojekti kooskõlastamise käigus täpsustatud asjaoludest. Muinsuskaitseamet annab sel juhul oma kooskõlastuse tegevusele kohaliku omavalitsuse üksuse poolt läbi viidavas ehitusloa või - teatise menetluses. Tööde tegemise luba asendab C-kaitsekategooriasse määratud hoonetele Ehitusregistris ehitusloa juures olevale ehitusprojektile ameti poolt antav kooskõlastus. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta – näiteks juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus hoone välisilme muutmiseks luba või teatist ei väljasta, on nõutav Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba. Sellisteks erandjuhtumiteks võib olla näiteks hoone värvimine senisest erinevat värvi, katmine supergraafikaga vms, mis muudab hoone ilmet ja selle mõju linnaruumis oluliselt, kuid mida ei pruugita lugeda ehitusteatise kohustusega tööks. Punktis 26.2 leevendatakse tööde tegemise loa nõuet kõrghaljastuse rajamiseks, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise ja juurdeveoga seotud töödeks õuemaal väljaspool arheoloogilise kultuurkihiga ala39. See on osaline leevendus MuKS-e § 52 lg 3 p-st 1. Leevendus kehtib ainult õuemaal ja see ei kehti avalikele haljasaladele, kus tööde loa nõue kaeve- ja haljastustöödel jääb kehtima haljastuse ja avaliku ruumi kultuuriväärtuste kaitseks. Õuemaal kõrghaljastuse rajamise ning kaeve- ja pinnasetöödega seotud tegevused on leevendatavad tavapärase hooviala kasutuse korral. Tavapärased tööd hoovides, lisaks kõrghaljastuse rajamisele on lillepeenarde või aiamaa peenarde rajamine, mille käigus ei 39 Näidatud korralduse lisas 3. 47 ohustata maa sees olevat arheoloogiapärandit, ega seata ohtu olemasoleva kõrghaljastuse säilimist. Juhul kui need tööd kahjustavad arheoloogiapärandit või olemasolevat kõrghaljastust (näiteks pinnase kuhjamine puu juurtele), tuleb siiski tööde luba Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Kõrghaljastuse moodustavad üldjuhul leht- ja okaspuud ning kõrged (üle 2,5 m kõrguseks kasvavad) põõsad. Kaevetöö on üldjuhul sügavamal kui 30 cm pinnases tehtav töö või pinnase planeerimise käigus maapinna kõrguse muutmine üle 30 cm, tagasitäidetavate süvendite kaevamine ja tagasitäitmine või pinnase koorimine sügavamale kui 30 cm maapinnast; süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast. Pinnase teisaldamine on pinnase kaevamine, selle teisaldamine ja muldrajatistesse paigaldamine. Pinnase juurdeveona on silmas peetud suuremahulist pinnasevedu maapinna tasandamiseks ja täitmiseks. Punktis 26.3 sätestatakse, et Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav raietöödeks ja hooajalise ajutise ehitise püstitamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on kooskõlastanud raieloa ja hooajalise ehitise püstitamise loa Muinsuskaitseametiga. See on osaline leevendus MuKS § 52 lg-st 1 ja § 52 lg 3 p-st 1. See tähendab, et kui kohaliku omavalitsuse üksus kaasab Muinsuskaitseameti oma raielubade ja hooajaliste ehitiste (kohvikuterrassid, suvised müügikohad jms) lubade menetlusse, siis ei pea edaspidi väljastama sama töö jaoks mitut luba. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel hooajalise ehitise rajamiseks või puu raiumiseks luba ei väljasta (näiteks kuna kohaliku omavalitsuse üksuse loakohustus hõlmab ainult teatud omandivormis maad või kindlate väärtusklasside puid), saab Muinsuskaitseamet väljastada oma tööde tegemise loa. Punktis 26.4 sätestatakse, et muinsuskaitseameti tööde tegemise luba ei ole nõutav tegevuskoha tähise, info- voĩ reklaamikandja paigaldamiseks, juhul kui kohaliku omavalitsuse üksus on lahenduse Muinsuskaitseametiga kooskol̃ astanud. Leevendus ei kehti kohaliku omavalitsuse üksuse menetluseta, st juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus mingil põhjusel info- või reklaamikandja paigaldamiseks luba ei väljasta. Punktis 27 antakse leevendused muinsuskaitseala kaitsevööndis tööde tegemise loast loobumiseks. Punktis 27.1 leevendatakse olemasoleva hoone ümberehitamise, välisilme muutmise ja laiendamise kooskõlastamist Muinsuskaitseametiga, välja arvatud maapealse osa laiendamise korral (leevendus MuKS § 58 lg-st 1, mis näeb ette, et pädev asutus kooskõlastab ametiga kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise, sealhulgas ajutise ehitise püstitamise või rajamise ning olemasoleva ehitise ümberehitamise, laiendamise, välisilme muutmise ja lammutamise). Olemasoleva hoone ümberehitamine (rekonstrueerimine) ning välisilme muutmine on seega muudetud leevendusega kooskõlastust mitte vajavaks täies mahus, laiendamine osaliselt. Laiendamine on vastavalt EhS § 4 lg-le 2 ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega. Leevendusega loobutakse seega hoone olemasolevas mahus juurdeehitamise kooskõlastusnõudest (nt katusekorruse või keldrikorruse väljaehitamine), kooskõlastatavaks jääb ainult mahuline külge- või pealeehitamine, st kõik uued ehitusmahud, mis muudavad 48 kaitsevööndis hoonete kõrguseid ja hoonestusstruktuure. Juhul, kui ehitisele lisatakse katusepinnale väljaehitisi või mistahes muid mahulisi juurdeehitusi, siis tuleb see muinsuskaitseala kaitsevööndis jätkuvalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada. Punktiga 27.2 leevendatakse töödest teavitamise nõuet sellise ehitise ehitamisel või rajamisel, mille jaoks ei ole ehitusseadustiku kohaselt vaja ehitusluba ega ehitusteatist. Leevendus tuleneb MuKS § 58 lg-s 2 sätestatud omaniku või valdaja kohustusest teavitada Muinsuskaitseametit ehitamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis ehitisteatise või - loakohustuse puudumise korral. Sellised ehitised on alla 20 m² suuruse ehitusaluse pindalaga ja alla 5 m kõrgused ehitised. Linnalises keskkonnas nii väikesed ehitised kaitsevööndis eeldatavasti muinsuskaitseala vaadeldavust ei mõjuta ning nendest teavitamine ei ole vajalik. Punktiga 27.3 leevendatakse omaniku või valdaja MuKS § 58 lg-s 1 tulenevat kohustust teavitada Muinsuskaitseametit ehitise lammutamisest muinsuskaitseala kaitsevööndis. Punktis 28 sätestatakse et kui töid tehakse varem kooskõlastatud ehitusprojekti ja tööde tegemise loal esitatud tingimuste alusel, mis lähtuvad muinsuskaitsealal säilinud väärtustest, kuid kaitsekord näeks ette samaväärsete tööde korral võrreldes põhimäärusega leevendusi, võib leevendusi teha, kui need on kaitsekorraga kooskõlas. Praegusel muinsuskaitsealal ei muutu uus kaitsekord võrreldes praegu kehtiva põhimäärusega rangemaks. Vastupidi - üldjuhul leevenevad oluliselt hoonetele kehtestatavad kitsendused Võru muinsuskaitseala kaitsekorra kehtima hakates, võrreldes senise Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärusega. Tegevuste kohta, mis eeldavad Muinsuskaitseameti luba või nõusolekut, väljastab Muinsuskaitseamet haldusakti. Haldusakt jääb kehtima ka pärast kaitsekorra kehtestamist ning sellest tulenevalt saab tegevused lõpetada vastavalt haldusakti tingimustele. Kui kaitsekord on leebem, kui haldusaktiga antud nõuded, siis on puudutatud isikul õigus esitada taotlus haldusakti muutmiseks HMS § 44 ja 64 alusel. Samuti ei tühistata kaitsekorraga juba kehtivaid ehitusprojekte. VII osa. Muinsuskaitsealal paiknevate kinnismälestiste kaitsevööndid MuKS § 14 lg 5 p 1 järgi ei kehtestata mälestisele kaitsevööndit, kui see asub muinsuskaitsealal, kui muinsuskaitseala kaitsekorras ei ole määratud teisiti. Kaitsekorras määratakse põhimõtted, millest tuleb lähtuda mälestisele kaitsevööndi määramisel ning eelhinnatakse kaitsevööndi vajadust, kuid kaitsevöönd määratakse eraldi kultuuriministri käskkirjaga. Punktiga 29 sätestatakse, et kaitsevööndi võib määrata maa-alalisele kinnismälestisele. Kaitsevööndi määramise vajadus on sellise maa-alaliste kinnismälestise puhul, mille läheduses on oodata arheoloogilise kultuurkihi, sh matuste või ajalooliste ehitusstruktuuride ilmnemist. Kaitsevööndi määramise vajadust ja selle ulatust hinnatakse iga kinnismälestise puhul eraldi. Näiteks võib kaitsevööndi määrata mälestisele, mis ulatub muinsuskaitseala piirist välja. Selliste mälestiste puhul võib kaitsevöönd olla vajalik, kuna muinsuskaitseala kaitsevööndi eesmärk ei ole kaitsta konkreetse mälestise ümbrust, sh arheoloogiamälestise kaitsevööndis leiduvat võimalikku arheoloogilist kultuurkihti. 49  VIII osa. Lõppsätted Lõppsätetes käsitletakse korralduse jõustumist. Punkt 30 sätestab, et korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Punktis 31 sätestatakse, et vastavalt MuKS § 91 lg 1 lõpeb Vabariigi Valitsuse 16. veebruaril 2006. a määrusega nr 47 vastu võetud Võru vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus kehtivus punktis 30 sätestatud Võru muinsuskaitseala kaitsekorra jõustumisest. Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Korralduse põhjendused ja selgitused on esitatud seletuskirjas, mis on kättesaadav Muinsuskaitseameti veebilehel ja Muinsuskaitseametis. 5. Kaitsekorra menetluse kirjeldus Kaitsekorra eelnõu koostamise ettevalmistustöödega alustati 2022. aasta septembris. Muinsuskaitseameti peadirektori 12.09.2022 käskkirjaga nr nr 1.1-5/43-A moodustati Võru kaitsekorra koostamise töörühm Muinsuskaitseameti Võrumaa nõuniku Tiina Pettai juhtimisel. Kaitsekorra koostamise alustamise kohta ilmus teade Muinsuskaitseameti kodulehel ja seda kajastasid ka kohalikud ajalehed Lõuna Leht (29.09.2022) ja Võru Linna Leht (9.10.2022). Töörühma koosolekud füüsiliste kokkusaamiste näol toimusid kuus korda, lisaks kaks korda interneti vahendusel. Koosolekutel arutati kõiki erinevaid muinsuskaitseala kaitsekorras kajastamist vajavaid aspekte alates selle väärtustest, lõpetades võimalike leevenduste ja piirimuudatustega. Töörühm vaatas Võru muinsuskaitseala inventeerimise tulemused hoone kaupa läbi ning tegi kaitsekategooriate ettepanekud. Töörühma protokollid on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel. Kaitsekorra koostamise sisuline töö algas Eelnõu väljatöötamise käigus koostati peale inventeerimise40 veel kolm alusuuringut: arheoloogiatundlike alade analüüs (koostajad Ulla Kadakas, Eesti Kunstiakadeemia ja Mirja Ots, Vana-Võromaa muuseumid), ajalooliste kinnistupiiride kaardianalüüs (koostaja Emma Lauk, Muinsuskaitseamet) ja ajaloolise haljastuse analüüs (koostaja Raili Uustalu, Muinsuskaitseamet). Lisaks on koostatud ehitusajaloolised ülevaated Võru muinsuskaitseala hoonete kohta 19. saj lõpust kuni nõukogude perioodini (Epp Needo, ehitusajaloolane ja ekspert). Alusuuringud on kättesaadav Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel alusandmete jaotuses. Lähtudes arheoloogiatundlike alade alusuuringust määrati Võru muinsuskaitsealale kaks arheoloogilise kultuurkihiga ala (alus: Muinsuskaitseameti arheoloogiapärandi eksperdinõukogu 01.02.2023 toimunud koosoleku protokoll, kättesaadav Muinsuskaitseametis). 40 Inventeerimise aruanne ja tulemused kaitsekategooriate tabeli näol on toodud seletuskirja lisas 1. 50 Kaitsekorra koostamise eelnõu ettevalmistusprotsessi kaasati Muinsuskaitseameti menetluskomisjon, kus otsustati Võru muinsuskaitseala uue kaitsekorra menetluse algatamine (06.06.2023, protokoll nr 501, kättesaadav Muinsuskaitseametis). Kaitsekorra koostamise käigus toimus rida kohaliku elanikkonna kaasamisüritusi: 29.09.2022 toimus Võrus kultuurimajas Kannel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise avakoosolek, kus tutvustati planeeritava kaitsekorra põhimõtteid ning arutleti Võru linnatuumiku väärtuste ja nende säilitamisvajaduse üle. Koosolekul elanike poolt välja öeldud mõtted võeti aluseks kaitsekorra eelnõu jaoks Võru muinsuskaitseala väärtuste sõnastamisel. 09.03.2023 toimus Võrus kultuurimajas Kannel teine kohalike elanike kaasamisüritus, kus tutvustati muinsuskaitseala kaitsekorra koostamiseks tehtud uuringuid ning muinsuskaitseala hoonete kaitsekategooriate määramise põhimõtteid ja esmaseid ettepanekuid. Lisaks olid ühisel arutlusel muinsuskaitseala ja kaitsevööndi võimalikud piirimuudatused ja Võru linnavalitsuse esindajad tutvustasid Võru vanalinnaga seotud arenguprojekte. Koosolek lõppes trükise „Elavad vanalinnad. Võru“ esitlusega. Enne ürituse toimumist (07.03.2023) ilmus Võrumaa Teatajas muinsuskaitseala ajalugu tutvustav artikkel, kus teavitati ka sündmuse toimumisest. Samuti kajastati toimunut Võrumaa Teatajas 11.03.2023 ning 14.03.2023 ERR-i raadiouudistes. 29.03.2023 kohtus kaitsekorra koostamise töörühm Võru linnavalitsuse majandusosakonnaga, et tutvustada koostatud alusuuringuid ning arutada kaitsekorra kehtestamisel tekkivaid menetluslikke küsimusi. Muinsuskaitseameti poolt rääkis Võru arheoloogitundlikest aladest Liivi Varul ning Võru linna ajaloolisest haljastusest Raili Uustalu. 29.05.2023 toimus Võrus Katariina alleel koostöös Võru linnavalitsusega vabaõhuüritus, kus Muinsuskaitseameti, Võru linna ja kohaliku pärandi eksperdid tutvustasid linnarahvale koostatavat muinsuskaitseala kaitsekorda. Välja olid pandud ajaloolised Võru linna fotod ning kaardimaterjal. Kõik soovijad said tutvumiseks kaasa võtta koostatud infovoldiku, kus on ära toodud kaitsekategooriate tutvustused ja menetluskord vastavalt muinsuskaitseseadusele ja ehitusseadustikule. Üritust kajastas ka juunikuu Võru Linnaleht. 4.07 kuni 21.08.2023 toimus Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõu avalik väljapanek. Avaliku väljapaneku algusest teavitati 4.07.2023 ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Võrumaa Teataja, Muinsuskaitseameti infokanalites (veebilehel, Facebookis) ja Võru linna infokanalites. Teates avaldati lühidalt kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu sisu, avaliku väljapaneku aeg ja koht ning arvamuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg. Avalikust väljapanekust teavitati e-posti teel isikuid, kes omasid puutumust kaitsekorra koostamise menetlusega (muinsuskaitseala ja kaitsevööndi kinnistute omanikke ning muid isikuid, kes olid avaldanud huvi kaitsekorra koostamise kohta).Avaliku väljapaneku ajal postitati muinsuskaitseala planeeritava laiendusala postkastidesse vastavad infovoldikud. Avaliku väljapaneku jooksul laekus Muinsuskaitseametile 8 ettepanekut, arvamust või küsimust. Pärast avaliku väljapaneku lõppu esitati üks pressiteade pretensioonidega kaitsekorra sisu kohta ja üks seisukoht Muinsuskaitseameti vastuse peale. Avaliku väljapaneku jooksul esitatud arvamused, ettepanekud ja küsimused ning Muinsuskaitseameti vastused neile on ära toodud seletuskirja lisas 3. 51 Avaliku väljapaneku tulemusi kajastav avalik koosolek toimus 21. septembril 2023 Võru kultuurimajas Kannel, kuhu registreerus 33 kohalviibijat, üle 100 kuulaja oli Facebooki ülekande vahendusel. Avaliku arutelu videosalvestus on järelevaadatav Muinsuskaitseameti Facebooki lehel. Oma seisukohta Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule ei esitanud Võru linn, mille haldusüksusel asub Võru vanalinna muinsuskaitseala (riiklik kultuurimälestis registri numbriga 27008). Muinsuskaitseamet palus Võru Linnavolikogul esitada oma seisukoht Võru muinsuskaitseala kaitsekorra eelnõule 31.10.2023 väljaläinud kirjaga nr 1.1-7/2072, kuid volikogu seisukohta ei esitanud. Kokkuvõtted avalikest üritustest ning meediakajastused on kättesaadavad Muinsuskaitseameti kodulehel Võru muinsuskaitseala kaitsekorra koostamise lehel. Hiljem on tehtud sõnastuslikke parandusi või punktide järjestuse muudatusi, mis kaitsekorra ja seletuskirja sisu ei muuda. Eelnõud tutvustati 02.04.2024 toimunud Kultuuriministeeriumi juures tegutsevale Muinsuskaitse Nõukogule. Nõukogu otsustas eelnõu toetada. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ning arvamuse avaldamiseks Võru Linnavalitsusele. 6. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 7. Korralduse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Uus kaitsekord loob senisest suurema paindlikkuse ja selguse muinsuskaitseala väärtustes, põhimõtetes, nõuetes ja leevendustes. Selle koostamisse on panustanud erakordselt lai spetsialistide ning kogukonna esindajate ring, mis annab aluse tänapäeval oluliste väärtuste kaitseks Võru muinsuskaitsealal. Suurimaks muudatuseks, mis kaitsekord kaasa toob, on ehitiste rühmitamine kolme erinevasse kaitsekategooriasse ja tööde tegemisel loakohustuse ulatuse sõltuvus sellest. Eesmärk on teha leevendusi nendele hoonetele, mille osas senised jäigad reeglid ei ole põhjendatud. Seni kehtinud muinsuskaitseala põhimääruse järgi olid kõik hooned ühtviisi kõrge kaitse ning sellest tulenevate intensiivsete omandikitsendustega. Edaspidi on muinsuskaitsealal selliseid A- kategooria hooneid vaid 13. Loakohustuse vähendamisel väheneb kodanike jaoks halduskoormus ja ametnike jaoks töökoormus oluliselt. Leevenduste tegemise tulemusena väheneb Muinsuskaitseameti loakohustus enamike muinsuskaitsealal asuvate hoonete suhtes. Senise põhimäärusega oli tööde tegemine hoonete interjöörides reguleeritud vanalinna alal kõikide hoonete puhul võrdselt. Uue kaitsekorra kehtima hakates leevenevad nõuded senise muinsuskaitseala alal kõikide B- ja C-kaitsekategooria hoonete puhul, endised nõuded jäävad kehtima vaid 13 hoone puhul. Kuna töögrupp tegi ettepaneku muinsuskaitseala märgatavaks laiendamiseks senise kaitsevööndi alale ja ka väljapoole seda, haaratakse piirangute alasse ka suur hulk uusi 52 kinnistuid ja hooneid. Senise kaitsevööndi ja sellest välja jääva laienduse alalt ei tehtud A- kaitsekategooriasse määramise ettepanekut ühegi hoone kohta; B-kaitsekategooria ettepanekuid tehti 56 hoone puhul, ülejäänud hooned on määratud C-kaitsekategoorias. C-kaitsekategooria hoonetele ei anta enam muinsuskaitse eritingimusi ega Muinsuskaitseameti tööde tegemise luba, vaid ehitamiseks piisab kohaliku omavalitsuse üksuse ehitusloast või - teatisest, millele Muinsuskaitseamet annab oma kooskõlastuse. B-kategooria hoonetele ei anta enam siseruumides tehtavateks töödeks eritingimusi ega tööde tegemise lube. Ametiga ei ole vaja muinsuskaitseala kaitsevööndis (Võru muinsuskaitseala puhul on kaitsevööndiks vaatesektorid, mis on toodud eelnõu lisas 1) kooskõlastada ehitustöid, mis ei hõlma mahulist juurdeehitamist. Samuti ei pea kaitsevööndis teavitama alla 20 m2 suuruse ehitusaluse pindala ja alla viie meetri kõrguse ehitise püstitamisest. Muinsuskaitsealadele koostatakse uued kaitsekorrad eesmärgiga lähtuda alal säilinud väärtustest. Arvestades muinsuskaitseala kaitse-eesmärke ja säilinud väärtuseid, on uue kaitsekorraga tehtavad leevendused, nende vajalikkus ja võimalikkus, võrreldes kehtiva põhimäärusega eelnõu seletuskirjas põhjalikult kirjeldatud. Võru muinsuskaitseala kaitsekorra sisu on sõnastatud kehtiva põhimääruse tekstiga võrreldes oluliselt täpsemalt ja väärtustekesksemalt, mis võimaldab Muinsuskaitseametil tagada Võru linnasüdame väärtuste säilimise ja esiletoomise. 8. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 9. Vaidlustamine Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Võru linnale. Seletuskirja lisad Lisa 1. Inventeerimisaruanne ja kaitsekategooriate põhjendused Lisa 2. Muinsuskaitsealal olemasolevate hoonete menetlused ja Muinsuskaitseameti loakohustus lähtuvalt tööde iseloomust ja hoone kaitsekategooriast Lisa 3. Avaliku väljapaneku raames esitatud arvamused ja ettepanekud ning Muinsuskaitseameti seisukohad 53