Vastus

Eesti Tööandjate Keskliit Teie 07.07.2023 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Meie 18.07.2023 nr 1.15-5/2023/3588-2 Vastukiri pöördumisele Austatud Mait Palts ja Arto Aas Täname Teid pöördumise eest. Tervitame igati ettepanekut laiapõhjalisemaks aruteluks ja koostööks, et enne 2030. a EXPO-l osalemist oleks otsustus- ja rahastamisprotsess veelgi süsteemsem. Ka Vabariigi Valitsuse seisukoht 8. juunil toimunud kabinetinõupidamisel oli, et kuigi Eesti ei osale 2025. a Osaka EXPO-l, siis sellele järgneva EXPO puhul on Vabariigi Valitsusel soov ja valmisolek arutada Eesti vajadusi ja võimalusi osalemiseks võimalikult varakult. Tagasisidet ettevõtetelt on seoses huviga Jaapani turu ja Osaka EXPO vastu viimastel aastatel korduvalt küsitud, kuid praktilisemaid, konkreetseid kokkuleppeid on riigil olnud erasektoriga keeruline sõlmida. Seda seetõttu, et ettevõtted soovivad otsuste langetamiseks selgust EXPO paviljoni kontseptsiooni kui riigipoolse väärtuspakkumise osas, kuid selle loomiseks on vaja esmalt selgust, milline on teostatav paviljoni lahendus ja selleks kinnitatud riigieelarvelised vahendid. Varasema EXPO-de korraldamise ja ettevõtete kaasamise kogemuse põhjal oleme järeldanud ka, et piiratud alaga ühispaviljoni lahenduse puhul on erasektori rahalist panust oluliselt keerulisem kaasata, kui seda oleks individuaalseks kasutuseks mõeldud paviljoni puhul. Nõustume samuti, et mida varem asjakohane taotlus esitada, seda suurem on tõenäosus eelistatuima paviljoni tüübi saamiseks. Eestil antud protsess kohati viibis. Ametlik kinnituskiri Osaka EXPO-l osalemise kohta edastati Jaapani saatkonnale Eestis 2021. a 15. detsembril. 2022. a I kvartalis toimusid täiendavad arutelud Välisministeeriumi ja EIS-iga võimaliku rahastuslahenduse osas. Põhjalikum suhtlus EXPO korraldajaga Jaapanis toimus seetõttu 2022. a I-II kvartali jooksul. Saime tagasisidet, et meil on võimalik kandideerida veel umbes 30-le vabale individuaalsele B paviljonile ning EIS esitas koostöös Eesti saatkonnaga Jaapanis selleks Osaka EXPO korraldajale ka ametliku taotluse. Varasemast EXPO-l osalemise kogemusest oli alust uskuda, et Eestil õnnestub individuaalne paviljon saada. Suhtlus Jaapani osapooltega jätkus kuni 2023. a I kvartalini, mil kinnitati Eestile, et varasemast umbes 30-st B paviljonist on alles 9 ning neid saab kasutada vaid ühiselt koos teiste riikidega. Vabariigi Valitsus otsustas 8. juuni kabinetinõupidamisel Balti ühispaviljoni lahendusest loobuda. Otsus lähtus MKMi ja EISi hinnangust, et ühispaviljoni lahendus piirab oluliselt Eesti võimalusi EXPO-l ellu viia põhjalikku äriprogrammi. Kitsal kolme riigi vahel jagatud 300m2 alal on keeruline edukalt korraldada suurte delegatsioonide vastuvõtte, esitlusi ja üritusi külastajatele ning business-to-business kohtumisi. Suurema paviljoni olemasolu ja selle raames põhjaliku äriprogrammi elluviimine olid ka Dubai EXPO puhul olulised edu eeldused, sealhulgas erasektorilt rahalise panuse kaasamisel (ca 1/3 kogueelarvest). Kui Dubai EXPO-l oli Eestil põhjaliku äriprogrammi teostamiseks kasutada individuaalselt 400+400m2 suurune ala, siis Osaka EXPO-l oleks Eestil ühispaviljon näol ruumi tegutseda umbes 100m2 pinnal (300m2 jagatuna kolme riigi Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 vahel). Mõlema ürituse eelarve oleks nende näidete puhul aga ligikaudu sama ning Osaka EXPO kogukulu ka kõige tagasihoidlikuma paviljonilahenduse puhul mõjutab nii hindade kasv kui vajadus kaasata kohapealseid teenusepakkujaid. Optimaalsem on Eestil sama rahaga osaleda seega rahvusvahelistel ärimessidel. Keskmine kulu väga suurel ja mainekal ärimessil osalemiseks on riigi vaates umbes 200-400 tuhat eurot. Osaka EXPO-ks kuluvate vahendite ulatuses on Eestil võimalik osaleda vähemalt 15 erineva riigi ärimessidel, kus külastajateks on reeglina konkreetsete sektorite huvilised, esindajad ja olemasolevad ning potentsiaalsed tulevased kliendid. Diskussioon 2025. aasta EXPO-le minemise üle kirjeldab selgelt, et taolisi arutelusid on vaja. Valitsusel seisavad ees keerulised valikud. Riigieelarves tuleb iga kulu osas aru saada, kui mõistlik see on. Valitsuse prioriteet on riigieelarve korda teha ja seetõttu tuleb ka kaaluda, kui tähtis on sellega võrreldes ühe või teise tegemise jaoks avaliku raha kasutamine. Kindlasti on ka tulevikus oodata ühiseid arutelusid ja riigile vajalike lahenduste arutamist ettevõtjatega. Kaasame Teid õigeaegselt nendesse ka 2030. aasta EXPO protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisaadressaadid: Kultuuriministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Välisministeerium Andres Kikas 715 3402 [email protected] 2 (2)