dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

(EIS) algatatud kooskõlastamine

Kultuuriministeerium · 21. juuni 2023
Viit
13-1/864-2
Registreeritud
21. juuni 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
13 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE (2021-2027)
Sari
13-1 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava (SF periood 2021 -2027)
Toimik
13-1.2.1 Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamine (SF periood 2021-2027)
Vastutaja
Margit Tilk
Lahendamise tähtaeg
21. juuli 2023

Failid

  • 📎Tagasiside Kultuuriministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 20.06.2023.asice398 KB

Sisu (failidest)

EAS ja KredEx ühinesid. Ühendasutuse juriidiline nimi on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, kuid üleminekufaasis jätkub teenuste pakkumine KredExi ja EASi kaubamärkide alt. Enterprise Estonia and KredEx have merged. The legal name of the joint organisation is Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, translated as Estonian Business and Innovation Agency, but during the transition period, services will continue to be provided under the KredEx and Enterprise Estonia brands. Heidy Purga Kultuuriministeerium Suur-Karja tn 23 Teie 07.06.2023 nr 6-5/23/3363 15076 Tallinn [email protected] Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 6-5/23/3745 Kultuuriministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks tagasiside Lugupeetud Heidy Purga Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse edastab tagasiside „Loomeettevõtjatele tugiteenuste pakkumise, nende arenguplaanide elluviimise ja ekspordivõimekuse kasvu toetamise tingimused ja kord“ määruse eelnõule ja sellega kaasnevatele dokumentidele: 1) Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed personalikulud tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4 ja 5 ning § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusi sisaldava projekti puhul ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 ning lõigetes 2 ja 4 sätestatule. Kommentaar: Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt ei loeta lähetusega seotud kulu § 16 lg 1 p 5 otseste personalikulude alla (ühendmääruse kohaselt on projekti otsesteks personalikulude ks toetatava tegevuse ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud § 16 lõike 1 punktides 1–4 ja § 16 lõikes 4). Lisaks teeme ettepaneku jagada eelnõu § 8 lg 2 mitmeks punktiks, sest praegune lõike sõnastus on väga keeruline lugemiseks ja arusaamiseks. Ettepanek: 1. Eelnõu § 8 lg 2 kohaselt arvestatakse projekti otsesed personalikulud tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1 ja 4 ning lõigetes 2 ja 4 sätestatule. 2. Lisada määrusese seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu ja täiendada abikõlblike kulude loetelu järgmiselt:  Abikõlblik on projekti elluviimisega otseselt seotud töötajate lähetustega seotud transpordi- ja majutuskulud ning välislähetuste päevarahad vastavates õigusaktides kehtestatud piirmäärade ulatuses;  Abikõlblikud on projekti kaasatud isikute, sealhulgas kasusaajate esindajate transpordi- ja majutuskulud. 3. Ühendmääruse § 16 lõike 1 punktis 6 sätestatud koolituskulusid, mis on lubatud vaid § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste läbiviimise puhul. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EAS KredEx Estonian Business and Innovation Agency Sepise tn 7, 11415 Sepise tn 7, 11415 Registrikood / Registry code 90006012 Tallinn Estonia Tallinn Estonia KMKR / VAT EE100698600 +372 672 9700 +372 667 4100 [email protected] [email protected] www.eas.ee www.kredex.ee 2) Eelnõu § 8 lg 8 p 4 kohaselt on immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu abikõlblik ainult § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see moodustab kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Kommentaar: Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik juhul, kui ei ületa 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. Kuna projekti eelarve võib projekti elluviimise ajal muutuda, siis palume seletuskirjas selgitada, millal ja kuidas nimetatud 30% nõude täitmist kontrollitakse (kas piisab, kui nõue on täidetud taotlemise ajal või peab see olema täidetud ka lõpparuande esitamise ajal; kas 30% nõue peab olema täidetud ka juhul, kui projekti elluviimise käigus muude kulude eelarve väheneb?) Ettepanek: Lisada määruse seletuskirja täiendav selgitus kontrolli hetke kohta näiteks järgmises sõnatuses: Immateriaalse ja materiaalse vara soetamise kulu on abikõlblik ainult § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevust sisaldava projekti puhul ning juhul, kui see moo dustab taotluse esitamisel eelarvest kuni 30% projekti abikõlblike kulude kogumaksumusest. 3) Eelnõu § 13 lg 2 p 9 kohaselt peab taotlus sisaldama paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kolme majandusaasta rahavoogude prognoosi. Kommentaar: Palume täpsustada, kui projekti eesmärgid peab saavutama kahe aasta jooksul peale abikõlblikkuse perioodi lõppu, mis eesmärgil me küsime andmeid kolme aasta kohta. Ettepanek: Taotlus peab sisaldama paragrahvi 7 lõike 1 punktides 1 või 2 nimetatud tegevusele toetuse taotlemisel taotleja projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisele järgneva kahe majandusaasta rahavoogude prognoosi. 4) Eelnõu § 14 lg 2 kohaselt teavitab rakendusüksus taotlusvooru avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Kommentaar: Kuna taotlusvoorude avamine võib olla ajakriitiline, siis antud sõnatuse puhul ei saa rakendusüksus taotlusvooru välja enne, kui veebi avamisest on möödas vähemalt 30 kalendripäeva. Ettepanek: Loobuda antud punktist või asendada see järgmise sõnatusega: Taotlusvooru avamisest, tähtajast ja taotlusvooru eelarvest teavitab rakendusüksus oma veebilehel vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega. 5) Eelnõu § 20 lg 3 sätestab, et taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e -keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb taotlejale nähtavaks. Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik määrusesse lisada. Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. 6) Eelnõu § 21 lg 5 sätestab, et taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e - keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb taotlejale nähtavaks. Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik määrusesse lisada. Ettepanek: Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. 7) Eelnõu § 23 lg 9 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale e-keskkonna kaudu kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. Kommentaar: EIS assistent väljastab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse taotlejale peale allkirjastamist läbi DHS-i e-kirja teel ja ettevõtluskonsultant sisestab otsuse SFOS-i ja teeb taotlejale nähtavaks. Edastamisviis sõltub rakendusüksuse sisemistest protsessidest ja seda ei ole mõistlik määrusesse lisada. Ettepanek: Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus edastatakse taotlejale kahe tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest. 8) Eelnõu § 25 lg 6 kohaselt on rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. Kommentaar: Kuna tulemusi tuleb mõõta teise aasta lõpus peale abikõlblikkuse perioodi lõppemist ning neid on võimalik esitada ja kontrollida peale vastava majandusaasta aruande esitamist, mis esitatakse alles järgneval (s.t. kolmandal) aastal, siis on mõistlik küsida järelaruannet alles kolmanda aasta lõpus peale projekti lõppemist. Ka eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et eelnõu § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul hinnatakse tulemuste saavutamist kahe aasta möödudes projekti lõpust arvates ning eelnõu § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul ühe aasta möödudes projekti lõpust arvates. Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Rakendusüksusel on õigus nõuda § 7 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud tegevuste puhul toetuse saajalt järelaruande esitamist kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu ja § 7 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevuse puhul järelaruande esitamist kahe aasta jooksul pärast projekti lõppu. 9) Eelnõu § 25 lg 7 p 4 on toodud, et projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: andmed § 4 lõikes 4 sätestatud väljundnäitajate sihttasemete saavutamise kohta. Kommentaar: Vahearuandega ja lõpparuandega ei saa osasid neist näitajatest mõõta (ainult ühte saab). Ülejäänud näitajaid saab mõõta alles järelaruandega (st vahearuande ja lõpparuande esitamise ajaks ei saa osade näitajate osas tulemust olla). Ettepanek: Sõnastada antud säte järgmiselt: Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: andmed § 4 lõikes 5 p 2 toodud väljundnäitajate sihttasemete saavutamise kohta. 10) Eelnõu § 25 lg 10 on toodud, et aruande vormid kehtestab rakendusüksus, kooskõlastab need enne rakendusasutusega ja avalikustab oma veebilehel. Ettepanek: Loobuda protsessi kiirendamise mõttes aruande vormide ametlikust kooskõlastamisest rakendusasutusega. 11) Eelnõu §-s 26 lg 6 p 2 sätestatakse, et toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine, sealhulgas omafinantseering, käibemaks ja mitteabikõlblikud kulud; Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates teistes meetmetes ei ole toetuse maksmise eeldusi sel viisil välja toodud ja praktikas tekitab sealhulgas välja toodud mitteabikõlblike kulude tasumise nõue segadust ja on ka vastuolus Ühendmääruse § 26 lg 1 p 1, mis sätestab, et tegelike kulude alusel tehakse makse tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Ettepanek: toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt. Lisaks teeme ettepaneku muuta ka § 26 lg 6 p 1 sõnastust: Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti tegevuste elluviimine; Ettepanek: Toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: projekti tegevuste elluviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine. 12) Eelnõu § 26 lg 6 p 4 sätestab, et toetuse maksmise eeldused tegelike kulude alusel on: maksuvõla puudumine toetuse saajal ja partneril, välja arvatud juhul, kui maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga on väiksem kui 100 eurot või see on ajatatud. Kommentaar: Täpsustame, et EIS-i poolt rakendatavates teistes meetmetes sellist kontrolli enne toetuse väljamaksmist ei nõuta. Ettepanek: Loobuda § 26 lg 6 punktist 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Monica Hankov Osakonna juht Katrin Pööra Ettevõtluskonsultant +372 627 9710, [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel