Kiri

EELNÕU 24.06.2023 MÄÄRUS Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 ja § 1821 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk (1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegias moderniseerimisfondi vahenditest kavandatud meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm” rakendamiseks aastatel 2021–2030 alameetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine” rakendamise tingimused ja kord (edaspidi meede). (2) Toetuse andmise eesmärk on avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise kaudu energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Meede panustab riikliku energiasäästukohustuse täitmisesse. (3) Määruse alusel ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes ega vähese tähtsusega abi. § 2. Meetme rakendaja (1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele tegevustele või tegevuste kogumile, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks määruse kohaselt toetust taotletakse (edaspidi projekt) teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). (3) RTK halduskulud meetme rakendamisel nähakse ette § 10 lõike 2 alusel antavas valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. 2. peatükk Toetuse andmise alused § 3. Toetatav tegevus (1) Meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. (2) Energiatõhususe tööde raames rekonstrueeritavale hoonele esitatavad nõuded on järgmised: 1) hoone või selle kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõiguse omanik on kohaliku omavalitsuse üksus, temast sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus; 2) hoone on tervikuna või osaliselt kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks; 3) taotluse esitamisel ei vasta hoone hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 4) hoonet kasutatakse pärast projekti lõppemist vähemalt viis aastat kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. (3) Energiatõhususe tööde tegemisel tuleb rakendada ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmeid. Energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses, millega sätestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. (4) Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitmekasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. (5) Hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise hetkel tervikuna avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abikõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses. Hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise hetkel avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ulatuses. (6) Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei kohaldata, kui selline hooneosa lammutatakse või kui hoone või hooneosa on antud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames 2 avalikke teenuseid osutava mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu kasutusse. (7) Hoone laiendamist ja hoone laiendamisega seotud töid ei toetata, välja arvatud juhul kui hoone laiendamine on vajalik hoone energiaauditis toodud paketis sisalduvate tehnosüsteemide paigaldamiseks. (8) Meetmest ei toetata projekte: 1) millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele; 2) mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt; 3) mille elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb; 4) mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone köetavast pinnast planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 5) mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima, sealhulgas soojustagastusega sundventilatsioon; 6) mille osaks on energiatootmisüksus, mis kasutab tahkeid fossiilkütuseid; 7) mille puhul oleks antav toetus käsitatav riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 või vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 tähenduses; 8) mis hõlmavad hoone rekonstrueerimisega samaaegselt, projekti elluviimise perioodil, ka hoone laiendamist ja olemasoleva hoone rekonstrueerimine ja laiendus ei ole projekteeritud ja ehitatud samaaegselt ühtse terviktegevusena. § 4. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud ja esitatakse lõpparuanne. (2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotluse esitamise tähtpäeva. (3) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. (4) Projekti lõpp ei või olla hilisem kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise tähtpäeva. (5) RTK võib erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kuus kuud üle lõikes 2 sätestatud tähtpäeva, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel, kuid mitte hilisemaks, kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise tähtpäeva. § 5. Abikõlblikud kulud (1) Toetust antakse üksnes nendeks taotleja tehtud abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus nimetatud energiatõhususe tööde tegemiseks ning mis on tehtud projekti elluviimise perioodil. 3 (2) Projekti mitteabikõlblikud ja projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. (3) Energiatõhususe tööde puhul on abikõlblikud järgmised kulud: 1) soojustamise kulu; 2) avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; 3) küttesüsteemide, soojusvarustuse ja soojatarbevee süsteemide uuendamise kulu; 4) ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu; 5) jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; 6) taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega seonduv kulu; 7) päikesekaitse lahenduste kulu; 8) valgustuse uuendamise kulu; 9) hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks; 10) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulud, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ning hoone osalise lammutamise ja sellega seotud tööde kulud, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis; 11) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud ja hoone kaugküttevõrguga ja -jahutusvõrguga liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; 12) punktides 1–9 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustöödeaegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud ning kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulud. (4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1) kulu, mis on seotud kapitalirendi tüüpi liisinglepingu sõlmimise, intressi, kindlustuse ja muu taolisega; 2) kapitalirendi makse, kui asja omandiõigus ei lähe kapitalirendi tulemusel üle toetuse saajale; 3) soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulu, mis ei ole kooskõlas kehtiva kohaliku omavalitsuse üksuse soojusmajanduse arengukavaga; 4) amortisatsioonikulu; 5) kulu projekti tegevusele, mis on viimase kolme aasta jooksul riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest hüvitatud; 6) muud projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud; 7) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada; 8) projektijuhtimise ja õigusabi kulu; 9) hoone energiaauditi kulu; 10) kulu, mida rahastatakse muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu vahenditest. 11) hoone laiendamise, ehitusseadustiku § 4 lõike 2 mõistes, kulu, välja arvatud juhul kui hoone laiendamine on vahetult vajalik hoone energiaauditis toodud energiasäästumeetmete paketis sisalduvate tehnosüsteemide paigaldamiseks. 4 § 6. Toetuse ja omafinantseeringu suurus (1) Toetuse määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 1 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (2) Toetuse andmisel kehtivad järgmised piirangud: 1) maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 720 000–1 260 000 eurot, mis arvutatakse valemi 1 800 000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi; 2) maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 480–840 eurot, mis arvutatakse valemi, 1200 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi; 3) toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära. (3) Kui toetuse taotleja on kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuva üksuse või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele sätestatut. (4) Toetuse taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. (5) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi. (6) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded § 7. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlejaks (edaspidi taotleja) võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuv üksus, või kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolek taotluse esitamiseks. (2) Kohaliku omavalitsuse üksus või temast sõltuv üksus peab toetuse saamiseks kinni pidama kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest. (3) Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. 5 (4) Kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. § 8. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded (1) Toetuse taotlusele (edaspidi taotlus) esitatavad nõuded on järgmised: 1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud ning taotlusest peab selguma projekti eesmärk ja seotus § 1 lõikes 2 nimetatud eesmärgiga; 2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 4 sätestatud perioodil; 3) taotluses nimetatud projekti eelarve peab olema põhjendatud, seotud otseselt projekti eesmärkide ja tegevustega ning vastama määruse § 10 lõikes 2 nimetatud käskkirjas kehtestatud toetuse ja omafinantseeringu määrale, arvestades § 6 lõikes 2 sätestatud piiranguid; 4) taotluses nimetatud planeeritud tegevused peavad olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega; 5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus; 6) taotlusest peab selguma rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt kümne aasta jooksul pärast projekti lõppu; 7) taotlusest peab selguma hoone köetava pinna ruutmeetrite arv, sealhulgas selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutusel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks, selle köetava pinna ruutmeetrite arv, mis on kasutuses muu avaliku teenuse osutamiseks, ning selle pinna ruutmeetrite arv, mis vastavalt energiaauditis toodud tööde loetelule lammutatakse; 8) taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekti teostamiseks või projekti üksikuteks tegevusteks ei ole antud toetust muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu ega välisabi vahenditest taotluse esitamisele eelnenud kolme aasta jooksul; 9) taotlus peab sisaldama kinnitust, et hoone köetavast pinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti. (2) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid: 1) kinnitus omafinantseeringu, mitteabikõlblike kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse ning finantsjuhtimise seaduse §-s 341 sätestatud nõuetest kinnipidamise kohta; 2) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades §-s 9 toodud erisusi; 3) kinnitus, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja info projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kasutamiseks sõlmitud lepingute kohta, välja arvatud juhul, kui info on kättesaadav riiklikust registrist; 4) kinnitus, et kasutatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi. 5) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestav hoone jätkusuutliku kasutamise plaan; 6) kohaliku omavalitsuse üksuste ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt taotluse esitamise korral selle üksuse asukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksuse kinnituskiri taotluse esitamisega nõustumise kohta. 7) kinnitus, et projektiga seotud ehitises või selle osas, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või ehitises ja selle osas, millele nimetatud funktsioon antakse, tagatakse ehitise ümberehitamisel ja laiendamisel ehitise või selle osa vastavus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 3. juuni 2018.a määruses, millega sätestatakse puudega inimeste 6 erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele, ehitisele või selle osale sätestatud nõuetele vastavus. (3) RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. (4) Ühes taotlusvoorus võib selle kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning kohaliku omavalitsuse üksuse kohta, mille elanike arv on üle 8000, maksimaalselt kaks taotlust. § 9. Hoone energiaauditile esitatavad nõuded (1) Energiaaudit peab vastama määruse lisas 2 sätestatud tingimustele ja nõuetele. (2) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse, millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet. (3) Energiaauditi peab koostama energiaaudiitor, kellel on kehtiv kutse, mis lubab teostada auditi objektiks oleva hoone energiaauditi. Täpsustatud nõuded energiaaudiitorile on sätestatud määruse lisas 2. (4) Energiaaudit peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel; 2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv; 3) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv § 3 lõikes 3 sätestatud tasemele; 4) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D-pildid) tüüpilisel kasutusel; 5) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel, mille aluseks võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kahe kalendriaasta keskmised tarbimisandmed ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed, mis sisaldavad mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks; 6) projekti elluviimise tulemusel energiatarbimise muutumisest tulenev kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoosi kalkulatsioon, sealhulgas projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine (t CO2 ekv/aastas). (5) Lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse, lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest. (6) energiatõhusustöödega samaaegselt hoone laiendamise korral tuleb lähtuda järgmistest eritingimustest: 1) hoone laiendamisel peab hoone köetava pinna hinnanguline suurenemine tööde järgselt ruutmeetrites sisalduma energiaauditis toodud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud pind ja tööde loetelu. 2) lõike 4 punktis 1 nõutud andmetele lisatakse köetava pinna hinnanguline suurenemine ruutmeetrites, energiaauditis toodud paketis sisalduvate tööde järgselt; 7 3) lõike 4 punktis 3 nimetatud soovituslike energiatõhususe tööde loetelu ja maksumuse kalkulatsioonide koostamisel arvestatakse energiasäästutööde tegemisega samaaegselt hoone laiendamise korral tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid algse hoone mahu kohta; 4) lõike 4 punktides 5 ja 6 nimetatud kalkulatsioonid tehakse algse hoone mahu kohta; 5) energiaauditi miinimumlähteandmed on hoone laiendust sisaldav eskiisprojekt, milles on kajastatud vähemalt hoone plaanid, lõiked, fassaadid, milledelt on võimalik saada informatsioon kõigi välispiirete mõõtmete ja tüüpide kohta; hoone kasutusotstarbed ja nende köetavad pinnad; hoone köetav pind; kõigi välispiirete eeldatavad ehitusfüüsikalised parameetrid nagu soojusläbivus, klaaside päikeseläbivustegurid jms. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 10. Taotluse esitamine (1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid RTK-le hiljemalt taotluse esitamise tähtpäeval elektroonilise taotluste esitamise keskkonna (edaspidi e-toetuse keskkond) kaudu. (2) Taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse NUTS 3 regioonide lõikes ja RTK halduskulude mahu kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Taotlusvooru koos taotluse esitamise tähtpäevaga kuulutab välja RTK. Informatsioon taotluse esitamise kohta avaldatakse vähemalt 90 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva RTK veebilehel. (4) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta. § 11. Taotluse menetlemine Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine; 2) taotluse hindamine; 3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine. § 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll ja hindamine (1) Taotleja peab vastama §-s 7 sätestatud nõuetele. (2) Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotlus on esitatud määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 8 sätestatud nõuetele; 2) toetust taotletakse määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks tegevusteks; 3) taotletud toetuse suurus projekti kohta ja toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ei ületa määruses sätestatud korras arvutatud maksimaalset vastava toetuse suurust; 4) taotluses sisalduva projekti tegevus lõpetatakse hiljemalt § 4 lõikes 2 sätestatud tähtajal; 5) taotluses käsitletud projekti eelarves on muu hulgas kavandatud nõutav omafinantseering ning on esitatud kinnitus omafinantseeringu vahendite olemasolu kohta; 8 6) rahvastikuprognoosi ja teenuse sihtrühma dünaamikat arvestavas hoone jätkusuutliku kasutamise plaanis on kavandatavad tegevused põhjendatud ning esitatud on tegelikele andmetele vastav hetkeolukorra kirjeldus ja pikaajalist rahvastikuprognoosi arvestav hoone kasutuse analüüs. (3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust; 3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatud nõuetele; 5) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud. (4) Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel taotluses puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral ja taotluses puuduste kõrvaldamata jätmise korral teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse vastavalt § 16 lõikes 2 sätestatule. (6) Vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid §-s 13 sätestatud korras lisas 3 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. (7) Hindamise tulemusena koostatakse taotluste pingerida, mille alusel teeb RTK taotluse rahuldamise otsuse. RTK võib teha taotluse rahuldamise otsuse edasilükkava tingimusega, kui toetuse andmine sõltub eelarvesse prognoosi kohaselt laekuvatest, aga veel laekumata vahenditest. § 13. Taotluse hindamine Taotlusi hinnatakse järgmiselt: 1) taotlusi hinnatakse viies grupis vastavalt taotlejate territoriaalsele paiknemisele Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil (edaspidi territoriaalne grupp); 2) taotluste hindamiskriteeriumid on sätestatud lisas 3; 3) igas territoriaalses grupis moodustatakse lõplik pingerida lisa 3 alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide kokkuliitmisel ja ümardamisel täpsusastmega kaks kohta pärast koma; 4) võrdsete punktide arvuga taotluste korral eelistatakse taotlust, mille on esitanud taotleja, kelle individuaalse toetusmäära arvutamise aluseks olev põhitegevuse tulu on elaniku kohta väiksem; 5) üle-eestiline pingerida moodustatakse punktide 3 ja 4 põhimõtete kohaselt. § 14. Taotluse rahuldamine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg ei või olla pikem kui 90 kalendripäeva taotluse esitamise tähtpäevast alates. Selle aja jooksul tehakse taotlejale teatavaks taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus. (2) Taotluse rahuldamise otsused tehakse arvestades § 10 lõike 2 alusel antavas käskkirjas sätestatut. 9 (3) Esitatud taotlused rahuldatakse, arvestades alljärgnevat: 1) hindamise tulemusena igas territoriaalses grupis alates kõrgeima punktiarvu saanud ja sellega territoriaalse grupi pingereas rahastamise mahu sisse jäävate taotluste esitajaid teavitatakse hindamise tulemustest ja taotluse rahuldamise otsusest; 2) igas territoriaalses grupis on RTK-l õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume; 3) kui territoriaalse grupi rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või territoriaalses grupis osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üle-eestilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks; 4) kui pärast territoriaalsete gruppide lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üle-eestilises pingereas; 5) kui punkti 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume. § 15. Taotluse rahuldamise otsus Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev; 3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood; 4) projekti nimetus ja number; 5) toetuse maksimaalne summa; 6) projekti minimaalne omafinantseeringu määr; 7) projekti elluviimise periood ja abikõlblike kulude kogumaht; 8) poolte õigused ja kohustused; 9) viited vaidlustamisele ja järelevalvele; 10) toetuse andmise, kasutamise ja toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ning aruannete esitamise tähtajad ja kord, sealhulgas aruannete esitamise kord projekti tulemusel saavutatavast CO2 heitkoguse, tarnitud energia ja kütteks kuluva energia kokkuhoiust; 11) taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord; 12) toetuse väljamaksmise kord; 13) toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused; 14) vaidluste lahendamise kord; 15) teadete kättetoimetamise vorm ja viis; 16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve teostamiseks. § 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus (1) RTK teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui: 1) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada; 2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. 10 (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 1) otsuse tegija; 2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood; 4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused; 5) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus; 6) otsuse vaidlustamise kord. (3) RTK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist elektrooniliselt. § 17. Toetuse väljamaksmise tingimused (1) Toetuse maksmise eelduseks on §-s 15 nimetatud taotluse rahuldamise otsus ja §-s 5 sätestatud kulude abikõlblikkus. Kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui see on tegelikult kantud. (2) Toetus makstakse välja järgmistel tingimustel: 1) toetuse saaja esitab projektiga seotud kulude tekkimisel maksetaotluse e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui kord kuus; 2) tegeliku kulu tekkimine on tõendatud, kui kulu aluseks olev töö on vastu võetud või teenus kätte või kaup oma valdusesse või omandisse saadud ja see on tõendatav dokumendiga, muu hulgas arve, saatelehe, üleandmise-vastuvõtmise akti või sellesisulise kinnitusega; 3) tegelik kulu on makstud täies ulatuses projekti elluviimise perioodil. (3) RTK kontrollib maksetaotluses esitatud kulude abikõlblikkust ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse saamisest arvates. Kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib RTK pikendada maksetaotluse menetlemise tähtaega puuduste kõrvaldamiseks või dokumentide või teabe esitamiseks antud aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (4) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega, mille toetuse saaja esitab RTK-le hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval. (5) RTK-l on õigus nõuda maksetaotluse kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks täiendavaid dokumente. 5. peatükk Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas: 1) küsima hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot; 11 2) teostama lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud hanked riigihangete registri kaudu järgides riigihangete seadusega sätestatud tingimusi; 3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest viivitamata RTK-d; 4) olema hanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima hankelepingu, mis sisaldab hoone rekonstrueerimise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel; 5) esitama koos kuludokumentidega RTK-le hankelepingu; 6) kasutama hoonet taotluse rahuldamise otsuse kohaselt osaliselt või tervikuna kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks ja seda mitte võõrandama või valdust andma kolmandatele isikutele ilma RTK-ga kooskõlastamata vähemalt viis aastat projekti lõppemisest arvates; 7) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise hindamisel, ning tagama RTK-le õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija dokumentidega; 8) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal; 9) teavitama RTK-d viivitamata asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged; 10) teavitama viivitamata RTK-d, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti elluviimisel seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast; 11) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest kuludest, samuti kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest; 12) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates; 13) teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine, hoone kasutuse muutumine jms); 14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks; 15) projekti puhul, mis hõlmab hoone rekonstrueerimisega samaaegselt ka hoone laiendamist, projekteerima ja ehitama hoone laienduse rekonstrueerimistööde vastavate tegevustega samaaegselt ühtse terviktegevusena; 16) esitama viie aasta möödudes arvates projekti tulemuste saavutamisest andmed rekonstrueeritud hoone energia tarbimismahtude (sealhulgas energiasäästu), kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta. § 19. Toetusele viitamine Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projekti piirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel, millel peab olema vähemalt: 1) projekti nimetus; 12 2) tööde teostaja; 3) valmimise tähtaeg; 4) lisainfo sõnastuses „Rekonstrueerimist toetatakse moderniseerimisfondist”; 5) valdkonna eest vastutava ministeeriumi logo. 6. peatükk Lõpparuande esitamine § 20. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab RTK-le projekti lõpparuande hiljemalt toetuse otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval. (2) Lõpparuanne ning sellega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel. (3) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht; 2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed (sh kasutatud toetuse summa ning projekti kogumaksumus) ning eesmärkide täitmine. 7. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel. (2) RTK võib erandkorras pikendada taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti elluviimise perioodi kuni 6 kuud, kuid mitte hilisemaks, kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise perioodi lõppu. (3) RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus: 1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise; 2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega; 3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt §-s 4 või § 21 lõikes 2 nimetatud kuupäevaks. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab RTK üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul vastavasisulise taotluse RTK-le esitamisest arvates. § 22. Toetuse tagasinõudmine (1) RTK-l on õigus nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi viie aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kui: 1) ilmnevad asjaolud, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 13 2) kulu on abikõlbmatu; 3) toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 4) ilmneb, et projekti eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 5) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 6) toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 7) toetust saanud hoone kasutamine avaliku sektori teenuste osutamiseks lõpetatakse või määruse alusel saadud toetusega rekonstrueeritud hoones pakutava teenuse mahtu vähendatakse olulisel määral enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates; 8) hoone köetavast pinnast kasutatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti; 9) hoone omand või hoone valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates RTK-ga eelnevalt kooskõlastamata; 10) toetuse saaja või partner on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud näiliselt, sealhulgas on esitanud valeandmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 11) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus; 12) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (2) Lõike 1 punktis 12 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel. (3) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel: 1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega; 2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud RTK-d esimesel võimalusel kirjalikult või e- toetuse keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse kümne tööpäeva jooksul RTK kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse tagastamise nõusoleku saamisest arvates; 3) rikkumisega hõlmatud toetatav tegevus on lõpetamisel toetuse saaja pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega. (4) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25 või 100 protsenti tegevusele eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas paragrahvis on sätestatud teisiti. (5) Kui toetuse saaja on eiranud toetusest teavitamise nõudeid selle tegevuse suhtes, mille kohta teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, vähendatakse tegevusele eraldatud toetust kuni kolm protsenti. (6) Kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ning nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, nõutakse toetus tagasi täies mahus. 14 (7) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise, vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud. (8) Kui toetuse saaja ei saavuta projekti eesmärke või tulemusi või saavutab need osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt eesmärkide või tulemuste saavutamisega. (9) Kui ühes riigihankes või ostus tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama riigihanke või ostu erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat toetuse tagasinõudmise määra. (10) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti abikõlblikku eelarvet, sealhulgas toetuse summat ja omafinantseeringut vastavalt kehtivale projekti toetuse proportsioonile. Kui vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses tagastamisele kuuluv toetuse summa ja vähendatav omafinantseeringu summa. (11) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni 100 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud. (12) Lõikes 10 nimetatud juhul vähendatakse projekti abikõlblike kulude eelarvet. Eelarve vähendamisest teavitab RTK toetuse saajat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas. (13) Kui toetuse tagasinõudmise otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. (14) RTK peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra põhjendama. (15) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil. (16) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. (17) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab RTK sellest Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonda. 8. peatükk Vaidemenetlus 15 § 23. Vaide esitamine ja menetlemine RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär; Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile; Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid. 16  Rahandusministri määrus nr „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 1 Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1 Kohaliku omavalitsuse Maksimaalne toetusmäär üksus Alutaguse vald 40% Anija vald 60% Antsla vald 69% Elva vald 64% Haapsalu linn 70% Haljala vald 65% Harku vald 43% Hiiumaa vald 63% Häädemeeste vald 67% Jõelähtme vald 49% Jõgeva vald 69% Jõhvi vald 70% Järva vald 64% Kadrina vald 66% Kambja vald 51% Kanepi vald 65% Kastre vald 56% Kehtna vald 66% Keila linn 58% Kihnu vald 70% Kiili vald 46% Kohila vald 58% Kohtla-Järve linn 70% Kose vald 55% Kuusalu vald 59% Loksa linn 70% Luunja vald 52% Lääne-Harju vald 63% Lääne-Nigula vald 64% Lääneranna vald 70% Lüganuse vald 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. 17 Maardu linn 69% Muhu vald 65% Mulgi vald 70% Mustvee vald 70% Märjamaa vald 69% Narva linn 70% Narva-Jõesuu linn 58% Nõo vald 59% Otepää vald 66% Paide linn 69% Peipsiääre vald 69% Põhja-Pärnumaa vald 69% Põhja-Sakala vald 66% Põltsamaa vald 67% Põlva vald 70% Pärnu linn 69% Raasiku vald 58% Rae vald 40% Rakvere linn 69% Rakvere vald 64% Rapla vald 66% Ruhnu vald 65% Rõuge vald 69% Räpina vald 70% Saarde vald 69% Saaremaa vald 69% Saku vald 43% Saue vald 51% Setomaa vald 70% Sillamäe linn 70% Tallinna linn 55% Tapa vald 70% Tartu linn 63% Tartu vald 53% Toila vald 63% Tori vald 64% Tõrva vald 67% Türi vald 70% Valga vald 70% Viimsi vald 40% Viljandi linn 70% Viljandi vald 67% Vinni vald 67% Viru-Nigula vald 70% Vormsi vald 52% Võru linn 70% Võru vald 66% 18 Väike-Maarja vald 66% 19  Rahandusministri määrus nr „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 2 Nõuded hoone energiaauditile 1. Rakendamine Lisa 2 rakendatakse vaid käesoleva määruse raames teostatavatele energiaaudititele. Lisas on kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja juhised, mõis võivad erineda teistest samalaadsetest üleriigilistest või rahvusvahelistest nõuetest. 2. Alusdokumendid Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes sätestatud nõuetest:  majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded” (edaspidi MTM nr 28);  ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);  majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“;  majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58). 3. Energiaauditi koostaja pädevus Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab alljärgnevas loetelus toodud kehtivat kutset Väljastatud Kutsestand Link, väljastatud kutseid, märkused kutse ardi Kutsetunnis versioon tuse väljastamis e aeg Hoonete 4 al. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ energiaaudi 22.06.2018 vaata/10696401 itor, tase 6 Väljastatud 9 tk NB! Puudub dünaamilise simulatsiooni teostamise pädevus, peab kasutama selle teostamiseks allhankena pädevat spetsialisti Diplomeerit 5 al. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ ud 22.06.2018 vaata/10696467 energiatõhu Väljastatud 15 tk suse 20  spetsialist, tase 7 Osakutse - 5 al. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ Hoonete 22.06.2018 vaata/10696467 energiaaudi Väljastatud 8 tk itor, tase 7 Osakutse saamiseks on vaja tõendada kompetentsid B.2.1, B.2.2, B.2.3 ja B.2.6 nö. Olemasoleva ehitise olukorra hindamine, Tehnilis-majandusliku analüüsi teostamine, Ehitise energiaauditi koostamine, Energiamärgise koostamine ja väljastamine olemasolevatele hoonetele. NB! Puudub dünaamilise simulatsiooni teostamise pädevus, peab kasutama selle teostamiseks allhankena pädevat spetsialisti Volitatud 4 al. https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/ energiatõhu 22.06.2018 vaata/10696502 suse Väljastatud 18 tk spetsialist, tase 8 Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt: http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused teostatakse valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajadusel peab audiitor kaasama pädeva spetsialisti, kes teostab nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga. 4. Määruse § 9 lõikes 4 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused: 1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel:  enne taotluse koostamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust; andmete olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja omavahelist kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise hetke seisuga. Korrektsete andmete puudumisel on õigus tunnistada taotlus nõuetele mitte vastavaks;  hoone laiendamisel peab hoone köetava pinna hinnanguline suurenemine tööde järgselt ruutmeetrites sisalduma energiaauditis toodud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud pind;  Hoone laiendamise korral lisatakse energiaauditisse taotleja poolt energiaauditi koostajale esitatud laiendust käsitlevad lähteandmed. 2) hoone olemasolevale olukorrale vastava energiatõhususarvu (edaspidi ka ETA) määramine tüüpilisel kasutusel:  energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv tüüpilisel kasutusel;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest. 21 3) hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma lammutatava hoone ulatus. ETA ja tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida allesjääva hooneosa kohta;  hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad tööd nagu näiteks allesjääva vaheseina(-nte) soojustamine, katuse, sokli korrastamine, vajalike avatäidete tegemine, töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine, -paigutamine/-korraldamine;  hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena, sh määruse § 5 lõike 4 punktis 11 erandina abikõlblike tööde tõttu (energiaauditis toodud paketis sisalduvad tehnosüsteemide ehitamisega seotud tööd), peab auditist selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. ETA ja tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida kavandatavate muudatuste eelse hoone kohta. 4) soovituslike energiatõhususe tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega, et viia kogu hoone energiatõhususarv tasemele, mis vastab hoone EIM nr 63-s sätestatud kasutusotstarbe või kasutusotstarvetele alusel määratud hoone maksimaalsele lubatud ETA väärtusele:  tööde loeteluna tuleb käsitada energiatõhususe parendamise paketis toodud töid;  hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud tööde loetelu. Soovituslike energiatõhususe tööde loetelu ja maksumuse kalkulatsioonide koostamisel arvestatakse energiasäästutööde tegemisega samaaegselt hoone laiendamise korral tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega vaid algse hoone mahu kohta (ei tohi sisaldada laiendusega seonduvat);  hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projekteerimishanke ja ehitushanke lähteülesandeks. 5) hoone energiatõhususe parendamise pakettide energiatõhususarvude määramine valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga (sealhulgas 3D pildid) tüüpilisel kasutusel:  auditis kajastatavate pakettide arv võib olla väiksem MTM nr 28 § 6 lõike 5 punktiga 3 nõutud kolmest paketist juhul, kui auditis kajastatava(te) paketti(de) väiksem arv tuleneb omavalitsusüksuse ja audiitori vahelisest kokkuleppest. Pakettide arv peab olema piisav ja nende arv loogiliselt põhjendatud nii omavalitsusüksuse kui ka audiitori poolt;  valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvara litsents;  auditisse tuleb lisada simulatsioonimudelist hoone 3D pildid (kajastatud peavad olema kõik fassaadid) ja lähteandmed MTM nr 58 lisa 2 kujul ning arvutustulemused sama määruse lisa 4 kujul;  energiatõhususarvu [kWh/(m2a)] ehk ETA leidmisel lähtutakse määruse § 9 lõike 5 toodud tingimustest;  hoone laienduse korral arvutatakse ETA kogu hoone kohta, st arvestatakse laiendusega. 6) hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid soovituslike energiatõhususe tööde täiemahulisel tegemisel:  määruse § 9 lõike 4 punktis 5 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile 22  sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud ETA ega muude arvutustega.  ülalpidamiskulude ja tarnitud energia alla arvestatakse hoone sisekliima tagamiseks tehtavad kütte-, jahutus-, ventilatsiooni- ja valgustuskulud, tarbevee soojendamiskulud ning olme ja muude elektriseadmete tööks tehtavad kulud. Ülalpidamiskulude alla kuuluvad ka hoone tehnosüsteemide hoolduskulud. Hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides ning ülalpidamiskulud eurodes.  hindamiskriteeriumide sisendiks olevad kalkulatsioonid (hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia muutumise kalkulatsioonid) tuuakse välja vaid selle paketi kohta, mille kohta toetuse taotlus esitatakse.  hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgnevate tabelite kujul: Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon Energiakasutus Viimased Prognoos Muutus Märkused kaks aastat Soojus, kWh/a Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Soojus kokku, kWh/a Elekter, kWh/a Valgustus Seadmed Küte Ventilatsioon Soe tarbevesi Taastuvenergia … … … Elekter kokku, kWh/a Kütused, kWh/a … … …. Kütused kokku, kWh/a Kõik kokku, kWh/a Köetava pinna kohta kWh/(m2.a) 23 Ülalpidamiskulude muutumise kalkulatsioon Näitaja Viimased Prognoos Muutus, Märkused kaks aastat, € Ühik/a €/ühik €/a €/a Soojus Elekter Kütused Hooldus … … Kõik kokku, € Köetava pinna kohta €/(m2.a) 7) hoone viimase kahe kalendriaasta tegelikud ja tõendatud keskmised tarbimisandmed:  arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud raamatupidamislikest (v.a küttesoojus) viimase kahe kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest.  kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale, lähtudes välisõhu kraadpäevadest. Küttesoojuse kalendriaasta ülalpidamiskulud leitakse vastava kalendriaasta tegeliku ja tõendatud küttesoojuse energiatariifi (tasutud küttesoojuse ülalpidamiskulud (kalendriaasta kokku) ÷ vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia (kalendriaasta kokku)) ja normaalaastale taandatud vastava kalendriaasta tarnitud küttesoojuse energia korrutisena.  kui viimase kaheaasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutuste läbiviimisel lähtutakse viimase kahe kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse toetuse taotlusele eraldi dokumendina. 8) projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed: Prognoosi koostamisel tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:  prognoosi koostamisel tuleb lähtuda energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY) väliskliima tingimustest;  energiakalkulatsioonid tuleb teostada valideeritud tarkvaraga;  energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;  energiahindade puhul tuleb aluseks võtta vastava energiakandja tariifiks (nt €/kWh) auditi objekti vastava energiakandja taotlusvooru avamise aastale eelnenud aasta viimase kuue kuu (juuli–detsember) aritmeetiline keskmine tariif; 24   lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel arvestada võrku müüdav elektrienergia hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). See tähendab, et tarnitud elektrienergia väheneb kogu lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia võrra. Lokaalselt toodetud soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia;  lokaalselt toodetud taastuva elektrienergia aastane toodang ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 75 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast elektritarbimisest, muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest;  lokaalselt toodetud taastuva soojusenergia aastane tarbimine ei tohi antud meetme jaoks tehtavates arvutustes (Hindamiskriteeriumid: hoone ülalpidamiskulude ja hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid) ületada 50 protsenti rekonstrueeritava hoone prognoositavast aastasest sooja tarbevee tarbimisest;  hoone projektijärgsed keskmised tarbimisandmed peavad sisaldama mõistlikke hooldus- ja kasutuskulusid, mis on vajalikud hoone ja selle tehnosüsteemide jätkusuutlikuks ja kasutusjuhendikohaseks kasutamiseks;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi koostamise hetkel parima teadaoleva informatsiooni alusel;  kui energiatõhususe tööde ellu viimine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi energiatarbimist, tuleb tarbimisandmete prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase kahe aasta aritmeetilisest keskmisest tarbimisest (MWh). Nt kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita, siis on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kahe aasta aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);  olemasolevate valgustite asendamisel energiatõhusamatega ei tohi prognoositav valgustuse aastane energiakulu vähenemine ületada 1/3 esialgsest energiakasutusest, muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoones lokaalselt toodetava taastuva elektrienergia aastase toodangu kavandamisel tuleb lähtuda käesoleva määruse kasvuhoonegaaside heite vähendamise nõude täitmisest;  hoone laiendamise korral lähtutakse prognoositavate energiate arvutamisel olemasoleva hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest. Neid olemasolevaid välispiirdeid, mis külgnevad vahetult laiendusega ja muutuvad seetõttu sisepiireteks, tuleb prognoositavate energiate (soojuskadude) arvutamisel käsitleda endiselt kui olemasolevaid välispiirdeid, st nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt soojusläbivused) jäävad endisteks ja eelduseks on, et piirde teisel pool on välisõhk. Näiteks, kui hoone välisseinad soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, siis võrreldes olemasoleva olukorraga muudetakse dünaamilise simulatsiooni mudelis ainult välisseintega seonduvat (nt soojusläbivused, joonsoojusläbivused) ja olemasoleva hoone osa lagi, mis varem oli katus, jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus, teisel pool välisõhk jms); 9) juhised dünaamilise simulatsioonimudeli koostamiseks ja arvutustulemuste kasutamiseks  kõigepealt tuleb koostada lähtudes viimase kahe aasta tegelikest energiatarbimistest hoone energiabilanss ja selle järgi kalibreerida olemasoleva olukorra simulatsiooni mudel (edaspidi M1); 25   mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid, kasutusajad, vabasoojused jms määruste EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel olemasolevale olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M2;  mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis kavandatud meetmetele sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate energiakasutusena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“). Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3;  konkreetse paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumõhu temperatuurid jms) määruste EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel;  hoone laiendamise korral: o koostatakse mudel M1 ja M2 analoogselt eelnevalt kirjeldatule; o mudelis M1 muudetakse vastavalt konkreetses paketis olemasolevasse hoonemahtu kavandatud meetmetele sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui mingi välispiire muutub laienduse tõttu sisepiirdeks, siis tuleb mudelis ikka käsitleda seda piiret sama moodi nagu oli mudelis M1 (soojusläbivused jäävad endiseks, teisel pool piiret välisõhk jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate energiakasutusena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“); o iga paketi kohta koostatakse hoone mudel koos laiendusega. Mudel peab kajastama hoonet tervikuna nii nagu see on kavandatud, st sisaldama nii olemasolevat hoone osa koos paketis sisalduvate energiatõhususmeetmetega kui laiendatavat osa arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja energiatõhususe printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub sisepiirdeks või lammutatakse, siis sellisena seda ka mudelis kirjeldatakse. Mudeli koostamisel lähtutakse määruste EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA määramisel. 10) CO2 heitkoguse vähenemise prognoos Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid, mille arvutamisel tuleb lähtuda järgnevast:  tarbitud elektrienergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,64 t CO2/MWh.  tarbitud kaugkütte soojusenergia (ühik: MWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada eriheitetegurit 0,13 t CO2/MWh.  kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, siis tuleb lähtuda soojusenergia tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teostada CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. a määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“. 26  Rahandusministri määrus nr „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ Lisa 3 Hoonete energiatõhususe tööde projektide taotluste hindamiskriteeriumid Kriteerium 1 – kokku 0–10 punkti Hoonesse tarnitud energia vähenemine1 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku2 köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. Kriteerium 2 – kokku 0–10 punkti Hoone ülalpidamiskulude vähenemine 3 rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta. Mida kõrgem on suhtarv, seda rohkem saab punkte. Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades: punktide summa = ((taotleja individuaalne suhtarv – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis) ÷ (maksimaalne suhtarv territoriaalses grupis – minimaalne suhtarv territoriaalses grupis)) × 10. 1;3 Kui hoonet kasutatakse lisaks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamisele ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks ja muu abikõlbliku avaliku sektori poolt osutatava teenuse osutamiseks kasutatava hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine võib-olla ka negatiivne (see tähendab, et suhteliselt parem on suhteliselt väiksem ülalpidamiskulude kasv). Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jäävale pinnale vastav tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. 27 28  Meie 28.06.2023 nr 1.1-10.1/4648-1 Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Austatud ministrid Rahandusministeerium esitab kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusus parandamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus anda eelnõule kümne tööpäeva jooksul alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis (http://eelnõud.valitsus.ee). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister rahandusministri ülesannetes Lisad: 1.EN_MF_KOV_hoonete_energiatõhusus 2.SK_MF_KOV_hoonete_energiatohusus Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Eesti Linnade ja Valdade Liit Martin Kulp 5885 1442 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  Rahandusministri määruse „Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusus parandamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrusega kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 52 alusel kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord. Moderniseerimisfondi rahastatakse kasvhoonegaaside ühikute kauplemistulust, mis suunatakse moderniseerimisfondi EL kauplemissüsteemist. Alates 2021. aastast saab Eesti direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d ning atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 alusel kasutada EL ülese moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks. Vastavalt energiamajanduse arengukavale ja hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale on energiatarbimise vähendamine hoonetes kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete. Vähemalt 70 protsenti moderniseerimisfondi rahalistest vahenditest tuleb kasutada selliste projektide toetamiseks, mis täidavad üht või mitut järgmistest eesmärkidest: 1) taastuvatest energiaallikatest elektrienergia tootmine ja kasutamine; 2) energiatõhususe parandamine; 3) energia salvestamine ja energiavõrkude moderniseerimine, hõlmates kaugküttevõrke, elektrienergia ülekandevõrke ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisi ühendusi. Eelnõuga kavandatav toetusmeede panustab energiatõhususe parandamise eesmärki täies mahus. Moderniseerimisfondi meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm“ vahendite kasutamise eest vastutav minister on määruse eelnõu väljatöötamise ajal rahandusminister. Meetme üheks alameetmeks on kohaliku omavalitsuse üksuste hoonete energiatõhususe parandamine. Määruse eesmärk on määrata toetuse andmiseks objektide valiku kriteeriumid ning toetust kasutades tehtavate investeeringute tegemise tingimused ja kord, saavutamaks maksimaalses võimalikus ulatuses soovitud eesmärkidesse panustamine. Määratud on taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded ning taotluste menetlemise kord. Määruse lisadega kehtestatakse taotluste hindamiskriteeriumid, taotlejatele kohalduv individuaalne tulukusest sõltuv toetusmäär ning täpsustatud nõuded energiaauditile. Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üle- sandeks korraldada antud vallas või linnas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiu- mide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hool- dekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on oma- valitsusüksuse omanduses. 1 Portaali minuomavalitsus.ee andmetel on kohaliku omavalitsuse üksuste (edaspidi KOV) oman- duses 2021. aasta seisuga ligikaudu 6,21 mln m2 hoone netopinda, millest vähemalt C energiak- lassile vastab 29%. Seega ülejäänud osa kohalike omavalitsusüksuste omandis olevatest hoone- test on suhteliselt madalama energiaklassiga ning edasiste kliima- ja energiavaldkonna sihtide saavutamiseks ning tulevaste püsikulude kokkuhoiuks on oluline nende energiatõhusust paran- dada. KOV põhifunktsiooniga seotud kinnisvara (5,1 mln m2) seisund energiatõhususe vaates on järg- mine: A energiaklass 4,0% E energiaklass 13,5% Puudub 23,4% B energiaklass 8,3% F energiaklass 5,6% C energiaklass 20,8% G energiaklass 2,3% D energiaklass 20,3 % H energiaklass 1,8% KOV põhifunktsiooniga (haridushooned, hooldekodud, administratiivhooned) seotud kinnis- vara osas vastab seega energiatõhususe miinimumnõuetele (C energiaklass) ligikaudu 33,1% pinnast. Ülejäänud pinna võib tinglikult lugeda mittevastavaks, kuna lisaks mahule, mis kind- lasti ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele, lisandub sellele ka maht, mille osas energiak- lassi ei ole määratud. Üldjuhul on uutele või oluliselt rekonstrueeritud hoonetele kasutusloa andmise käigus energiaklass määratud, mistõttu võib eeldada, et pind mille osas energiaklassi kohta infot esitatud ei ole, ei ole seni energiatõhususnõuetele vastavalt ehitatud/rekonstrueeri- tud. Hoonetüüpidest enim vastavad kasutusotstarvet arvestades vähemalt C energiaklassi nõuetele spordihooned (40%) ja haridushooned (39%), vähim „muud hooned“ (8%) ja büroo- või admi- nistratiivhooned (12%). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia (2020, Taltech, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium) näeb avaliku sektori hoonete, sh KOV hoonete rekonstrueerimise mahtu ja maksumust 2020. aasta hindades järgmiselt: Rekonstrueeritav Maksumus mln eur Toetuse vajadus mln pindala, m2 eur KOV hooned 4 mln 4400 2200 Keskvalitsuse hooned 0,9 mln 990 495 Olemasolevate hoonete energiatõhususe tõstmise kõrval on oluline planeerida hoonefondi pikaajalist kasutust tervikuna. Seetõttu antakse kinnisvara omanikule võimalus määruses sätestatud tingimustel taotleda toetust laias ulatuses kasutusotstarvetel kasutuses olevatele hoonetele, sh mitme kasutusotstarbega hoonetele, milles pakutakse KOV teenuste kõrval ka muid avaliku sektori poolt osutatavaid teenuseid. Toetuse andmise eelduseks on, et energiatõhusustööde objektiks olev hoone on kasutuses 2 avalike teenuste osutamiseks ja hoone on ka tulevikus avalike teenuste osutamiseks vajalik. Investeeringute toetamine KOV hoonetesse aitab kaasa regionaalpoliitika programmi eesmärgi „Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed teenused ja meeldiv elukeskkond“ saavutamisele. Määruse eelnõu põhineb suures osas kasvuhoonegaaside kvoodikauplemise tulude kasutamiseks (perioodi 2021–2030 vahendid) koostatud KOV-ide hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse andmise tingimustel, mida on sisuliselt täiendatud senisel rakendamisel saadud kogemuste põhjal vajalikuks osutunud ja moderniseerimisfondi vahendite kasutamise tingimustest tulenevate muudatustega. Olulisemad sisulisel muutused on seotud moderniseerimisfondi vahendite kasutamisel riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise ning tahkete fossiilkütuste kasutamisega seotud investeeringute välistamisega ning tingimuste sätestamisega toetatava projektiga samaaegselt toimuva hoone laiendamise korral. Olulisemad tehnilised muutused on muuhulgas seotud mitmete toetuse andmise tingimustes sisalduvate muutuvate andmete ajakohastamisega (näiteks nagu toetuse maksimaalne suurus, toetuse määr, toetuse maksimaalne suurus abikõlbliku ühe ruutmeetri kohta), vajalike täpsustustega aruannete esitamise ja toetuse tagasinõudmise korras. Ajakohastatud on eelnõu väljatöötamise aluseks olnud määruse lisad. Meetme tarbeks eraldi koostatud energiaauditi koostamise juhendis on täiendavalt reguleeritud auditi koostamisele kohalduv, kui toetatava projektiga samaaegselt toimub hoone laiendamine ning täpsustatud on auditi koostamise alusandmed. Ajakohastatud on KOV üksustele kohalduvad individuaalsed toetusmäärad ja hindamiskriteeriumid, sh on hindamiskriteeriumidest välja jäetud (seletuskirjas täiendavalt selgitatud) lisapunktide andmise võimalus muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid hooneid sisaldavatele projektidele. Määruse eelnõu koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Tarmo Kivi (tel 6113104, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 611 3549, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli personali- ja õigu- sosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]). 2. Eelnõu sisu Eelnõu kohaselt on määruse tekst jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. Üldsätted. 2. Toetuse andmise alused. 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded. 4. Taotluse menetlemine. 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine. 6. Lõpparuande esitamine. 7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine. 8. Vaidemenetlus. Määrus koosneb 23 paragrahvist ja kolmest lisast. Peatükk 1. Üldsätted Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse kohaldamisala ja toetuse andmise eesmärk ning 3 meetme rakendaja. Paragrahvi 1 alusel on määruse kohaldamisala KOV-ide kasutatavate hoonete energiatõhususe parandamine, hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ning taastuvenergia kasutuse edendamine. Lõplik toetamisele kuuluvate projektide nimekiri saadakse esitatud taotluste hindamise tulemusel määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumide alusel. Määruse alusel ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes ega vähese tähtsusega abi. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele: - abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; - abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; - abimeede annab eelise abi saajale; - abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Antud toetusmeede on kaasnevana suunatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetest 1 ja 2 tulenevate ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Üldjuhul ei ole eelnõuga määratletavas korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha antakse üldjuhul KOVidele nende omandis olevate hoonete renoveerimiseks. Siiski tuleb muul viisil teenuse osutamise korraldamise korral analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et: a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda investeeringuid ja sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist; b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ning piiratud geograafilise ulatusega; c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks. Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul, kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, võib tegemist olla riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise juhtumiga, millisel juhul määruse kohaselt toetust kasutada ei saa. Samasisulise, kvoodikauplemise tuludest rahastatud toetusskeemi rakendamisel kohaliku omavalitsuse üksustele, ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise juhtumeid esinenud. Paragrahvis 2 sätestatakse, et meetme rakendamise üldise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele tegevustele või tegevuste kogumile, mille osaliseks või täielikuks finantseerimiseks määruse kohaselt toetust taotletakse (edaspidi projekt) teeb väljamakseid ja projektide üle teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK). Meetme elluviimise halduskulud nähakse ette valdkonna eest vastutava ministri käskkirjas. Eelnõu väljatöötamise ajal vastutab moderniseerimisfondi vahendite 4 kasutamise eest rahandusminister. Ministeeriumide ümberkorraldamise ja regionaalvaldkonna liikumisega loodavasse regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse kavandatakse moderniseerimisfondi meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm” alameetme „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamine” vastutuse liikumist regionaalministrile. Peatükk 2. Toetuse andmise alused Peatükis (§-des 3–6) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused, sätestatakse projekti elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning toetuse ja omafinantseeringu suurusele ning määrale kohalduv. Paragrahvis 3 sätestatakse, et meetme raames toetatakse väliskeskkonnast katuse ja teiste välis- piiretega eraldatud siseruumiga ehitisse (edaspidi hoone) tarnitud energiat, kasvuhoonegaaside heidet ja hoone ülalpidamiskulusid vähendavaid ning energiasäästu suurendavaid ja taastuv- energia kasutust edendavaid rekonstrueerimis- ja ehitustöid (edaspidi ka energiatõhususe tööd) ning nendega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevaid investeeringuid. Meetmest ei toetata projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vasta- vad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele, ega projekte, mille ainsaks ees- märgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Määruses mõistetakse energiatõhususe tööde tegevuse raames rekonstrueeritava hoone all KOV-ile, temast sõltuvale üksusele või KOV-ide ühise valitseva mõju all olevale üksusele kuu- luvat hoonet, millest vähemalt osa on kasutuses kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatava teenuse osutamiseks. Erandina on lubatud toetust taotleda ka KOV-il, temast sõltuval üksusel või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleval üksusel, kes ei ole hoone omanik, aga kelle kasuks on seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus. Hoonele esitatavaks lisatingimuseks on, et hoonet kasutatakse pärast energia- tõhususe töid vähemalt 5 aasta jooksul kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel osutatavate teenuste osutamiseks või muude avaliku sektori pakutavate teenuste osu- tamiseks vähemalt toetuse taotluses tooduga samas mahus. Samas mahus kasutamise all mõel- dakse hoone mahu protsentuaalset kasutust. Sätte eesmärk on, et energiatõhusustöid tehtaks va- jalike KOV teenuste ja avaliku sektori teenuste osutamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, mitte hoone erasektorile rentimise eesmärgil. Samas võimaldab see ka näiteks hoone osa lammutada. Arvestades, et eri kasutusotstarbega hoonetele on kehtestatud erinevad energiatõhususe nõuded, siis on määruses sätestatud, et energiatõhususe tööde tulemusel peab kogu hoone vastama vähemalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele. Kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta mitme kasutusotstarbelise hoonena, peab toetuse taotleja tagama kogu hoone energiatõhususarvu vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Teadaolevalt on hoonete energiatõhususnõuete kehtestamise eest vastutaval 5 kliimaministeeriumil kavas muuta hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid. Võib juhtuda, et hoone projekteerimise ja ehitusloa taotlemise etapis (periood pärast 2024. aastat) võivad hoonete energiatõhususele kehtida saavutatava energiasäästu vaates mõnevõrra karmimad nõuded kui hoone energiaauditi koostamise ja taotluse kontrollimise etapis (kuni 2023. aasta lõpuni). Lähtuda tuleb menetluse alguses kehtinud nõuetest, seejuures kohalduvad taotluses esitatud nõuete täitmisele (projektitaotluse esitamise ja hindamise menetlus) taotlusvooru kestel kehtinvad nõuded ja ehitusloa taotlemise etapis (ehitusloa menetlus) ehitusloa taotlemise ajal kehtivad nõuded. Praktiline ja perspektiivne on siiski valida projektiga seoses energiasäästutööde pakett, mis ületab hetkel kehtivaid hoonete energiatõhususele kehtivaid miinimumnõuded. Kuna taotlejad on kohaliku omavalitsuse üksused, kelle ülesanne on ka projekteerimistingimuste ja ehituslubade väljastamine oma haldusterritooriumil, võib eeldada, et omavalitsused saavad info muutuvate nõuete kohta aegsasti ja oskavad tellijana muutustega arvestada. Juhul, kui KOV-ile kuuluv hoone või hooneosa on antud kasutusse KOKS § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutavale mittetulundusühingule, sihtasutusele (kultuuriseltsid, spordiühingud) või avaliku sektori enamusosalusega äriühingule, loetakse ka see osa hoonest abikõlblikuks. Näide: hoonel on kaks kasutusotstarvet: lasteaed (koolieelse lasteasutuse hoone) köetava pin- naga 2000 m2 ja kool (haridushoone) pinnaga 1000 m2. Antud määruse mõistes toetatakse energiatõhusese tööde elluviimist kui ETA ei ületa piirväärtust 2. (2000×165+1000×160)/(2000+1000)=163,33kWh/(m a). Paragrahvi 3 lõikes 5 ja 6 sätestatakse, et rekonstrueeritavas hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise hetkel tervikuna avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, on kulud abi- kõlblikud kogu hoone köetava pinna ulatuses, hoones, mida kasutatakse taotluse esitamise het- kel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks osaliselt, on kulud abikõlblikud ava- liku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks kasutatavale köetavale pinnale vastavas ula- tuses. Hoones, hoone osas või sellele vastavas osas, mida ei kasutata taotluse esitamise hetkel avaliku sektori poolt osutatavate teenuste osutamiseks, energiatõhususe töid ei toetata. Nimetatut ei ko- haldata, kui selline hooneosa lammutatakse või kui hoone või hooneosa on antud kohaliku oma- valitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 1 või 2 sätestatud ülesannete täitmise raames avalikke teenuseid osutava mittetulundusühingu, sihtasutuse või avaliku sektori enamusosalusega äriühingu kasutusse. Vastava osa all mõeldakse proportsionaalset osa köetavast pinnast ning seda kasutatakse abikõlbliku köetava pinna ja toetuse suuruse arvutamisel näiteks selliste tööde teostamisel, mille teostamine on energiasäästumeetmena terves hoones vajalik, kuid mille lahu- tamine abikõlblikus osas tehtavatest töödest ei ole võimalik või otstarbekas (nt ühised tehnosüs- teemid jms.). Avaliku sektori poolt osutatavate teenuste all mõeldakse eelkõige teenuseid, mille osutamist korraldab KOV või mida osutab KOV kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigete 1 ja 2 alusel või teenust, mida osutab muu avaliku sektori asutus või avaliku sektori kontrolli all olev ühing. 6 Näiteks võivad sellised avaliku sektori poolt osutatavad või korraldatavad teenused olla üld- hooldus-, õendusabi-, kultuuri-, spordi-, noorsootööteenus; koolieelsete lasteasutuste, põhikoo- lide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaa- side, turva- ja hooldekodude teenus; tervishoiuasutuste teenus ning muud KOV põhiülesannete täitmiseks vajalikud teenused. Samuti avaliku sektori kontrolli all olev muu sotsiaalhoolekande ning tervishoiuteenus (hooldushaiglateenus, koduteenus, isikliku abistaja teenus, tugiisikutee- nus, täisealise isiku hooldus, võlanõustamisteenus, eluruumi tagamine, varjupaigateenus, turva- koduteenus, sotsiaaltransporditeenus). Ka perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 15 lõike 1 punkti 2 kohaselt olla KOV. Projektide puhul, mis sisaldavad hooneosa lammutustöid, loetakse lammutatav pind abikõlbli- kuks hoolimata selle tööde eelsest kasutusotstarbest. Rekonstrueeritud hoone kasutusotstarbe säilitamise nõude täitmise jälgimisel viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, võetakse aluseks projekti tulemusel kohandatud pinna kasutus ja ruutmeetrite arv. Projektide hindamisel, milles sisalduvad lammutustööd, võetakse hoonesse tarnitud energia ning hoone ülalpidamiskulude vähenemise arvestamise aluseks projekti tulemusel kohandatud alles jääva pinna tarnitud energia ja ruutmeetrite arv. Kui hoonet kavandatakse samaaegselt projekti elluviimisega laiendada, käsitletakse hoonena taotluse esitamise hetkel olemas olevat hoonet selle olemasolevas mahus, ehk hoonet ilma laien- duseta. Paragrahvi 3 lõikes 7 sätestatakse, et hoone laiendamist ja hoone laiendamisega seotud töid ei toetata, välja arvatud juhul kui hoone laiendamine on vajalik hoone energiaauditis toodud pake- tis sisalduvate tehnosüsteemide paigaldamiseks. Vastav tingimus on sätestatud, et selgelt eris- tada olemasoleva energiatõhususnõuetele mittevastava hoone nõuetele vastavaks rekonstrueeri- mise kulud ja kulud, mis tehakse väljaspool konkreetse olemasoleva hoonega seotud vajalikke energiasäästutöid. Maksimaalne abikõlblik pind projektide puhul, mille elluviimisega samaaeg- selt toimub hoone laiendamine saab olla hoone laiendamisele eelnenud pind. Abikõlbliku pinna leidmise näited. Näide 1: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köetavast pinnast, las- teaiateenust 60-l % köetavast pinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti aluseks võttes vähemalt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 100-le %-le köetavale pinnale vas- tavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toetus- määrale. Näide 2: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse raamatukoguteenust 40-l % köetavast pinnast, lasteaiateenust 20-l % köetavast pinnast, perearstiteenust1 40-l %-l köetavast pinnast. 1,2 Näites on käsitletud perearstiteenuse osutajat erasektorina. Perearsti teenuse osutajaks, s.o üldarstiabi osutava äriühingu osanikuks või aktsionäriks, võib TTKS § 15 lg 1 p 2 kohaselt olla ka kohaliku omavalitsuse üksus. sellisel juhul on vastav pind abikõlblik. 7 Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslikku töödepaketti, aluseks võttes vähemalt nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 60-le %-le köetavale pinnale vas- tavast pinnast, kuna perearstiteenus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole seetõttu abikõlblik. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toetusmää- rale. Näide 3: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 20-l % köetavast pinnast, pe- rearstiteenust2 10-l %-l köetavast pinnast, apteegiteenust 5-l %-l köetavast pinnast, noorsoo- tööteenust pakub lepingu alusel MTÜ 20-l %-l köetavast pinnast, valla teenuspunkt kasutab 10 % köetavast pinnast, ettevõtjale on rendile antud 10% köetavast pinnast ja kasutuseta ning lam- mutatav on hoone tiib mahuga 25% köetavast pinnast. Kogu hoone tuleb viia energiaauditis antud soovituslike tööde paketti (sh arvestades hooneosa lammutamisega) aluseks võttes nõutud energiatõhususe piirväärtuseni, toetust saab taotleda 75-le %-le köetavale pinnale vastavast pinnast, kuna perearstiteenus ja apteegiteenus ning et- tevõtjale välja renditud pinna kasutus ei ole avaliku sektori poolt osutatav teenus, ega ole see- tõttu abikõlblik. Üldhooldusteenus, noorsootööteenus, KOV üldteenus (sh kasutusest välja ar- vatav köetav pind) loetakse avaliku sektori poolt osutatavateks teenusteks. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toetusmäärale. Näide 4: KOV-ile kuuluvas hoones osutatakse üldhooldusteenust 40-l % köetavast pinnast, lasteaiateenust 60-l % köetavast pinnast, hoonele planeeritakse samaaegselt (projekti elluviimise perioodil) laiendust lasteaiateenuse osutamiseks. Toetust saab taotleda 100-le %-le olemasoleva hoone köetavale pinnale vastavast pinnast. Seejuures toetuse määr arvestatakse vastavalt taotleja individuaalsele toetusmäärale. Hoone laiendamisega seotud kulud abikõlblikud ei ole. Energiaauditi koostamisel ja abikõlblike tööde paketi selgitamisel tuleb lähtuda määruse paragrahvi 9 lõikes 6 ja lisas 2 toodud erisustest hoone laiendamise korral. Arvestada tuleb, et energiaauditi koostamine on oluliselt ajamahukam ja nõuab hoone omanikult lähteandmed nagu hoone laiendust sisaldav eskiisprojekt, milles on kajastatud vähemalt hoone plaanid, lõiked, fassaadid, milledelt on võimalik saada informatsioon kõigi välispiirete mõõtmete ja tüüpide kohta; hoone kasutusotstarbed; hoone köetav pind; kõigi välispiirete eeldatavad ehitusfüüsikalised parameetrid nagu soojusläbivus, klaaside päikeseläbivustegurid jms. Paragrahvi 3 lõike 8 punktide 1 ja 2 kohaselt ei toetata meetmest projekte, millega kavandatakse energiatõhusustööde tegemist hoonetes, mis juba vastavad hoonele kohalduvatele energiatõhususe miinimumnõuetele või mille ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Sellised tegevused ei panustaks nõuetele mittevastavate hoonete mahu vähendamisse. Paragrahvi 3 lõike 8 punkti 3 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille elluviimise üheks tulemuseks on suurenev kasvuhoonegaaside heide. Sama lõike punkti 6 kohaselt ei toetata projekte, mille osaks on energiatootmisüksus, mis kasutab tahkeid fossiilkütuseid. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist, milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine) saavutamine. 8 Paragrahvi 3 lõige 8 punkt 4 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud hoone kasutus viie aastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, on väiksem kui 90 protsenti hoone köetavast pinnast. Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või tervikuna kasutusest välja võivad langeda. Samas jätab säte piisava paindlikkuse, et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 8 lõikesse 1 lisatud nõue, et taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 10 aasta jooksul pärast projekti lõppu ning taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt on projekti lõppemisest arvates vähemalt 5 aasta jooksul mitte väiksem kui 90% hoone köetavast pinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult ja rahvastikustruktuuri ning teenuse vajaduse prognoose arvestades. Toetuse taotlemine on võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu parendamise investeeringuid. Arvestades üldist rahvastikuprognoosi on reaalne, et KOV-ide omandis on ja omandisse jääb lähiaastatel hooneid, mille seisundit ja kasutusprognoose arvestades ei olegi majanduslikult mõistlik suuremahulisi investeeringuid teha ning mille mõne aastase alakasutuses olekus ekspluateerimise järel on otstarbekas hooned pigem kasutusest välja arvata ning lammutada, asendades need oluliselt väiksemas mahus uute liginullenergiahoonetega või teenused koondada teistesse olemasolevatesse multifunktsionaalselt kasutatavatesse hoonetesse. Meetmest ei toetata projekte mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima, sealhulgas soojustagastusega sundventilatsioon. Paragrahvi 3 lõige 8 punkt 8 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mis hõlmavad hoone rekonstrueerimisega samaaegselt, projekti elluviimise perioodil, ka hoone laiendamist ja olema- soleva hoone rekonstrueerimine ja laiendus ei ole projekteeritud ja ehitatud samaaegselt ühtse terviktegevusena. Paragrahvi 4 kohaselt on projekti elluviimise periood taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud kulud ja esitatakse lõpparuanne. Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui kolm aastat pärast taotlusvooru, millesse taotlus esitatakse, taotluse esitamise tähtpäeva. RTK võib erandkorras pikendada projekti elluviimise perioodi kuni kuue kuu võrra, kui projekti kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel. Seejuures ei või projekti lõpp olla hilisem kui kaks kuud enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise tähtpäeva. Paragrahv 5 sätestab, et abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud, mõistlikud, vajalikud, §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks, sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus ning on tehtud taotleja poolt projekti elluviimise perioodil. Projekti kulud, mis ei ole abikõlblikud, või ületavad toetusmahtu katab toetuse saaja. Projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad, kulud on näiteks kulud, mis tulenevad ehitushindade kallinemisest algse kalkulatsiooniga võrreldes. 9 Energiatõhususe tööde tegevuse puhul on abikõlblikud soojustamise kulu; avatäidete (uste, akende ja muu taolise) uuendamise kulu; küttesüsteemide, soojusvarustuse ja sooja tarbevee süsteemide uuendamise kulu; ventilatsioonisüsteemide ehitamise ja uuendamise kulu; jahutussüsteemide paigaldamise kulu, kui see tuleneb vajadusest tagada nõuetele vastav sisekliima; taastuvenergiasüsteemide, automaatika ja tarkade juhtimisseadmetega, sealhulgas andurid ja andmehõivesüsteemid, mis võimaldavad hinnata projekti tulemusi, hankimise ja paigaldamisega, seonduv kulu; päikesekaitse lahenduste kulu; valgustuse uuendamise kulu; hoone piirde-, kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmise ja asendamise kulu, kui see on vajalik energiatõhusust tagavate tehnosüsteemide paigaldamiseks, taastuvenergia kasutuselevõtuks või soojustuse paigaldamiseks. Abikõlblik on ka eeltoodud energiatõhususe töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate investeeringute kulu, sealhulgas kasutusotstarbele vastava sisekliima nõuete tagamisega seotud kulud ja hoone osalise lammutamise ning sellega seotud tööde (sh. näiteks välispiirete vajalikus osas ümberehitamine, avad ja avatäited, tehnosüsteemide ümberehitamisega kaasnevad tööd) kulu, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete loetelus; ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumisega kaasneva töö kulu kinnistu piirides, kui liitumise vajadus tuleneb valitud energiatõhususe paketist; energiatõhusustööde tegemiseks vajaliku projekteerimise, ehitustööde aegse omanikujärelevalve ja energiasäästu eksperdi kaasamise kulud, tehnosüsteemide seadistamise kulud, kultuurimälestiste korral muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja tööde kavandamiseks vajalike uuringute läbiviimise kulu. Energiatõhususe tööde loetelu all mõeldakse energiatõhususe parendamise paketis toodud töid. Hoone energiatõhususe parendamise pakett ehk soovituslik energiatõhususe tööde loetelu peab olema projektihanke ja ehitushanke lähteülesandeks. Lisaks tuleb hoolsuskohustuse täitmiseks lähteülesandesse märkida, et kogu hoone peab vastama vähemalt hoone energiaauditis toodud, hoone kasutusotstarbe kohasele ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe miinimumnõuded (edaspidi ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määrus) sätestatud oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususe piirväärtuse ja energiatõhususe nõuetele, või mitme kasutusotstarbelise hoone puhul maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis määratakse vastavalt ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone energiatõhususarvu määramise korrale. Paragrahvi 5 lõikes 4 on sätestatud mitteabikõlblikud kulud, milleks eelkõige on kulud, mis ei panusta olemasoleva rekonstrueeritava hoone energiatõhususe suurenemisse ega hoonesse tarnitud energia või hoone ülalpidamiskulude vähenemisse ega ole tehtud projekti elluviimise perioodil. Eraldi on välja toodud, et kui KOV on kinnitanud soojusmajanduse arengukava, siis on abikõlblikud soojusvarustuse tagamiseks vajalike seadmete ja teiste energiatootmisseadmete soetamise ja paigaldamise kulud, mis on kooskõlas soojusmajanduse arengukavaga. Piirang on kehtestatud, et tagada eri valdkondade arengu planeerimisel kooskõla ning terviklik soojusmajanduse korraldamine KOV-i territooriumil. Lisaks on välja toodud, et abikõlblikud ei ole projektijuhtimise ja õigusabikulud. Abikõlblikud ei ole ka kulud tegevusele/tööle, millega analoogset tegevust (osalised energiatõhusustööd) on toetatud riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest saadud toetustest vähem kui kolm aastat 10 alates taotluse esitamisest. Eeltoodud piirangu eesmärk on vältida topeltrahastamist ning läbimõtlematuid otsuseid investeeringute tegemisel. Eelduslikult peaksid vähem kui 3 aastat enne taotluse esitamise aega tehtud energiatõhususele suunatud investeeringud arvestama kehtivate nõuetega ja neid saab lugeda analoogseks tööks/ tegevuseks. Samas ei ole välistatud selliste tööde tegemine ja nendega seotud kulude katmine oma vahenditest, väljaspool toetatava projekti abikõlblikke kulusid. Eraldi on välja toodud, et abikõlblik ei ole hoone laiendamise, ehitusseadustiku § 4 lõike 2 mõistes, kulu, välja arvatud juhul, kui hoone laiendamine on vahetult vajalik hoone energiaauditis toodud paketis sisalduvate energiasäästutöödega seotud tehnosüsteemide paigaldamiseks. Viimasel juhul loetakse kulu § 5 lõike 3 punktis 10 sätestatud tegevusega seotud kuluks ja seega abikõlblikuks. Vastavalt loetakse abikõlblikuks või mitteabikõlblikuks ka laiendamisega seotud kaasnevad töö (nt projekteerimine jms). Kuna energiaauditi täpsusaste ei pruugi ette näha konkreetsele tehnosüsteemile sobivat lahendust ja hoone laiendamise vajadust (näiteks hoone laiendamist ventilatsiooniseadme paigaldamiseks) loetakse punktis 10 sisalduv nõue, et seotud tööde kulud loetakse abikõlblikuks, kui need sisalduvad hoone energiaauditi energiasäästumeetmete paketis, täidetuks, kui energiaauditi energiasäästumeetmete paketis sisaldub vastava tehnosüsteemi paigaldamise vajadus ja hoone laiendamine ei ületa mahtu, mida tavapäraselt sellise tehnosüsteemi paigaldamine eeldab). Paragrahvi 6 lõike 1 kohaselt kasutatakse toetuse andmisel kohaliku omavalitsuse üksuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust sõltuvat toetusmäära, mis on vastavalt määruse lisale 1 40–70 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta on iga konkreetse KOV-i kohta individuaalne ning sõltub KOV-i põhitegevuse tuludest (maksutulud, tulud loodusressursside kasutamisest ja tasandusfondi eraldised) ja KOV elanike arvust rahvastikuregistri andmetel. Individuaalsete toetusmäärade ja maksimaalse toetuse suuruse kasutamine on otstarbekas, et meetme tingimustega luua erineva finantsvõimekusega KOV-idele võimalikult võrdsed võimalused hoonete energiatõhususnõuetele vastavaks viimisel. Toetusmäära eristamine aitab kaasa üldiste kliimaeesmärkide täitmisele, kuna rekonstrueerimine muutub laiapõhjalisemalt kättesaadavaks, soodustades rekonstrueerimist samaaegselt kõikides Eesti piirkondades. Toetuse suuruse arvutamiseks, kasutades individuaalset toetusmäära, peab esmalt selguma abikõlbliku köetava pinna suurus, arvestades § 3 lõigetes 4–6 sätestatut ning abikõlblikud tööd ja nende maksumus abikõlbliku köetava pinna kohta. Abikõlbliku pinna hulka arvutatakse ka projekti tulemusena lammutatav pind. Toetuse osakaalu diferentseerimist olenevalt KOV põhitegevuse tuludest ja elanike arvust rakendati ka varasemates toetusskeemides, näiteks CO2 vahenditest kaasrahastatud toetusskeemides „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine“, „Lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“ ja „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“ kus toetuse osakaal varieerus vahemikus 40-70%. Sarnast toetuse diferentseerimist ühtlasema regionaalse arengu tagamiseks on kavandatud, kus asjakohane, rakendada ka struktuurivahendite 2021–2027 perioodi regionaalvaldkonna toetusmeetmetes. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetuse määra leidmisel kasutatakse varasemalt ellu viidud samasisulistes meetmetes kasutatuga analoogset põhimõtet, mille kohaselt kohaliku 11 omavalitsuse üksuste jagamisel toetusmäära vahemiku spektris (40-70%) kasutatakse valemit, mille järgi jagatakse kohaliku omavalitsuse tulud, mille osas võetakse arvesse maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond, elanike arvuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära leidmisel kasutatakse valemit, mille kohaselt minimaalset toetusmäära (40%) rakendatakse omavalitsustele kelle tulukus elaniku kohta on suurem või võrdne kui 135% Eesti keskmisest tulemusest. Sellise jaotuse korral on keskmine toetuse määr 66% ja enamiku kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalne toetuse määr suurem kui 60%. Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa ning elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Samadel alusandmetel põhinevad toetusmäärad on kasutusel samuti kohaliku omavalitsuse üksuste hoonefondi energiatõhususe parandamiseks välja töötatud toetusmeetme „Kohaliku omavalitsuse üksustele liginullenergiahoonete ehitamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“ 2023. aastal avatud taotlusvoorus. Paragrahvi 6 lõige 2 sätestab piirangud energiatõhususe tööde tegemiseks toetuse andmisel. Sätestatud on, et maksimaalne toetuse suurus ühe rekonstrueeritava hoone kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 720 000–1 260 000 eurot, mis arvutatakse valemi 1 800 000 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi ning maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta on vastavalt lisas 1 sätestatud individuaalsele toetusmäärale 480–840 eurot, mis arvutatakse valemi, 1200 eurot × individuaalne toetusmäär, järgi. Toetuse lõplik suurus ja toetusmäär ühe rekonstrueeritava hoone kohta sõltub tööde reaalsest maksumusest, kuid see ei või ületada kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalsest toetuse määrast sõltuvat maksimaalset toetuse suurust ühe rekonstrueeritava hoone kohta ega taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti maksimaalset toetuse summat ja toetusmäära. Kehtestatava maksimaalse toetuse suuruse arvutuste alusena lähtutakse avaliku teenuse osutamiseks kasutatava KOV energiatõhususe nõuetele mittevastavate hoonete netopinna 12 keskmisest suurusest, milleks oli 2021. aasta seisuga ümardatult 1500 m2, ja prognoositavast tööde maksumusest. Toetuse määr, maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta ja maksimaalne toetuse suurus projekti kohta vaadatakse üle iga uue taotlusvooru avamisel ja vajadusel korrigeeritakse. Energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus 2023. aastal avatavas voorus on prognoositud 1200 eurot ruutmeetri kohta. Mitmel juhul jääb energiatõhusustööde puhul, millega saavutatakse nõutav energiatõhusus osaliste töödega (näiteks osa töid on varem juba teostatud) maksumus ruutmeetri kohta madalamaks. Kallimate tööde või suuremate objektide puhul tuleb maksimaalset võimalikku toetuse osa ületav osa katta omavahenditest. Maksimaalne toetuse suurus rekonstrueeritava hoone abikõlbliku köetava pinna ühe ruutmeetri kohta arvutatakse järgmise valemi järgi: Energiatõhusustööde indikatiivne maksumus m2 kohta × individuaalne toetusmäär. Maksimaalne toetuse suurus arvutatakse järgmise valemi järgi: KOV energiatõhususe nõuetele mittevastavate hoonete köetava pinna keskmine suurus (m2)× energiatõhususe tööde indikatiivne maksumus (eur/m2)× individuaalne toetusmäär. Hoone abikõlbliku köetava pinna hulka loetakse maksimaalse toetuse arvutamisel ka lammutatav osa hoonest. Eeltoodud põhimõte, et seatakse piirang maksimaalsele toetusele ühe ruutmeetri kohta, seab võrdsemasse positsiooni projektid, milles konkureerivad omavahel väikesed ja suured objektid. Piirangut seadmata oleks väiksemate objektide enargiatõhusustööde projektides võimalik maksimaalse toetuse piirides kasutada oluliselt kallimaid lahendusi kui suuremate objektide energiatõhusustööde projektides. Piirang maksimaalse toetuse suurusele on sätestatud arvestades taotlusvoorudes kasutada olevate vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine muudaks ühtlasi prognoosimatuks maksimaalse toetuse saajate arvu toetusmeetme vahenditest tervikuna ja vahendite regionaalse jaotuse regionaalsetes üksustes (vahendite NUTS 3 eeljaotus), mis omakorda ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise perspektiivikusest. Lõikega 3 määratakse, et kui taotleja on KOV-ist sõltuv üksus või KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus, kohaldatakse toetuse määra ja maksimaalse toetuse suuruse leidmisel lõikes 1 KOV-ist sõltuva üksuse või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse investeeringuobjekti asukohajärgsele KOV-ile sätestatut. Lõikega 4 ja 5 sätestatakse, et taotleja omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise ja projekti tulemuste edasise kasutuse finantsilise jätkusuutlikkuse. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutuste või fondide kaudu saadud tagastamatut abi. Kui teised siseriiklikud toetusmeetmed või muud välisabi skeemid seda võimaldavad, ei ole välistatud nende vahenditest omafinantseeringu katmine. Projekti 13 mitteabikõlblikud ning projekti elluviimiseks vajalikud, kuid toetusmahtu ületavad kulud katab toetuse saaja. Lõikega 6 sätestatakse, et toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. Peatükk 3. Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded Peatükis (§-des 7–9) sätestatakse toetuse taotlejale (edaspidi taotleja) esitatavad nõuded, taotlusele esitatavad üldised nõuded, toetuse taotluse vorm, sellele lisatavate dokumentide loetelu ning hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla KOV, KOV-is sõltuv üksus või KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus, kellel on investeeringuobjekti asukoha järgse KOV nõusolek taotluse esitamiseks. KOV nõusolekut taotluse esitamiseks küsitakse, et vältida olukorda, kus KOV-ide ühise valitseva mõju all olev üksus esitab taotluse KOV-idega kooskõlastamata ning välistab sellega mõnel KOV-il taotluse esitamise võimaluse, kuna vastavalt määruse § 8 lõikele 6 võib ühes taotlusvoorus KOV-i kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse ning KOV-i kohta, mille elanike arv rahvastikuregistri andmetel on taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga üle 8000 elaniku, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. Lõike 2 kohaselt peab taotleja toetuse saamiseks tagama KOV-i finantsjuhtimise seaduses sätestatud finantsdistsipliini nõuetest kinnipidamise. Lõike 3 kohaselt on KOV-il õigus toetust taotleda, kui tal on kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 372 kohane arengukava. Lõige 4 sätestab, et kui taotleja on varem saanud toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed, mille maksmise tähtpäev on saabunud, olema nõutud summas tehtud. Paragrahviga 8 sätestatakse taotlusele esitatavad üldised nõuded, sh see, et taotluses peab olema formuleeritud projekti eesmärk, taotluses esitatud projekti eelarve peab olema põhjendatud ning omafinantseeringu suurus peab vastama nõutavale määrale. Samuti peab olema taotluses näha, et toetust soovitakse määruses esitatud tegevuste elluviimiseks ning projekt teostatakse elluviimise perioodi piires. Taotlusest peab selguma hoone jätkusuutliku kasutamise plaan ja kavandatud tegelik kasutus kogu köetava pinna ulatuses vähemalt 10 aasta jooksul pärast projekti lõppu. Paragrahvi 8 lõikes 1 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Paragrahvi 8 lõikes 2 on loetletud toetuse taotlusele lisatavad kinnitused ja dokumendid. Energiatõhususe tööde puhul on muu hulgas nõutavateks dokumentideks hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne, arvestades määruse § 9 toodud erisustega. Taotlejal tuleb kinnitada, et projektiga hõlmatud hoone ja hoonealune kinnistu kuuluvad taotlejale või on taotleja kasuks seatud rekonstrueeritava hoone kasutusiga ületava pikkusega hoonestusõigus ja esitada info nende kohta kinnistusraamatusse kandmata lepingute kohta, kui sellised lepingud on sõlmitud 14 ja info ei ole kättesaadav riiklikust registrist. Kuna antud toetusskeemis ei ole lubatud anda riigiabi või vähese tähtsusega abi, peab taotleja kinnitama, et kasutatav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes või vähese tähtsusega abi. Kuna enamikul juhtudest on projekti raames tegemist avaliku funktsiooniga hoone rekonstrueerimisega, siis tuleb taotluses kinnitada, et projektiga seotud ehitises või selle osas, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust või ehitises ja selle osas, millele nimetatud funktsioon antakse, tagatakse ehitise ümberehitamisel ja laiendamisel ehitise või selle osa vastavus EVIM 3. juuni 2018.a määruses, millega sätestatakse puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele, ehitisele või selle osale sätestatud nõuetele vastavus. Ligipääsetavusnõuete täitmise planeerimisel on soovitatava kasutada tehnilise järelevalveameti vastavat kontroll-lehte https://ttja.ee/media/32/download Toetuse taotleja peab põhjendama nõutavate dokumentide taotlusele lisamata jätmist. RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks. Paragrahv 8 lõikes 4 on sätestatud, et ühes taotlusvoorus võib KOV-i kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv taotlusvooru avamise aasta 1. jaanuari seisuga on kuni 8000 elanikku, esitada maksimaalselt ühe taotluse. KOV-i kohta, mille rahvastikuregistri järgne elanike arv taotlusvooru avamise 1. jaanuari seisuga on üle 8000, võib esitada maksimaalselt kaks taotlust. Piirang on sätestatud arvestades taotlusvooru vahendite mahu piiratust. Piirangu puudumine töötaks vastu vahendite ühtlasema regionaalse jaotuse põhimõtetele ning ei võimaldaks potentsiaalsel taotlejal saada indikatsiooni taotluse koostamise ja lahendamise perspektiivikusest. Kasutatud on KOV mediaansuurust elanike arvu järgi (seotud ühtlasi teenuse osutamise vajadusega) 01.01.2019 a. seisuga. Maksimaalne toetuse suurus on arvestatud ühe hoone kohta. Iga hoone energiatõhusaks rekonstrueerimiseks esitatakse eraldi taotlus. See tähendab, et taotlejad, kellel on õigus taotlusvooru esitada kaks taotlust, saavad taotleda kahe taotluse peale kokku maksimaalselt 2 x maksimaalse toetuse suuruse, olenevalt individuaalsest toetusmäärast. KOV-i kohta esitatud taotlusena arvestatakse ka KOV-ist sõltuva üksuse, või KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotlust, mille investeeringuobjekti asukoht on selle KOV-i haldusterritooriumil. KOV-ide ühise valitseva mõju all oleva üksuse poolt esitatud taotluse lisatingimuseks on, et sellise taotluse esitamiseks peab olema selle KOV- i nõusolek, kelle haldusterritooriumil investeeringuobjekt asub. Paragrahviga 9 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel tuleb lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 08. aprilli 2015. a määrusest nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud nõuded on sätestatud määruse lisaga 2, mille järgimine on energiaauditi koostamisel kohustuslik. Paragrahvi 9 lõikes 2 on sätestatud, et antud meetme raames võib taotleja energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ § 6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet. Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Tuleb lähtuda määruses kirjeldatud auditi läbiviimise, vormistamise jms nõutest, kuid 15 energiasäästu kasutatavad energiasäästu arvutusmetoodika(d) peavad vastama hoone tegelikele kasutusotstarvetele. Täpsustavad nõuded energiaauditile (lisa 2) on koostatud veendumaks selles, et taotlejate poolt esitatavad auditid sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks määratleda lisaks majandus- ja taristuministri määrustega kehtestatule täiendavad nõuded energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate arvutamiseks. Arvestades, et meetmest toetatakse ühiskondlike hoonete energiatõhusustöid, nõutakse käesolevas meetmes energiaauditi tegijalt ühiskondlike hoonete auditite tegemisele vastavat kutset. Nõutav energiaauditi koostaja pädevus olenevalt kutse väljastamise ajast on antud lisas 2. Soovituslike energiatõhususe tööde loeteludes tuleb lähtuda põhimõttest, et pärast hoone rekonstrueerimist oleks hoones tagatud nõuetekohane sisekliima. Paragrahvi 9 lõike 4 punktides 2 ja 4 nimetatud energiatõhususarvud määratakse lähtudes ehitusseadustiku § 64 lõikes 5 alusel kehtestatud määruses hoone energiatõhususe arvutamise metoodika sätestatud nõuetest. Paragrahvi 9 lõikes 6 on sätestatud eritingimised, mis kohalduvad juhul, kui samaaegselt ole- masoleva hoone energiatõhusaks rekonstrueerimisega kavandatakse hoone laiendamist. Meetme tingimuste kohaselt hoone laiendamist (välja arvatud eelnõus erandina lubatud tehno- süsteemide muutmisega vältimatu laienemine) ei toetata. Hoone laiendamise toetamine töötaks vastu meetme eesmärkide täitmisele, kuna ei tooks kaasa olemasoleva energiakasutuse vähene- mist ja sellise tegevuse toetamisel oleks võimalik hoonete energiatõhususe parandamiseks ka- sutada vähem vahendeid. Siiski on mõnel juhul vajalik olemasolevat hoonet laiendada, näiteks eesmärgiga koondada täiendavad funktsioonid ühe olemasoleva hoone juurde. Hoone laienda- mine samaaegselt energiatõhusustöödega muudab keerukaks prognoositava energiakasutuse ja energiasäästu mõõtmise, mida kasutatakse ühe peamise hindamiskriteeriumina projektide hin- damisel ja järjestamisel. Seetõttu oli eelnõu koostamisel valikuks, kas hoone laiendamine sa- maaegselt projekti elluviimisega toetuse andmise tingimustes ühemõtteliselt välistada või täien- dada toetuse andmise tingimusi täiendava regulatsiooniga, mis võimaldaks olemasoleva hoo- neosa energiatõhusaks rekonstrueerimise mõju eraldi hinnata ja tulemust võrrelda projektide hindamisel. Lähtuvalt varasemate samasisuliste toetusmeetmete rakendamisel rakendusüksuse laekunud ta- gasisidest, on eelnõus ette nähtud nõuded ja tingimused, mis tagavad projektide meetme ees- märkidesse panustamise hindamise ja projektide võrdse kohtlemise hindamisel ka projektide puhul, mille elluviimisega samaaegselt toimub hoone laiendamine. Lähtealused sellistel juhtudel eritingimuste rakendamisel olid järgmised: 1) hoone tervikuna (koos laiendusega) peab projekti lõppemisel saavutama oluliselt re- konstrueeritud hoonele kohalduva ja selle kasutusotstarvet arvestava nõutava energiak- lassi; 16  2) hoone laienduse osa, ega olemasolev osa ei tohi arvestuslikult kompenseerida teise osa puudujääki energiatõhususe miinimumnõuete täitmises, st nii olemasoleva hooneosa re- konstrueerimistööd kui ka hoone laienduse tööd peavad olema teostatud vastavat tule- must tagavaid lahendusi, töövõtted, materjale jms. kasutades; 3) hoone laiendamise korral peavad energiaauditis olema eraldatud olemasoleva (algse) hooneosa energiasäästutööd ja arvutused ning maksumuse kalkulatsioonid tehtud viisil, mis võimaldab võrreldaval kujul hinnata energiasäästu, KHG säästu ja ülalpidamisku- lude säästu tulemust projektide puhul, mis ei sisalda hoone laiendamist ja projektide pu- hul, mis seda sisaldavad, arvestades algset hoone mahtu; 4) energiaauditi ja käesoleva meetme raames nõutud energiaaudiitori poolt tehtavate täien- davate arvutuse aluseks olevate korrektsete andmete (sh vajalikku infot sisaldav pro- jektdokumentatsioon) eest vastutab hoone omanik ehk toetuse saaja; 5) energiasäästutööd olemasoleva (algse hoone) rekonstrueerimisel ja hoone laiendamise tööd, kui need kavandatakse projekti elluviimise perioodil, peavad olema projekteeritud ja ellu viidud samaaegselt ühtse terviktegevusena projekti elluviimise perioodil. Eelnimetatud põhimõtetest lähtuvad täiendavad tingimused, millega projektide puhul, mille el- luviimisega samaaegselt toimub hoone laiendamine, tuleb arvestada, on sätestatud eelnõu §-des 3, 9 ja 18 ning eelnõu lisas 2. Peatükk 4. Taotluse menetlemine Peatükis (§-des 10–17) käsitletakse taotluse esitamist ja selle menetlemist RTK poolt, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamist, taotluse hindamise korda, taotluse hindamise kriteeriume, taotluse rahuldamist või rahuldamata jätmise otsuse tegemist ning väljamakse tegemise tingimusi. Üldjuhul on taotluse menetlemise ajaks kuni 90 kalendripäeva taotluse registreerimisest arvates. Selle aja kestel tehakse taotlejale teatavaks, kas taotlus rahuldati, jäeti rahuldamata või milline on taotluse menetlemise seis. Taotlused esitatakse RTK-le digitaalselt (elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel) taotlusvooru väljakuulutamise teates nimetatud tähtpäevaks. RTK kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Kui RTK avastab taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel puudusi, teatab ta sellest viivitamata taotlejale ja määrab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 tööpäeva. RTK edastab taotlejale küsimused taotluse kohta, puuduste kõrvaldamise ettepaneku, ärakuulamiskirja, taotluse rahuldamise või mitterahuldamise otsuse elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu. Elektroonilise keskkonna kaudu edastatud dokument loetakse taotlejale kätte toimetatuks. Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise tõttu taotluse rahuldamata jätmise otsusest teavitab RTK toetuse taotlejat pärast otsuse tegemist elektroonselt. Paragrahvi 10 lõike 2 alusel kinnitab taotlusvooru rahalise mahu, toetusvahendite indikatiivse regionaalse jaotuse (NUTS III tasand) ja RTK halduskulude mahu valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Nimetatud andmete esitamine on otstarbekas määruse asemel käskkirjas, 17 kuna meetme rakendamise perioodil viiakse määruse alusel läbi mitmeid taotlusvoore, mille maht sõltub meetme eelarvesse vahendite laekumisest. Paragrahvis 12 on sätestatud taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamise alused. Samuti on sätestatud RTK kohustus hinnata nõuetele vastavaid taotlusi määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel. Paragrahvis 13 ja 14 on sätestatud tingimused taotluse hindamisele ja taotluse rahuldamisele. Laekunud nõuetele vastavaid taotlusi hinnatakse viies grupis. Gruppide loomise aluseks on taotlejate territoriaalne paiknemine Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandil. Hindamiskriteeriumid on järgmised: 1) projekti panus hoonesse tarnitud energia vähenemisse; 2) projekti panus hoone ülalpidamiskulude vähenemisse; Hindamise aluseks on taotluses ning § 9 ning lisa 2 alusel koostatud ja taotlusele lisatud hoone energiaauditis esitatud andmed. Kui hoonet kasutatakse lisaks avalike teenuste osutamisele ka muul otstarbel, siis sellise hoone puhul arvestatakse hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemine hoone abikõlblikus osas proportsionaalselt kogu hoonesse tarnitud energia ja hoone ülalpidamiskulude vähenemisest vastavalt abikõlblikus osas olevatele hoone köetava pinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone köetava pinna ruutmeetritest. Näide: Kogu hoone köetava pinna ruutmeetrite arv 2000 m2, sellest abikõlblik osa 700 m2. Kogu hoonesse tarnitud energiakogus 200 ühikut ja kogu hoone ülalpidamiskulud 150 ühikut. Energiaauditis on audiitor märkinud pärast soovituslike energiatõhususe tööde elluviimist kogu hoonesse prognoositavaks tarnitud energiakoguseks 150 ühikut ja hoone ülalpidamiskuludeks 100 ühikut. Arvutuskäik: abikõlblik osa proportsionaalselt 700÷2000×100= 35% Hoonesse tarnitud energiakoguse vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (200-150)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hoone ülalpidamiskulude vähenemine rekonstrueeritava köetava pinna ruutmeetri kohta= (150-100)×0,35÷700= 0,025 ühikut/m2 kohta. Hindamiskriteeriumide eesmärk on (tulenevalt rahastamisallikaga seotud nõuetest) suunata meetme vahendid projektidesse, millel on suurim energiasääst pinnaühiku kohta ning suunata KOV-e leidma kõige kuluoptimaalsemaid rekonstrueerimislahendusi, et vähendada hoone edasist kõrget energiatarvet ja sellega kaasnevat kasvuhoonegaaside heidet ning hoone ülalpidamiskulu. Lubatud kasvuhoonegaaside heitkoguste müügist laekunud tulust rahastatud 18 viimases samalaadses toetusmeetmes kasutatud lisapunktide andmist muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavatele hoonetele, et täiendavalt tasakaalustada sellistele hoonetele piirangutest tulenevate ehitustehniliste keerukustega kaasnevat võimalikku madalamat energiasäästu ja kulude kokkuhoidu hindamisel käesolevas eelnõus ei kasutata. Muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavate hoonete energiatõhususe parandamiseks avaliku sektori hoonetes on Rahandusministeeriumil koostöös Kultuuriministeeriumiga välja töötamisel eraldi toetusmeede, mille tingimused võimaldavad põhjalikumalt keskenduda hoonete väärtusele, selle säilitamisele ja hinnata projekte nendest aspektidest lähtuvalt. Ühtlasi seatakse kavandatavas kaitsealustele hoonetele suunatavas meetmes tulenevalt asjaolust, et kaitsealustele hoonetele ei kehti teiste hoonetega sama ranged energiasäästutingimused mõnevõrra madalamad eesmärgid energiasäästule ja kõrgemad eesmärgid originaalsubstantsi säilitamisele. Eeldatav vooru avamise aeg on 2023. IV kvartal. Moderniseerimisfondi vahendite kasutamiseks esitatud taotluses, mille alusel käesoleva määruse tingimused on välja töötatud, sellist eelise andmist ette ei nähta. Selline eelise andmine vähendaks potentsiaalselt meetme oodatavat mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele Moderniseerimisfondi vahenditest ja vähendaks mõnevõrra energiasäästukohustuse alla kuuluvate avaliku sektori hoonete rekonstrueerimise mahtu. Paragrahvis 14 käsitletakse taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Taotlused reastatakse pingereas. Muuhulgas sätestatakse vahendite jääkide kasutamise kord, selleks et tagada vahendite maksimaalne eesmärgipärane kasutus ja regionaalne jaotus. Paragrahvides 15, 16 ja 17 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsustele ning väljamaksete tegemisele kohalduv. Taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja näiteks toetuse väljamaksmise kord, järelevalve kord, aruandluse kord, vaidluste lahendamise kord ja toetuse maksmise peatamise ja finantskorrektsiooni alused ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või kui taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise eelarvet. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb RTK taotlejale teatavaks elektrooniliselt. Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus ja kulude abikõlblikkus. Kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui see on tegelikult kantud. Peatükk 5. Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine Paragrahviga 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused sh. projekti elluviimisel hangete läbiviimisele kohalduv. Muu hulgas on toetuse saaja kohustus küsida hanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult kolm võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitada saadud hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga, kui ostutehingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot. Oluline on välja tuua, et taotleja peab olema hanke väljakuulutamise korral tööde tellijaks ja sõlmima hankelepingu, mis sisaldab hoone rekonstrueerimise tegevust, ühe aasta jooksul taotluse rahuldamise otsusest arvates, välja arvatud juhul, kui lepingu sõlmimine on viibinud temast mitteoleneval põhjusel. Tingimus on sätestatud, et kiirendada projektide elluviimisega alustamist ja vähendada sellega taotluse esitamise ja hankimise vahele jäävast ajavahest tingitud hinnamuutuse riske, korduvhangetest 19 tingitud projekti elluviimise perioodi sisse mittemahtumist ja seega kulude mitteabikõlblikuks muutumist, mis on varasemate samalaadsete toetusmeetmete elluviimisel on olnud üheks peamiseks riskiks. Nõue aitab kaasa, et projektid millele toetust taotlema tullakse oleks läbi mõeldud nii füüsilise teostatavuse kui ka eelarveliste vahendite kasutusvõimaluse poolest. Projekti puhul, mis hõlmab hoone rekonstrueerimisega samaaegselt ka hoone laiendamist, tuleb see projekteerida ja ehitada hoone rekonstrueerimistööde vastavate tegevustega samaaegselt ühtse terviktegevusena. Paragrahviga 19 sätestatakse toetusele viitamise reeglid. Toetuse saaja peab projektiga seotud ehitustööde ajal projektipiirkonda üles panema töödest informeeriva tahvli, millel peab olema vähemalt projekti nimetus, tööde teostaja, valmimise tähtaeg, lisainfo sõnastuses „rekonstrueerimist toetatakse moderniseerimisfondist“ ja valdkonna eest vastutava ministeeriumi logo, mille alusfaili teeb taotlejale kättesaadavaks Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu väljatöötamise ajal on moderniseerimisfondi vahendite kasutamise eest vastutav rahandusministeerium. Seoses ministeeriumide ja valitsemisalade ümberkorraldamisega võib see muutuda. Ajakohase informatsiooni toetusele viitamise kohta teeb toetust saanutele kättesaadavaks RTK. Peatükk 6. Lõpparuande esitamine Paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamisele kohalduv. Lõpparuanne ning sellega seotud teave ja dokumendid esitatakse toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt RTK-le elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel hiljemalt toetuse otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval. Lõpparuandes kajastatakse vähemalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht ning andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, hanked, väljamaksed (sh kasutatud toetuse summa ning projekti kogumaksumus) ning eesmärkide täitmine. Peatükk 7. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine Paragrahvis 21 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK võib muuta taotluse rahuldamise otsust. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja elektroonilise taotluste esitamise keskkonna vahendusel esitatud sellekohase avalduse alusel. RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava tulemuse saavutamise, ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega, seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise enne atmosfääriõhu kaitse seaduse § 1651 lõike 5 alusel kehtestatud määruses sätestatud moderniseerimisfondi raha kasutamise perioodi lõppu. Paragrahvis 22 sätestatakse toetuse tagasinõudmisele kohalduv. RTK-l on õigus eelnõus toodud tingimustel nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi viie aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. Muuhulgas võidakse teha toetuse tagasinõudmise otsus, kui hoone kasutamine avaliku sektori teenuse osutamiseks lõpetatakse, või selle osutamise mahtu olulisel määral vähendatakse enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates või hoone omand või valdus antakse kolmandatele isikutele enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates RTK-ga 20 eelnevalt kooskõlastamata. Samuti võidakse teha tagasinõude otsus, kui hoone tegelik kasutus on väiksem kui 90% hoone köetavast pinnast enne viie aasta möödumist projekti lõppemisest arvates. Viimase tagasinõude tingimuse sätestamise põhjenduseks on vajadus näha ette sanktsioonid, mis motiveeriksid taotlejaid projektiga seotud hoonete kasutuse ja teenuste osutamise pikaajalise korralduse põhjalikult läbi kaaluma, et välistada vahendite ebamõistlikku kasutamist. RTK põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse tagasimaksmise määra. Peatükk 8. Vaidemenetlus Paragrahvis 23 sätestatakse, et RTK otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab RTK. Riigi Tugiteenuste Keskus on riigihalduse ministri 14. novembri 2017. a määruse nr 84 „Riigi Tugiteenuste Keskuse põhimääruse“ alusel aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet. Haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3 järgi lahendab vaide haldusakti andnud või toimingu sooritanud haldusorgan, kui haldusorgani üle teostab teenistuslikku järelevalvet minister. Seetõttu ei saa RTK otsuste peale esitatud vaideid lahendada Rahandusministeerium. Siinkohal hõlmab vaidemenetlus ka taotluse osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuste vaidlustamist, mitte vaid toetuse tagasinõudmise otsuste vaidlustamist. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Määrusega sätestatakse tingimused ja kord toetuste kasutamiseks meetme eesmärkide saavutamisse panustavate projektide elluviimisel. Elluviidavate projektide tulemusel väheneb avaliku sektori KOV hoonete energiatarbimine ning seeläbi ka CO2 heide, mistõttu panustab meede kliimaeesmärkide saavutamisse ja hoonetele kohalduvatele energiatõhususnõuete täitmisesse. Ühtlasi kaasajastatakse avalikes hoonetes pakutavate teenuste kvaliteeti läbi paranenud sisekliima (sh ventilatsioon) ja vähendatakse hoone ülalpidamiskulusid tulevikus, aidates kaasa avalike teenuste pakkumise jätkusuutlikkusele. Toetuse andmisel energiatõhususe töödeks järgitakse toetuse ühtlase regionaalse jaotuse printsiipi, soodustades toetuse jõudmist kõikidesse piirkondadesse. Samuti arvestatakse vajaduspõhisust ning taotlejate finantsilist võimekust toetuse maksimaalse suuruse eristamisel. Toetusmäärade võimekusel põhinev diferentseerimine, vahendite piirkondlik (NUTS III regioon) eeljaotus ja maksimaalselt esitatavate taotluste arvu määratlemine on eelnevates samalaadsetes meetmetes andnud hea tulemuse toetusvahendite tasakaalustatud regionaalses jaotuses ja aidanud kaasa rekonstrueerimispraktika näidete jõudmise paljudesse piirkondadesse. Moderniseerimisfondi vahendite kasutamiseks esitatud taotluses on prognoositud avaliku sektori hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimise meetmete (nii keskvalitsuse kui KOV hoonetele suunatud toetusmeetmed vaadelduna koos) mõju 2020. a hindades 10 mln euro kohta järgmiselt: energiasääst 1500-2500 MWh/aastas; CO2 emissiooni vähenemine 500 – 1000 t/a; rekonstrueeritud hoonepind 15 000 – 25 000 m2. Tegelik saavutatav mõju sõltub meetme 21 rakendamise perioodil toimuvates muutustest ehitushindades, ehitustehnilistes lahendustes, taotlusvoorudesse esitatud objektidest (eelkõige objektide suurusest), tegelikust omafinantseeringu määrast, sh maksimaalset toetuse suurust ületavas osas omapanuse lisamisest toetusele suuremate objektide rekonstrueerimisel jms. Mõju majandusele on positiivne, kuna ühelt poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd vastava valdkonna ettevõtjatele ning samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele. Määrusel puudub mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse elluviimisega seotud kulud kaetakse moderniseerimisfondist kooskõlas riigi eelarvestrateegias (praegu riigi eelarvestrateegia 2023-2027 lisas 5) määratletud meetmetevahelise jaotusega. Meetme „Avaliku sektori hoonete energiatõhususe ja taastuvenergia programm” vahenditest on käesoleva määruse kohase kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise alameetme elluviimise 2023. aasta taotlusvooruks on kavandatud orienteeruvalt 40 miljonit eurot. Eelnõu rakendamisega kaasnevad rakendusüksusele kulud, mis kaetakse toetuse määramise katteallikast. Aastatel 2021 kuni 2030 on meetme kogumahu indikatiivne prognoos (kehtiva riigieelarvestrateegia järgi) 170 miljonit eurot. Konkreetne toetuseks suunatav eelarve täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise eel ja kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Toetuse andmisel taotlusvoorudes lähtutakse uusimast teadaolevast informatsioonist toetuseks kasutatavate vahendite mahu kohta, sh võib järgnevates voorudes algselt vooru läbiviimiseks kavandatud toetusmaht suureneda varasemate voorude kasutamata jäänud või tagasi laekunud vahendite võrra. Toetuse taotlejal tekivad lisakulud seoses omafinantseeringu osa katmisega (sh tuleb projekti elluviimiseks vajalik kuid maksimaalset toetuse summat ületav osa katta sajaprotsendiliselt omafinantseeringuna). Lisanduda võivad muud projekti elluviimisega ja tulemuse kasutamisega kaasnevad kulud, mida projekti abikõlblike kuludena ei toetata. 6. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja üleriigilisele kohaliku omavalitsuse üksuste liidule. Eelnõu edastatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele arvamuse andmiseks. Taotlusvooru väljakuulutamise järgselt korraldab RTK võimalikele taotlejatele ja energiaaudiitoritele suunatud infopäeva. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 22 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0884 - Moderniseerimisfondist kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.07.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f91612f-b944-476a-be25-6715ba482021 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1f91612f-b944-476a-be25-6715ba482021?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main