Kiri

Pr Heidy Purga Minister Kultuuriministeerium Teie 02.06.2023 nr 1.-11/844-1 Suur-Karja 23, 15076 TALLINN Meie 28.06.2023 nr 5.1-1/70-1 Arvamus meediateenuste seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse kohta Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) on analüüsinud teie poolt arvamuse avaldamiseks esitatud meediateenuse seaduse (MeeTS) muutmise seaduse väljatöötamise kavatsust (edaspidi: VTK) ning esitab käesolevaga selle kohta oma arvamuse. ITL-i kuuluvad sideettevõtjad toetavad Kultuuriministeeriumi poolt VTK-s seatud eesmärki korrastada Eesti inforuumi. Nõustume, et riigil peavad olema võitluseks sõjapropagandaga märksa tõhusamad vahendid, kui on olnud seni. ITL-i liikmed on hea meelega valmis kaasa mõtlema, et leida tõhusaimad lahendused Eesti inforuumi kaitseks sõjapropaganda, vihkamisele või vägivallale kihutamise või muul viisil riigi julgeolekut ohustava info vastu. Siiski asuvad ITL-i kuuluvad sideettevõtjad seisukohale, et mitmed VTK-s välja pakutud meetmed (konkreetsemalt kanalite järjestamise nõue ning teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise kohustu) ei ole sobivad lahendused, sest nende rakendamine oleks väga keeruline ja tooks kaasa ebamõistliku halduskoormuse ning neist saadav kasu oleks minimaalne. Samuti ei adresseeri need meie hinnangul tegelikku probleemi, milleks on propagandakanalite tarbimine interneti ja nn satelliittaldrikute ning muude lisaseadmete vahendusel. 1. Kanalite järjestamise kohustus Peame VTK-s välja pakutud kanalite järjestamise nõuet ebamõistlikuks meetmeks järgmistel põhjustel: 1) Praktikas ei ole täiendav regulatsioon vajalik, kuna eesti vaatajate hulgas populaarsed kanalid on telekavas nagunii kõige ees.  2 2) Milliseid kanaleid millises järjekorras klient näeb, sõltub millise paketi ja millised teemakanalid klient on tellinud. Sõltuvalt televisiooniteenuse osutajast, saavad vaatajad kas ise järjestada enda kanalid või luua enda lemmikkanalitest nimekirju ja sideettevõtja poolt pakutud järjekorda mitte läbi vaadata. 3) Oleme seisukohal, et kanalite järjestamisel ei oleks olulist ja sisulist mõju inimeste infotarbimisele. VTK esitab eelduse, et muudatuse tulemusel nõuab vähem üldist huvi pakkuvate kanaliteni jõudmine vaatajatelt senisest suuremat pingutust ja see parandab inimeste meediatarbimist. Selline eeldus ei pea paika. Kanalite järjestus ei pane inimest huvituma kanali sisust ja pingutus huvipakkuva kanalini jõudmiseks on olematu. Kui Vene telekanalitele kehtestati piirangud, soetasid inimesed lisaseadmeid, et nad saaksid Vene telekanaleid edasi tarbida, mis on oluliselt suurem pingutus kui telekavas kanali vahetamine. Seega eeldab infotarbimise muutmine muud lähenemist. Kanali otsimine saatekavast ei ole mõjuv meede. Seetõttu ei toeta ITL-i kuuluvad sideettevõtjad kanalite järjestamise kohustuse kehtestamist MeeTS-is. Juhul, kui riik siiski otsustab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi art 7a üle võtta, siis tuleb defineerida mõiste „üldhuvi kanal“, kuna sellise mõiste tähendust ei ole võimalik tuletada ühegi teise allika alusel. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3 sätestab küll üldhuviteenuse osutaja mõiste, kuid arvestades seal toodud mõiste sisu, ei ole võimalik jõuda arusaamisele, millised kanalid võiksid olla üldhuvi kanalid. VTK-st ei ole võimalik ka aru saada, millisel juhul loetakse üldhuvi kanalid esiletõstetuks. 2. Teleprogrammide loa taotlemise kohustus Teleprogrammide taasedastamise litsentseerimise võimaldamise osas tooks VTK-s pakutud lahendus TTJA-le ja ettevõtjatele kaasa suured bürokraatia, aja- ja ressursikulud, mistõttu ei toeta ITL-i kuuluvad sideettevõtjad sellise kohustuse kehtestamis MeeTS-is. Nimelt peab VTK-s toodud protsessi kohaselt, mille järgi litsentsi taotleb taasedastaja, TTJA analüüsima iga taasedastaja puhul iga kord iga kanalit. Seega, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest, kontrollib TTJA mõningaid taasedastatavaid kanaleid ligikaudu 30 korda. See on ebamõistlik halduskoormus TTJA-le. VTK-s kirjeldatu kohaselt peaksid taasedastajad ka jälgima iga taasedastatava kanali juhtorganeid ja tegelikke kasusaajaid ning nende muutuse korral iga kordselt TTJA-d teavitama, mis võib tähendada, et TTJA saab mõne kanali kohta 30 teavitust. Sellise kohustuse panemine taasedastajale on ebamõistlik. Igapäevastes kestvates ärisuhetes ei ole taasedastajal sellise informatsiooni saamine televisiooniprogrammi omanikult lihtne. Muudes riikides ei ole selline informatsioon avalikult kättesaadav ja Eesti taasedastaja on  3 televisiooniprogrammi omanikul väike äriline partner, kelle soovid ei pruugi telekanali omaniku jaoks olla olulised. Samas, kui sellist informatsiooni soovib regulaatorasutus ja selle tagajärjeks võib olla litsentsist ilma jäämine, on televisiooniprogrammi omanikul oluliselt suurem motivatsioon sellist informatsiooni anda. Seetõttu leiame, et kui riik soovib loa taotlemise kohustuse kehtestada ja see on piisavalt põhjendatud ja õiguslikult võimalik (arvestades ka EL-i õigusakte), siis peaksid televisiooniprogrammi omanikud olema need, kes litsentsi taotlevad. Seda järgmistel põhjustel: 1) Ainult televisiooniprogrammide omanikel on kogu info, mida riik neilt ootab. 2) Ebamõistlik on panna see kohustus televisiooniprogrammide taasedastajatele, kes peaks hakkama pidevalt tegelikke kasusaajaid seirama. 3) Kanalitele vastava kohustuse panek on mõistlikum, sest siis peaks TTJA hindama ühte kanalit ühe korra, mitte väljastama sama kanali osas mitmeid litsentse erinevatele taasedastajatele. Sellise süsteemi kohaselt tegeleb TTJA, lähtuvalt VTK p 11.2.2.1 toodud andmetest, ühe korra ligikaudu 70 kanaliga, mitte 30 korda 70 kanaliga. 4) Meile teadaolevalt ka muudes riikides kasutusel oleva süsteemi kohaselt taotleb litsentsi ikkagi telekanal, kes soovib riigis taasedastatud saada ja taasedastaja on kohustatud kontrollima litsentsi olemasolu, kuid ei taotle kanali eest litsentsi. Leiame, et kui kanalitele eellitsenseerimine kehtestatakse, on mõistlik kehtestada see lisatingimusega, et kõik need kanalid, mis praegu levis (ehk mis pole sanktsioneeritud), saaksid automaatselt loa ja menetleda oleks vaja ainult uusi kanaleid. Lisame, et pärast vene telekanalitele piirangute kehtestamist ei ole Eesti inforuumi teed üles leidnud ca 40 000 teleleibkonda. See on terav probleem, mis vajab lahendust, aga mida VTK meie hinnangul ei adresseeri. Propagandaga võitlemiseks on aga äärmiselt oluline nende leibkondadega tegeleda ja leida lahendus, kuidas nad Eesti inforuumi tuua. Nad ei tarbi Eesti suurte taasedastajate televisiooniteenuseid, mistõttu ülalkirjeldatud meetmed neile ei mõju. Kuna VTK-st nähtub, et riik on valmis teemaga tegelemisse panustama, siis tuleks see ressurss suunata tegeliku probleemi lahendamisse. Teeme ettepaneku ühiselt koos Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindajatega arutada, milliseid tehnilisi lahendusi oleks riigil võimalik piiramiseks kasutada.  4 Lõpetuseks loodame, et meie tähelepanekud on Teile abiks edasisel menetlusel ja aitavad kaasa sobivate meetmete leidmisel probleemi lahendamiseks. Soovime panustada ka edasises menetluses, mistõttu palume meid hoida järgmiste sammudega kursis. Oleme valmis ka kohtumiseks, et oma arvamust suuliselt selgitada ning edasisi lahendusvariante arutada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Doris Põld Tegevjuht Keilin Tammepärg, [email protected]