Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. juuni 2023

Viit: 1-12/974-1
Registreeritud: 27. juuni 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2023 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja: Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg: 18. august 2023

Failid

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/23-0866 - Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63005645-d389-4ddf-a5d2-1b6dac7169d9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/63005645-d389-4ddf-a5d2-1b6dac7169d9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Rahandusministeerium [email protected] Meie 25.06.2023 nr 1.2-1/2573-1 Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu tõstmiseks Sotsiaalministeerium esitab kooskõlastamiseks ja avalikuks konsultatsiooniks lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Tagasisidet ootame hiljemalt 18. augustil 2023. a. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa. Väljatöötamise kavatsus koos lisadega Lisaadressaadid: Sotsiaalkindlustusamet Õiguskantsler Eesti Linnade ja Valdade Liit Politsei- ja Piirivalveamet Haridus- ja Noorteamet Tervise Arengu Instituut Andmekaitse Inspektsioon Tallinna Ülikool Tartu Ülikool Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon MTÜ Lastekaitse Liit MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liit Eesti Õpilasesinduste Liit Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 MTÜ Eesti Noorteühenduste Liit MTÜ Eesti Lastevanemate Liit Eesti Perearstide Selts Eesti Lastearstide Selts Eesti Perinatoloogia Selts Eesti Ämmaemandate Ühing SA Tallinna Koolitervishoid Eesti Pereõdede Ühing Eesti Õdede Liit Eesti Haridustöötajate Liit Eesti Lasteaednike Liit Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Logopeedide Ühing Eesti Eripedagoogide Liit Helen Jõks [email protected] Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus laste heaolu suurendamiseks SISUKORD Sisukord ................................................................................................................................................... 1 HETKEOLUKORD JA SIHTRÜHM ............................................................................................................... 2 LASTEKAITSE KORRALDUSE KITSASKOHAD JA NENDE LAHENDAMISEKS VAJALIKUD REGULATIIVSED MUUDATUSED ......................................................................................................................................... 4 1. Lapse abivajaduse ennetamine, varajane märkamine ja valdkondadeülene abistamine .................. 4 2. Lapsi ja peresid kaasav lastekaitsetöö ja juhtumikorraldus ............................................................... 8 3. Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel ................ 13 4. Laste heaolu ja õiguste tagamise kvaliteet ja järelevalve ................................................................ 20 MÕJUD................................................................................................................................................... 24 1 HETKEOLUKORD JA SIHTRÜHM Viimasel kümnendil on Eestis toimunud olulisi muutusi lastekaitse korraldamisel nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Ühe uuendusena anti 2016. aastal jõustunud lastekaitseseadusega (LasteKS) Sotsiaalkindlustusametile (edaspidi SKA) ülesanne viia ellu riiklikku lastekaitsepoliitikat ja toetada kohaliku omavalitsuse üksusi (edaspidi KOV) lastekaitsejuhtumite lahendamisel. Senised muudatused on aidanud kaasa lastekaitsetöö arengule ja selle kvaliteedi parandamisele, kuid pidevad ja kiired ühiskondlikud muutused esitavad lastele, noortele, nende vanematele ja lastega töötavatele spetsialistidele aina uusi väljakutseid. Lastekaitsetöötajatel tuleb abistada väga erinevate vajadustega lapsi ja peresid ning paljud lapsed vajavad oma abivajaduse tõttu kompleksteenuseid. Üha enam registreeritakse lastekaitseteemalisi pöördumisi ja juhtumeid, mille põhjuseks võib pidada nii kasvanud teadlikkust märgata lapse abivajadust kui ka lastekaitsetöö arengut. 2022. aastal registreerisid KOV-id 10 000 lastekaitsega seotud pöördumist (9919) ja algatasid uusi juhtumimenetlusi 3626 lapse puhul. Kokku tegelesid KOV-id ligi 15 000 lapsega seotud lastekaitsejuhtumiga (2022. aastal oli see 5,7% Eesti laste arvust). KOV-id on aasta-aastalt andnud teada üha enamatest lastest, kellele juhtumimenetluse kaudu abi pakutakse (tabel 1 ja joonis 4, vt lisa 1) – viimase viie-kuue aastaga on nende laste arv ja suhtarv rahvastikus peaaegu kahekordistunud. 2022. aastal registreeris politsei Eestis 530 laste vastu suunatud seksuaalkuritegu ja üle 3200 perevägivallakuriteo, millest 26% olid lapsohvri või -pealtnägijaga. Seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks mõeldud lastemajadesse on pöördumised igal aastal kasvanud. 2022. aastal pöörduti 631 lapse osas, neist ligi 200 puhul oli alust kriminaalmenetluseks. Viimasel viiel aastal on kuni 19-aastaste seas registreeritud igal aastal enam kui 4000 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (2021. aastal 4688). 2022. aastal sooritas neli alla 15-aastast ja viis 15–19-aastast noort suitsiidi. Perest eraldati aasta jooksul 310 last ning asendushooldusel viibis 2445 last (2022. aasta esialgsed andmed), kinnisesse lasteasutusse paigutati 122 last (2021. aasta andmed). Mitmedimensioonilise pereteraapia teenust (MDFT) osutati 149 lapsele (2022). Puudega 0–17-aastaseid lapsi on ligi 10 000 (9941 seisuga 31.12.2022) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust sai 6582 last (puudega 0–15-aastaseid lapsi 5643 ja KOV-i abi vajavaid lapsi 939).1 Erinevad spetsialistid on aruteludes märkinud, et nendeni jõuavad aina keerulisemate probleemidega lapsed. Laste abivajaduse mastaapsus ja probleemide keerukus viitavad muu hulgas sellele, et abi vajavaid lapsi märgatakse liiga hilja või ei ole pakutav abi piisav või tulemuslik. Abivajaduse hiline märkamine viib probleemide eskaleerumiseni, mis piirab lapse arenguvõimalusi ning toob kaasa ka kulukamate teenuste vajaduse. Siinne laste heaolu suurendamise väljatöötamiskavatsus keskendub neljale peamisele probleemile: 1) lapse abivajadust märgatakse ja abi pakutakse liiga hilja ning valdkondade koostöö lapse abistamisel ei ole piisav; 2) juhtumikorraldus ei ole piisavalt lapsi ja peresid kaasav ega paku lastekaitsetöötajale tööks vajalikke lahenduskeskseid tööriistu, hindamis- ja mõõtmisvahendeid; 1 Allikad. Statistikaamet; Sotsiaalministeerium: hoolekandestatistika; Sotsiaalkindlustusamet: sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister ja sotsiaalkaitse infosüsteem; Tervise Arengu Instituut; Justiitsministeerium. 2 3) KOV-idele on antud lastekaitsevaldkonnas palju olulisi ülesandeid, millest suur osa langeb lastekaitsetöötajate õlule. Suur töökoormus ja vähene tugi põletab lastekaitsetöötajad läbi, samuti soodustab see liigset tööjõu voolavust ja mõjutab pakutava abi kvaliteeti; 4) lastekaitsetöö kvaliteedinõuded ja järelevalve nende üle nii KOV-i kui riigi tasandil ei ole piisavad, muu hulgas puuduvad lastekaitsetöö standardid, mis raskendavad töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse hindamist nii KOV-il endal kui riiklikult. Nende probleemide lahendamine nõuab ümberkorraldusi kohalikus ja riiklikus lastekaitses ning valdkondadeüleselt, kuid paralleelselt on vaja arendada nii ennetustasandit kui spetsiifilisi teenuseid ka tervishoiu- ja haridussüsteemis.2 Sealjuures tuleks valdkondadeüleseks prioriteediks seada lapse esimese kolme eluaasta3 toetamine, kuivõrd lapse tervislik areng nendel eluaastatel loob aluse kogu edasiseks eluks4 ning on investeeringuna kõige suurema tasuvusega.5 Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on suurendada laste heaolu valdkondadeülese varajase koostöö tõhustamise ja lastekaitsetöö kvaliteedi parandamise kaudu. Joonisel 1 on kujutatud soovitud olukord pärast laste heaolu reformi. Joonis 1. Laste heaolu reformi järgne soovitud olukord Iga võrgustiku- liige teab oma rolli ja panustab Kvaliteedi- Lapse ja süsteem on pere toe ja toimiv ja abivajadust järelevalve märgatakse tõhus ennetavalt Töö toimub koos laste ja Spetsialistid peredega Ennetavad on pidevas sekkumised arengus ja on KOV-ides asjakohaselt kättesaada- toetatud vad Spetsialistidel Juhtumitöö on on aega ja lahendustele oskusi laste ja suunatud, metoodiliselt peredega toetatud ja usaldusliku mõõdetav kontakti loomiseks 2 Väljatöötamiskavatsus ei käsitle teenuste korraldamist ega kättesaadavust. 3 Lapse esimestel eluaastatel on aju areng haripunktis (saavutades 80% täiskasvanu aju suurusest) ning sel ajal luuakse seosed nende ajupiirkondade jaoks, mis mõjutavad õppimist ja keele arengut, emotsionaalset arengut ja käitumist. See on kõige olulisem etapp lapse arengus, mille toetamiseks tuleks investeerida ja panustada järgmistesse tegevustesse: 1) toetada lapsevanemaks saamist juba raseduse ajal, 2) toetada positiivse vanema-lapse suhte tekkimist, 3) tuvastada riskipered juba raseduse faasis ning pakkuda tuge nii raseduse ajal kui lapse esimestel eluaastatel, 4) toetada kõige väiksemate laste heaolu alushariduses. First 1000 Days in the Nordic Countries, lk 11–14. Internetis kättesaadav aadressil: https://first1000days.is/wp- content/uploads/2022/03/The-First-1000-Days-in-the-Nordic-Countries-Policy-Recommendations-.pdf. 4 Harvardi Ülikool, Center on the Developing Child. Internetis kättesaadav aadressil: What is Early Childhood Development? A Guide to Brain Development (harvard.edu). 5 Nobeli preemia laureaat James Heckman. 3 Eestis on 2023. aasta alguse seisuga 0–17-aastaseid lapsi 269 111, mis on 20% rahvastikust. Viimase rahvaloenduse kohaselt elas Eestis 2021. aastal lastega peresid 154 634, mis on 27,5% kõigist leibkondadest.6 Muudatuste sihtrühmaks on kõik Eesti lapsed ja lastega pered, kelle vajadusi õigel ajal märgatakse ja kellele tagatakse vajalik abi ja toetavad teenused. Arvestades muudatuste mahukust ja komplekssust, viiakse planeeritavad muudatused ellu kahes etapis – 2023. aastal valmistatakse ette kiiret lahendamist vajavad seadusemuudatused ning 2024. aastal koostatakse uus laste heaolu seaduse terviktekst. Reformi elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021–2027 ja Šveitsi koostööprogrammi rahalised vahendid. LASTEKAITSE KORRALDUSE KITSASKOHAD JA NENDE LAHENDAMISEKS VAJALIKUD REGULATIIVSED MUUDATUSED 7 1. Lapse abivajaduse ennetamine, varajane märkamine ja valdkondadeülene abistamine Probleem: last ja peret toetavaid ennetavaid teenuseid ei pakuta piisavalt, lapse abivajadust märgatakse ja abi pakutakse liiga hilja ning valdkondade koostöö ei ole piisav Kohaliku tasandi ennetustegevus ei ole piisav laste ja perede heaolu tagamiseks Eesti lastekaitsetööd iseloomustab probleemidele reageerimine ehk metafoorselt „tulekahjude kustutamine“.8 Tõhusaim aeg lastega perede abistamiseks ning lapse arengu ja heaoluga seotud probleemide ennetamiseks on lapse sünnieelsel perioodil ning sellele järgneval kolmel eluaastal. Olulise tähtsusega on lapse ja pere vajaduste varane märkamine, et juba enne sündi ja kohe pärast sündi toetada kohanemist ja ennetada võimalike probleemide avaldumist. Lastele ja lapsevanematele suunatud universaalse ennetuse tõenduspõhiste sekkumistega on võimalik vähendada lapse arengut kahjustavaid olukordi ning ära hoida pikaajalist riskikäitumist.9 2016. aastal jõustunud lastekaitseseaduse kohaselt on ennetusmeetmete korraldamine riigi ja KOV-ide ülesanne. Seejuures peavad KOV-id välja töötama ja rakendama lapse õigusi ja heaolu tagavaid programme ja projekte ning rakendama neid oma haldusterritooriumil. KOV-ides langeb pereteenuste, sealhulgas ennetavate meetmete korraldamine praegu suuresti lastekaitsetöötajate õlule. Kuigi ennetustööd nähakse KOV-i tasandil küll lastekaitsetöö olulise osana, ei jää lastekaitsetöötajatel enda sõnul selle tegemiseks aega, mistõttu jääb ennetus teisejärguliseks ja sageli tähelepanuta.10 Ennetustöö pole alati ka süsteemne (ning seda mõistetakse pigem teavitusmaterjalide levitamise, infopäevade ja loengute korraldamisena)11, sest lõviosa lastekaitsetöötajate tööajast kulub akuutsete juhtumite lahendamisele ja 6 Statistikaamet. 7 Kuivõrd mitu mitteregulatiivset muudatust toetab eesmärkide saavutamist ja välja pakutud muudatuste rakendumist, on mitteregulatiivsed muudatused lühidalt mainitud regulatiivsete muudatuste juures, mida need toetavad. 8 Viira, Age. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine. 2017, lk 87–88. 9https://webarchive.nationalarchives.gov.uk/ukgwa/20130404002518/https://www.education.gov.uk/publications/eOrderin gDownload/Framework%20for%20the%20assessment%20of%20children%20in%20need%20and%20their%20families.pdf 10 Viira, Age. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine, 2017, lk 53. 11 Ibid, lk 51–52. 4 dokumenteerimisele ning avalduste ja arvamuste esitamisele kohtumenetlustes. KOV-ides ei ole tihtipeale ka teist spetsialisti, kes tegeleks ennetustegevusega sotsiaal- ja lastekaitsevaldkonnas või koordineeriks ennetustegevusi valdkondadeüleselt. Vajadust panustada ennetustöösse oluliselt rohkem on tõdenud ka KOV-i lastekaitsevaldkonna juhid, kes rõhutavad, et üksnes ennetus ja varajane sekkumine aitab ennetada probleemide süvenemist. Nagu eespool mainitud, ei ole ennetus vaid KOV-ide ülesanne (vt LasteKS § 6 lg 2), seda enam, et mitmed ennetusmeetmed – et olla tõhusad – peaksid olema riigiülesed ja integreeritud eri valdkondadega12 (eeskätt tervishoid ja haridus). KOV-id on eraldiseisvatena ka liiga väikesed, et tagada samal ajal kõikehõlmav ja kvaliteetne ennetus- ja lastekaitsetöö. Ennetustööle ja varajasele sekkumisele tuleb pöörata senisest enam tähelepanu, investeerides sellesse nii aega, raha kui inimressurssi, et vähendada äärmuslikult kaugele arenenud raskete lastekaitsejuhtumite arvu.13 Valdkonnaülest ennetust riigi tasandil koordineerib 2022. aastal ümber korraldatud ennetusnõukogu (vt korrakaitseseaduse § 20, LasteKS § 13). Lapse abivajaduse märkamine ja sellele reageerimine on spetsialistide seas ebaühtlane Lastekaitsetöötajate hinnangul jõuavad juhtumid lastekaitse vaatevälja liiga hilja – lapse ja pere probleemid on selleks ajaks enamasti juba kuhjunud ja sedavõrd keerukad, et vajavad sekkumisi ja teenuseid, mis ei ole kiiresti kättesaadavad.14 Avalduvad probleemid võivad olla väga erinevad ning seostuda näiteks lapse tervise, vähese vanemliku toe või mõne lapseea negatiivse kogemusega (adverse childhood experiences). Lastega töötavad spetsialistid ei oska alati hästi eristada, kas tegemist on juhtumiga, millega nad võiksid ise toime tulla või nõuab lapse abivajadus juba lastekaitsetöötaja sekkumist.15 Abivajava lapse määratlus LasteKS-is on võrdlemisi lai ning võimaldab erinevaid tõlgendusi, valdavaks on kujunenud lähenemisviis, et teavitatakse juba suuremate probleemidega lastest ja peredest. Aruteludes on selgunud, et teavitamist võib takistada ka valdkondade asutusesisene töökorraldus ja seda mõlemat pidi – põhjuseks võib olla nii liigselt hierarhiline kord, kus teavitamine otsustatakse juhtkonna tasandil, või ka puuduvad ja ebaselged juhised abivajavast lapsest teavitamise osas. Küsimusi on tekitanud ka teatamise lubatavus konfidentsiaalsuskohustusega elualadel. Juhtumi lahendamisel on ebaselgus nii võrgustikutöös kui osapoolte ülesannetes Pärast lapsest teavituse saamist peab lastekaitsetöötaja hindama lapse abivajadust. Paraku pole hindamine alati piisavalt põhjalik ega pruugi hõlmata aegsasti kõigi oluliste spetsialistide seisukohti, seejuures võib olla keeruline esmatasandi tervishoiu ja kooli kaasamine 12 Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon, https://www.siseministeerium.ee/ennetus-peab-olema-valdkondade- ulene. 13 Tallinna Ülikool jt. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid, 2022, lk 6. 14 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 11. 15 Küsitluse korraldas 2019. aastal Sotsiaalministeerium. Spetsialistidelt küsiti, kas abivajavast lapsest märkamisel teavitati lastekaitset, ning 41% märkis, et oli seda iga juhtumi puhul teinud, 19% vastajatest oli mõnikord teavitanud ja 25% ei olnud lastekaitset teavitanud. Üsna paljud vastasid, et teavitamine polnud vajalik, kuna spetsialist lahendas olukorra ise. See on positiivne näitaja, sest lastekaitsetöötajat ei peagi iga probleemi puhul kaasama. Samas oli koguni 52% vastanutest jätnud lastekaitse teavitamata seetõttu, et ei oldud teavitamise vajalikkuses kindlad või arvati, et teavitamine pole ametist tulenevalt lubatud. Küsimustikule vastanud ütlesid ka, et ei teavitanud abivajavast lapsest seetõttu, et nende asutuses ei ole selget juhist, kuidas peaks sellises olukorras käituma. Vastati ka, et ei teata, kuhu või kellele peaks abivajavast lapsest teada andma. Vabavastustena toodi muu hulgas välja, et lastekaitset ei teavitatud, kuna proovitakse lapse ja pere muredega ise toime tulla ning lastekaitse kaasamine võib tuua probleeme koostöösse lapse vanematega. 5 hindamisse.16 Üheks probleemiks on seejuures andmevahetuse ebapiisav regulatsioon. Samuti on koostööpartnerid välja toonud, et lastekaitsetöötaja päringust ei saa neile alati selgeks seos lapse abivajadusega või miks küsitud info on sel hetkel oluline. Lastekaitsetöös on vaja kindlat juhtumikorraldajat ja võrgustikutöö koordineerijat, aga ka võrgustikuliikmete aktiivset panust. Abistamine on tulemuslik juhul, kui iga võrgustikuliige teab oma rolli ja ühist eesmärki. LasteKS- i kohaselt on juhtumikorraldajaks lastekaitsetöötaja, kuid ta ei pea suutma üksi vajalikke tegevusi planeerida ja nende mõju hinnata. Lastekaitsetöötaja peaks tegema tihedat koostööd võrgustikuliikmetega, kellel on vajalikku infot ja kellega koostöös saaks koostada tegevuskava ja jälgida selle täitmist ning soovitud eesmärkideni jõudmist. Partnerorganisatsioonid on aruteludes välja toonud, et lapse abistamist võib takistada ka ühepoolne info liikumine, kus peale abivajavast lapsest teavitamist lapse juhtumi lahendamisse ei kaasata. Samas toovad organisatsioonid välja, et neil võib olla tihe igapäevaside lapsega (nt haridusasutuses) ning võimalus ja ka soov last ja peret toetada. Lapse abistamisel valmistab raskusi ka võrgustikutöös järjepidevus17 ja selgete kokkulepete puudumine18. Võrgustikutöö praktika on erinev ning võib sõltuda nii konkreetsest piirkonnast kui isikutest. Selline ebaühtlus tekitab probleeme nii võrgustiku juhtimisel, info liikumisel kui ka rollide selguses. Eesmärk: KOV-ides on loodud tingimused laste ja perede ennetavaks toetamiseks, toimib sujuv koostöö abivajava lapse varajaseks märkamiseks ja valdkondadeüleseks abistamiseks. REGULATIIVSED LAHENDUSED Sätestada KOV-ide ülesandena universaalse ennetuse korraldamine ning varajase abi pakkumise kohustus ja selle aluspõhimõtted LasteKS §-s 6 on ennetustöö sätestatud üldiselt ja deklaratiivselt, kuid KOV-idel ei ole proaktiivset kohustust ega raamistikku ennetuse korraldamiseks (ka LasteKS § 17 lg 1 p 2 ei anna selget raami). Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon näeb ette kehtestada aluspõhimõtted riiklikule (puudutab riiklikult koordineeritud ja kohalikul tasandil ellu viidud ennetust ning selle strateegilist ja tõenduspõhist korraldamist) ennetuse süsteemile ja sekkumistele. Ühtlase kvaliteedi hoidmiseks ja tulemuste saavutamiseks ennetuses on oluline, et kõik osapooled (riigiasutused, KOV-id jt ennetusega seotud organisatsioonid) järgiksid ennetustegevustes samu põhimõtteid nii kitsalt oma valdkonnas kui koostöötegevustes teistega.19 Üks lahendusi on seega seaduses sätestada kohalikul tasandil universaalse ennetuse pakkumise aluspõhimõtted, lähtudes Vabariigi Valitsuse seatud valdkondadeülese ennetuse eesmärkidest20, ja teha KOV-idele kättesaadavaks soovitatav loetelu universaalsetest teenustest, mida KOV-id oma piirkonnas võiksid arendada ja pakkuda. Lõpliku teenuste loetelu 16 Tallinna Ülikool jt. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid, 2022, lk 9. 17 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 21. 18 KOV-ide teenusetasemed (valdkondadeülene laste ja perede teema koostöövõrgustik), https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail. 19 https://www.siseministeerium.ee/media/692/download. 20 https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-03/V%C3%9CE%20joonis%20numbritega.pdf. 6 peaks siiski paika panema iga KOV vastavalt oma vajadustele, näiteks lähtuvalt tervise- ja heaoluprofiili koostamisel kaardistatud vajadustest. Universaalse ennetuse aluspõhimõtted ja esmane teenuste loetelu on esitatud VTK lisas 3. Mõjus ennetustöö on investeering tulevikku, süsteemne panustamine aitab vähendada kulutusi tagajärgedega tegelemisele. Positiivsete muutuste laiemaks levikuks tuleb jätkata ka juba toimiva hea praktika levitamist. Heaks näiteks toetavate teenuste kogukonna tasandil integreerimiseks on Lapse Heaolu Arengukeskuse välja töötatud universaalne ämmaemanda koduvisiit vastsündinu perre21 ning ennetus- ja peretöökeskuse tegevusmudel „Perepesa“, mille eesmärk on toetada laste ja perede heaolu süsteemse ja järjepideva ennetustegevusega ning kogukonna võimestamisega oma kodukoha läheduses.22 Häid näiteid leidub ka kogukondliku valdkondadeülese koostöö osas, näiteks Tartu linnas on sõlmitud kokkulepped psühhiaatritega, mis võimaldavad lastekaitse suunamisel saada lapsele ja perele kiiremat abi ning mis hõlmab ka koostööd psühhiaatri, pere ja lastekaitsetöötaja vahel. Sätestada võrgustikutöö ja andmevahetuse raamistik Kuigi LasteKS kohustab igaüht abivajavast lapsest teatama, on lastega tihedamalt kokkupuutuvatel spetsialistidel eriti tähtis roll lapse abivajaduse märkamisel ja abi tagamisel. Varajane märkamine tuleks esmatasandil (lasteaiad, koolid, huviharidus- ja tervishoiuasutused) muuta süsteemseks igapäevatöö osaks.23 Märkamine ja varajane abi peab olema jagatud ülesanne.24 Mitmes riigis, sealhulgas näiteks Iirimaal on kasutusel nn mandated persons süsteem25, mis tähendab, et peamistel võrgustikku kuuluvatel spetsialistidel (õpetaja, sotsiaalpedagoog, perearst, noorsootöötaja, psühhiaater, politsei jne) on lisaks abivajavast lapsest teavitamise ja info andmise kohustusele ka vastutus osaleda juhtumitöös ja võrgustikukohtumistel. Selle rolli ja vastutuse rõhutamiseks tuleks seaduses kindlaks määrata nn võtmespetsialistide ring, kellel on kohustus teavitada abivajavast lapsest KOV-i ning panustada edaspidi lapse ja pere abivajaduse hindamisse ja abi osutamisse. Teavitamiskohustusega spetsialistide kindlaks määramine aitaks vähendada praegu esinevaid olukordi, kus abivajavast lapsest ei teavitata seetõttu, et ei olda kindlad selle vajalikkuses või teavitamise lubatavuses (konfidentsiaalsuskohustuse puhul), abivajadus ei näi piisavalt selge või suur või soovitakse näiteks vältida konflikti lapse vanematega. Lisaks teavitamise ülesandele oleks samadel spetsialistidel kohustus panustada oma pädevuse piires lapse ja pere heaolu hindamisse ja edasisse juhtumikorraldusse, sealhulgas osaleda võrgustikutöös ning anda lastekaitsetöötajale ja teistele osapooltele vajalikku teavet. See annab ka selgema õigusliku aluse isikuandmete jagamisele võrgustikuliikmete vahel ja selleks täpsemate andmekoosseisude kehtestamisele. Lapse ja pere heaolust tervikliku ülevaate saamiseks tuleb lapse ja pere vajadusi ja ressursse hinnata võrgustikutöös, see tähendab et võrgustikuliikmed hindavad lapse ja pere heaolu nii individuaalselt oma professiooni vaatest kui ka kollegiaalselt. 21 https://www.lapseheaolu.ee/norra-toetused. 22 https://www.perepesa.ee/. 23 Tallinna Ülikool jt. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid, 2022, lk 6. 24 Munro, E., The Munro Review: Final Report. A child-centered system, lk 77. Internetis kättesaadav aadressil: Munro- Review.pdf (publishing.service.gov.uk). 25 Iirimaa mandated persons süsteemi lühikirjeldus. Kättesaadav aadressil: https://www.tusla.ie/children-first/mandated- persons/how-do-i-report-a-concern-about-a-child/. 7 Ka abi osutamisel on vajalik kõigi seotud osapoolte koordineeritud tegutsemine. Eesmärk on tagada võrgustikus kiire ja asjakohane teabevahetus ja koostöö, mis võimaldab luua tervikpildi lapse ja pere olukorrast ning tagada igakülgne vajalik abi, hoida fookuses lapse heaolu ning jälgida juhtumiplaani (vahe)eesmärkide täitmist. Eriti oluline on soodustada kooli ja KOV-i lastekaitsetöötajate regulaarset suhtlust.26 Võtta kasutusele valdkondadeülene lapse abivajaduse esmane hindamisvahend Eelmises punktis kirjeldatud nn võtmespetsialistide ringi kindlaks määramisel on oluline kasutusele võtta ka hindamisvahend, mis toetab spetsialisti teavitamiskohustuse täitmisel. Lastega töötavad spetsialistid oskavad küll oma spetsiifikast lähtuvaid probleemkohti lapse puhul märgata, kuid kompleksselt või laiemalt iga lapse ja perega seotud murekohtade hindamine ei pruugi olla ühe spetsialisti pädevus. Oluline on, et igal lastega töötaval spetsialistil oleks niivõrd palju oskusi, et ta oskaks vastavalt olemasolevale infole hinnata, kas lapsel võib olla laiem või tõsisem abivajadus (sh kas ta vajab kiireloomulist abi) ning kas on vaja teavitada lastekaitsetöötajat. Spetsialistide endi hinnangul oleks hindamisvahendi kasutamine neile abiks. Ka perearstid on aruteludes välja toonud, et tõsise abivajaduse puhul on lihtsam teha järeldus, et tegu on abivajava lapsega, kellest lastekaitset teavitada tuleks, kuid varajase abi ja kergema abivajaduse puhul ei olda teavitamises kindlad, mistõttu ei pruugi need lapsed ja pered õigel ajal lastekaitsesüsteemi jõuda. Näiteks on SKA välja töötanud STAR-is kiiresti ja mugavalt kasutatava lapse abivajaduse eelhindamise instrumendi lastekaitsetöötajale, millele ligipääsu andmist ja tehnilise platvormi loomist ka võrgustikuliikmetele tuleb kaaluda. 2. Lapsi ja peresid kaasav lastekaitsetöö ja juhtumikorraldus Probleem: laste ja perede kaasatus lastekaitsejuhtumite lahendamisse ei ole piisav, juhtumikorralduses puuduvad sisulist tööd abistavad ja töö tulemuslikkust mõõtvad vahendid Juhtumikorralduse protsess ei taga süsteemset hindamist ja abistamist Lastega töötavad spetsialistid tõlgendavad nii abivajava kui hädaohus oleva lapse mõistet erinevalt. Lapse abivajaduse spekter võib olla palju laiem, kui praegune LasteKS seda määratleb, näiteks tuge vajav või ennetavat sekkumist vajav laps/pere ei pruugi praeguse käsitluse järgi lastekaitsetöötaja vaatevälja jõuda ega vajalikul määral abi saada. LasteKS § 29 lõige 2 sätestab, et lapsele abi andmisel tuleb rakendada võrgustikutööd, järgides juhtumikorralduse põhimõtteid. Juhtumikorraldus on reguleeritud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-s 9, mis sätestab, et kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, sealhulgas pikaajalist hooldust, milleks on vaja koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Midagi rohkemat27 seadus juhtumikorralduse kohta ei ütle, mis tähendab, et lastekaitsetöötajatel puudub selge etteantud struktuur selle kohta, kuidas koostöös võrgustikuga juhtumikorraldust 26 Tarto L jt. Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud laste riskitegurid, 2022, lk 33. 27 SHS-i on toodud ka lapse juhtumiplaani puudutavad erisused, kuid need hõlmavad peamiselt asendushooldusel viibivale lapsele juhtumiplaani koostamise ajalisi (mitte sisulisi) kohustusi. Lisaks sätestab LasteKS § 29 lõige 3 KOV-i kohustuse kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest otsuse tegemise juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule. 8 ellu viia, sealhulgas lapsele ja perele vajalikke abimeetmeid planeerida, nende tulemuslikkust hinnata jne. Praegu kasutusel olevad lapse heaolu kolmnurk ja käsiraamat annavad hea teoreetilise tausta ja raamistiku, kuid lastekaitsetöötajad tunnevad oma töös puudust spetsiifilistest hindamisvahenditest. Samuti esineb ebaselgust võrgustikuliikmete ülesannetes ja koostöös nii abivajaduse hindamise kui tegevuste planeerimise protsessis, ka abivajaduse hindamine ei ole alati piisavalt analüütiline28. Paljude juhtumite puhul ei jõuta hindamisest tegevuste planeerimiseni või nende fikseerimiseni (2020. aastal kinnitati tegevuskava vaid 35% juhtumimenetluste puhul ning 2021. aastal 61% juhtumimenetluste puhul). Kui tegevuskavani jõutakse, võivad seal välja toodud abimeetmed olla enam seotud kättesaadavate teenustega, mitte lapse abivajadusega.29 Samuti on probleemiks puuduvad eesmärgid ja vahehindamised, millest lähtudes saaks hinnata töö tulemuslikkust.30 Seda ilmestavad ka 2022. aastal tehtud analüüsi tulemused, mille kohaselt ei lõpetata enamikku lastekaitsejuhtumeid mitte seetõttu, et lapse abivajadus oleks lahenenud, vaid seetõttu, et laps sai 18-aastaseks31 (29% juhtumitest) või asus elama teise KOV-i (24% juhtumitest). Ainult 35% juhtumitest lõpetatakse lapse abivajaduse lahenemise tõttu ning nende juhtumite puhul on abivajadus tavapäraselt väga lühiajaline ja see ei esine lapse mitmes eluvaldkonnas.32 Lapsi ja peresid ei kaasata juhtumikorraldusse piisavalt Lastekaitsetöös on toimunud paradigma muutus33, mille kohaselt on laste ja peredega tehtava töö aluspõhimõtteks perekondade tunnustamine partneritena ning nende kaasamine. Lastega töötamisel on üks peamisi põhimõtteid lapse hääle ja lapse arvamuse kuulamine34 ning kui lastekaitsetöötajad jätavad lapse arvamuse kuulamise vahele või tõlgendavad seda valesti, on oht teha ekslikke otsuseid.35 Paraku esineb lapse abivajaduse hindamisel, lapse arvamuse väljaselgitamisel ja dokumenteerimisel endiselt pinnapealsust, lastega läbiviidavad vestlused on põhjalikult eesmärgistamata ja analüüsimata.36 Lapsed kirjeldavad võrdlemisi lühikest kontakti lastekaitsetöötajaga ja mitte sisulist tähenduslikku suhtlust. Osa lapsi ei tea, miks lastekaitsetöötaja nende ellu tuli ja isegi aastaid pärast esmakontakti on lapsed teadmatuses, miks töötaja nende juures käib.37 28 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 22. 29 Ibid. 30 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 20. 31 Sealjuures tuleb arvestada, et sujuv üleminek lastekaitsesüsteemist täisealiste sotsiaalhoolekande süsteemi ei ole enamasti tagatud. 32 Ibid., lk 23. 33 Teoreetiliste lähtekohtade jõudmine igapäevatöösse vajab lastekaitsetöö praktika teadlikku kujundamist ja juhtimist, muutuste loomine on tihtipeale aeganõudev ning peredega reaalse ja siira koostööni jõudmine vajab järjepidevat toetamist. Selline koostööpõhimõte on väga iseloomulik lastekaitsetööle, mis on osa sotsiaaltööst. Koostööle orienteeritud tegutsemisviisi puhul juhivad sotsiaaltöötajad osapoolte kokkutoomist ja sihtide seadmist ning häid tulemusi saavutatakse siis, kui saadakse perega hea kontakt. 34 See põhimõte on kajastatud ka lastekaitseseaduses. 35 O'Reilly L, Dolan P. The Voice of the Child in Social Work Assessments: Age-Appropriate Communication with Children. Br J Soc Work. 2016;46(5):1191-1207. Kättesaadav aadressil: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4985736/ 36 Allikas: Sotsiaalministeerium, SKA 2019. a järelevalvearuanne. 37 Toros, K., Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus, Tallinna Ülikool, 2019. https://www.tlu.ee/yti/uudised/laste-kogemused-osalusest-lastekaitsesusteemis- lapselt-peab-kusima-mida-tema-arvab-ja. 9 Kuigi ka asendushooldusel viibivate laste hulgas tehtud uuringust ilmnes laste vähene sisuline kaasatus, on kõnekas, et suhteid lastekaitsetöötajatega hinnatakse samal ajal laste poolt pigem positiivseks (uuringu tulemused näitasid, et 43% lastest pidas oma suhet lastekaitsetöötajaga väga heaks ja 26% vastanutest heaks).38 Erinevad kogemused võivad viidata erinevale tööpraktikale, kuid ka sellele, et suhted on küll head, kuid pinnapealsed. Seda võib siiski näha positiivse eeldusena, et aega, oskusi ja tööriistu juurde pakkudes võiks edeneda ka sisuline partnerlus. Vanemate hinnangul sõltub koostöö lastekaitsetöötajaga esimesest kohtumisest – just lastekaitsetöötaja suhtumine, lähenemisviis ja suhtlusoskus panevad aluse edasisele koostööle.39 Samuti kiputakse praktikas lapse ja/või pere abivajaduse hindamisel või neile abi osutamisel keskenduma pigem probleemidele40, mitte tugevatele külgedele ja ressurssidele, mistõttu ei tunne laps ja/või pere ka piisavat seotust ja vastutust probleemide lahendamisel. Seejuures on oluline teadvustada, et muutusi oma elus saavad eeskätt teha vaid inimene ise ja tema lähikondsed.41 Lapse ja pere abistamiseks on oluline usalduslik kontakt lastekaitsetöötajaga, mis eeldab mõtestatud ja tähenduslikku suhtlust. Võib eeldada, et usaldusliku kontakti saavutamist pärsib osaliselt klienditöö ja dokumentatsioonile kuluva tööaja ebavõrdne jaotumine. Juba 2016. aastal tehtud uuringus selgus, et lastekaitsetöötaja tööajast vaid 10% kulus kliendiga vestlustele, samal ajal kui dokumentatsioonile ja menetlemisele kulus 20% tööajast.42 Joonis 2. Juhtumikorralduse erinevate osadega seotud kitsaskohad 38 Saarnik H., Sindi I., Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes , 2020, lk 20. 39 Lehtme, R., Toros, K., Parental engagement in child protection assessment practice: Voices from parents, Children and Youth Services Review 113 (2020). 40 O'Reilly L, Dolan P. The Voice of the Child in Social Work Assessments: Age-Appropriate Communication with Children. Br J Soc Work. 2016;46(5):1191-1207. Kättesaadav aadressil: https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4985736/ 41 Hans van Ewijk, Pilguheit kohalikule sotsiaaltööle ja sotsiaalpoliitikale, ajakiri Sotsiaaltöö, 2020, lk 48. 42 Viira, Age. Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine, 2017, lk 55. 10 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) ei toeta lastekaitsetööd Sotsiaaltöövaldkonna infosüsteemid ja tehnoloogilised tööriistad on võrreldes paljude teiste valdkondadega maha jäänud.43 Lastekaitsetöötajateni jõuab väga erineva sisuga teateid abivajavatest lastest, mistõttu on pärast teate saamist tavaliselt vaja koguda täiendavat infot lapse olukorra kohta, et planeerida edasisi tegevusi. Töö planeerimisel on lastekaitsetöötajatel STAR-ist vähe abi, pigem on STAR kasutusel töö dokumenteerimiseks vastavalt seaduses nõutule. Siiski ei võimalda STAR koondada ka terviklikku ülevaadet pere olukorrast, sest kõigi materjalide käsitsi STAR-i laadimine on aeganõudev ja tülikas. Samuti ei sisalda STAR peale lapse esmase abivajaduse hindamise võimaluse teisi vajalikke hindamisinstrumente ega muid tööks vajaminevaid praktilisi tööriistu (sealhulgas puudub enamiku teenuste puhul võimalus suunata teenust saama). Lisaks ei ole võrgustikuliikmetel ligipääsu STAR-i lisatud dokumentidele ja infole, mistõttu tuleb seda jagada dubleerivalt teiste infokanalite kaudu. Eesmärk: lastekaitsetöö keskmes on lapsed ja pered – töö põhineb lapse ja pere tugevatel külgedel, kaasamisel ja austusel. Pakutav abi on eesmärgistatud ja tulemuslik ning spetsialistidel on vajalikud ja tööd lihtsustavad tööriistad. REGULATIIVSED LAHENDUSED Võtta kasutusele lapse abivajaduse tasemete süsteem, mis aitab võrgustikuliikmetel ülesandeid jaotada ja lapse abivajaduse tasemele vastavat abi pakkuda Selleks, et tekiks selgem ja täpsem arusaam ning ülevaade erineva abivajadusega lastest, on oluline juhtumeid selgemalt kategoriseerida. Lastekaitsetöötajate hinnangul võiks kasutusele võtta nn valgusfoori süsteemi, mis aitab juhtumeid tegutsemiskiiruse ja riskitaseme järgi selekteerida.44 Need kolm kategooriat võiks olla järgmised: madal, keskmine ja kõrge (joonis 3). See aitaks paremini eristada juhtumeid, mis vajavad kohest sekkumist, samuti jälgida, kas igale kõrge riskitasemega lapsele on lastekaitsetöötaja määratud ja tegevusplaan koostatud.45 Lisaks on võimalik abivajaduse tasemete süsteemi põhjal välja töötada indikaator, mis aitab paremini kindlaks määrata ja juhtida lastekaitsetöötaja koormust (võttes arvesse juhtumite keerukust) kvaliteetse lastekaitsetöö tegemiseks. Joonis 3. Lapse abivajaduse tasemete süsteem Abivajadus puudub, Madal (varajane abi, Keskmine (põhjalik Kõrge (suure abivajaduse lapse esmase abivajaduse abivajaduse hindamine ja oht või hädaohut, (universaalsed peret hindamine, üksikute juhtumikorraldus, juhtumikorraldus ja vanemlust toetavad spetsialiste tugi nt toetavad ja spetsiifilied spetsiifilised teenused, teenused) haridusasutuses) teenused) viivitamatu sekkumine) Võtta laste heaolu ja kaitse juhtumikorralduse elluviimiseks kogu riigis kasutusele lapse- ja perekeskset lähenemisviisi toetav ühtne metoodika 43 Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö, lk 118. 44 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 33. 45 Sarnane süsteem on kasutusel Ühendkuningriigis, kus on muu hulgas koostatud iga abivajaduse taseme täpsem indikaatorite loetelu https://www.surreyscp.org.uk/wp-content/uploads/2018/12/Effective-family-resilience-SSCB-Final-March-2019-1.pdf. 11 Lastekaitsetöötaja peamine eesmärk on luua lapse ja vanemaga usalduslik suhe, mis on aluseks kogu juhtumikorraldusele ja positiivsetele tulemustele, mistõttu tuleks toetada lastekaitsetöötaja sotsiaalseid oskusi peredega suhtlemisel ning rakendada lapse kaasamiseks, abivajaduse hindamise ja teenuste pakkumise protsessis pere- ja lapsekeskseid dialoogipõhiseid mudeleid.46 Sotsiaaltöö peab looma sidemeid, sotsiaaltöötaja peab olema asjatundja argielu alal.47 Selleks, et lapse ja pere abistamine oleks kogu riigis ühetaoline ja kaasav, selgelt eesmärgistatud ja suunatud lahenduskesksele lähenemisele, pakuks vajalikke tööriistu ja töö hindamise vahendeid, on oluline tagada spetsialistidele juhtumikorraldusmudel, mis seda võimaldaks.48 Üheks selliseks metoodikaks, mis eelnevalt kirjeldatud probleeme ja vajadusi kataks, on näiteks Signs of Safety49 (edaspidi SofS), mis on innovatiivne, pere tugevatel külgedel ja partnerlussuhtel põhinev laste turvalisuse tagamisele suunatud lastekaitsetöö raamistik (täpsem kirjeldus VTK lisas 3). SofS on aastate jooksul praktikapõhisest mudelist arenenud kogu süsteemi muutmise mudeli (Whole System Change Model) suunas. Kaasaegsed organisatsiooni juhtimisteooriad ja -meetodid on põimitud kogu organisatsiooni/süsteemi selliselt, et lastekaitsespetsialistid oleksid laste ja peredega töötamisel toetatud ja nende professionaalne areng oleks pidev ning et lastekaitsetöö tulemuslikkust ja väljundeid oleks võimalik ka strateegiliselt mõõta ja hinnata. Selleks, et ka esmane abivajadus saaks asjakohaselt märgatud ja toetatud ega süveneks, on oluline struktureeritud ja eesmärgistatud juhtumimenetluse läbiviimist kaaluda edaspidi ka neil juhtudel, kus tõsist abivajadust ja ohtu lapse turvalisusele (veel) ei tuvastata. Sarnastel põhimõtetel kui SofS, pakub selleks võimalust näiteks Signs of Wellbeing mudel, mis on mõeldud kasutamiseks juhtudel, kui on mure lapse ja pere heaolu pärast. Konkreetne juhtumikorralduse mudel, mis pakuks lahendusi eespool nimetatud kitsaskohtadele, valitakse välja peale erinevate mudelite ja nende Eesti praktikasse rakendamise võimaluste analüüsimist. Regulatiivsete lahenduste kõrval on vaja ka töös kasutatavad IT-süsteemid tööprotsessidega vastavusse viia. Seetõttu tuleb lapse heaolu hindamiseks ning süsteemseks juhtumimenetluseks ja dokumenteerimiseks kasutatav STAR terviklikult uuendada ja teha selleks vajalikud infotehnoloogilised arendused. STAR peab omama kasutajasõbralikku ja kliendikeskset vaadet lastekaitsetööks. Lapse ja pere huvides on jagada infot üks kord ning ühtse infosüsteemi kaudu jagada juhtumi andmeid vajalikus ulatuses teiste spetsialistide ja teenuseosutajatega. Konfidentsiaalsusnõue ei tohiks piirata lapse ja pere abi saamist ega nõuda abivajajalt probleemi korduvat kirjeldamist.50 See tähendab, et STAR peab ühilduma teiste andmebaasidega ja/või seda peavad vähemalt osaliselt saama kasutada ka teised spetsialistid, et lapse abivajaduse hindamiseks ja edaspidiseks võrgustikutööks oleks võimalik 46 Tarto L jt. Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud laste riskitegurid, 2022, lk 44. 47 Malcolm Payne., Sotsiaaltöö kui elukutse, ajakiri Sotsiaaltöö, lk 52, 2020. 48 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 33–34 (lastekaitsetöö protsessi täpsem väljatöötamine). 49 Vt Signs of Safety kohta siit: https://www.signsofsafety.net/what-is-sofs/. SofS on kasutusel paljudes Euroopa riikides (erinevates KOV-i üksustes), kuid riikliku lastekaitsetöö meetodina kasutusel näiteks Iirimaal ja Belgias, ettevalmistusi riiklikuks adapteerimiseks teeb ka Island. 50 Streimann, K., Vilms, T. Vaimse tervise probleemide ennetus koolis, lk 40. Internetis kättesaadav aadressil: Eesti regionaaltasandi arengu analüüs (hol.ee) 12 lastekaitsetööks vajalikke andmeid teistest andmebaasidest pärida.51 Samuti peaks STAR olema osaliselt ligipääsetav ka lapsevanemale, eelkõige last ja pereliikmeid puudutavate hindamiste ja tegevuskava osas. 3. Kohaliku omavalitsuse ja Sotsiaalkindlustusameti ülesanded lastekaitse korraldamisel Probleem: kohaliku tasandi lastekaitsel on palju erinevaid ülesandeid, valdkonnas terendab tööjõukriis ja Sotsiaalkindlustusameti roll riikliku lastekaitse korraldajana vajab edasiarendamist. Lastekaitsetöötajal on liiga palju eriilmelisi, erineva sisu ja suunitlusega ülesandeid LasteKS § 17 lõige 1 loetleb KOV-i ülesanded lastekaitse korraldamisel. LasteKS § 17 lõikes 2 sätestatakse KOV-i kohustus luua tingimused lastekaitsetöö tegemiseks ja vajaduse korral luua lastekaitsetöötaja ametikoht52, kelle ülesandeks on seaduses sätestatud ülesannete täitmine, sealhulgas laste, lastega perede ja teiste last kasvatavate isikute toetamine. Lisaks LasteKS-ile kehtestavad ka teised seadused KOV-ile ülesandeid seoses lapsi puudutavate kohtu- või muude menetlustega – praktikas täidavad suuremat osa KOV-ile pandud ülesannetest lastekaitsetöötajad (VTK lisa 2). STAR-i pöördumiste andmete kohaselt on lastekaitseliigi all registreeritud väga erineva sisuga pöördumisi. 2022. aastal registreerisid KOV-id ligi 10 000 sellist pöördumist. Pöördumiste teemad viitavad lastekaitsetöö kirjususele.53 Küllalt suur hulk pöördumistest on seotud suhtlus- ja hooldusõiguse ning ülalpidamisküsimustega (12%), mis on selgelt teistest eristuv valdkond (joonis 5, vt lisa 1).54 Suhtlus- ja hooldusõiguse küsimused eeldavad enamasti ka tsiviilkohtumenetluses osalemist, mis on omakorda väga aja- ja töömahukas (menetlusdokumentide ja arvamuste koostamine, kohtule esitamine, materjalidega tutvumine, kohtus käimine, lahendite analüüs, kaebuste esitamine jne). Lisaks lasub lastekaitsetöötajal juhtumikorraldaja roll, võrgustiku kokkukutsumise ja juhtimise vastutus, juhtumiplaanide koostamise ning lapse ja pere abivajaduse (regulaarse) hindamise kohustus. Lisanduvad veel teemad, millega lastekaitsetöötajad lisaks lastekaitsetööle tegelevad: lapse sünni-surma registreerimine, sotsiaaltoetuste määramine, valla lehe toimetamine, toidupakkide jagamine, pidude korraldamine (klientidele), kommipakkide 51 Sarnase tulemuseni jõudis ka OSKA avaliku halduse uuring, mis tõi välja, et andmete käitlemine ja analüüs ei ole Eestis veel piisavalt heal tasemel: andmeid kogutakse palju ja tihti, kuid otsuste tegemisel ei osata kasutada nende täit potentsiaali. Selle põhjustena tõid eksperdid esile riigiasutuste andmebaaside vahel puuduvad liidestused, samuti andmete kasutamiseks vajaliku koostalitlusvõime ning teadmiste ja oskuste puudumise. Ka McKinsey Instituudi uuringu järgi on andmete kogumine ja käitlemine üks prioriteetne valdkond, mida automatiseerida, et muuta töö tõhusamaks ja vabastada tööjõudu suuremat lisandväärtust loovate ülesannete täitmiseks. Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö, lk 33. 52 Seletuskiri lastekaitseseaduse eelnõu juurde, lk 42. Internetis kättesaadav aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Lapsed_ja_pered/Lapse_oigused_ja_heaolu/seletuskiri.pdf 53 Kuigi praegune teemade jaotus ei anna arvatavasti siiski täielikku ettekujutust varieeruvusest, sest näiteks pöördumise „abivajav laps“ puhul, mis on kõige sagedasem valik (34% pöördumistest), ja ka sageduselt järgmise pöördumise „muu probleem“ (18%) puhul võib sisu olla väga erinev. Samuti viitab pöördumiste segasele registreerimisele see, et kohati on sellised teemad nagu peresisene vägivald, hariduslik erivajadus, abivajav laps ja vahel ka hädaohus laps registreeritud muu liigi alla, mitte lastekaitse liigina, kuigi võib eeldada, et need on eelkõige seotud lastekaitsetöötajate tööülesannetega. Üldjuhul, kui pöördumisega on seotud lapsed, on lastekaitsetöötaja pöördumisega seotud. 54 Kui arvestada juurde veel pöördumised „muu pöördumine“, võib eeldada, et lapse hooldusõigusega seotud küsimusi jõuab lastekaitsetöötaja lauale tegelikult veelgi rohkem. 13 tellimine ja jagamine, koolituse „Imelised aastad“ taotlemine ja hilisem koordineerimine, sponsorabi vahendamine, projektide kirjutamine, asendushooldusel olevate laste juhtumikorraldus ja eestkostja rolli täitmine, laste ja perede komisjoni asjaajamine, laste viimine teenuseid saama (sh transporditeenuse pakkumine) jm.55 Sealjuures tuleb lastekaitsetöötajal iga last ja peret ning nende muresid osavõtlikult kuulata ja lahendada, leida aega selleks, et luua usalduslik kontakt ja seda hoida. Lastekaitsetöötajate töökoormus on suur, mis arvatavasti on ajendiks töölt lahkumisele ja mõjutab ka töökvaliteeti. Keskmiselt tegeleb lastekaitsetöötaja nädalas 17 aktiivse juhtumiga, Kesk-Eestis isegi kuni 26 aktiivse juhtumiga nädalas. Enamik lastekaitsetöötajaid on hinnanud oma töökoormust suureks või väga suureks ning 14% on selgitanud, et tööülesannete korralikuks täitmiseks peaksid nad tegema tööd väljaspool tööaega, kuid nad ei tee seda ning seetõttu kannatab töö kvaliteet.56 Lastekaitsetöö on killustatud, mis on osaliselt tingitud töö iseloomust – näiteks tuleb käsilolevad toimetused pooleli jätta, kui tuleb teade hädaohus olevast lapsest või muust kiiret sekkumist vajavast juhtumist, teisalt ei ole ka võimalik olla ühtmoodi ekspert ja spetsialist kõikides lapsi puudutavates küsimustes, mistõttu võib laste ja perede heaolu kannatada. Lastekaitsetöötajad on mures peamiselt seetõttu, et juhtumeid on palju ning tehakse kõike korraga, omamata piisavalt aega üks ühele tööks peredega ja põhjalikuks süvenemiseks igasse juhtumisse. Samuti on ebaselge teiste KOV teenistujate roll lastekaitsetöötaja töö toetamisel ning laste ja perede abistamisel. Lisaks on lastekaitsetöötajad toonud välja, et tunnevad puudust tugispetsialistidest, peretööst ja vanemaid toetavatest programmidest. 57 Suur töökoormus ja mitmekülgsed ülesanded tekitavad küsimuse lastekaitsetöötajate piisavuse ja selle hindamise kohta. Lastekaitsetöötajate piisavust ei saa hinnata optimaalseks suhtarvuga piirkonnas elavatesse lastesse, oluline on ka töö sisu ja ulatus, kuidas lähtuvalt piirkonna eripäradest ja juhtumite iseloomust on töö korraldatud ja toetatud, samuti teiste lastega töötavate spetsialistide panustamine. 2022. aastal töötas Eestis kokku 296 lastekaitsetöötajat, kellest kolmandik (85) töötas Tallinnas (samuti elab kolmandik 0–17-aastastest Tallinnas), enam lastekaitsetöötajaid on ka teistes suuremates linnades: Narvas (9), Pärnus (11) ja Tartus (17), kuid rohkem töötajaid on ka Saue vallas ja Saaremaa vallas (kummaski 7). Samas oli enam kui kolmandikus ehk 28 KOV-is täidetud üks või vähem lastekaitsetöötaja ametikohta (5 KOV-is oli ainult 1 osaajaga ja 23 KOV-is oli 1 täisajaga lastekaitsetöötaja) (tabel 2, vt lisa 1). Lastekaitsetöö korraldus KOV-ides ei taga ühetaolist head kvaliteeti, valdkonnas on suur tööjõuvoolavus ja läbipõlemise oht Enamasti töötavad lastekaitsetöötajad sotsiaalosakonna või mitme eri valdkonna (haridus, kultuur, sotsiaaltöö) üldises koosseisus.58 Juhtimissüsteemides on tugevaid arenguväljakutseid, osakonna või lastekaitsetalituse juhid on erinevate ülesannetega ülekoormatud ning lastekaitsetöötajate ja sotsiaaltöötajate sisulise võimestamisega ei jõuta või ka ei osata kõikjal tegeleda. Uuringutest selgub sotsiaaltöötajate professionaalse toetuse vähesus, mistõttu nad 55 SKA nõustamistalituse konsultantide kogemus KOV-i lastekaitsetöötajate toetamisel ja nõustamisel. 56 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 25. 57 Saar, H. Lapsesõbralik lastekaitse – lastekaitsetöötajate vaade, Sotsiaaltöö ajakiri nr 3, 2019, lk 39. Internetis kättesaadav aadressil: https://tai.ee/images/3_2019_Lapsesobralik_lastekaitse_Saar_lk 36_41.pdf. 58 Anniki Lai. Lastekaitsetöö korraldamine kohalikes omavalitsustes. Lühianalüüs. 2020, lk 25. 14 jäävad ilma vajalikust mõistmisest, suunamisest, toetusest ja ka motiveerimisest. Sotsiaaltöötajatel puudub otsese juhiga igapäevane kontakt ning see on loonud olukorra, kus sotsiaaltöötaja peab tulema töös esinevate raskustega toime iseseisvalt või leidma ise toetuse allikaid.59 Nähakse vajadust, et sotsiaalvaldkonna asutuste juhid oleksid paremini kursis valdkonna eripäradega ning kannaksid edasi olulisi väärtusi. Praegu ei ole sotsiaalvaldkonna juhtidele paika pandud kvalifikatsiooninõudeid, mis puudutavad hariduslikku ettevalmistust või juhtimiskogemust. Seetõttu võib asutust juhtida inimene, kellel ei ole sotsiaalvaldkonnast piisavaid teadmisi või kellel ei ole vajalikku juhikompetentsi, muu hulgas teadmisi ja oskusi, kuidas hoida positiivset tööõhkkonda, inimesi motiveerida, arendada, eest vedada ja juhtida. 60 Lastekaitsevaldkonnas on suur tööjõu voolavus. Tervise Arengu Instituudi täienduskoolituse andmete kohaselt ei töötanud võrreldes 2017. aastaga 2018. aastal lastekaitsevaldkonnas enam 110 lastekaitsetöötajat61. OSKA raporti kohaselt koolitatakse sotsiaaltöötajaid Eestis küll rohkem kui vaja, kuid paljud lõpetajad ei lähe erialasele tööle.62 Samuti on sotsiaaltöö esindusorganisatsioonid olnud siiani tagasihoidlikud valdkonna populariseerimisega tegelemisel ning paremate töö- ja palgatingimuste eest seismisel. Ka lastekaitsetöötajate pideva enesetäiendamise ja toetamise süsteem vajab ülevaatamist. Eestis on pühendunud ja hoolivad lastekaitsetöötajad, kes on valmis tegema ületunde, samuti tegema tööd oma pere- ja eraelu arvelt, kuid see ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik. Lastekaitsetöötajate endi vaimne tervis ja toimetulek töös ettetulevate raskustega ei ole toetatud ning pideva pinge ja surve all töötamine võib tekitada kahju ka lastele ja peredele, keda lastekaitsetöötaja abistama peaks.63 Sotsiaaltöötajate ametiidentiteedi uuringust selgus, et suurt puudust tunnevad sotsiaaltöötajad regulaarsetest kokkusaamistest kolleegidega, mis võimaldaks ühiselt tööalaste teemade üle arutleda. Samas on sotsiaaltöötajatel endal vähe oskusi oma töö reflekteerimiseks. Nad ei kasuta praktilises töös aktiivselt teoreetilisi teadmisi, vaid pigem otsivad erialastest materjalidest ja koolitustelt täpseid juhiseid ja näpunäiteid enda juhtumite lahendamiseks.64 Eneserefleksiooni oskused on vajalikud selleks, et lastekaitsetöötaja või sotsiaaltöötaja oskaks ennast oma professionaalses tegevuses ning valikute ja otsuste tegemisel analüüsida. Riikliku lastekaitse (SKA) roll ei vasta valdkonna muutunud vajadustele LasteKS § 15 lõige 2 sätestab SKA ülesande KOV-i taotluse alusel riiklike meetmete rakendamiseks, mille hulgas on KOV-i üksuste nõustamine lastekaitsejuhtumite lahendamisel ning toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel riiklike meetmete hulgast. Nõustamisteenuse loomisel 2016. aastal oli selle eesmärk tagada KOV-i lastekaitsetöö n-ö miinimumkvaliteet. KOV-e on nõustatud ja abistatud arengukavade koostamisel ning lastekaitsejuhtumite menetlemisel ja sobivate riiklike meetmete leidmisel, samuti on paljud lapsed ja neid ümbritsevad inimesed saanud abi ja tuge lasteabitelefonilt. Kuigi KOV-i 59 Kütt, E. Sotsiaaltöötajate tööalase toetuse kogemused ja kutse taotlemine, 2016, lk 81. Internetis kättesaadav aadressil: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/52027/kutt_elin_ma_2016.pdf?sequence=1&isAllowed=y. 60 Pihl, K., Krusell, S. (2021)., Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö, lk 44. 61 Siia hulka ei ole loetud SKA-sse läinud lastekaitsetöötajaid, keda oli kokku 36. 62 OSKA tööjõuprognoos, Eesti tööturg täna ja homme 2019–2027, lühiaruanne, 2020, lk 65. Tööjõõuprognoosi- lühiaruanne_veeb.pdf (kutsekoda.ee). 63 SKA pakub grupisupervisioone, kuid need ei ole regulaarsed ega hõlma samu inimesi. 64 Kütt, E. Sotsiaaltöötajate tööalase toetuse kogemused ja kutse taotlemine, lk 84. Internetis kättesaadav aadressil: kutt_elin_ma_2016.pdf. 15 lastekaitsetöötajad on saanud SKA nõustamisteenusest tuge, on SKA-l lastekaitses veel teisigi rolle (näiteks järelevalve tegemine, riigi teenuste vajaduse hindamine jm) ning uuringus on välja toodud, et lastekaitsetöötajate jaoks võib SKA kaasamine keerulisemate juhtumite lahendamisel olla keeruline, sest kohati puudub omavaheline usaldus ning lastekaitsetöötajad tunnevad, et SKA on nende suhtes võimupositsioonil. Lastekaitsetöötajad tunnevad, et nende töökoormus SKA kaasamisega kasvab, saadav tugi on pigem teoreetiline ning praktilises töös alati kaasa ei aita.65 Enamik lastekaitsetöötajaid sooviks keeruliste juhtumite puhul SKA-lt senisest suuremat abi. 66 Eesmärk: kasutusel on lastekaitsetöö korraldusmeetod, mis senisest enam võimestab ja toetab lastekaitsetöötajaid nende töös, sealhulgas perede toetamisel ja laste abivajaduse ennetamisel REGULATIIVSED LAHENDUSED Sätestada lastekaitsetöötaja põhiülesanded LasteKS ei sätesta eraldi lastekaitsetöötaja ülesandeid, vaid sätestab KOV-i ülesanded laiemalt. See on toonud kaasa olukorra, kus kõik laste ja peredega seonduvad ülesanded KOV-is on praktikas lastekaitsetöötaja kanda. Taolise ülesannete paljususe juures puudub lastekaitsetöötajal võimalus keskenduda partnerlussuhtele lapse ja perega, millel on keskne roll vajalike muutuste elluviimisel, ning selle olulisust ei ole praegu ka seaduses piisavalt rõhutatud. Lastekaitsetöötaja ülesandeks ei peaks olema põhjalike aruannete koostamine, KOV-is vajalike teenuste kättesaadavuse tagamine, lepingute ettevalmistamine ja rahastusotsuste taotlemine jne. Suur osa lastekaitsetöötaja laual olevatest juhtumitest puudutab suhtlus- ja hooldusõiguse vaidlusi. Tänaseks on rakendunud riiklik perelepitusteenus, mis peaks vähendama lastekaitsetöötaja koormust nende juhtumite vahendamisel. Samas nähakse kohtumenetlustes lastekaitsetöötaja rolli üldjuhul siiski nii juhtumi sisulises lahendamises kui ka kohtumenetlusliku poolega tegelemises, sh dokumentide ettevalmistamine ja KOV-i esindamine kohtus. See on olemuslikult juristi, mitte lastekaitsetöötaja ülesanne (kuigi lastekaitsetöötajale jääks juhtumis siiski eksperdi roll). Seega tuleks seaduses sätestada lastekaitsetöötaja põhiülesanded ning sellega suunata KOV-i korraldama ümber lastekaitsetöötajale seni antud muude ülesannete täitmist, näiteks anda need teiste osakondade/spetsialistide vastutada (nt perekonnaasjadele spetsialiseerunud jurist). Selliselt jääks lastekaitsetöötajal rohkem aega, et päriselt teha seda, mis on tema peamine eesmärk – töötada võimalikult palju üks ühele laste ja peredega ning usaldusliku koostöösuhte ja perede võimestamise kaudu luua muutusi ja parandada laste heaolu. Jaotada ja fookustada riigi ja KOV-i ülesanded laste ja perede tulemuslikuks abistamiseks Eespool on välja joonistunud süsteemsed probleemid, mis takistavad kvaliteetse lastekaitsetöö tegemist. Osa neist on seotud praeguse lastekaitsetöö korraldusmudeliga, kus suur roll on KOV- idel, kelle suurus, võimekus ja tööpraktika on väga erinev. Alates 2016. aastast on lastekaitsetöös oluline roll ka SKA-l, kuid võrreldes selle muudatuse rakendumise algusajaga vajavad ka SKA ülesanded ülevaatamist ja uuendamist. Kuigi mitmeid probleeme saab lahendada või leevendada ka olemasolevas raamis (nt parandada juhtumikorraldust, viia ellu STAR-i arendusi, parandada valdkondadeülest koostööd ja infovahetust, toetada KOV-e jms), ei paku need siiski lahendusi kitsaskohtadele, mis on seotud lastekaitsetöötajate ressursside 65 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 30. 66 Ibid. 16 võimestamisega, töö ebaühtlase korralduse ja kvaliteediga (mis tuleneb KOV-ide erinäolisusest), nii ennetavate kui sihitatud teenuste arendamise ja pakkumisega jne. Eelnevast tulenevalt tuleb kaaluda lisaks üksikute küsimuste lahendamisele ka lastekaitsetöö korralduse ülevaatamist tervikuna. Teeme ettepaneku kaaluda kahte varianti: 1) Toetada rohkem KOV-e ning vähendada KOV-i ülesandeid, sealjuures suurendada SKA ülesandeid. Oluline on jätkata tegevustega, mis toetavad KOV-ide lastekaitsetöö kvaliteeti, kuid lisaks sellele on võimalik rohkem fookustada SKA ülesandeid lastekaitses nii, et riikliku lastekaitse roll oleks senisest suurem eelkõige keerukamate juhtumite puhul. Sellised juhtumid võiksid olla eelkõige järgmised: a) laps suunatakse riigi teenust saama (nt kinnise lasteasutuse teenus) või institutsionaalsele hooldusele; b) spetsiifilisi teadmisi ja oskusi vajavad juhtumid (nt seksuaalselt väärkoheldud lapsed, suitsiidsed lapsed, mitme valdkonna põhjalikku hindamist vajavad lapsed, suhtluskorra täitmist puudutavad juhtumid); c) harvaesinevad juhtumid (nt saatjata alaealised välismaalased, rahvusvaheliste lepingute ja konventsioonide alusel piiriülesed juhtumid). Loetletud kategooriad liigituvad nn valgusfoori mudeli oranž ja punase taseme alla, mille puhul on lapsel keskmisest suurem abivajadus. Senine SKA pakutav KOV-i nõustamisteenus, mis on hõlmanud sisuliselt kogu lastekaitsetöö valdkonda, saaks selgema fookuse ja vastutuse/ülesande juhtumi lahendamisel või teenuse pakkumisel. See eeldaks kompetentsi lisandumist SKA-sse, et pakkuda KOV-idega võrreldes sisulist lisandväärtust keerukamate juhtumite lahendamisel. Ka lastekaitsetöötajate hinnangul võiks riigi roll lastekaitsejuhtumites suurem olla, eriti keeruliste ja kauakestvate juhtumite puhul. See aitaks vähendada lastekaitsetöötajate koormust olukordades, kus üks juhtum võtab suurema osa tööajast.67 Selle tulemusel peaks KOV-il jääma rohkem ressursse, mida suunata abivajaduse skaala esimesel kahel tasemel olevate sihtrühmadega tegelemisse ehk ennetustöösse ja varajase abi pakkumisse lastele ja peredele. KOV-i lastekaitsetöötaja roll peaks keskenduma enam lapse ja pere otsesele heaolu ja toimetuleku toetamisele, mis tähendab, et peamine osa tööst peaks toimuma perede juures, mitte arvutis. Selle jaoks on vaja KOV-il aega, mida vabanev ressurss suure abivajadusega lastega tegelemise arvelt võimaldaks. Kirjeldatud alternatiivi peamiseks riskiks oleks KOV-ide ebaühtlase taseme säilimine, samuti risk, et KOV-il võib tekkida suurem stiimul laste n-ö riigi teenusele saatmiseks, mis ei pruugi soodustada soovitud eesmärki pakkuda lastele ja peredele võimalikult varast tuge ja motiveerida KOV-e neid teenuseid arendama. Samuti omaks tsentraliseerituse suurendamine olulist täiendavat eelarvemõju. 2) Koondada KOV-i tasandi laste heaolu ja lastekaitse korraldus piirkonnakeskustesse ning soodustada tiimipõhist korraldusmudelit. Ülesannete koondumine piirkonnakeskusesse võiks leevendada mitmeid praeguseid (sh eespool kirjeldatud) lastekaitsetöö kitsaskohti – see võimaldaks koondada spetsialistid suurematesse ja mitmekülgsema kompetentsiga tiimidesse, suurendaks lastekaitsetöötajate ajaressurssi vahetuks tööks laste ja peredega, soodustaks lastekaitsetöö asjatundlikku juhtimist ja toetamist jm. Samuti võiks see aidata kaasa laiemalt teenuste omavahelise integreerituse ja kättesaadavuse probleemi lahendamisele ning toetada piiratud ressursside ühist optimaalset kasutamist. Piirkonnakeskusepõhise korraldusmudeli loomiseks on omakorda erinevaid võimalusi: 67 Civitta. Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs, 2022, lk 37. 17 a) üks võimalus on rakendada korraldusmudelit KOV-ide koostööl põhineva ühisameti või -asutuste kaudu, mida kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ka praegu võimaldab. 68 Selle võimaluse puhul on vajalik tuvastada ja lahendada õiguslikud, bürokraatlikud ja põrkuvate finantshuvidega seotud takistused, mis on siiani vähendanud KOV-ide motivatsiooni ühisametite loomiseks ja naaberomavalitsustega koostöö tegemiseks69; b) teise võimalusena võib näha KOV-i lastekaitseliste ülesannete osalist või täielikku andmist maakonnakeskuse KOV-idele. Sarnast lahendust on riigis juba kasutatud näiteks perekonnaseisutoimingute puhul, kus peamist rolli kannavad maakonnakeskuste KOV- id. Ka haldusreformi tulemusi analüüsinud eksperdid on muu hulgas andnud KOV-ide tugevdamiseks poliitikasoovituse kaaluda asümmeetrilisi lahendusi KOV-ide piirkondlike ülesannete täitmiseks.70 Tõmbekeskuste rolli tugevdamine integreeritud sotsiaal-, haridus- ja terviseteenuste osutamiseks on seatud ka üheks eesmärgiks Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2023–2027. Selle raames tehakse analüüs sotsiaal- ja tervisevaldkonna avalike teenuste osutamise ja juhtumikorralduse uudse korraldusmudeli väljatöötamiseks.71 Analüüsi käigus on võimalik hinnata ka kõigi võimalike alternatiivide tugevaid külgi ja riskikohti ning nende lahendamise võimalusi. Samuti on analüüsis võimalik täpsemalt kaardistada teiste riikide kogemused (nt Soome, Holland, Taani, Island), kus detsentraliseeritud lähenemisviisi puhul kasutatakse erinevaid piirkondadeks jaotumise põhimõtteid, ning õppida nende kogemusest KOV-ide koostöö soodustamiseks ja võimalike takistuste ületamiseks. Lisaks on ülevaatamisel nii rehabilitatsioonisüsteem kui selle seosed haridustugiteenustega, mis samuti panustavad laste heaolu süsteemi kujunemisse ja võivad tuua kaasa muudatusi nii kohaliku kui riigi tasandi teenuste korraldamisel. Sobivaim korraldusmudel valitakse välja kõigi eelnimetatud tegevuste koosmõjus ja koostöös KOV-idega ning selle rakendamist katsetatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahendite toel. Piirkonnapõhiste laste heaolu (ühis)ametite struktuuri puhul saab eeskuju võtta Ühendkuningriigi uuenduslikust ja häid tulemusi näidanud laste heaolu korraldusmudelist, kus laste ja perede toetamise kompetents on jaotatud tiimidesse (põhjalikum ülevaade tiimipõhisest lähenemisviisist on esitatud VTK lisas 3). Tiimipõhine lähenemisviis võimaldaks ühe piirkonna kogu laste heaolu ja lastekaitse valdkonda keskselt, innovatiivselt ja kaasaegselt juhtida vastavalt lastekaitsesüsteemi spetsiifilistele vajadustele. Kui seni on enamikus KOV-idest palgal 1–3 lastekaitsetöötajat, kes on samas osakonnas ka teiste sotsiaal-, mõnikord ka tervise- ja haridusvaldkonna spetsialistidega, siis pakutud maakondliku mudeli kohaselt koonduksid kõik laste heaolu ja lastekaitsespetsialistid ühtsesse juhtimisstruktuuri. Töötamise piirkonnad saab 68 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, § 12. Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega. Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti. 69 Minu omavalitsus, keskmine omavalitsus, laste heaolu, süsteemsus, koostöös teiste KOV-idega teenuste korraldamine, Rahandusministeerium, 2020. Internetis kättesaadav: https://minuomavalitsus.fin.ee/et/kov/kov-detail 70 Haldusreformi seireraport 2022, vt lk 115 (poliitikasoovitus nr 4). https://www.fin.ee/media/7835/download. 71 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027, p 9.1.12, https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja- tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe. 18 tiimides ära jagada – need võivad, aga ei pruugi kattuda n-ö varasemate KOV-i piiridega (see võib olla hea võimalus näiteks neis olukordades, kus piirkonna lastekaitsetöötaja on isiklikult tuttav). Selle mudeli puhul on oluline, et lastekaitsetöötajatest tekkivad autonoomsed meeskonnad ja nende meeskondade tööd toetavad rollid. SKA roll muutuks universaalset nõustamist pakkuvast asutusest pigem eriteadmisi, sealhulgas spetsiifilisi teadmisi ja oskusi koondavaks toeks (mudelis nn insight team või ka teraapiatiim, kes korraldab teatud spetsiifilistele sihtrühmadele vajalikke teraapilisi sekkumisi) ning lastekaitsetöö koolituskeskuseks (mis sobitub juba SKA praeguse rolliga). Kujundada SKA roll lastekaitsesüsteemis vastavaks valdkonna vajadustele SKA ehk riigi roll lastekaitse korralduses sõltub suuresti sellest, missuguse lastekaitsetöö korraldusmudeli kasuks otsustatakse. Samas on võimalik ka SKA praegustes ülesannetes ja töökorralduses teha parendusi (vt SKA lastekaitseülesanded VTK lisas 2), et ressursside kasutus oleks efektiivseim ning aitaks pakkuda lastele ja peredele paremat tuge. Näiteks vajab SKA rollina täpsemalt analüüsimist 24/7 valmisoleku tagamine lastekaitses, mille vajaduse on eelkõige tõstatanud Politsei- ja Piirivalveamet. Eelkõige puudutab vajadus tavapärase tööaja välist aega, kus lapse heaolu tagamiseks on tarvis spetsialisti abi sündmuspaigal. Lasteabitelefon tagab 24/7 toe nõustamist ja (kohtu)menetluslikku sekkumist vajavate juhtumite puhul (nt teeb lapse perest eraldamise otsuse ja vajadusel lapsevanema hooldusõiguse piiramise taotluse kohtule), kuid füüsilisi väljasõite ei tee (sest lasteabitelefoni ülesehitus, sh nõustajate geograafiline asukoht ja väljaõpe seda ei toeta). Samas on SKA arendanud mobiilseid kriisiabiüksusi, samuti on ohvriabitöötajatest moodustunud üleriigiline võrgustik. Kuivõrd mobiilsete meeskondade ülalpidamine on keerukas ja kulukas ning partnerid näevad ühe peamise vajadusena esmast kriisinõustamist, tuleks SKA-sse 24/7 lastekaitse võimekuse arendamisel (kui selle vajadus edasises analüüsis kinnitust saab) kaaluda selle ühendamist juba olemasolevate süsteemidega. Samuti vajab täiendavat analüüsi, kas kõigi seniste ülesannete täitmiseks on vaja just lastekaitsetöötajat või piisab ka teiste valdkondade spetsialistidele lisapädevuste andmisest. Praegu on SKA ülesanne ka KOV-ide nõustamine arengukavade koostamisel, kuid tänaseks peaksid KOV-id olema ise piisavalt võimekad, et laste ja perede heaolu ja sotsiaalkaitsevaldkonda iseseisvalt analüüsida, kaasates vajaduse korral välisekspertide abi või luues koostöösuhteid teiste KOV-idega, kellel on jagada häid kogemusi elluviidud protsessidest. Näiteks saavad KOV-id Tervise Arengu Instituudi e-platvormil täita terviseprofiili, samuti koondab Rahandusministeerium KOV-ide kaupa infot portaali minuomavalitsus.ee, mis suunab KOV-e lastele ja peredele mõeldud teenuseid ja meetmeid kaardistama ja lahti mõtestama. Töötada välja ja teha kättesaadavaks sidus ja kohustuslik täienduskoolitus- ja mentorlussüsteem lastekaitsetöötajatele Vajadus on koolitusmudeli järele, kus töötajatele pakutakse vajalikke lisateadmisi ja -oskusi pideva täienduskoolituse raames, integreerides erialase ettevalmistamise valdkonnas toimuvate arengutega.72 Selleks tuleks välja töötada ja teha kesksel platvormil kättesaadavaks 72 Ave Viks „Ametnike pädevuse suurenemine ühinenud omavalitsustes“, Rahandusministeerium, Haldusreform | Rahandusministeerium (fin.ee). 19 kohustuslik (e-)koolituste pakett, mille eesmärk on pakkuda lastekaitsetöötajatele võimalust pidevalt ja paindlikult oma teadmisi uuendada. Ka ESTA on soovinud seaduse tasandil reguleerida nõudeid regulaarsele enesetäiendamisele.73 Lastekaitsetöötajate täiendusõppe süsteemi uuendamisel tuleb see praegusest selgemalt siduda ka kutsesüsteemiga. Lisaks lastekaitsetöötajate koolituspaketile tuleb välja töötada eraldi moodulid ka lastekaitse võrgustikule (nn võtmespetsialistidele) või teha ettepanekud nende spetsialistide endi koolituskavade täiendamiseks. Võrgustiku osapoolte (eelkõige haridus- ja tervishoiusüsteemi esindajate) seas tuleb tõsta teadlikkust nende rollist lapse abivajaduse hindamise protsessis74 ja edasises koostöös juhtumi lahendamisel vastavalt esimeses peatükis käsitletud võrgustikutöö raamistikule. Samuti tasub kaaluda lastekaitsetöötajatele sotsiaaltööalase kõrghariduse kohustuse sätestamist, aga seda eeldusel, et vähemalt üks kõrgharidusasutus pakub sotsiaaltöö ja/või lastekaitse või laste heaolu teemalist (üheaastast) mikroprogrammi neile, kellel on muu eriala kõrgharidus, kuid kes soovivad saada kiirelt ja kompaktselt lisaks sotsiaaltööalast mikrokraadi. Välisvahendite toel ja koostöös haridusasutustega on plaanis uuendada ja kaasajastada sotsiaaltöö õppekavasid (sh panna suuremat rõhku mikrokraadidele, et olla paindlik tööjõuturu muutlikkusele ja anda võimalus õppida uusi erialasid/spetsialiseerumist), disainida ümber täiendkoolitussüsteem ja luua tööalane tugisüsteem. 4. Laste heaolu ja õiguste tagamise kvaliteet ja järelevalve Laste heaolu valdkonna toimimise ja tulemuste kvaliteet sõltub suurel määral VTK eelnevates peatükkides kirjeldatud probleemidest ja nende lahendamisest, eelkõige mis puudutab laste abivajaduse märkamist ja sellele järgnevat lastekaitsetööd. Selles peatükis on kirjeldatud veel mõnda probleemi ja muudatusvajadust otseselt kvaliteedi tagamise ja järelevalve korralduses. Tuleb märkida, et VTK ei hõlma laste heaolu tagavate sotsiaalteenuste kvaliteedi ja järelevalve küsimusi, mis vajavad lahendamist eraldi seaduseelnõuga. Probleem: laste õigused ja heaolu on riigis ebaühtlaselt tagatud, sõltudes suurel määral lapse elukohast KOV-ide lastekaitsealaste ülesannete sisu ei ole üheselt selge, ülesandeid täidetakse erinevalt ning haldusjärelevalve ei ole tõhus LasteKS-i alusel on suurem osa laste heaoluks vajalikke tegevusi KOV-ide ülesandeks, samuti on KOV-idele antud suur otsustusvabadus nende ülesannete täitmisel. Samal ajal näitab Rahandusministeeriumi ülevaade kohalike teenuste olukorrast üle Eesti, et omavalitsuste keskmine teenustase (mediaan) laste heaolu valdkonnas on 3 (9-st) ning tasemed varieeruvad ühest kaheksani.75 Kuigi detsentraliseeritud halduskorraldust iseloomustabki KOV-ide enesekorraldusõigus kohaliku elu küsimuste korraldamisel, nii et KOV-i üksus saab üldjuhul ise 73 ESTA märgukiri Sotsiaalministeeriumile, 30.03.2021. 74 Tallinna Ülikool jt. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid, 2022, lk 9. 75 Laste heaolu teenustase omavalitsustes 2022. aastal: https://minuomavalitsus.ee/laste-heaolu. 20 määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra76, peab KOV-i üksusele seadusega antud ülesande sisu olema piisavalt määratletud. See on vajalik nii ülesande täitmiseks kui kontrollimiseks ehk järelevalveks. Haldusjärelevalve KOV-i üksuse üle tähendab eelkõige haldusülesannete täitmise õiguspärasuse kontrollimist (Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 751 lg 4). Selleks peab kehtiva õiguse sisu olema piisavalt selge. Praegune KOV-i ülesannete kirjeldus LasteKS §-s 17 seda ei ole ega võimalda ühetaolist arusaamist ülesannete sisust, täitmise eesmärgist ja oodatavast tulemusest. Seetõttu on ka riiklikul järelevalveasutusel (SKA) keeruline KOV-ide tegevust kontrollida. Samuti on ebapiisavad SKA haldusjärelevalvet reguleerivad normid nii järelevalvemenetluse alustamise kriteeriumide kui menetluse läbiviimise, sh VVS-is sätestatud järelevalvemeetmete puhul. Need probleemid koos ressursipuudusega ei võimalda praegu SKA-l teha tõhusat haldusjärelevalvet KOV-i lastekaitsealaste ülesannete üle. See omakorda võimaldab püsida piirkondlikel erinevustel, mõjutades otseselt laste õigusi ja heaolu. Laste heaolu valdkonna regulatsioon on eri seadustes killustatud, mis raskendab KOV-idel ja teistel osapooltel nõuete mõistmist ja rakendamist Laste heaolu tagamise ülesanded ja nõuded sisalduvad nii LasteKS-is kui ka SHS-is, kuid seaduste omavaheline suhe ei ole selge. LasteKS § 1 lõige 2 viitab LasteKS-ile kui üldseadusele, samas sisaldab LasteKS ka erisätteid SHS-i suhtes, nt lapse abivajaduse hindamise ja juhtumikorralduse osas. Praktikas esineb probleeme nii seadusesätete koosmõjus rakendamisel kui ka LasteKS-ist tulenevate üldiste põhimõtete ja kohustuste järgimisel laste sotsiaalhoolekandes. Laste heaolu tagamisel on oluline ka perekonnaseadus (PKS), mis reguleerib vanemate õigusi ja kohustusi lapse suhtes ning kohtu rolli lapse heaolu kaitsmisel, samuti ohvriabi seadus (OAS), mis sätestab abi ja teenused vägivalda kogenud lastele. Ka need seadused on LasteKS-iga hästi seostamata, sealhulgas tuleb LasteKS tervikuna üle vaadata uue OAS-i (jõustus 01.04.2023) valguses, et kindlustada vägivalda kogenud lastele sujuv teekond tervikliku abini. Lisaks toodi eespool 1. peatükis välja, et teiste elualade spetsialistidele (tervishoiutöötajad, haridustöötajad) ei ole üheselt mõistetav nende roll laste heaolu tagamisel, mistõttu tuleb luua paremad seosed ka LasteKS-i ja nende valdkondlike eriseaduste vahel. Lastekaitseteenuse saajatel puudub lihtne ja tõhus tagasiside ja kaebuste esitamise võimalus Teenuste kvaliteedisüsteemi oluline osa on teenusesaajate tagasiside küsimine ja kaebuste lahendamine. Eriti oluline on see lastekaitse valdkonna sekkumiste ja pakutavate teenuste puhul, mis võivad tugevalt puudutada inimeste era- ja perekonnaelu ning kus abi ja teenused on suunatud ka haavatavatele sihtrühmadele. Lastekaitsetöö keskmes on laps, mistõttu peab selle kohta tagasiside kogumine olema lapsesõbralik ja lastele tuleb luua eakohane ja mugav viis arvamuse avaldamiseks. Praegu on KOV-idel erinevad praktikad tagasiside ja pretensioonidega tegelemiseks, sealhulgas on KOV-e, kus lastekaitsetöötaja peale esitatud kaebuse lahendab lastekaitsetöötaja ise (isegi kui vastuse allkirjastab juht). Sellisel juhul jääb inimene ilma objektiivse kõrvalpilguta juhtumile ning lastekaitsetöötaja jääb omakorda ilma tööalasest toetusest raskes olukorras. KOV-is tõhusa kaebevõimaluse puudumise tõttu 76 KOKS-i muutmise eelnõus 2022. a pakuti selline kohaliku elu küsimuste määratlus (KOKS §-i 6 lisatav lõige 31): „Kohaliku elu küsimuste korraldamine on selliste omavalitsusüksuse ülesannete täitmine, mis tulenevad valla- või linnaelanike vajadustest või mille täitmist saab omavalitsusüksuselt mõistlikult eeldada, mis on kohalikku päritolu ja mida ei ole antud mõne riigiorgani pädevusse või mille puhul esineb ka muid ülesande kohalikule olemusele viitavaid asjaolusid. Seadusega kohalikule omavalitsusele pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusüksusele üldjuhul jätma enesekorraldusõiguse, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra.“ Eelnõu on kättesaadav EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/54e751f5-962c-4b78-839f-9e75ada8056d. 21 pöörduvad inimesed SKA kui järelevalveasutuse poole, kes aga ei saa muuta KOV-i juhtumikorralduslikke otsuseid ega lahendada koostöö ja usalduse puudumisest tekkinud konflikte. Seega ei lahenda SKA poole pöördumine enamasti inimese muret sisuliselt ega tunnetuslikult, mis vähendab veelgi usaldust lastekaitsesüsteemi vastu. Praegune riikliku järelevalve korraldus ei taga LasteKS-i nõuete täitmist lasteasutustes LasteKS-i alusel on SKA üks ülesandeid teha riiklikku järelevalvet eraõiguslike asutuste, juriidiliste ja füüsiliste isikute üle mitme LasteKS-i nõude täitmise puhul, sealhulgas lapse huvidest lähtumine, abivajavast lapsest teatamine ja nõuded lasteasutustele. Mõne nõude puhul (nt lapse huvidest lähtumine, abivajavast lapsest teatamine) ei ole järelevalve tegemine üksikjuhtumitel eriti tulemuslik, vaid kontrollida tuleks vastavate tegevusjuhiste ja protsesside olemasolu lasteasutuses, aga selliseid nõudeid praegu seaduses ei ole. Lisaks peaks SKA kontrollima LasteKS-i nõuete täitmist (sealhulgas ka lasteasutuses sisehindamise läbiviimist) haridus- ning tervishoiuasutustes, samas kui neis valdkondades on oma kontrollisüsteemid – Haridus- ja Teadusministeerium teeb järelevalvet koolide üle, tervisevaldkonnas on oma teenuse kvaliteedijuhtimissüsteem. Praktikas on välja kujunenud olukord, kus sisuliselt puudub riiklik järelevalve LasteKS-i nõuete täitmise üle haridus- ja tervisevaldkonna asutustes, sest SKA neis asutustes järelevalvet ei tee ja vastavat ülesannet ei ole selgelt antud ka teiste valdkondade järelevalveasutustele. Raske tagajärjega lõppenud lastekaitsejuhtumitest ei tehta süsteemseid järeldusi Lapse õiguste ja heaolu tagamine peab toimuma valdkondadeüleses koostöös. Lapsele raske tagajärjega, s.o surma või tõsise tervisekahjustusega lõppenud juhtumite puhul on põhjendatud kontrollida mitte vaid KOV-i (ja erijuhtudel SKA) ülesannete täitmise nõuetekohasust, vaid vaadelda laiemalt toimunud võrgustikutööd ja osapoolte tegevust ning leida kitsaskohti, et neid edaspidi ennetada või lahendada. Tervikpildi saamiseks tuleb sageli vajalik vaadelda mitme valdkonna asutuste ja spetsialistide tegevust juhtumi lahendamisel, sealhulgas LasteKS-i ja eriseaduste nõuete valguses. Praegu ei ole sellist valdkondadeülese analüüsi protseduuri ette nähtud ning andmekaitsenõuded ei võimalda tundlike andmete vahetamist asutuste vahel ilma seadusliku ülesande või menetluseta. Eesmärk: laste õigused ja heaolu on pere elukohast sõltumata tagatud vähemalt tasemel, mis vastab riigiüleselt kehtestatud baasnõuetele. REGULATIIVSED LAHENDUSED Täpsustada KOV-ide lastekaitsealaseid ülesandeid ja nõudeid nende täitmisele, et suurendada õigusselgust ja võimaldada tõhusamat haldusjärelevalvet LasteKS §-s 17 sätestatud KOV ülesandeid laste õiguste ja heaolu tagamisel ning lastekaitsetöö korraldamisel tuleb täpsustada ja täiendada. Mõned konkreetsemad ettepanekud on tehtud juba eespool 1. ja 2. peatükis, et täpsemalt reguleerida ennetustööd, universaalseid teenuseid ja juhtumikorraldust. Need nõuded tuleb sisustada edaspidi seaduseelnõu koostamise käigus koostöös KOV-ide esindajate ja esindusorganisatsioonidega. Olulisel kohal on ka riiklikud lastekaitsetöö ja -teenuste osutamise standardid, mida praegu olemas ei ole, aga mis peaksid seadusega kehtestatud nõudeid selgitama ning toetama KOV-e nende ülesannete täitmisel ja 22 järelevalveasutust selle kontrollimisel. Nii tekib ühetaoline õiguslik baas KOV-idele lastekaitse korraldamiseks ja lastekaitsetööks, mille üle on omakorda võimalik teha sisulist ja eesmärgipärast haldusjärelevalvet. Täiendamist vajab ka KOV-i üle tehtava haldusjärelevalve regulatsioon järelevalve ulatuse (LasteKS § 38 lõige 6 ja SHS § 157 lõige 3), järelevalvemenetluse alustamise tingimuste ja läbiviimise, sealhulgas järelevalvemeetmete osas. Koondada kogu laste heaolu tagamist, sealhulgas abivajavatele lastele mõeldud teenuseid puudutav regulatsioon ühte seadusse (LasteKS) ning täpsustada seoseid valdkondlike eriseadustega Selguse loomiseks lastekaitsesüsteemi osalistele on otstarbekas koondada praegu LasteKS-is ja SHS-is reguleeritud laste heaolu tagamist, sealhulgas abivajavatele lastele mõeldud teenuseid puudutav regulatsioon ühte seadusesse, praegusesse LasteKS-isse. Seadus tuleks nimetada näiteks lapse õiguste ja heaolu seaduseks, et luua terviklik lapse heaolu käsitlus, mis hõlmab lapse õiguste ja heaolu tagamist alates abivajaduse ennetamisest ja toetavatest teenustest lastele ja peredele kuni intensiivsemate sekkumiste ja laste hoolekandeteenusteni. Lisaks sellele tuleb täpsustada LasteKS-i seoseid PKS-i ja OAS-i asjakohaste normidega ning üle vaadata ja täiendada ka teiste valdkondade eriseadusi, et kõigi lapsega töötavate isikute ülesanded ja neile kohalduvad nõuded oleksid üheselt arusaadavad ja rakendatavad. See toetaks ühtlase kvaliteedi tagamist ja järelevalvet seaduse nõuete üle laste heaolu valdkonnas. Luua kliendikeskne ja lapsesõbralik tagasiside andmise ja kaebuste käsitlemise protsess Selleks, et KOV-id saaksid eelkõige ise oma lastekaitsetöö protsesse parandada ja lastekaitsetöötajad saaksid ka laste ja perede tagasisidet (sh positiivset tagasisidet ja tänu), on oluline, et igas KOV-is oleks loodud lastekaitseteenuse tagasiside süsteem. Et mõista seda eelkõige kui valdkonna arengut toetavat, mitte koormavat süsteemi, tuleb kindlasti suurendada KOV-i ja sotsiaalvaldkonna juhtide teadlikkust selle võimaluse positiivsetest külgedest. Selleks on vajalik jagada häid praktikaid ja vajaduse korral keskselt toetada sellise süsteemi väljaarendamist KOV-ides. Ka lastekaitseteenuse saajate pretensioonid tuleb lahendada esimeses järjekorras KOV-is ning selleks tuleb ette näha lihtsasti kättesaadav, arusaadav ja kliendikeskne protseduur. Muudatuste eesmärk on lahendada võimalikult paljud kaebused tekkekohas, KOV-i tasandil, ning teha seda suurema viivituseta. SKA roll üksikjuhtumitega seotud kaebuste lahendamisel peab jääma sekundaarseks, võimaldades SKA-l tegeleda rohkem oluliste ja süsteemsete puudustega KOV-i üksuse lastekaitsetöös, milleks tuleb alustada haldusjärelevalve menetlust. Selgemalt reguleerida SKA ja teiste valdkondade järelevalveasutuste ülesanded lasteasutuste üle riikliku järelevalve tegemisel Lasteasutuste üle tehtava riikliku järelevalve korraldus LasteKS-i nõuete täitmise tagamiseks tuleb tervikuna üle vaadata, sest praegu ei ole tõhus järelevalve tagatud. Ühelt poolt tuleb täpsustada lasteasutuste kohustusi lapse õiguste ja heaolu tagamisel, eelkõige asjakohaste tegevusjuhiste ja protsesside osas, mis aitavad ära hoida ning lahendada lapse huve kahjustavaid juhtumeid. Teisalt tuleb lasteasutuste puhul anda järelevalveülesanne ühele järelevalveasutusele või alternatiivselt reguleerida selgelt järelevalveasutuste (haldusorganite) koostöö järelevalve tegemisel. Ühe asutuse üle tehtava järelevalve killustamine mitme 23 järelevalveorgani vahel ei pruugi olla otstarbekas, sest kokkuvõttes on kõik eri seadustes lasteasutustele kehtestatud nõuded suunatud lapse õiguste ja heaolu tagamisele. Luua protseduur raske tagajärjega lõppenud lastekaitsejuhtumite valdkondadeüleseks analüüsiks Lastekaitsesüsteemi kvaliteedi arendamiseks vigadest õppimise kaudu tuleb luua võimalus ja protseduur raske tagajärjega, s.o lapse surma või raske tervisekahjustusega lõppenud lastekaitsejuhtumite valdkondadeüleseks analüüsiks ja süsteemsete kitsaskohtade leidmiseks. Sellesse tuleb kaasata kõik lastekaitsesüsteemi osalised, juhtumiga seotud sotsiaal-, haridus-, tervise- ja õiguskaitsevaldkonna asutused ja spetsialistid. Sellise analüüsi põhjal on võimalik algatada ja ellu viia vajalikke muutusi, et sarnaseid juhtumeid tulevikus vältida. Arvestades teiste riikide praktikat, võib raskete juhtumite analüüsi teha ülesandeks mõnele asutusele (nt SKA), sätestades seaduses vastava ülesande ja menetlusreeglid, aga võib ka kehtestada protsessi ja andmetöötlust võimaldava regulatsiooni, jättes analüüside algatamise ja tegemise eri asutuste ülesandeks. Eestile sobivaim lahendus leitakse seaduseelnõu väljatöötamise käigus, arvestades ka vajadust ühildada loodav regulatsioon VTK-s kirjeldatud uue lastekaitse korraldusmudeliga. MÕJUD Lastekaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse peamine eesmärk on parandada Eesti laste ja lastega perede heaolu, ennetada ja märgata abivajadust õigel ajal ning tagada neile vajalik sisukas abi ja tugi. Eestis on 2023. aasta alguse seisuga 0–17-aastaseid lapsi 269 111, mis on 20% rahvastikust. Viimase rahvaloenduse kohaselt elas Eestis 2021. aastal lastega peresid 154 634, mis on 27,5% kõigist leibkondadest.77 Sõltuvalt abivajadusest, ilmnenud probleemidest, nende märkamisest ja teenuste kasutamisest saab lastega peredest ja lastest abivajavateks hinnata sihtrühmast erinevat proportsiooni (vt VTK sissejuhatust ja lisa 1), kuid kaudsemalt on kõigi laste ja perede heaolu mõjutatud nii ennetustegevustest kui ka laste ja lastega perede abivajaduse õigeaegsest märkamisest ja tõhusast abi pakkumisest. Nii regulatiivsete kui mitteregulatiivsete lahendusettepanekute eesmärk on paremini toetada abivajavaid lapsi ja nende peresid, seega on muudatustel ootuspäraselt sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalhoolekandele. Mõju ulatust ja olulisust saab hinnata edaspidi lahenduste täpsustamisel eelnõu väljatöötamise käigus. Eeltoodud lahendusettepanekud on suunatud suuresti lastekaitsetöötajatele ja teistele laste ja peredega töötavatele spetsialistidele (sh lasteasutuses või lastega kokkupuutuvas asutuses, nt kool, huviharidusasutus, terviseasutus, politsei, perekeskus jne). Ühe lahendusena pakutakse ka võtmespetsialistide ringi kindlaks määramist, kellel on kohustus teavitada lastekaitset abivajavast lapsest ning panustada edaspidi lapse ja pere abivajaduse hindamisse ja abi osutamisse, võttes selleks kasutusele ka valdkondadeülese lapse abivajaduse esmase hindamisvahendi. Seega on lahendused esmajärjekorras suunatud kõigile KOV-idele, hõlmates 79 KOV-i ja neis töötavaid u 300 lastekaitsespetsialisti (296 lastekaitsetöötajat KOV-ides 2022. 77 Statistikaamet. 24 aasta lõpu seisuga)78. Mõjutatav sihtrühm on laste abivajaduse märkajate ja juhtumivõrgustiku kaudu ka laiem ning spetsialistide (lapsega kokkupuutuvad täiskasvanud) ring on eeldatavasti erinev sõltuvalt lapse ja pere abivajaduse spetsiifikast. Kui arvestada, et KOV-i lastekaitsealaseid juhtumeid algatati 2022. aastal enam kui 3000 lapse puhul (3626), ja kui eeldada, et iga lapsega on seotud keskmiselt kolm spetsialisti, viitab see palju laiemale spetsialistide ringile (enam kui 10 000 inimest), kes vähemal või rohkemal määral VTK lahendustega kokku puutuks. Seega hõlmavad muudatused küll paljus lastekaitseametnikke, kuid kindlasti ka laiemat ringi lastega kokkupuutuvaid spetsialiste. Seega on muudatustel mõju KOV-i korraldusele ja finantseerimisele, kuid kuna VTK näeb kaasatavate spetsialistide ringi laiemalt, võib eeldada, et mõju on ka riigivalitsemisele, sealhulgas riigieelarve kuludele ja riigiasutuste korraldusele, ning ka erasektorist spetsialistide kaasamise korral saab eeldada majanduslikku mõju. Samas toetavad kavandatavad muudatused spetsialiste nende töös, mistõttu on negatiivsete mõjude risk pigem väike, ja kui kavandada kaasnevad kohustused kulutõhusalt ja ressursisäästlikult, ei pruugi mõjud kulusid ega koormust kasvatada. Mõju ulatust ja olulisust saab täpsemalt hinnata eelnõu väljatöötamise käigus. VTK-s nähakse vajadust ka infosüsteemide arendusteks, sealhulgas STAR-i arendusteks ja andmete liikumiseks registrite vahel. Lastega kokkupuutuvatele spetsialistidele saaksid need lahendused olla tõhusaks abiks, kui need on sisukad, mugavad ja praktilised ega too kaasa liigset dokumenteerimistööd, mida VTK näeb ühe probleemina lastekaitsetöös. Seega on üheks eelnõu hinnatavaks mõjuvaldkonnaks ka infotehnoloogia ja infoühiskond. Eelnõu väljatöötamisel ja arendusvajaduste täpsustamisel saab täpsemalt hinnata infotehnoloogilisi mõjusid, sealhulgas arenduste ajaraami ja kaasnevaid kulusid. Arendustega seotud kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Infotehnoloogiliste mõjudega kaasnevalt tuleb eeldatavasti hinnata ka negatiivseid riske, mis võivad kaasneda IT-arenduste pikaajalisusega ja ka spetsialistidele mugavate praktiliste ja kiirete lahenduste pakkumise võimalikkusega. IT- arenduste ajalisel võimalikkusel võib olla oluline mõju tegelike sisuliste lahenduste realiseerumisele. Kokkuvõtvalt on VTK lahendusettepanekutel eesmärgistatult mõju lastele ja peredele, st sotsiaalne mõju, sealhulgas mõju inimeste heaolule ja sotsiaalhoolekandele. Mõju on lastega töötavatele spetsialistidele, samuti lastekaitse ja -hoolekande peamisele korraldajale (KOV-id) ehk otsene mõju on ka KOV-i korraldusele ja finantseerimisele. Kaasnevalt on mõjutatud riiklik lastekaitse ja -hoolekande korraldus või laste ja peredega kokkupuutuvad muud riiklikud struktuurid ehk mõju on riigivalitsemisele, sealhulgas riigieelarve kuludele ja riigiasutuste korraldusele ning lastele ja peredele teenuste ja toe pakkumisel erasektori kaudu saab eeldada ka mõju majandusele. IT-arendusi ja andmevahetust ettenägevatel muudatustel on lisaks eesmärgistatud positiivsele mõjule lastele ja peredele ning lastega töötavatele spetsialistidele ka mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale. Mõju olulisust ja ulatust mõjuvaldkondades hinnatakse täpsemalt eelnõu väljatöötamise käigus, sealhulgas kaasnevate negatiivsete mõjude risk mõjuvaldkondades ja valdkondadeüleselt. 78 Sotsiaalministeerium: hoolekandestatistika. 25 LISAD 1–5 LISA 1. TABELID JA JOONISED Tabel 1. Kohalikes omavalitsustes lastekaitsejuhtumite ja perest eraldatud laste arv aastatel 2016–2022 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Laste arv, kellega seotult menetles KOV 5 797 8 366 9 488 11 302 12 788 13 424 14 962 lastekaitsejuhtumeid Lastekaitsejuhtumiga laste osakaal 2,3% 3,3% 3,7% 4,4% 5,0% 5,2% 5,7% rahvastikus neist laste arv, kelle puhul algatati 3 657 4 090 3 582 2 861 2 587 2 877 3 626 juhtumikorraldus Laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsejuhtum 1102 1 628 2 170 1871 neist laste arv, kelle puhul lõpetati juhtum seetõttu, et lapse abivajadus sai rahuldatud 696 917 1 284 1163 Juhtumitest mitu % lõpetati 9,8% 12,7% 16,2% 12,5% sh lõpetatutest mitu % olid positiivse lahendiga 63,2% 56,3% 59,2% 62,2% Perest eraldatud laste arv 353 267 287 292 284 255 310 Perest eraldatud laste osakaal rahvastikus 0,14% 0,11% 0,11% 0,11% 0,11% 0,10% 0,12% Allikad: Sotsiaalministeerium: hoolekandestatistika; Statistikaamet Tabel 2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksustes ja keskmine laste arv lastekaitsetöötaja kohta (2016–2022) 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 315 320 259 269 275 286 296 täisajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 191 206 240 236 260 272 290 osaajaga lastekaitsetööd tegevad ametnikud 124 114 19 33 15 14 6 Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud ametikohtade koormus 233,7 246,0 248,6 260,7 267,5 279,2 292,7 Lastekaitsetööd tegevatest ametnikest sotsiaaltööalase kõrgharidusega 233 238 198 209 221 227 227 Sotsiaaltööalase kõrgharidusega ametnike osakaal 74% 74% 76% 78% 80% 79% 77% Erialase ettevalmistusega lastekaitsetöötajad (vastab LasteKS §-le 19) .. .. .. 112 123 166 178 Erialase ettevalmistusega osakaal, % 42% 45% 58% 60% Laste arv Eestis (järgneva aasta 1. jaanuar: 0–17-aastaste arv) 249 780 252 117 254 445 257 044 258 227 259 338 269 111 Keskmine laste arv täiskoormusel lastekaitsetöötaja kohta 1 069 1 025 1 024 986 965 929 920 Allikad: Sotsiaalministeerium: hoolekandestatistika; Statistikaamet Tabel 3. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksustes ühes kohalikus omavalitsuses töötavate ametnike arvu järgi (2022. aasta lõpus) Lastekaitse- KOVide Lastekaitse- KOVide arv töötajate arv osakaal töötajate osakaal Ainult osaajaga lastekaitsetöötaja 5 5 6% 2% 1 täisajaga lastekaitsetöötaja 23 23 29% 8% 2 lastekaitsetöötajat (nii osa- kui 20 40 25% 14% täisajaga kokku) 3 lastekaitsetöötajat (nii osa- kui 14 42 18% 14% täisajaga kokku) 4 lastekaitsetöötajat (nii osa- kui 5 20 6% 7% täisajaga kokku) 5 lastekaitsetöötajat (nii osa- kui 6 30 8% 10% täisajaga kokku) enam kui 5 lastekaitsetöötajat (nii osa- 6 136 8% 46% kui täisajaga kokku)* Kokku 79 296 100% 100% *Enam kui viie lastekaitsetöötajaga KOVid: Tallinna linnaosad kokku 85 Tartu linn 17 Pärnu linn 11 Narva linn 9 Saaremaa vald 7 Saue vald 7 Joonis 4. KOV-ide poolt registreeritud pöördumised 2022. aasta jooksul Abivajav laps 3391 Muu probleem 1770 Väärkohtlemine - peresisene väärkohtlemine, vägivald 673 Hooldusõiguse küsimus 662 Käitumisprobleemid 557 Hariduslikust või muust erivajadusest tulenevad… 551 Sotsiaalnõustamine 511 Hooldus-ja ülalpidamisküsimused (v.a puudega… 494 Eestkoste seadmine ja pikendamine 287 Tervislikust seisundist või puudest tulenev abivajadus 264 Kokku registreerisid KOV-id Pöördumine lasteabitelefonile 131 2022. aastal lastekaitseliigiga SKA menetlus 83 pöördumisi 9919, joonisel neist Eestkoste teostamine 79 98% kajastatud (8 vähem Enesehävituslikud probleemid, enesevigastamine 77 esinenud teemat on välja Õigusrikkumisega seotud probleem 61 jäetud) NGTS noor 16-26 59 Väärkohtlemine - pereväline väärkohtlemine, vägivald 50 Hädaohus olev laps 45 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 Lastekaitseliigiga pöördumiste arv (KOVides) Allikas: Sotsiaalkindlustusamet: sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) Joonis 5. Lastekaitse- ja muu pöördumise liigi all registreeritud KOV-i pöördumised 2022. aasta jooksul kuuel teemal Abivajav laps 233 3391 Väärkohtlemine - peresisene 858 väärkohtlemine, vägivald 673 Hooldusõiguse küsimus 68 662 Käitumisprobleemid 325 557 Hariduslikust või muust erivajadusest 167 tulenevad probleemid 551 Hooldus-ja ülalpidamisküsimused (v.a 1189 puudega inimesele hooldaja määramine) 494 0 500 1000 1500 2000 2500 3000 3500 Muu pöördumine Lastekaitse Allikas: Sotsiaalkindlustusamet: sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister (STAR) LISA 2. SEADUSTES SÄTESTATUD SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI, KOHALIKU OMAVALITSUSE JA LASTEKAITSETÖÖTAJATE KOHUSTUSED1 1. SOTSIAALKINDLUSTUSAMETI ÜLESANDED 1) LasteKS • SKA ülesanded lastekaitse korraldamisel on riikliku lastekaitsepoliitika elluviimine, riiklike strateegiate rakendamine ning valdkondadeülese lastekaitsealase koostöö ja ennetuse koordineerimine (§ 15 lg 1). • SKA rakendab KOVi üksuse taotluse alusel järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid (§ 15 lg 2): – KOVi üksuse nõustamine lapse heaolu toetavate arengukavade koostamisel; – rahvusvaheliste lastekaitse üksikjuhtumite vahendamine KOVi üksusele ja sellealane KOVi üksuse nõustamine; – KOVi üksuse abistamine lastekaitsejuhtumite lahendamisel; – KOVi üksuse toetamine lapsele või perele sobivate meetmete leidmisel olemasolevate riiklike meetmete hulgast. • SKA rakendab järgmisi lapsi ja peresid toetavaid riiklikke meetmeid (§ 15 lg 3): – riigisisese ja rahvusvahelise lapsendamise korraldamine ning rahvusvahelise lapsendamise komisjoni teenindamine; – hooldusperede sobivuse hindamine ja hooldusperede ettevalmistamisega seotud toimingute tegemine; – lastekaitsealase statistika kogumine; – riigi ja KOVi ametiasutuste ja nende ametiisikute ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike juriidiliste isikute ööpäevaringne nõustamine abivajava või hädaohus oleva lapse abistamiseks; – lastekaitsealase teavitustegevuse korraldamine; – KOVi üksuse lastekaitsetöötajate töönõustamise korraldamine; – lasteabitelefoni pidamine; – riikliku ja haldusjärelevalve tegemine LasteKS-is sätestatud alustel. SKA teeb LasteKS § 38 alusel haldusjärelvalvet järgmiste KOVi ülesannete üle: KOVi üksuse ülesanded (§ 17), abivajaduse hindamine (§ 28), hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse (§ 32 lg 3 ja lg 5 p 2), hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine (§ 33 lg-d 1 ja 4), perekonnast eraldatud lapse kaitse (§ 34). Lisaks LasteKS-ile on SKA kohustused sätestatud veel järgmistes seadustes: 2) perekonnaseadus • lapse perekonnast eraldamine enne kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu (§ 135 lg 4); • selle vanema nõustamine, kes soovib anda nõusoleku enda lapse lapsendamiseks (§ 152 lg 6); 1 Civitta baasõppe uuring, lk 37. • lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingute täitmine (§ 158 lg-d 1–8); • lapsendamise fakti kohta teabe jagamine lapsendatud isikule (§ 164 lg-d 6–7); • rahvusvahelise lapsendamise korraldamine (§ 165 lg-d 1–6). 3) tsiviilkohtumenetluse seadustik • lapsendamise otsustamiseks vajalike andmete kogumine ja kohtule esitamine (§ 567). 4) sotsiaalhoolekande seadus • kinnise lasteasutuse teenuse korraldamine (§ 1305 lg-d 1–2); • hoolduspere sobivuse hindamine (§ 456 lg 4); • saatjata alaealistele välismaalastele asendushooldusteenuse korraldamine (§ 1261). 2. KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜLESANDED 1) LasteKS • LasteKS-ist tulenevad KOVi ülesanded lastekaitse korraldamisel on järgmised (§ 17 lg-d 1–7): – lapse õiguste ja heaolu tagavate põhimõtete järgimine KOVi arengukavas; – lapse õigusi ja heaolu tagavate programmide ja projektide väljatöötamine ning nende rakendamine oma haldusterritooriumil last ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks; – abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine; – perekonnast eraldatud lapsele ja tema perekonnale meetmete pakkumine; – KOVi hallatavate lasteasutuste sisehindamise üle teenistusliku järelevalve korraldamine; – lapse arengut toetava keskkonna loomiseks ning laste, lastega perede ja lapsi kasvatavate isikute toimetuleku parandamiseks oma haldusterritooriumil vajaliku teabe kogumine laste ja perede olukorra ja vajaduste kohta; – riikliku järelevalve tegemine LasteKS-is sätestatud alustel. • Hädaohus oleva lapse ajutine perekonnast eraldamine (§ 33 lg-d 1–4): – KOV või SKA võib eraldada lapse perekonnast ja vajaduse korral määrata lapse ja vanema suhtluskorra enne hooldusõiguse piiramise kohtumäärust, kui lapse jätmine perekonda või vanema ja lapse vaheline suhtlus ohustab lapse tervist või elu (lg 1); – KOV või SKA määrab lapse viibimiskoha ning vajaduse korral lapse ja vanema suhtluskorra kuni 72 tunniks alates lapse perekonnast eraldamisest (lg 2); – KOV või SKA hindab lapse olukorda ja abivajadust ning pöördub kohtusse hooldusõiguse ja vajaduse korral suhtlusõiguse piiramiseks perekonnaseaduses sätestatud alustel (lg 3); – kui hädaohus olev laps tuleb ise või satub muul viisil teenuseosutaja juurde, peab teenuseosutaja viivitamata taotlema KOVi või SKA otsust lapse ajutise perekonnast eraldamise kohta, kui talle on saanud teatavaks või tal on alust arvata, et lapse hooldusõigust teostav isik on põhjustanud lapse hädaohtu sattumise (lg 4). • Perekonnast eraldatud lapse kaitse (§ 34 ): – KOV peab perekonnast eraldatud lapsele eestkostja valimisel, lapsendamiseks nõusoleku andmisel, kasuperekonna sobivuse hindamisel ja lapse asendushooldusele paigutamisel lähtuma lapse üleskasvatamise järjepidevusest (lg 1). KOV teebLasteKS § 38 alusel riiklikku järelevalvet (lg 5) järgmiste seadusesätete üle: lapse huvidest lähtumine (§ 21), last kasvatava isiku ja lapsega töötava isiku kohustused (§ 22), alaealise avalikus kohas viibimise piirang (§ 23 lg 1), lapse väärkohtlemise keeld (§ 24), abivajavast lapsest teatamine (§ 27), hädaohus olevast lapsest teatamine (§ 31). 2) perekonnaseadus • Lapse eraldamine perekonnast ja hooldusõiguse täielik äravõtmine (§ 135 lg-d 3–4): – hooldusõiguse olulise piiramise või hooldusõiguse täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks valla- või linnavalitsuse (§ 135 lg 3); – kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus või SKA lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust (§ 135 lg 4). • Kui kohus teeb vanematele ettekirjutuse lapse vara nimekirja ja vara valitsemise aruande esitamiseks, aga see on puudulik, võib kohus kohustada nimekirja koostama KOVi (§ 136 lg 2). • KOV määrab lapse ja vanema vaheliseks suhtlemiseks pädeva isiku, juhul kui kohus on otsustanud, et laps suhtleb vanematega kolmanda isiku juuresolekul ja selleks on KOV (§ 143 lg 31). • KOV saab lapse eestkostjaks, kui vanemad annavad oma lapse lapsendamiseks nõusoleku, millega peatub nende hooldusõigus ja laps jääb seadusliku esindajata (§ 156). • Lapsendamiseks nõusoleku andmine kohtule, kui KOV on lapse eestkostja (§ 153 ja 155). • Eestkoste seadmise eeldused (§ 171): – kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (lg 1); – KOVi ametnik, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama KOVile ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi (lg 2). • Eestkoste seadmine (§ 173 lg 1): – eestkoste seadmise otsustab kohus omal algatusel või KOVi või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda valla- või linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. • KOV eestkostjana (§ 176 lg-d 1–2): – elukohajärgne KOV on lapse eestkostjaks kuni eestkostja määramiseni või kui eestkostjaks sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse KOV eestkostjaks. 3) tsiviilkohtumenetluse seadustik • KOV menetluses (§ 523, piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmine): – kohtu korraldusel kogub ja esitab eestkostet vajava isiku elukohajärgne KOV kohtule eestkoste seadmiseks vajalikud andmed. KOV annab menetluses oma arvamuse, muu hulgas selle suhtes, keda määrata eestkostjaks, ja eestkostja ülesannete ringi muutmise või eestkostja muutmise kohta. • Esialgse õiguskaitse rakendamine (§ 551, menetlus hagita perekonnaasjades): – KOVi poolt arvamuse andmine kohtule enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist (lg 2). • Koostöö KOViga (§ 552, menetlus hagita perekonnaasjades): – kohus teavitab hagita perekonnaasjades (alaealisele isikule eestkostja määramine, vanema õiguste määratlemine lapse suhtes, lapsendamine jne) KOVi menetlusest, kui see on vastavalt seadusele vajalik KOVi ülesannete täitmiseks (lg 1); – kohus küsib KOVi seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad (lg 2). • Lepitusmenetlus lapsega suhtlemist korraldava määruse ja kokkuleppe rikkumise korral (§ 563 lg-d 1 ja 3): – KOV osaleb vajaduse korral lepitusmenetluses: kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat määrust, kutsub kohus vanemad isiklikult enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks (lg 1); – vajaduse korral kutsub kohus lahendamise juurde ka KOVi esindaja (lg 3). • Menetluse algatamine (§ 570, alaealise teovõime laiendamine): kohus otsustab alaealise teovõime laiendamise vähemalt 15-aastase alaealise enda, muu hulgas ka elukohajärgse KOVi avalduse alusel. • Valla- või linnavalitsus menetluses (§ 573, alaealise teovõime laiendamine): KOV kogub kohtu korraldusel alaealise teovõime laiendamiseks andmed ja annab menetluses oma arvamuse teovõime laiendamise kohta. • Määruskaebuse esitamine (§ 578, alaealise teovõime laiendamine). KOV võib esitada määruskaebuse alaealise teovõime laiendamise määruse peale või selle muutmise, tühistamise või rahuldamata jätmise määruse peale. • Isikute ärakuulamine (§ 580, isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma): – kohus küsib arvamust lapse elukohajärgselt KOVilt, kui avalduse oli esitanud alaealise lapse ema või eestkostja (lg 3). • Määruskaebuse esitamine (§ 583, isikust põlvnemise tuvastamine ja vanema kande vaidlustamine pärast isiku surma): põlvnemise tuvastamise või vanema kande ebaõigsuse tuvastamise määruse peale või avalduse rahuldamata jätmise määruse peale võib muu hulgas kaebuse esitada ka elukohajärgne KOV. 4) sotsiaalhoolekande seadus (SHS) • Abi andmine juhtumikorralduse põhimõttel: KOV lähtub abivajavale lapsele abi osutamisel ja juhtumiplaani koostamisel juhtumikorralduse põhimõtetest (§ 9). • Lapse juhtumiplaan (§ 10): – lähtutakse juhtumikorralduse põhimõtetest (lg 1); – enne asendushooldusele suunamist koostab lapse eestkostja ülesandeid täitev või eestkostjaks määratud KOVi üksus SHS § 459 lõikes 1 nimetatud lapsele juhtumiplaani. Enne järelhooldusele suunamist koostab eestkostja ülesandeid täitev või isiku täisealiseks saamisel elukohajärgne KOVi üksus SHS § 4516 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikutele juhtumiplaanid (lg 2). • Turvakoduteenuse pakkumine (§ 33, turvakoduteenus): – turvakoduteenus on KOVi üksuse korraldatav sotsiaalteenus (lg 1); – KOVi üksus tagab perioodil, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ja edasise elu korraldamiseks, teenuse kättesaadavuse lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut, ning täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda (lg 2). • KOVi üksuse kohustused (§ 35, turvakoduteenus): – turvakoduteenuse osutamisel lapsele on lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne KOV kohustatud teenuseosutaja nõudmisel edastama teenuse osutamiseks vajalikku teavet (lg 1); – kui laps on turvakodusse läinud ilma KOVi suunamiseta ja vanemata, siis on KOVi ametnik viie päeva jooksul alates lapse saabumisest kohustatud hindama lapse heaolu ja planeerima edasised tegevused (lg 2). • KOVi kohustused (§ 459, asendushooldusteenus). KOV tagab lapsele vajaduse korral asendushooldusteenuse hooldusperes, perekodus või asenduskodus. • Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu (§ 4515): KOV tagab järelhooldusteenuse isikutele, kes pärast asendushoolduselt või eestkostelt lahkumist jätkavad õpinguid. • KOVi kohustused (§ 4516, järelhooldusteenus). KOV tagab järelhooldusteenuse SHS § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes jätkab õpinguid kutseõppes või kõrgkoolis, aga mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni. • Kinnisesse lasteasutusse paigaldamise menetlus (§ 1302 lg 2). KOV teeb kohtule avalduse lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise, samuti seal viibimise pikendamise ja lõpetamise kohta, asja otsustab kohus. 5) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus • Valla või linna rakendatavad meetmed koolikohustuse täitmise tagamiseks (§ 13). Koolikohustuse täitmise tagamiseks toetab koolikohustusliku isiku elukohajärgne KOV vastavalt vajadustele ja võimalustele koolikohustuslikku isikut, vanemat ja kooli, luues oma pädevuse piires tingimused koolikohustuse täitmiseks, sealhulgas: – korraldab koolikohustuslike isikutega tegelemist, koolikohustuse täitmata jätmise põhjuste väljaselgitamist ja meetmete rakendamist koolikohustust mittetäitvate isikute suhtes, määrates ametikoha või struktuuriüksuse, mille ülesannete hulka see kuulub (lg 1); – korraldab võimaluse korral koolitusi vanematele, kelle lapsed ei täida koolikohustust, et toetada neid tingimuste loomisel koolikohustuse täitmiseks (lg 2). • Koolikohustusliku õpilase õppest puudumisest teavitamine (§ 36): – kui koolitöötajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et õpilase puudumise põhjendamisel on esitatud ebaõigeid andmeid, on koolil õigus taotleda vanemalt täiendavaid selgitusi või pöörduda õpilase elukohajärgse KOVi poole, kes korraldab meetmete rakendamise puudumise tegelike põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks (lg 2); – kui vanem ei ole kooli õpilase puudumisest teavitanud ning koolil ei õnnestu puudumise põhjust välja selgitada, teavitab kool hiljemalt järgmisel õppest puudumise päeval sellest õpilase elukohajärgset KOVi. Sellisel juhul on KOV kohustatud korraldama meetmete rakendamise puudumise põhjuste väljaselgitamiseks ja koolikohustuse täitmise tagamiseks (lg 3). • Õpilase arengu toetamine (§ 37): – arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga arenguvestluse aja kokkuleppimiseks kontakti või vanem ei ole teist korda ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes vajaduse korral rakendab meetmeid lapse õiguste kaitsmiseks. Vajaduse korral ja teovõimelise õpilase nõusolekul kaasatakse arenguvestlusesse ka tema vanem (lg 6). • Kooli õpilaskodu (§ 39). Koolil võib olla õpilaskodu, kuhu luuakse riiklikult toetatavad kohad nende perede põhiharidust omandavatele lastele, kellel on raskusi toimetulekuga. Niisugusele kohale õpilase vastuvõtmise aluseks on elukohajärgse KOVi põhjendatud taotlus ja õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema nõusolek. • Koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel rakendatav tugi (§ 48): – kui elukohajärgse KOVi territooriumil ei ole võimalik korraldada koolivälise nõustamismeeskonna soovituse kohast õpet, on õpilase elukohajärgne vald või linn kohustatud koostöös teiste koolide ja nende pidajatega tagama õpilasele hariduse omandamise võimalused ning korraldama transpordi või hüvitama õpilase sõidukulud (lg 3). 6) täitemenetluse seadustik • Lapse üleandmine ja lapsega suhtlemise võimaldamine (§ 179): – lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas teeb kohtutäitur täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse KOVi esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks (lg 1); – vajaduse korral võib kohtutäitur tõstatada lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse KOVi ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse (lg 3). Kuna eespool kirjeldatud õigusaktidest tulenevaid lastekaitsetööga seotud ülesandeid täidavad valdavalt lastekaitsetöötajad, saab SKA-le või KOVidele rakenduvaid kohustusi pidada lastekaitsetöötajatele pandud ülesanneteks. Lisaks reguleerivad seadused ka otseselt lastekaitsetöötajate kohustusi ja vastutusala, millest on antud järgnev ülevaade. 3. OTSESELT LASTEKAITSETÖÖTAJATELE PANDUD KOHUSTUSED 1) LasteKS • Lapse huvidest lähtumine (§ 21 lg-d 1–3). • Lapse abivajaduse hindamine (§ 28 lg-d 1–3). • Abivajavale lapsele abi osutamine (§ 29 lg-d 1–5): lapse heaolu toetava meetme kohaldamine viisil, mis parandab lapse ja last kasvatava isiku vahelisi suhteid, rakendades võrgustikutööd ja järgides juhtumikorralduse põhimõtteid, sealhulgas: – KOV peab kümne päeva möödumisel abivajavast lapsest teada saamisest tegema otsuse juhtumikorralduse algatamiseks või algatamata jätmiseks või juhtumi edastamiseks pädevale ametiisikule; – KOV peab abivajava lapse abivajaduse hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle lapsega seotud juhtumiplaanile. • Hädaohus oleva lapse toimetamine ohututesse tingimustesse (§ 32, lg-d 1–5). • Perekonnast eraldatud lapse kaitse (§ 34 lg-d 2–4): – KOVi lastekaitsetöötaja peab koostöös last kasvatava isiku või lasteasutusega, kus laps viibib, andma lapsele teavet tema päritolu, perekonnast eraldamise põhjuste ja edasiste hooldusküsimuste kohta ning võimaluse korral toetama perekonnast eemal viibiva lapse ja tema perekonna vahelisi suhteid (lg 2); – koostama juhtumiplaani ja selle perioodiliselt koos lapse ja teda kasvatava isikuga üle vaatama (lg 4). • Lasteasutuses viibival lapsel on õigus kellestki sõltumata võtta ühendust muu hulgas rahvastikuregistrisse kantud lapse elukoha järgse KOVi lastekaitsetöötajaga ja esitada talle lasteasutuse tegevuse kohta arvamusi ja kaebusi (§ 36, lg 1). • Riikliku järelvalve tegemise erisused (§ 40): – KOVi või SKA lastekaitsetöötajal on õigus valdusesse siseneda ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks (lg 1); – KOV lastekaitsetöötajal on õigus teha ettekirjutusi last kasvatavale isikule abivajava lapse kaitseks (lg 2). 2) tsiviilkohtumenetluse seadustik • Alaealise tunnistaja ülekuulamine: kohus võib kaasata lastekaitsetöötaja alaealise ülekuulamisele, sealhulgas võib kohtu nõusolekul lastekaitsetöötaja alla 14-aastast tunnistajat ka küsitleda (§ 261). • Isiku ärakuulamine (§ 524, piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkoste seadmine): – kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse (lg 1); – kohus võib ärakuulamisse kaasata muu hulgas sotsiaaltöötaja (lg 2). • Lapse ärakuulamine (§ 5521, menetlus hagita perekonnaasjades): kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle. Lapse ärakuulamise korraldamisel arvestab kohus sellega, kas vanem on olnud lapse või teise vanema suhtes vägivaldne. 3) kriminaalmenetluse seadustik • Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused (§ 70 lg-d 1–2): – lastekaitsetöötaja võidakse kaasata alaealise tunnistaja ülekuulamisse. • Alaealise tunnistaja ülekuulamise erisused (§ 290, kohtulik uurimine): – kohus võib kaasata alla neljateistaastase tunnistaja ülekuulamisse muu hulgas lastekaitsetöötaja, kes võib ülekuulatavale esitada küsimusi kohtuniku loal (lg 2). • Loa andmine alaealise enne tähtaega vabastamiseks kinnisest lasteasutusest (§ 405). Alaealise vabastamiseks enne tähtaega kinnisest lasteasutusest annab loa kohtunik alaealise, tema seadusliku esindaja või kinnise lasteasutuse juhi kirjaliku taotluse alusel. Taotlusele lisatakse alaealise elukoha järgse KOVi lastekaitsetöötaja arvamus. • Taotluse läbivaatamise kord (§ 406). Kohtunik vaatab §-s 405 nimetatud taotluse viivitamata läbi ja võib taotluse lahendamiseks kutsuda kohtusse muu hulgas KOVi lastekaitsetöötaja ning küsitleda teda taotluse põhjendatuse selgitamiseks. LISA 3. TÄIENDAVAD SELGITUSED 1. UNIVERSAALSE ENNETUSE ALUSPÕHIMÕTTED JA TEENUSED KOHALIKUL TASANDIL Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppega toetatakse kogu elanikkonna, eeskätt laste ja noorte arengut, elukeskkonda, toimetulekut ja heaolu. Eesmärgid, millele tuginedes sätestada kohaliku omavalitsuse aluspõhimõtted universaalse ennetustöö tegemisel2: Universaalsete ja varajase abi teenuste soovituslik loetelu: • ennetus- ja peretöökeskuste loomine (LaHe „Perepesa“); • varajase ennetuse teenused enne sündi ja väikelastega peredele (vanemlust, pere- ja paarisuhteid toetavad programmid, perekool, beebikool, info andmine jms); • psühholoogilise nõustamise teenuse pakkumine (individuaalselt, perele ja grupile); • universaalne ämmaemanda koduvisiit vastsündinu perre; • vanemlusprogrammid (ennetuse teadusnõukogu on hinnanud ennetustegevuste tõendatuse taset: „Imelised aastad“, „Gordoni perekool“ jms); • loengud ja vestlusringid lapsevanematele; • perede, kogukonna ja sotsialiseerumise tugi (perekeskus, pereüritused); • kogukonna kaasamine, kogukondlik tugi (üksikvanemate tugivõrgustik – kogukondlik tugi); 2 Valdkondadeülese ennetuse eesmärgid ja tulemusindikaatorid aastateks 2022–2025, https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2023-03/V%C3%9CE%20joonis%20numbritega.pdf • koolikiusamise ennetamine (ennetuse teadusnõukogu on hinnanud ennetustegevuste tõendatuse taset: KiVA, VEPA jms tagamine koolides); • terviseedendus lasteaedades ja koolides (toitumisnõustamine, terviseteemalised loengud, suuhügieen). 2. SIGNS OF SAFETY JUHTUMIKORRALDUSE MUDEL Mudel põhineb lahendustele orienteeritud lähenemisviisil, mille aluseks on kolm peamist põhimõtet: konstruktiivsed tööalased suhted, kriitiline mõtlemine ja uurimispõhimõtte rakendamine (kasutades vastavaid uurimistehnikaid) ning kvaliteetne dokumentatsioon. Signs of Safety (SofS) mudel on kasutusel näiteks Austraalias, Uus-Meremaal, Jaapanis, Ameerikas, Inglismaal, Belgias, Rootsis ja Iirimaal. 2017. aastal adapteeris Iirimaa üle riigi SofS- i kui ainsa lastekaitsetöö tegemise mudeli, samuti on Island praegu tegemas ettevalmistusi SofS-i mudeli kehtestamisel üleriigiliseks juhtumikorralduse mudeliks. SofS-i mudel on välja töötatud kasutamiseks alates juhtumi (eel)hindamisest ja alustamisest kuni lõpetamiseni, abistades lastekaitsespetsialisti kõikides juhtumikorralduse etappides. SofS-i mudelis on olemas kõik juhtumikorralduse etapid ning see annab tööriistad, oskused ja süsteemse vaate juhtumikorralduse, sealhulgas selle kõigi etappide nõuetekohaseks elluviimiseks. Mudel pakub lastekaitsetöötajatele vajalikke teadmisi ja oskusi selgete ja asjakohaste otsuste tegemiseks ning probleemidega tõhusalt tegelemiseks. SofS-i mudeli eelised on järgmised:  SofS ei ole ainult riskihindamise mudel, vaid selle eesmärk on tekitada juhtumiplaani tegevustele pere enda omanikutunne (sest ilma omaniku- ja vastutustundeta muutusi ei toimu);  juhtumi lahendamise keskmes on laps ja pere – vastutus juhtumi lahendamise eest antakse perele, kellega koos kõik tegevused läbi arutatakse ja kelle tugevate külgedega arvestades hakatakse muutusi ellu viima;  SofS-il on olemas oma IT-lahendus, mida on võimalik kasutada eraldiseisvalt, kuid seda on võimalik (ja seda ka soovitatakse) integreerida juba välja töötatud IT-süsteemi ehk Eesti mõistes STAR-i;  SofS-i mudelit on võimalik integreerida ja õpetada juba sotsiaaltöö bakalaureuseõppes, et valmistada sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad praktiliseks tööks ette;  SofS-i mudeli rakendamine annab ühelt poolt tööriistad ja loob teenusestandardi, mille täitmise kvaliteeti/tulemusi on võimalik mõõta, ning teisalt loob pideva õppimis- ja arenguteekonna, mis järjepidevalt parandab lastekaitsetöö kvaliteeti ja lastekaitsespetsialistide rahulolu oma tööga. Teised juhtumikorralduse mudelid (nt „Räägime lastest“, lahenduspõhine juhtumikorraldus ehk SBC) põhinevad samuti tugevatel külgedel (strengths based), koostöösuhetel (working relations) ja pere võrgustiku kaasamisel (family network), SofS aga eristub tugeva visiooniga lõimida lastekaitsetöötajas autoriteet ja empaatia (lastekaitsetöötajat iseloomustavad kolm omadussõna: firm ehk järjekindel/otsustav, fair ehk õiglane ja friendly ehk sõbralik)3, võtta fookusesse lapse parimad huvid ning kaasata pere otsuste tegemisse. 3 Lapsed vajavad usalduslikku ja avatud suhtlust vähemalt ühe täiskasvanuga. Seejuures on ideaalne lastekaitsetöötaja sõbralik, soe ja usaldusväärne, kuulab last ja on lapse jaoks kättesaadav. Kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede uuring, kokkuvõte lk 4. 3. TIIMIDEPÕHINE MUDEL Selleks, et anda lastekaitsetöötajatele rohkem aega perede ja lastega üks ühele töötamiseks ning usaldusliku suhte loomiseks, on vaja ka organisatoorseid muutusi.4 Ühendkuningriigis on pikaaegseid häid tulemusi näidanud nn tiimipõhine sotsiaaltöö korraldusmudel5. Selle peamine eesmärk on võimestada ja toetada lastekaitsetöötajaid laste ja peredega tähenduslike suhete loomisel. See mudel näeb ette hierarhilise command and control süsteemi kaotamise ning eraldiseisvate horisontaalselt paiknevate tiimide loomise järgmiselt:  peretiim (family facing team): pakub lapsele ja perele abi ja tuge, on isejuhtiv/autonoomne, igal perega töötaval spetsialistil on maksimaalselt 14 juhtumit, meeskonnas on 8–10 spetsialisti, meeskonnas on erinev kogemuste tase, et kogenumad spetsialistid saaksid alustavaid spetsialiste toetada, nõustada ja juhendada (mentorlus), igal spetsialistil on peaaegu täielik otsustusõigus kõigis juhtumikorraldust puudutavates küsimustes;  võimestajate tiim (insight team): annab juhtumiga seotud teemadel erapooletut ja eriteadmisi vajavat nõu ning abistab peretiimi teenuste pakkumisel;  võimaldajate tiim (enabler team): pakub peretiimile andmeid ja analüüsi, loob tulemuspõhist raamistikku/indikaatoreid, pakub juriidilist, haldus- ja IT-tuge, tagab peretiimide koolitus- ja värbamisvajadused, tagab strateegiatiimile strateegiliseks järelevalveks vajalikud andmed ja aruandluse;  strateegiatiim (strategy team): kinnitab perekonda kõige enam mõjutavad otsused (nt lapse perest eraldamine, asendushooldusele paigutamine, suuremat eelarvelist mõju omavad otsused), suhtleb teiste partnerite ja asutustega, omab organisatsiooniülest ülevaadet kaebustest ning annab tagasisidet võimestajatele ja peretiimidele. See mudel pakub ka järjepidevust juhtumitöös, et oleks võimalikult vähe juhtumite üleandmisi, samuti aitab see mudel sotsiaaltöötajatel luua tugevamaid suhteid peredega. Head suhted võimaldavad suuremat ennetavat tuge ja õigeaegset sekkumist selle asemel, et hiljem panustada karistusliku iseloomuga meetmetesse. See võib omakorda vähendada nende laste arvu, keda üha uuesti suunatakse erinevaid teenuseid saama, sest abivajadus ei saa lahendust. See mudel võiks aidata lahendada ka paljude KOV-ide probleemi toime tulla kasvava nõudlusega sotsiaalteenuste järele. Muutes paljud endised juhid praktikuteks, on süsteemis palju rohkem sotsiaaltöötajaid, kes saavad otse peredega töötada. Pikemas perspektiivis aitaks mudel kaasa nii jätkusuutlikuma süsteemi toimimisele kui ka töö kvaliteedi parandamisele. Samuti on mudelil perspektiiv lahendada lastekaitsetöötajate läbipõlemise ja töölt lahkumisega seotud probleeme. Võttes rohkem vastutust ja vabadust ning õppides kogenumatelt kolleegidelt, parandavad sotsiaaltöötajad oma oskusi, on motiveeritud ja võimelised tegema kvaliteetsemat tööd, mis on omakorda aluseks rahulolule oma tööga. 4 London School of Economics professor Eileen Munro ettekanne, 02.12.2022, Tallinn. Järelkuulatav Lastekaitse reformi VTK kaasamisseminar 02.12.22 | Sotsiaalministeerium (sm.ee). 5 6897 CPI - Blueprint Report all AW3.indd (thefrontline.org.uk), lk 19. Tiimidepõhise korralduse struktuur6: Selle mudeli tulemusnäitajad Ühendkuningriigis näitavad, et mudeli kasutuselevõtu järel on lastekaitsetöötajatel rohkem aega tegeleda peredega ja nende side peredega on tugevam, vähenenud on bürokraatia ja halduskoormus, rohkem on aega meeskonna arutelude ja supervisiooni jaoks. Tiimidepõhise korraldusmudeli kasutegurid7: 6 6897 CPI - Blueprint Report all AW3.indd (thefrontline.org.uk), lk 19. 7 6897 CPI - Blueprint Report all AW3.indd (thefrontline.org.uk), lk 38. LISA 4. UURINGUD JA ANALÜÜSID Uuringud, millele on probleemide tuvastamisel, eesmärkide püstitamisel ja lahendusettepanekute pakkumisel tuginetud: 1) Viira, A. (2017). „Kohaliku tasandi lastekaitsetöö tulemuslikkuse suurendamine ja jätkusuutlik arendamine“. Uuringuaruanne. Sotsiaalministeerium 2) Saarnik H., Sindi I. (2020) „Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes“. MTÜ Lastekaitse Liit 3) „Analüüs ja ettepanekud lastekaitsealase järelevalve süsteemi arendamiseks“, Sotsiaalministeerium, 2020/2021 4) Pihl, K., Krusell, S. (2021). Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: sotsiaaltöö. Uuringu lühiaruanne. Tallinn: SA Kutsekoda 5) „Tänapäevase lastekaitse juhtumikorralduse, andmevahetuse ja e-teenuste analüüs“, Civitta, 2022. Internetis kättesaadav aadressil: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium (sm.ee) 6) „Analüüs lastekaitsetöö ning lastega töötavate spetsialistide baasõppe kohta laste heaolu tagamiseks, väärkohtlemise märkamiseks ja abivajavast lapsest teavitamisest“, Civitta, 2022. Internetis kättesaadav aadressil: Uuringud ja analüüsid | Sotsiaalministeerium (sm.ee) 7) Tarto, L., Kalda, L., Haljasmets, K., Kaldmaa, K., Toomla, A. & Pedjasaar, M. (2022). „Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud laste riskitegurid. Uuringuraport.“ Haap Consulting 8) Sindi, I., Lehtme, R., Toros, K. (2022). Kohaliku omavalitsuse ja tugivõrgustiku pakutav abi lapsele ja perele enne kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) osutamist, teenuse ajal ning pärast teenust. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool, CIRIC. 9) Tarto, L., Kalda, L., Haljasmets, K., Kaldmaa, K., Toomla, A. & Pedjasaar, M. (2022). Kinnise lasteasutuse meetme sobivuse hindamine võrgustikus. Uuringuraport. Haap Consulting 10) Saia, K., Liik, K., Schults, A., & Malmberg, J. (2022). Lastekaitse-, haridus-, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteemi koostöö kinnise lasteasutuse teenuse laste hüvanguks: kitsaskohad ja lahendused. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool, CIRIC 11) Toros, K., Schults, A., & Lehtme, R. (2022). Kirjandusanalüüs riskis laste varajase tuvastamise ja toetamise võimalustest ning parimatest praktikatest välisriikides. Uuringuraport. Tallinn: Tallinna Ülikool, CIRIC 12) Espenberg, K., Luhamaa, K., Markina, A., Vain, K. (2022). „Laps perevägivalla pealtnägijana“. Tartu Ülikool 13) „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“. Järeldused ja soovitused. Tallinna Ülikool, CIRIC, Haap Consulting, 2022 LISA 5. KAASATUD OSAPOOLED VTK koostamisel toimusid arutelud ja kohtumised, kuhu olid kaasatud järgmiste organisatsioonide esindajad: Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalkindlustusamet, Haridus- ja Noorteamet, Tervise Arengu Instituut, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja kohalikud omavalitsused, Eesti Perearstide Selts, Eesti Lastearstide Selts, Eesti Perinatoloogia Selts, Eesti Ämmaemandate Ühing, Eesti Õdede Liit, Eesti Pereõdede Ühing, Tallinna Koolitervishoid, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Lasteaednike Liit, Eesti Sotsiaalpedagoogide Ühendus, Eesti Noorsootöötajate Kogu, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus, Eesti Logopeedide Ühing, SA Tallinna Lastehaigla, SA Tartu Ülikooli Kliinikum Lastekliinik, Eesti Eripedagoogide Liit, Eesti Koolipsühholoogide Ühing, Eesti Huvikoolide Liit, MTÜ Lastekaitse Liit, Tallinna Ülikool. Lisaks eespool nimetatud organisatsioonidele saadetakse VTK kooskõlastamiseks ka Kultuuriministeeriumile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Õpilasesinduste Liidule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Lastevanemate Liidule, Eesti Lasterikaste Perede Liidule, Tartu Ülikoolile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioonile.

Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →

Kiri

Kultuuriministeerium · 27. juuni 2023

Viit: 1-12/974-1
Registreeritud: 27. juuni 2023
Dokumendi liik: Sissetulev kiri
Adressaat: Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis: DVK

Funktsioon: 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari: 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik: 1-12/2023 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Vastutaja: Siiri Pelisaar
Lahendamise tähtaeg: 18. august 2023