Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium 25.06.2023 nr 1-11/969-1 Eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks kultuuriministri määruse „Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord“ eelnõu. Palume teie kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Lisa: 1. Määruse eelnõu 3 lehel 2. Seletuskiri 7 lehel Sama: Justiitsministeerium Rahandusministeerium Siseministeerium Sotsiaalministeerium Politsei- ja Piirivalveamet Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Integratsiooni Sihtasutus Eda Silberg 628 2204, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941  EELNÕU 16.06.2023 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord Määrus kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõike 44 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise täpsemad tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõude kord. § 2. Mõisted (1) Rahvusvahelise kaitse saaja on käesoleva määruse tähenduses välismaalane, kellele on antud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel: 1) pagulasseisund; 2) täiendava kaitse seisund; 3) ajutine kaitse. (2) Eesti keele õpe käesoleva määruse tähenduses on tasuta juhendatud keeleõpe iseseisva toimetuleku keeleoskustaseme (A1, A2 ja B1) saavutamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõike 43 alusel. § 3. Eesti keele õppe ja kulude tagasinõudmise korraldaja Eesti keele õpet ja eesti keele õppe kulu tagasinõudmist korraldab Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi ka keeleõppe korraldaja), kellega Kultuuriministeerium sõlmib halduslepingu. § 4. Eesti keele õppes osalemise kohustus (1) Eesti keele õppes osalemise kohustus on töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal, kelle on suunanud keeleõppes osalema Politsei- ja Piirivalveamet välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel kehtestatud korras. (2) Eesti keele õppes ei pea osalema rahvusvahelise kaitse saaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust. (3) Eesti keele õppes osalemise kohustust kontrollib keeleõppe korraldaja elamislubade ja töölubade registris toodud andmete alusel. (4) Rahvusvahelise kaitse saaja, kes on suunatud eesti keele õppesse, kinnitab keeleõppele registreerumisel, et on teadlik eesti keele õppe kulude tagasinõudmise võimalusest, kui keeleõpe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta. § 5. Eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord (1) Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppe kulu (edaspidi keeleõppekulu) üle peab arvestust keeleõppe korraldaja. (2) Kui rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppele registreerumisel võetud kohustusi ei täida, nõuab keeleõppe korraldaja temalt tekkinud keeleõppekulud sisse. (3) Keeleõppekulu arvestamise aluseks võetakse keeleõppe korraldaja läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu keeleõppe akadeemilise tunni maksumus ja katkestamise ajaks läbitud tundide maht. (4) Otsuse keeleõppekulude täieliku või osalise tagasinõudmise kohta (edaspidi otsus) teeb keeleõppe korraldaja kaalutlusõiguse kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse saaja on keeleõppe katkestanud. (5) Keeleõppe korraldaja võib vabastada rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude tagasimaksmise kohustusest või tagasinõutavat summat vähendada erandina juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajal ei olnud keeleõppes osalemise kohustust võimalik täita mõjuval põhjusel. (6) Otsus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) rahvusvahelise kaitse saaja nimi ja isikukood; 2) rahvusvahelise kaitse saaja kontaktandmed; 3) otsuse koostamise õiguslik alus; 4) käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeleõppekulu kogusumma ning selle kujunemise põhjendused ja arvestus; 5) selgitus keeleõppekulude tagasinõudmise kohustuse kohta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõike 43 alusel; 6) arvelduskonto andmed keeleõppekulude tagasimaksmiseks; 7) otsuse koostaja nimi, kontaktandmed ja allkiri või e-tempel; 8) otsuse koostamise kuupäev; 9) vaidlustamisviide. (7) Rahvusvahelise kaitse saaja peab otsuses nimetatud keeleõppekulu maksma tagasi kuue kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (8) Keeleõppekulusid hüvitama kohustatud rahvusvahelise kaitse saajal on võimalik esitada keeleõppe korraldajale kirjalik põhjendatud taotlus keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamiseks, kui korraga maksmine seab rahvusvahelise kaitse saaja olulisel määral makseraskustesse. (9) Keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamiseks esitab rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppe korraldajale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb keeleõppe korraldaja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib mõistliku aja võrra otsuse tegemise tähtaega pikendada, teavitades sellest rahvusvahelise kaitse saajat. (11) Keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab keeleõppe korraldaja. (12) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos keeleõppekulude tagasinõudmise otsusega. (13) Kui rahvusvahelise kaitse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt keeleõppekulusid tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Selle korral peab rahvusvahelise kaitse saaja maksma keeleõppekulud tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. § 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024. Heidy Purga Minister Kantsler  Kultuuriministri määruse „Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministri määrus „Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord“ (edaspidi määrus) kehtestatakse välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi ka VRKS) § 75 lõike 44 alusel. Määruse kehtestab valdkonna eest vastutava ministrina kultuuriminister, sest alates 01.05.2021 on uussisserändajate kohanemispoliitika valdkond Kultuuriministeeriumi vastutusalas1. Rahvusvahelise kaitse taotlemine on üks inimese põhiõigustest. Eesti on võtnud endale pagulasseisundi konventsiooniga2 kohustuse kaitsta neid välismaalasi, kellel ei ole võimalik oma kodumaal turvaliselt elada. Eesti riigi lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärk on tagada eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks, et nad jagaksid demokraatlikke väärtusi, tunneksid ühtekuuluvust ning osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus3. VRKS-i § 741 kohaselt on rahvusvahelise kaitse saaja kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda ja Eesti õigusakte, austama põhiseaduslikke väärtusi ja printsiipe, vabadusel, õiglusel ja õigusel tuginevat riiki ning Eesti ühiskonna korraldust, eesti keelt ja kultuuri. See tähendab, et täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saaja on muu hulgas kohustatud osalema kohanemisprogrammis ja eesti keele õppes. Erinevad riigid on reguleerinud keeleõpet erinevalt, sh selle kohustuslikkust ja kohustuse täitmata jätmisega seotud tagajärgi. On riike, kes kasutavad nii positiivseid nügimismeetmeid (nt toetuste suurendamine, teenustele suurema juurdepääsu ning maksusoodustuste pakkumine, kui omandatakse uus keeletase) kui ka sanktsioneerivaid meetmeid (nt toetuste kärpimine, elamisloa pikendamine lühiajaliselt, leppetrahvid, kui kursused katkestatakse mitteobjektiivsetel põhjustel). 24.02.2022 hoogustus Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas, mille tõttu on inimesed olnud sunnitud riigist massiliselt lahkuma. Tegemist on ulatusliku humanitaarkriisiga ning ei ole täpselt teada, millal sõja eest põgenenutel on võimalik oma kodudesse naasta. Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) nr 2022/382 määrati kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses. See tähendab, et Euroopa Liit rakendas ajutise kaitse direktiivi, mille alusel saab kohaldada ajutist kaitset Ukrainas elavatele Ukraina kodanikele ning konflikti ajal Ukrainas seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kellest on 24.02.2022 toimunud Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi hoogustumise järel saanud põgenikud ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda seal valitsevate tingimuste tõttu tagasi pöörduda. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122042021002 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/78623 3 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030, https://www.kul.ee/siduseesti2030 Vabariigi Valitsuse 08.03.2022 korralduse nr 664 alusel on eelnimetatud sõjapõgenikel võimalik taotleda Eesti riigis ajutist kaitset, mis tagab neile sotsiaalkaitse ning ligipääsu haridusele ja tööturule. Ajutise kaitse saajatel on kohustus5 läbida Eesti riigi tasuta pakutav kohanemisprogrammi koolitus ja A1-tasemel eesti keele õpe. Kohanemisprogrammi6, sh A1-tasemel eesti keele õppe eesmärk on pakkuda olulist teavet Eesti riigi kohta ning võimaldada esmaste, iseseisvaks toimetulekuks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist. 24.03.2023 seisuga on Eesti riik andnud ajutise kaitse üle 23 000 täiskasvanule, kelle jaoks on vähemalt A1-tasemel eesti keele õpe kohustuslik. 17.04.2023 seisuga on A1-taseme keeleõppesse suunatud 10 000 inimest, kellest lõpetanuid on 2546, alustanuid 5229 ning ootel 467 ehk reageerinud 8242 inimest, mis on 82% kutsututest. 2546 inimesest on kursuse edukalt lõpetanud (st osalenud vähemalt 80% tundides) 2341 ehk 92%. Sealjuures on oluline rõhutada, et sundrände puhul kipub kohanemise motivatsioon olema madalam kui tavarände puhul ning antud sihtrühma puhul lisab keerukust asjaolu, et enamik asjaajamisi saab teha vene keeles, mis on sihtrühma seas väga levinud keel. Keeleõppe nõudlus ületab pakkumuse. Arvuliselt tähendab see, et riik on seni tellinud ligikaudu 15 000 keeleõppe kohta aastas, mis on ka koolitusturu võimekus. Nagu eespool viidatud, on praeguse seisuga ajutise kaitse saanud ainult 23 000 täiskasvanut. Neist 13 000-le ei ole veel keeleõpet pakutud. Samal ajal ei ole vähenenud tavaränne (u 9000 inimest aastas) ega vähelõimunud püsielanike vajadus eesti keele õppe järele. Lisaks on Vabariigi Valitsus otsustatud üle minna eestikeelsele õppele üldhariduskoolides, mis suurendab nõudlust veelgi. Seega on n-ö nügimismeetmete vajadus aktuaalne, et tagada eesti keele oskus uussisserändajate seas. Eelnõu puhul on arvesse võetud, et rahvusvahelise kaitse saajatele on keeleõpe kohustuslik, erinevalt tavarändest. Kohustus on omakorda seotud sellega, et eesti keele oskus aitab kaasa iseseisvale toimetulekule ühiskonnas. Kuna rahvusvahelise kaitse saajate puhul on riik ise tavapärase kutsuja rollis, st tagab baasvajadused, nagu majutus, juurdepääs tervishoiule, on oluline nügida iseseisvat toimetulekut võimalikult kiiresti. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg ([email protected], 628 2204), kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Kerli Zirk (teenistusest lahkunud) ja personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/308032022010 5 Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS): § 1 lg 2 – Rahvusvaheline kaitse antakse välismaalasele, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või kelle suhtes on tuvastatud, et ta kuulub Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. § 75 lg 45 p 1 – Rahvusvahelise kaitse saaja on kohustatud osalema kohanemisprogrammi rahvusvahelise kaitse teemamoodulis, kui Politsei- ja Piirivalveamet on ta sinna suunanud. 6 https://www.riigiteataja.ee/akt/131052017004?leiaKehtiv 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada VRKS-i § 75 lõike 44 alusel täiskasvanud rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise tingimused ja kulude tagasinõudmise kord. 3. Eelnõu sisu Eelnõu § 1 kehtestab määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppes osalemise täpsemad tingimused, sealhulgas eesti keele õppe kulu tagasinõude kord. Eelnõu §-s 2 defineeritakse määruses kasutatavad peamised mõisted. Sihtrühm on välismaalased, kelle suhtes on tuvastatud pagulasseisund või täiendava kaitse seisund või et nad kuuluvad Euroopa Liidu Nõukogu otsusega määratletud ajutist kaitset vajavate isikute kategooriasse. Lisaks on selgitatud, et määrus keskendub eesti keele õppe tasemetele A1, A2 ja B1. Eelnõu §-s 3 tuuakse välja keeleõppe korraldaja ning kulude tagasinõudmise eest vastutav asutus, kelleks on Integratsiooni Sihtasutus. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik, kelle nimel teostab asutajaõigusi Kultuuriministeerium. Oma põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks Integratsiooni Sihtasutus: 1. kogub, vahendab, avaldab ja levitab lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna teavet; 2. valmistab ette ja tellib lähteuuringuid, korraldab nõupidamisi, konverentse, seminare ja teisi üritusi lõimumis-, sh kohanemisalase teabe vahendamiseks ja levitamiseks ning Eesti elanike huvide ja hoiakute väljaselgitamiseks; 3. korraldab abi-, õppe- ja teabematerjalide koostamist ja kirjastamist, annab välja trükiseid, osutab tasulist ja tasuta koolitus- ja täiendõppe ning nõustamisteenust; 4. töötab välja lõimumis-, sh kohanemisalaseid projekte ning viib need ellu; 5. annab tagasipöördujatele tagasipöördumistoetusi ja nõustab neid tagasipöördumistoetuse taotlemisel ja teistes kohanemisalastes küsimustes; 6. abistab ja nõustab lõimumis-, sh kohanemistegevuste elluviimisega seotud asutusi programmide ja projektide ettevalmistamisel ning rakendamisel; 7. osaleb kohalikes ja rahvusvahelistes koostööprogrammides ja -projektides teiste organisatsioonidega nii kodu- kui ka välismaal; 8. koordineerib ja rakendab Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide kinnitatud programme, sh välismaalaste seaduse §-s 1211 viidatud kohanemisprogrammi; 9. võib tegeleda majandustegevusega Eesti Vabariigi seadustega ettenähtud ulatuses; 10. korraldab ja viib ellu oma eesmärkide saavutamist toetavaid teisi tegevusi ning teeb tehinguid, mis on suunatud tema eesmärkide täitmisele kaasaaitamisele; 11. jagab sihtotstarbelisi toetusi ja määrab stipendiume. Kultuuriministeeriumi ja Integratsiooni Sihtasutuse vahel sõlmitakse haldusleping. Kuna keeleõpe on kohanemisprogrammi osa, sõlmitakse haldusleping VRKS-i § 471 lõike 3 alusel (valdkonna eest vastutav minister võib kohanemisprogrammis sätestatud ülesande täitmiseks sõlmida olenevalt ülesande olemusest tsiviilõigusliku või halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud korras). Integratsiooni Sihtasutusel on sõlmitud haldusleping ka Siseministeeriumiga, et täita kodakondsuse seaduses sätestatud keeleõppe korraldaja ülesandeid7. Lepingu kohaselt nõuab Integratsiooni Sihtasutus välismaalaselt sisse keeleõppe kulud ja hüvitise, kui välismaalane ei täida lepingut või kui ta ei vastanud lepingu sõlmimise ajal selle sõlmimise tingimustele. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, kellel on eesti keele õppes osalemise kohustus. Lõike 1 kohaselt on see töövõimelisel 18-aastasel kuni vanaduspensioniealisel rahvusvahelise kaitse saajal, kelle on suunanud keeleõppes osalema Politsei- ja Piirivalveamet VRKS-i § 471 lõike 2 alusel kehtestatud korras. Seega eesti keele õppesse suunamise täpsem kord on kehtestatud kohanemisprogrammi määruses. Määruse sihtrühm ei ole alaealiste rahvusvahelise kaitse saajate keeleõppe eest vastutavad üldhariduskoolid ning alaealised. Eesti keele õppes ei pea osalema rahvusvahelise kaitse saaja, kes omandab eesti keeles põhi-, kesk- või kõrgharidust (lg 2). Tegemist on selguse mõttes VRKS-i § 75 lõikes 42 toodud sätte taasesitamisega. Eesti keele õppes osalemise kohustust kontrollib keeleõppe korraldaja elamislubade ja töölubade registris toodud andmete alusel (lg 3). Siseministri 18.12.2015 määruse nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“8 (edaspidi registri põhimäärus) § 4 lõike 3 kohaselt on nimetatud andmekogu koolitusmooduli veebiliidese volitatud töötleja, kes tagab õigustatud isikutele juurdepääsu koolitusmooduli veebiliidesele, Kultuuriministeerium. Registri põhimääruse § 38 lõike 9 kohaselt on kohanemisprogrammi koolitajal juurdepääs koolitusmooduli veebiliidesele, kus tal on õigus töödelda registri põhimääruse § 9 lõike 1 punktides 1–13, 19 ja 20 ning §-des 25 ja 30 nimetatud andmeid. Kultuuriministeeriumi hinnangul tuleb registri põhimääruse § 38 lõiget 9 muuta ja lisada juurdepääsu õigustatud isikuks ka keeleõppe korraldaja. Registri andmete alusel veendutakse, kas sihtrühm kuulub keeleõppe kohustuse alla. Registri põhimääruse §-s 25 on sätestatud andmed, mida kogutakse. Nendeks on kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg, uuesti kohanemisprogrammi osalema suunamise aeg, isiku kohanemisprogrammis osalemise sooviavalduse registreerimise aeg, isiku kohanemisprogrammis mitteosalemise sooviavalduse registreerimise aeg, andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise õiguse kohta ning andmed kohanemisprogrammi moodulites ja keeleõppes osalemise, mitteosalemise ja nende läbimise kohta ning nendes osalemise ja nende läbimise aeg. Eesti keele õppesse suunatud rahvusvahelise kaitse saaja kinnitab keeleõppele registreerumisel, et on teadlik eesti keele õppe kulude tagasinõudmise võimalusest, kui keeleõpe katkestatakse ilma mõjuva põhjuseta (lg 4). Eelnõu §-s 5 sätestatakse eesti keele õppe kulu tagasinõudmise kord. Rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppe kulu (edaspidi keeleõppekulu) üle peab arvestust keeleõppe korraldaja. Kui rahvusvahelise kaitse saaja eesti keele õppele registreerumisel võetud kohustusi ei täida, nõuab keeleõppe korraldaja temalt tekkinud keeleõppekulud sisse. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/117032021001 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/126082022014 Lõike 3 kohaselt võetakse keeleõppekulu arvestamise aluseks keeleõppe korraldaja läbi viidud riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu keeleõppe akadeemilise tunni maksumus ja katkestamise ajaks läbitud tundide maht. See tähendab, et iga rahvusvahelise kaitse saaja puhul on aluseks need kursused, mida ta konkreetses mahus konkreetsel ajahetkel läbib, ning nende kursuse korraldamiseks kehtiva hankelepinguga seotud koolituskorra maksumus. Lõike 4 kohaselt teeb keeleõppe korraldaja otsuse keeleõppekulude täieliku või osalise tagasinõudmise kohta (edaspidi otsus) kaalutlusõiguse kohaselt, kui rahvusvahelise kaitse saaja on keeleõppe katkestanud. Haldusmenetluse seaduse kohaselt antakse rahvusvahelise kaitse saajale võimalus esitada oma seisukohad keeleõppekulude tagasinõudmise osas enne otsuse tegemist. Keeleõppe korraldaja võib vabastada rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppekulude tagasimaksmise kohustusest või tagasinõutavat summat vähendada erandina juhul, kui rahvusvahelise kaitse saajal ei olnud keeleõppes osalemise kohustust võimalik täita mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib lugeda näiteks tervisliku seisundi, tööaja ja/või -koha muutust. Oluline on rõhutada, et kulusid saab tagasi nõuda juhul, kui kaitse saaja on kursusega alustanud. Kui ta ei ole end kursusele registreerunud, ei ole võimalik ka kulusid tagasi nõuda. Lõike 6 kohaselt sisaldab otsus keeleõppekulude tagasinõudmise kohta vähemalt järgmisi andmeid: 1) rahvusvahelise kaitse saaja nimi ja isikukood; 2) rahvusvahelise kaitse saaja kontaktandmed; 3) otsuse koostamise õiguslik alus; 4) keeleõppekulu kogusumma ning selle kujunemise põhjendused ja arvestus; 5) selgitus keeleõppekulude tagasinõudmise kohustuse kohta välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõike 43 alusel; 6) arvelduskonto andmed keeleõppekulude tagasimaksmiseks; 7) otsuse koostaja nimi, kontaktandmed ja allkiri või e-tempel; 8) otsuse koostamise kuupäev; 9) vaidlustamisviide. Lõike 7 kohaselt peab rahvusvahelise kaitse saaja maksma otsuses nimetatud keeleõppekulu tagasi kuue kuu jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Lõiked 8–13 sätestavad keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamise regulatsiooni. Keeleõppekulusid hüvitama kohustatud rahvusvahelise kaitse saajal on võimalik esitada keeleõppe korraldajale kirjalik põhjendatud taotlus keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamiseks, kui korraga maksmine seab rahvusvahelise kaitse saaja olulisel määral makseraskustesse. Keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamiseks esitab rahvusvahelise kaitse saaja keeleõppe korraldajale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb keeleõppe korraldaja kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega mõistliku aja võrra pikendada, teavitades sellest rahvusvahelise kaitse saajat. Keeleõppekulude tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab keeleõppe korraldaja. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos keeleõppekulude tagasinõudmise otsusega. Kui rahvusvahelise kaitse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt keeleõppekulusid tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Selle korral peab rahvusvahelise kaitse saaja maksma keeleõppekulud tagasi 30 kalendripäeva jooksul selle otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Kui keeleõppekulusid tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab keeleõppe korraldaja keeleõppekulud tagasi eraõiguses sätestatud alustel ja korras. Eelnõu § 6 kohaselt jõustub määrus 01.01.2024. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. Terminoloogia pärineb valdkondlikest seadustest ja määrustest. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Integratsioonipoliitika, eelkõige keeleõpe, on Euroopa Liidu liikmesriikides peamiselt riigi sees reguleeritud valdkond. Euroopa Liidu Nõukogu 04.03.2022 rakendusotsusega (EL) nr 2022/382 määrati kindlaks Ukrainast lähtuva põgenike massilise sissevoolu olemasolu direktiivi 2001/55/EÜ artikli 5 tähenduses. See tähendab, et Euroopa Liit rakendas ajutise kaitse direktiivi, mille alusel saab kohaldada ajutist kaitset Ukrainas elavatele Ukraina kodanikele ning konflikti ajal Ukrainas seaduslikult elavate kolmandate riikide kodanikele või kodakondsuseta isikutele, kellest on 24.02.2022 toimunud Venemaa relvajõudude sõjalise sissetungi hoogustumise järel saanud põgenikud ning kellel ei ole võimalik turvaliselt ja püsivalt oma päritoluriiki või -piirkonda seal valitsevate tingimuste tõttu tagasi pöörduda. 6. Määruse mõju Määruse mõju on laiemalt seotud eesti keele õppe olulisuse rõhutamisega kohanemisprotsessis. See tähendab, et tegemist on kohustusliku komponendiga, mille katkestamisel järgnevad sanktsioonid. Osalemine kohustuslikus keeleõppes parandab rahvusvahelise kaitse saajate keeleoskust ning soodustab nende iseseisvat toimetulekut ja lõimumist Eesti ühiskonda. Samas sihtrühma õpimotivatsiooni võivad mõjutada institutsionaalsed ja situatiivsed barjäärid. Rahvusvahelise kaitse saajad kuuluvad riskirühma, kelle sissetulekud võrreldes püsielanikega on väiksemad. Seetõttu ei pruugi nad olla võimelised määruse kohustust täitma ehk keeleõppekulusid katkestatud õpingute eest tagasi maksma. See omakorda suurendab keeleõppe korraldaja (Integratsiooni Sihtasutuse) töökoormust kulude sissenõudmisel. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Kulud on seotud määruse rakendamiseks vajalike arendustöödega registris. Samuti kaasnevad kulud Integratsiooni Sihtasutusele, kes on keeleõppe korraldajana kulude tagasinõudja. Sealjuures on oluline välja tuua, et Integratsiooni Sihtasutusel on juba kodakondsuse seaduse § 83 lõike 13 alusel keeleõppe kulude tagasinõudega praktika olemas. Tulud on seotud tehtud tagasinõuetega. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 01.01.2024. Üleminekuperiood on vajalik peamiselt registri arendustöödega, et tagada võimekus andmete kasutamiseks. Kultuuriministeeriumi hinnangul on vaja muuta ka siseministri 18.12.2015 määrust nr 81 „Elamislubade ja töölubade registri põhimäärus“. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Siseministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks esitatakse eelnõu Politsei- ja Piirivalveametile, Integratsiooni Sihtasutusele ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele.