Ühispöördumine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium Meie: 04.05.2023 nr 7-5.8/23-00706-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud kultuuriorganisatsioonide ühispöördumise. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Kultuuriministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee  From: Tiina Lokk <[email protected]> Sent: Tuesday, May 2, 2023 9:14:31 PM To: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Cc: [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]>; [email protected] <[email protected]> Subject: Kulltuuriiorganisatsioonide avalik pöördumine seoses hotellide ja majutusasutuset käibemaksu tõusuga Tere, Kultuuriorganisatsioonid on mures seoses hotellide ja majutusasutuste plaanitava käibemaksu drastilise tõusu ja selle võimaliku mõju pärast teistele sellega otseselt seotud sektoritele. Antud pöördumises vaatleme küsimust laiema nurga alt, analüüsides teemat läbi teenus- ja loomemajanduse ning turisminduse. Lugupidamisega, Tiina Lokk Festival Director /Artistic Director Black Nights Film Festival e-mail: [email protected] Ph. Office: +372 6 314 640 GSM: +372 50 91 689 skype: tiina-lokk "Selle teate sisu, sh sellele lisatud failid, on konfidentsiaalse iseloomuga ja kasutamiseks ainult teate adressaadile. Igasugune teate kasutamine, avaldamine ja kopeerimine vastuolus selle sihiga on keelatud. Juhul, kui olete saanud teate tingituna eksitusest, siis palume teil teavitada koheselt selle saatjat ja kustutada teade koos lisatud failidega. This message, including any attachments, is confidential, may be privileged and is intended only for the use of the addressee. Any use, disclosure or copying of this message in whole or in part not in accordance with its intended purpose is prohibited. If you have received this message in error, please notify the sender immediately by return e-mail and delete this message and all its copies, including all attachments." Plaanitav hotellide kaibemakus tou s lööb valusat kultuurisektorit.pdf  Plaanitav hotellide käibemaksu tõus mõjutab valusalt kultuuri-, spordi- ja konverentsisektorit ning vähendab riigi tulusid Hotellide ja majutusasutuste käibemaksu (KM) järsk tõstmine 9%-lt 22%-le toob endaga kaasa negatiivseid tagajärgi ennekõike sellele sektorile, aga ka sektoriga seotud loomemajandusele, nagu näiteks kultuuri- ja spordiürituste ning konverentside ja kontsertide korraldamisele, filmide tootmisele, samuti muuseumidele ning kultuurikorraldajatele. Majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu jääb Eesti ilma ligi 100 miljonist eurost. Võrreldes teiste Euroopa riikidega tõstaks plaanitav käibemaksu tõus Eesti esimese kolme riigi hulka Euroopas, mille tõttu riigi konkurentsivõime langeb tugevalt võrdluses teiste riikidega. 2022. aastal oli turismisteenuste eksport 460 miljoni euro võrra väiksem kui 2019. aastal (viimane täisaasta enne pandeemiat)1; käibemaksu tõusuga ei pruugi välisturism lõplikult taastuda, arvestades, et teistes riikides on reisiteenus parem: soodsamad lennuühendused, odavamad lennupiletid ning tänu Eesti väga kõrgele inflatsioonile ka odavamad restoranide ja teised teenused. Piisab välisturistide arvu 15% vähenemisest võrreldes 2019. aasta rekordiliste tulemustega, et kokkuvõttes miinusesse jääda 22% käibemaksu korral. Meie peamiste sihtturgude turistid (Soome, Läti) ja meie lähiturgude (Leedu, Rootsi jt) väliskülastajad on hinnatundlikud. Ka eestlastel on soodsam minna puhkama/ostlema (teiste maksumuudatuste taustal) mujale (Läti, Leedu, kaugemad turud nagu Türgi jt). Soomlaste hinnatundlikkus ilmnes näiteks siis, kui aastatel 2017-2018 alkoholiaktsiisi tõsteti ja soomlaste reisid Eestisse vähenesid. Eesti turult on kadunud Venemaa sihtturg (varem tähtsuselt 3.-4. kohal ehk umbes 10-12% ööbimistest), Aasia ja USA pole taastunud, Saksamaa (3.-4. sihtturg mahtudelt) väldib piirkonda sõjaolukorra tõttu. Ukraina sõda mõjutab regiooni rohkem kui arvata oskame. Suure osa maailma jaoks oleme riskitsoonis olev riik, kuhu peljatakse tulla või hinnatakse sõjaga seonduvaid riske väga kõrgeks, et sõlmida pikaajalisi lepinguid. See kõik ei puuduta vaid üksikturisti, vaid ka konverentside ja kultuuriüritustega seotud väliskülalisi. Hotellide lõpphinnad tõuseksid kõrgustesse, kus vastavalt Euroopa standarditele oodatakse juba luksustaset. Eestis toimuvad kultuuri- ja spordisündmused ning rahvusvahelised konverentsid toovad igal aastal Eestisse kümneid tuhandeid hotelliöid. Hotellide käibemaksu tõus, kui see jõuab lõpphinna sisse, vähendab turistide arvu tervikuna, sh konverentsi-, kultuuri- ja spordiürituste väliskülaliste arvu. Kindlasti mõjutab hinnatõus Eesti kui filmitootmise sihtriiki: kui naaberriikides on soodsamad hinnad, siis valikute tegemine välistootjatele on lihtne ja välisinvesteeringud liiguvad Eestist mööda soodsamasse majanduskeskkonda. Ootamatu hinnatõusuga pole jõutud veel harjuda, samas kui tootmiseelarved on juba tehtud ja filmiprojektid ettevalmistamisel. Lisaks väheneb publiku koguarv nii sise- kui välisturismi arvelt, mis omakorda muudab kultuuri- ja spordiüritused ning konverentsid rahvusvahelises konkurentsis märgatavalt nõrgemaks. Plaanitud majandusliku kasumi asemel riigi tulud vähenevad. Majutusasutuste käibemaksu tõusu tõttu jääb Eesti ilma ligi 100 miljonist eurost2, mis otseselt on seotud loomemajanduse, filmide tootmise, kultuuri- ja spordiürituste, kontsertide korraldamise, muuseumide ja teatrite külastamise ning teenusmajandusega 1 Statistikaamet. Turismiteenuste eksport. https://static.visitestonia.com/docs/3854538_turismitulu-2021-i-kv2022.pdf 2 Maksu - ja Tolliamet (2023). Majutus sektori käive. I kvartali käive oli üle 80 miljoni euro tervikuna, sh kannatavad kahju toitlustusasutused ning tehnika, transpordi ja logistikaga seotud ettevõtted. Majutusasutuste käibemaksu tõstmine 9%-lt 22%-le toob endaga kaasa mitmeid negatiivseid tagajärgi ja sestap tuleks vaadelda mõjusid koos, mitte ainult hotellide- ja majutusasutuste vaatenurgast. Arvestuse aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti esimese kvartali majutussektori käibeanalüüs, Eesti Konjunktuuriinstituuti majandusliku mõju hinnang, Eurostati andmed ning rahvusvahelised uuringud maksude mõjust turismisektorile.34 1. Uuringud ja varasemad käibemaksu muudatused viivad selleni, et majutusteenuste hinnatõusust tulenevalt võib tekkida nõudluse langus. Eesti maine turismisihtkohana kahaneb ja mõjutab majandust, kuna kõrgem käibemaks tõstab hindu ning vähendab konkurentsivõimet võrreldes naaberriikidega. Eestis on jätkuvalt Euroopa üks kõrgemaid inflatsioone. Majutusettevõtted oli üks Covid-19 pandeemiast enim mõjutatud valdkond ja täna on nende olukorda raske hinnata 2022. a energia- ja inflatsioonikriisi taustal, kuna 2022. a ettevõtete majandustulemused selguvad 2023. a III kvartalis. Väga suurt mõju avaldab hotellide käibemaksu tõus kultuuri-, spordi- ja konverentsisektorile, kus erinevad suursündmused toovad Eestisse tuhandeid turiste. Näiteks nii Pimedate Ööde filmifestivali kui ka Tallinn Music Weeki külastab igal aastal 1500-2000 väliskülalist, kellest ligi 70% maksavad oma majutuse eest ise. Veelgi enam mõjutaks käibemaksu tõus väljaspool Tallinna toimuvate kultuuriürituste atraktiivsust ja konkurentsivõimet. Näitena olgu siinkohal toodud Saaremaa ooperipäevad, lisanduv hinnatõus muudaks niigi piiratud valikutega majutuse nii sise- kui ka välisturistile kättesaamatuks ning planeeritud kulu kultuurile ja vabale ajale tehakse mujal, väljaspool Eestit. Sel aastal näeme väliskülastuste osalist taastumist pandeemiast, samas annaks hinnatõus sellele selge tagasilöögi. Võime prognoosida 25-35% väliskülastuste langust. Igal aastal külastab Eesti muuseume ligi üks miljon välisturisti, ligi veerandi välisturistide kadumine tähendab otsest tulude vähenemist. Nii sise- kui ka välisturist on osa meie suurürituste publikust. Kui prognoosida kultuuri- ja spordisündmuste ning konverentside väliskülastajate langust veerandi võrra, tähendab see ligi 40 miljoni eurost kadu. Antud kahjumit ei kata ka planeeritud hotellide käibemaksu tõusust tulenev kasu. Lisaks nõrgestab see ka meie kultuuri- ja spordisündmusi rahvusvahelises kontekstis, kuna antud üritustel on kohustus tuua Eestisse välisesinejaid ja osalejaid. See kohustus mõjutab organisatsioonide eelarveid, mis toovad omakorda kaasa ürituste korraldajate eelarvelisi kärpeid ja ürituste kvaliteedi langust. Need kärped ja kvaliteetse sisu langus võivad omakorda tähendada, et suurüritused liiguvad konkurentsi mõjul teistesse riikidesse. 2. Käibemaksu tõus mõjutab riigieelarve laekumisi, kuna vähenevad nii maksutulud kui ka turismist saadavad tulud. Lisaks hotelliöödele jätab väliskülastaja Eestisse muude teenuste tarbimisel märgatava tulu. Käesoleval aastal Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor ning EASi ja KredExi ühendasutuse tellimusel valminud festivalide uuring näitab, et väliskülalised kulutavad festivalide raames Eestis 433 eurot, äriga seotud väliskülaline 890 eurot külastuse kohta. 2022. aastal viis Eesti Konjunktuuriinstituut majandusliku mõju 3 The Impact of Taxes on the Competitiveness of European Tourism. Final Report. PricewaterhouseCoopers LLP (2017). https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/920639c3-ce70-11e7-a5d5-01aa75ed71a1 4 Study on reduced VAT applied to goods and services in the Member States of the European Union. Final report. Copenhagen Economics (2007). https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/study_reduced_vat.pdf hinnangu läbi PÖFFi Industry@Tallinn & Baltic Event konverentsi- ja ärikohtumiste programmi näitel ning leidis, et 600 inimest kulutasid Eestis kolme päeva jooksul üle miljoni euro ning täiendav maksutulu Eesti riigile oli üle 200 000 euro5. Kokkuvõttes jättis iga festivalikülaline Eestisse keskmiselt 973 eurot. Teenused, mida turist kohapeal olles kasutab, on majutus, toitlustus, kaupade ost, meelelahutus, muud kulud6. Hinnanguline tulude langus kultuuri-, spordi- ja konverentsiturismile (sh äriturism) on ligi 30 miljonit eurot. 3. Eesti kaotab konkurentsivõimes naaberriikidega, kuna käibemaks on madalam nii Leedus, Lätis, Soomes, Rootsis kui ka Norras. Eesti käibemaksu tõstmisel võivad tekkida teised kahjude allikad, nagu tulumaks ja teise ringi efektid, mis võivad suurendada negatiivset mõju. Muudatus mõjutab eriti Saare-, Pärnu- ja Läänemaa ettevõtteid. Planeeritava muudatuse tulemusel väheneb märgatavalt rahvusvaheliste konverentside korraldamine Eestis, suur hinnatõus viib paljud konverentsid naaberriikidesse ning mõjutab negatiivselt kogu meie teenusmajandust, lisaks sellele on muudatusel suur mõju erinevatele piirkondadele väljaspool Tallinnat - muudatuse tagajärjel pidurdub nende areng. Samuti jäävad muudatuse mõjul Eestisse tulemata paljud kultuuriprojektid, näiteks rahvusvahelised filmiprojektid, mis lisaks majutusteenustele ostavad Eestis ka muude ettevõtete teenuseid, näiteks tehnika-, logistika- ja toitlustuseenuseid jm. Kuivõrd teenuste hinnad suure inflatsiooni ja planeeritava üldise käibemaksu tõttu on juba tõusnud ligi 20% ning hetkel nende teenuste hinnakasv jätkub7, vähendab majutuse hinnatõus taoliste projektide tulekut Eestisse. Antud juhul võib see jätta Eestisse tulemata 20-30 miljonit eurot. Samuti tarbivad erinevaid teenuseid ka Eestis toimuvad suurüritused, näiteks ostavad PÖFF, Eesti Kontsert, TMW, Eesti Kunstimuuseum jne igal aastal teenuseid ligi 500-600 ettevõttelt ning väliskülastajate vähenedes väheneb ka vajadus nende ettevõtete teenuste järele, mis omakorda mõjutab (väike)ettevõtete majanduslikku hakkamasaamist. 4. Käibemaksu tõus lööb eriti kõvasti külalislahkuse sektorit, mis on juba koroona- ja energiakriisist ja ka sõja mõjudest räsitud. Suur osa sektorist võib käibemaksu tõusu tagajärjel hääbuda. Keerulises seisus turismisektoril on tarvis aega, et väljuda varasematest kriisidest. Eesti peab taaskord muutuma välisturismi jaoks atraktiivseks sihtkohaks8. Puhkenud Ukraina sõja tõttu kardetakse Eestisse tulla, sest meie lähedus Venemaale võib olla ohtlik. Ainuüksi see fakt võib viia Eestist märkimisväärse osa tuludest. Kultuuri- ja spordiüritused ning konverentside korraldamine Eestis on selle vältimiseks kõige parem ja tõhusam vahend. Eesti turismi- ja hotellisektor on läbi põimunud teenusmajandustega, kultuuri-, spordi- ja konverentsisektoriga. Siiani suutsid hotellid toetada ürituste korraldajaid neile jõukohaste soodushindadega, kuid tulevikus pole see enam võimalik ning sündmuste korraldajad on lisaks muude hindade tõusule sunnitud tegema keerulisi valikuid ning vähendama mahte. Planeeritav muutus võib tuua turismisektoris ja sellega kaasnevates sektorites tuhandete töökohtade kaotuse ning paljud senised teenusepakkujad on sunnitud tegevuse lõpetama. 5 Eesti Konjunktuuriinstituut (2022) “PÖFF Industry@Tallinn 2022 konverentsi majandusliku mõju hinnang” 6 Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangu kohaselt läheb üle 10% alkoholi ning 10% tubakatoodete tarbimisest välisturistide arvele, mille põhjal on nende panus alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumisse üle 50 mln euro aastas (2022) 7 Euroala inflatsioon: https://www.euro-area-statistics.org/inflation-rates?lg=et 8 Statistikaamet. 2022. aastal külastas Eestit 3,5 mln välisturisti, kes kulutasid kokku 1,1 miljardit eurot. 2022 välisturistide külastatavus jääb veel kolmandiku võrra maha pandeemia-eelsest tasemest, mille taastamiseks sektor täna pingutusi teeb. Turism moodustab ca 10% kogu ekspordist ja 1/3 teenuste ekspordist. Turismisektori hetkeseis: ● 2022. aastal oli turismisteenuste eksport 460 miljoni euro võrra väiksem kui 2019. a (viimane täisaasta enne pandeemiat); KM tõusuga ei pruugi välisturism lõplikult taastuda, arvestades, et konkurentriikides on kogu reisiteenus soodsam. ● 2023. a veebruar oli pärast pandeemiat esimene kuu, mil ööbimiste arv ületas 2019. a. veebruari taseme. Tervikuna oli 2022. a välisturistide arv 35% väiksem kui 2019. aastal; ● Majutusasutuste täituvus Eestis oli 2022. aastal keskmiselt 42% tubadest; ● Tallinna hotellid: majutusettevõtete käibe kasv võrreldes 2019. aastaga on 2,5%. Kulud aga on tänaseks tõusnud ligi 35%: ● Turismisektor moodustab olulise osa Eesti majandusest – koos kaudsete mõjudega ligi 8% Eesti sisemajanduse kogutoodangust (2017. aasta andmed, seoses COVID-19 mõjuga võib osatähtsus praegu olla väiksem); ● Eestit külastas 2019. aastal üle 6 miljoni välisturisti, kes kulutasid turismiteenustele üle 2 miljardi euro. Seoses koroonaviiruse levikuga kukkusid näitajad kordades, 2022. aastaks oli taastunud ainult pool varasemast kulutuste tasemest. Välisturistide ööbimiste arv oli 2022. aastal -35% võrreldes 2019. aastaga, taastumine on toimunud siseturistide arvelt (2022. aastal üle 3,2 miljoni majutatu ja ligi 6 mln ööbimist, 2019. aastal 3,8 mln majutust ja ligi 7 mln ööbimist). ● Väliskülastajate arv ei ole taastunud võrreldes 2019. a, Venemaa sihtturg (varem tähtsuselt 3.-4. kohal ca 10-12% ööbimistest) on kadunud, Aasia ja USA pole taastunud, Saksamaa (3.-4. sihtturg mahtudelt) väldib piirkonda sõjaolukorra tõttu. Kokkuvõte Planeeritav muudatus on mitmes punktis negatiivse mõjuga ja põhjustab nn doominoefekti: ● Eestisse jääb tulemata ligi 100 miljonit eurot aastas, väheneb järsult välisturistide (sh ärituristide) arv; ● Eesti riigi rahvusvaheline konkurentsivõime langeb järsult; ● Hinnatõus mõjutab negatiivselt Eesti majandust ja kultuuri- ja spordiürituste rahvusvahelist positsioneerimist, põhjustades tulude langust ja suursündmuste nihkumist teistesse riikidesse; ● Kannatab teenusmajandus tervikuna, näiteks ostab suurüritus, mida korraldatakse Eestis, ligi 500- 600 ettevõttelt teenuseid - kui väheneb turistide arv, väheneb ka ostetavate teenuste maht; ● Majutussektoris, teenusmajanduses, suurüritustel ning loomemajanduses võib töö kaotada kokku ligi 2400 töötajat. Eesti on aastatega loonud endale maine kui väga külalislahke riik, kes suudab korraldada maailma tipptasemel kultuuri- ja spordiüritusi. Selleks on kogu sektor teinud suuri pingutusi. Vaatamata keerulisele geograafilisele asukohale ja otseühenduste vähesusele võrreldes valdava osa teiste Euroopa Liidu riikidega, oleme suutnud ühiste pingutustega tõsta Eesti maailma turismikaardile. Eesti ettevõtete loodud turismitaristu, hea hinna ja kvaliteedi suhe ning professionaalsus ürituste korraldamisel on aidanud korvata meie vajakajäämisi. Täna on kaalul meie riigi maine ja konkurentsivõime - välisturismi kadumist Eestis ei saa tulevikus tagasi tuua mitte ühegi reklaamikampaaniaga. Suurüritusi ei ole võimalik sõrmenipsust uuesti ellu äratada. Eesti riik on end aastaid tutvustanud atraktiivse sihtkohana ja investeerinud enneolematult ressursse - plaanitav käibemaksu muudatus toob kaasa aga väga suure tagasilöögi juba tehtud tööle. Meie ühine eesmärk koos turismisektori, loomemajanduse ja teenusmajandusega on ekspordi suurendamine – turism on raskel ajal moodustanud 15% Eesti teenuste ekspordist, olles tähtsuselt teine teenuste ekspordi vedaja Eestis. Usume, et kõik koos ja ühise eesmärgi nimel tegutsedes, soodsates majandustingimustes, suudaksime Euroopa kontekstis olla karmis konkurentsis väärikad ja edukad. Eesti on üks väheseid riike Euroopas, kus kultuuri- ja spordiüritused peavad maksma mitte ainult käibemaksu, vaid väga kõrget käibemaksu. Paljudes riikides on kultuuri- ja spordiüritused kas täielikult vabastatud käibemaksust või siis kehtib neil soodustus. Ometi usume, et kultuur suudab kasvatada majanduslikku tulu, aga seda juhul, kui majutusasutuste käibemaksu ei muudeta. Täna peab majandus kõikidest kriisidest taastuma. Maksumäärade kiirkorras tõstmise asemel peavad allakirjutanud oluliseks sellele eelnevat sektoriteülest põhjalikku mõjuanalüüsi ning mõjutatud osapoolte kaasamist edasistesse aruteludesse. Pöördumisele kirjutasid alla: Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Music Estonia Tallinna Pimedate Ööde filmifestival Eesti Konverentsibüroo Eesti Kontsert Tallinna Kontserdimaja AS (Alexela Kontserdimaja) festivalid Jazzkaar ja Jõulujazz Eesti Filmitootjate Klaster Viljandi pärimusmuusika festival Music Estonia ja Live Music Estonia Tallinn Music Week ja Station Narva festivalid Kunstiasutuste Liit Eesti Kooriühing VLG Filmid OÜ Eesti Etendusasutuste Liit SA Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Live Nation Estonia Von Krahl Eesti Muuseumide Liit SA Arvo Pärdi Keskus Eesti Kinoliit MTÜ