dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
LepingAvalik

Leping

Kultuuriministeerium · 15. mai 2023
Viit
6-9/874-1
Registreeritud
15. mai 2023
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
6 Finantstegevus ja raamatupidamine. Riigihanked
Sari
6-9 Võlaõiguslikud lepingud
Toimik
6-9 Võlaõiguslikud lepingud 2019-
Vastutaja
Merju Künnapuu

Failid

  • 📎Koostööleping_RK_KuM.asice956 KB

Sisu (failidest)

koostöö - ja rahastamiskokku lepE Riigikantselei , mida esindab riigisekretäri 3.2.2010 käskkirja nr 10 ”Valitsuse kommunikatsioonibüroo põhimäärus” punkti 3.3 alapunkti 2 alusel valitsus e kommunikatsioonidirektori ülesannetes Rasmus Ruuda ja Kultuuriministeerium , mida esindab põhimääruse alusel kantsler Tarvi Sits , (edaspidi koos nimetatud Pooled ) sõlmisid käesoleva koostöö - ja rahastamiskokku leppe (edaspidi nimetatud Leping ) alljärgnevas: L eppe eesmärk Lepingu eesmärk on reguleerida Poolte koostöö d Eestimaa Rüütelkonna aadlivappide kollektsiooni kuuluvate vapitahvlite (edaspidi museaalid ) taaseksponeerimisel r üütelkonna hoone maapäeva saali sisekujunduse kontseptsiooni (lisa 1) kohaselt . Poolte kohustused Riigikantselei : k orraldab museaalide eksponeerimise Eestimaa R üütelkonna hoone maapäeva saali s . tagab, et punktis 3 nimetatud summa on Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves . teavitab käesoleva lepingu sõlmimisest sihtasutust Eesti Ajaloomuuseum. Kultuuriministeerium : k orraldab museaalide korrastamise vastavalt SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanuti poolt 31. märts 2023 koostatud Eestimaa Rüütelkonna hoone maapäeva saali aadlivappide konserveerimis- ja eksponeerimiskäsitlus e aruandele (edaspidi konserveerimis plaan ) hiljemalt 2024. aasta lõpuks. informeerib Riigikantseleid museaalide korrastamisega seotud tegevustest . R ahastamine Museaalide korrastamise maksumus konserveerimisplaani kohaselt on 157 000 ( ükssada viiskümmend seitse tuhat ) eurot. Tasumise kord ja aruandlus Lepingu punktis 3 nimetatud summa tõs tetakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarvesse 202 3 . a riigieelarve seaduse muutmise seaduse ga. Riigikantseleil on igal ajal õigus tutvuda raha kasutamist puudutavate raamatupidamisdokumentide ja arvestustega . Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine Leping kehtib kuni 31.12.2024 . Lepingut võib muuta üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel. Lepingu võib igal ajal lõpetada poolte kokkuleppel. Poolte kontaktisikud Riigikantselei kontaktisikuks Lepingu täitmisel on Riigikantselei sümboolikanõunik , Gert Uiboaed, tel efon 693 56 83 , e-post [email protected] . Kultuuriministeeriumi kontaktisikuks Lepingu täitmisel on finantsosakonna juhataja Merju Künnapuu, telefon 628 2269, e-post [email protected] ja muuseuminõunik Marju Reismaa telefon 628 2 335 , e-post [email protected] . Lõppsätted Leping jõustub allkirjastamise järel . Pooled kohustuvad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitama oma nime, asukoha, kontaktisiku või mõne muu rekvisiidi muutumisest. Kõik Pooltevahelised Lepingu täitmisest tulenevad vaidlused lahendatakse heas usus läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi seaduste järgi. Lepingu lisa: Lisa 1 – Rüütelkonna hoone maapäeva saali taastamise kontseptsioon . Poolte rekvisiidid: Riigikantselei Kultuuriministeerium Registrikood 70004809 Registrikood 7000 0941 Rahukohtu 3 Suur- Karja 23 Tallinn 15161 Tallinn 1 5076 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Ruuda Tarvi Sits Valitsuse kommunikatsioonidirektori ülesannetes Kantsler Lisa 1 MAAPÄEVA SAALI SISEKUJUNDUSE KONTSEPSTIOON Rüütelkonna hoone taastamise sisekujunduse üldine kontseptsioon näeb ette meenutada majas tegutsenud institutsioone ja asutusi ning rääkida nende abil Eesti riikluse ja riikliku korralduse tekke- ja arengulugu. Eestimaa Rüütelkond Harju, Lääne, Viru ja Järva aadlikest moodustunud Eestimaa Rüütelkond kui maa esindus- ja haldusorgan reguleeris Põhja-Eestis alates 13. sajandist kuni Eesti Vabariigi tekkeni peaaegu kõiki eluvaldkondi. Rüütelkonna kõrgeim esindus-, haldus- ja kohtuorgan oli iga kolme aasta tagant kogunev maapäev, kus olid esindatud kõik rüütlimõisad – st kogu maa koos seal elava inimestega. Maapäeval oli seaduseelnõude algatamise õigus ja luba pöörduda otse kõrgeima suverääni poole. Maapäeva toimumise kohaks oli rüütelkonna hoone II korruse esindussaal. Maapäeva saal Maapäeva saalis on kõige sobilikum meenutada rüütelkonna rolli Eestimaa valitsemisel eelomariikluse perioodil. Esindussaali algne interjöör on väga detailselt jäädvustatud fotodel. Esindussaali seintel ja lael algupäraselt paiknenud Eestimaa rüütelkonda kuulunud aadliperekondade vapid eemaldati 1923. aastal (lisati pilastrid ja dekoratiivraamid). Eelduslikult pisut varem viidi Toomkirikusse 1812. a sõja mälestustahvlid. Saalis on siiani hästi säilinud algne lae stukkdekoor, samuti kahepoolsed tiibuksed ja laelühtrid. Saali mööbli (toolid, eesistumislaud, konsoollauad, kell jne) säilimise kohta puuduvad andmed. Rüütelkonna hoone restaureerimisel soovime maja kõige esinduslikuma ruumi taastada võimalikult ligilähedasena Eestimaa Rüütelkonna tegutsemisaegsena. See tähendab, et saali seintele soovime taas paigutada lisaks rüütelkonna enda vapile ka Eestimaa Rüütelkonna liikmete vapid ning 1812. a Napoleoni vastase sõja mälestustahvlid (6). Uuendusena soovime lisada rüütelkonna peameeste loendi. Aadlivapid Maapäeva saali nelja seina ja lage ehtinud rüütelkonda kuulunud aadliperekondade vapid (280) on kõik säilinud ja hoiul Eesti Ajaloomuuseumis. Vapitahvlite eksponeerimisel säilitatakse nende algne järjestus ja paigutus. Vapitahvlite eksponeerimise optimaalsed tingimused (nii sisekliima, valgus, turvalisuse kui kinnituse) samuti konserveerimisplaan töötatakse välja koostöös Eesti Ajaloomuuseumi ja teiste ennistajatega. Eestimaa rüütelkonna vapp Saali esiseina aukohal paiknenud rüütelkonna vapi tahvlit teadaolevalt säilinud ei ole. See on plaanis foto ja dokumentide põhjal käsitöökoopiana taastada. Samuti vajavad taastamist tahvli neli stukkrosetti (analoog on laes säilinud). Mälestustahvlid Saali esiseinas paiknenud neli valgest marmorist mälestustahvlit, mis on pühendatud 1812. a sõjas Napoleoni vastu osalenud Eestimaa Rüütelkonna liikmetele, on säilinud. Samuti on säilinud üks sisehoovipoolsel seinal paiknenud mustast kunstkivist mälestustahvel originaalina ning teisest sisehoovipoolel seinal paiknenud mälestustahvlist on tehtud koopia. 1812. a sõja mälestustahvlid asuvad Tallinna Toomkirikus. Mälestustahvlite tagasipaigaldamise osas Maapäeva saali ei ole Muinsuskaitseametil vastuväiteid ning sisulise nõusoleku on andnud ka kirik. Mälestustahvlite eksponeerimisel säilitatakse nende algne järjestus ja paigutus. Rüütelkonna peameeste loend Ainsa sisulise uuendusena paigutatakse saali esiseinale keskmiste mälestustahvlite vahele rüütelkonna peameeste loend marmortahvlil. See saab olema tekstiline viide rüütelkonnale (ja tema eelkäijale) kui maa esinduse funktsioneerimisele alates 13. sajandist kuni 1920. aastani. 95. nimest koosneva loendi lõppemine Eesti Vabariigi põhiseaduse vastuvõtmise aastal on selge märk rüütelkonna võimu edasiandmisest Eesti Vabariigi esindajatele. Loend on eksponeeritud marmortahvlil. Aadlivappide paigutus maapäeva saalis Eestimaa Rüütelkonna peameeste loend Tönnes Maydell 1593–1598 Berend Reinhold von Wrangell 1706–1709 Jakob Georg von Berg 1800–1803 Johann von Rosen 1598–1600 Georg Detloff von Uexküll 1709–1710 Gustav Heinrich von Wetter-Rosenthal 1803–1806 Heinrich Christoph Treiden 1600–1605 Fromhold Johann von Taube 1710–1711 Berend Johann von Uexküll 1806–1809 Robrecht Taube 1605–1612 Berend Johann von Wrangell 1711–1713 Otto Gustav von Stackelberg 1809–1811 Bernhard von Scharenberg 1612–1617 Berend Johann von Schulmann 1713–1715 Jakob Georg von Berg 1811–1815 Hans Fersen 1617–1624 Erich Dietrich von Rosen 1715–1720 Paul von Tiesenhausen 1815 Bernd Taube 1624–1629 Hans Heinrich von Fersen 1720–1723 Magnus Johann von Baer 1815–1818 Arend Metztacken 1629–1632 Gustav Magnus von Rehbinder 1723–1724 Otto von Rosen 1818–1824 Otto von Uexküll 1632–1635 Jakob Johann von Tiesenhausen 1724–1725 Paul Friedrich von Benckendorff 1824–1827 Bernhard von Saltza 1635–1640 Jakob Heinrich von Ulrich 1725–1728 Georg Woldemar von Lilienfeld 1827–1830 Johann von Uexküll 1640–1643 Hans Heinrich von Tiesenhausen 1728–1731 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt 1830–1836 Dietrich Taube 1643–1644 Otto Heinrich von Rehbinder 1731–1734 Rudolph von Patkul 1836–1842 Johann von Brackel 1644–1647 Gustav Reinhold von Löwen 1734–1737 Otto Gustav von Lilienfeld 1842–1845 Johann von Hastfer 1647–1650 Christopher Engelbrecht von Kursell 1737–1740 Heinrich Magnus Wilhelm von Essen 1845–1848 Dietrich Taube 1650–1653 Adam Friedrich von Stackelberg 1740–1741 Moritz Edwin Adelbert von Engelhardt 1848–1851 Carl von Hastfer 1653–1659 Berend Heinrich von Tiesenhausen 1741–1744 Gustav Hermann Christoph von Benckendorff 1851–1854 Frommhold von Tiesenhausen 1659–1663 Magnus Wilhelm von Nieroth 1744–1747 Konstantin von Ungern-Sternberg 1854–1857 Fabian von Wrangell 1663–1667 Otto Magnus von Stackelberg 1747–1753 Alexander Friedrich von Keyserling 1857–1862 Reinhold von Ungern-Sternberg 1667–1671 Friedrich Johann von Ulrich 1753–1770 Alexander von der Pahlen 1862–1868 Berend Johann von Uexküll 1671–1676 Gustav Reinhold von Ulrich 1770–1771 Nikolai von Dellingshausen 1868–1869 Georg Johann von Löwen 1676–1680 Fabian Ernst Stael von Holstein 1771–1772 Gustav von Ungern-Sternberg 1869–1871 Otto von Rehbinder 1680–1687 Berend Heinrich von Tiesenhausen 1772–1774 Eduard von Maydell 1871–1878 Nils von Stackelberg 1687–1690 Johann Ernst von Fock 1774–1777 Reinhold von Rehbinder 1878–1881 Tönnis Johann von Bellingshausen 1690–1691 Otto Wilhelm von Budberg 1777–1780 Wilhelm von Wrangell 1881–1884 Otto Magnus von Essen 1691–1694 Gustav Friedrich von Engelhardt 1780–1783 Woldemar von Tiesenhausen 1884–1886 Johann Adolf Clodt von Jürgensburg 1694–1696 Moritz Engelbrecht von Kursell 1783–1783 Georg Moritz Magnus von Engelhardt 1886–1889 Carl Magnus von Rehbinder 1696 Moritz Engelbrecht von Kursell 1783–1786 Eduard von Maydell 1889–1892 Reinhold von Ungern-Sternberg 1696–1697 Heinrich Johann von Brevern 1786–1789 Johann Georg Ernst von Grünewaldt 1892–1893 Otto Fabian von Wrangell 1697–1701 Hermann Ludwig von Löwenstern 1789–1792 Otto Bernhard von Budberg 1893–1902 Bengt Heinrich von Bistram 1701–1702 Johann Jakob von Patkul 1792–1795 Eduard von Dellingshausen 1902–1918 Bengt Gustav von Rosen 1702–1705 Alexander Philipp von Saltza 1795–1796 Otto von Lilienfeld 1918–1920 Fabian Ernst Stael von Holstein 1705–1706 Alexander Philipp von Saltza 1796–1800
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel