Kiri

10.05.2023 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade 2022. aasta kohta Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 3 1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE ........................................................................................................... 4 1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2023 seisuga.............................................................. 4 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes ........................................................................................ 5 1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid ........................................................................................... 6 1.4. Asutaja ootuste seadmine ............................................................................................................. 6 2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE............................................................................................... 7 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ............................................................................................ 7 2.2. Integratsiooni Sihtasutus ............................................................................................................... 8 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel ..................................................................... 10 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum ................................................................................................ 11 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater .................................................................................................... 13 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ............................................................................... 15 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut .................................................................................................... 16 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert ............................................................................................................ 18 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum ................................................................................................ 19 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum .................................................................................................. 21 2.11. Sihtasutus Eesti Noorsooteater ................................................................................................... 23 2.12. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ................................................................................. 25 2.13. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum............................................................................. 26 2.14. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum ......................................................................................... 27 2.15. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum ............................................................................................ 29 2.16. Sihtasutus Endla Teater ............................................................................................................... 30 2.17. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid ........................................................................... 31 2.18. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid .................................................................................................. 32 2.19. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus ................................................................................. 33 2.20. Sihtasutus Kultuurileht ................................................................................................................ 35 2.21. Sihtasutus Kunstihoone ............................................................................................................... 36 2.22. Sihtasutus Kuressaare Teater ...................................................................................................... 37  2 2.23. Sihtasutus Narva Muuseum ......................................................................................................... 38 2.24. Sihtasutus Pärnu Muuseum ......................................................................................................... 40 2.25. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja .................................................................................................... 41 2.26. Sihtasutus Saaremaa Muuseum .................................................................................................. 42 2.27. Sihtasutus Sakala Teatrimaja ...................................................................................................... 43 2.28. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik......................................................................................................... 45 2.29. Sihtasutus Teater Vanemuine ...................................................................................................... 46 2.30. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus .............................................................................................. 47 2.31. Sihtasutus Ugala Teater ............................................................................................................... 49 2.32. Sihtasutus Vene Teater ................................................................................................................ 50 2.33. Sihtasutus Virumaa Muuseumid .................................................................................................. 51 2.34. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus .......................................................................................... 52 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  3 Sissejuhatus Käesolev ülevaade on koostatud lähtudes riigivaraseaduse § 98 lõigetest 3 ja 5 ning rahandusministri 10. juuni 2022. a määrusest nr 24 „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“. Nende kohaselt kujundab sihtasutuse asutajaõiguste teostaja igal aastal pärast sihtasutuse majandusaasta aruande kinnitamist seisukoha riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta ning esitab vastava teabe Rahandusministeeriumile. Ülevaade käsitleb peamiselt 2022. aastal ning osaliselt ka kuni 30.04.2023 toimunud arenguid 34-s riigi asutatud sihtasutuses, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium. Ülevaade koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis on toodud Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutuste ja riigi osalusel asutatud sihtasutuste nimekiri. Samuti tehakse ülevaade valitsevates sihtasutustes toimunud muudatustest (asutamised, ühinemised, jagunemised, lõpetamised ja muud olulised asjaolud või sündmused) ning sihtasutustes läbi viidud erikontrollidest. Teises peatükis analüüsitakse sihtasutusi eraldi, andes ülevaate sihtasutuste tegevusest eelmisel majandusaastal ja sellele järgnevate aastate olulisematest eesmärkidest. Selle põhjal kujundas Kultuuriministeerium sihtasutuse asutajaõiguste teostaja seisukohad sihtasutusele eelmiseks majandusaastaks seatud olulisemate eesmärkide saavutamise ning sihtasutuse tegevuse jätkamise vajaduse või lõpetamise kohta. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  4 1. ASUTAJAÕIGUSTE TEOSTAMINE 1.1. Riigi asutatud sihtasutuste nimekiri 30.04.2023 seisuga 30.04.2023. seisuga teostab Kultuuriministeerium asutajaõigusi 34 riigi asutatud sihtasutuses, neist 17 on riigi sihtasutused (sihtasutuse ainus asutaja on riik) ja 17 riigi osalusel asutatud sihtasutused (lisaks riigile on sihtasutuse asutajaks kohaliku omavalitsuse üksus, valdkondlik MTÜ vms). Valdkondade lõikes jagunevad sihtasutused järgnevalt: 13 muuseumi, kolm kontsertorganisatsiooni, üheksa teatrit, kaks spordikeskust ja seitse muud kultuuri- ja spordivaldkonna sihtasutust. Tabel 1. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi sihtasutused seisuga 30.04.2023. Sihtasutuse nimi Asutajate Vabariigi Valitsuse Asutamise aeg arv korralduse kuupäev (esmakanne ja number registris) Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus 1 - 25.03.1998 Integratsiooni Sihtasutus 1 31.03.1998 nr 263 15.06.1998 Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 1 10.01.2019 nr 13 31.01.2019 Sihtasutus Eesti Draamateater 1 27.05.2003 nr 335 03.10.2003 Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 1 11.12.2014 nr 542 30.12.2014 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 1 08.05.1997 nr 345 28.08.1997 Sihtasutus Eesti Kontsert 1 28.11.2013 nr 522 03.01.2014 Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 1 19.05.2016 nr 168 13.06.2016 Sihtasutus Eesti Meremuuseum 1 26.01.2017 nr 9 28.02.2017 Sihtasutus Eesti Noorsooteater 1 18.10.2012 nr 443 30.11.2012 Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester 1 28.11.2013 nr 521 13.01.2014 Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum 1 05.12.2013 nr 540 27.12.2013 Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus 1 03.04.2008 nr 168 28.04.2008 Sihtasutus Kultuurileht 1 12.01.1999 nr 23 30.03.1999 Sihtasutus Teater Vanemuine 1 18.10.2012 nr 442 06.11.2012 Sihtasutus Ugala Teater 1 14.12.2006 nr 702 23.01.2007 Sihtasutus Vene Teater 1 23.09.2004 nr 727 30.11.2004 Tabel 2. Kultuuriministeeriumi valitsemisala riigi osalusel asutatud sihtasutused seisuga 30.04.2023. Sihtasutuse nimi Asutajate Vabariigi Valitsuse Asutamise aeg arv korralduse kuupäev (esmakanne ja number registris) Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum 2 19.11.2002 nr 750 29.01.2003 Vargamäel Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2 08.04.2016 nr 120 04.05.2016 Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum 2 05.12.2013 nr 539 12.12.2013 Sihtasutus Endla Teater 2 26.01.2012 nr 34 01.03.2012 Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid 2 23.05.2013 nr 240 05.07.2013 Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid 2 28.08.2014 nr 359 20.11.2014 Sihtasutus Kunstihoone 2 16.11.2017 nr 337 12.12.2017 Sihtasutus Kuressaare Teater 2 11.04.2019 nr 106 13.06.2019 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  5 Sihtasutus Narva Muuseum 2 25.10.2012 nr 452 20.12.2012 Sihtasutus Pärnu Muuseum 2 11.06.2015 nr 245 05.08.2015 Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2 23.09.2004 nr 726 09.11.2004 Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2 20.07.2017 nr 217 18.08.2017 Sihtasutus Sakala Teatrimaja 3 08.10.1997 nr 757 25.02.1998 Sihtasutus Tartu Jaani Kirik 5 25.03.1998 nr 234 25.09.1998 Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus 3 10.11.2004 nr 806 21.12.2004 Sihtasutus Virumaa Muuseumid 3 23.04.2002 nr 276 11.06.2002 Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutus 2 09.10.2002 nr 669 12.03.2003 1.2. Muudatused valitsevates sihtasutustes Sihtasutuste asutamisi, ühinemisi ega jagunemisi 2022. aastal ei toimunud. 2022. aastal alustati Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon likvideerimisega. Likvideerimine jõudis lõpule 2023. aastal. Vabariigi Valitsus andis 09. juuni 2022 a korraldusega nr 170 „Volitus Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise otsustamiseks“ volituse kultuuriministrile otsustada Sihtasutuse UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon lõpetamise üle. 22. juuni 2022 a käskkirjaga nr 108 otsustas kultuuriminister sihtasutuse lõpetamise. Sellest tulenevalt liideti UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon alates 1. jaanuarist 2023. a Kultuuriministeeriumi koosseisu, kuhu moodustati iseseisva struktuuriüksusena UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon ning toodi üle Komisjoniga seotud ülesanded ja ka töötajad, kelle töökohad ühtlasi koliti ka Kultuuriministeeriumi hoonesse. Likvideerimisele eelnes analüüs, mille eesmärk oli hinnata, kas sihtasutuse vormis tegutsemine on kõige optimaalsem valik UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni põhiülesannete täitmiseks. Sihtasutus UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon oli kolme töötajaga, täielikult riigieelarve vahenditest rahastatav asutus (omatulu ja vara puudus). UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni eraõigusliku sihtasutusena toimimiseks vajalikud eeldused olid puudulikud iseäranis omatulu teenimise osas, samuti puudus sihtasutusel vara, mida valitseda ja kasutada oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Samas laienevad sihtasutusele kõik õigusaktidest tulenevad nõuded sarnaselt suurte sihtasutustega, st toimima peavad nõukogu, vajalikud tugiteenused, aruandlus Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, lisaks on sihtasutusel eraldiseisva majandusaasta aruande koostamise kohustus koos auditeerimiskohustusega. SA UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon aastane tegevuskulu oli väike, suurusjärgus 137 000 eurot. UNESCO rahvuslike komisjonide staatust täpsustab lisaks põhikirjale UNESCO Rahvuslike Komisjonide Harta (Charter of National Commissions for UNESCO). UNESCO põhikiri ega ka Harta artikkel IV ei näe otseselt ette rahvusliku komisjoni õiguslikku staatust, kuid kohustab alapunkti 1 kohaselt liikmesriike varustama rahvuslikke komisjone staatuse, struktuuri ja vahenditega, mis on vajalikud kohustuste täitmiseks UNESCO ja liikmesriikide suhtes. Analüüsi tulemusel ning erinevaid tegevusvorme kaaludes jõuti järeldusele, et otstarbekas on lõpetada UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni ülesannete täitmine eraõigusliku sihtasutuse vormis ning jätkata rahvusliku komisjoni ülesannete täitmist Kultuuriministeeriumi struktuuriüksusena, säilitades üksuse iseseisvuse ülesannete täitmisel ja horisontaalse valdkondade ülesuse. Vormilise muudatuse tegemine ei mõjuta UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni sisulist tööd. Kultuuriministeeriumi iseseisva struktuuriüksusena jätkub samade sisuliste ülesannete täitmine, tagades nõutud viisil selle toimimise ja teemade horisontaalse käsitlemise, sh rahvusvaheliste lepingute täitmise. Samas kaob ära sihtasutuse toimimiseks vajaminev bürokraatia, sh väheneb töökoormus sihtasutuse haldamisel: nõukogu liikmete nimetamine, tagasikutsumine, protokollide koostamine, eraldiseisvate finantsplaanide, asutaja aruannete Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  6 ja nende esitamine Kultuuriministeeriumile ja Rahandusministeeriumile, eraldiseisva asutuse raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine ning auditeerimiskohustus. Paranenud on UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni toetamine ministeeriumi tugitegevustega: ühine dokumendihaldus, infoturbe ja IKT teenused, UNESCO teemade kommunikatsiooni, õigusteenuste, arendustegevuste jt tegevust toetavate teenuste võimendamine. 30. aprilli seisuga 2023. a on sihtasutus likvideeritud, sh registrist kustutatud. 1.3. Sihtasutustes läbi viidud erikontrollid Kultuuriministeerium sihtasutustes 2022. aastal, ega 2023. aasta alguses erikontrolle ega auditeid läbi ei viinud. 1.4. Asutaja ootuste seadmine 2020. aastal valminud Kultuuriministeeriumi juhtimissüsteemi analüüsi raames töötati muu hulgas välja asutaja ootuste põhimõtete kontseptsioon, mis tõi välja vajaduse fikseerida asutaja ootuste kehtestamise protsess ja ootuste täitmise perioodilise hindamise ja uuendamise protsess, sh aruandlus eelneva perioodi kohta ehk sisendi andmine asutajaõiguste teostamise aruandesse. Kultuuriministeerium alustas selle protsessiga 2021. aastal eesmärgiga sõnastada asutaja ootused vähemalt ühele riigi sihtasutusele ja sooviga seda raamistikku rakendada järk-järgult ka teistele valitsemisala riigi asutatud sihtasutustele. Läbi asutaja ootuste kehtestamise loodab Kultuuriministeerium järgnevatel aastatel parendada sihtasutustele eesmärkide seadmise ja nende täitmise hindamise protsessi, sh nende kajastamist käesolevas ülevaates. Eelneva tulemusena edastas kultuuriminister 01.12.2022. asutaja ootused Sihtasutusele Eesti Meremuuseum ja kinnitati asutajate 22. jaanuari 2023. a otsusega asutajate ootused Sihtasutusele Narva Muuseum. 07. veebruaril 2023. a kehtestati Kultuuriministeeriumi haldusala riigi asutatud sihtasutustele asutaja ootuste koostamise ja täitmise seiramise töökord, millega muuhulgas määrati sihtasutustele asutaja ootusega seatavad üldised eesmärgid ja tulemusindikaatorid valdkondade kaupa (nt finantseesmärgid, keskkonnajalajälje vähendamine, arendusprojektide investeerimispoliitika, juhtimiskvaliteet jne), samuti tööprotsesside kirjeldused ja ka nõukogu liikme enesehindamise ja tagasisidestamise ankeet. Selle alusel on eesmärgiks kehtestada asutajaootused ka ülejäänud sihtasutustele, milles Kultuuriministeerium asutajaõiguseid teostab. 2023. a aprilli seisuga on asutajaootuste koostamine pooleli Sihtasutusele Eesti Tervishoiu Muuseum, Sihtasutusele Virumaa Muuseumid, Sihtasutusele Eesti Vabaõhumuuseum, Sihtasutusele Pärnu Muuseum, Sihtasutusele Eesti Ajaloomuuseum, Sihtasutusele Saaremaa Muuseum. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  7 2. SIHTASUTUSTE EESMÄRKIDE TÄITMINE 2.1. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on tagada Eesti laulu- ja tantsupeo ning noorte laulu- ja tantsupeo kui tsükliliselt kulmineeruvate kultuurisündmuste protsessipõhine ja jätkusuutlik toimimine ning tagada laulu- ja tantsupidusid ettevalmistava õppeprotsessi süsteemne toimimine ning laulu- ja tantsupidude kõrge kunstiline tase. Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik laulu- ja tantsupidude traditsiooni jätkamiseks ja edendamiseks. Laulu- ja tantsupidude püsimine ajas vajab tugiorganisatsiooni ja pidevat protsessipõhist ettevalmistamist. Sihtasutus on sobiv lahendus pidude jätkusuutlikkuse ning laulu- ja tantsupeo protsessi toimimise tagamisel tihedas sisulises koostöös valdkonna erialaorganisatsioonidega – Eesti Kooriühinguga ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsiga. Riigi osalemine asutajana on antud valdkonnas vajalik ja juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aastal olid sihtasutusel peamised tegevused seotud 2023. aastal toimuva XIII noorte laulu- ja tantsupeo (30.06. – 02.07. Tallinnas) ettevalmistusega, mis hõlmas peo õppematerjalide koostamist ja peo repertuaari õpetamist kollektiividele. Aasta alguses oli töö keskmes repertuaar ning toimusid nii laulu- kui ka tantsupeo repertuaari esitlemised ja seminarid, sihtrühmaks ennekõike kollektiivijuhid. Teisel poolaastal algasid peo eelproovide ettevalmistused ja komplekteeriti peonädala toimkonnad. Samal ajal toimus ka XXVIII laulupeo ja XXI tantsupeo, mis toimuvad 2025. aastal, loominguliste juhtide konkurss ning loodi uue peo toimkond, kes hakkas ette valmistama üldpeo repertuaari. Sihtasutuse uue arengukava koostamine aastateks 2023–2030 oli sihtasutusele oluline ülesanne. Keeruline ülesanne saab organisatsioonile olema valdkonnas koostöös võtmepartnerite ja vabatahtlikega laulu- ja tantsupidude liikumise ümbermõtestamine hetkel suuresti valitsevast projektipõhisest vaatest keskkonnateadlikuks ja väärtustatud kultuuriprotsessiks. Laulu- ja tantsupidudel on keskkonnateemad olnud fookuses ka varem, kuid valmistumine 2023. aasta noorte laulu- ja tantsupeoks on pakkunud organisatsioonile uusi põnevaid ülesandeid. Soov ja eesmärk vähendada märkimisväärselt laulu- ja tantsupeol tekkivat jäätmete hulka ühekordsete toidunõude asemel korduvkasutatavaid nõusid kasutades sõltub suuresti partnerite võimekusest ning paneb nende võimed laulu- ja tantsupeo erakordse mahu tõttu kindlasti proovile. Uueks suunaks on ka vabatahtlike ja jäätmemajanduse juures rohesaadikute toimkonna tekitamine. XIII noorte laulu- ja tantsupeo „Püha on maa“ väärtuskommunikatsioonis on kesksel kohal isamaa, emakeel ja keskkond. Septembris kuulutati välja XIII noorte laulu- ja tantsupeo kõnevõistlus, mille eesmärk oli kutsuda noori kaasa mõtlema ja oma mõtteid kõne vormis väljendama teemal „Püha on maa“. Kokku laekus rohkem kui 120 eriilmelist kõnet. 2021. jõustus laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetamise määrus, mille rakendamisel on olnud väga töömahukas ja probleemne toetuse aruannete kontrollimise menetlus, seega alustati arutelusid, kuidas muuta määruse järgi kehtestatud toetuse jagamise põhimõtteid, et vähendada menetlusega kaasnenud suurt halduskoormust. Lisategevustena toimusid mitmed koostöö- ja arendustegevused: • Maakondades peo kuraatoritele koostööpäeva korraldamine, mille eesmärgiks oli anda uutele kuraatoritele baasteadmisi peo protsessist ning jagada ka omavahelisi kogemusi Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  8 maakonnatasandil laulu- ja tantsupeo liikumise ettevalmistuses ning jätkusuutlikkuse tagamisel. • 2022. aastal valmis häälepartiide õppimise rakendus, mis võimaldab laulupeo kodulehel kuulata ja õppida nii koorijuhil kui ka tavalauljal iseseisvalt laulupeo repertuaari partiisid. • Eesti lipu päeval, 4. juunil ERMis Enn Võrgu kirjutatud laulu „Eesti lipp“ 100. aasta juubeli tähistamine. Tähistamaks 60 aasta möödumist noorte laulu- ja tantsupeo traditsiooni sünnist, asus ERM programmi „Minu lugu“ raames koguma lugusid noorte laulu- ja tantsupidudelt. • Koostöös Euroopa Rohepealinna, Eesti käsitööõpetajate seltsi AITA, Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu, Tartu Ülikooli, „Teeme ära!“ talgupäeva on 2023. aastaks ette valmistatud roheteadlikkuse programmi pealkirjaga „Linnulaulupidu“. • Uuendusena katsetas kunstiline toimkond lisaõppematerjali loomist videotöölehtedena. Selline töövahend andis lisaks kirjalikule materjalile dirigendile võimaluse väljenduda ka suuliselt, sh fraseerida ette lauldes. • Tunnustamaks nii koori- kui ka rahvatantsuvaldkonnas tegutsevate loovisikute tööd, anti välja nii Gustav Ernesaksa ja Ullo Toomi nimelised stipendiumid. Kokkuvõttes oli Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse põhikirjas seatud pikaajaliste eesmärkide ja aastaste tegevuseesmärkide, mis on vajalikud kogu laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevaks ning süsteemseks toimimiseks, saavutamine 2022. aastal edukas. Järgnevate aastate 2023-2026 olulisemad perspektiivid on ette valmistada ja läbi viia 2023. aastal toimuv XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning 2025. aastal toimuv XXVIII laulupidu ja XXI tantsupidu. 2.2. Integratsiooni Sihtasutus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Integratsiooni Sihtasutuse põhikirjalised eesmärgid on erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste Eestis ja eesti kultuuriruumis lõimumist, sh kohanemist toetavate tegevuste elluviimine ja Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine. Sihtasutuse tegevused on suunatud neljale peamisele sihtrühmale: teistest rahvustest Eesti püsielanikud; Eestisse saabuvad uussisserändajad; väljaspool Eestit elavad rahvuskaaslased; Eestisse tagasipöörduvad inimesed. Lõimumisele suunatud tegevuste eesmärgid on pikaajalised. Integratsiooni Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkidega seotud tegevuste elluviimiseks. Kuna lõimumine on kahepoolne protsess, on sihtasutuse tegevused suunatud ka eesti emakeelega inimestele ja laiemale avalikkusele eesmärgiga toetada lõimumist, sh kohanemist soodustavaid hoiakuid ning kõikide ühiskonnagruppide kaasamisele. Oma tegevustega kaetakse terve Eesti. Eesti keele ja kultuuri õppe toetamiseks on loodud Narva ja Tallinna eesti keele majad. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobiv. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta tegevuste elluviimisel lähtus Integratsiooni Sihtasutus oma põhikirjalisi eesmärke täites tegevuse jätkumise põhimõttest, asutaja määratud rollist ja sihtasutuse strateegiast aastateks 2020–2025. Tegevuste eesmärgid tulenesid ka valdkondlikest arengukavast „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ ja „Üleilmse eestluse tegevuskava 2022–2025“ ning Ida-Virumaa programmist. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  9 Peamine eesmärk oli tagada Integratsiooni Sihtasutuse jätkuv tulemuslik toimimine ning täita 4. jaanuaril 2022 nõukogu kinnitatud tegevuskava. 2022. aastal saavutati kõik sihtasutuse tegevuskava eesmärgid ja viidi planeeritud tegevused ellu. Ukrainas toimuva sõja tõttu täitis sihtasutus lisaks uusi ülesandeid, mis tulenesid Ukraina põgenike Eestis kohanemise väljakutsetest. 2022. aastal täidetud olulisemad eesmärgid ja tegevused: • Eesti keele majade tegevuste laiendamine Lüganuse ja Lääne-Harju valdadesse. Tallinna eesti keele maja laiendas oma tegevusi Lääne-Harju valda (Paldiski linn, Rummu, Klooga) ning Narva eesti keele maja Lüganuse valda (Püssi, Kiviõli). Mõlemas omavalitsuses asus tööle piirkondlik koordinaator. Lääne-Harju vallas korraldati perede keeleõppele suunatud muinasjutulaagrid (Vasalemmas ja Paldiskis). Algasid regulaarsed keelekursused, kultuuriõpe ning keele harjutamisele suunatud tegevused. Lüganuse vallas alustati keelekursustega aasta lõpus ning toimus ka esimene kultuuriõppe väljasõit. Sealhulgas pakuti valla elanikele keraamika ja niplispitsi töötubasid ning suhtlusklubi kohtumisi. • Ukraina põgenike nõustamine ja keeleõppe korraldamine. Sihtasutusel oli oluline roll Ukrainas toimuva sõja tõttu Eestisse saabunud põgenike kohanemise toetamisel, eelkõige keeleõppe pakkumisel A1-tasemel. Põgenike majutuskeskustes viidi läbi spetsiaalseid infotunde, võeti tööle nõustajaid ning korraldati koos partnerasutustega teabetunde üle Eesti. Teavet jagati ca 5900 sõjapõgenikule. Samuti pöördusid põgenikud ka sihtasutuse nõustajate poole küsimustega keeleõppevõimaluste teemal. Esimesi keelekursusi põgenikele hakkas pakkuma Tallinna eesti keele maja (64 õppekohta). Kevadel toimunud hankega leiti keeleõpet pakkuvad keeltekoolid, kursused algasid juulis. Aasta lõpuks oli keeltekoolidesse asunud A1-tasemel eesti keelt õppima 4403 ajutise kaitse saanud inimest, neist 1758 oli kursuse ka edukalt lõpetanud. • Rahvuskaaslaste programmi tegevuste laiendamine. Üle maailma asuva eestlaskonna ühendamisel on oluline roll portaalil globalestonian.com. Aasta jooksul muudeti portaali kasutajasõbralikumaks, et see vastaks paremini sihtrühmade vajadustele. Leht muutus kolmkeelseks – senisele eesti ja inglise keelele lisandus ka osaliselt vene keel. Läbi viidi portaali teavituskampaania, mis tõstis lehe külastatavust oluliselt. 2022. aasta augustist töötab sihtasutuses rahvuskaaslaste nõustaja, et panustada veelgi rohkem tagasipöördujate sujuvale kohanemisele, väliskogukondadega kontakti hoidmisele ja ühise inforuumi edendamisele. Eesti väliskogukondade ühtekuuluvustunde tugevdamiseks Eestiga on koostöös Välisministeeriumiga ellu kutsutud toetusprogramm, mis rahastab eeskätt noortele suunatud tegevusi. Aasta jooksul viidi ellu 47 projekti vähemalt 11 riigis Soomest Austraaliani. • Kompetentsikeskuse maine hoidmine ja arendamine. Sihtasutuse klientide ja teenuste haldussüsteemi osana avati märtsis iseteeninduskeskkond. Veebilehe iseteenindus.integratsioon.ee kaudu saab end registreerida eesti keele õppe ja praktiseerimisega seotud tegevustesse. Andmebaasiga on 2022. aasta lõpuks liitunud ligi 12 200 klienti. Tellitud on kliendihaldussüsteemi funktsionaalsuse laiendamise arendus, mis jätkub 2023. aastal. Muu hulgas luuakse süsteemis ka oma teenuste haldamise moodul sihtasutuse partneritele. Läbi sai Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF) rahastatud projekt eesti keele õppeks kolmandate riikide kodanikele Eestis. Eesti keele ja kultuuri tundmaõppimine toimus aastatel 2021- 2022. Selle aja jooksul õppis kursustel aktiivselt 459 inimest. Projekti tulemuslikkuse hindamiseks viis Balti Uuringute Instituut aasta teisel poolel läbi mõjuuuringu. Selgus, et kursused vastasid enamike õppijate ootustele. 85% uuringus osalenutest olid kursustega väga või pigem rahul. Üks eesti keele õppimise põhjus oli soov Eestis elada. Kõikidest vastajatest tahtis kindlasti Eestisse jääda 72%. Toimus rahvusvaheline lõimumisalane konverents „Kokku või lahku: kesktee otsingul“, Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  10 mille fookuses oli segregatsioon ning selle võimalikud ohud ja tagajärjed. Esinesid välisriikide ja Eesti eksperdid, kes tutvustasid aktuaalsete uuringute tulemusi. Sihtasutus sai mitmekesisuse märgise „Austame erinevusi“ ning „Kaugtöö Tegija“ märgise. Kokkuvõttes on Integratsiooni Sihtasutus põhikirjalisi eesmärke hästi ellu viinud ja 2022. aastaks seatud tegevuseesmärgid said edukalt täidetud. Integratsiooni Sihtasutuse peamine eesmärk järgnevatel aastatel on tagada sihtasutuse jätkuv tulemuslik toimimine ning täita nõukogu kinnitatud tegevuskava täismahus. Oluline on sealjuures säilitada paindlikkus ja vajadusel viia läbi tegevusi, mida nõuab muutuv ühiskondlik olukord. Peamised eesmärgid 2023. aastaks on: • Integratsiooni Sihtasutuse strateegia uuendamine lähtudes „Sidusa Eesti arengukavast 2021- 2030“ ja uutest tegevussuundadest. • Kultuurilise mitmekesisuse teema-aasta (2024) ettevalmistused. • Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) lõppeva projekti aruandluse ja kokkuvõtete tähtaegne koostamine. • ESF+ uue perioodi tegevuste käivitamine ja vajaliku meeskonna komplekteerimine. Tegevuste hulgas on ka uussisserändajatele suunatud kohanemisprogrammi elluviimise sujuv ülevõtmine Kultuuriministeeriumilt. • Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF+) ning Eesti-Šveitsi koostööprogrammi (alates 2024. a) tegevuste planeerimine koostöös ministeeriumidega. AMIF+ tegevuste käivitamine. • Kahe uue taotlusvooru läbiviimine. Ühe taotlusvooru eesmärk on tagada sõjapõgenikest (kuni 19- aastastele) ukraina noortele võimalus hoida sidet ukraina keele- ja kultuuriruumiga. Teises uues taotlusvoorus toetatakse Ida-Virumaa kultuuri- ja spordiprogramme, mis koosnevad mitmest sündmusest. • Eesti keele majade mõjuanalüüsi raames väljatöötatud seiremudeli käivitamine. Seiremudeli abil mõõdetakse sihtrühma rahulolu sihtasutuse teenustega ja mõju lõimumisele. 2.3. Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on A.H. Tammsaare loomingulise pärandi uurimine ja tutvustamine, tingimuste loomine kultuuriväärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilitamiseks ning üldsusele teaduslikel, hariduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel nende vahendamise võimaldamine, samuti kultuuriürituste korraldamine oma majandustegevuse, investeeringute ja ettevõtluse kaasamise ning toetuste ja annetuste kaudu ning sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine. Sihtasutus asutati 2002. aastal riigi ja Albu valla poolt. A.H. Tammsaare muuseum on Vargamäe kohavaimu kandja, mille missioon on uurida, koguda, säilitada ja tutvustada kirjanik A.H. Tammsaare elu ja loominguga seotud vaimset ja füüsilist pärandit. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta peamised eesmärgid olid külastajate arvu suurendamine ja piirkondliku kultuurilise suursündmuse Eesti kirjanduse pidunädala korraldamine. Väikemuuseumina peetakse oluliseks koostööd suuremate muuseumite ning kultuuri- ja haridusasutustega, et saada kogemusi ning pakkuda kohalikule Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  11 kogukonnale laiemat teemade käsitlust. Sihtasutuse arengukava näeb ette, et muuseumi uus püsiekspositsioon peab olema avatud aastaks 2025. 2022. aastal toimus taastumine Covid-19 viirusest põhjustatud piirangutest. Muuseumi külastajate arv kokku oli 2022. aasta 6 056 inimest (vabaõhuetendusi ei toimunud), 2021. aastal 4 532 inimest (vabaõhuetendustega), 2019. aastal 12 742 inimest (vabaõhuetendustega). Taastus ka jõuluprogrammides osalejate arv. 2022. aastal osales jõuluprogrammis 305 inimest, 2021. aastal 31 inimest, 2019. aastal 683 inimest. Giidigruppide arv tõusis - 2022. aastal tehti muuseumis 182 ekskursiooni giidiga (2021. a 127 giidiga ekskursiooni, 2019. a 206). 2022. aastal toimus esmakordselt Vargamäe mail ning Järva vallas Eesti kirjanduse pidunädal, mis oli ellu kutsutud eesti kirjanduse päeva toetuseks. Pidunädala eesmärk oli propageerida eesti kirjandust ja kirjandusklassikat, tõsta esile Vargamäe muuseumit ja selle lähipiirkonda. Sündmuse eestvedajaks oli Tammsaare muuseum Vargamäel ja Järva vald. Nädala jooksul külastas valla koole, raamatukogusid, kultuurimaju ja muuseume 13 kirjanikku, kes rääkisid oma loomingust ning teostest, mis neid mõjutanud on. Vargamäe muuseum avas pidunädala raames aastanäituse „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“. Toimus konverents „Kirjanduslikud maastikud“. Nädal lõppes meelelahutusliku kirjandusliku oaasiga. Eesti kirjanduse pidunädala alla on koondunud mitmed traditsioonilised sündmused, nt Tammsaare nimeline rahvamatk, võistulugemine „Hansenist Tammsaareni” ja Järva valla Tammsaare nimelise kirjanduspreemia üleandmine. Olulisemad ja suuremad koostööprojektid toimusid Eesti Tervisemuuseumi ja Tallinna Teeninduskooliga. Näiteks toimus Vargamäel meeleolukas ühisprogramm kogu perele "Seedimise keemiast, toidust ja Tammsaarest", mille raames toimus Vargamäe muuseumi aastanäituse „Täissöönul pole isu ja nälginul pole toitu“ kuraatoritund ning tervisemuuseumi teadusteatri stiilis töötuba. Koostööprojektide eesmärk on laiendada sihtrühmi ning leida ühiseid tegevusi teiste kultuuri- ja haridusasutustega. Samuti on eesmärk läbi koostöö muuta Vargamäe muuseum kogukonnale atraktiivsemaks. Välja on töötatud Vargamäe muuseumi püsiekspositsiooni uus kontseptsioon, mis koosneb muuseumi sise- ja välialast, moodustades ühtse terviku. Siseala koosneb traditsioonilisest väljapanekust - ajaloolise teabe lahtimõtestamisest ja digitaalne multimeedia avab muuseumi olemuse dramaturgiliselt, läbi mikrolavastuste ja kollaažide. Väliala katab muuseumi kogu territooriumi ja on vormilt lahendatud elamusrännakutena, kus maamärkidega tähistatud temaatilised lõigud käivituvad läbi uudse tehnoloogise lahenduse. 2022. a rahuldati EAS-i poolt muusemi taotlus projektile „Vargamäe visioon 2.0 - Tammsaare muuseum Vargamäel püsiekspositsiooni uuendamine, külastaja kasvu ja oma tulubaasi suurendamine“, kuid seoses riigihangete seaduse rikkumisega 2023. aasta veebruaris rahastusotsus tühistati. Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades olukorda ja võimalusi, tuli Sihtasutus A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel oma eesmärkide täitmisega 2022. aastal hästi toime. 2023. aasta ja lähiaastate olulisemad eesmärgid on muuseumi uueks püsiekspositsiooni rahastuse leidmine ning jätkamine Eesti kirjanduse pidunädala korraldamisega, aastanäituste koostamise ja esitlemisega ja neid toetavate haridusprogrammide loomisega erinevatele sihtrühmadele. 2.4. Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga ning teatri, muusika ja Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  12 filmipärandiga seotud kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2019. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatavate riigiasutuste Eesti Ajaloomuuseum funktsioonid Eesti rahva, maa ja riigi ajalooga seotud materjali ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum funktsioonid Eesti teatri- ja muusikaajalooga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Ajaloomuuseum põhikirjalise eesmärgi saavutamiseks on arengukavas püstitatud aastateks 2019–2023 neli strateegilist eesmärki: 1) kõnetav ja elamuslik sisuprogramm, 2) mitmekülgne haridustegevus, 3) aktiivses kasutuses esinduslikud kogud ning 4) ühtselt ja efektiivselt toimiv organisatsioon. Allpool on toodud olulisemad 2022. aasta tegevused nende eesmärkide saavutamiseks. 2022. aasta näitas külastajanumbrites head kasvu. SA Eesti Ajaloomuuseumi tegevuskohti (Maarjamäe keskus – loss ja tallihoone, Filmimuuseum, Teatri- ja Muusikamuuseum, Särevi teatrituba, Suurgildi hoone) külastas kokku üle 67 000 külastaja. külastuse liik (inimesi) 2019 2020 2021 2022 Külastajad (piletimüük) 77 499 23 603 20 797 43 900 Tasuta piletid 15 491 5 493 5 082 7 417 Programmides osalejaid 21 188 7 225 9 093 16 164 KOKKU 114 178 36 321 34 972 67 481 Näitustest ja sündmustest olulisimad 2022. aastal olid järgmised. • „Klaasimeistrid. Eesti klaasitööstuse ajalugu“. Tallihoones alates 11.02.2022; • „Stalkeri 2 sündi“. Filmimuuseumi ajutiste näituste saalis 19.02. – 18.09.2022; • „Muusika aed. Hortus Musicus 50“. Suurgildi suures saalis 21.05.2022 – 29.01.2023; • Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Maarjamäe lossis 24.02.2022; • Sündmus: Muuseumiöö 21.05.2022; • Sündmus: Vanalinnapäevade programm Suurgildis ja Maarjamäel 03. – 05.06.2022; • Sündmus: Lossipäev ja klaasilaat Maarjamäe keskuses 20.08.2022; • „Plakatinaine. Eesti, Taani ja Hiina ideoloogiline plakat“ Maarjamäel 28.10.2022 – 21.05.2023 Näitus valmis koostöös Taani Kultuuriinstituudiga; • „Gorikarikaturist“ Filmimuuseumi näituste saalis 20.01. – 03.09.2023. • Moliere 400 Teatri- ja muusikamuuseumi Assauwe tornis novembris 2022 • Maarjamäe muuseumikompleksi väliala pilootprojekt “Suhkrumäe suveõhtud”. • “Ukraina AM kogudes” Maarjamäe lossis • “Habras ilu” Suurgildi hoones • “Erik Kivisüda” Filmimuuseumis Teadusvaldkonnas olulisimate tegevustena toimus koostöös TLÜ Keskaja keskusega mais loomaajaloole pühendatud konverents. Koos uute teadur-kuraatorite töölevõtmisega alustati nende valdkondade prioriteetide paikapanemisega. Näituse „Miks Eesti ei ole kuningriik?“ sisuloomealane koostöö Tartu Ülikooliga, Tallinna Ülikooliga ja Kirjandusmuuseumiga. Pikalt unustuses olnud Kinoteek sai uuesti käivitatud. Hoo sai sisse Teatri- ja Muusikamuuseumi uue püsiekspositsiooni ettevalmistamine. Väga oluliseks saavutuseks oli muusika- ja teatrivaldkondade koostöövõrgustike loomise. Sihtasutuse kogudega seotud tegevustes on jätkuvalt fookuses digiteerimine, museaalide lisamine ja Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  13 kirjeldamine infosüsteemis MuIS ning muuseumikogu põhimõtete koostamine. Kogude kättesaadavuse ja digiteerimise parandamisele on kaasa aidanud osalemine riiklikes digiteerimisprojektides nagu Rahvusarhiivi dokumendipärandi ja fotopärandi projekt ja Riigiarhiivi väliseesti projekt. Toimus muuseumi digiteerimiskava koostamine 2022. aasta alguses ja selle järgimine. 2022. aastal koliti arheoloogiakogu teise hoidlasse ja alustati tekstiilikogu hoiutingimuste parendamise ja kolimisprojektiga. 2022. aasta lõpuks on digikujutistega museaalide arv MuISis 134 826 ja kirjeldusega museaalide arv 389 606. 2022. aasta oli haridusvaldkonnas edukas, sest üle pika aja kasvas haridusprogrammides osalejate arv ja seda hüppeliselt. Koeranäituse haridusprogrammilise kokkuvõttena korraldasime õpilaste seas kollaažikonkursi „Elu koera nahas“, osales 623 õpilast. Hoides fookust, et erivajadustega inimesed pääseksid muuseumisse ja saaksid osa võtta meie näitustest, ekskursioonidest ja saaksid oma osa ka haridusprogrammidest, valmis esimese parendustegevusena eriprogrammide väljatöötamine vaegnägijatele. Töötati välja uusi programme, millede läbiviimiseks toimusid koolitused nii pedagoogidele kui külastusjuhtidele. Ka muus osas viidi haridusprogramme sihtgruppide vajadustele vastavamaks. Aasta lõpus keskenduti haridusvaldkonna järgmise kolme aasta uue strateegia väljatöötamisele. Samuti alustasime hariduskeskuse loomisega, mis peaks tööle hakkama 2023. aastal, koondades enda alla senised ja tulevased haridustegevused, kaasates strateegilisi partnereid nii avalikust kui erasektorist. 2022. arendati välja muuseumi e-pood, sellega koos rakendus ka e-piletisüsteem. Keskenduti oluliste näituste ja sündmuste omaturunduskampaaniatele, mille tagajärjel kasvas muuseumi nähtavus sotsiaalmeediakanalites. Alustati turundusstrateegia koostamisega järgmiseks perioodiks. Selle eelduseks oli ka muuseumi kaubamärkide tuntuse uuring ning teeninduskvaliteedi hindamine, mida hinnati heaks. Struktuurireformi käigus viidi sisse olulised muudatused. Asjakohaste ja oluliste teemakäsitluste fookuses hoidmiseks asutati Eesti Ajaloomuuseumi teaduskoda. Samuti loodi rakkerühmad teatri- ja muusikavaldkonnas valitsevate murekohtade lahendamiseks. Sügiseks avanes võimalus laieneda endistesse Georg Otsa Muusikakooli ruumidesse. Ühtlasi valmis majandusaasta lõpuks muuseumihoone renoveerimise eskiisprojekt koos uue ekspositsiooni ideestikuga. Märgilise tähisena teatri- ja muusikavaldkonnas on sõlmitud koostöölepe Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga, mille peamine eesmärk on võtta parimatest kompetentsist ja praktikatest ühisosa, et pakkuda töötajatele ja üliõpilastele parimaid võimalusi õppe-, teadus- ja loometööks. Teostati ligipääsetavuse audit ja toimusid mitmed töötoad Maarjamäe keskuse arenduse osas. Alustati uue arengukava koostamist, millega jätkatakse 2023 aastal. Omatulu plaan ületati u 20% (2022. a kokku omatulu 598 904 eurot). Kokkuvõttes on, arvestades olukorda ja võimalusi, Sihtasutus Eesti Ajaloomuuseum 2022. a oma eesmärkide täitmisega hästi toime tulnud. 2.5. Sihtasutus Eesti Draamateater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Draamateater põhikirjalised eesmärgid on: • eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine kutselise teatrikunsti viljelemise kaudu; • ühiskonna muutuste ja inimeksistentsi igaveste küsimuste mõtestamine vaataja jaoks; • eri vaatajarühmadele võimaluste loomine kultuurist osasaamiseks; • võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale, Sihtasutuse Eesti Draamateater ja eesti teatrikunsti tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  14 Teater täidab eesti kultuuris rahvusteatri missiooni. Eesti teatrikunst ja -kultuur vajavad jätkuvalt Sihtasutuses Eesti Draamateater töötavate loome- ja muude töötajate ning teatriga koostööd tegevate näitekirjanike professionaalset panust. Seetõttu on sihtasutuse tegevuse jätkamine vajalik ja teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks on sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aastale jätsid tugeva jälje nii koroonapuhangud, esimestel kuudel ka piirangud seoses Covidiga kui ka Venemaa alustatud sõda Ukrainas. Aasta alguses jätkus koroonast ja vastavatest piirangutest tulenev keeruline planeerimisolukord, teatri töötajate haigusjuhtumite tõttu jäi ära 44 etendust. Ukrainas alanud sõda vallandas inflatsiooni ja hinnatõusu, mille tõttu hüppeliselt kasvasid teatri majandamiskulud. Ka publiku jaoks tõusis järsult elukallidus ning ka piletihinna tõus (kõigis teatrites) on teinud mõnede vaatajagruppide jaoks keeruliseks harjumuspärase ja soovikohase kultuuritarbimise. Sellest hoolimata täitis teater jätkuvalt oma olulisi sisulisi eesmärke, nagu uue eesti dramaturgia, klassika ja kõrgetasemelise kaasaegse maailmadramaturgia lavastamine. Oli silmapaistvaid kunstilisi õnnestumisi. Teater tegutses võimalikult paindlikult ja kokkuhoidlikult ning sai kriitilise aastaga edukalt hakkama. 2022. aastal toodi välja üheksa uuslavastust (2021. aastal viis), millest neli olid uued eesti algupärandid ja üks eesti romaani dramatiseering. Eesti uuemat dramaturgiat tutvustavas „Esimese lugemise“ sarjas esitati viis näidendit. Hoo sai sisse kontserdisari „Muusikud Draamas“. 2022. aasta jooksul anti kokku 500 etendust ja korraldati lisaks 20 muud üritust. Statsionaaris anti 436 etendust ja väljaspool teatrimaja 64 etendust. Piletiga külastajaid oli 103 740. Saalide keskmine täituvus oli 82% ja keskmine piletihind 17,3 eurot (ilma käibemaksuta). Piletitulu kogunes 1 798 884,67 eurot (ilma km-ta). Külalisetendusi anti Eestis Vanemuises („Lehman Brothers“, „Mefisto“) ja Tartus Heino Elleri muusikakoolis („Solist“). Mitmes Eesti maakonnas mängiti etendust „Oh, Jumal”. Kevadel käis lavastus „Millest tekivad triibud?“ ringreisil Brüsselis ja Amsterdamis. Suvel mängiti 2022. aastal Viinistul kolme lavastust. 2022. aastal osales Eesti Draamateatri töötubades 275 õpilast. 2022. aasta jaanuarist juunini käis regulaarselt koos noorte kriitikalaboratooriumi Üle Rambi laboratooriumi II lend, mille raames 12 gümnaasiumiõpilast Tallinna erinevatest koolidest osales 9 kohtumisel, kus õpiti kirjutama teatriarvustusi ja kohtuti näitlejate ja lavastajatega ning arutleti ühiselt vaadatud lavastuste üle. Kevadel toimus 3. korda monoloogide esitamise võistlus gümnaasiumiõpilastele. Lisaks toimus kevadel 14. korda arvustuste võistlus, kuhu laekus 18 arvustust gümnaasiumiõpilastelt, kes analüüsisid 2021./2022. hooajal nähtud Eesti Draamateatri lavastusi. 5. teatriuurimuste võistlusele laekus 8 õpilasuurimust. Jätkus eesti dramaturgia edendamiseks mõeldud pikaajaline kirjastamisprojekt. „Näidendiraamatu“ sarjas avaldati Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid koos lavastuse fotodega. Mitmeaastase koroonapausi järel toimus taas heategevuslik Jõulusahver. Tulud annetati MTÜ Mondo kaudu Ukraina kodude taastamiseks. Osaletakse Eesti teatrite heategevusprogrammis Aitan lapsi (vähekindlustatud perede lastele teatrikülastuste võimaldamine). 2022. teostati pikalt etteplaneeritud remonditegevused kui ka avariilise iseloomuga tööd. Aasta rõhuasetus oli suures osas tööruumides valgustuse parandamine ning valguspargi osaline asendamine vähem energiamahuka lahendusega. Aastat hinnates tuleb tõdeda, et erandliku aasta kohta on nii statistilised kui ka kunstilised tulemused head. Tööpauside ja sagedase plaanide muutmise tõttu oli see keeruline aasta, aga teater kohanes paindlikult. On oluline, et kunstilises kvaliteedis ei tehtud järeleandmisi, teater säilitas töömeeleolu. Kuigi kogu Eesti teatripublik on pisut väsinud etendustele pääsu tingimuste pidevast muutmisest ja etenduste ärajäämisest ning see annab tunda ka Draamateatris, siis aastatega loodud usaldust Eesti Draamateatri vastu ei Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  15 murendanud üldiselt ka see keeruline aasta. Eesti Draamateater täidab eesti kultuuris sisuliselt rahvusteatri missiooni. Teater tuleb toime oma majandamisega, on kunstiliselt ja organisatsiooniliselt heas seisus, kuigi jätkamine seoses elukalliduse järsu tõusu ja palgatasemete mahajäämuse tõttu riigi kesmisest paneb teatri üha keerulisemasse olukorda. Eelpool toodut arvestades täitis Sihtasutus Eesti Draamateater 2022. aastal eesmärke hästi. Edasistel aastatel on Eesti Draamateater jätkuvalt suurim sõnalavastusteater Eestis, kus jooksvas repertuaaris on vähemalt 25% eesti algupärandid. Jätkuvad uue ning unustatud eesti dramaturgia esimesed lugemised. 2024. aastal on kavas osaleda Tartu Kultuuripealinna programmis. Kuigi 2022. aastal publiku arv koroonapandeemiast tingituna aasta alguses veidi vähenes, siis pikemas perspektiivis on Draamateatril võimekus mängida 500 etendust 105 000 vaatajale aastas. Aasta kogurepertuaari optimaalne mängitavate lavastuste arv oleks 25-30, millest 8-12 oleksid uuslavastused, sellest ca 1/3 eesti algupärandid ja 1 lastele- noortele suunatud lavastus. Kindlasti vajab uuendamist-väljavahetamist valgus- ja helitehnika, mis on praegu energiakulukad ning varuosade saamine olemasolevale tehnikale väga keeruline kui mitte juba võimatu, sest paljut enam ei toodeta. Lisaks vajavad värskendust publikutoolid ning lähemas perspektiivis ka kapitaalremont nii Teatrimajas Pärnu mnt 5 kui ka Töökodades Suur-Sõjamäel koos laoruumide laiendusega. Kui 2022. aastal teater töötas veel heitlikus olukorras, millele teatud jälje lisaks Covid- pandeemiale on juba jätnud ka sõda Ukrainas, siis 2023. aastast alates loodab Draamateater naasta tavapärasesse töörütmi. 2.6. Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filharmoonia kammerkoor põhikirjaline eesmärk on muusikakultuuri edendamine, tutvustamine, salvestamine ja propageerimine. 2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Filharmoonia Kammerkoor funktsioonid kontsertide, festivalide, seminaride, konkursside ja muude kultuuriürituste korraldaja ning eesti helikultuuri jäädvustajana. Eesti Filharmoonia Kammerkoori näol on tegemist rahvusvaheliselt tunnustatud muusikakollektiiviga, kes pakub Eesti publikule võimalust saada osa eesti ja maailma muusikakultuuri paremikust ning samal ajal on nii eesti heliloojate kui Eesti riigi tutvustaja kogu maailmas. Koor on tööandjaks professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning koori tegevuse jätkumine on vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Eesti Filharmoonia Kammerkoor (edaspidi ka EFK) on rahvusvaheliselt enim tuntud ning tunnustatud Eesti klassikalise muusika artist. Laiapõhjaline koostöö partneritega nii Eestis kui välismaal viib kõrgetasemelise kontserdielamuse paljudesse saalidesse nii meil kui kaugemal ning paindliku artistina tehakse koostööd väga erinevates žanrites. Planeeritud eesmärgid saavutati ning läbilõige neist on välja toodud allpool. EFK andis 2022 aastal kokku 49 kontserti 29 310 külastajale (2021. 45 kontserti (koos striimidega) kokku 22 682 külastajale, 2020. aastal 31 kontserti 14 486 külastajale). Nendest Eestis toimus 28 kontserti 10 280 külastajale (2021. a 30 kontserti 6620 külastajale ja 2020. aastal 23 kontserti 6986 külastajale) ning Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  16 välisriikides 21 kontserti 19030 külastajale (2021. a 15 kontserti 15 150 külastajale ja 2020. aastal 8 kontserti 7500 külastajale). Striimide unikaalseid vaatajaid (EPCC.tv kanalil) oli kokku 3024. Klassikaraadio vahendas 8 kontserti ja ühe kontserti vahendamine toimus koostöös Belgia klassikaraadioga. Voogedastuskanalis Spotify on EFK plaatidel jätkuvalt umbes 2 miljonit kuulamist (2021. a 2 mln ja 2020. aastal 1,7 miljonit). Kuulajaid on 175 riigist (2021. 154 riigist ja 2020. aastal 92 riigist). 2022. aastal toimusid mitmed märkimisväärsed sündmused, millega tähistati Eesti Filharmoonia Kammer- koori 40. sünnipäeva. Sünnipäevaüritused kulmineerusid juunis kontserdiga Tõnu Kaljuste juhatusel Nob- lessneri valukojas, kus oli lisaks eksponeeritud EFK kontsertide plakatinäitus. Ilmus raamat “Kammerlaul- jad”, mis koondas kaante vahele koori aastakümnete pikkuse tegevuse ning juunis-juulis eksponeeriti gale- riis „Positiiv“ fotosid kammerkoori prooviprotsessidest. Alustati uue kontserdisarjaga „Autoritund“ (initsiaator Tõnu Kaljuste), mille raames esitleti Kristjan Randalu, Tõnu Kõrvitsa ja Arvo Pärdi uusi teoseid. Olulisteks välisturneedeks olid koos Flandria Sümfooniaorkestri ja dirigent Kristiina Poskaga kontserdid Belgias ja Prantsusmaal, samuti esinemised Tõnu Kaljuste juhatusel Eesti muusika festivalil Kings Place’is Londonis ning Arvo Pärdi festivalidel Amsterdamis ja Oxfordis. Veeb- ruaris ilmus album Sergei Rahmaninovi a cappella suurteosega „Püha Johannes Kuldsuu liturgia“. Koostöös XIII noorte laulupeo kunstilise toimkonnaga valmisid uudse digilahendusega XIII noorte laulupeo kavas ole- vate teoste häälepartiidest helisalvestised, mille abil saavad lauljad ja koorijuhid laulupeoks valmistuda. Augustis ilmus Ülo Kriguli autoriplaat teostega „And the Sea Arose”, „Aga vaata aina üles”, „liquid turns”, „Vesi ise”. EFK võõrustas 29.06-1.07 Euroopa professionaalsete kooride ühenduse Tenso Network Europe konverentsi, mis toimus EFK 40. sünnipäeva puhul esmakordselt Eestis. EFK osales esmakordselt arvutimängu produktsioonis, salvestades Olivier Derivière loodud muusika mängule „A Plague Tale. Requiem“. EFK teeb alates 2022. aasta algusest Tampere Cappella kammerkooriga koostööd, mille üheks eesmärgiks on professionaalse kooritegevuse arendamine ning vabakutselise tasemel Tampere Capella tegevuse nõustamine ja aitamine rahvusvahelisele tipptasemele. Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Filharmoonia Kammerkoor 2022. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime tulnud. Eesti Filharmoonia Kammerkoori järgmine aasta on suures osas tegevustega kaetud nii siseriiklikult kui välisprojektide vaates. Oluline on hoida kõrget professionaalset kvaliteeti. Järjepidev töö on erinevate välismaiste partneritega kindlustamaks ja hoidmaks EFK-d väärtusliku ning oodatud Eesti kultuuri tutvustava artistina rahvusvahelisel areenil. 2.7. Sihtasutus Eesti Filmi Instituut Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusliku filmikultuuri säilitamine ja arendamine. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut peamised ülesanded on toetada eesti rahvusliku filmi tootmist ja turundamist ning pärandi haldamist. Sihtasutuse Eesti Filmi Instituut olemasolu on filmivaldkonna esmavajadus ja arengule kasulik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud pikaajalise põhikirjalise eesmärgi täitmiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  17 SA Eesti Filmi Instituudi (edaspidi ka EFI) tegevused jagunesid 2022. aastal järgnevalt: tootmise ja turunduse toetamine ning pärandi haldamine, välisprojektidele suunatud tagasimakse toetuskava Film Estonia, Loov Euroopa Media Eesti ja kino Artis tegevus. Koroonaviiruse pandeemia mõjutas 2022. aasta esimeses kvartalis EFI tegevusi, aga alates teisest kvartalist taastus EFI tavategevus. Ülevaldkondlikuks suursündmuseks oli kuuendat korda toimunud Eesti filmi- ja teleauhindade gala (EFTA) ning suurim välisüritus, kus Eesti filmitegijad füüsiliselt said osaleda, oli Cannes’i filmifestival. 2022. kinokülastatavus kasvas ja võrreldes 2019 aastaga (kinode kõrghetk) on mahajäämus ainult 30–35%. 2022. aastal vaatas kinodes filme 2,33 miljonit piletiga vaatajat ja kassatulu tõusis 16,3 miljoni euroni. Tõusis ka Eesti filmide turuosa, moodustades 20,7% kogu vaatajate arvust (2021. a oli see 14,2 % ). Kinolevi esikümnes oli kolm Eesti filmi – „Apteeker Melchior“ 129 400 vaatajaga, „Kalev“ 116 467 ja „Apteeker Melchior: Viirastus“ 86 096 vaatajaga. Dokumentaalfilmidest oli suurima vaatajaarvuga „2 tundi õnneni“, mis sai 2303 vaatajat. Neitsi Maali auhinna võitis 2022.a. Kaupo Kruusiaugu film „Machina Faust“, mis jätkas kinolevi ka 2023 aastal. 2022. aastal oli Eesti kinolevis kokku rohkem filme kui eelmisel aastal – 349 (299 film 2021. a) filmi, millest 233 olid uued. Eesti filme esilinastus rohkem – 30 filmi (25 filmi 2021. a) ning lisaks jätkas kinolevi ka 21 varem linastunud filmi. Eesti filmid kogusid kokku 481 585 vaatajat ja piletitulu 3,2 miljonit eurot. Keskmine piletihind oli eelmisel aastal 6,99 eurot ja kinokülastusi inimese kohta 1,75. Sihtasutusel Eesti Filmi Instituut on filmide loomist toetava rahastajana oluline roll filmivaldkonna arengu kujundamisel. Toetuste andmisel peetakse silmas, et filmilooming oleks mitmekesine, kõrgetasemeline, publikut kõnetav ning oluline nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Tootmisosakonna 2022. aasta eelarve oli 6,1 miljonit eurot. • Stsenaariumitoetuse taotlusi esitati 36 ja toetus eraldati 15 stsenaariumi kirjutamiseks. • Arengutoetustest esitati 11 mängufilmi arendustoetuse taotlust, millest toetus anti kuuele filmile. • Dokumentaalfilmide arendustoetuse taotlusi esitati 13 ja toetused anti 9 filmile. • Animafilmide arendustoetuse taotlusi esitati 12 ja toetused eraldati kaheksale lühianimafilmile. • TV-minisarja toetuse taotlusi esitati 9, millest toetus eraldati neljale draamasarjale (2020. aastal 8 taotlust ja 3 toetust). • Mängufilmide tootmistoetuste taotlusvooru esitati 15 mängufilmi tootmistoetuse taotlust, millest toetused anti neljale projektile. • Dokumentaalfilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 22, toetuse sai neist 10 projekti. • Animafilmide tootmistoetuse taotlusi esitati 12 ning toetused eraldati 8 filmile. • Lühimängufilmide tootmistoetuste taotlusi 15 ning toetuse sai neli filmi. • Vähemuskaastootmiste puhul esitati 23 taotlust ja toetuse said 7. Filmide peatootjamaad on Soome, Rootsi, Läti, Holland, Prantsusmaa. Levitoetust eraldati 2022. aastal 3 täispikale mängufilmile, 3 vähemuskaastootmises valminud mängufilmile, 1 täispikale animafilmile, 1 lühifilmide kasettile ja 9 täispikale dokumentaalfilmile. Euroopa väärtfilmi levitoetused eraldati neljale väärtfimilevitajale ja lisaks eraldas sihtasutus toetust neljale väärtfilmikinole. Sihtasutuste tegevustest jätkusid 2022. aastal ka Tallinnfilmi filmipärandi digiteerimine ja kättesaadavaks tegemine. Massdigiteerimise projekti raames digiteeritud materjal saab tasuta kättesaadavaks voogedastusplatvormil Arkaader (lansseeriti koostöös Rahvusarhiiviga detsembris 2022) ja Rahvusarhiivi veebilehel. 2022. a esitati Film Estoniale 12 taotlust ja kokku tehti Film Estonia väljamakseid 5,4 mln eurot (19 projektile). Kokkuvõttes täitis Sihtasutus Eesti Filmi Instituut 2022. aastal oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  18 tegevuseesmärke hästi. Täna on Eesti riigi olukord ettearvamatu sõja tõttu Euroopas, mistõttu EFI tavapärane tegevus on osaliselt mõjutatud välisteguritest. Kindlasti on kahanenud olemasolevate ja edasiantavate vahendite väärtus tänu erakordselt suurele inflatsioonile. EFI peamine ülesanne 2023. aastal on leevendada negatiivsete tegurite mõju valdkonnale, leida uusi finantseerimisvahendeid ja seista hea selle eest, et Eesti filmi rahastamine suureneks riigieelarve perspektiivis. Tagasimaksefondi toetusmeede Film Estonia jätkab eraldiseisva programmina. Samuti jätkavad oma tegevusi Media Desk Eesti ja kino Artis. Plaan on kokku panna ja üle vaadata Eesti filmi arengusuunad koos valdkonnaga ja uuendada ka EFI arengukava. Eesti filmide voogedastusplatvorm saab endale filmikirjaoskust puudutava osa, mille põhifookus on hariduse edendamine koolides. 2.8. Sihtasutus Eesti Kontsert Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Kontsert põhikirjaline eesmärk on eesti muusikakultuuri säilitamine ja arendamine ning erinevate võimaluste loomine kõrgetasemelisest kultuurielust osasaamiseks. 2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Kontsert võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kontsert funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Eesti Kontsert on kontserdiorganisatsioon, kes haldab unikaalset kontserdisaalide võrgustikku, mis koosneb Tallinnas, Pärnus, Jõhvis, Tartus ja Peterburis asuvatest kontserdisaalidest. Samuti kuuluvad Eesti Kontserdi koosseisu nii Eesti Rahvusmeeskoor kui ka vanamuusikaansambel Hortus Musicus. Riigi osalemise vajadus Sihtasutuses Eesti Kontsert tuleneb vajadusest tagada kultuurist, sh kõrgetasemelisest muusikaelust osasaamise võimalus üle Eesti, samuti tagada noore muusikapubliku pealekasv ning luua siinsetele interpreetidele esinemisvõimalusi nii Eestis kui välismaal ja rikastada Eesti kultuuripilti rahvusvahelise muusikaelu paremikuga. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning kontsertorganisatsiooni tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022 oli COVID-19 pandeemia järgne ning väga turbulentse välispoliitilise ja makromajandusliku keskkonnaga aasta. Eesti Kontserdi majandustegevust mõjutasid oluliselt koroonakriisi järel stabiilsust alles otsiv ja tugevalt kõikuv kultuuritarbimine, Venemaa sõda Ukraina vastu ning ülimalt ebastabiilne, kõrge inflatsiooniga makromajanduslik keskkond. Kuni 2022. aasta keskpaigani oli kultuuriürituste turg pärast kahte epideemia-aastat tuntavas languses, publiku ostukäitumist mõjutasid nii viiruse jätkuv levik kui ka ebakindel ja ennustamatu majandus- ning julgeolekuolukord. Publiku naasemine kultuuriüritustele taastus aeglaselt ning ostuotsused sündisid vahetult enne kontserdi toimumist viimasel hetkel. Kultuuriürituste turg elavnes aasta viimasel veerandil, alles detsembris oli saalide täituvus võrreldav pandeemiaeelse ajaga. Venemaa sõda Ukraina vastu mõjutas enim Eesti Kontserdi tegevust Peterburi Jaani kirikus, kuna tuli peatada kontserditegevus, samas aga täita edasi halduskohustusi olukorras, kus Euroopa Liidu sanktsioonide tõttu ei saanud enam teha makseid Vene Föderatsiooni subjektidele. Sisuliselt kaotas Eesti Kontsert võimaluse tegutseda ühes oma viiest kontserdimajast ning ühtlasi olulise osa pileti- ja renditulust. 2022. a tegutseti kõrge inflatsiooniga makromajanduslikes tingimustes. Majandustegevust mõjutas enim energiakandjate hinnamuutus, mis kergitas Eesti Kontserdi jaoks nelja Eestis hallatava hoone halduskulusid Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  19 üle 260 000 euro võrra võrreldes eelmise aastaga. Keerulistele oludele vaatamata teenis Eesti Kontsert 2022. aastal oskusliku majandamise tulemusel planeeritust suuremat tulu (planeeritud: 8 682 000 eurot; tegelik: 8 749 000 eurot) ning põhitegevuse tulem enne kulumit oli planeeritust 257 000 eurot suurem (planeeritud: 184 000 eurot; tegelik: 441 000 eurot). Rahavood olid aasta 2022 vältel positiivsed, säilitati ja tugevdati veelgi asutuse finantspositsiooni. Aasta algas väga keerulises olukorras, ent kontserdiprogrammi osas tehti professionaalsed valikud ning suudeti tekitada külastajates huvi, mis kindlustas märkimisväärse tulemuse. Kontserte korraldati kokku 801 (2021. a 497), mida külastas 170 246 kuulajat (2021. a 92 267). Väga populaarseks osutus taas Eesti Kontserdi koolikontsertide sari, kus 2022. aastaks planeeritud 285 kontserdi asemel korraldasime 466 koolikontserti. 2022. aastal jätkati kapitaalremonditöid Pärnu kontserdimajas (summas 231 tuh. eurot). Jõhvi kontserdimajas tehti töid, et viia hoone vastavusse päästeameti nõuetega ja värskendada sanitaarruume (152 tuh. eurot); alustati ka fassaadi kapitaalremondi planeerimist. Estonia kontserdisaalis uuendati rõdutoole (98 tuh. eurot). Neid töid rahastati kultuuriministeeriumi investeeringutest ja remondile suunatud sihttoetusest. 2022. aastal jäid tegemata Jõhvi fassaadi renoveerimistööd, need on plaanis lõpetada märtsis 2023. 2022. aasta lõpu seisuga puudub Eesti Kontserdil ning tema esindajatel juurdepääs Peterburi Jaani kirikule ega pole võimalik kontrollida kiriku teenuste eest esitatud arvete õigsust. Samuti puudub juurdepääs Peterburi Jaani kirikus asuvale varale ning võimalus seda tulu teenimise eesmärgil rakendada. Neid asjaolusid arvesse võttes otsustas Eesti Kontserdi nõukogu kirikuga seotud vara jääkväärtusega 5,059 mln eurot bilansist välja kanda. Kokkuvõttes, arvestades olukorda ja võimalusi, täitis Sihtasutus Eesti Kontsert 2022. aastal oma põhikirjalisi eesmärke ning aastaseid tegevuseesmärke hästi. 2.9. Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti ning sellega seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2016. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Kunstimuuseumi funktsioonid Eesti professionaalse kunsti ja väliskunsti kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseum haldab ja täiendab Eesti suurimat kunstikogu alates keskajast tänapäevani. Väga oluline on seejuures ka rahvusvaheline suund. Sihtasutus on ühendav institutsioon, mille alla kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Kadrioru kunstimuuseum, Mikkeli muuseum, Niguliste muuseum ja Adamson-Ericu muuseum. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta SA Eesti Kunstimuuseum peamised eesmärgid 2022. aastaks olid: 1. Avada Niguliste muuseumi tornilift ja väike kabel koos uue püsiekspositsiooniga. 2. Taastada rahvusvaheline suhtlus, avada Konrad Mägi näitused Kopenhaagenis ja Lillehammeris. Jätkuvad läbirääkimised: Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Soome, Rootsi, Poola, Leedu, Belgia. Avada Jaapanist saabuv näitus „teamLab. Hõljuvad õied igavikumeres“. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  20 3. Aktiviseerida SA EKM näituste avamist teistes Eesti muuseumides (Narvas, Eesti Rahva Muuseu- mis, Tartu kunstimuuseumis). 4. Jätkata IT-süsteemide arendamist eesmärgiga paigutada 31.01.2022 automaatsed läbipääsusüs- teemid ja iseteeninduskassad Kadrioru kunstimuuseumi ja Niguliste muuseumi. 5. Avada avatud skulptuurihoidla Kadrioru kunstimuuseumis. SA Eesti Kunstimuuseum saavutas kõik nimetatud eesmärgid (Niguliste muuseum avati seoses lifti tarne hilinemisega märtsis 2023). 2022. aasta külastajate üldarv oli oluliselt suurem kui 2021. aastal - 213 934, kui 2021. aastal oli külastajaid 160 340. Muuseumi välisnäituseid külastas kokku 43 843 inimest. Kogude valdkonnas tehti samal ajal tavapärase hooldustööga plaanilised inventuurid maali, graafika ja nüüdiskunsti kogus. Kokku inventeeriti 35 015 museaali. Näitustel ja püsiekspositsioonis eksponeeriti 3448 teost, väljaspool EKMi 644 teost. Digiteeritud teoste fotosid oli kokku 28 594, neist unikaalseid teoste fotosid 26 582; digikogu andmebaasi sisestati 2813 teose fotot; digikogu registreeritud kasutajaid oli 4028. Trükist ilmus arhiiviväljaanne "Käpikust Kölerini. Eesti Kunstimuuseumi kogud 1919-1940". Kogudesse lisandus 1046 tööd. EKMi filiaalides avati kokku 16 uut näitust (Kumu kunstimuuseumis 8, sh 3 projektiruumi näitust, Kadrioru kunstimuuseumis 4, sh üks uus püsinäitus, Mikkeli muuseumis 3, Adamson-Ericu muuseumis 2. Nendest 7 näitust valmisid rahvusvahelises koostöös. Avatud oli 7 püsiekspositsiooni. Lisaks avati 2 näitust väljaspool Eestit (Konrad Mägi näitus Taanis ja Norras) ja 5 näitus väljaspool filiaale Eestis (Narva kunstigaleriis, Tartu Linnamuuseumis, Tartu Kunstimuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis ja Jääaja Keskuses). Muuseumi haridustöötajad panustasid Ukraina põgenike abistamisse. Augustis toimus muuseumihariduse infopäev „Jätkusuutlikkus“, kus osales 18 muuseumi üle riigi ja toimus 40 töötuba. Ilmus haridustrükis „EKMi muuseumitundide kalender”. Erivajadustega publiku kaasamiseks jätkus töö Kumu kunstimuuseumis, Kadrioru kunstimuuseumis valmis avatud skulptuurihoidlas eriprogramm vaegnägijatele. Välja töötati Niguliste ligipääsetavuse juhis. Jätkus koostöö kõrgkoolidega (EKA, TLÜ) muuseumipraktika ning pedagoogilise praktika vallas. Jätkus projekt „Aitan lapsi kunsti juurde“, mille abil külastas näitusi 1079 kooliõpilast. Esimest korda toimus EKMis filiaalide-ülene projektipäev ühe kooli õpilastele, korraga osales 524 õpilast, 25 klassikomplekti. Haridusprogrammide toimumiste arv ja neis osalenud õpilaste arv jõudis kolmveerandi ulatuses 2019. aasta tasemele, kuid märkimisväärselt on vähenenud Lõuna- ja Kagu-Eesti koolide külastused (põhjusena transpordi oluline kallinemine). Muuseumi 2022. aasta teadustegevust iseloomustavad rahvusvahelisus ning aktiivne koostöö Eesti ja rahvusvaheliste teadusasutuste, ülikoolide ja muuseumitega. Teadustöö keskendub neljale peamisele uurimissuunale ning töös on viis suuremat teadusprojekti. EKM korraldas koos partneritega 8 konverentsi ja seminari, sh rahvusvahelise seminari Soomes, 2 workshop’i ning näitustega kaasnevaid vestlusringe. Kaupluste käibele jättis jälje Niguliste muuseumi remondiks sulgemine 2022. aastal. Avati uus e-pood WooCommerce platvormil ja uus e-broneeringute keskkond. Pandeemiajärgselt e-poe käive pisut vähenes, kuid sellevõrra suurenes käive tavapoodides. Toimusid Niguliste muuseumi torni platvormide ja klaaslifti ehitustööd (seoses lifti tarne hilinemisega lükkus valmimine 2023. aasta märtsikuusse). Teostati Mikkeli muuseumi fassaaditööd (pargipoolne sein). 2022. aasta jaanuaris paigaldati Niguliste muuseumisse QR piletisüsteemi lugejaga automaatvärav ja iseteeninduskassa. 2022. aastal automatiseeriti andmete kogumine peamistest põhitegevusega seotud infosüsteemidest ühtsesse andmelattu, mis võimaldab kasutada Microsoft Power BI teenust, et tagada kiirem ja kvaliteetsem aruandlus nii organisatsioonisiseselt kui -väliselt. Rahvusvahelisel suunal toimusid kokkulepped, läbirääkimised seoses EKMi näitustega ja koostööga väljaspool Eestit: avati kaks välisnäitust (Taanis ja Norras); toimusid 2022.–2025. a ühisprojektide läbirääkimised (Itaalia, Jaapan, Rootsi, Soome, Hispaania, Poola, Norra, Taani, Ameerika Ühendriigid, Leedu, Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  21 Läti). Organisatsiooni struktuuris viidi 2022. aastal läbi mitmed muudatused eesmärgiga kasutada tööjõudu ratsionaalsemalt ja veelgi sihipärasemalt. Jätkus suhtlus ja läbirääkimised sponsoritega, uute partnerite otsimine. Jätkusid rohepöördega seotud tegevused muuseumi keskkonnahoiu töögrupi eestvedamisel. Kumu kunstimuuseum pälvis esimese Eesti muuseumina rohesertifikaadi. Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Kunstimuuseum 2022. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime tulnud ning loodud on eeldused järgnevate aastate eesmärkide edukaks täitmiseks. 2023. aasta olulisemad eesmärgid on: • Suurendada külastajate arvu 280 000-ni (sh haridusprogrammides osalejate arvu 30 000-ni). • Avada 16 uut näitust (sh 3 Kumu projektiruumi näitust), millest 6 valmivad rahvusvahelises koos- töös. Lisaks näitused väljaspool filiaale. • Jätkata rahvusvaheliste näituste ettevalmistamisega aastateks 2024–2025, peamised partnerid: Itaalia, Holland, Soome, Leedu, Läti, Saksamaa, Hispaania, Poola, Ühendkuningriigid, Iirimaa ja Norra. • Jätkata kunstnik M. Sittowi loominguga seotud uurimisprojektidega (Rootsi, Hispaania). • Aidata kaasa eestikeelsele haridusele üleminekul, suurendada keelekümblustundide osa haridus- programmides. Eriline tähelepanu on pööratud LAK õppele, ettevalmistus 2024. aastaks gümnaa- siumiastme üleviimiseks keelekümblustundidele, ettevalmistus õpetajate infopäevade venekeelse programmi vähendamiseks. • Jätkata rohepöördega seotud tegevusi, taotleda rohesertifikaati ka teistele EKMi filiaalidele. • Jätkata tööd puuetega inimestega (audiokirjeldustõlked kodulehel, viipekeelne giidindus, täienda- tud programmid dementsetele ja autistlikele inimestele). • Seoses muuseumide külastajasõbralikkuse programmiga on plaanis Kumu fuajee sisekujunduse ümberkorralduse ideekonkurss ja ettevalmistus fuajee remondiks 2024. aastal. • Koostada Niguliste muuseumi uus strateegiline programm, arvestades uue külastajasituatsiooni kujunemisega muuseumis (uus galerii, klaaslift). 2.10. Sihtasutus Eesti Meremuuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Meremuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti merenduse ajalooga seotud materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel. 2017. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Meremuuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Eesti Meremuuseumi funktsioonid Eesti merenduse ajalooga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse jaoks oli 2022. aasta, kus oluliseks mõjutajaks oli jällegi siiski eelnenud COVID19 pandeemia ja sellest johtuvalt muuseumi ajutine sulgemine eelnevatel aastatel külastajatele ning külastuspiirangud, lõpptulemusena siiski hea. Kõik töökohad säilisid ja tegevuskavas toodud eesmärgid said täidetud. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  22 Külastajate prognoos ületati ja laekus nii projektitoetusi kui ka riigipoolset kriisiabi elektrihinna suure tõusu kompenseerimiseks. Piletiga külastajaid oli 2022. a Lennusadamas 165 774 (prognoos oli 75 000) ja Paksus Margareetas 53 705 (prognoos oli 49 000), kokku seega 219 479 (prognoos oli 124 000). Võrdluseks, et enne pandeemiat oli kogu Meremuuseumi külastajate arv 2019. aastal 236 708. Seega, kuna välisturism pole veel täielikult taastunud, siis on veel üsna pikk maa minna (eriti puudutab see Paksu Margareetat), et jõuda uuesti eelnevale tasemele. Eriti ilmekalt tuleb see esile omatulude ning kaupade ja teenuste arvestuses, kus 2019. aastal teeniti 3,3 miljonit eurot, aga 2022.a. oli summa 2,3 miljonit eurot. Sihtasutus Eesti Meremuuseumi peamised eesmärgid 2022. aastal olid ning neid täideti järgnevalt: • Ilmusid Meremuuseumi uute trükiste sarjast: Eesti Meremuuseumi laevamudelite üldkataloog; Me- reriik Käsmu (inglise keeles) ja Juminda näituse kataloog koos mälestustega. Alustatud on uue Mereleksikoni koostamise eeltöödega. • 2023. a ilmub eelretsenseeritud „Meremuuseumi toimetised nr 10“, mis on pühendatud allveearheo- loogiale. Ettevalmistamisel on meresõjanduse teemal toimetised nr 11. • Jätkatakse merendusajaloo teemadel parimate lõputööde konkursiga. Uuendatud on muuseumi teadusnõukogu koosseis ning on võetud suund lähiaastatel taotleda muuseumi evalveerimist tea- dus- ja arendusasutusena. • Jätkusid suurnäituse: „Veneetsia – merede kuninganna“ ettevalmistustööd, et avada see 24.03. 2023. • Väikeses näitusesaalis Lennusadamas avati 17.02. 2022 laevamudelite näitus: „Väiksed laevad, suured meistrid.“ • 17.02.2022. avati angaari teema-alal näitus Johan Pitka 150. • 12.05.2022. avati fotonäitus: Lennusadam 10 nii Paksus Margareetas kui ka Lennusadama välialal. • Jätkatakse suurnäituse: „Kuulsad mereretked“ ettevalmistustöödega, mis avatakse 2024. aasta sü- gisel. • Paksus Margareetas valmis 11 laevamudeli kohta liitreaalsus, mis annab püsiekspositsioonile olu- lise lisaväärtuse. • Eesti Meremuuseum on Trip Advisori brändituntuse hinnangus kolmandal kohal. • Kirjeldatud on tervikuna 88 % muuseumikogust ning digiteeritud 52 %. • Volta 1/Kopli 68 arendaja on sõlmitud leping, mille tulemusel alustati 2021. aasta lõpul osade ko- gude ja töötajate ülekolimise protsessiga senistest Rahvusraamatukogu ruumidest. Alates 16.05. 2022. said kõik kogud lahti pakitud ja uutele kohtadele ning koguhoidjad said jätkata tavarežiimis tööga. • Tehti kunstikogu, arheoloogiakogu, märgikogu, fotokogu ja dokumendikogu inventuurid. • Seoses kolimistega lükkus uue ohuplaani koostamine 2023. aastasse. • Muuseum lõpetas toetuse puudumise tõttu uue multifunktsionaalse hoone rajamise kava ja edas- pidi keskendutakse samade funktsioonide üle kandmisele hoopiski staabihoone kõrval seisvale re- konstrueerimist ootavale kasarmuhoonele. Jätkatakse aga Laevahalli (veesõidukite avahoidla ) projektiga, milleks Lootsi tänava vraki leid annab ka uue sisendi. • Muuseumilaevade osas toimusid järgnevad tööd: Suur Tõll, remonditi mageveesüsteem, uue ATS süsteemi väljaehitamine ja roolimaja rekonstrueerimine. Valvasel rekonstrueeriti mageveetank ja reelingud. Marul ehitati ümber kütte ja ventilatsioonisüsteem. Tormil rekonstrueeriti peatekk ja Ka- levil kogu laeva korpuse välisosa. Kaater Carry rekonstrueerimise juures said põhilises osas tööd teostatud. • Lennusadama C, D ja E kai projekteerimine lõpetatud, ehitusluba väljastati 18.07.2022. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  23 • Jahisadama uue ujuvkai paigaldamine toimus I kvartali lõpus ning saime juurde 20 uut kaikohta. Ujuvkaidele paigaldati ka uued läbipääsusüsteemid. • Lennusadama jahisadam sai 2022. aasta hooajaks Sinilipu. • Alates juunist on uuendatud jahisadama hoone koos terassiga, kus paikneb kiirtoidukoht Minimaru. • Valmis Nargen Nord projekti logo ja raudtee rekonstrueerimise eelprojekt. • Muuseum valiti osalema Horizon RECHARGE projektis, mis on mõeldud kultuurivaldkonna uute äri- mudelite väljatöötamiseks. • Muuseum on alustanud Green Key märgise taotlemist ja ühtlasi ka oma tegevustes ja plaanides sellest juhindumist. Koostöös Kultuuriministeeriumiga on kirjeldatud asutaja ootuste võtmeindikaatorid, määratud baastasemed ja viidud kooskõlla muuseumi arengukava ja tegevuskava varasemate indikaatoritega. Sihtasutuse Eesti Meremuuseum tegevus olnud on olnud 2022. aastal edukas, vaatamata teatud tegevuste ümberkorraldamisele või siis edasilükkumisele 2023. aastasse. Enamjaolt planeeritud tegevused viidi ellu, omavahendite arvelt tehtavate investeeringute osas tuli aga osa projekte veel ootele panna. Kokkuvõtvalt on Sihtasutus Eesti Meremuuseum 2022. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime tulnud ning loodud on eeldused järgnevate aastate eesmärkide edukaks täitmiseks. Aastaks 2023 planeeritakse: • Näituse "Veneetsia – merede kuninganna“, eksponeerimine alates 24.03.2023. • Näituse "Suured maadeavastused“ ettevalmistamine, eksponeerimine septembris 2024. • Näitus: „Viikingid enne viikingeid“ avatakse Lennusadama väikses saalis 16.02.2023. • Näituse parvlaevast Estonia ettevalmistamine ja avamine 2024. aasta septembris. • Lennusadama uue püsiekspositsiooni uuendamise ettevalmistustööd: projekteerimine, sisuloome, teostamine 2024 jaanuar – aprill, mis tähendab Lennusadama terviklikku ajutist sulgemist. • Jäämurdja Suur Tõll plaaniline dokiremont, et olla kindel korpuse veealuse osa korrasolekus. • Lootsi tänava keskaegse vraki konserveerimishoone avamine mais 2023. • Sadamahoone (nn Kuudi) teadurite ja projektijuhtide töötingimuste parendamine • Digistrateegia, digihoidla arendamine ja protsesside automatiseerimine. • Naissaarele kavandatava külastuskeskuse Nargen Nord projekti ettevalmistamine ja hoonestusõi- guse lepingu allkirjastamine Viimsi vallaga kitsarööpmelise vana kindlusraudtee kinnistute arenda- miseks. Koostöös partneritega alustatakse Naissaarele elektri püsiühenduse loomise plaani välja- töötamist. • Naissaarel avatakse 2023. aasta mais fotonäitus militaarsest minevikust ja selle muutumisest tu- rismimagnetiks. 2.11. Sihtasutus Eesti Noorsooteater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Noorsooteater põhikirjalised eesmärgid on: • toetada mitmekülgsete ja kunstiliselt kõrgetasemeliste tegevuste abil õnneliku, terve ja harmoonilise inimese ning ühiskonna kujunemist Eestis luues ning esitades lastele, noortele ja Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  24 täiskasvanutele kunstiväärtuslikke lavastusi ning korraldades muid sündmusi; • hoida, arendada ja levitada nukukunste ning tutvustada nii Eesti kui maailma nukuteatrikunsti ajalugu (sh erinevaid nukutehnoloogiaid). 2012. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Noorsooteater (algselt nimega Sihtasutus NUKU) võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riikliku Nukuteatri funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana. Teatri eesmärk on mitmekülgne ja professionaalne teatritegevus – omanäoliste, kunstiliselt kõrgel tasemel, harivate ja silmaringi avardavate ning väärtuslikku elamust pakkuvate nuku- ja visuaalteatri lavastuste loomine erinevatele vanuse- ja sihtgruppidele. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Aastal 2022 viidi missiooni ellu ning püüeldi visiooni poole mitmendat aastat kulgeva ülemaailmse tervisekriisi kontekstis, millele lisandusid ebastabiilsus ning raskused majanduses. Tegutseti eesmärgiga tagada hea toimetulemine, stabiilsus ning areng. Siiski oli aasta heitlik. Tervisekriisist tulenevalt esines tegevuspiiranguid, haigestumisi kollektiivis ning sellest tulenevaid seisakuid ja muudatusi tööplaanides. Tuli ära jätta või asendada etendusi ning muuta kinnitatud plaane. Samuti mõjutas pandeemia ning laiaulatuslik hinnatõus publiku võimalusi ning käitumist, mis omakorda avaldas mõju publikuarvule ja tuludele. Majandustulemusi mõjutasid lisaks kasvavad kaupade ja teenuste hinnad. Tänu kogu kollektiivi heale sisulisele ning korralduslikule tegevusele, nutikusele, paindlikkusele, ühtehoidmisele ja hoolivusele, samuti toetajatele ja publikuhuvi säilimisele hoolimata heitlikust ajast, said püstitatud sisulised eesmärgid suuresti täidetud. Jätkati repertuaari pikaperspektiivilist, terviklikku, sisulist ja heatasemelist kujundamist (igakülgne tasakaal, mitmekesisus, vanusegruppide kaetus jne) ja rakendamist. Toodi välja hulk uuslavastusi ja planeeriti järgnevate aastate repertuaari, kujundades nii repertuaari tervikpilti. Oldi avalikkusele avatud nii palju, kui võimalik, pakkudes võimalikult mitmekülgset repertuaari võimalikult laiale hulgale erinevatele sihtgruppidele. Korraldati edukalt Balti visuaalteatri esitlusfestival ja jätkati ettevalmistusi Treff festivali toimumiseks. Jätkati huviharidusega. Säilitati maksimaalselt töökohti ning - tingimusi. 2022. aastal esietendus 7 uuslavastust (2021. a 6, 2020. a 5). Toimus 481 etendust, mida vaatas 62 967 külastajat (2021. a 307 etendust 29 469 vaatajaga, 2020. a 350 40 870 vaatajat). Teatri repertuaaris on püsivalt keskmiselt 25 lavastust erinevatele vanusegruppidele. Teatri juurde kuuluv Nukuteatrimuuseum, mis on Eesti ja maailma nukuteatrit tutvustav mäluasutus, kus uuritakse, eksponeeritakse ja tutvustatakse nukuteatrit ja laiemalt visuaalteatrit, samuti meie teatri ajalugu, kogus 16 523 külastajat (2021. 10 166 külastust ja 2020. aastal 8705 külastajat). Toimusid ekskursioonid, haridus- ja teatriprogrammid, kohtumised, loengud ja meistriklassid. Jätkati püsiekspositsiooni uuendamisega. Jätkus uue põlvkonna kasvatamine noortestuudios ja teatriringides. Samuti koostöö teatrialase (kõrg)hariduse andmisel Tartu Ülikoolis, Viljandi Kultuuriakadeemias ja EMTA Lavakunstikoolis. Ehituslikult jätkus 2022. aastal hoonetekompleksi ventilatsioonivõimekuse parandamine. Muuhulgas parandati töökodade õhuvahetust ning ehitati puuduv ventilatsioon ovaalsaali. Teatri väikeses saalis renoveeriti kehvas seisus põrand ning uuendati Ferdinandi saali põranda lavaosa. Parendati töötajate ning publikuruumide funktsionaalsust, mugavust ning väljanägemist. Soetati väikesesse saali uued toolid. Jätkati valgus-, heli-, video- ning lavatehnoloogiliste võimekuste arendamist. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  25 Kokkuvõtvalt tuli arvestades olukorda ja võimalusi Sihtasutus Eesti Noorsooteater 2022. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime. 2023. aastal on plaanis välja tuua seitse uuslavastust ning jätkata kogu repertuaari mängimist andes vähemalt 500 etendust ja kogudes vähemalt 60 000 vaatajat. Muuseumis valmib ja läheb ringreisile rändnäitus ja Väino Luubi loomingut tutvustav näitus. Jätkatakse ekskursioonidega ning programmidega neid pidevalt kaasajastades ja täiendades. Muuseum kogub vähemalt 15 000 külastajat. Jätkub noortestuudio ja teatriringide tegevus. Jätkatakse koostööd teatrierialasid õpetavate kõrgkoolidega. Jätkub rahvusvaheline suhtlus – sh festivalidel osalemine. Toimub Rahvusvaheline visuaalteatrifestival Tallinn Treff. Parendatakse hoonekompleksi fassaadi, renoveeritakse mitmeid ameti- ning publikuruume. Alustatakse kompleksi küttesüsteemi renoveerimise ettevalmistusega. Jätkatakse ligipääsetavase parandamist. 2.12. Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvusorkestrina eesti muusikakultuuri ja ennekõike sümfoonilise muusikakultuuri säilitamine ja arendamine. 2014. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Riiklik Sümfooniaorkester võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester funktsioonid muusikakultuuri arendamisel ja mitmekesistamisel. Tegemist on vanima ja mainekaima regulaarselt tegutseva sümfooniaorkestriga Eestis (orkestri ajalugu ulatub 1926. aastasse). Riigi osalemise kaudu sihtasutuses tagatakse muuhulgas Eesti muusikakultuuri tippkollektiividele kaasaegsed ja konkurentsivõimelised tingimused tööks ja arenguks. Orkester on tööandjaks suurele hulgale professionaalsetele eesti muusikutele. Sihtasutus tegutseb nende eesmärkide saavutamise nimel ning orkestri tegevuse jätkumine sihtasutuse vormis on jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja asutajaõiguste teostaja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Aastal 2022 andis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) kokku 81 kontserti, millel oli kokku 77 806 kuulajat (lisaks televisiooni otseülekannete vaatajad). Kontsertide külastatavus kasvas võrreldes viimaste koroona-aastatega hüppeliselt. Jätkusid ERSO hooajapõhised kontserdisarjad, koostööprojektid erinevate festivalidega ning jätkati läbirääkimisi kontserdireiside osas, kuid olukord maailmas oli endiselt keeruline seoses COVID-19 pandeemiaga. Veebruaris lisandus sellele Ukrainas alanud sõda. Tegevusaasta jooksul andis ERSO kontserte nii Eesti kui ka Euroopa kontserdisaalides ning jätkusid koostööprojektid Eesti kontserdikorraldajatega (SA Eesti Kontsert (sh Eesti Rahvusmeeskoor), Nargenfestival, Lossimuusika, Eesti Muusika Päevad, Suure-Jaani muusikafestival, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Leigo Järvemuusika, Kultuuripartnerluse SA, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia). 2022. aastal astus ERSO ees üles kakskümmend neli Eesti artisti (nii solistide kui ka dirigentidena) ning esitati kahekümne eesti helilooja loomingut (sh nii Eesti kui ka maailma esiettekanded). Kontserte anti lisaks Tallinnale ka Tartus, Pärnus, Narvas, Põlvas, Suure-Jaanis, Laulasmaal. Tänavu 2.–15. juunini oleks pidanud toimuma järjekorras kaheksas „Odessa Classics“ festival, mille pidulikul avakontserdil Odessa Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  26 ooperiteatris pidi üles astuma ERSO. Paraku on sündmus Ukraina vastu peetava sõja tingimustes teadmata ajaks edasi lükatud, kuid selleks, et festivali traditsioon ei katkeks, korraldati mai lõpus festival „Odessa Classics. Tallinn“. Lisaks festivalile „Odessa Classics. Tallinn“ korraldas ERSO veel ühepäevase festivali äsja avatud Viimsi Artiumis. 2022. aastal, peale mitut aastat kestnud koroonapiiranguid, külastasid taas väga mitmed Eesti muusika- ja üldhariduskoolide grupid ERSO sümfooniliste lõunate kontserte. Koolinoorte poolt külastatavus tõusis 2022. aasta teises pooles tagasi koroonaeelsele tasemele. Korraldati 3 kontserti just lastele. ERSO osales 2022. aastal kokku kolmes rahvusvahelises projektis. 2022. aastaks seatud eesmärgid täideti täies ulatuses ning publikule pakkusime nii kõrgetasemelisi kontserte, festivale, teleülekandeid ning ühtlasi rikastasime Eesti artistide ja heliloojate näol Eesti kultuuri. Selle kinnituseks tunnustati ERSOt 2023. aasta Eesti Muusikaettevõtluse Auhindade galal tunnustusega “Valdkondade ühendaja” ning oli nomineeritud kahes kategoorias – “ Aasta muusikaeksportija” ning “Aasta muusikasündmuse korraldaja”. Kokkuvõttes võib hinnata Sihtasutuse Eesti Riiklik Sümfooniaorkester põhikirjalist eesmärkide täitmist 2022. aastal heaks. Lähituleviku eesmärkideks on vajadus suurendada publiku hulka (ERSO TV vaatajaskonna suurendamine, esinemisvõimaluste loomine koostöös kontserdiagentuuride ja kohalike korraldajatega väiksemates kontserdipaikades, leida võimalusi rohkemateks teleülekanneteks). Oluline on ka rahvusvaheline tegevus ning rahvusvahelise haarde kasvatamine. ERSO koostöö Eesti heliloojate, solistide ja dirigentidega tugevneb veelgi. Selleks tellitakse uudisteoseid Eesti heliloojatelt, salvestatakse Eesti heliloojate loomingut ning esitatakse seda ka väliskontsertidel. Antakse võimalusi noortele Eesti dirigentidele ja interpreetidele. Kasvatatakse publikut läbi erinevate haridusprojektide. Lähiaastate eesmärk on tõsta ERSO kunstlist taset. Selleks tuleb tegeleda ERSO palgataseme tõstmisega, teha koostööd orkestrit arendavate dirigentidega ning jätkata ERSO pillipargi uuendamist. Eelnevat aitab ellu viia muu hulgas ka omavahendite kasv (tõsta keskmist piletitulu ühe kontserdikülastaja kohta, leida uusi eratoetajaid, arendada edasi ERSO Sõprade Klubi). Administratiivse võimekuse suurendamiseks tuleks meeskonnale korraldada koolitusi ning tõsta sisseostetavate teenuste kvaliteeti. ERSO arendab edasi ka tulevikukontserdisaali plaani. Selleks tuleks selgitada välja kontserdisaali asukoht, otsida võimalikke rahastusallikaid ning olla osaline võimalike kontserdisaali ehitust puudutavate arengute juures. 2.13. Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum põhikirjaline eesmärk on Eesti ajalooga seotud kehakultuuri-, spordi- ja olümpiaalase materjali kogumine, säilitamine, uurimine ning vahendamine hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning olümpismi aadete ja sportlike väärtuste hoidmisele ja levitamisele kaasaaitamine. 2016. aastal riigi ning Eesti Olümpiakomitee asutatud Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Spordimuuseumi funktsioonid Eesti ajalooga seotud kehakultuuri- ja spordialase materjali kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  27 jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta oli Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi kõigi aegade edukaim. Esimene koroonapiirangute vaba aasta ning spordimuuseumi 2020. aastal uuenenud püsinäitus ja viimaste aastate arendused erinevates muuseumivaldkondades lõid soodsa eelduse külastajahuvi tõusuks. Muuseumi 2022. aasta omatulud suurenesid varasema omatulude rekordiga võrreldes enam kui kahekordseks olles kokku 155 603 eurot (2021. teeniti omatulu 73 312 eurot ja 2020. aastal 38 365 eurot). Sihtasutuse külastajate arv 2022. aastal oli 22 624, 2021. aastal oli 11 540 ja 2020. aastal 6389. 2022. aasta oli muuseumi jaoks tervikuna mitmekesine, olulisemad teemad puudutasid nii näituse-, haridus- kui ka turundustegevusi ning muuseumi suurenenud külastajahulkadega kohanemist. Aasta esimeses pooles avanes muuseumi viimaste aastate suurim ajutine näitus muuseumi I korruse saalides, mis oli pühendatud ekstreemspordile. Kaheaastane näitus, mis hõlmas nii paljude tänaseks olümpiamängudele jõudnud aladega seotud ajalugu ja esemeid kui ka erinevaid käed-külge tegevusi, valmis koostöös Simple Sessioni, Red Bull Eesti ja Neway disainiagentuuriga ning on saanud väga positiivset tagasisidet. Olulisematest koostöönäitustest valmisid ka muuseumi koostatud A le Coq Arena Tähtede klubi väljapanek Eesti Jalgpalli Liidule ning Kääriku 75 juubelinäitus Kääriku spordikeskuse pindadele. Ekstreemspordinäituse ja uuenenud muuseumikeskkonna viimiseks senisest laiemate auditooriumiteni viidi ellu Läti suunaline turundusprojekt, mille üks osa (aktsioon Eesti-Läti piiripunktil) koos järelmõjudega pälvis EAS Eesti aasta turismiturundusteo auhinna. Täiendavalt arendati koostööd lähipiirkonna hotellide ja teiste koostööpartneritega. Uuenesid muuseumi haridustegevused, valmisid mitmed väiksemad näitused muuseumis, toimusid traditsioonilised sündmused (spordifilmide festival SOFF, muuseum Tartu autovabaduse puiesteel jt) ning tegevused koolivaheaegadel. Jätkati aktiivset tegevust Rahvusvahelise Olümpiakomitee ellu kutsutud Olümpiamuuseumide koostöövõrgustikus. Negatiivset mõju muuseumi eelarvele avaldas hoone ülalpidamiskulude hüppeline kasv, mille jaoks eraldatud vahendid olid alaprognoositud võrreldes (eelkõige energia)kulude reaalse kuluga. Seoses suurenenud külastajaarvuga suurenes ka muuseumi uue püsinäituse halduskoormus. Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum 2022. aastal seatud eesmärke väga hästi. Sihtasutuse tegevus on jätkusuutlik ning loodud on eeldused arenguteks järgnevatel aastatel. 2023. aasta peamiseks eesmärgiks on muuseumi suurenenud külastajahuvi säilitamine ja järjepidev kasvatamine. Olulisteks tegevusteks on muuseumi 60. juubeliaastaga seotud sündmuste läbiviimine ning koostöös Eesti Olümpiakomiteega EOK 100 juubeli tähistamiseks (ühine eriväljapanek Tallinna Lennujaamas, Estonia teatris ja muud projektid). Täiendavalt on töös erinevate valdkondade uute projektide algatamine ja elluviimine, koostööprojektid spordiorganisatsioonidega ning haridustegevuste edendamine (mh liikumisaasta raames). Täiendavalt on plaanis eeltöö 2024. aasta suurnäituse loomiseks ekstreemspordinäituse asemele ning muuseumi sisehoovi väljaarendamine muuseumi külastuskeskkonna parandamiseks. 2.14. Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum põhikirjalised eesmärgid on: • pakkuda lastele ja täiskasvanutele elamuslikult anatoomia ja füsioloogia alaseid teadmisi; Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  28 • korraldada tervishoiu-, tehnika- ja tehnoloogiavaldkonna töötubasid, kursuseid ning muid üritusi üldhariduskoolide õpilastele ja üliõpilastele; • talletada ja eksponeerida Eesti meditsiini kaasaegset ja ajaloolist pärandit; • kujundada väärtushinnanguid tervislikust eluviisist. 2013. aastal riigi ja Tallinna Tehnikaülikooli asutatud Sihtasutus Eesti Tervishoiu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum funktsiooni Eesti meditsiini ja tervishoiuga seotud materjali kogumisel, säilitamisel, uurimisel ning vahendamisel hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tervislikku eluviisi kandvate väärtushinnangute kujundamisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta oli Tervisemuuseumi jaoks igati hea aasta. Aasta alguses, jaanuaris-veebruaris kehtisid ühiskonnas veel osalised koroonapiirangud ja tavapärane muuseumielu oli häiritud. Kui piirangud järk- järgult kadusid olid külastajad muuseumis tagasi ning põhimõõdikute poolest jõudis muuseum koroonaeelse aja tasemele. Külastajate arvu eesmärgiks oli seatud 40 000 külastajat, mis õnnestus ületada – 46 619 (2021. aastal 24 558 külastajat ja 2020. aastal 21 970 külastajat). Nendest juhendatud muuseumitundides ja tuuridel osalejate arv oli 23 564, mis oli samuti üle planeeritu. Külastajate rahulolu oli 9,25 (10 palli skaalal). Eesmärgid 2022. aastaks ja nende täitmine oli järgmine. 1. 2022. aasta lõpu seisuga said kõik vabad ametikohad muuseumis edukalt täidetud. 2. Unenäituse planeerimise ja teostamisega liiguti järjepidevalt tegevuskava järgi. 3. Õnnenäitus rändas edasi Tartu Ülikooli muuseumisse, kus oli üleval juuni lõpust kuni jaanuari lõpuni, sealt edasi Pärnu muuseumisse. 4. Rohelise muuseumi programmiga liitutud. Märgise saamiseks vajalikud tegevused viiakse ellu 2023. aasta jooksul. 5. E-pood on rajatud ning käivitatud, meenete sortimenti on analüüsitud, parendatud. 6. Peresõbraliku tööandja programmi tegevuskava täitmine on toimumas. 7. CAF-mudeli tegevuskava täitmine ei ole kulgenud planeeritud tempoga, kuna personalires- surss on olnud äärmiselt piiratud. 8. Väga edukalt oleme jätkanud taskuhääling „Sünaps“ tegemistega. Tänase seisuga on kahe aasta jooksul valminud 63 episoodi, mida on kokku kuulatud üle 15 000 korra, mis ületas meie endi seatud eesmärki (12 000). 9. TEMU kontsertide sarjas korraldasime kokku viis kontserti 10. Peale vaimse tervise näitust avasime oma majas külastajatega koosloomes sündinud näituse „Lapsesuu“. Koostöös Tallinna Tervishoiukõrgkooliga avasime oma teise virtuaalnäituse: „So- vetiaja õendus: töökeskkond ja ideoloogia“. Septembris avasime Ülemiste Cityga koostöös nende territooriumil paikneva kõnnikoosolekuraja ääres terviseteemalise välinäituse. 11. Muuseumide aastaauhindade jagamisel pälvis Tervisemuuseum aasta turundaja tiitli „Terav pliiats“. Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutuse Eesti Tervishoiu Muuseum talle põhikirjaga seatud eesmärke ja võetud aastaseid tegevuseesmärke 2022. aastal hästi. Peamised tegevuslikud eesmärgid 2023. aastaks on: külastajate arvu suurendamine ning kasv või stabiilsus teistes põhilistes tegevusmõõdikutes. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  29 2.15. Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada kultuuripärandit, sh: • Eesti maa-arhitektuuri ja -maastike ainevaldkonna muuseumi funktsiooni täitmine; • kõigi mäluasutuste, Kultuuriministeeriumi hallatavate riigimuuseumide ning riigile kuuluvat muuseumikogu kasutavate muuseumide teenindamine sihtasutuse tegevusvaldkonnas; • Eesti Vabaõhumuuseumi muuseumikogu hoidmine ja täiendamine; • ainelise ja vaimse kultuuripärandi, sh kultuurimälestiste uurimine, kogumine, hindamine, konserveerimine, restaureerimine ja digiteerimine, olles nimetatud valdkondade arendaja, oskusteabe haldaja, vahendaja ja populariseerija ning laiapõhjaliste teenuste osutaja – kompetentsuskeskus; • Eesti miljööväärtuslike piirkondade turismialase konkurentsivõime tugevdamine. 2013. aastal asutatud Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatavate riigiasutuste Eesti Vabaõhumuuseumi funktsiooni Eesti maa-arhitektuuri muuseumina ning Ennistuskoja „Kanut“ funktsioonid kultuuriväärtusega asjade uurimisel, konserveerimisel, restaureerimisel ja digiteerimisel. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Seoses muuseumide ühiste pärandihoidlate rajamisega on 2023. aastal analüüsimisel „Kanuti“ kui asutuse, mille baasil pärandihoidla toimima hakkab, üleviimine Muinsuskaitseameti koosseisu. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutuse Eesti Vabaõhumuuseum arengukava järgi on asutusel neli töösuunda: 1) külastuskeskkond ja haridus, 2) teadus- ja kogud, 3) konserveerimine ja digiteerimine ning 4) organisatsiooni arendamine. Aasta 2022 oli kolmas aasta koos koroona ning sellest tulenevate mõjudega turismile. Suuremat mõju avaldas 2022. aasta tulemustele veebruaris alanud sõda Ukrainas, mis mõjutas eriti tugevalt siinse piirkonna välisturismi. Külastuste koguarv 2022. a oli 96 331, 2021. a 80 855. Haridusprogrammides osalejaid oli 2022. a 15 040 (2021. a 11 247). 1. TÖÖSUUND: KÜLASTUSKESKKOND JA HARIDUS EESMÄRK: muuseum pakub elamuslikku, sisukat ja peresõbralikku külastuskogemust. Aasta 2022 algas veel koroonaviiruse levikuga, kuid alates 24.02. hakkas peamist mõju avaldama Ukrainas alanud sõda. Kuna olukord oli ebakindel, siis näitasid ka aasta esimeses pooles läbi viidud uuringud, et Euroopasse plaanitakse küll reisida, kuid eelistatakse Lääne-Euroopat ja Ida-Euroopasse üldiselt reisimist ei planeerita. Teiseks suureks külastatavuse mõjutajaks on kruiisilaevade vähesus. Kui aastal 2019 oli välisturistide arv umbes 50% muuseumi külastatavusest, siis aastal 2022 oli see protsent 36. Õnneks on tänu piirangute vähenemisele ja aastal 2021. avatud Kolhoosi korterelamule jõudnud muuseumisse rohkem kohalikku külastajat. Kokkuvõttes ollakse siiski veel kõvasti maas koroonaeelsest külastatavusest ja seda just välisturistide vähesuse tõttu. Aastal 2022 valmistati ette ekspositsiooni arendustöid, et muuta muuseumikülastajate profiili ning seeläbi korvata madalaid välisturistide külastusnumbreid. 2. TÖÖSUUND: TEADUS- JA KOGUD EESMÄRK: sihtasutus on Eesti juhtiv maa-arhitektuuri teadus- ja kompetentsikeskus ning muuseumi kogud Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  30 (sh museaalhooned) on vastutustundlikult hoitud. Koolituste korraldamine on olnud tagasihoidlik, kuid seda on mõjutanud maa-arhitekuuri keskuse koolitustelt fookuse viimine teavitustegevustele ning Kanuti koolituste puhul avaldas mõju olukord, et kevadel ei avatud taotlusvooru, millest on üldjuhul erinevate konserveerimiskoolituste korraldamiseks toetust küsitud. Väheste läbiviidavate koolituste puhul saab siiski kinnitada, et osalejate rahulolu koolituste taseme ning korraldusega on kõrge. Aastal 2022 koliti esimesest hoidlast museaalid parematesse ruumidesse Suur-Sõjamäel. 3. TÖÖSUUND: KONSERVEERIMINE JA DIGITEERIMINE EESMÄRK: Eestis on kättesaadavad tipptasemel kultuuripärandi konserveerimis- ja digiteerimisteenused. Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse Kanut peamine tegevus on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas olevate riigimuuseumide ja riiklikku muuseumikogu omavate kultuuriministeeriumi sihtasutuste teenindamine. Aastal 2022 toimusid tööd vastavalt esialgsele rakenduskavale ja plaanid said täidetud. 4. TÖÖSUUND: ORGANISATSIOONI ARENDAMINE EESMÄRK: töötajate rahulolu on kõrge ning sihtasutus on valdkonnas hinnatud tööandja. Rahulolu-uuring toimus 2022. Uuringu tulemused näitasid, et kollektiivi üldine rahulolu on kasvanud. Aasta 2022 oli Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks jätkuvalt Covid viiruse mõju ning aastal 2022 Ukrainas alanud sõja tagajärjel keeruline, kuid siiski võib öelda, et Sihtasutus Eesti Vabaõhumuuseum täitis endale aastaks 2022 püstitatud eesmärgid. Lähiaja olulisemad eesmärgid on seotud arendustega. Aastal 2023 on planeeritud valmima Kolga aida- lauda-raida ehitus ning keskkonnahoiule tähelepanu pöörav ekspositsioon. Planeeritud on viia läbi Karjalapse teeraja hange, mille valmimine peaks jääma aasta 2024 suvehooaja algusesse. Kanuti digivõimekuse tõstmiseks viiakse 2023. läbi hange, et soetada tänapäevasem ja võimekam tehniline lahendus. Töötajate töötingimuste parandamiseks alustatakse Hagemeisteri maja renoveerimisega ning paralleelselt valmistatakse ette kontorihoonena kasutuses oleva muinsuskaitsealuse Šveitsi villa hoone võimalike renoveerimistöödeks mõeldud toetuste taotlemise koostamist. 2.16. Sihtasutus Endla Teater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Endla Teater põhikirjaline eesmärk on eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuse loomise ja esitamise kaudu. 2012. aastal riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla (2017. aastal ühinenud Pärnu linnaga) asutatud sihtasutus võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Teater „Endla“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonekompleksi haldajana. Endla Teater osaleb aktiivselt Pärnu linna kultuuriruumis, olles piirkonnas professionaalne kultuuriasutus, huvipakkuva ja mitmekülgse mängukavaga ning võimalustega erinevateks lisategevusteks. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  31 2022. aasta pakkus Endla Teatrile taas valiku tõsiseid väljakutseid, kus aasta esimesel poolel oli väga kõrge nakatumine COVID-isse, mis mõjutas nii publiku kui teatri personali tervist, mis omakorda takistas teatri normaalset töörütmi, kuna jäeti ära 29 etendust. Piiranguid küll polnud kuid tõsiselt oli mõjutatud etendus- tegevus ja osaliselt ka uuslavastuste proovide tegemine. Samas mõjutasid külastatavust kaudselt nii ener- giahindade suur kasv kui ka sõjalise konflikti algus Ukrainas. Peamiselt mõjutasid need inimeste toimetu- lekust ja turvatunde muutumisest põhjustatud valikuid. Ja samas olid publiku käitumisharjumused juba kahe eelneva (2020-2021) aasta viiruseperioodide seisakutest ja piirangutest osaliselt muutunud. Kokku esietendus 2022. aastal Endla Teatris 8 uuslavastust (2021. 7 ja 2020. 7). 2022. aasta jooksul andis Endla Teater 329 etendust (2021. 222, 2020. 259), mida käis vaatamas 62 261 külastajat (sh teatrietendusi 60 928, kinoseansse 426 ja jazzklubi kontserte 907 külastajat). 2021. oli 32 110 külastajat ja 2020. 57 594. Lisategevustena korraldas teater koolinoortele õpitubasid: 52 korral, 951 külastajale; Teatrireise Eesti teatrite erinevatele etendustele: 92 korral, 4600 külastajale; ekskursioone teatrimajas: 10 korral, 163 külastajale. Seega on Endla Teater pakkunud teatrialast teenust kokku 67 975-le külastajale. Võimaluste piires jätkus ka Teatrikino, Jazzklubi ja Teatrigalerii tegevus. Endla Teatrikino toob koostöös filmilevitajatega Endlasse väärtfilme, samuti esitleti uusi Eesti filme. 2022. oli filmiõhtuid 7, kokku 426 vaatajat. Gulliveri teatrimäng on jätkuvalt pakkunud tegevust erinevas vanuserühmas koolinoortele ja nüüd ka õpetajatele. Endla Teatri õpitoad on koostöös Pärnu Linna haridusametiga jätkunud ka 2022.aastal ning Endla pakub siin teatrispetsiifilist praktilist õpikogemust linna koolinoortele, kokku oli 52 õpituba, kokku 951 koolinoorele. Majandusaasta 2022 oli SA Endla Teatrile veel küllalt keeruline ja kannatlikkust nõudev aasta. Peamisteks mõjutajateks olid lainetav covid-19 pandeemia, mis tekitas endiselt klientides kartust külastada rahvarohkeid üritusi; kasvanud energiahinnad ja Ukrainas toimuv sõjaline konflikt. Need peamiselt väliskeskkonnast tulenevad olud nõudsid taas kiireid otsuseid ja algatusi, et leida õigeid lahendusi põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks. 2022. aasta üldist olukorda ja võimalusi arvestades võib Sihtasutuse Endla Teater tegevust eesmärkide täitmisel hinnata heaks. 2.17. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on: • Läänemaa ja Haapsalu linna kultuuri- ja looduspärandi ning Eesti side ja raudtee ajaloo tutvustamine ja populariseerimine; • Haapsalu linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2013. aastal riigi ja Haapsalu linna asutatud Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Läänemaa Muuseumi ning Haapsalu linna asutuse Eesti Raudteemuuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  32 Pärast piirangute ja sulgemistega 2020. ja 2021. aastat toimus katkestusteta töö kõigis sihtasutuse filiaalides. 2019. aasta juunis avatud linnusemuuseumile oli 2022. aasta alles esimene täisaasta. Kõik koroonakriisi aastatel algatatud, kuid lõpetamata tööd, viidi 2022. aasta jooksul lõpule. Museaalidest restaureeriti raudtee ekspositsiooni avariiline sõjavedur, mille tulemusena sai muuseum atraktiivse välieksponaadi. Koostöös Tampere Muumimuuseumiga toodi esmakordselt Eestisse Tove Janssoni näitus „Muumid ja meri“. Tänu Iloni Imedemaa II korruse ürituste saali ümberehitamisega galeriiks pandi alus iga-aastastele temaatilistele Wiklandi kogu suurnäitustele. Uus näituseformaat on külastajate poolt väga hästi vastu võetud. 19.11.22. avati Hannoveris (Wilhelm Busch – Deutsches Museum für Karikatur und Zeichenkunst) Ilon Wiklandi loomingule pühendatud näitus, peaasjalikult SA HLM kogude põhjal. Alates 2018. aastast on pea igal aastal toimunud üks välisnäitus Ilon Wiklandi loomingu tutvustamiseks ning välisnäituste plaan ulatub 2025. aastasse. Kokku koostati 2022. aastal sihtasutuse muuseumides 16 näitust (üks enam kui varasematel aastatel). 2022. aasta kujunes omatulude suurendamisel edukaks. Algselt kavandatud tasuliste teenuste maht ületati ning teenitud omavahendite mahuks saavutati 385 224 eurot. Ehkki muuseumikülastajate arvuks kavandati 60 000 külastajat (2021.a. 49 024), saavutati 54 716 külastajat. 2022. aastal toimus sihtasutuse arengukava eelnõu koostamine aastateks 2023 - 2026, milles sõnastati järgnevateks aastateks olulised võtmetegevused. Uute eesmärkide püstitamine lähiaastateks lähtub sihtasutuse sisutegevuste tasakaalustatud arendamisest ning majandusliku kandevõime kindlustamisest. Kokkuvõttes oli 2022. koroonakriisist kosumise aasta, mil suurendati asutuse majanduslikku võimekust ning viidi lõpule kõik varem algatatud taristu remondiprojektid. Varasematel aastatel võetud eesmärk pöörata võrdselt peatähelepanu sihtasutuse muuseumide külastuskeskkonna ja sisutegevuste arendamisele on ennast õigustanud. Sihtasutus Haapsalu ja Läänemaa Muuseum tuli 2022. aastal eesmärkide täitmisega hästi toime. 2.18. Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Hiiumaa Muuseumid põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Hiiumaa kultuuripärandit ning tugevdada Hiiumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2014. aastal riigi ning Hiiu, Emmaste ja Käina valdade (2017. aastal ühinenud Hiiumaa vallaks) asutatud Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid võttis üle Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Hiiumaa Muuseumi funktsioonid Hiiumaa kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Hiiumaa Muuseumidest on aastatega kujunenud hiidlaste peamine mäluasutus. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aastal jätkas muuseum kultuuripärandi jäädvustamist, uurimist ja eksponeerimist, muuseumiko- gude hooldamist ja säilitamist, muuseumi taristu kaasajastamist, hariduslikku ja teavitavat tööd. Üheks 2022. aastal suurimaks saavutuseks võib pidada erinevate sündmustesarjade käivitamist ja edukate Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  33 katsete tegemist vaimse kultuuripärandi temaatika edasisel arendamisel Sihtasutuses Hiiumaa Muu- seumid. SA Hiiumaa Muuseumid on alustanud uue hoidla rajamise ettevalmistusi. 2022. aastal alustati 2018. aastal valminud projekti kaasajastamist, et Hiiumaa hoidlat oleks võimalik kasutada Põhja- ja Lõuna- Eesti Pärandihoidlate projekti tehniliste lahenduste katsebaasina. 2022. aastal esitleti Pikas Majas kokku 9 näitust. Lisaks neile oli avatud Kassari majas püsinäitus „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.“. Rudolf Tobiase majamuuseumis eksponeeriti püsinäitust ja R. Tobiase maja aidas Teatri- ja Muusikamuuseumi näitust Hugo Lepnurmest. Mihkli talumuuseumis oli väljapanek pulma traditsioonidest. 2022. aastal külastas Hiiumaa Muuseumi kõiki filiaale kokku 10 853 inimest (2021. a 10 241 inimest). Õpilasprogrammide ja töötubade külastajaid oli 1687 (2021. a 1280). Neist täiskasvanuid 615 ja erine- vas vanuses lapsi 1072. 2022. aastal on võetud selge suund erinevate sündmuste korraldamisele muuseumi filiaalides. Nii Suit- susaunapäevad, Salongiõhtud kui ka perepäevad on kujunenud küllaltki menukaks ning nendega on kavas jätkata ka edaspidi. Kokkuvõtvalt on arvestades võimalusi ja olukorda Sihtasutus Hiiumaa Muuseumid eesmärke 2022. aastal täitnud hästi. 2.19. Sihtasutus Jõulumäe Tervisespordikeskus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus põhikirjaline eesmärk on liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, harrastus-, treening-, võistlus- ja koolituskeskuse arendamine ning haldamine, pakkumaks võimalusi loodushariduslikuks tegevuseks, harrastus- ja tippspordiga tegelemiseks ning aktiivse puhkuse veetmiseks looduses. Sihtasutuse tegevuse eesmärk on kujundada elanikkonna liikumisaktiivsuse arengut soodustav keskkond edendamaks sportlikke ja tervislikke eluviise, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Sihtasutus loob ja hoiab heal tasemel tingimused liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, treening-, võistlus-, harrastus- ja koolituskeskuse tegutsemiseks. Keskus on treeninglaagrite, koolituste ja kultuuriürituste läbiviimiseks tugev, jätkusuutlik, tunnustatud, hinnatud ning arvestatav koostööpartner aidates kaasa keskuses korraldatavate ürituste kõrgel tasemel läbiviimisele. Loodud on tingimused erinevate valdkondade riigisiseste võistluste sh tiitlivõistluste, ürituste ettevalmistuseks ja läbiviimiseks ning rahvusvaheliste võistluste ja ürituste ettevalmistamiseks ning läbiviimiseks. Keskus on hästi toimiv, kompleksselt väljaarendatud tervisespordikeskus. Riigi osalemine sihtasutuse asutajana on vajalik sihtasutuse avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, milleks on tervisesportlikuks tegevuseks tingimuste loomine ning ühtlasi säilib võimalus taotleda olulisi investeeringuid. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  34 Sihtasutuse 2022. aasta majandusaasta möödus üleilmsete kriiside tõttu taas ebakindlas ja keerulises olukorras – varasemaid aastaid varjutanud koroonaolukord asendus julgeoleku-, energia- ja majanduskriisidega. Vaatamata heitlikule aasta algusele, sõjašokile ning keerulisele majandusolukorrale kujunes 2022. aasta siiski suhtelistelt edukaks. Sihtasutuse majandustegevuse tulu ettevõtlusest suurenes võrreldes 2021. aastaga 43,3% küündides sihtasutuse ajaloo kõrgeimaks. Väljavaated majandustegevustulude teenimiseks olid 2022. aasta esimestel kuudel kasinad, külastatavus piiratud. Üle pika aja saabunud talv tõi inimesed küll suusaradadele, kuid koroonaviiruse olukorra kriitilisust arvestades oli siseruumide ja majutusteenuste kasutamise huvi madal nii jaanuaris, veebruaris, märtsis kui aprillis. Majandustegevust mõjutasid taas koroonaviiruse leviku ohjeldamiseks kehtestatud spordi- ja muude ürituste korraldamise piirangud. Energia- ja kütusehindade tõus tõi tuntavad muudatused elektri- ja küttetarbimises. Vaatamata elektrienergia kokkuhoiule 13,5% ulatuses võrreldes 2021. aastaga suurenes 2022. aasta elektrikulu 28 861,11 euro võrra. Elektrienergia hinna kasv 67,8%. Hoonete küttekulud kasvasid 2022. aastal 32,8%. Möödunud aasta suurenenud kütte- ja energiakulude katteks eraldas riik 2023. aasta märtsis lisatoetust 12 095 eurot. Jõulumäe Tervisespordikeskusel täitus 2022. aastal 46 tegutsemisaastat. Toimimine komplekssena on ennast tõestanud, kasutajate ringi kuuluvad üle 60 erineva spordi- ja kultuurivaldkonna ning muu organisatsioonilise ühenduse kasutajad Eestist ja välismaalt. Ürituste korraldamise ja koostöö tegevuseesmärgi täitmine 2022. aastal: • Kahte eelnevat aastat (2020 ja 2021) tugevalt mõjutanud koroonaolukord hakkas 2022. aastal taanduma. 2022. a suvel toimusid edukalt kaks aastat edasi lükkunud maastikuvibu maailmameistrivõistlused 449 osalejaga 27 riigist. • Väliskülastajate arv oli 2022. a küll kordades suurem kui kahel eelneval aastal, kuid koroonaeelne trend ei ole taastunud. Oma mõju on siin kindlasti Euroopa julgeolekuolukorral. • 2022. aastal toimus keskuses 14 rahvusvahelise osalusega võistlust/üritust. Üleriigilisi võistlusi/üritusi korraldati 75 erinevat sündmust. Maakondlikke ja kohalikke avatud võistlusi/üritusi kogunes kalendrisse 26. • Keskuse spordirajatisi, treening-, võistlus- ja koolitusvõimalusi kasutasid 2022. aastal vähemalt 67 erineva üleriigilise alaliidu või organisatsiooni esindajad, spordi- ja kultuurivaldkonna ala harrastajad lastest seenioriteni. Jõulumäe Tervisespordikeskust kasutas 2022. aastal kokku 29 242 registreeritud külastajat, mis on 5403 inimest rohkem kui 2021. aastal. Lapsi oli 12 701 (43%), täiskasvanuid 16 541 (57%). Kõikidest registreeritud kasutajatest 47% olid väljapoolt Pärnu maakonda. • Jõulumäe Tervisespordikeskuse kasutuspäevi oli 2022. aastal kokku 365, mis on 100% aastast. Registreeritud kasutajatele lisanduvad omaalgatuslikud külastajad, mis on hinnanguliselt vähemalt samas suurusjärgus organiseeritud kasutajate arvuga. Keskusesse paigaldatud elektrooniline loendur registreeris mullu 12 kuu jooksul ligikaudu 153 000 kasutuskorda. Liikumisharrastus-, vabaajaveetmis-, treening-, võistlus ja koolituskeskuse tegutsemiseks tingimuste loomise tegevuseesmärgi täitmine 2022. aastal: • Renoveeriti ja ehitati valdavalt sihtasutuse enda töötajate poolt mitmed keskuse spordirajatised, et tagada tegevuseesmärkide täitmine heal ja väga heal tasemel. Heas korras ning uuendatud keskus ning ajakohased teenused on alus omatulu eelarve täitmisele. 2022. aastal pöörati erilist tähelepanu olemasolevate rajatiste renoveerimisele, korrashoiule, uuendamisele. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  35 • Jõulumäe Tervisespordikeskuses on erinevaid püsitähistusega liikumisradu kokku ligikaudu 135 km, lisaks väga mitmekesine valik treening- ja sportimispaiku, rekreatsiooni- ja puhkealasid. Kunstlumekattega suusarajal sai suusatada 3. detsembrist 2021 kuni 18. aprillini 2022. Lisaks olemasolevale kunstlumerajale sai toodetud kogu üle suve hoitav kunstlumi (valmis 12.01.2022), mis kaeti veebruaris saepurukihiga ning veeti suusarajale detsembris 2022. • Suusahooaeg 2022/2023 algas juba 21. novembril 2022. Kunstlumega oli kaetud 2 km pikkune suusarada. Suusarajad olid hooajal valgustatud kuuel õhtul nädalas kella 20-ni. Loodusliku lumega suusaradadel (kuni 10 km) sai kogu hooaja jooksul suusatada vaid mõnel nädalal. • Kõik muud spordirajatised valmistati ette ja olid avatud vastavalt aastaajale omaalgatuslikuks sportlikuks tegevuseks, spordivarustuse laenutus töötas aastaringselt. Kokkuvõtvalt võib arvestades olukorda ja võimalusi Sihtasutuse Jõulumäe Tervisespordikeskus 2022. aasta tegevuse tulemuste ning põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tegevuseesmärkide täitmisega jääda rahule ja sihtasutuse tegevust hinnata heaks. Järgnevatel aastatel jätkatakse sportlastele ja elanikkonnale sportimis- ja aktiivse puhkuse võimaluste pakkumist. 2023. aastal on planeeritud ette valmistada ja läbi viia mitmesuguseid uusi ja traditsioonilisi üritusi. Samuti jätkatakse 2022. aastal alustatud liivaväljakuga spordimaja ehitustöödega. Projekti eesmärk on keskuse sportimisvõimaluste spektri laiendamine, mis aitab tõsta piirkonna külastuskeskkonna atraktiivsust ning majandustegevust toetavate tasuliste teenuste mahtu, tagada soovijatele võimalused sportlikuks vaba aja tegevuseks ja sportliku võimekuse arendamiseks. Projekti elluviimisel valmib aastaringselt kasutatav liivahall erinevate rannaliival mängitavate pallimängude ja muude alade (rannajalgpall, rannavõrkpall, rannatennis, rannakäsipall, rannamaadlus jm) harrastamiseks tervisespordi ja tippspordi tasandil, kus korraldatakse treeninguid, treeninglaagreid, rahvusvahelisi ja siseriiklikke turniire, koolitusi, laste- ja noortele huvikohaseid sportlikke tegevusi jpm. Projekt saab toetust Euroopa Liidu struktuurivahendite Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetusmeetmest. Sihtasutuse arenguperspektiivide kaardistamiseks on koostatud lähiaastate tegevusi kajastav äriplaan ning kavandatud vajalikud investeeringud. Investeeringute eesmärgiks on parandada pikka aega probleemiks olnud keskuse algusaastatel rajatud ja käesolevaks ajaks amortiseerunud spordi-, kultuuri- ja vaba aja veetmise rajatiste seisukorda, majutus- ja toitlustustingimusi, ehitada välja aastaringselt toimiv spordi- ja rekreatsioonirajatis, sh sportimise võimalused sisetingimustes, aktiivseks vaba aja veetmiseks ja erinevate spordialade harrastamiseks, laste ja täiskasvanute liikumis- ja sportimisvõimaluste laiendamiseks. Äriplaanis püstitatud eesmärkide täitmiseks eraldab Kultuuriministeerium vahendid vastavalt võimalustele. Lisaks tegeleb sihtasutus aktiivselt erinevate toetusmeetmete ja -võimaluste otsimisega. 2.20. Sihtasutus Kultuurileht Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kultuurileht põhikirjaline eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine. Sihtasutuse poolt kirjastatavad väljaanded omavad olulist rolli Eesti kultuuriruumis. Sihtasutuse tegevuse jätkamine ning põhikirjalise eesmärgi täitmine on olulised ka järgnevatel aastatel. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  36 Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st. kultuuriajakirjade ja kahe nädalalehe kirjastamist (ajakirjad Looming, Loomingu Raamatukogu, Keel ja Kirjandus, Akadeemia, Teater.Muusika.Kino, Vikerkaar, Värske Rõhk, Kunst.ee, Muusika, Hea Laps, Täheke; ajalehtede Sirp, Uma Leht, Müürileht ja Õpetajate Leht). Jätkati Sirbi teaduskülgede ilmutamist. 2022. a. ajakirjade ettetellijate arv kahanes võrreldes 2021 aastaga 670 võrra ja aasta lõpul oli neid 15 633, samas on neid enam kui 2019 aastal (15 337). Elron, Rahvusooper Estonia, Eesti Kontsert, Tallinna Linnateater ja paljud teised ettevõtted olid jätkuvalt koostööpartnerid sihtasutuse väljaannete turundamisel. 2022 aasta septembris toimunud lasteajakirjade kampaania tõi 1335 tellimust, oktoobris uuendas Õpetajate leht 388 tellimust. Vikerkaare kampaaniaga lisandus 102 tellijat ja ajakirjale Värske Rõhk 204 tellijat 2022 aastal jätkus koostöö Selveriga ja sealsetel stendidel eksponeerisime ajakirju TMK, Muusika, Täheke, Vikerkaar ja LR. Sihtasutus andis 2022 aasta kevadel ja 2023 aasta alguses välja ukrainakeelse Tähekese. 2022. aastal ilmus Värske Rõhk raamatusarjas kaks suurt tähelepanu pälvinud teost: Janika Läänemetsa luulekogu „Vihma ja kurbuse maja“, mis oli Betti Alveri kirjandusauhinna nominent ja Vanessa Spingora „Nõusolek“ Anna Linda Tompi tõlkes, mis pälvis ohtralt kiitvaid arvustusi. 2022. aastal jätkus sihtasutuse väljaannete kirjastamine e-ajakirjadena. Jätkuvalt oli sihtasutus koostöös Rahvusraamatukoguga ja kõik sihtasutuse väljaannete aastakäigud on digiteeritud ja muudetud kättesaadavaks Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Kuna kogu aasta oli erakordselt keeruline seoses kõiki sihtasutuse majandustegevuse valdkondi tabanud suure hinnatõusuga, tuli majandusaasta tulem negatiivne. Siiski kokkuvõtvalt on sihtasutus Kultuurileht oma eesmärkide täitmisega 2022. a enamikus toime tulnud. 2023. aastast on sihtasutuse väljaanded Rahvusraamatukogu uuel e-laenutuse platvormil lugejatele kasutada. Sihtasutus lõpetab alates 2023. aastast lepingu ajakirja Diplomaatia kirjastamiseks seoses toimetuse töö muudatustega Rahvusvahelises Kaitseuuringute Keskuses. 2023. aasta olulisemad turundustegevused on kavandatud seoses ajakirja „Looming“ 100 aastapäevaga aprillis. Sel puhul annab Eesti Post välja juubelimargi, toimub konverents Teaduste Akadeemias, ajakirja laureaatide austamine Kirjanike majas ja piduõhtu Tartus Vanemuise väikeses majas. Veebruaris peab oma 15. sünnipäeva Müürileht, kelle ürituste keskpunkt on Tartus. 2023. aastal on plaanitud avaldada Eesti kunstiajaloo 1. köide. 2.21. Sihtasutus Kunstihoone Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalse näitusetegevuse ja seda toetavate programmide ja tegevuste läbi viimine. 2017. aasta detsembris riigi ja Eesti Kunstnike Liidu asutatud Sihtasutus Kunstihoone täitab talle põhikirjaga seatud tipptasemel kohalike ja rahvusvaheliste kunstinäituste ja -sündmuste korraldamise eesmärke Eesti vanimas, 1934. aastal Eesti Kultuurkapitali poolt sihtotstarbeliselt rajatud näitusemajas ja kahes galeriis riigi esindusväljakul Tallinnas. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  37 Riigi kaasamine vähemalt ühe kunstivaldkonna asutuse strateegilisse juhtimisse on oluline riikliku kultuurikorralduse ühtsuse ja loomevaldkondade võrdsete arenguvõimaluste tagamiseks ning kannab ka valdkonna stabiilse arengu tagamise eesmärki. Võttes kaasvastutuse kunsti avalikkusele vahendaval ajaloolise väärtusega esinduspinnal Tallinnas, toob riik valdkonda juurde juhtimispädevust ja strateegilise planeerimise kogemust. Kunstihoone tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Näitusetegevuse osas toodi 2022. a välja kokku 15 näitust (2021. 15 ja 2020. 16 näitust), mida külastas kokku 33 146 (2021. 32 777 külastajat ja 2020. 38 291). Esimene näitus avati uues Lasnamäe paviljonis. Üks oluline tulemus on seejuures Eesti kunstnike (ja eesti kultuuri) kaasatus rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed näitustele piiri taga. 2022 aastal leidis aset 6 rahvusvahelist näitust, milledest 1 toi- mus Kunstihoones, 3 Kunstihoone galeriis ja 2 Linnagaleriis. Sihtasutuse roll Eesti kunstielus on ka siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk isikunäitustel on just sihtasutuse galeriide (Kunstihoone galerii ja Linnagalerii) programmis. Lisaks tuuakse keskmiselt kord aastas välja suur Kunsti- hoones aset leidva isikunäituse, 2022 aastal olid selleks Krista Mölderi ja Kristi Kongi isikunäitus „... ja teised valguse varjundid“ ning aasta teises pooles Oliver Ressleri „Barricading the Ice Sheets“. Kunstihoone jätkas haridusprogrammide osas koostööd Sally Stuudioga ning lisaks pakkus haridusprog- ramme Kunstihoones täiskohaga venekeele suunaga haridustöötaja. Haridusprogrammides osales kokku 2829 inimest, mis on 2021 aastaga võrreldes 11,1% rohkem. Osalejatest 29% olid vene emakeelega. 2022 oli üle mitme aasta esimene, kus Kunstihoone ei korraldanud mitte ühtegi näitust välismaal. Võrdluses 2022 vs 2021 on kodumaiste külastuste arv tõusnud lausa 19% ning külastajate arv näituse kohta tõusnud 21%. Kokkuvõttes võib öelda, et arvestades 2022. aasta võimalusi ja piiranguid on sihtasutus Kunstihoone oma eesmärkide täitmisega toime tulnud. 2.22. Sihtasutus Kuressaare Teater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Kuressaare Teater põhikirjalisteks eesmärkideks on: • luua ja esitada professionaalseid lavastusi; • koguda, hoida ja talletada kohapärimust erinevate teatritekstide kujul teatri repertuaaris; • tutvustada valminud lavastusi teistes teatrilinnades ja maakondades; • korraldada mistahes teatrikunsti ja kultuuri populariseerivaid sündmusi lisaks teatrietendustele (näitused, festivalid, koostööprojektid, seminarid, tegutsemist jätkab TeatriKino). 2019. aastal riigi ja Saaremaa valla asutatud Sihtasutus Kuressaare Teater võttis üle Saaremaa valla munitsipaaletendusasutuse Kuressaare Linnateater funktsioonid piirkondliku etendusasutusena. Riigi sihtasutuse asutamisel osalemise eesmärk täita sihtasutuse avalikku funktsiooni, milleks on Saaremaa elanikele parimate võimaluste pakkumine, et nad saaksid osa kvaliteetsest lavakunstist ning et Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  38 etendustegevusse oleksid kaasatud kohalik kogukond ja kohapärimus. Samuti teatrivõrgustiku korrastamise lõpuleviimine ja riigi osalusel etendusasutuste toetamine kõikides Eestimaa piirkondades (sh saartel). Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Aasta 2022. oli Kuressaare Teatrile eelneva paari aasta järel nö taastumise aasta. Vaatajate arv ei ole jõud- nud koroonaeelsele tasemele. Jätkuvalt teeb teater väljasõite üle Eesti. Repertuaaris on suur osa lastela- vastustel. Peamised eesmärgid 2022. aastaks ja nende saavutamine oli järgmine. 1.2. COVID-i eelse etendustegevuse taastumine – ei ole saavutatud. Etendusi vaatas 11 321 vaa- tajat. 1.3. Rohkem mängukordi Kuressaares ja Saaremaal – 62 mängukorda Saaremaal, kokku 97 män- gukorda. 27 külalisetendust teiste teatrite poolt toimus Kuressaare Teatris. 1.4. Omatulu täitmine - planeeritud omatulu täidetud. Arvestades olukorda ja võimalusi on Sihtasutus Kuressaare Teater 2022. a eesmärkide saavutamisega toime tulnud. Eesmärgid järgnevateks aastateks on: 1. Kuressaares ja Saaremaal mängukordade arvu suurendamine 2. Suurendada omatulu 2024. ja 2025. aastal 3. Leida lisarahastust suurlavastuste väljatoomiseks 4. Investeeringud: valguspargi väljavahetamine, lavaruumi remont. 2.23. Sihtasutus Narva Muuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Narva Muuseum põhikirjalised eesmärgid on: • Narva linna ja piirkonna ajaloo ning arhitektuuri-, kultuuri- ja looduspärandi tutvustamine ja populariseerimine ning seeläbi Eesti ajaloo tundmise kasvatamine; • Narva linnuse ja bastionide säilimise ja arendamise tagamine; • Narva linna ja piirkonna konkurentsivõime tugevdamine. 2012. aastal riigi ja Narva linna asutatud Sihtasutus Narva Muuseum võttis üle varasemalt Narva linna asutusena tegutsenud Narva Muuseumi funktsioonid kohaliku kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana ning linna poolt üleantud kinnistute haldajana. Riigi osalemine sihtasutuses asutajana on vajalik nimetatud avaliku funktsiooni täitmise tagamiseks, samuti suurendamaks riigi kohalolekut Eesti piirialal, valdavalt mitte-eestikeelses keskkonnas. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  39 2022. aastaks tegi SA Narva Muuseum plaane lootusega meelitada ligi suuri välisturistide voogusid, paraku Venemaa sõjaline agressioon Ukrainas tõi olulisi muudatusi nii muuseumi plaanidesse, projektidesse kui ka igapäevaellu. Aastaid sõltus Narva muuseumi külastatavus ja vastavalt ka suur osa omatulust otseselt Vene ja transiidituristidest. Eesti ja Narva lähedus agressorriigile peletas Euroopa partnerid ning paljud välistu- ristide rühmakülastuse broneeringud tühistati. Muuseum katkestas kõik kontaktid Venemaa partneritega, mis muutis omakorda oluliselt ka Euroopa Liidu rahastatavat Läänehoovi renoveerimisprogrammi („Uni- kaalse Narva - Ivangorodi piiriülese kindluste ansambli kui ühtse kultuuri- ja turismiobjekti arendamine II etapp”). Samas sai SA Narva Muuseum Eesti EL välispiiri koostööprogrammist täiendava finantseeringu. 2022. aasta varakevadel hakkas muuseum otsima uusi võimalusi ja teisi turge turismi edendamiseks, sh osaleti koos IVEK-iga aasta jooksul Soome turu edendamises, investeerides sellesse suunda koos partneri- tega ja otsustati investeerida Põhjahoovis asuvasse minihotelli, luues seeläbi uue unikaalse teenuse. Muu- seumi külastatavust ja aktiivset osalemist 2022. aasta suurüritustel mõjutasid suurel määral Läänehoovi territooriumil toimuvad suuremahulised ehitustööd, mis piirasid liikuvust ja väljarentimist. Narva muuseumi külastajate koguarv kasvas 2022. aastal 16,61%: 82 556 külastajat 2022. aastal võrreldes 70 797 külastajaga 2021. aastal. Lisaks on muuseumi külastatavuse kasv täheldatav nii tasuliste kui ka tasuta (väliürituste, sh vabaõhuürituste külastajad) klientide kategoorias. See näitab positiivset dünaamikat nii muuseumi käibe kui ka sihtgruppide huvi suurenemise aspektist, muuseumi pakutavate teenuste ja te- gevuste vastu. Vaatamata raskele aastale oli 2022. aasta omatulu 683 851 eurot, mis moodustas 92% eelarve plaanist ja 54% kogutulust. Asutajate ootuste järgi oli 2022. aastaks sihttase omatulu osakaalu kogutulust (v.a inves- teeringutoetused) 40%, nii et püstitatud omatulu eesmärki võib lugeda edukalt saavutatuks. Sõda Ukrainas ja arutelud selle üle ning nõukogude okupatsiooni aegsete mälestusmärkide demonteeri- mine, andis põhjuse üle vaadata ka muuseumi näituste kava. Johtuvalt jäi täitmata eesmärk taotleda 2022. aasta „Muuseumi kiirendi“ taotlusvoorust toetust uuele püsiekspositsioonile Pika Hermanni tornis ning ot- sustati jätta see 2023. aastaks. Võib öelda, et 2022. aastal hakkas muuseum otsima uusi suundi pärandi teadvustamiseks avalikus ruumis. Seetõttu koostati uus arengukava aastateks 2023–2027 ja sõnastati üm- ber muuseumi missioon. Muuseumi kulusid (elekter, küte) 2022. aastal mõjutas energiakriis ja inflatsioon. Seetõttu vaadati üle muuseumi lahtiolekuajad (7-päevane lahtioleku aeg asendus madalhooaja 5-päevase lahtiolekuajaga), kõik tehnosüsteemid seadistati ümber jätkusuutlikumale režiimile. Kogude arendamise osas on 2022. aasta prioriteetsetest ülesannetest kõik eesmärgid saavutatud, sh kogust arvati välja 93 kadunud, hävinud ja varastatud museaali perioodist 1970–2013; jätkus Narva Muuseumis hoiul oleva kultuuripärandi veebis kättesaadavaks tegemine. Hetkeseisuga on Narva Muuseumis 83 782 museaali, millest 62,6 % on digiteeritud ja 74,15 % on kirjeldatud. 2022. aastal korraldas muuseum kümme näitust, neist kuus Kunstigaleriis, kaks Narva linnuses ja kaks linnaruumis. Kõik muuseumi 2022. aasta olulisemad ehitus- ja renoveerimistööd tehti riigi toetuse abil. Samal ajal lükati 2023. aastasse mitmed ehitustööd, mis plaani järgi pidid olema teostatud 2022. aastal. Vaatamata keerulisele aastale õnnestus muuseumis koos linnaga läbi viia palju avalikke üritusi, sealhulgas traditsioonilisi pidulikke tseremooniaid ning koos partneritega rida rahvusvahelisi klassikalise muusika kontserte. 2022. aastal oli uuendatud muuseumi suveniiripoe kontseptsiooni, mis võimaldas saavutada eesmärki suurendada kordades suveniiride müüki ja suurel määral laiendada kaubavalikut. 2022. aastal oli ellu viidud uus väljasõidu programmide süsteem, mille raames korraldatakse tellija asukohas (koolid ja lasteaiad) Narvas ja Narva väljaspool Eesti rahvakalendri päevadega ja kommetega seotud haridusprogramme. See võimaldas saavutada eesmärki muuta muuseum mobiilseks eesti kultuuri Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  40 traditsioone tutvustavaks hariduskeskuseks. Kokkuvõtvalt täitis, arvestades olukorda ja võimalusi, Sihtasutus Narva Muuseum 2022. aastaks seatud eesmärke hästi. Lähiaastate olulisemad eesmärgid: • Läänehoovi rekonstrueerimisprojekti tähtaegne valmimine; • kogude täielik üleandmine sihtasutusele ja küsimuse lahendamine paralleelselt tegutseva Narva linnamuuseumi ja SA Narva Muuseumiga; • uue püsiekspositsiooni arendamine Pika Hermani tornis; • ohtlike elektrijuhtmete vahetamine Kunstigaleriis; • Kunstigalerii kontseptsiooni muutmine ja tegevuse kohandamine naabrusse rajatavale hariduslin- nakule, sellesse avatud hoidla loomine; • Eesti piirilinna pärandi aktiivne uurimine ja populariseerimine kutsutud ekspertide kaasamisel. 2.24. Sihtasutus Pärnu Muuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Pärnu Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada ja vahendada Pärnumaa kultuuripärandit ning tugevdada Pärnumaa kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2015. aastal riigi ja Pärnu linna asutatud Sihtasutus Pärnu Muuseum võttis üle Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Pärnu Muuseumi funktsioonid kultuuripärandi uurija, koguja, säilitaja ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Pärnu muuseumi sisuline tegevus aastal 2022 oli teguderohke. Aasta alguses mõjutas tegevusi siiski paraku koroonakriisi mõjud. Samas tekkis lisavõimalus läbi kriisiabi välja ehitada Koidula muuseumi õuealale laste jaoks avastusraja „Meil aiaäärne tänavas“. Suvekülalisele sai loodud ehete näitus, mis kuulutati aasta lõpus Pärnu parimaks kultuurisündmuseks aastal 2022. Punases Tornis turismi infopunkti avamine kahel suvekuul elavdas oluliselt selle uue külastuskeskuse toimemehhanismi. Kõige mahukam tulemus muuseumi kollektiivi jaoks oli möödunud hooajal uue arengukava mõtestamine ja loomine aastateks 2023 - 2028. Lähiaastate peamiseks väljakutseks sihtasutusele on kujunemas Pärnu muuseumi uue ja värske tähendusväljaga püsinäituse loomine, mis kannab endas Pärnu linna ja maakonna aga ka (Põhja) Liivi ja Läänemere ajaloo ning kultuuriruumiga seotud tüvilugu. Muuseumikogu hoidmine ja täiendamine kulges 2022. aastal plaanipäraselt ja kõik kogudega seotud tegevused viidi plaanitud tulemuseni. Inventeeriti 2984 eset neljas kogus (botaanikakogu, etnograafiakogu, geoloogiakogu, zooloogiakogu), samuti jätkus foto-, kunsti-, arhiiv- ja numismaatikakogu museaalide digiteerimine. Muuseumi hallatavat muuseumikogu täiendati 2022. aasta jooksul 771 museaali võrra. Pärnu Muuseumi kogudes on 188 099 museaali (seisuga 31.12.2022). Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  41 Pärnu Muuseumi näituste ja haridusprogrammide külastajate üldarvud aastal 2022: Aidahoones 21 450, Koidula Muuseumis 4785 ja Punases Tornis 6543, seega kokku 32 688 külastajat. Selle lisanduvad tasuta külastused - hinnanguliselt 6746 kaudset külastust. 2022. aastal muuseumi poolt teostatud haridusprogrammides osales 4735 inimest (2021. a 2835). Sihtasutuse Pärnu muuseum tegevust eesmärkide täitmisel 2022. a võib hinnata heaks. 2023. aastaks peamiseks eesmärgid on: 1) Uue ja värske tähendusväljaga püsinäituse loomine. 2) Lydia Koidula juubeliaasta tähistamine. 3) Suur suvenäitus ajaloolistest relvadest ja turvistest. 2.25. Sihtasutus Rakvere Teatrimaja Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Rakvere Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on: • luua kunstiliselt väärtuslikke professionaalseid lavastusi; • arendada loomingulist meeskonda läbi novaatorliku teatrikeele kasutamise, rakendades selleks lavastusmeeskondi nii Eestist kui välismaalt; • omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele; • tekitada dialoog publikuga läbi sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise lavastustes; • jätkata professionaalse teatrikunsti viimist maakondadesse, tehes selleks spetsiaalselt ringreisitingimustele vastavaid lavastusi; • korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi lisaks etendustele: kino, festivalid, koolitused, rahvusvahelised koostööprojektid, näitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; • luua rahvakultuuri ja seltsielu viljelemiseks ja arendamiseks vajalikud (materiaalsed ja organisatsioonilised) võimalused; • renoveerida sihtasutusele kuuluv kinnisvara ja tagada edaspidi selle korrashoid. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Rakvere Teatrimaja tegevuse jätkamine Lääne-Virumaa ja mitmete ümbritsevate maakondade ainsa professionaalse, väljasõidu-etendusi andva teatrina ja rahvakultuurile tingimuste loojana (ka Rakvere linna tasandil) vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Lisaks aasta esimeste kuude haigestumistest tulenenud etenduste ärajäämisele vajutas 2022. aastale tu- geva pitseri energiahindade tõus. SA Rakvere Teatrimaja elektrikulud suurenesid 161% ja küttekulud 346%. Eelpool kirjeldatud põhjused ei võimaldanud aasta kokkuvõttes kuidagi sihtasutust tasakaalus eelarvega majandada. 2022. aasta näitas, et ilma riigitoetuse suurenemiseta pole enam võimalik sihtasutust põhikir- jaliste eesmärkide täitmiseks jätkusuutlikult majandada. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  42 2022. aastal alanud Ukraina sõda ja energiahindade tõus mõjutas otseselt ka sihtasutuse soetuseid ja in- vesteeringuid. Olime korduvalt olukorras, kus materjalide või toodete tellimused ei jõudnud meieni tähtaeg- selt ja hinnad pidevalt tõusid. Kõike eelöeldut arvesse võttes olid numbrilised eesmärgid ja nende täitmine 2022. aastal järgmised: • planeeritud publikuarv 45 000 - tegelik 48 870 (2021: 31 887, 2020: 38 1546). • planeeritud uuslavastusi 7 – tegelik 8 (2021: 8, 2020: 7). • žanriline ja vormiline mitmekesisus - lisaks traditsioonilistele draamalavastustele 2 muusikalavas- tust, 2 keskkonnateatri lavastust "Ki(i)vi südamel" Rakvere piiritusevabrikus ja "Robin Hood" Lam- masmäel. • Plaanitud väljasõitudes 40–45% etendustest - tegelik 122 etendust ehk 43% väljaspool statsio- naari, millest omakorda 61% etendusi oli maakondades ja 39% teatrilinnades. Kokkuvõtvalt arvestades olukorda ja võimalusi täitis Sihtasutus Rakvere Teatrimaja 2022. aastal oma eesmärke hästi. Olulisemad eesmärgid 2023. aastaks on sihtasutusel: • Teatri tegevuse jätkamiseks on lähiajal vaja teha mitmed suuremad põhivara soetused ja jätkata sihtasutuse hoonete ning seadmete remonti ja hooldust. Suuremaid soetusi ei ole võimalik teha jooksva aasta eelarve piirides. Tänu aastate jooksul tehtud õigetele otsustele on sihtasutusel võimalik teha need soetused eelmiste perioodide tulemi arvelt. • Publikuarvuks planeeritakse 50 000 ja etenduste arvuks 320. • Välja plaanitakse tuua 9 uuslavastust, mis oleksid žanriliselt ja vormiliselt mitmekesised. • Väljasõitudes plaanitakse anda 40-45% etendustest. 2.26. Sihtasutus Saaremaa Muuseum Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Saaremaa Muuseum põhikirjaline eesmärk on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet. 2017. aastal riigi ja Kuressaare linna (tänaseks Saaremaa vald) asutatud Sihtasutus Saaremaa Muuseum võttis üle seni Kultuuriministeeriumi poolt hallatava riigiasutuse Saaremaa Muuseum funktsioonid Saare maakonnaga seotud kultuuripärandi uurijana, kogujana, säilitajana ja vahendajana. Muuseumi tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus Saaremaa Muuseum tegutseb eesmärkide täitmisel vastavalt kinnitatud arengukavale (2019– 2026). Arengukavas on sihtasutuse tegevused seotud kolme põhieesmärgiga: muuseum kui Saaremaa keskne mäluasutus, muuseum kui meeldejääva elamuse pakkuja ning muuseum kui hea peremees ja organisatsioon. Alljärgnevalt on toodud olulisem osa tegevuskava täitmisest 2022. aastal nende eesmärkide kaupa. Muuseumi külastas 2022. a kokku 97 403 külastajat (2021. 80 118, 2020. 60 933). Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  43 2022. aastal oli rekordarv haridusprogrammides jm hariduslikes tegevustes osalejaid, alla 18-aastaseid oli 4415 ja üle 19-aastaseid 1293. Eesmärk „Muuseum on ja jääb Saaremaa keskseks mäluasutuseks“ • Anti välja Saaremaa Muuseumi Toimetised nr 13, Endel Püüa „Saaremaa muuseumi ajalugu“. • Kirjeldati ja digiteeriti museaale, mille tulemusel 100% museaalidest on MuIS-is kirjeldatud, 52% digiteeritud. • Korrastati ja süstematiseeriti dokumendikogu. • Viidi läbi arheoloogilised uuringud Kuressaare linnuses (PKT projekti „Saaremaa muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja esimese korruse väljaarendamine“ raames). Eesmärk „Muuseum pakub meeldejäävaid elamusi igas vanuses külastajale“ • Korraldati rahvusvaheline konverents „Viikingid enne viikingeid“. Osalesid uurijad Taanist, Rootsist ja Inglismaalt. Kuulajaid oli kohapeal ca 120, virtuaalselt üle saja ja seda üle maailma. • Omanäitus „Elu piimanõus. Uudne pilk Saaremaa metsavendlusele“. • Osaleti Tallinna Kirjandusfestivalil, kus tutvustati Johannes Aaviku pärandit. • Osaleti Muuseumiööl (Mihkli Talumuuseum ja Aavikute majamuuseum). • Korraldati perepäevi, jõuluüritusi, laagreid, töötubasid, haridusprogramme. • Peamuuseumisse seati sisse audiogiid. Eesmärk „Muuseum on eeskujulik peremees ja edukas organisatsioon“ • Alustati remont-restaureerimistöödega PKT meetmest saadud toetusega projektile „Saaremaa muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja esimese korruse väljaarendamine“. • Alustati koostöös loovagentuur Pult ja Studio Argus OÜ-ga uue püsiekspositsiooni projekteerimist. Parendati ja remonditi põhivara. • Koostati kantseleihoone (Lossihoov 1/1, Kuressaare) remont-restaureerimisprojekt. Saaremaa Muuseumi rahvusvaheline konverents „Viikingid enne viikingeid“ nomineeriti Muuseumiroti au- hinnakategoorias „Parim teadusüritus“. Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Saaremaa Muuseum 2022. aastaks seatud eesmärke hästi. Sihtasutuse 2023. aasta peamised eesmärgid on: • PKT projekti lõpule viimine „Saaremaa muuseumi kaasajastamine. I etapp – sissepääsu ja esimese korruse väljaarendamine“. • Uue püsiekspositsiooni projekteerimine (põhiprojekt). • Uue omanäituse avamine „Silmast silma kohtumine keskaegse saarlasega“. • Kogumistegevuse ja museaalide digiteerimise jätkamine. • „Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 2021 - 2022“ väljaandmine. 2.27. Sihtasutus Sakala Teatrimaja Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Sakala Teatrimaja põhikirjalised eesmärgid on: • sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning valminud hoonekompleksi haldamine; • Eesti teatrikunsti edendamine ning võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  44 vaatajatele; • sihtasutuse sissetulekute ja kapitali kasutamine, maksmine või annetamine sihtasutuse halduskulude ning teatrihoones näidatavate lavastustega seotud kulutuste katteks. Sihtasutus peamine põhikirjaline eesmärk on sihtasutuse valduses ja kasutuses olevate hoonete remont ja rekonstrueerimine ning haldamine. Sihtasutuse hoone paikneb Tallinnas Sakala tn 3 kinnistul, mille omanikuks on Eesti Vabariik ja riigivara valitsejaks Kultuuriministeerium. Sihtasutuse kasuks on seatud 2000. aastal tasuta hoonestusõigus tähtajaga 36 aastat. Pärast Sihtasutuse Teater NO99 tegevuse lõpetamist Sakala 3 hoones on muutunud ka Sihtasutuse Sakala Teatrimaja roll ja tegevus. Endisest hoone haldamisega tegelenud sihtasutusest (SA Vanalinna Teatrimaja) on saanud hoone tegevust sisuliselt juhtiv sihtasutus. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks, sh hoone heaperemeheliku kasutamise tagamiseks, ning hoonestusõiguse lepingust tulenevate hoone omanikupoolsete kohustuste täitmiseks ja kinnisvara hooldamiseks. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta SA Sakala Teatrimaja. Sihtasutuse eesmärk on rentida ruume etenduskunstide vallas tegutsejatele. Sihtasutuse visiooniks on, et Sakala 3 hoone vastaks tänapäeva standarditele ning etenduskunstide valdkonna vajadustele. Ülevaade eesmärkidest ja nende täitmisest 2022. aastal on järgmine. Eesmärk 1: Sakala 3 hoone vastab tänapäeva standarditele ning on heas seisukorras. Sihtasutus viis 2022. aastal ellu remonttööd kammersaali tuletõkkesektsiooni nõuete täitmiseks. Kammersaali rajati päästeameti nõudeid silmas pidav tambur ning tulekindlad uksed. Tuletõkke sektsiooni nõuete korrastamisega viidi vastavusse ka tuleohutuspaigaldiste olukord saalis. Sihtasutus hooldas maja tehnosüsteeme ventilatsioon, tuleohutuspaigaldised jms, et tehnosüsteemide olukord vastaks nõuetele. Teostati töid elektripaigaldise hoolduseks ja korrastamiseks. Eesmärk 2: Tagatud on hoone vastavus etenduskunstide spetsiifikale. Sihtasutus hooldas etenduse väljatoomiseks vajalikku tehnikat vastavalt jooksvale vajadusele. Tegevused rahuldasid maja rentnike vajadusi etenduste jt ürituste korraldamisel. Eesmärk 3: Hoone on välja renditud Sihtasutuse etendustegevuseks ja selle toetamiseks mõeldud saalid on pidevas rakenduses. VAT- teatrile eraldatud aegadest väljaspool anti ruumid rendile etenduskunsti vallas tegutsemiseks uuslavastuste perioodide raames. Etendustegevustest vabaks jäänud aegadel pakuti ruume rendile väljaspool etenduskunstide valdkonda. Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Sakala Teatrimaja 2022. aastaks seatud eesmärke. 2023. a ja sellele järgnevatel aastatel soovib sihtasutus jätkata oma seniste põhieesmärkide täitmisega. Vaja on jätkata maja jooksvate remontidega, et tagada hoone heakord ning hooldus- ja haldustegevustega, et säiliks tehnosüsteemide toimivus. Tähelepanu vajab etendustegevuseks vajaliku valguspargi kaasajastamine rohepöörde raames, et saavutada suurem elektrienergia kokkuhoid ning seadmete jätkuv toimimine. Jätkata on vaja kammersaali kohandamisega etendustegevusteks, et kammersaali võimalused oleksid lõpptulemusena võrreldavad suure saali tehniliste võimalustega. Sihiks, kuhu järgmiste aastate jooksul loodaksime jõuda, on hoone fassaadi renoveerimine. Samuti maja välise identiteedi arendamine - elektroonilised infotablood, hooneväline Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  45 kommunikatsioon. Sihtasutuse põhitegevusena jätkub maja rendileandmine etenduskunstide vallas. 2.28. Sihtasutus Tartu Jaani Kirik Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus on asutatud Tartu Jaani kiriku taastamise, selle hilisema kasutamise ja säilitamise projektide rahastamiseks. SA Tartu Jaani Kirik asutajad on Eesti Vabariik, Tartu linn ja EELK Tartu Ülikooli-Jaani Ko- gudus Jaani kirik on üks Tartu olulisemaid pühakodasid, kultuuriobjekte ja kodukonnakeskusi. Sihtasutuse peamise põhikirjalise eesmärgi osas lõppes kiriku taastamine kapitaalehituslikus mõttes 2005. aastal. Hiljem on tehtud väiksemaid ehituslikke täiendusi ning teostatud garantii- ja remonditöid. Kiriku taastamine on pooleli peaoreli ehitamise osas. Sihtasutuse tegevuse jätkamine on vajalik vähemalt seni, kuni Jaani kirik on täielikult taastatud, s.t soetatud on peaorel ning restaureeritud valdav osa terrakotaskulptuuridest. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on seatud põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022.aasta alguses jätkus Covid kriis ning sellele lisandus sõda Ukrainas. Seega oli aasta problemaatiline. Tartu Jaani kirik oli külastusteks avatud teisipäevast laupäevani 5 tundi päevas, juunis, juulis ja augustis 6 tundi päevas. Pühapäeviti on kirik avatud jumalateenistuseks. Kirik on üksikkülastusteks avatud tasuta. 2022.aastal väisas kirikut 47 gruppi ning13 800 külastajat (6 600 külastajat rohkem kui 2021.aastal), neile lisanduvad kontserdikülastajad, keda oli 7 800. Kokku 21 600 külastajat. Toimusid plaanipärased jumala- teenistused. Kiriku kolmandate isikute kasutusse andmine kultuurisündmuste korraldamiseks on sihtasutuse üks oluli- semaid sissetulekuallikaid. Jaani kiriku populaarsus kontsertide ja muude kultuurisündmuste läbiviimise paigana on ligilähedaselt optimaalsel tasemel - ca 100 õhtust kultuurisündmust aastas. Lisanduvad juma- lateenistused ja mitmesugused näitused. Viimaste osas näeb sihtasutus arenguvõimalust, mis peaks esma- joones suurendama kiriku külastatavust ning seeläbi ka tulusid. 2022. aastal toimus Tartu Jaani kirikus arvukalt kontserte. 2022. aastal 55 kontserti, lisaks muusikasarjadele. Sihtasutus peab oluliseks kiriku kasutamise sesoonsuse vähendamist. Kahjuks oluliselt tõusnud kütte-ja elektrihindade valguses tuleb eriti kaaluda kontsertide jätkamist talvehooajal. 2022. aastal jätkus vahendite kogumine pikaajalisele arendusprojektile, mis näeb ette Eesti esimese barokkoreli ehitamist Tartu Jaani kirikusse. Ehitustegevust 2022. aastal kirikus ei toimunud. Muinsuskaitseameti eestvedamisel viidi läbi kiriku müüris- tiku ja katuse seisukorra uuring, mis viitab remondivajadusele. Projekti koostamine ja ehitustegevus toimub 2023. aastal. Riigieelarve toel toimub Jaani kiriku terrakotaskulptuuride restaureerimine. Tartu linn toetab Jaani kiriku toimimist avatud kultuuriobjektina. Võrreldes 2021 aastaga suurenes 2022. aastal oluliselt omatuluosa- kaal. 2022. aastaks seatud eesmärgid täideti. Arvestades võimalusi on Sihtasutus Tartu Jaani Kirik oma eesmärkide saavutamisega 2022. aastal toime tulnud. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  46 Eesmärgid 2023. aastaks ja lähiaastateks: 1. Tartu Jaani kiriku avatuna hoidmine linnakodanikele ja turistidele, vaimuliku tegevuse ning kontsertte- gevuse võimaldamine. 2. Vajalikud remonditööd ja uued investeeringud. 3. Tagada meenepoe jätkusuutlikkus. 4. Tartu Jaani Kirik kui kultuuripärandi uute Infovoldikute kujundamine ja trükkimine. 5. Tõhustada koostööd Tartu Ülikooli ning teiste kõrgkoolidega, loengusarjade läbiviimiseks kirikuruumis. 6. Näituste ja muude kunstiürituste korraldamine. 7. Terrakota skulptuuride väljapaneku suurendamine ja eksponeerimine. 8. Jätkub koostöö kogudusega. 2.29. Sihtasutus Teater Vanemuine Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Teater Vanemuine põhikirjaline eesmärk on Eesti rahvuskultuuri rikastamine, eesti kultuurimõtte edendamine ja eesti keele hoidmine luues ning esitades kunstiväärtuslikke sõna-, muusika- ja tantsulavastusi ning korraldades muid etenduskunstisündmusi. 2012. aastal asutatud Sihtasutus Teater Vanemuine võttis üle seni Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Teater „Vanemuine“ funktsioonid teatrikultuuri edendaja ja kandjana ning riigi poolt üle antud hoonete kompleksi haldajana eesmärgiga jätkuvalt kanda professionaalse kolmežanrilise (draama, muusika ja tants) teatri, laia ja mitmekesise repertuaarivalikuga suurima kultuurikeskuse rolli Lõuna-Eestis. Teatri tegutsemine sihtasutuse vormis seatud põhikirjalise eesmärgi täitmiseks on sobilik ning rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Teater Vanemuine, Eesti vanim teater, annab jätkuvalt traditsiooniliselt etendusi kolmes eri žanris. Teatri repertuaaris on draama-, muusika- ja tantsulavastused ning kontserdid ja eriüritused. Teatrit külastas 134 960 külastajat (eesmärk 180 000, 2021. 71 298 ja 2020. 96 004 inimest), sealhulgas 12 731 haridusprogrammides ja noortetöö üritustel (eesmärk 14 000, 2021. a 3089 ja 2020. 7330 inimest). 2022. aastal toodi välja 13 uuslavastust (planeeritud 14 asemel) (2021. a 11), nende seas 7 draama-, 3 balleti- ja 3 ooperilavastust. Kokku anti 387 etendust ja kontserti (eesmärk 500, 2021. 290 ja 2020. aasta tulemus 371). Piletitulu teeniti 1,8 mln (eesmärk 2,1 mln eurot, 2021. a 919 664 eurot). Aasta 2022 kujunes sarnaselt eelmiste aastatega Vanemuisele keeruliseks ja pidevate muutuste ning ringiplaneerimiste tähe all. Suve teises pooles lisandus koroonale energiakriis. Samas mahtus aastasse palju väga head teatrit ja muid positiivseid hetki. Toimusid Memory kontserdid, Kassitoome suvekontsert, hingedepäeva kontsert, advendikontsert, ooperigala. Samuti traditsioonilised hooaja ava-ja lõppkontserdid. Sümfooniaorkester osales koostöös Eesti Kontserdi ja Heino Elleri Muusikakooliga festivalil TubIN. Möödunud aastal jõudis vaegkuuljate ja -nägijate ette 6 ligipääsetavat etendust. Rakendunud meetmed (soojusenergia tarbimise pidev jälgimine, automaatsed valgustid koridorides, teavitustöö majas sees) hoidsid hoonete majandamiskulud ohjes. Lisandus hinnatõus uuslavastuste materjalide ostul ja kõikvõimalike teenuste hindade tõus. Vaatamata keerulisele Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  47 majanduskeskkonnale suutis teater aasta lõpetada tunduvalt väiksema negatiivse tegevustulemiga, kui võis eeldada septembri alguses. Kokkuvõtvalt arvestades olukorda ja võimalusi täitis Sihtasutus Teater Vanemuine 2022. aastal seatud eesmärke hästi. Lähiaastate (2022 ja 2023) eesmärkideks on Sihtasutus Teater Vanemuine seadnud tulla aastas välja 13 uuslavastusega ning anda 430-450 etendust ja kontserdi, saavutada külastajate arvuks 170 000 inimest aastast, sh 12 000 osalejat haridusprogrammides ja noortetöö üritustel. Piletitulu prognoosides soovitakse jõuda üle 2,3 miljoni euro. 2.30. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus põhikirjalised eesmärgid on: • rahvusvahelistele nõuetele vastavate komplektsete spordikeskuste (sh olümpiaettevalmistus- ja koolituskeskuste) väljaarendamine, haldamine ja vastavate teenuste pakkumine; • suve- ja talispordialade ning laskespordi treeninguteks, spordilaagriteks ning riigisiseste ja rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine; • konverentside ja seminaride korraldamiseks ja koolituseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine; • puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks tingimuste loomine ja vastavate teenuste pakkumine. Sihtasutus Tehvandi Spordikeskus tegevuse jätkamine on vajalik, kuna keskus on arenev ja omab nii rahvusvahelist kui riiklikku tuntust. Sihtasutus haldab kolme Lõuna-Eesti spordikeskust: Tehvandi Spordikeskus (talialade tippspordi treening- ja võistluskeskus), Kääriku Spordikeskus (multispordi- ja spordilaagrikeskus, sihtasutus haldab alates 2012. aastast) ning Tartumaa Tervisespordikeskus (laskespordi- ja harrastusspordikeskus, sihtasutuse struktuuriüksus alates 2014. aastast). Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud pikaajaliste põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Riigi osalus sihtasutuse asutajana on oluline tagamaks teostatud ja teostatavate spordi- investeeringute sihipärane kasutus ka tulevikus. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aastal jätkas sihtasutus oma põhitegevust, st pakuti spordirajatiste, konverentsi- ja võistluskeskuse, majutus- ja toitlustusteenust. 2022. aastal oli näha sihtasutuse tegevuskeskkonnas, milleks on laias laastus sporditurism (sport, majutus, toitlustus) mõningast elavnemist võrreldes varasema aastaga. Lisaks elavnenud siseturismile võis tänu piirangute leevenemisele näha mõningast kasvu sporditurismile lähiriikidest ning rohkemate spordiürituste toimumist. Alates 2022. aasta veebruarist, kui Vene Föderatsioon alustas sõda Ukrainas, võttis sihtasutus vastu otsuse mitte lubada teenuseid kasutama Vene Föderatsiooni klubisid ja alaliite. Sihtasutuste majandustegevuse käive tõusis võrreldes 2021. aastaga 28%. Tehvandi Spordikeskuse käive kasvas võrreldes 2021. aastaga 13% võrra. Tartumaa Tervisespordikeskuse käive kasvas võrreldes 2021. aastaga 75%, siinjuures tuleb arvestada, et käibe tõus oli seotud eelkõige Ukraina põgenike majutusega. Kääriku Spordikeskuse käive kasvas 33% võrra. Kääriku Spordikeskuse käibe tõusu saame eelkõige Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  48 seostada Kääriku hotelli, toitlustuse ja konverentsikeskuse rekonstrueerimistööde lõppemisega . 2022. aasta kulud suurenesid võrreldes 2021. aastaga 12%. Suuremad kulukohad kulu suurenemisel olid elektrienergia ja kütus ning toitlustuse tooraine. Olulisemad 2022. aasta tegevuseesmärgid ning nende saavutamise tulemused olid järgmised: • Oluline tegevuseesmärk on tagada võimalused erinevates keskustes võistluste läbiviimiseks ning koostöö erinevate spordiorganisatsioonidega võistluste korraldamisel ja spordikeskuste aktiivne kasutamine võistluspaigana. 2022. aastal korraldati sihtasutuse keskustes üle 70 erineva mastaabiga võistluse, millest olulisemad olid Eestis esmakordselt toimunud IBU MK etapp laskesuusatamises ja FIS murdmaasuusatamise MK etapp rullsuusatamises. • Teine grupp olulisemaid tegevuseesmärke on põhikirjast tulenevate teenuste pakkumiseks vajalike investeeringute elluviimine. Tehvandi Spordikeskuse konkurentsivõime säilitamiseks võistluskeskusena on vajalik pidevalt viia sisse investeeringuid, et vastata rahvusvaheliste alaliitude nõuetele ning tippspordi laagrikeskusena arendada välja taastustegevuste ja jõusaali võimalusi ning laiendada talispordi distsipliinide mitmekülgsust. Oluliseks aspektiks on 2027. aastal aset leidev Biathloni MM ning viimasele eelnevad võistlused, mille realiseerumiseks on vajalik viia sisse investeeringuid keskuses. Kääriku Spordikeskuse põhiliste ehitustegevuste lõppemisel 2022. aastal pöördub põhirõhk Tartumaa Tervisespordikeskuse kui rahvusvahelise laskespordikeskuse ning modernse multispordi ja koolispordikeskuse väljaehitamisele. Koostatud on investeerimisvahendite võimalustest lähtuvalt alternatiivsed lahendused (laskespordi võistluskeskus vs treeningkeskus). Kääriku Spordikeskuse puhul pööratakse tähelepanu peamiselt olemasolevate teenuste pakkumise parendamisele, teadus- ja arendustegevuse tihedamale sidumisele ning energiasäästlikkusele ning võimalikule laiendatud koostööle erasektoriga investeeringute elluviimisel. Algatatakse vajadusel detailplaneering jätkutegevuste elluviimiseks. Eelnevat arvestades võib Sihtasutuse Tehvandi Spordikeskus tegevust eesmärkide täitmisel 2022. a, sh investeeringute poolelt, hinnata väga heaks. Tegevused on ellu viidud vastavalt arengukavale ning seatud eesmärkidele. Mõningased ajalised nihked on leidnud aset seoses projektide koostamisega, mis ei mõjuta tegevusi lähitulevikus. Kasvanud on oluliselt kasutajate arv keskustes, olenemata asjaolust, et lõppes Venemaa laagrite vastuvõtt keskustesse. Peamised kavandatud investeeringuobjektid sihtasutuses on järgnevatel aastatel: • Kääriku Spordikeskuse päikesepargi, teadlaste maja ehitus ning tenniseväljakute renoveerimine. • Tartumaa Tervisespordikeskuse etapiviisilise väljaehitamise alustamine. • Tehvandi Spordikeskuse tugiteenuste hoone ehituse alustamine kui esimene samm Biathloni MM 2027 investeeringute vajadusest. • Tehvandi Spordikeskusesse Audentese Spordigümnaasiumi õppe- ja treeningtegevuseks vajalike võimaluste loomine. Igapäevased tegevuseesmärgid on seotud konkurentsivõimelise teenuse pakkumisega keskuste klientidele. Laiemaks eesmärgiks on majandustegevuse tulude osakaalu suurendamine võrreldes taotletava riigiabiga tegevuskuludeks. Põhisuunad järgnevatel aastatel on turundustegevuse tõhustamine ning uutele turgudele (lähiriigid) laienemine kliendibaasi suurendamiseks. Lisaks on oluline erasektori toetajate leidmine keskuste erinevate objektide või tegevuste tugevdamiseks. Uuteks võimalikeks suundadeks on teaduspõhise tegevuste viljelemine keskustes, mis eeldab tihedamat koostööd teadus-arendusasutustega ning spordi- innovatsioonist huvitatud erasektoriga, olles keskused, kus „treenitakse targalt“ ning mis oleks spordi- Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  49 innovatsiooni kodudeks erinevates valdkondades. 2.31. Sihtasutus Ugala Teater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutus Ugala Teater põhikirjalised eesmärgid on: • kunstiväärtuslike professionaalsete lavastuste loomine ja esitamine; • eesti rahvuskultuuri rikastamine ja eesti kultuurimõtte ning eesti keele hoidmine ja edendamine; • teatri loomingulise kollektiivi liikmetele võimetekohase ja nende andeid arendava töö pakkumine; • erinevatele sihtgruppidele suunatud mitmekesise ning vaatajaid vaimselt rikastava repertuaarivaliku koostamine; • valminud lavastuste tutvustamine teatrihuvilistele üle kogu Eesti; • teatrikunsti ja kultuuri populariseerivate ürituste (festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms) korraldamine; • sihtasutuse lavastuste tutvustamine väljaspool Eesti Vabariiki ja võimaluste loomine maailma teatrikunsti tutvustamiseks eesti vaatajale; • sihtasutusele kuuluva kinnisvara renoveerimine ja selle korrashoiu tagamine. Rahvuskultuurist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutus Ugala Teater tegevuse jätkamine regiooni kultuurielu elavdajana elukeskkonna kvaliteeti tõstmise eesmärgil vajalik. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol on põhikirjaliste eesmärkide täitmiseks sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta jooksul anti kokku 279 etendust (2021. 200, 2020. 227) 75 600-le külastajale (2021. 42 360; 2020. 60 074). Piletitulu laekus kokku 1 118 326 eurot ning eelarvesse kavandatud piletitulude täitmine 101%. Külastajate arv jäi kavandatust väiksemaks. Kokku toodi lavale 9 eriilmelist uuslavastust: kaasaegne maailma dramaturgia „39 astet“ „Arst“; „Tule õige koju“; „Kuhu sa jäid?“ Maailmaklassikat esindasid „Kirsiaed“; suvelavastus „Kolm musketäri“; kodumaist dramaturgiat esindasid „Kolm ahvi“; „Üle oma varju“ ja omanäoline Viljandi linnaruumi loodud rännaklavastus „Viljandi lood: Jaan“. Erinevate (eri)vajadustega inimeste teatrimaailmast osasaamiseks on suures saalis kasutusel silmusvõimendussüsteem ning etenduste helindamisel arvestatud vaegkuuljatega, mõlemasse teatrisaali on tagatud sissepääs liikumispuudega külastajatele. Viidi läbi mitmed remondi- ja parendustööd sihtasutuse ruumides. Kokkuvõtvalt arvestades olukorda ja võimalusi tuli Sihtasutus Ugala Teater 2020. aastal eesmärkide täitmisega rahuldavalt toime. 2023. majandusaastaks on seatud eesmärk anda kokku 326 etendust 85 400-le külastajale ning teenida piletitulu kokku 1 233 000 eurot. Repertuaari valikul on jätkuvalt olulisemaks valikukriteeriumiks mitmeke- sisus – erineva teatrikeelega lavastused võimalikult paljudele huvigruppidele väga erinevatest valdkonda- dest. Repertuaari uuendamiseks on 2023. aasta repertuaariplaanis ette nähtud 8 uuslavastuse väljatoo- mine; eelnevatest aastatest on jooksvas repertuaaris kokku 21 lavastust. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  50 2.32. Sihtasutus Vene Teater Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Vene Teater põhikirjalised eesmärgid on: • kunstiliselt ja tehniliselt kõrgetasemeliste etenduste loomine ja muude kultuuriürituste korraldamine vene- ja eestikeelsele elanikkonnale; • omada tasakaalustatud repertuaari, mis on suunatud erinevatele vaatajate sihtgruppidele. Tutvustada nii klassikalist kui ka nüüdisaegset vene, eesti ja maailma dramaturgiat; • tekitada dialoog publikuga sotsiaalselt oluliste ja intrigeerivate teemade käsitlemise abil; • viia professionaalne teatrikunst Tallinna ja Eesti piirest väljas, tehes selleks ringreisitingimustele vastavaid lavastusi; • lisaks teatrietendustele korraldada mistahes teatrikunsti ja laiemalt kultuuri populariseerivaid üritusi: kino, festivalid, koolitused, seminarid, erinevaid kunstialasid sünteesivad ettevõtmised jms; • arendada ja hoida sihtasutusele kuuluvat kinnisvara, pidades silmas nüüdisaegse teatrikeskkonna vajadusi. Sihtasutuse Vene Teater missiooniks on olla venekeelse kõrgetasemelise teatritraditsiooni hoidja ja arendaja Eestis. Teatri tegevuse eesmärk on olla venekeelse teatrikunsti eestkõneleja, suunanäitaja ning kvaliteedi kandja, kes on teatud ja tunnustatud Eestis, Venemaal ning mujal maailmas. Rahvuskultuurilist, regionaal- ja sotsiaalpoliitilist aspekti silmas pidades on Sihtasutuse Vene Teater tegevuse jätkamine ainsa kutselise venekeelse teatrina Eestis põhjendatud ja vajalik. Teatri toimimine sihtasutuse vormis seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta 2022. aasta oli SA Vene Teater jaoks väga edukas, vaatamata paljudele raskendavatele asjaoludele. Aasta kokkuvõttes ületati planeeritud külastuste arv aga suurelt - kavandatud 50 000 vaataja asemel käis teatris 67 180 vaatajat, mis on viimase viie aasta kõrgeim näitaja (2021. a 29 739 ja 2020. aastal 32 196). Piletimüük saavutas kõigi aegade kõrgeima taseme (summas 950 174 eurot), mis on peaaegu kaks korda enam kui pandeemiale eelnenud perioodil. Keskmine teatripileti hind veidi tõusis, 50 sendi võrra, 12,2 eurolt 13,3 eurole. 2022. aasta jooksul andis SA Vene Teater kokku 375 etendust, mis on võrreldav koroonaeelse 2019. aastaga. Seega, mängides eelmisel aastal sama palju etendusi kui 2019. aastal, on SA Vene Teater peaaegu kahekordistanud oma piletitulu. Teater tuli möödunud aastal välja 5 lavastusega suurel laval, 3 lavastusega väikesel laval, ühe lavastusega RINGlaval ja ühe suvelavastusega (Sagadi mõisas). Suures saalis mängiti 153 etendust, väikeses saalis 177 etendust, RINGlaval 15 etendust, Ida-Virumaal 11 etendust, Tartus – 2 etendust, Alexela Kontserdisaalis 2 etendust ja Sagadi mõisas 15 etendust. Kuigi loometegevus osutus ilmselgelt kommertslikult edukaks, lõppes majandusaasta siiski puudujäägiga. Selle põhjuseks on asjaolu, et Vene Teatri nõukogu poolt vastu võetud aasta eelarve ei osatud arvesse võtta elektri- ja küttehinna suurt tõusu. Sel aastal õnnestus teatril kaasata enneolematult palju partnereid, kelle reklaamilepingud tõid eelarvesse olulises mahus täiendavaid vahendeid, mis võimaldas teha märkimisväärseid investeeringuid suure lava valgus- ja helitehnikasse ning esimest korda üle kümne aasta maksta kõigile töötajatele preemiat. 2022. aastat jäävad iseloomustama ka huvitavad algatused uuel RINGlaval, kus toimusid regulaarselt näitlejate ettelugemised 13-19-aastaste kooliõpilastega. Kaasaegsete noortenäidendite ettelugemised ja neile järgnenud arutelud osalejate ja vaatajatega pälvisid suurt vastukaja. RINGlaval käivitus ka Open school Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  51 projekt, kus kõik huvilised said õppida teatrierialade põhitõdesid ja proovida omandada oskusi järgmistes valdkondades: lavaline kõne, liikumine, võitlus, pantomiim ja vokaal. Sellised üritused meelitavad teatrisse uut publikut, kes soovivad olla teadlikud vaatajad. Tõsiselt panustati heli- ja valgustusseadmetesse. Kokkuvõtlikult võib Sihtasutuse Vene Teater tegevust eesmärkide täitmisel 2022. aastal pidada väga heaks. Aastaks 2023 koostatud kavades on arvesse võetud asjaolu, et sõda Ukrainas jätkub, elatustase langeb ja palgakasv on peatunud. Elektrienergia ja seega ka kõigi teiste teatri eluks vajalike kaupade ja teenuste hinnad tõusevad. Suurel laval esietendub 7 lavastust, väikesel laval 3 lavastust ning lisaks valmib üks suvelavastus. Külastajate arvuks on teater planeerinud 62 600. Sellele vastavaks piletituluks on kavandanud 830 600 eurot ehk ligi kaks korda enam kui 2021. aastal. Etendusi on plaanitud 378. 2023-2024 perioodil kindlalt lahendamist vajavaks ülesandeks osutub olemasoleva taristu, so teatri suur saali osaline ja töökodade täielik, renoveerimine ning etenduste andmiseks vajaliku teatritehnika uuendamine. 2.33. Sihtasutus Virumaa Muuseumid Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Sihtasutuse Virumaa Muuseumid põhikirjalised eesmärgid on sihtasutuse kasutuses oleva vara haldamine ja arendamine, et luua tingimused kultuuri-, loodus- ja keskkonnakaitse väärtuste taastamiseks, hoidmiseks, kogumiseks, uurimiseks ja säilimiseks ning üldsusele vahendamiseks. Sihtasutus Virumaa Muuseumid on tegutsenud alates 2002. aastast. Tulenevalt sihtasutuse eesmärkidest – tagada Palmse mõisa, Rakvere linnuse, Politseimuuseumi, Rehbinderi maja, Linnakodaniku majamuuseumi, Altja kõrtsi ja võrgukuuride, Toolse linnuse ning Karepa Kalame Talumuuseumi jätkusuutlik tegevus – on vajalik sihtasutuse tegevuse jätkamine. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud põhikirjalise eesmärkide täitmiseks on sobilik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta SA Virumaa muuseumid 2022. aastaks püstitatud olulisemad eesmärgid on saavutatud suures osas tänu tegevustoetusele ja „Muuseumide kiirendi“ taotlusvoorust saadud rahastusele. Uuenes SA Virumaa Muuseumid logo ja kogu visuaalne identiteet. Külastuste arv 2022 aastal oli 84 450, mis ületas loodetud 80 000 külastaja piiri. Omatulu teeniti 23% rohkem võrreldes 2021. aastaga, võrreldes 2019. aastaga 38% rohkem, samas piirasime jooksvaid kulusid mõlemal aastal, keskendusime siseturundusele ja kuluefektiivsuse suurendamisele. Kinnitati arengukava perioodiks 2022 - 2026. Olulisemad tehtud tegevused: • Näitused: Täiendati Eesti Politseimuuseumi ajalooliste sõidukite väljapanekut piirivalve kaatriga. Kalame Sagritsa talu õueala korrastamine sai viidud järgnevate istutustegevuste valmidusse, ateljees avati näitus Richard Sagritsa töödest. Rakvere linnaruumis toimus välinäitus „Fotorändur Carl Sarapi Rakvere“. Näituse raames toimus ka fotoajaloo päev. Palmse mõisas leidis aset traditsionaalne baltisaksa teemaline konverents, mille sisuteemaks olid seltside tegevused Eestis. Rakveres toimus loengusari „Linnusest linnaks“ • Teadus ja kogud: Toimusid ettevalmistused Valentine von Krause mälestuste tõlkimiseks, et 2023 aastal raamat välja anda. Valmis käsikiri Palmse ajaloost. 2022. a suurimaks tegevuseks oli Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  52 mööbliajaloo keskuse püsiekspositsiooni kontseptsiooni ettevalmistus, mille raames alustati koostööd Lüneburgi muuseumiga Saksamaal. Muuseumist deponeeriti 57 eset, mis paigutatakse nii Rehbinderi majja tulevasse püsiekspositsiooni kui osaliselt ka Palmse mõisa püsiekspositsiooni. Parendati muuseumi kogude hoiustamistingimusi ja koostöös ERMiga alustati arheoloogiliste museaalide konserveerimise projekti. • Rehbinderi maja: Hoones viimistleti valdav osa peakorruse seintest ja restaureeriti remondifondi toetusel peakorruse aknad. Lisaks akendele restaureeriti ka peakorruse siseuksed ja originaalpõrandad. Koostatud on kogu hoone ventilatsioonisüsteemi projekt ja kuulutati välja hanke. Ehitus algab 2023. Elektrisüsteem peakorrusel on uuendatud ja soklikorrusel teostati sisearhitektuurne ja elektri projekt. „Muuseumid kiirendi“ rahastusvooru esitati püsiekspositsiooni loomise projekti. • Palmse mõis: Toimus suur pargi ja õunaaia korrastamine. Lisaks rekonstrueeriti kaks pargi silda. Peahoones alustati kahes ruumis uue ekspositsiooni ettevalmistusega, lastetuba ja kunstiateljee, millest esimesena valmib 2023 kevadel ateljee. Mõisas on valminud elava mõisa kontseptsioon, mille suur osa on külastusteekonna parendamisel. • Rakvere linnus: Viidi läbi minietendusi konvendis ja eeshoovis; korraldati erinevaid ajaloolisi üritusi. Suur osa kahjustunud puittarindeid asendati. • Politseimuuseum: Väljasõitude programmid olid oluliseks osaks Politseimuuseumi omatulu teeni- misel. Remonditi ja parendati lastele mõeldud õpperuumid. Saavutamata eesmärgid 2022: • Rehbinderi hoones 2022. aastal planeeritud ventilatsiooni väljaehitamine jäi vahendite puudusel teostamata. Kontseptsiooni arendamiseks ja väljaehitamiseks on seni saadud panustada vaid oma- tulude põhjal, hoone on jätkuvalt renoveerimisel. Kokkuvõtvalt täitis Sihtasutus Virumaa Muuseumid 2022. aastaks seatud eesmärke hästi. Olulisemad eesmärgid pikaks perioodiks 2023 - 2026 on: 1) Rehbinderi maja põhikorrusele planeeritud Eesti ajaloolise mööbli keskuse avamine; 2) muuseumi hoonete ja ruumide korrastamised ja avariiremondid 2.34. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk ja tegevuse jätkamise vajadus Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuse põhikirjaline eesmärk on võimaluste loomine spordi toetamiseks ja arendamiseks järgmiste tegevuste kaudu: • heategevuslik hariduse ja spordi toetamine avalikes huvides, toetuste ning stipendiumite maksmine; • treenerikutse arendamine Eesti Kutsekvalifikatsiooni Raamistikus (EKR), koolituste, hindamiste ja kutseandmise koordineerimine ning korraldamine, tegutsemine eksami- ja testikeskusena; • spordiharrastuse ja treenerikutse toetuseks rakendatud treenerite tööjõukulude meetme elluviimine; • tõenduspõhise ja laiapõhjalise Eesti spordi andmekogu (Eesti Spordiregister) volitatud töötleja ülesannete täitmine, spordialase teabe kogumine, töötlemine, analüüsimine, haldamine ning levitamine. Spordialaste trükiste kirjastamine, spordiveebi haldamine ning arendamine, Euroopa Liidu spordialaste projektide kohta teabe levitamine, asjakohaste teabeürituste (seminarid, konverentsid, messid jms) korraldamine; Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  53 • spordi- ja liikumisharrastuse alaste uuringute korraldamine, spordialane nõustamistegevus; • muud toimingud ja tegevused, mis on vajalikud sihtasutuse eesmärkide saavutamiseks. Oma tegevuste kaudu on sihtasutus kujunenud kompetentsikeskuseks, kuhu on koondunud spordivaldkonnaga seotud oskusteave ja info ning tõenduspõhised spordi andmekogud. Juriidilise isiku vorm sihtasutuse näol seatud eesmärkide täitmiseks on sobilik ja jätkuvalt vajalik. Ülevaade sihtasutuse tegevusest ja seisukoht sihtasutusele seatud eesmärkide saavutamise kohta Sihtasutus juhindub oma tegevustes põhikirjast, arengukavast 2021-2024 ning nõukogu poolt kinnitatud 2022. aasta tegevuskavast. Alljärgnevalt on toodud ülevaade sihtasutuse 2022. aastaks püstitatud tegevuseesmärkide saavutamisest. • Tegevuseesmärk 1: Treeneri tööjõukulude toetusprogrammi elluviimine, treenerite tööhõive parandamine, spordiorganisatsioonide toetamine treenerite lepingupõhiseks rakendamiseks. Eesti spordiliikumist kõige mõjutavamaks tegevuseks 2022. aastal oli laste ja noortega tegelevate treenerite tööjõukulude toetuste menetlemine. Toetusmeetme loomise 2015. aastal tingis maksuvabade stipendiumite väärkasutamine treeneritöö eest tasumisel. Tegevust viiakse ellu Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste taotlemine, otsustamine ja eraldamine ning kontrollimine toimub spordiregistri andmetel põhinevas keskkonnas, kus taotlemiseks ja muudatuste tegemiseks peavad selleks õigusi omavad isikud end ID-kaardiga identifitseerima. Toetusmeetme rakendamise kaheksas aasta oli edukas, tasustati kokku 1 275 000 juhendatud laste ja noorte treeningtundi, toetatavaid treenereid oli 1 419 kokku 405 spordiorganisatsioonist ja spordikoolist. Nende poolt juhendatud laste ja noorte arv oli 43 983. Iga-aastaselt paraneb spordiorganisatsioonide haldussuutlikkus ja maksukäitumine, kasvab treenerite tööhõive ja treeningute korraldamise süsteemsus ning tõhustunud järelevalve. Treeneritoetused on kujunenud normaalsuseks. • Tegevuseesmärk 2: Eesti kutsekvalifikatsiooni raamistiku (EKR) rakendamine treenerikutsele, treenerite kutseandmise süsteemi arendamine, treenerite kutsekomisjonide (spordialaliitude juures) tegevuste, koolituste, hindamiste koordineerimine ja korraldamine. 2022 aastal oli olulise mõjuga tegevuseks treenerite kutseandmise ja treenerite tasemekoolituste koordineerimine, samuti viiendat aastat panustamine treenerite erialase taseme ja täiendkoolituse valdkonda. EOK-ga sõlmitud halduslepingu alusel koordineerib sihtasutus treenerite kutsesüsteemi. Kutsete taotlemine ja andmine on täielikult viidud veebikeskkonda. Kutseandmise protsess on muutunud täpseks ja ladusaks, tagatud on avalik teave ja läbipaistvus. 2022 aastal jätkati treenerite erialaste tasemekoolituste läbiviimise toetamist, abi said 20 spordialaliitu. Kolmandat aastat järjest jätkusid nii kontaktõppes kui e-kanalite kaudu läbiviidud esmaabi koolitused treeneritele. 2022. aastal osales nendel koolitustel üle 300 treeneri. Pideva treenerikutse väärtustamise, erinevate toetusmeetmete, laiaulatuslikemate koolituste ning sujuvama administreerimise tulemusel kasvas olulisel määral kutsega treenerite arv. 31.12.2022 aasta seisuga oli kutsega treenereid 4006. • Tegevuseesmärk 3: Spordialase teabe kogumine ja töötlemine, tegutsemine Eesti Spordiregistri volitatud töötlejana. Jätkati Eesti spordiregistri organisatsioonide, spordikoolide, treenerite ja spordiehitiste alamregistri ning Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  54 spordistipendiumite ja sporditoetuste keskkonna arendamist, põhimääruses sätestatud andmete kogumist ja spordiregistri alusdokumentide uuendamist. Spordiregistri andmed on eksponeeritud veeblehtedel www.spordiregister.ee ja www.sport.ee. Sihtasutusel on oluline roll spordiga seotud IT-lahenduste väljatöötamisel ja käigus hoidmisel. Teenuseid kasutavad Kultuuriministeerium, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus, kohalikud omavalitsused ja valdav osa spordiorganisatsioone. • Tegevuseesmärk 4: Spordistrateegia rakendamise monitoorimine. 2015. aasta Riigikogu otsusega kinnitatud „Spordipoliitika alused aastani 2030“ elluviimist kajastavate analüüside koostamine, trendide ja tendentside väljatoomine. Sihtasutus osales iga-aastase aruande koostamisel ning panustas aruande atraktiivseks esitamiseks vastava veebilehe loomisega http://www.sport.ee/aruanne/. Alustati Eesti Spordi Harta teksti uuendamist Euroopa Spordi Harta eeskujul. • Tegevuseesmärk 5: Spordialaste raamatute ja õppematerjalide kirjastamine. Sihtasutus uuendas Eesti Spordibiograafilist Leksikoni, ESBL kolleegium tegutses regulaarselt. Avalikkusele on leksikon digitaalselt kättesaadav www.esbl.ee. Koguti ja süstematiseeriti Eesti sportlaste võistlustulemusi, hoiti ajakohastatuna spordikalendrit ja digitaliseeriti varasemate aastate sporditulemusi. Loodud veebikeskkonna abil on sihtasutus välja andnud iga-aastaselt ilmuva sporditulemuste kogumiku „Eesti Spordi Aastaraamat“. Koostöös Tallinna Ülikooli kirjastusega on ettevalmistamisel tõlkeraamat „Vanemaealiste treeningu juhendamine “. • Tegevuseesmärk 6: Treenerite ja spordispetsialistide koolituste korraldamine, uuringute läbiviimine. Regulaarselt viidi läbi mitmeid uuringuid ja küsitlusi – spordi rahastamine kohalikes omavalitsustes, treenerite tööhõive, spordiorganisatsioonide rahastamine, treenerikutse andmine jpt. • Tegevuseesmärk 7: Osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Sihtasutus on partner mitmetes Euroopa Liidu Erasmus + spordiprojektides : • PEAK – „Policy, Evidence and Knowledge in Coaching“, mille eesmärk on töötada välja poliitikasoovitused rahvusvahelistele ja rahvuslikele spordikatusorganisatsioonidele ning riikidele treeneritöö ja treenerikutse edasiarendamiseks. • V4V – “Skills acquired through Volunteering in Sport”, mille eesmärk on spordis, vabatahtliku töö käigus omandatud oskuste ja teadmiste analüüsimine, väärtustamine ja nähtavamaks muutmine. • Erasmus+KA1 õpiränne – treenerite-koolitajate pädevuse ajakohastamine läbi rahvusvaheliste täiendkoolituste 2020 – 2022 (sihtasutus on projekti juhtivpartner). Eesmärgiks on edendada rahvusvaheliste koolituste abil treenerite-koolitajate teadmisi, oskusi ja võimekust tegutseda omal alal treenerite täiendkoolitajatena, edendada koostöösidemeid Euroopa partnerorganisatsioonidega ja integreerida Eesti spordiorganisatsioonid enam rahvusvahelisse treenerikoolituse alasesse koostöösse. • Erasmus+ õpiränne 2022 – 2027. Treenerite erialase täiendkoolituse taseme tõstmine ja koolituste pakkumise suurendamine, konsortsiumis on 26 spordialaliitu (sihtasutus on projekti juhtivpartner). Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  55 Sihtasutus esindab Eestit järgmistes rahvusvahelistes spordiorganisatsioonides: • ICCE – Intrernational Council for Coaching Excellence, mille eesmärk on juhtida ja arendada treenerikutse arendamist ülemaailmselt. • ENGSO – European Non-Governmental Sport Organisation, mis tegeleb vabatahtliku spordi ja spordiühenduste arengu nimel, tegevus ENGSO-s kokkuleppel Eesti Olümpiakomiteega. • EOSE - European Observatoire of Sport and Employment, mis tegeleb tööjõu valdkonnaga spordi- ja liikumisharrastuse sektoris eesmärgiga töötajate ja vabatahtlike tegevuseks vajalike teadmiste, osakuste ja pädevuste arendamine. Kokkuvõttes võib eelpool väljatoodud tegevuseesmärkide täitmist arvestades hinnata sihtasutuse tegevust 2022. aastal väga heaks. Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutus jätkab järgnevatel aastatel sihtasutuse arengukavas 2021-2024 seatud tegevuseesmärkide elluviimist, mille saavutamise hindamiseks on arengukavas kinnitatud mõõdikud ja indikaatorid. Olulisemad ülesanded 2023. aastal ja sellele järgneval aastatel on: • treenerite tööjõukulude toetusmeetme realiseerimine (stabiilse ja treenerikutset toetava toetusmeetme ladusa toimimise tagamine; 1560 treeneri ja 430 spordiorganisatsiooni kaasamine toetusmeetmesse; ettenähtud töötasude ja maksude tasumise kontrollimine paikvaatluste ja koostööpartnerite abil); • treenerite kutseandmise protsessi juhtimine (EOK kui treenerikutsete kutseandja 2020-2025 esindamine kutseandmise protsessis; treenerikutse alusdokumentide uuendamine; treenerite tasemekoolituste tellimine ja toetamine eesmärgiga vähemalt 600 koolituskursuste läbinut; treenerite täienduskoolituste toetamine oma ja teiste riikide parimate koolitajate kaasamisel); • Eesti spordiregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine (laste ja noorte spordiharrastuse arvestuses isikukoodipõhise kaardistamise võimaluste analüüsimine; spordiehitiste alamandmekogu andmete uuendamine; spordikoolide alamandmekogu andmete uuendamine koostöös EHIS-ega; spordiorganisatsioonide alamandmekogu uuendamine; treenerite alamaandmekogu andmete uuendamine; spordistipendiumite, sporditoetuste keskkonna arendamine ja uuendamine; spordikalendri ja sporditulemuste andmebaasi uuendamine; Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni andmebaasi uuendamine ja ajakohastamine); • IT keskkonna arendamine (spordiregistri toimimiseks tarvilike arenduste ja uuenduste sisseviimine; treenerite kutseandmise koordineerimiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; treeneritoetuste menetlemiseks tarviliku IT keskkonna arendamine; teenusplatvormi loomine kohalike omavalitsuste teenindamiseks – arvestus, sporditoetused); • spordiuuringute ja -analüüside koostamine (eelkõige spordi rahastamisest; treenerite tööhõivest; spordiorganisatsiooni arengust; spordiorganisatsioonide maksukäitumisest); • spordiportaali www.sport.ee jätkuv arendamine ning spordialase kirjanduse ja õppematerjalide väljaandmine; • osalemine Euroopa Liidu ekspertrühmades, spordiprojektides ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade  Rahandusministeerium [email protected] 09.05.2023 nr 3-3/710-1 Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise 2022. aasta ülevaade Kultuuriministeerium esitab riigivaraseaduse § 98 lõike 3 alusel enda seisukohad riigi asutatud sihtasutustele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 2022. aasta vaates. Aruandes on kajastatud sihtasutused, mille asutajaõigusi teostab Kultuuriministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Sits kantsler Lisa: Kultuuriministeeriumi asutajaõiguste teostamise ja sihtasutuste eesmärkide täitmise ülevaade 2022. aasta kohta 55 lehel Karin Närep 628 2230 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941