(EIS) algatatud kooskõlastamine

EELNÕU 19.05.2023 MÄÄRUS nr Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027 Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmist kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava). (2) Määruse alusel rahastatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ (edaspidi meede) järgmiste eesmärkide elluviimist: 1) sekkumisega nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ (edaspidi jalgrattaliikluse prioriteet) seotud eesmärgid; 2) sekkumisega nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ (edaspidi mitmeliigilise taristu prioriteet) seotud eesmärgid; 3) sekkumisega nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ (edaspidi trammiliikluse prioriteet) seotud eesmärgid. (3) Transpordi tulemusvaldkond ja määruse alusel toetatavad projektid panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid  2 (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. (4) Lõikes 3 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) ühissõidukiga, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4) ligipääsetavuse näitaja. (5) Meetme sekkumised panustavad energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõike 1 alusel kehtestatud üldise energiasäästukohustuse mahu täitmisesse. (6) Jalgrattaliikluse prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linn. (7) Mitmeliigilise taristu prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks on Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad. (8) Trammiliikluse prioriteedi rakendamise piirkonnaks on Tallinna linnapiirkond. (9) Toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui selles keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt ja digitaalselt allkirjastatuna. (10) Toetuse taotlemisele, taotleja, partneri ja taotluse kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele, rahuldamisele ja rahuldamata jätmisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, toetuse saaja ja partneri kohustustele ning kõigele muule määruses sätestatule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (11) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmisel §-s 9 sätestatust. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, hõlmates samal ajal ka muud regulaarset või sageli korduvat ühest kohast teise liikumist, mis ei ole töö ega õppimisega seotud; 2) Pärnu linnapiirkond on Pärnu linn ja Tori vald; 3) Tallinna linnapiirkond on Tallinna linn, Maardu linn, Viimsi vald, Saue vald, Rae vald, Harku vald, Jõelähtme vald, Saku vald, Kiili vald, Keila linn, Lääne-Harju vald; 4) Tartu linnapiirkond on Tartu linn, Luunja vald, Kambja vald, Tartu vald; 5) „Uus Euroopa Bauhaus“ on algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse kvaliteet, kestlikkus ja kliimakindlus ning kaasamine.  3 § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Jalgrattaliikluse prioriteedi tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk edendada säästva liikumisviisi mugavat ja turvalist kasutamist terviklike jalgrattateede põhivõrkudes oluliste puuduolevate lülide ehitamisega ning rattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas. (2) Jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad; 2) toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu. (3) Jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. (4) Mitmeliigilise taristu prioriteedis on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa terviklike säästva liikuvuse teekondade tekkimisele ja mugavate ning ligipääsetavate mitmeliigiliste ühistranspordi ümberistumiste võimaluse loomisele, et suurendada jalgsi, jalgrattaga liikumist ja ühistranspordikasutust ning vähendada pendelrändega seotud autokasutust. (5) Mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ sihttaseme saavutamisse. (6) Mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajate arv aastas“ sihttaseme saavutamisse. (7) Trammiliikluse prioriteedis on toetuse andmise eesmärk laiendada trammiteede võrku Tallinna linnapiirkonnas, et suurendada ühistranspordikasutuse osakaalu ja vähendada pendelrändega seotud autokasutust. (8) Trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uute trammi- ja metrooliinide pikkus“ sihttaseme saavutamisse. (9) Trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv aastas“ sihttaseme saavutamisse. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium. (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. (2) Jalgrattaliikluse prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) uute jalgrattateede rajamine;  4 2) ristmike, tänavate ja teede kohandamine jalgrattaga liikumiseks; 3) avaliku linnaruumi kujundamine säästvaid liikumisviise toetavaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele. (3) Tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel järgitakse Eesti standardit EVS 843 või sellega samaväärseid nõudeid või Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimisnorme või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ja ohutuks liiklemiseks. Tänavaruumi projekteerimisse kaasatakse liiklus- ja tee-ehituse spetsialiste ning tehakse kavandatava jalgrattatee ohutusaudit. (4) Mitmeliigilise taristu prioriteedi raames toetatakse mitmeliigiliste ühistranspordi terminalide ehitust või ümberistumiste loomist ja soodustamist. (5) Trammiliikluse prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi: 1) trammiteede võrgu arendamine Tallinna linnapiirkonnas ning sellega seotud vajalike trammipeatuste ehitamine; 2) asjakohaste liikluslahenduste ja selleks vajalike juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine. (6) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. (7) Ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punkti j kohaselt tagatakse kliimakindlus taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat. (8) Toetatakse tegevust, mis vastab keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte). (9) Toetatakse tegevust, mille puhul lähtutakse puudega inimeste ligipääsetavuse nõuetest, mis on kehtestatud ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel. (10) Toetatakse tegevust, mille linnaruumi lahendused on koostatud ja projekteeritud koostöös vähemalt 7. taseme volitatud arhitekti või maastikuarhitektiga. Maastikuarhitektuurse lahenduse peab olema koostanud vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt. Vähemalt 7. taseme volitatud arhitekt või maastikuarhitekt peab olema kaasatud juba esmase eskiislahenduse koostamisse. (11) Toetatakse selliste jalgrattateelõikude ehitamist, kus on võimalik saavutada vähemalt tuhat kasutuskorda päevas. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised §-s 5 sätestatud tegevuste kulud vastavalt §-s 8 sätestatud piirsummadele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) jalgratta- ja trammitee taristu rajamise kulud ja sellega seotud kulud tänavavalgustuse rajamiseks, trammitaristu elektrifitseerimisel elektriliitumisega seotud tööde kulud, sõidutee asendamiseks jalg-, jalgratta- ja trammitee taristuga või jalg- või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud; 2) sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalg-, jalgratta- ja trammiteeks; 3) jalgratta ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud; 4) linna ääres või funktsionaalses linnapiirkonnas rajatud parkla, mis võimaldab autot parkida ning  5 edasi liikuda ühissõiduki, jalgratta või kergliikuritega, rajamise kulud; 5) nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul, sellega seotud ühissõidukite reaalaja tabloode ja jalgrattaloendurite soetamise ja paigaldamise kulud; 6) uue taristu loomisel ühissõidukite peatuste ümbertõstmise kulud; 7) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud maastikukujundamise kulud; 8) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud; 9) projekteerimise kulud, kui töövõtja sama lepingu alusel projekteerib ja ehitab; 10) arhitekti või maastikuarhitekti osutatava teenuse kulud; 11) kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist; 12) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud; 13) kohustusliku teavitamistegevuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-le 2; 14) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud. (2) Abikõlbmatud on järgmised kulud: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud; 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise kulud, välja arvatud lõike 2 punktides 10 ja 11 sätestatud kulud; 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimise kulud, välja arvatud lõike 2 punktis 9 sätestatud kulud; 4) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga; 5) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud; 6) kinnisasja soetamise ja omandamise kulud; 7) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud; 8) veeremi ja sõidukite soetamise kulud. (3) Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja nendega seotud tehnorajatised. § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022. a kuni 31. oktoober 2029. a. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimise või taotluse esitamise kuupäevaga, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses, välja arvatud § 9 lõikes 4 sätestatud juhul. § 8. Toetuse osakaal ja piirsumma (1) Toetuse osakaal on kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta.  6 (2) Projekti maksumuse suurenemisel katab projekti kallinemise osa toetuse saaja, välja arvatud, kui rakendusüksus teeb vastavalt § 25 lõikele 4 taotluse rahuldamise muutmise otsuse toetuse piirsumma suurendamiseks. (3) Toetatakse projekti kogumaksumusega alates 200 001 eurot. § 9. Riigiabi (1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. (2) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 19 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest. (3) Kui toetus on kohalikule taristule antav investeeringuteks ettenähtud abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 56 tähenduses, kohaldatakse toetuse andmisel nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (4) Lõike 3 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (5) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. (6) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimuste lahendamist. 3. peatükk Eelnõustamine ja investeeringute kava koostamine § 10. Eelnõustamine (1) Enne investeeringu kirjelduse esitamist viiakse läbi eelnõustamine, mille käigus annab rakendusasutus hinnangu kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele. (2) Rakendusasutus teavitab eelnõustamisega alustamisest vähemalt kuus kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega. (3) Eelnõustamisele võivad tulla §-s 11 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksused ja äriühing alates rakendusasutuse saadetud kutse saamisest. Eelnõustamised lõpevad 20 tööpäeva enne investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega. (4) Eelnõustamisel esitatakse rakendusasutusele kavandatava projekti esialgse investeeringu kirjeldus koos esialgse eskiislahendusega, mille alusel rakendusasutus annab hinnangu ja esitab vajaduse korral parandusettepanekud. Eskiislahendusega koos esitatakse laiema kontaktala tervikteekondade joonis, millel on näha eskiislahenduse ühilduvus olemasoleva ja muu rattateede võrguga, ning tervikteekondade valmimise rahastamis- ja ajakava lühiülevaade.  7 (5) Eelnõustamise kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad nõustamisel osalenu ja rakendusasutuse esindaja. Protokollis kajastatakse osapoolte kokkuleppena, mida eelnõustamisel osalenu peab täiendavalt arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel. (6) Rakendusasutus võib eelnõustamise käigus kõigi esitatud investeeringute kirjelduste alusel kümne protsendi ulatuses omavahel muuta § 11 lõike 4 punktis 1 sätestatud eelarves määratud toetuse summade proportsioone lähtuvalt projektide lahendustest, et maksimaalselt saavutada rakenduskavaga seatud eesmärgid. (7) Lõikes 6 nimetatud proportsioonide muudatusest teavitatakse eelnõustamisel osalenut pärast eelnõustamiste lõppu ning enne investeeringute kava kinnitamist. § 11. Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine (1) Jalgrattaliikluse ja mitmeliigilise taristu prioriteetide tegevuste elluviimiseks esitavad investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Tallinna, Tartu ja Pärnu linn, kellele on saadetud lõikes 3 sätestatud kutse ning kelle projekt on läbi vaadatud eelnõustamisel. (2) Trammiliikluse prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Tallinna linn või tema osalusega reisijate veoga tegelev äriühing, kellele on saadetud lõikes 3 sätestatud kutse ning kelle projekt on läbinud eelnõustamise. (3) Rakendusasutus esitab kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades investeeringu kirjelduse vormi. (4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave: 1) maksimaalne eelarve investeeringu kirjelduse esitaja ja konkreetse sekkumise kohta; 2) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg. (5) Investeeringu kirjeldus esitatakse koos linnaruumi ja taristu eskiislahendusega. § 12. Projekti kvalifitseerimise tingimused (1) Hindamisele kuulub projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projekt on läbi vaadatud eelnõustamisel; 2) projekt on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega; 3) projekti tegevused on kajastatud investeeringu kirjelduse esitaja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga; 4) investeeringu kirjelduse esitajal on suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti eeldatav kulude ja tulude suhtarv on positiivne. (2) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti ei hinnata ja esitajat teavitatakse sellest viivitamatult pärast investeeringute kava kinnitamist elektrooniliselt. § 13. Valikukomisjoni moodustamine (1) Projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht valikukomisjoni ja kinnitab valikumetoodika. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse eksperte. (2) Projektide hindaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Projekte ei või hinnata isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või  8 karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. § 14. Valikukriteeriumid (1) Kvalifitseerimistingimustele vastavaid projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide kaupa järgmiselt: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 55 protsenti maksimaalsest koondhindest; 2) projekti põhjendatus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 25 protsenti maksimaalsest koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 15 protsenti maksimaalsest koondhindest; 4) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mille osakaal moodustab viis protsenti maksimaalsest koondhindest. (2) Projekte hinnatakse lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alakriteeriumide korral hindepunktidega null, kolm ja viis. (3) Hindepunktid korrutatakse § 13 lõike 1 alusel kinnitatud valikumetoodika kohase vastava valikukriteeriumi alakriteeriumi osakaaluga, mille tulemusena moodustub igale valikukriteeriumile vastav kaalutud keskmine hindepunkt. (4) Koondhinde alusel moodustub sekkumiste ja investeeringu kirjelduse esitanute kohta projektide eelistusnimekiri. § 15. Investeeringute kava koostamine (1) Investeeringute kavasse valitakse eelistusnimekirjast § 12 alusel kvalifitseerunud ja § 14 alusel hinnatud projektid, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,7 hindepunkti, arvestades investeeringu kirjelduse esitaja vastava sekkumise eelarvet. (2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus ühe või mitu investeeringute kava, milles märgitakse toetatavate projektide nimekiri sekkumiste kaupa. (3) Investeeringute kava kinnitab majandus- ja infotehnoloogiaminister käskkirjaga investeeringute kirjelduse esitajate kaupa. § 16. Investeeringute kava muutmine (1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult investeeringu kirjelduse esitajaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. (2) Investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele ning lähtudes §-s 25 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotlusest. (3) Kui investeeringute kavaga kinnitatud projekti elluviimise alustamine viibib, taotlus jäetakse esitamata kuue kuu jooksul investeeringute kavaga kinnitatud projekti algusajast alates või ilmnevad muud projekti elluviimist takistavad asjaolud, võib rakendusasutuse või rakendusüksuse  9 algatusel projekti investeeringute kavast välja arvata. § 17. Investeeringute kavasse arvamata jätmine (1) Kui projekti ei arvata investeeringute kavasse, teeb rakendusasutus investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse. (2) Investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse investeeringu kirjelduse esitajat pärast investeeringute kava kinnitamist viivitamatult. 4. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 18. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotlejal ja partneril peavad olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus. (2) Lõikes 1 sätestatud nõuet kontrollib rakendusüksus taotlemisel ja uuesti projekti mahu muutumisel või projekti kallinemisel. (3) Taotlejaks võib olla ainult investeeringute kavas toetuse saajana nimetatud isik. (4) Taotleja või partner peab olema rajatava objekti aluse kinnisasja omanik või valdaja või omama notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingut maa kasutamiseks, sealhulgas rentnike ja kasutusvaldajate kirjalikke nõusolekuid. § 19. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele: 1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti elluviimiseks; 2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist; 3) toetust taotletakse §-s 5 sätestatud toetatavatele tegevustele; 4) taotluses esitatud projekti sisu peab vastama investeeringu kirjeldusele; 5) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) tasuvus- ja teostatavusanalüüs, koos lõikes 3 sätestatud sotsiaalmajanduslike näitajatega; 2) investeeringuobjekti eelprojekt või ehitusprojekt; 3) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang; 4) kliimakindluse tagamise analüüs taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat; 5) kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega ning selle põhimõtte arvestamise analüüs; 6) taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta; 7) volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument;  10 8) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ning Eesti linnaruumi standardit EVS 843 või sellega samaväärseid nõudeid; 9) taotleja kinnitus, et projekt on kooskõlas kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega ning taotleja kohustub nimetatud põhimõtteid järgima; 10) jalgrattaliikluse prioriteedi puhul jalgrattastrateegia või samaväärne dokument või avalik viide sellele § 5 lõikes 2 sätestatud tegevuste korral; 11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 12) eelarve koostamise aluseks olevad dokumendid; 13) investeeringuobjekti aluse maa omandit või valdust tõendavad dokumendid; 14) muud rakendusüksuse nõutud dokumendid ja teave. (3) Jalgrattastrateegia on kohaliku tasandi strateegia, mis võib sisalduda ka üldisemas linnastrateegias või samaväärses strateegiadokumendis ning milles kavandatavad tegevused jalgrattakasutuse suurendamiseks on kooskõlas nii transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021–2035 kui ka kohalike liikumiskeskkonna strateegiatega või linnapiirkondade strateegiatega. (4) Tasuvus- ja teostatavusanalüüsis käsitletakse sotsiaal-majanduslike näitajate ja mõjudena minimaalselt järgmisi tegureid, mis on suunatud: 1) ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemisele; 2) transpordiga seotud energiasäästule ja CO2-heite vähenemisele; 3) negatiivsete tervisemõjude vähendamisele; 4) investeeringute kavas kinnitatud taotleja erinevate sekkumiste projektide positiivse koosmõju tekkele. (5) Taotleja võib esitada lõike 2 punktides 1 ja 3–5 nimetatud analüüsid mitme projekti peale koos, kui see on põhjendatud. (6) Kui taotleja on projektile või projekti osale taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. (7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs viiakse läbi lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). (8) Lõike 2 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamisel lähtutakse rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). 5. peatükk Taotluse menetlemine § 20. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotluse võib esitada investeeringute kavas sisalduva projekti kohta. (2) Taotlus tuleb rakendusüksusele esitada kolme kuu jooksul investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast alates.  11 (3) Põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul võib taotluse esitada investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast kuue kuu jooksul. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne lõikes 2 sätestatud tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks. (4) Kui taotleja ei ole taotlust esitanud lõikes 3 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse projekt rakendamata jäetuks. (5) Lõikes 3 sätestatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja pikendamisest. (6) Rakendusüksus arvestab nõusoleku andmisel taotluse esitamiseks lõikes 3 sätestatud tähtajal järgmisi asjaolusid: 1) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 2) projekti hilisem elluviimine ei mõjuta oluliselt projekti tulemuste tähtajalist saavutamist; 3) projekti hilisem rakendamine ei too kaasa suuremat rakenduskava kulukohustustest vabastamise riski. (7) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. § 21. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele. § 22. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldatakse järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis: 1) vastavad investeeringute kavale; 2) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse abikõlblikkuse perioodi jooksul. (2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) toetuse maksmise tingimused; 3) projekti täiendavad näitajad vastavalt § 19 lõikele 4 ja jalgrattaliikluse prioriteedi puhul ka § 5 lõikele 11; 4) vajaduse korral nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta; 5) muud vajalikud kõrvaltingimused. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. (5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata. § 23. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus, taotleja või partner ei vasta käesoleva määruse nõuetele.  12 (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (3) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata. § 24. Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamine (1) Taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui see kajastub investeeringute kavas ning kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. (2) Kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. (3) Õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast seda, kui rakendusüksus on tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui rakendusüksusel on teavet võimalik saada infosüsteemist või muust andmeallikast. § 25. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta rakendusüksuse või rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel. (2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (3) Kui projekti abikõlblike kulude maksumus suureneb riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse § 8 lõikes 2 sätestatud toetuse piirsumma suurendamist, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise muutmise otsuse investeeringute kavas märgitust suuremas piirsummas, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 1) projekti toetuse piirsumma ei ületa investeeringute kavas esitatud toetuse summat rohkem kui kümne protsendi võrra ning minimaalne omafinantseeringu määr on vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest; 2) projekti toetuse piirsumma suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel oleva või rahastatud, kuid lõpetamata investeeringute kava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht sama sekkumise korral; 3) projekti toetuse piirsumma vähendamisel peavad punktis 2 viidatud projekti eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad olema saavutatavad sellises ulatuses, millisena projekti hinnati ja investeeringute kava põhinimekirja kinnitati. (4) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (5) Rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise eelnõu rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.  13 6. peatükk Riigihangete kontroll § 26. Projekti riigihangete kontroll (1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel võimaluse korral keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumidest. (2) Rakendusüksus kontrollib maksetaotlusega seotud riigihanke ja hankelepingu muudatuste vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele. (3) Toetuse saaja esitab riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumentide eelnõu enne eelteate või hanketeate avaldamist ja alusdokumentide muudatused enne nende avaldamist rakendusüksusele hinnangu andmiseks. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele hinnangu andmiseks hankelepingu muudatuste eelnõu enne hankelepingu muutmist. (4) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 3 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral riigihanke menetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana. 7. peatükk Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused § 27. Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja ning partneri kohustustega. (2) Toetuse saaja ja partner peavad: 1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu; 2) täitma teavitusnõudeid; 3) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmiseks viis aastat; 4) lähtuma energiasäästu arvutamisel majandus- ja taristuministri kehtestatud energiasäästu arvutamise eeskirjast. 8. peatükk Rakendusüksuse ülesanded § 28. Rakendusüksuse ülesanded Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid: 1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 3 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele; 2) teeb vajaduse korral asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemides muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine; 3) teeb seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajaduse korral esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta; 5) menetleb toetuse kasutamise aruandeid, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe-, lõpp-  14 ja järelaruande, vajaduse korral täiendab seda ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele; 6) nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes; 7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta; 8) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 9) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest; 10) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele; 11) teeb projektide järelkontrolli hiljemalt viis aastat pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimisega soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt; 12) teeb kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021– _2027 §-le 26; 13) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti; 14) nõustab § 19 lõikes 2 nimetatud andmete esitamisel; 15) kaasab vajaduse korral eksperdi või hindaja projekti aruannete kinnitamisse ja eelarve kasutuse või projektis valminud väljundite vastavuse hindamisse; 16) teavitab rakendusasutust § 25 lõikes 4 tehtud otsusest viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 9. peatükk Aruannete esitamine § 29. Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini. Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. (2) Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta; 2) projekti aruandlusperioodkumulatiivselt; 3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta; 4) teave §-s 3 nimetatud väljundnäitajate taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti raames täiendavate näitajate saavutamise kohta; 5) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „Eesti 2035“ sihtidesse ja näitajatesse; 6) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse; 7) teave selle kohta, kuidas on rakendatud „Uut Euroopa Bauhausi“; 8) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 9) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus. (4) Rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta määruses sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. (5) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated. (6) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist §-s 3 nimetatud  15 tulemusnäitajate kohta ühe aasta ning projekti tulemusena saavutatud energiasäästu kohta kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. (7) Toetuse saaja on kohustatud hindama projektiga saavutatud § 19 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud sotsiaal-majanduslikke näitajaid ja muid mõjusid, mis esitati taotlemisel koos taotluse ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsiga, kuni kolm aastat pärast projekti lõppemist ja esitama hindamise tulemused rakendusasutusele. Selle teabe esitamine on vajalik valdkondliku arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks. 10. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja kord § 30. Toetuse maksmise tingimused ja kord (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel otse töövõtjale või tarnijale toetuse saaja omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel. (2) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kuus. § 31. Ettemaksed (1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §- s 30 kehtestatud tingimustel. (2) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. 11. peatükk Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine § 32. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. § 33. Vaide menetlemine (1) Rakendusüksuse otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 12. peatükk Rakendussätted  16 § 34. Määruse rakendamine Paragrahvi 11 lõiget 3 rakendatakse …. maist 2023. Kristen Michal kliimaminister Ahti Kuningas kantsler  19.05.2023 Kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse1 (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“2 meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“3 (edaspidi rakenduskava). Programmi tegevuse eesmärk on soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates linnapiirkondades, nagu Tallinn, Tartu ja Pärnu. Programmi tegevuse eesmärki aitavad lisaks käesoleva määrusega rahastatavatele tegevustele saavutada ka Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030 raames rahastatavad tegevused. Määrusega panustatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2- neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ (edaspidi meede) eesmärkide elluviimisesse järgmiste sekkumistega: 1) sekkumine nr 21.2.5.114 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“ (edaspidi jalgrattaliikluse prioriteet või rattaliikluse prioriteet). Siin võivad näiteks rahastamisele tulla sellised projektid nagu Tallinna ja Tartu linna jalgrattateed ja taristuga seotud ehitised, nagu jalgrattaparklad, Pärnu linna uue silla jalgrattatee osa, automaatsed jalgrattarehvide pumpamise ja paranduspunktid, valgustus, aga ka puhkamiseks istekohad jalgratturitele, digitaalsed rattaloendurid ja tablood, põhjendatud juhtudel ka Pargi&Reisi parklad5, kui need rajatakse jalgrattamagistraali kõrvale jne. Tegevuste abikõlblikud kulud on loetletud määruse §-s 6. 2) sekkumine nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ (edaspidi mitmeliigilise taristu prioriteet). Rahastada võib näiteks selliseid projekte nagu suurem ühistranspordikeskus (sekkumise vahendeid ainult ühele suuremale keskusele), mis hõlmab mitmeliigilisi ümberistumisi ja erinevate liikumisviiside, nagu rong, tramm, linna- ja maakonnaliinibusside koondumist, 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032022001 2 https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve 3 https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 4 Jalgrattaliikluse prioriteedi raames rahastatakse käesoleva määruse raames ainult keskuslinnade poolt taotletavaid projekte. Linnapiirkondadele on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil kavas luua eraldiseisvad toetuse andmise tingimused „Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondade investeeringud jalgrattateedesse perioodil 2021–2027“ avatud taotlemise skeemiga, kogumahus 4 miljonit eurot. 5 Pargi&Reisi parkla on linna ääres või funktsionaalses linnapiirkonnas asuv parkla, mis võimaldab auto mugavalt linna äärde parklasse või sõlmpunkti jätta ning sealt edasi näiteks ühistranspordi või mikromobiilse sõiduvahendiga liikuda. vajadusel jalgrataste jm liikurite elektrilaadimist, jalgrattaparklat jmt; Pargi&Reisi parklad linnapiirile ja väiksemad ümberistumised, mis hõlmavad vähemalt kahte eri liiki liikuvust jmt. 3) sekkumine nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ (edaspidi trammiliikluse prioriteet) Rahastamisele võivad tulla näiteks Järve–Tondi või Tehnika–Liivalaia (suunaga Kristiinesse), Pelguranna vmt trammiliinide projektid. Transpordi tulemusvaldkond määruse mõistes panustab arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärkide ja mõõdikute „ligipääsetavuse näitaja6“, „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“, „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ ning „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ saavutamisse, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159– 706) (edaspidi ühissätete määrus)7, artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. Toetatavad tegevused arvestavad muu hulgas kvaliteetse ruumi8 ning algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“9 aluspõhimõtetega. Määrusega kavandatud meetmete panus „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla ühissätete määruse artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 1. Täpsem põhiõiguste harta10 ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga11 arvestamise kontroll on seletuskirja lisas 2. Eestis ja ka mujal Euroopa Liidus pööratakse viimastel aastatel üha rohkem tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. „Uus Euroopa Bauhaus“ toob välja ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Meetme eelnõus arvestatakse kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete, sh universaalse disaini põhimõtete ja kliimakindlusega. Riigihangete korraldamisel lähtutakse keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumitest12. Strateegias „Eesti 2035“ on märgitud kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on Eestis viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7%; 15,1% ja 2,7%). Näiteks Soome ja Taani on tuntud väga populaarse ja nutika rattakasutuse poolest. Eesti suurimates linnades puudub sisuliselt rattateede põhivõrgustik, millele rattakasutuse kasv ja kasutamine põhineb. Põhjamaades on potentsiaali realiseerimiseks linnades välja arendatud eeskujulikud rattateede võrgustikud, Eesti linnades jagub neile veel arenguruumi. Ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaalu vähenemise trendi murdmiseks on vaja soodustada ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. „Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“ on seatud eesmärgiks kasvatada aastaks 2035 ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 55–60 protsendini. Ühtlasi on transpordi tulemusvaldkonna üks olulisim mõõdetav eesmärk 6 Rajatav taristu parandab muuhulgas ligipääsetavust erivajadustega inimestele. „Eesti 2035“ tegevuskavas ligipääsetavuse näitaja, lk 9: https://valitsus.ee/media/3956/download 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=ET#d1e4469-159-1 8 https://www.kul.ee/media/60/download 9 COM(2021)_573_ET_ACT.PDF (europa.eu) 10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/TXT&from=ET 11 https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006 12 https://envir.ee/ringmajandus/ringmajandus/keskkonnahoidlikud-riigihanked 2 vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga. Fit for 55 paketi13 vastuvõtmisel võib see eesmärk olla veelgi ambitsioonikam. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärke 2030. ja 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on väiksemate või keskmise pikkusega vahemaade läbimisel jalgrattaga liikumine kui efektiivne, keskkonnasõbralik ning kasutajale taskukohane liikumisviis (sh jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne), aga ka jalgsi liikumine ning ühistransport. Suuremates linnades võib lühemate vahemaade läbimiseks jalgrattaga liiklemine olla konkurentsivõimelisem ja kiirem transpordiviis kui autoga sõites. Autoga liikumise osakaalu vähendades suureneb liiklusohutus ja tõuseb ka inimeste füüsiline aktiivsus, mis on tervisele kasulik. Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Euroopa Regionaalarengu Fondi (edaspidi ERF) vahenditest tehtavad investeeringud aitavad kaasa meetme regionaalarengule ja vähendavad CO2-heidet, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi, jalgratta või ühissõidukitega. Paremad ühendused ühissõidukitega ning uued trammiliinid Tallinnas aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sealhulgas kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Suurimat mõju määruse raames toetatavate tegevustega on võimalik saavutada Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas ja linnapiirkonnas. Tallinna linnapiirkonnas elab ligi pool Eesti elanikkonnast ning selles on suurim transpordikoormus ja kõige ulatuslikum pendelränne naaberomavalitsustest. Pool Eesti transpordi CO2 heitkogusest tuleb Tallinna linnapiirkonnast – 1 400 000 t CO2 aastas (eesmärk 2030. aastaks 930 000 t). Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas ei ole jalgratta kasutamine igapäevase liikumisviisina kaugeltki oma potentsiaali saavutanud. Jalgrattateede pikkus ja võrkude terviklikkus nendes linnades on ebapiisav, jalgrattamarsruudid ei ole sageli omavahel ühendatud ning on sagedaste katkestustega või ohtlikud, samuti on puudulikud hoiustamis- ja parkimisvõimalused. Nendes piirkondades tuleb rohkem tähelepanu pöörata ka ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele võrreldes eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid mitme liikumisviisi kombineerimist. Üheks hoovaks, mis Tallinna, Tartu ja Tallinna kohaliku omavalitsuse üksustel selleks on, on ühistranspordi, jalgrattaga ja jalgsi liikumist soodustavad tegevused, sh trammiteede, jalgrattateede, ümberistumiste ning ühistranspordi terminalide rajamine teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtadega paremat ühendust tagavatele teelõikudele. Jalgratta ja jalgteede, ümberistumiste ning ühistranspordi terminalide rajamine ja arendamine Eesti kolmes suuremas linnas aitab parandada ligipääsu teenustele ja töökohtadele, parandab erivajadusega inimeste liikumisvõimalusi, võimendab keskkonnasõbraliku raudteeühenduse, sh Rail Balticu positiivset mõju ning kaitseb liikluses haavatavamaid sihtgruppe, tagades neile autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Investeeringud aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele suurendab linnade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. 13 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition/ 3 Rakenduskava eesmärkide täitmiseks PO2 meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames on planeeritud 96 miljonit eurot, millest kõnesoleva määruse raames rahastatakse nimetatud prioriteete Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) toel kokku 92 miljoni euro ulatuses. Sellest eraldatakse kohalike omavalitsuste projektidele eeldatavasti (määruse eelkonsultatsioonide käigus esitatud projektiideede, suurima CO2- heitmete ja elanike arvu põhjal) indikatiivselt järgmiselt:  jalgrattaliikluse prioriteedi raames eraldatav 36 miljonit eurot võiks jaguneda Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel enam-vähem võrdsetes proportsioonides;  mitmeliigilise taristu prioriteedi raames eraldatav 16 miljonit eurot võiks jaguneda Tallinna linnale ca 9–11 miljonit eurot ja Tartu linnale ca 5–7 miljonit eurot;  trammiliikluse prioriteedi raames Tallinna linnale ca 40 miljonit eurot. Vastavalt seletuskirja lisale 1 on tuvastatud puutumus regionaalse arenguga ning on tuvastatavad piirkondlikud arenguerinevused meetme tegevuste valdkonnas. Prioriteetide jagunemise aluseks on võetud esiteks nii linnapiirkondade elanike arvud, regionaalne tasakaal ja regionaalpoliitika kui ka eelkonsultatsioonide käigus linnadelt saadud esialgsed projektiideed – et perspektiivse eelarvelise jaotusega oleks võimalik ka projekte ellu viia ja sekkumiste eesmärke saavutada (pooliku lahendusega ei pruugi efekti saavutada). St, et kui elanike arvu järgi peaks Tallinn saama üle 75% eelarvest, siis eeltoodud jaotuse järgi suunatakse Tallinnale ca 68,4% eelarvest, Tartule elanike järgi 16% ja regionaalse jaotuse järgi ca 18,4% ja Pärnule elanike järgi 8% ning eelarve järgi ca 13% vahenditest. Nimetatud osakaalud ja jaotus võivad muutuda sõltuvalt linnade prioriteetidest ja esitatavatest investeeringutaotlustest ja projektide kvaliteedist ja küpsusest ning elluviimise võimekusest. Eeltoodud rahajaotuse summade ja proportsioonide põhjendus Tabel 1. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna rahvaarv ja sõidukite CO2- heitmed Rahvaarv 01.01.23 % % kogu CO2-heitmed (CO2 ekv, kt) % kolmest Eestist kolmest Tallinna linnapiirkond (LP) 612,348 75,93% 44,73% Tallinna LP 1 374,95 85,76% Pärnu LP 64,348 7,98% 4,70% Pärnu LP 58,63 3,66% Tartu LP 129,716 16,09% 9,48% Tartu LP 169,61 10,58% kokku 806,412 58,91% kokku 1 603,19 Kogu Eesti 1,368,917 kogu Eesti 2 394,75 66,95% Allikas: https://www.elvl.ee/elanike-arv ja EKUK uuring “Riiklikud 2019 a. KHG heitkogused kohalike omavalitsuste kaupa, 2021”, leitav: https://envir.ee/kliima/toetavad-materjalid/kliimavaldkonna-uuringud Vastavalt EKUKi koostatud uuringule on sõidukite CO2-heitmed suurimad Tallinna linnapiirkonnas, moodustades 85,76% kolme linnapiirkonna sõidukite heitmetest. Rahvaarv moodustab Tallinna linnapiirkonnas 75,93% kolme linnapiirkonna rahvaarvust. Tartu sõidukite CO2-heitmed moodustavad 10,58% ja rahvaarv 16,09% ning Pärnu sõidukite CO2-heitmed 3,66% ja rahvaarv 7,98% kolme linnapiirkonna vastavatest näitajatest. Kolme linnapiirkonna sõidukite CO2-heitmed moodustavad kokku ligi 67% kogu Eesti näitajast ning ligi 59% rahvaarvust. 4 Kuna rahastamise poliitikaeesmärk on „Rohelisem Eesti“ ja erieesmärk „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“, siis suunatakse käesoleva määrusega põhirõhk liikuvusega seotud probleemide kõrvaldamisele / CO2-heitmete, negatiivsete keskkonnatingimuste jmt vähendamisele. Praeguses olukorras on linnastumise ja ülerahvastatusega seotud liikuvusprobleemidest kõige enam haavatud Tallinna linnapiirkond, mistõttu CO2-heitmete jaotuse järgi tuleks suunata ca 85% ERFi vahenditest Tallinna linnapiirkonna säästva liikuvuskeskkonna parendamiseks ning Tartule ja Pärnule vastavalt 11% ja 4%. Kui CO2 jaotust veidi korrigeerida rahvaarvuga ning regionaalse tasakaalustatuse nõudega, siis kõige mõistlikum jaotus on niisugune: Tallinn ca 68,48% (summas ca 63 miljonit eurot kõik sekkumised kokku), Tartu ca 18,48% (summas ca 17 miljonit eurot eelkõige jalgrattaliikluse ja mitmeliigilise taristu prioriteedis) ning Pärnu ca 13,04% (summas kuni 12 miljonit eurot eelkõige jalgrattaliikluse prioriteedis). Kuna rahastamismeetmel on puutumus ka regionaalse arenguga, siis kaaluti ka rahastamise diferentseerimist seoses regionaalse arenguga, võimalusega arvestada ka piirkondlike arenguerinevustega meetme valdkonnas. Tabel 2. Maksutulud elaniku kohta ja eeldatav õiglane toetuse määr Maksutulud, Vs. Eesti keskmine Õiglane toetuse määr keskkonnatasud, (olenevalt tasandusfond elaniku põhituludest elaniku kohta (põhitulud), 2021. a, kohta) oleks € Tallinna linn 1284 110% 55% Tartu linn 1135 97% 63% Pärnu linn 1027 88% 88% Eesti 1166 keskmine Allikas: https://minuomavalitsus.ee/local-government-units Kuigi printiibis väiksema rahvaarvuga piirkonnas ei ole alati võimalik saavutada sama kuluefektiivset lahendust proportsionaalselt toetus / elanike arv, tuleks ideaalis regionaalse tasakaalu leidmiseks linnapiirkonna toetuse suuruse arvestamisel anda eelis väiksema rahvaarvuga KOVidele. Käesolevalt on Pärnu linnal madalaimad maksutulud elaniku kohta ning eeldatav toetuse määr peaks olema kõrgeim. Vastupidi Pärnule on Tallinnal kõrgeimad maksutulud ning peaks rakendama madalaimat toetuse määra. Eelnevat tasakaalustatud arengu loogikat toetuse määra diferentseerimiseks paraku nii üheselt käesoleva määruse raames arvestada ei saa, kuna tegemist on esiteks väga suurte ja olulist muutust ellu kutsuvate projektidega ning teiseks ka üpris kõrge maksumusega projektidega. Et Tallinna piirkonnas on enim probleeme pendelrändest tingitud liiklusummikute, ohutuse ja keskkonnasaastatusega, siis tuleb siin ellu viia ka mahukamaid ning mõjusamaid projekte nende probleemide lahendamiseks. Näiteks trammiliikluse prioriteet (mahus 40 miljonit eurot) on suunatud ainult Tallinna piirkonda. Siinkohal tuleb arvestada ka määruse piirangutega (§ 6. Kulude abikõlblikkus), millest tulenevalt on Tallinnal ka kohustus kanda suuremas mahus mitteabikõlblikke kulusid (vajadusel uue trammitaristu alla jäävate maa-aluste kommunikatsioonide vahetus projekti elluviimise käigus). Seetõttu võib öelda, et toetuse ja omafinantseeringu proportsioon 70% / 30% on igati õiglane ka Tallinna puhul. 5 Seetõttu, tulenevalt meetme eelarvest ja oodatavatest tulemustest, ei ole võimalik Pärnu ega ka Tartu linna toetuse proportsioone korrigeerida üles-alla ning asjakohane on kehtestada kõigile ühetaoline toetuse määr proportsioonis 70% / 30%. Seletuskirjas on toodud toetusskeemi perspektiivne linnadevaheline rahajaotus ning määruse eelnõus saavutatakse vastava põhimõtte järgimine § 11 lõike 4 punktiga 1, milles sätestatakse, et „rakendusasutuse kutses esitatakse maksimaalne eelarve taotleja ja konkreetse sekkumise kohta“, st et sisuliselt „kinnitab linna piirkondadevahelise eelarve jaotuse toetuse andja“ oma kutses ning hiljem kinnitab investeeringute kava käskkirjaga. Meetme ERF toetuse 96 miljonist ülejääva ja määrusega katmata summa ehk 4 miljoni suunamiseks on MKMil kavas koostada avatud taotlemise toetusskeemiga toetuse andmise tingimuste määrus „Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna investeeringud jalgrattateedesse perioodil 2021–2027“, millega rahastatakse jalgrattaliikluse prioriteediga sarnaseid projekte Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnas (v.a keskuslinnad, kes on peamised kasusaajad selle määruse kohaselt). Meetmete (poliitikaeesmärkide erieesmärkide teemadekohased) eelarved on detailsemalt sätestatud rakenduskava meetmete nimekirjas, mille on heaks kiitnud Vabariigi Valitsus. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid, artikli 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (seletuskirja lisa 3). Määruse eelnõu koostamisel lähtuti Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Sotsiaalministeeriumi (SoM) ja Keskkonnaministeeriumi (KeM) märkustest ja kommentaaridest. Sekkumiste väljatöötamise protsessi nii transpordi ja liikuvuse arengukava kui ka rakenduskava koostamisel kaasati laiapõhjaliselt asjaomaseid huvirühmi (arengukava väljatöötamisel nt ministeeriumid, Riigikantselei, riigiasutused, asjaomased riigi äriühingud, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda jt) eri kaasamisvormides14. Määruse eelnõu kohta küsiti selle väljatöötamise ajal arvamust ka Tallinna, Tartu ning Pärnu linnalt. Määrus jõustub üldises korras. Määruse alusel hakatakse projekte rakendama 1. jaanuarist 2022. a. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (tel 715 3404, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud MKM strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert (end õigusnõunik) Anneli Schmiedeberg (tel 639 7618, 14 Partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel ning edaspidisel rakendamisel on seatud oluliseks eri tasandite partnerite osalus, tagamaks, et olukorra analüüs, seatavad eesmärgid ja kavandavad lahendused oleksid maksimaalselt asjakohased ja mõjusad. Partnerlus toimib mitmetasandilise valitsemise põhimõttega alt üles lähenemisviisiga, seda koordineerivad Rahandusministeerium ja Riigikantselei koostöös ministeeriumidega. Kaasamine oli kolmes etapis:  „Eesti 2035“ strateegia ühisloome 2018–2020,  valdkondlikud konsultatsioonid ning arutelud partnerlusleppe ja rakenduskava koostamisel 2020– 2021,  rakenduskava elluviimisega seotud koostöö alates 2022. 6 [email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb 12 peatükist ja 34 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) eelnõustamine ja investeeringute kava koostamine; 4) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 5) taotluse menetlemine; 6) riigihangete kontroll; 7) toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused; 8) rakendusüksuse ülesanded; 9) aruannete esitamine; 10) toetuse maksmise tingimused ja kord; 11) finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine; 12) rakendussätted. Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Määruse § 1 lõigete 1–10 sisu tuleneb enamjaolt ühendmääruse §-dest 41 ja 49 ning eelkõige läbivast nõudest seostada toetuse andmine riigi pikaajalise arengustrateegia, valdkondliku arengukava või strateegiaga (sh tegevuspõhise programmi) kui ka Euroopa Liidu vastavate strateegiliste dokumentide, eesmärkide ja mõõdikutega. Määruse § 1 Lõike 1 kohaselt reguleeritakse määrusega transpordi tulemusvaldkonna „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmi tegevuse 1.5. „Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond“ eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas rakenduskavaga. Programmi tegevusel on seos ka eelmise Vabariigi Valitsuse tööplaaniga: „3.21. Arendame säästvat transporti, mh trammiühendusi ja digitaallahendusi ühistranspordis ning rajame koostöös kohalike omavalitsusüksustega kergliiklusteid ja kaasaegset tänavaruumi.“. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on programm strateegiline arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava, ning see on aluseks ka toetuste andmisel. Lõike 2 kohaselt rahastatakse määruse alusel rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ meetme nr 21.2.5.1 eesmärkide elluviimist järgmiste sekkumistega: 1) sekkumine nr 21.2.5.11, s.o jalgrattaliikluse prioriteet; 2) sekkumine nr 21.2.5.12, s.o mitmeliigilise taristu prioriteet; 3) sekkumine nr 21.2.5.13, s.o trammiliikluse prioriteet. Lõike 3 kohaselt panustavad transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes ja 7 toetatavad projektid pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ja arvestavad sealjuures ühissätete määruse artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+“. Lõike 4 kohaselt on määruse § 1 lõikes 3 nimetatud, et aluspõhimõtete hoidmist ja pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ olevate transpordiga seotud eesmärkide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke ning ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: 1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal; 2) kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris; 3) elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus; 4) ligipääsetavuse näitaja. Toetatavate tegevustega ei panustata soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamisse, kuna toetatakse taristute rajamist, mis põhinevad varem tehtud kasutaja liikumisteekondade uuringutel ja sotsiaalse mõju analüüsidel ning nende alusel koostatud planeeringutel. Lahendustes kasutatakse universaaldisaini ning järgitakse „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtteid. Taristu tuleb planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis- intellekti- ja kuulmispuue) inimestele, eakatele, lastele ja lapsevankriga liikujatele. Lõike 5 kohaselt panustavad meetme sekkumised energiamajanduse korralduse seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud üldise energiasäästukohustuse täitmisesse. Selle kohaselt ei ole tarvis määrusega või rakenduskavaga sätestada struktuurivahendite kasutamise lisanäitajaid, kuna nimetatud näitaja algtaseme kohta MKMil teave puudub, selle saab tuvastada ainult toetuse saaja ja hiljem, kui projekt on lõppenud, ka muutuse. Meetme tulemusena saavutatud energiasäästu hinnatakse majandus- ja taristuministri 26. oktoobri 2016. aasta määruse nr 65 „Energiasäästu arvutamise eeskiri1“ nõuetele vastavalt.15 Toetuse saaja prognoosib investeeringu mõju energia lõpptarbimisele ja raporteerib prognoositud energiasäästu, prognoosi aluseks kasutatavaid indikaatoreid ja metoodika rakendusasutusele võimalusel läbi e-toetuse keskkonna. Rakendusasutus teatab energiasäästu prognoosi energiasäästu koordinaatorile (MKM energeetika osakond). Energiasäästu koordinaator annab prognoositud energiasäästu teada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr (EL) 2018/1999, milles käsitletakse energialiidu ja kliimameetmete juhtimist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 663/2009 ja (EÜ) nr 715/2009, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/22/EÜ, 98/70/EÜ, 2009/31/EÜ, 2009/73/EÜ, 2010/31/EL, 2012/27/EL ja 2013/30/EL ning nõukogu direktiive 2009/119/EÜ ja (EL) 2015/652 ning tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 525/2013 (ELT L 328, 21.12.2018, lk 1–77) artikli 17 alusel koostatavas lõimitud riiklikes energia- ja kliimaalastes eduaruannetes (edaspidi riiklik energia- ja kliimakava). Toetuse saaja hindab hiljemalt kolm aastat pärast investeeringu tegemist investeeringule järgneva kahe aasta jooksul saavutatud energiasäästu ja raporteerib selle rakendusasutusele. Toetuse saaja kinnitab andmete õigsust, esitab energiasäästu andmed rakendusasutusele, kes 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv 8 teavitab meetme tulemusena saavutatud energiasäästust energiasäästu koordinaatorit. Energiasäästu koordinaator raporteerib riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannetes meetmega saavutatud energiasäästu. Energiasäästu arvutamisest: Energiasäästu on võimalik hinnata mitmel viisil (sobiva metoodika valib toetuse saaja, kuna konkreetset metoodikat ei ole EL ette andnud ega riik välja töötanud):  Sääst tehnoloogia asendamisest  seirata kasutatud tehnoloogia energiatõhusust/ energiakasutust enne vs. pärast, nt võtta investeeringueelses olukorras sõiduvahendite (autod, bussid) kasutatud (fossiilse) energia hulga ning lahutada sellest investeeringu tulemusel kasutatav energiahulk (nt trammide kasutatav elektrienergia).  Sääst modaalnihkest  hinnata säästu, mis tuleneb tarbijate liikumisest energiakulukatelt liikumisviisidelt vähem kulukatele; säästu hindamine eeldab mudeldamist/järelanalüüsi elastsuse arvutamiseks, nt võimalik arvutada modaalnihke tulemusel ära jäävad sõiduautode sõidetavad kilomeetrid, korrutada need läbi kuluva kütusekogusega, saades säästetava energiakoguse, kui samu sõite tehakse edaspidi kas ühissõidukitega (lahutades sellele kuluva energia) või aktiivsete liikumisviisidega (nt jalgratas või jalgsi käimine, mille puhul energiakulu on null); Oluline on kirjeldada rakendatavat metoodikat ja arvutuste aluseks võetud eeldusi (nt sõidukite keskmised kütusekulud, kütuste omavahelised proportsioonid, nende energiamahud ja eriheite tegurid jmt), et oleks võimalik järelkontrolli käigus üheselt aru saada, kuidas perspektiivse energiasäästuni jõuti. Alternatiiv otseselt säästu seiramisele:  Investeeringu teostaja seirab energiasäästu arvutamises vajalikke näitajaid, nt: o jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine – jalgrattateede pikkus, jalgrattatee kasutatavus; o mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine sh Pargi&Reisi parklate rajamine, reaalajatabloode paigaldus jne – Pargi&Reisi puhul konkreetselt parkla kasutatavus ja seetõttu välditud autoga läbimise vahemaa; o trammiliikluse arendamisega Tallinnas (edaspidi trammiliikluse prioriteet) seotud eesmärgid – rajatud vahemaad, kasutatavus, läbitud vahemaad;  Viia läbi järelanalüüs energiasäästu hindamiseks (eeldab sellegipoolest eelnevalt analüüsiks vajalike sisendandmete kogumist). Lõike 6 kohaselt on jalgrattaliikluse prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks Tallinna, Tartu ja Pärnu linn asustusüksusena ehk siis täpsemalt keskuslinnad. Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonna (v.a käesoleva määrusega kaetud keskuslinnad) koostatakse eraldi toetusskeem avatud taotlemise meetmena. Lõike 7 kohaselt on mitmeliigilise taristu prioriteedi rakendamise sihtpiirkonnaks Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkond. Määruse § 11 lõike 1 kohaselt on määratud taotlejaks ainult Tallinna, Tartu ja Pärnu linn. Linnadel on prioriteedis võtmeroll, kuna probleemide kese (heitmed, ummikud ja pendelränne) toimub nende territooriumil. Linnad saavad palju kaasa rääkida, millises suunas liikuvust arendatakse ning kuhu soovitakse linna vaates nt ümberistumissõlmed rajada. Linnade ümberkaudsed vallad (linnapiirkonnad) saavad projektides osaleda nende partneritena. Lõike 8 kohaselt on trammiliikluse prioriteedi rakendamise piirkonnaks Tallinna linnapiirkond. Määruse § 11 lõike 2 kohaselt on määratud taotlejaks ainult Tallinna linn. Tallinnal on trammiteede prioriteedis võtmeroll, kuna probleemide kese (heitmed, ummikud ja pendelränne) 9 toimub tema territooriumil. Tallinna linn otsustab, millistes suundades on tal vaja trammiliine arendada Määruses nimetatud ümberkaudsed omavalitsusüksused, saab Tallinna projekti kaasata partneritena, kellele kohalduvad toetuse saaja kohustused oma territooriumil trammiliini väljaarendamisel. Selleks tuleb Tallinna linnal aga teha koostööd ümberkaudsete valdadega ja vastupidi (tulla taotlema ühistaotlusega) ning arendada välja uued trammiliinid kohtades, kus selleks on suurim vajadus (ummikud, saastatus, sõlmpunkti läbivate pendelrändega seotud autode arv jne). Lõike 9 kohaselt toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet, kulu- ja muid dokumente ning aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Nimetatud lõige määruse reguleerimisala paragrahvis aitab õigusaktis edaspidi vähendada viitamisi e-toetuse keskkonnale, mis on põhiliseks suhtlusviisiks taotleja / toetuse saaja ja rakendusüksuse vahel. Dokumendid, mida e-toetuse vahendusel esitada ei saa, esitatakse elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna. Lõike 10 kohaselt rakendatakse selles sätestatule Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Nimetatud lõige määruse reguleerimisala paragrahvis aitab õigusaktis edaspidi vähendada viitamisi ühendmäärusele, kuna kogu toetuse andmise ja kasutamisega seotud tegevus peab nii ehk teisiti olema ühendmäärusega kooskõlas. Lõikega 11 sätestatakse, et kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmisel määruse §-s 9 sätestatust. Määruse § 2 Punktides 1–5 sätestatakse määruse mõistes kasutatavad terminid. Terminid, mida läbivalt ei kasutata, on avatud asjakohase sätte juures. Pendelränne on inimeste regulaarne liikumine oma alalise elukoha ja töökoha või haridusasutuse vahel, hõlmates samal ajal ka teisi regulaarseid või sageli korduvaid reisimisi ühest kohast teise, mis ei ole töö ega õppimisega seotud. Peamine pendelränne toimub linnapiirkonnas. Linnapiirkonna all mõistetakse linna, ja seda ümbritsevaid omavalitsusi. Ümberkaudsetes omavalitsusüksustes elavad inimesed kasutavad samas olulises osas keskuslinna teenuseid ja linnas pakutavaid töökohti. Uuringud näitavad, et ligi viiendik ümberkaudsete valdade inimestest töötavad just linnas ning samapalju linnainimesi töötab ümberkaudsetes valdades. Lisaks töötamisele veedavad n-ö pendelrändajad ka suurema osa oma vabast ja aktiivsest ajast linnas, mis toob kaasa inimeste igapäevase pendeldamise linna ja elukoha vahel. Pärnu linnapiirkond kõnesoleva määruse mõistes ja Statistikaameti „Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikale“16 vastavalt on Pärnu linn (Pärnu linn asustusüksusena, Paikuse alev, Silla küla), Tori vald (Sauga alevik, Sindi linn, Tammiste küla). 16 https://www.stat.ee/sites/default/files/2022-05/Asustuspiirkond_1.pdf 10 Tallinna linnapiirkond kõnesoleva määruse mõistes on Tallinna linn (kui keskuslinn), Maardu linn, Viimsi vald, Saue vald (Laagri alevik, Alliku küla, Koidu küla, Saue linn, Vanamõisa küla), Rae vald (Aaviku küla, Assaku alevik, Järveküla, Jüri alevik, Karla küla, Lagedi alevik, Pajupea küla, Peetri alevik, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla), Harku vald (Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevik); Jõelähtme vald (Iru küla, Uusküla), Saku vald (Saustinõmme küla, Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevik, Üksnurme küla), Kiili vald (Kangru alevik, Luige alevik), Keila linn, Lääne-Harju vald (Kulna küla). Tartu linnapiirkond kõnesoleva määruse mõistes on Tartu linn (Tartu linn asustusüksusena, Märja alevik), Luunja vald (Lohkva küla, Veibri küla), Kambja vald (Soinaste küla, Tõrvandi alevik, Õssu küla, Ülenurme alevik), Tartu vald (Tila küla, Vahi alevik). Algatuse „Uus Euroopa Bauhaus“ (edaspidi ka NEB – New European Bauhaus) eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused): 1. ruumikogemuse kvaliteet, sealhulgas disain ja esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond; 2. kestlikkus ja kliimakindlus, sealhulgas ringmajandus, looduslik mitmekesisus ja kliimaneutraalsus; 3. kaasamine, sealhulgas ligipääsetavus ja taskukohasus. Elukeskkonna kvaliteet on Euroopa Liidus üha kesksem teema. Ka viimaste aastate tervisekriisi kogemus näitas, kui tähtis oli ühtäkki eluaseme ruumiline kvaliteet ning ligipääs heale avalikule ruumile ja looduslikele puhkealadele. Kui rohepöörde renoveerimislaine, ringmajanduse ning liikuvuse strateegiad on seni kandnud peamiselt kestlikkuse vaadet, siis NEB toob pildile ka sotsiaalse ja kultuurilise mõõtme. Algatuse mõte ongi kiirendada Euroopa roheleppe elluviimist, muuta lahendusi sotsiaalselt sidusamaks, köitvamaks ja kättesaadavamaks. „Uue Euroopa Bauhausi“ (Euroopa Komisjoni teatis COM(2021) 573) algatuse kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste aspektidega. Euroopa Liidu nõukogu järeldused (2021)17 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele ja annavad konkreetseid soovitusi Davosi kvaliteedisüsteemi rakendamiseks liikmesriikide ruumiloomes. Määruse § 3 sätestab toetuse andmise eesmärgi ja tulemused. Lõige 1 sätestab, et jalgrattaliikluse prioriteedi tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk edendada säästva liikumisviisi mugavat ja turvalist kasutamist terviklike jalgrattateede põhivõrkudes oluliste puuduolevate lülide ehitamisega ning rattaparkimisvõimaluste parandamisega Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas. Inimeste liikuvuse tagamiseks on vajalikud investeeringud jalgratta- ja jalgteede võrgu arendamisse ning eri liikumisviiside paremasse ühildumisse. Toetatavate projektide tulemusena paraneb ligipääsetavus teenustele ja töökohtadele ning sellega omakorda inimeste elukvaliteet ja toimetulek. Samuti võimendab jalgratta- ja jalgteede võrgu koordineeritud arendamine positiivset mõju ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Lõige 2 sätestab, et jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine rakenduskavaga kinnitatud väljundnäitajate saavutamisse, nagu 17 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf 11 1) toetatud kolm integreeritud territoriaalse arengu strateegiat ja 2) 10 km sihtotstarbelise jalgrattataristu ehitamine. Toetatud integreeritud territoriaalse arengu strateegia (kood PO2 SO8 RCO75). Panused integreeritud territoriaalse arengu strateegiate elluviimiseks erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikuvuskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ tasandil, mida rakendatakse kooskõlas ühissätete määruse artikli 28 punktidega a ja c. Näitaja mõõdab erieesmärgi tasandil rahaliste panuste arvu territoriaalsete strateegiate elluviimisesse. Topelt lugemine välistatakse erieesmärgi tasandil, kuna loetakse panust strateegiatesse sõltumata sellest, kui mitu projekti konkreetsesse strateegiasse panustab ehk siis selle näitaja kohta esitatakse Euroopa Komisjonile erieesmärgi tasandil unikaalsete strateegiate arv, millesse projektid panustavad. Täitmist saab ette kanda, kui esimene arengustrateegia alusel rahastatud projekt on lõpetatud ja väljund saavutatud. Ehk siis jalgrattateede põhivõrkude rajamine peab olema kooskõlas linnalise ja kohaliku liikumiskeskkonna strateegiatega. Iga projekt, mis toetab rahaliselt territoriaalstrateegiate tegevusi, loetakse indikaatorisse panustajaks ja sellele omistatakse väärtus üks. Näitaja on küll käesolevas määruses nimetatud, kuid Euroopa Komisjoni seireks seda SFOSi projektide põhjal kokku ei liideta, rakendusüksus esitab Rahandusministeeriumile toetatud unikaalsete strateegiate arvu eraldi. Maksimaalne arv saab olla vaid kolm ehk kolme linna(piirkonna) (Tallinna, Tartu ja Pärnu) strateegiad. Toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu (kood PO2 SO8 RCO58), „10 km aastaks 2029“. See eesmärk saavutatakse koosmõjus Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnale mõeldud avatud taotlusvooruga, mille kohta tehakse eraldi toetusmeede (see ei sisaldu kõnesoleva määruse eelnõus). Sekkumise fookus on suuremate linnapiirkondade kesklinnas tervikliku jalgrattataristu põhivõrgu väljaarendamise toetamine (sh parkimisvõimaluste loomine). Sekkumine soodustab aktiivsete liikumisviiside kasutust, tõstab jalgratta konkurentsivõimet liikumisviisina ning võimaldab nii eri vanuse- kui ka ühiskonnagruppidel mugavalt ja ohutult rattaga liigelda ning igapäevatoimetusi teha. Jalakäijatest ja sõiduteest eraldatud sihtotstarbeline rattataristu Eesti suuremate linnade kesklinnades praktiliselt puudub. Koos rattataristu rajamisega on vaja seega lahendada ka turvalised ristmike ületused, kujundada linnaruum ümber, nii et see oleks ohutu nii ratturitele kui ka jalakäijatele ning et moodustuks terviklik rattateede võrgustik ja toimivad teekonnad. Rattataristu maksumuse hindamisel tuleb eristada taristut, mida ehitatakse näiteks olemasoleva tee kõrvale, kus ruumi on piisavalt, või kesklinnalisse keskkonda, mille terviklik ümberkujundamine on märksa keerukam. Lõige 3 sätestab, et jalgrattaliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine rakenduskavaga kinnitatud tulemusnäitaja „Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. Sihtotstarbelise jalgrattataristu kasutajate arv (kood PO2 SO8 RCR64) on tulemusnäitaja, mida saab mõõta pärast projektide elluviimist. Eeldatud on, et erinevate säästva liikuvuse fookusega taristusekkumiste (nt rattateede ehitus) tulemusel suureneb inimeste liikuvus, paraneb ligipääs teenustele ning kokkuvõttes kasvab aktiivsete liikumisviiside kasutajate arv. 2029. aasta sihttasemeks on seatud kokku 720 000 aastast kasutajat uutel rattateedel. Eesmärk on kavandada selliste rattateelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada vähemalt 1000 kasutust päevas (eelduse 1000 inimest päevas aluseks on kahe olemasoleva loenduri 12 andmed, mis võiksid olla võrreldava liiklussagedusega – hetkel Pärnu sillal ja Tallinnas Reidi teel olevad). Lõige 4 sätestab, et mitmeliigilise taristu prioriteedis on toetuse andmise eesmärk aidata kaasa terviklike säästva liikuvuse teekondade tekkimisele ja mugavate ning ligipääsetavate mitmeliigiliste ühistranspordi ümberistumiste võimaluste loomisele, et seeläbi jalgsi, jalgrattaga liikumise ja ühistranspordikasutuse osakaalu suurendada ning pendelrändega seotud autokasutust vähendada. Selleks tuleb Tallinna, Tartu ja Pärnu linnas ja linnapiirkondades rohkem tähelepanu pöörata ühistranspordi tõhususele ja kiirusele, võrgustiku ja teenuse terviklikkusele ning konkurentsivõimele seoses eraautodega. See rõhutab vajadust arendada mitmeliigilisi liikuvuse sõlmpunkte, mis soodustaksid erinevate liikumisviiside kombineerimist. Lõige 5 sätestab, et mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ sihttaseme saavutamisse. Uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused (kood PO2 SO8 RCO54) sihttase on vähemalt üks mitmeliigiline ühendus. Selgitus: toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide arv, mis hõlbustab erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist kauba- või reisijateveoks, parandab ligipääsetavust ühistransporditeenusele ning tõstab selle konkurentsivõimet. Sellega soodustab sekkumine säästvate ja aktiivsete liikumisviiside kasutamist, pöörates tähelepanu kasutajakogemusele – mugavusele, ohutusele, ligipääsetavusele, sõlmpunktideni viivatele teekondadele, auto ja jalgratta parkimise tingimustele jm. Määruse vastuvõtmisel pole veel teada, kas tuleb üks suurema mastaabiga ning rohkem liikumisviise ja teenuseid hõlmava sõlmpunkti arendamise projekt (näiteks on Tallinnaga varem arutatud Kristiine mitmeliigilise terminali loomist) või mitu väiksemat sõlmpunkti arendust. Lõige 6 sätestab, et mitmeliigilise taristu prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. Uute või ajakohastatud mitmeliigiliste ühenduste kasutajate arv (kood PO2 SO8 PSR14) on tulemusnäitaja, mida mõõdetakse pärast projekti(de) elluviimist. Tulemuse saamiseks loetakse toetatud projektidest rahastatavate uute või uuendatud mitmeliigiliste sõlmpunktide iga-aastaseid kasutajaid. Erinevate säästva liikuvuse fookusega taristusekkumiste (nt mitmeliigiliste sõlmpunktide arendamine) tulemusel suureneb inimeste liikuvus, paraneb ligipääs ühistranspordile (sh erinevate liikumisviisidega), ning kokkuvõttes kasvab ühistranspordi kasutajate arv. Sihttase on kalkuleeritud, lähtudes olemasolevate sõlmpunktide kasutajanumbrite keskmistest. Eeldus on, et ühe uue suurema mastaabiga sõlmpunkti kasutajate arv aastas on 540 000 (loetakse kasutuskordi, mitte unikaalseid kasutajaid). Samas esineb risk, et muudatused inimeste käitumisharjumustes võtavad aega, mistõttu võib sekkumise valmimise ja soovitud sihttaseme saavutamise vahele jääda ajaline nihe. Risk on seotud ka sõlmpunkti läbivate ühistranspordi- ja muude liikuvusteenuste kvaliteedi ja sagedusega, mida antud sekkumine ei kontrolli, aga mis otseselt mõjutavad sõlmpunkti kasutatavust. 13 Lõige 7 sätestab, et trammiliikluse prioriteedis on toetuse andmise eesmärk laiendada trammiteede võrku Tallinna linnapiirkonnas, et seeläbi ühistranspordikasutuse osakaalu suurendada ja pendelrändega seotud autokasutust vähendada. Tallinna piirkonnas on väga oluline arendada uusi trammiühendusi, mis on väärtuslik suure läbilaskevõimega ja keskkonnasäästlik ühistranspordiliik. Marsruutide valik põhineb kergrööbastranspordi teostatavuse ja tasuvuse analüüsidel Tallinnas ja Harju maakonnas. Tervikliku trammivõrgu arendamine eeldab rahastamise kombineerimist. Võimalikud ehitatavad lõigud on järgmised: Põhja-Tallinn (Kalaranna, Pelguranna), Rae/Peetri, kesklinn (Liivalaia), Lasnamäe, Tondi–Järve. Linn peab välja pakkuma kõige elujõulisemad marsruudid, võttes samal ajal arvesse nii ühistranspordi kasutajate osakaalu tõstmise eesmärki kui ka fiskaalseid, ajakava (st vahendite kasutamise ajakava) ja muid piiranguid. Taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi ka RRF) toel rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin, mis ühendab Vanasadamat ja Rail Balticu rahvusvahelist terminali Ülemistel. Lõige 8 sätestab, et trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine väljundnäitaja „Uute trammi- ja metrooliinide pikkus“ sihttaseme saavutamisse. Uute trammi- ja metrooliinide pikkuse (kood PO2 SO8 RCO55) väljundnäitaja 2029. aastaks on kolm kilomeetrit uut trammiteed. RCO55 on Euroopa Komisjoni ette antud ning näitaja nimetuses peab säilima „metrooliinid“, kuigi see pole Eesti puhul asjakohane. Trammi kui ühe kõige keskkonna- ja ruumisäästlikuma, kuid ka atraktiivsema ühistranspordiliigi potentsiaali laiem ärakasutamine võimaldab tõsta ühistranspordi konkurentsivõimet ning sellega ka ühistranspordi kasutajate arvu. Investeeringud on vajalikud nii uute piirkondade kergrööbastranspordiga ühendamiseks kui ka alternatiivsete trasside arendamiseks kesklinnas, mis on oluline trammiliikluse läbilaskvuse tagamiseks ning ühenduskiiruste tõstmiseks. Kõik trammiliikluse prioriteedi projektid panustavad sellesse näitajasse. Praegusel juhul ei saa rahastamiseks võtta projekte, mille kohaselt ehitatakse ainult trammipeatusi, aga mitte trammiteed ennast. Minimaalne nõue näitajate puhul on, et iga projekt peab panustama vähemalt ühte meetmete nimekirja väljundnäitajasse. Küll ehitatakse uued trammiteed koos vajaliku taristuga, sh trammide peatuskohad, kus arvestatakse ka ligipääsetavusega ning vajadusel rajatakse ka nt rattaparklad trammide peatuskohtadesse (sellisel juhul on võimalus kombineerida rahastust ka rattateede prioriteedi projekti raames, kuid otseselt ei pea – rakendusüksus tagab, et rahastatavates projektides ei loeta näitajaid topelt ega ei arvestata ka kuluside topelt). Lõige 9 sätestab, et trammiliikluse prioriteedis panustab toetuse andmine tulemusnäitaja „Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv“ sihttaseme saavutamisse. Uute või ajakohastatud trammi- ja metrooliinide kasutajate arv (kood PO2 SO8 RCR63) on tulemusnäitaja, mida mõõdetakse pärast projektide elluviimist. RCR63 on Euroopa Komisjoni ette antud ning näitaja nimetuses peab säilima „metrooliinid“, kuigi see pole Eesti puhul asjakohane. Uute trammiteede ehituse tulemusel suureneb inimeste liikuvus, paraneb ligipääs ühistranspordile ning kokkuvõttes kasvab ühissõiduki kasutajate arv. Eeldus on, et 2029. aastaks (saavutatud väärtust hinnatakse tagantjärele transporditeenuste kasutajate arvuna sekkumiste füüsilisele lõpetamisele järgneval aastal) on uue trammitaristu kasutajate arv aastas 720 000 (loetakse kasutuskordi, mitte unikaalseid kasutajaid).18 18 Sihttase on kalkuleeritud lähtuvalt olemasolevate teadaolevate trammitee arenduste mõjudest ja kasutusnumbritest (Ülemiste lennujaama trammitee lõik tõi juurde ca 1000 kasutajat päevas). Arvutuskäik lähtub esialgsest eeldusest, et sekkumise raames 14 Määruse § 4 Lõige 1 sätestab, et rakendusasutus on Kliimaministeerium kui tulemusvaldkonna vastutaja. Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka RTK) sarnaselt EL 2014–2020 finantsperioodiga. Määruse 2. peatükis sätestatakse projekti raames toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr ning riigiabi. Määruse § 5 Lõikega 1 sätestatakse, et toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte määruse §-s 3 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisse. Toetuse saamiseks peab projekt olema investeeringute kavasse arvatud ning selle kohta peab olema tehtud ka taotluse rahuldamise otsus. Lõikega 2 sätestatakse, et rattaliikluse prioriteedi raames toetatakse uute jalgrattateede rajamist, ristmike või tänavate ja teede kohandamist jalgrattaga liikumiseks ning avaliku linnaruumi kujundamist säästvaid liikumisviise toetavamaks, keskendudes liikuvuse sõlmaladele. Lõikega 3 sätestatakse, et tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamisel tuleb järgida Eesti standardit19 EVS 843 (linnatänavate standard, mida tuleb kasutada asulasiseste teede ja tänavate projekteerimisel) või samaväärseid nõudeid või tuleb kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme või muid juhendmaterjale, millega luuakse tingimused aktiivsete liikumisviiside soodustamiseks ning ohutuks liiklemiseks. Võimalusel tuleb arvestada ka vastavaid Eestis olemasolevaid häid kogemusi ja juhendmaterjale nagu näiteks „Tallinna rattastrateegia 2018–202820, „Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava 2019“21, Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhendit22 „Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele“, „jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamatut“23, Transpordiameti juhendeid „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“24 või ”Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine“25, Euroopa Liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas26, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumeid teevalgustuse ja fooride kohta27 jt. Kõnesolev määrus keskendub linnadele ja vastavalt hajaasustuse programmi28 mõistele on hajaasustusega piirkond selline piirkond, mille hulka ei kuulu linnad asustusüksustena ega ka ehitatakse kaks uut trammitee lõiku, kummagi kasutajate arv 1000 in/päevas, st 2 x ümmarguselt 360 päeva aastas x 1000 = 720 000. 19 https://www.evs.ee/et/evs-843-2016 Kehtiv linnatänavate standard on uuendamisel. 20 https://www.tallinn.ee/et/ehitus/tallinna-rattastrateegia-2018-2028 21https://www.tartu.ee/sites/default/files/uploads/Linnavarad/SECAP/Tartu%20jalgrattaliikluse%20strateegiline%20tegevusk ava_Final_22042019.pdf 22 https://pimedateliit.ee/projekteerimisjuhend/ 23 https://bef.ee/wp-content/uploads/2014/04/K%c3%a4siraamat.pdf 24 https://www.transpordiamet.ee/media/15114/download 25 https://www.transpordiamet.ee/media/2784/download 26 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/roads/ET.pdf 27 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/traffic/ET.pdf 28 https://www.riigiteataja.ee/akt/126022018007?leiaKehtiv 15 alevid, siis antud kontekstis seatakse nõuded projekteerimisnormidele ainult tiheasustuses. Hajaasustuses kehtivad asulaväliste teede projekteerimisnormid, mida antud kontekstis jalgrattatee ehitamisel keskuslinnas kehtestada ei ole asjakohane. Elementaarne on, et taotleja kaasab tänavaruumi kergliiklejate kasuks ümberjagamisel projekteerimisse vajadusepõhiselt nii liiklusspetsialiste kui ka teedeehituse insenere (see on vajalik eriti suurema liikluskoormusega tänavatel ning lisaks tuleb arvestada võimaliku liikluse koormuse kasvuga linna teistes piirkondades jne), et tagada lahenduse sobivus ja ohutus (ehitusseadustiku (EHS) §-d 7–10). Toetuse saaja peaks olulisimatele jalgratta- ja jalgteelahendustele tegema ka liiklusohutusauditi kooskõlas EHS § 102 lg 2 alusel kehtestatud nõuetega, kuigi seadus seda otseselt ei nõua. Liiklusohutusauditi peaks tegema siis, kui kavandatakse suuremat kergliiklusteede võrgustikku, kus on mitmeid ristumisi sõiduteega ning ka jalakäijate ja jalgrattatee kulgemist sõidutee kõrval. Selliseid lahendusi ei saa kavandada, ilma et sõltumatu osapool ohutusaspekte hindaks. Lõikega 4 sätestatakse, et mitmeliigilise taristu prioriteedi raames toetatakse mitmeliigiliste ühistranspordi terminalide ehitust või ümberistumiste loomist ja soodustamist. Eelkõige on mõeldud siin mitmeliigilise terminali ehitust, mis hõlbustab erinevate transpordivahendite ja liikumisviiside kasutamist ja kombineerimist kauba- või reisijateveoks, parandab ligipääsetavust ühistransporditeenusele ning tõstab selle konkurentsivõimet. Siia tegevuste alla käivad ka Pargi&Reisi parklate ehitamine, kuid sellised parklad peavad olema rajatud läbimõeldult ja kompleksselt teiste tegevustega, laiema eesmärgiga aidata täita sekkumise planeeritavat tulemusnäitajat (mitmeliigilise taristu prioriteedi eesmärk kokku 540 000 kasutajat aastas). Lõikega 5 sätestatakse, et trammiliikluse prioriteedi raames toetatakse trammiteede võrgu arendamist Tallinna linnapiirkonnas, sealhulgas vajalike trammipeatuste ehitamist ning asjakohaste liikluslahenduste ehitamist, sealhulgas vajalike juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamist. Lõikega 6 sätestatakse, et toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist. Kuigi programmperiood algas 1. jaanuaril 2021. a ning kõnesoleva määruse abikõlblikkuse periood 1. jaanuaril 2022. a, siis võib rahastada projekte, mille tegevustega on küll alustatud (v.a riigiabi andmise korral), kuid mis pole rahastamisotsuse tegemise ajaks veel lõppenud. Lõikega 7 sätestatakse, et tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktist j tuleb tagada taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Kliimakindluse tagamiseks viiakse läbi kliimakindluse hindamine ning esitatakse vastav analüüs koos taotlusega. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“29 (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92) ning RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Samuti on tehnilistes suunistes rõhutatud, et alates kuupäevast (s.o 16.09.2021), millal Euroopa 29 Tehnilised suunised kliimakindluse hindamiseks: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03) 16 Komisjon need suunised avaldab, tuleks neid aastate 2021–2027 taristuprojektide ettevalmistamisel ja kliimakindluse tagamisel arvesse võtta. Kõnesoleva määruse mõistes tuleb kliimakindlus tagada kogu toetusega rajatavale füüsilisele taristule, v.a loendurid jmt paigaldatavad seadmed. Kliimakindluse tagamise nõue kehtib KOMi tehniliste suuniste järgi ka linnatranspordile, kus üldjuhul peaks hindama CO2 jalajälge. Euroopa Komisjoni üldine soovitus on ka, et kus võimalik, peaks kasutama keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume. Kriteeriumid sisaldavad tehnilisi lahendusi, mida saab võrdlusena kasutada kas projekteerimisel, ehitustööde läbiviimisel või hoolduse korraldamisel. Nendele saab viidata, kui „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet hinnatakse. Transpordi valdkonnaga seoses on kehtestatud mitmeid valdkondlikke kriteeriume, mis on kõik leitavad Euroopa Komisjoni vastavasisuliselt lehelt30. Täpsemalt puudutab see: 1) teede projekteerimist, ehitamist ja hooldust; 2) teevalgustust ja foore; 3) maanteetransporti; 4) teekattemärgistust (ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid värvide, lakkide ja teekattemärgistuse jaoks)31. Lõikega 8 sätestatakse, et toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13– 43), artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte või DNSH). See tähendab, et ükski investeering ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava DNSH analüüs on erieesmärgi „(viii) säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ suhtes tehtud hindamine. Olulisi keskkonnariske selles ei tuvastatud. Samas rakenduskava DNSH analüüs pole väga detailne, mistõttu peab toetuse taotleja vastava(d) analüüsi(d) oma projekti(de) kohta esitama taotlemisel. Lõikega 9 sätestatakse, et toetatakse tegevust, mille puhul lähtutakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel32 kehtestatud ligipääsetavuste nõuetest puuetega inimestele. Taristu tuleb planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-33, intellekti- ja kuulmispuue) inimestele, eakatele, lastele ja lapsevankriga liikujatele. Lõikega 10 sätestatakse, et määrusega toetatakse tegevust, mille linnaruumi lahendused on koostatud ja projekteeritud koostöös vähemalt 7. taseme volitatud arhitekti või maastikuarhitektiga. Volitatud maastikuarhitekt (vähemalt tase 7)34 on vastutav spetsialist, kes koostab, annab hinnangu või juhib maa- ja veealade, linnade ja teiste asulate ruumilise keskkonna planeeringuid ja välisruumi ehitusprojektide terviklahendusi, kavandades nende 30 https://ec.europa.eu/environment/gpp/eu_gpp_criteria_en.htm 31 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/criteria_for_paints_varnishes_and_road_marking_et.pdf 32 Majandus- ja taristuministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ https://www.riigiteataja.ee/akt/131052018055 33 Kasutada seletuskirjas varasemalt viidatud Eesti Pimedate Liidu projekteerimisjuhendit. 34 Kutsestandardid: Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10693990; Volitatud maastikuarhitekt-ekspert, tase 8 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10694934 17 ehitamist, hooldamist ja taastamist, et muuta need inimsõbralikumaks ja kestlikumaks ning vähendada nende ökoloogilist jalajälge ning koostab hinnanguid maastiku (nii loodusliku kui ehitatud keskkonna) kohta. Volitatud maastikuarhitekti tase 7 (või samaväärne) ja üle selle on Euroopa Liidu tasandil ühtsustatud ega põhjusta siseturu kontekstis kitsendusi. Maastikuarhitektuurse lahenduse peab olema koostanud vähemalt 7. taseme volitatud maastikuarhitekt. See tähendab, et rakendusasutuse ootus on, et toetuse saaja arvestab vähemalt 7. taseme volitatud maastikuarhitekti ettepanekutega ehituse projekteerimisel, mitte ei kasuta maastikuarhitekti allkirja vaid „linnukese“ kirja saamiseks. Mõned objektid võivad nõuda suuremat tähelepanu ja kompetentsi (keerukamad transpordisõlmed, kultuuriväärtuslikke objekte hõlmavad projektid, miljööalasid läbivad ja suurema avalikkuse tähelepanuga projektid jne), sellisel juhul on otstarbekas kaasata 8. taseme volitatud (maastiku)arhitekt. Lõikega 11 sätestatakse, et toetatakse selliste jalgrattateelõikude ehitamist, kus on potentsiaal saavutada vähemalt 1000 rattakasutuskorda päevas. Selline eesmärk on seatud näitajate metoodika kohaselt, st saavutamaks 2029. aasta sihttasemeks seatud 720 000 aastast kasutajat uutel jalgrattateedel. Määruse § 6 Toetuse saaja peab arvestama määruses sätestatu kõrval ka ühendmääruses sätestatud tingimusi. Lõikega 1 sätestatakse projektiga seotud sobivad, vajalikud ja tõhusad abikõlblikud, määruse §-s 5 nimetatud tegevuste kulud vastavalt määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele. Abikõlblikud on: 1) jalgratta- ja trammitee taristu rajamise kulud ja sellega seotud kulud tänavavalgustuse rajamiseks, trammitaristu elektrifitseerimisel elektriliitumisega seotud tööde kulud, sõidutee asendamiseks jalg-, jalgratta- ja trammitee taristuga või jalg- või jalgrattatee sildade ja tunnelite rajamise kulud Eesmärk on toetada kulusid, mis aitavad otseselt saavutada meetme eesmärke. Seetõttu on abikõlblikud ka kulutused, mis ei ole otseselt pealisehitisega seotud, kuid on funktsionaalselt vajalikud taristu kasutusele võtmiseks. Nt ei oleks kuigivõrd mõttekas rajada trammitaristut, mis ei ole liidetud elektrivõrku. Abikõlblikud on keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise kulud. Projektide puhul, millega rajatakse ka muud taristut, nt autoteed, on abikõlblik vaid see osa taristust, mis teenindab säästvaid liikumisviise (st kui rajatakse sõidutee, siis see pole abikõlblik). Samuti on abikõlblikud ülejäänud kulud, mis on sätestatud käesolevas lõikes. 2) sõidutee katendi rajamise ja asendamise kulud, kui need on tekkinud tänava ümberjagamisel jalg-, jalgratta- ja trammiteeks Tänava ümberjagamisel tehtavad kulud on abikõlblikud, kuna nende tegemisel asendatakse sõidutee säästvamale alternatiivile suunatud taristuga ehk kulutused aitavad meetme eesmärke saavutada. 3) jalgratta ja kergliikurite ilmastikukindlate parkimisvõimaluste rajamise kulud Aktiivsete liikumisviiside kasutamise soodustamiseks on oluline teha igakülgseid parendusi nende igapäevaseks kasutamiseks. Jalgrataste ja kergliikurite kasutamise atraktiivsuseks on oluline muuta nende kasutus mugavamaks, nt arvestada, et jalgratast võttes ei oleks selle iste märg. 18 4) linna ääres või funktsionaalses linnapiirkonnas rajatud parkla (nn Pargi&Reisi parkla), mis võimaldab autot parkida ning edasi liikuda ühissõiduki, jalgratta või kergliikuritega, rajamise kulud Pargi ja Reisi parklad on olulised eelkõige mitmeliigiliste ümberistumiskohtade rajamisel, kuhu kasutajal oleks võimalik oma sõiduauto jätta ning mugavalt ümber istuda ühistransporti või nt laenutada sealt jalgratas (kui selline võimalus on rajatud). 5) nutikate lahenduste kasutamise kulud loodaval taristul, sellega seotud ühissõidukite reaalaja tabloode ja jalgrattaloendurite soetamise ja paigaldamise kulud Ühistranspordi kasutamismugavuse tõstmiseks on oluline anda kasutajatele asjakohast ja õiget teavet ühistranspordi graafikutest ja võimalikest hilinemistest. Andes õiget infot ooteaja, sh hilinemiste kohta, saab infotabloodega vähendada kasutajate stressi. Suurimaks stressiallikaks on teadmatus, kas ühissõiduk on teel, hilineb või ei tule üldse35. 6) uue taristu loomisel ühissõidukite peatuste ümbertõstmise kulud Toetuse tulemusel on eesmärgiks suurendada ühistranspordi kasutajate, jalgrattaga ja jalgsi liikujate arvu ja osakaalu võrreldes autoga liiklejatega. Kui uue taristu loomisel muutub nt liinivõrk või marsruudid, on oluline toetada ka ühistranspordipeatuste ümbertõstmis kulusid, et toetada kasutaja terviklikke teekondi säästvate liikumisviisidega. 7) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud maastikukujundamise kulud Taristu rajamisel on oluline pöörata tähelepanu ka ruumi kvaliteedile ja selle maastikuarhitektuursele lahendusele. Eesmärk ei ole rajada pelgalt transporditaristut, vaid terviklikku linnaruumi koos sobiva maastikukujundusega. 8) rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamise kulud Sademevee äravool on vajalik, et rajatav taristu saaks toimida, et vesi ei koguneks sinna, kus see põhjustaks probleeme. Abikõlblik on ainult rajatava objektiga funktsionaalselt seotud sademevee äravoolu rajamine, mitte üldine teede, tänavate, hoovide jm sademevee äravoolu rajamine. Soovitusi sademevee lahenduste kavandamiseks leiab Keskkonna Investeeringute Keskuse kombineeritud sademevee strateegia projektist36. 9) projekteerimise kulud, kui töövõtja sama lepingu alusel projekteerib ja ehitab Siin on mõeldud, et abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustöövõtulepingu projektidega seotud kulud, mis on sarnased ISPA/ÜF algaastatel (2000–2006 ja 2007–2013) kasutusel olnud kollasele FIDIC lepingutüübile, mis on rahvusvaheliste standarditega kehtestatud mudelleping olukorraks, kus töövõtja nii projekteerib kui ka ehitab samal ajal ühe lepingu raames. Oluline on märkida, et projekteerimine eraldi ei ole abikõlblik kulu, vaid ainult koos ehitusega. Asjaolu, miks eraldi projekteerimine ei ole abikõlblik kulu, seisneb selles, et kuna projekteerimine on aja- ja ressursimahukas, siis võib olla risk, et infrastruktuuri rekonstrueerimise ja ehitustöödega ei jõua õigel ajal valmis jõuda ning tulemusi mitte saavutada. Ainuüksi ehituse projekteerimise kulu ei ole abikõlblik, kuna sekkumiste raames 35 Caulfield, B., & O'Mahony, M. (2009). A stated preference analysis of real-time public transit stop information; Schweiger, C. L. (2003). Real-time bus arrival information systems (No. 48). Transportation Research Board; ; Fries, R. N., Dunning, A. E., & Chowdhury, M. A. (2011). University Traveler Value of Potential Real-Time Transit Information. Journal of Public Transportation, 14(2), 2. 36 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/02/Sademevesi_L%C3%B5pparuann_KEM.pdf 19 toetuse andmine ilma võimaliku ehitushanketa ei ole abikõlblik. Seetõttu on projekteerimine lubatud vaid ehituse-projekteerimise hankena. 10) arhitekti või maastikuarhitekti osutatava teenuse kulud Selleks et tagada projekti ruumiline kvaliteet ja sobivus linnaruumi, tuleb kaasata projekteerimisse volitatud (maastiku)arhitekt kutsetasemega vähemalt 7. 11) kliimakindluse analüüsi koostamise kulud, kui analüüs hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja nende mõjuga kohanemist Tänaseks on võimalik eeldada, et nimetatud uute ja rahastamise seisukohalt oluliste analüüside ja hinnangute kohustuslik teostamine nõuab toetuse saajalt lisaressursse, millega ei ole projekti ettevalmistamisel eelnevalt arvestatud. Kuigi üldjuhul keskkonnamõju hindamiste (KMH) ja projekteerimiste kulud tuleb toetuse saajal enesel katta, siis nimetatud kulude abikõlblikuks nimetamist on taotlenud muu hulgas majandus- ja taristuministri 27. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021– 2027“ koostamise käigus Keskkonnaministeerium. Nii on sätestatud vastav kulu abikõlblikuks ka käesoleva määruse raames. Kliimakindluse analüüs võib olla ka KMH osa, sel juhul KMH osana seda ei rahastatud (määruse § 6 lg 3 p 2). 12) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise kulud Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseaduse §-s 221 sätestatud jäätmehierarhia põhimõtetest. Jäätmeseaduse § 15 lõike 1 kohaselt on jäätmete taaskasutamine jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. Projekti rakendamise tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud on näiteks freespuru taaskasutamine jalgrattateede rajamisel või rekonstrueerimisel. 13) kohustusliku teavitamistegevuse kulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ §-le 2 Abikõlblikud on projektiga seotud teavituskulud (tavapäraselt kleeps, plakat, tahvel jmt). Ehk siis investeeringuobjekt tuleb märgistada tänutahvliga igal juhul, sõltumata sellest, kas see on üle või alla kümne miljoni eurot maksev, kas on strateegilise tähtsusega või mitte. Kui projekt on kogumaksumusega üle kümne miljoni euro, peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse, mis vastab teavitusmääruse § 2 lõigetele 3 ja 4. Sellest tulenevalt on ka vastavad kulud abikõlblikud. Teavitusürituse eesmärk on informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates ürituse läbiviimisse korraldusasutuse, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Korraldatav teavitamisüritus peab toimuma pressikonverentsi, seminari, konverentsi, avamisürituse või näitusena ning selle kohta avaldatakse pressiteade või artikkel üleriigilises online- või trükimeedias ja sellest valmib vähemalt 20 trükikvaliteediga fotot ja kuni kolmeminutiline kokkuvõttev video. Teavitusega seotud kulud peavad olema planeeritud projekti kogumaksumuse sisse. 14) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud Sobivad ja vajalikud kulud on need kulud, mis aitavad saavutada määruses sätestatud eesmärke, aga ka horisontaalseid näitajaid (nt ligipääsetavus, keskkonna- ja kliimaeesmärgid, Bauhaus jmt). Tõhusad kulud on kulud, mille tegemine annab otsest majanduslikku efekti. Siinkohal on mõeldud muude sobivate ja vajalike kulude all muuhulgas ehituse järelevalve, seadmete ostu ja 20 seadistamise jm kulusid. Nimetatud punkt on määruses seetõttu, et lõikes 2 sätestatud kulude nimekiri ei ole lõplik. Kui rakendusüksusel tekib kahtlus muu kulu vajalikkuses või mõistlikkuses, siis küsib ta hinnangut Kliimaministeeriumilt kui transpordi valdkonna vastutajalt ja selle spetsiifika eksperdilt. Lõikega 2 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud mitteabikõlblikele kuludele. Mitteabikõlblikud kulud kõnesoleva määruse raames on: 1) projektijuhtimis- ja personalikulud Kuna projekti raames toetatakse peamiselt infrastruktuuri arendustegevusi, siis projekti üld- ja personalikulud, sh esinduskulud jm „pehmete tegevustega“ seotud kulud on abikõlbmatud. 2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside ning detail- ja teemaplaneeringute koostamise või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 10 ja 11 sätestatud kulud Abikõlbmatud on projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvad kulud ning toetuse saaja on kohustatud ise kandma kõik uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute läbiviimisega seotud kulud. 3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 9 sätestatud kulud Abikõlbmatud on ka projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seonduvad kulud ning toetuse saaja on kohustatud ise kandma kõik eelprojekti koostamise ning projekteerimisega (eraldi ehitusest) seotud kulud, erandiks on määruse § 6 lõike 2 punktides 9–11 nimetatud kulud, mis on oma olemuselt projekti ettevalmistamisega seotud. 4) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate tehniliste maa-aluste kommunikatsioonide ehitamise, uuendamise, parendamise või asendamise kulud, kui need ei ole funktsionaalselt seotud rajatava objektiga Tehnilised maa-alused kommunikatsioonid on näiteks kütte-, vee- ja kanalisatsioonitorud ja drenaažid, sademevee- ja muud kollektorid, side- ja elektrikaablid ja liinid, kambrid, kaevud, tunnuspostid, tunnelid, truubid ja muud tehnorajatised. Nimetatud mõiste on toodud § 6 lõikesse 3 seoses abikõlblike kulude määratlusega, mida täpsustatakse § 6 selgitustes. Põhimõtteliselt maa-aluste kommunikatsioonidega seotud tööd ei ole abikõlblikud. Tehniliste maa-aluste kommunikatsioonidega seotud abikõlblikud tegevused või kulud saavad olla seotud vaid pealisehitisega, näiteks tõukside laadimistaristu või tee valgustusega seotud elektrikaablid, vajadusel (nt joogiveekraan rattateel) liitumine joogiveetorustikuga (aga mitte veetorude vahetus kogu lõigu ulatuses), paikne sademevee äravool tänavalt (aga mitte terve uue sademevee süsteemi ehitus) jne. Omavalitsuste hallatav informatsioon olemasolevate maa- aluste ehitiste, kommunikatsioonide jm objektide kohta säästab oluliselt ressursse. Kui omavalitsusel on teada, et projekti teostamise piirkonnas leidub amortiseerunud (või peatselt amortiseeruvaid) maa-aluseid kommunikatsioone, peab toetuse saaja teavitama aegsasti nende valdajat, et ta saaks projekti elluviimisega samal ajal kooskõlastatult toetuse saajaga oma kommunikatsioonid uuendada (selleks riigiabi ega struktuuritoetust ei eraldata). Nimetatud tegevus on vajalik, et vältida lähiaastatel projekti raames ehitatud uue taristu lahtikaevamist, et (peatselt) amortiseerunud maa-aluseid kommunikatsioone parandada. 21 5) rajatava jalg-, jalgratta- ja trammitee taristu alla jäävate vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike uuendamise, parendamise või asendamise kulud Põhimõtteliselt maa-aluste kommunikatsioonidega seotud tööd ei ole abikõlblikud, eriti mis puudutab võimalikku projekti maksumust märgatavalt tõstvaid töid kommunikatsioonidega, nagu vee-, kütte- ja kanalisatsioonitorustike (mis on tihti amortiseerunud või eluea lõpus) uuendamine, parendamine või asendamine. 6) kinnisasja soetamise ja omandamise kulud Sekkumiste raames toetatakse peamiselt infrastruktuuri arendus- ja ehitustegevusi, et maksimaalselt täita rakenduskavaga seatud eesmärke. Kinnisvara ja maa soetamise ning omandamisega seotud kulusid sekkumiste raames ei rahastata. 7) kasutatud masinate ja seadmete soetamise kulud Efektiivsem on soetada tänapäevaseid ning mitte kasutatud masinaid ja seadmeid. Eelkõige puudutab see määruse § 6 lõike 2 punktis 5 nimetatud nutikaid seadmeid. Eelduslikult on uute seadmete korral ka järelteenindus ning garantiiajal väljavahetamise võimalus. Soetatavad seadmed peavad toimima vähemalt viis aastat pärast projekti lõppemist, võimaluse korral kauemgi. 8) veeremi ja sõidukite soetamise kulud Määrusega ei toetata ühistranspordi veeremi, sealhulgas trolli, trammi, bussi jmt sõiduki soetamist. Veeremi soetust toetatakse teistest meetmetest. Näiteks on KIK läbi viinud elektribusside ja vastava tankimistaristu toetusvooru, mille tulemusel hakkab Tallinnas sõitma 15 elektribussi ning nende jaoks rajatakse ka laadimistaristu. Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmist 2021–2030 on plaanis toetada niisamuti säästvat linnalist transporti (nt bussid, trammid) ca 15 miljoni euroga, kuid seni pole toetusmeetmeid täpsemalt disainitud. Määruse § 7 Lõikega 1 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood, milleks on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõpevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022. a kuni 31. oktoober 2029. a. 2022. aasta 1. jaanuar on sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodiks, kuna 2022. aastal algasid eelkonsultatsioonid linnade kontekstis perioodil 2021–2027 võimalike rahastatavate projektide kaardistamiseks. Ühtlasi on näiteks Pärnu linn liikunud võimaliku projekti rakendamisega edasi juba enne kõnesoleva määruse rakendamist, milleks aga ta soovib kindlasti toetust taotleda. Positiivne rahastusotsus ei ole küll kindlustatud, kuid rakendusasutus soovib olla avatud, et abikõlblikkuse perioodi tõttu ükski hea projekt taotlemata ei jääks. Kõik projektid peavad enne rahastamist läbima määrusega sätestatud protseduurid. Lõikega 2 sätestatakse projekti abikõlblikkuse perioodi algus: projekt algab esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamise kuupäevaga, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses, välja arvatud riigiabi andmise korral. Määruse § 8 Lõikega 1 sätestatakse toetuse maksimaalne osakaal, mis on kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta. 22 Lõikega 2 sätestatakse, et kui projekti maksumus suureneb, katab kallinemise osa toetuse saaja. Siiski võib toetuse saaja olukorras, kus projekti abikõlblike kulude maksumus suureneb riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega, taotleda toetuse piirsumma suurendamist, s.o taotluse rahuldamise otsuse muutmist. Selleks peavad olema täidetud määruse § 25 lõikes 4 sätestatud tingimused. Lõikega 3 sätestatakse, et toetatakse projekti, mille kogumaksumus ületab 200 001 eurot. Kõnesoleva määruse raames hüvitatakse ainult projekti tegelikke kulusid, mitte lihtsustatud kulude arvestuse alusel kuna tegemist on enamjaolt ehitustegevuse rahastamisega. N-ö pehmeid tegevusi rahastatakse määruse raames minimaalselt (vt § 6 lg 2). Määruse § 9 märgib, et kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lg 1 tähenduses, tuleb toetust anda kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega. Rakendusüksus vaatab läbi kõik taotlustega esitatud projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajaduse korral esitab Euroopa Komisjonile iga eeldatava riigiabi projekti kohta eraldi grupierandi teatise, kui abi on kohalikule taristule antav abi Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), artikli 56 tähenduses. Sellisel juhul kohaldatakse toetuse andmisel grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Siinkohal soovib määruse andja riigiabi paragrahviga reguleerida abi andmist abikavas. Väga suure tõenäosusega ei teki kõnesoleva määruse alusel riigiabi küsimust, kuid juhuks, kui ikkagi peaks selline üksik projekt olema, antakse riigiabi üksikabina. Ehk siis taotlus küll esitatakse määruse alusel, kuid riigiabi arvestatakse, analüüsitakse ja sellest teavitatakse kui üksikabist. Riigiabi andmisel algab abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele ning projekti tegevustega ei või alustada enne taotluse rakendusüksusele esitamist. Määruse 3. peatükis sätestatakse eelnõustamisega ja investeeringute kava koostamisega seotud menetlus ja tingimused: eelnõustamise protsess ja ajaline kestus, investeeringu kirjelduse esitamine investeeringute kavasse, projekti kvalifitseerimise tingimused, projekti valiku kriteeriumid, investeeringute kava koostamine ja muutmine ning investeeringute kavasse mittearvamisest teavitamise kord. Määruse § 10 sätestab eelnõustamisega seotud tegevused ja tähtajad. 2022. aastal alanud eelkonsultatsioonidel linnadega on saanud teatavaks, et linnade huvi toetuse vastu on suur ja projektide arv ning eeldatavad mahud on kaugelt suuremad kui neile jagatav toetus. Seetõttu, et esiteks saada häid (kvaliteetseid) projekte ning sealjuures jagatava toetuse raames maksimaalselt täita transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärke, on enne investeeringute kava kinnitamist vajalik eelnõustamise etapp. Selles etapis nõustab rakendusasutus (või rakendusasutuse esindaja / teenusena hangitav konsultant) toetuse taotlejat investeeringute kava koostamiseks kvaliteetsete dokumentide ettevalmistamisel. Rakendusasutus või konsultant annab nõu, mida tuleks dokumentide juures paremini teha (arvesse võetakse ka projekti kvalifitseerimise tingimusi ja valikukriteeriume, aga ka NEBi põhimõtteid, milles lähtutakse Davosi süsteemi rakendamiseks välja töötatud töölehest). 23 Eelnõustamisse peab taotleja tulema linnaruumi esialgse eskiislahenduse ja investeeringu kirjeldusega, millele annab rakendusasutus või konsultant hinnangu või teeb ettepanekuid, kuidas saaks teemat paremini lahendada, mida muuta jne. Eskiislahendusega koos tuleb esitada laiema kontaktala tervikteekondade joonis, millel on näha eskiislahenduse ühilduvus muu rattateede võrguga, ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade. Eskiislahenduse hinnangud ja ettepanekud vormistatakse kirjalikult kõigi osapoolte poolt allkirjastatuna. Dokumentide investeeringute kava koostamiseks esitamisel peaksid toetuse taotleja nii eskiislahenduse kui ka investeeringu kirjelduses juba arvesse võtma eelkonsultatsioonil antud hinnanguid ja muudatusettepanekuid, kuna see tagaks projektile parema positsiooni investeeringute kava nimekirjas. Kui projekt ei ole eelnõustamist läbinud, ei läbi ta kvalifitseerimist ning seda ei hinnata. Kuid eelnõustamise läbimine ei taga, et projekt kindlasti investeeringute kavasse pääseb, kuna toetuse eelarve on piiratud. Kui taotleja ei arvesta eelnõustamisel konsultandi tehtud soovitustega, on oht, et ta ei saa projekti hindamisel minimaalse lävendi punktisummat kokku (see tähendab, et projekt ei ole piisava kvaliteediga) ning ka siis võib tema projekt investeeringute kavast välja jääda. Konsultant võib 10% ulatuses ümber hinnata ka käesoleva määruse seletuskirja sissejuhatuses linnadele antava toetuse summade proportsioonid lähtuvalt juba konkreetsete projektide lahendustest, et maksimaalselt saavutada rakenduskavaga seatud eesmärgid. Konsultant teeb ministrile ettepaneku muuta määruse § 11 lõike 4 punkti 1 alusel määratud maksimaalset eelarvet taotleja ja konkreetse sekkumise kohta. Muudatustest teavitatakse taotlejaid pärast eelnõustamise perioodi lõppu ning enne investeeringute kava kinnitamist. Lõikega 1 sätestatakse, et taotlejal tuleb enne investeeringu kirjelduse esitamist osaleda eelnõustamisel, mille käigus annab rakendusasutus hinnangu taotleja poolt kavandatavale projektile ning planeeritavate tegevuste teostatavusele, lähtudes tegevuste vastavusest määruse tingimustele. Eelnõustamine on vajalik, et tagada investeeringute kavasse esitatavate projektide kvaliteet ning vastavus määruse tingimustele ja seeläbi ka riiklikele arengusuundadele (kokku lepitud mitmes arengukavas). Lõikega 2 sätestatakse, et rakendusasutus teavitab eelnõustamisega alustamisest vähemalt kuus kuud enne investeeringute kava koostamiseks investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruvat tähtaega. Lõikega 3 sätestatakse, et eelnõustamisele võivad tulla määruse §-s 11 nimetatud ehk Tallinna, Tartu ja Pärnu linn. Eelnõustamise periood kestab kuus kuud. Kuue kuu sisse peab jääma ka rakendusasutuse kirjaliku hinnangu vormistamine. Eelnõustamise periood peab olema piisavalt kaua ette teada ning selle periood piisavalt pikk, et linnadel oleks võimalik välja töötada investeeringute ettepanekud vastavalt § 10 lõikele 1 ja ka eksiislahendused vastavalt §10 lõikele 3. Eelnõustamisprotsessi käigus on rakendusasutusel või konsultandil vaja läbi töötada kõik esitatud lahendused, mis seab samuti teatavad ajalised piirid. Eelnõustamise periood lõpeb orienteeruvalt kaks nädalat kuni kuu aega enne dokumentide esitamist investeeringute kava koostamiseks. Lõikega 4 sätestatakse, et eelnõustamisel esitab KOV või äriühing projekti esialgse investeeringute kirjelduse ja eksiislahendusega. See on vajalik selleks, et rakendusasutusel 24 oleks võimalik anda hinnang ja esitada parandusettepanekud projekti tulemuslikkuseks ja määruse tingimuste ning riiklike eesmärkide täitmiseks. Eelnõustamisel lähtutakse ka määruse §-des 5, 12, 14 ja 19 sätestatust. Kuigi eelnõustamise aluseks on kogu määruses sätestatu, siis on vaja eraldi need paragrahvid välja tuua, kuna see määrab nii taotlejale kui ka konsultandile orienteeruvad piirid, millele erilist rõhku panna. Lõikega 5 sätestatakse, et eelnõustamise kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad nii nõustamisel osalenu, rakendusasutuse esindaja kui ka konsultant. Protokollis kajastatakse muu hulgas osapoolte vahelise kokkuleppena, mida taotleja peab täiendavalt arvesse võtma projekti edasisel rakendamisel. Protokollis kokkuleppe fikseerimine on oluline, et pooltel oleks üheselt arusaadav, millist projekti on võimalik investeeringute kavasse esitada. Lõikega 6 sätestatakse, et rakendusasutuse konsultant võib eelnõustamise käigus kõigi taotlejate esitatud investeeringute kirjelduste alusel 10% ulatuses ümber hinnata § 11 lõike 4 punktis 1 ministri määratud toetuse summade proportsioonid lähtuvalt juba konkreetsete projektide lahendustest, et maksimaalselt saavutada rakenduskavaga seatud eesmärgid. Lõikega 7 sätestatakse, et määruse § 10 lõikes 6 nimetatud proportsioonide muudatusest teavitatakse taotlejat pärast eelnõustamise perioodi lõppu ning enne investeeringute kava kinnitamist. Teavitus vormistatakse ministri kirjaga. Määruse § 11 Lõikega 1 sätestatakse, et jalgrattaliikluse ja mitmeliigilise taristu prioriteetide tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Tallinna, Tartu või Pärnu linn, kellele on saadetud määruse § 11 lõikes 3 nimetatud teavitus ning kelle projekt on läbinud eelnõustamise. Sisuliselt saadab rakendusasutus linnadele: 1) esimeses etapis teavituse selgitusega, et algab eelnõustamise periood, mis kestab maksimaalselt 6 kuud ning eelnõustamisel osalemine on taotlejale kohustuslik, et viimane saaks rakendusasutusele esitada hindamiseks investeeringu kirjelduse koos eskiislahendusega, ning lisab ka orienteeruva ettepaneku esitamise tähtaja ning investeeringu kirjelduse vormi (seletuskirja lisa 4); 2) vajaduse korral järgnevas etapis teavituse investeeringu kirjelduse orienteeruva esitamise tähtaja jm lõikes 4 sätestatud infoga. Lõikega 2 sätestatakse, et trammiliikluse prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse etteantud vormil Tallinna linn või tema osalusega reisijate veoga tegelev äriühing, kellele on saadetud määruse § 11 lõikes 3 nimetatud teavitus ning kelle projekt on läbinud eelnõustamise. Samas on Tallinna linnale tungiv soovitus kaasata Tallinna linnapiirkonna trammitaristu kavandamisse ja (ühis)taotluse ettevalmistamisse ka ümberkaudsed vallad, et paremini ja komplekssemalt (võimalikult suure positiivse mõjuga) lahendada Tallinna piirkonna liikuvuse kitsaskohad. Lõikega 3 sätestatakse, et rakendusasutus esitab § 11 lõigetes 1 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks ning lisab teavitusele investeeringu kirjelduse vormi. Investeeringu kirjelduse vorm on orientiir toetuse taotlejale, et viimane saaks esitada vähemalt selle info, mille alusel rakendusasutus projektid investeeringute kava eelistusnimekirja valib. 25 Lõikega 4 sätestatakse, et rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt maksimaalne eelarve taotleja ja konkreetse sekkumise kohta ning investeeringute kavasse investeeringu ettepaneku esitamise orienteeruv tähtaeg. Lõikega 5 sätestatakse, et investeeringu kirjeldus esitatakse koos linnaruumi ja taristu eskiislahendusega (arvesse on võetud ka eelkonsultatsioonil rakendusasutuse antud hinnanguid ja muudatusettepanekuid) rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna. Määruse § 12 sätestab projekti kvalifitseerimise tingimused. Lõikega 1 sätestatakse, et hindamisele kuulub projekt, mis vastab järgnevale seitsmele kvalifitseerimistingimusele: 1) projekt on läbi vaadatud eelnõustamisel Projekte, mis ei ole eelnõustamisprotsessil läbi vaadatud, ei hinnata. Sellega tagatakse projektide ühtlane kvaliteet ja mahtumine meetme eelarvepiiridesse. 2) projekt on kooskõlas käesolevas määruses sätestatud tingimustega Projekt peab vastama määruses sätestatud kõigile tingimustele. Projekti läbivaatamisel on rõhk §-del 5 (sh projekti juurde on lisatud eskiislahendus, mille koostamisse on kaasatud vähemalt 7. taseme volitatud maastikuarhitekt või arhitekt) ja 7. 3) projekti tegevused on kajastatud investeeringu kirjelduse esitaja valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga Projekt peab toetama kas linna valdkondliku arengukava eesmärke (nt liikuvust või transporti), on kajastatud horisontaalsemas strateegias (nt üldine linna arengukava) või on osa linnapiirkonna arengukava prioriteedist või on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga. Projekt ei pea olema tingimata nimeliselt välja toodud, kuid peab toetama sätestatud arengusuunda. 4) investeeringu kirjelduse esitajal on suutlikkus projekt ellu viia. Seirekomisjonis kinnitatud üldiste valikukriteeriumide tagamine on kohustuslik kõikidele projektidele. Samas on nende praktiline rakendamise võimalus teatud juhtudel erinev. Mõningatel juhtudel on selektsioon tehtud juba rakenduskava (võimalikud linnapiirkonnad / taotlejad) ja sekkumisloogika (rakenduskavaga toetatavad tegevused, projekti/sekkumise põhjendatus jt) tasandil. Näiteks toetuse saajale esitatud nõuded tagavadki, et elluviijal peab olema vastav kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti ellu viia vms. Elluviijate ring on rakenduskava tasandil aga osaliselt ette määratud. Kõnealusel juhul on seirekomisjonis määratud valikukriteerium käsitletav hoopis kvalifitseerimistingimusena (st toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia, kus jääb otseselt ära nimetatud kriteeriumi alusel projekti valik, kuna rakenduskava tasandil määratletud taotlejate ring tagab otseselt selle, kas taotlejal – Tallinna, Tartu või Pärnu linnal (ja partneritel kokku) on vajalik kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslikud, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja hoolduskulude tagamiseks). 5) projekti eeldatav kulude-tulude suhtarv on positiivne See on vajalik baaskriteerium näitamaks, et projekti sotsiaal-majanduslikud tulud ületavad selle jaoks tehtavaid kulusid, ning otsustamaks, kas plaanitud projekti peaks ellu viima. 26 Lõikega 2 sätestatakse, et kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti ei hinnata ja taotlejat teavitatakse sellest viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist elektronposti teel. Määruse § 13 Lõikega 1 sätestatakse, et projektide hindamiseks moodustab rakendusasutuse juht projektide valikukomisjoni ja kinnitab valikumetoodika (täpsemalt seletuskirja lisas 5 olevas tabelis „Projektide valikumetoodika“). Üldisem valikumetoodika on sätestatud määruse §-s 14. Vajaduse korral kaasatakse hindamisse ka erinevate valdkondade eksperte nii avalikust kui ka erasektorist. Võimalusel on hindamises kaasatud ka eelnõustamist teinud konsultant kui rakendusasutuse ekspert. Lõikega 2 sätestatakse, et projektide hindaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. Projekte ei või hinnata isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Selleks allkirjastab hindaja erapooletuse deklaratsiooni või taandab end selle projekti hindamisest, kus võib tekkida kahtlus tema erapooletuses. Määruse § 14 sätestab projektide valikukriteeriumid. Ühissätete määruse artikli 29 punkt 3, mis sätestab, et „kui territoriaalsele strateegiale ei ole lisatud toetatavate tegevuste loetelu, valivad tegevused välja või osalevad tegevuste valimises asjaomased territoriaalsed asutused või organid“, on kaetud strateegia kinnitamise ja strateegias kokku lepitud tegevussuundade kaudu, mis on määruse § 12 lg 1 punkti 4 kohaselt aluseks, et toetust võib tulla taotlema. Käesolevalt esitatakse ülevaade hindamismetoodika põhimõtetest. Täpsema hindamismetoodika kinnitab kliimaminister oma käskkirjaga. Lõikega 1 sätestatakse, et hinnatakse ainult kvalifitseerunud projekte järgmiste valikukriteeriumide kaupa alljärgnevalt: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 55% maksimaalsest koondhindest. Kriteerium koosneb kolmest alakriteeriumist, mida hinnatakse hinnetega 0, 3 ja 5 ning mille osakaalude summa on 55% alljärgnevalt: 1. alakriteerium: projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, 35%; 2. alakriteerium: projekti panus meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse, 5%; 3. alakriteerium: „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtused, 15%. 2) projekti põhjendatus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 25% maksimaalsest koondhindest; Kriteerium koosneb kolmest alakriteeriumist, mida hinnatakse hinnetega 0, 3 ja 5 ning mille osakaalude summa on 25% alljärgnevalt: 1. alakriteerium: projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus, 10%; 2. alakriteerium: projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused 27 parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad, 10%; 3. alakriteerium: tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust, 5%. 3) projekti kuluefektiivsus, mille alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 15% maksimaalsest koondhindest; Kriteerium koosneb kahest alakriteeriumist, mida hinnatakse hinnetega 0, 3 ja 5 ning mille osakaalude summa on 15% alljärgnevalt: 1. alakriteerium: ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks, 10%; 2. alakriteerium: planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks, 5%. 4) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, mille osakaal moodustab 5% maksimaalsest koondhindest. Sellel kriteeriumil pole alakriteeriume. Seega kriteeriumit ennast hinnatakse hinnetega 0, 3 ja 5. Lõikega 2 sätestatakse, et projekte hinnatakse § 14 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alakriteeriumide osas hindepunktidega 0, 3 ja 5 Kõikide hindepunktide 0, 3 ja 5 täpsemad väärtused sätestatakse hindamismetoodikas. Lõikega 3 sätestatakse, et hindepunktid korrutatakse § 13 alusel kinnitatud valikumetoodika kohase alakriteeriumi osakaaluga. Koondhinde moodustamiseks liidetakse kõigi lõike 1 punktides 1–4 sätestatud valikukriteeriumide alakriteeriumidele vastavad kaalutud hindepunktid. Lõikega 4 sätestatakse, et koondhinde alusel moodustub sekkumiste ja investeeringu kirjelduse esitanute lõikes investeeringu kirjeldustes kirjeldatud projektide eelistusnimekiri ehk pingerida. Määruse § 15 Lõikega 1 sätestatakse, et investeeringute kavasse valitakse eelistusnimekirjast § 12 alusel kvalifitseerunud ja § 14 alusel hinnatud projektid, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,7 hindepunkti, arvestades taotleja ja sekkumise eelarvet. Koondhinne 2,7 punkti näitab projekti minimaalset kvaliteeditaset, mille alusel seda on vabade vahendite olemasolul võimalik veel investeeringute kavasse arvata. Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse andmiseks koostab rakendusasutus investeeringute kava või kavad, mis koosnevad lisaks ühendmääruse §-s 42 sätestatud nõuetele taotlejatest ja nende toetatavate projektide nimekirjast sekkumiste lõikes ning vajadusel lisatingimustest. Projekti elluviimise tähtajad esitatakse investeeringute kavas kvartali täpsusega. Määruse eelnõu koostamise hetkel ei ole rakendusasutusel veel selget seisukohta, kas arvestades taotlejate ja nende projektiideede valmisolekut, on võimalik edasi minna ainult ühe investeeringute kavaga, mis hõlmab kõigi taotlejate kõiki sekkumisi ja projekte, või tuleb koostada taotlejate (ja sekkumiste) põhised investeeringute kavad nagu transpordimeetmete 21.2.3.4, 21.2.3.6, 21.3.1.1 ja 21.3.1.2 puhul. Lõikega 3 sätestatakse, et investeeringute kava kinnitab majandus- ja taristuminister taotlejate kaupa investeeringute kava nimekirja käskkirjaga. 28 Määruse § 16 Lõikega 1 sätestatakse, et projekti investeeringute kavast väljaarvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult taotlejaid (investeeringu kirjelduse esitajaid) investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat. Lõikega 2 sätestatakse, et investeeringute kava vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele ning kooskõlas §-s 25 toodud taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotlusest. Põhjendatud juhul võib toetuse saaja põhise investeeringute kava kogueelarve piires investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada paragrahvi 25 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmisel. Lõikega 3 sätestatakse, et investeeringute kavaga kinnitatud projekti elluviimise alustamisega viibimisel, taotluse esitamata jätmisel kuue kuu jooksul investeeringute kavaga kinnitatud projekti algusajast alates või muude projekti elluviimist takistavate asjaolude ilmnemisel võib rakendusasutuse või rakendusüksuse algatusel projekti investeeringute kavast välja arvata. Määruse § 17 Lõikega 1 sätestatakse, et kui projekti ei arvata investeeringute kava eelnõusse, teeb rakendusasutus investeeringute kavasse arvamata jätmise otsuse. Lõikega 2 sätestatakse, et investeeringute kavasse arvamata jätmise otsusest teavitatakse toetuse taotlejat viivitamata pärast investeeringute kava kinnitamist. Määruse 4. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele on sätestatud ühendmääruse §-des 3 ja 4. Neid nõudeid määruses ei korrata. Määruse § 18 Kuna toetusskeem suunab linnadesse üsna mahukaid investeeringuid, peaks Rahandusministeeriumi poolt toetuse andmisele eelnema ka kiire hinnang KOVide finantssuutlikkusele lähiaastate perspektiivis. Lõikega 1 sätestatakse, et taotlejal ja partneril peavad olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus. Nimetatud kohustus tuleneb ühendmääruse § 3 lõikest 4 ning seda kontrollitakse vastavalt ühendmääruse § 3 lõikele 6. Lõikega 2 sätestatakse, et taotleja ning partneri omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust kontrollib rakendusüksus projekti taotluse läbivaatamisel ühendmääruse § 3 alusel. Vajadusel kontrollib rakendusüksus seda mitu korda, s.o taotlemisel ning projekti mahu muutumisel või projekti kallinemisel. Lõikega 3 sätestatakse, et taotlejaks võib olla ainult investeeringute kavas projekti toetuse saajana nimetatud isik. Lõikega 4 sätestatakse, et taotleja või partner peab olema rajatava objekti aluse kinnisasja omanik või omama asjaõiguslikku notariaalset lepingut maa kasutamiseks, sealhulgas rentnike ja kasutusvaldajate kirjalikke nõusolekuid. 29 Asjakohaseim säte on ühendmääruse § 3 lg 2 p 8 – projekti elluviimiseks peab olema õiguslik eeldus, st taotlejal/partneril peab olema õiguslik alus seda tegevust teha ehk ta peab omama võimu asja üle. Nõue on oluline ka kestvuse nõude täitmise aspektist37. Kui valminud objekti valdus on mõne muu isiku käes, siis võib see uus isik saada põhjendamatu eelise või võivad seeläbi oluliselt kahjustuda algse projekti eesmärgid. See on aga kestvusnõudega vastuolus. Seega selleks, et rajada trammi-, jalgratta- või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule, peab taotleja või partneri kasuks olema seatud isiklik servituut, kinnistu koormatud reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Trammi-, jalgratta- või jalgtee rajamiseks riigi omandis olevale maale peab riigivara valitseja või volitatud asutus taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega andnud selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse ning vastavalt riigivaraseaduses toodule olema sõlminud notariaalse kasutuslepingu tähtajatult või kuni rajatise amortiseerumiseni enne meetmesse toetuse taotluse esitamist. Mõlemal juhul peab maa omaniku ja taotleja või partneri vahel sõlmitud leping sisaldama ka kokkulepet trammi-, jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. Meetme seisukohast on oluline fakt, et maa, kuhu trammi-, jalgratta- või jalgteed rajada soovitakse, on taotleja kontrolli all ja on olemas kindlus, et taotleja tohib sinna maale vastava taristu rajada. Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 3. Määruse § 19 sätestab nõuded taotlusele. Lõikega 1 sätestatakse, et taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama määruses sätestatud nõuetele, milleks on: 1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objektide elluviimiseks Taotleja ei saa esitada taotlust mõne muu projekti kohta, mis ei sisaldu investeeringute kavas. Juhul kui selline projekt esitatakse, jäetakse see rakendusüksuse poolt läbi vaatamata ning taotlejat teavitatakse käesoleva määruse tingimustega vastuolust. 2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist Investeeringute kavasse valitakse ainult sellised projektid, mis toetavad rakenduskava eesmärke. Seetõttu ei ole võimalik esitada toetuse taotlust projektile, mis seda eesmärki ei täida, sest investeeringute kava sisaldab vaid rakenduskava eesmärke täitvaid projekte. 3) toetust taotletakse §-s 5 nimetatud toetatavatele tegevustele Toetatavad tegevused on piiritletud. Need on oluliseks kvalifitseerimistingimuseks juba investeeringute kava koostamisel ning kuna toetust saab taotleda vaid projektidele (ja selles sisalduvatele tegevustele), mis on investeeringute kavas, siis peavad ka taotluses toodud tegevused vastama määruses nimetatutule. 4) taotluses esitatud projekti sisu peab vastama investeeringu kirjeldusele Taotluses esitatud projekti sisu peab eelkõige vastama investeeringu kirjelduses kirjeldatule, kuid võib seda ka juba täiendada kuna investeeringute kavasse toimub valik siiski taotleja esialgse projektikirjelduse ning eskiislahenduse pealt. 5) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule Taotleja ei saa taotleda suuremat toetuse summat kui investeeringute kavaga kinnitatud. Kui taotleja läheb taotlema korraga mitme projektiga, mille puhul on juba läbi viidud riigihanked 37 Ühissätete määruse artikkel 65 lg 1 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32021R1060&from=EN#d1e3309-159-1 30 (ning osaletud on RTK riigihangete eelnõustamises) ja selgunud on projektide reaalsed maksumused, siis on võimalik taotlejal taotleda investeeringute kava muutmist taotleja konkreetse sekkumise eelarve piires. Muul juhul saab taotleja esitada taotluse investeeringute kavas näidatud summa kohta ning vajadusel esitada kinnituse omafinantseeringu summa suuremas tasumises. Lõikega 2 sätestatakse, et taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule ka määruses nõutud andmeid ja dokumente, milleks on: 1) tasuvus- ja teostatavusanalüüs, lisades analüüsi lõikes 3 sätestatud sotsiaal-majanduslikud näitajad Tasuvus- ja teostatavusanalüüs (TTA) pakub vastust järgmistele küsimustele:  kas projekt on sotsiaalmajanduslikult tasuv (CO2 heitmed, keskkond, elukeskkond, ruum, ajasääst, energiasääst jmt)  kas projekt on efektiivselt teostatav  kas projekt on majanduslikult tasuv (juhul, kui projekt ei ole majanduslikult tasuv, peab sotsiaal-majanduslik tasuvus arvutuslikult majanduslikku tasuvust ületama, et rahastust saada) TTA koosneb järgmistest põhiosadest: projekti eesmärgid ja tegevusmudel, majanduslik tasuvuse/mittetasuvuse hindamine (sh finantsprognoosid), projekti sotsiaalmajanduslik mõju, projekti riskianalüüs. 2) investeeringuobjekti eelprojekt või ehitusprojekt Investeeringute kavasse esitati investeeringu kirjeldus koos eskiislahendusega. Taotlemine eeldab, et eskiisist on saanud vähemalt eelprojekt. Esiteks on see vajalik selleks, et rakendusüksusel oleks võimalik kontrollida eelprojekti või ehitusprojekti vastavust eskiislahendusega ning neid muudatusettepanekuid, mida rakendusasutus eelnõustamise protsessis taotlejale välja pakkus, kuid millega taotleja ei arvestanud (aga siiski pääses investeeringute kavasse). Samuti saab rakendusüksus eelprojekti järgi hinnata, ega projektlahendus ei tekita olukorda, kus tegemist on riigiabiga. Siinkohal on veel võimalik teha taotlejale ettepanekuid linnaruumi lahenduse parandamiseks. 3) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang Keskkonnamõju hindamine (KMH) on arendustegevust suunava otsustusprotsessi üks osa. KMH eesmärk on anda otsustajale teavet kõigi reaalsete tegevusvariantide keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks. KMH vajalikkuse eelhinnang tuleb anda keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse38 (KeHJS) § 6 lõigetes 2 ja 21 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“39 nimetatud tegevuste korral. 4) kliimakindluse tagamise analüüs taristuinvesteeringute korral, mille kestvus on vähemalt viis aastat Kliimakindluse analüüs (hõlmab nii kliimamuutuste leevendamise kui nendega kohanemise meetmeid) koostatakse ka juhul, kui KeHJSe kohaselt on vajalik KMH. Kliimamuutuste leevendamist hinnatakse KMH raames soovitavalt Climate Proofing40 metoodikat kasutades. Projektide puhul, kus KMH on juba läbi viidud, on kliimamuutuste leevendamise analüüs 38 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014032?leiaKehtiv 39 Täpsustatud loetelu https://www.riigiteataja.ee/akt/935561?leiaKehtiv 40 Commission Notice — Technical guidance on the climate proofing of infrastructure in the period 2021-2027 https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en 31 osaliselt tehtud vastavalt KMH metoodikale, kuid seda tuleks vajaduse korral täiendada, kui KMH käigus ei ole kõiki keskkonnariske, nt kliimamuutustega kohanemise riske arvestatud. Ühissätete määruse kohaselt tuleb tagada taristuinvesteeringutele kliimakindlus ning selleks on Euroopa komisjon koostanud kliimakindluse hindamise juhendi41. Juhendis on täpsustatud, mis liigitub taristuks. Välja on toodud soovitused juhtudeks, kus KMH on juba läbi viidud või kui KMH-d pole vaja läbi viia. Protsess ise hõlmab kaht sammast (ehk nii kliimamuutuste leevendamist kui kliimamuutustega kohanemist) ja kaht etappi (hindamine ja üksikasjalik analüüs). Ehk hindamise tulemustest sõltub, kas üksikasjalik analüüsimine on vajalik. Oluline on ka see, et kliimakindluse tagamise protsess ja sellega seotud otsused peavad olema dokumenteeritud. Kliimakindluse analüüsiga seotud kulud on käesoleva määruse § 6 lõike 2 punkti 11 seisukohast abikõlblikud. 5 kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega ning selle põhimõtte arvestamise analüüs „Ei kahjusta oluliselt“ analüüs sisaldab kuut kriteeriumit. Kõigi nende kajastamisel tervikuna tuleb lähtuda kestlike investeeringute soodustamise määruse42 artiklist 17 ja kasutada saab ka selle alusel vastu võetud delegeeritud akti, mis konkreetse majandustegevusala puhul sõnastab kliimavaldkonna kriteeriumid ning tulevikus ka ringmajanduse, saastuse, vee ja mere ja elurikkuse kriteeriumid. Nii kliimakindluse kui ka „ei kahjusta oluliselt“ analüüsi koostamise kohta tekkivate küsimustega aitab taotlejat rakendusüksuse projektikoordinaator või keskkonna konsultant. 6) taotleja või partneri kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta Üldiselt projekti kallinemist toetusest ei kaeta. Küll on võimalik hiljem rahastamisotsuse muutmisega projekti maksumust muuta (suurendada, vähendada), kui selleks on vabu vahendeid. Vastav protseduur käib määruse § 25 lõike 4 alusel. 7) volikiri või muu esindusõigust tõendav dokument Ilma selle dokumendita ei ole taotlus täielik. 8) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ning Eesti linnaruumi standardit EVS 843 või sellega samaväärseid nõudeid Nimetatud kinnitus on taotleja jaoks elementaarne, kuid siinkohal tuleb taotlejal arvestada, et rakendusüksus kontrollib kohapealse kontrolli käigus (aga ka juba hangete eelkontrollis) ellu viidud projekti juures nimetatud kriteeriumide (ligipääsetavuse seisukohalt peab ruumilahendus olema ligipääsetav nii liikumis-, nägemis- intellekti- kui ka kuulmispuudega inimestele) täitmist. Kui Eesti linnaruumi standardi EVS 843 järgimise kohustuslikkus võib riigihangete seaduse mõistes olla piirav tingimus, tuleb hankedokumentidesse lisada „või samaväärne“. Oluline on, et kasutatav standard, projekteerimise norm või muu juhendmaterjal sobib Eestile ehk siis pärineb Eestile lähedases kliimavöötmes asuvast Euroopa riigist. 9) taotleja kinnitus, et projekt on kooskõlas kvaliteetse ruumi ja „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetega ning taotleja kohustub nimetatud põhimõtteid järgima Kinnitus on taotleja jaoks elementaarne, kuid taotlejal tuleb arvestada, et rakendusüksus kontrollib kohapealse kontrolli käigus elluviidud projekti puhul nimetatud kriteeriumide täitmist. 41 Komisjoni teatis „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN 42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (EMPs kohaldatav tekst) https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=celex:32020R0852 32 10) jalgrattaliikluse prioriteedi puhul jalgrattastrateegia või samaväärne dokument või avalik viide sellele § 5 lõikes 2 sätestatud tegevuste korral Nimetatud strateegia on vajalik täitmaks rakenduskavaga seatud väljundnäitajat „toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad“. See tähendab, et projekti tegevus peab olema omavalitsuse prioriteet ning kajastuma ka strateegiates. 11) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta Kinnitus on vajalik selleks, et taotleja võtaks vastutuse taotluses esitatud andmete õigsuse eest. 12) eelarve koostamise aluseks olevad dokumendid Läbipaistvuse seisukohalt on oluline aru saada, millistele dokumentidele tuginedes eelarve on koostatud. 13) investeeringuobjekti aluse maa omandit või valdust tõendavad dokumendid Kuna taotleja või partner peab olema rajatava objekti maa omanik või omama asjaõiguslikku notariaalset lepingut maa kasutamiseks, siis selle tingimuse täitmiseks on taotlejal kohustus esitada ka vastavad dokumendid. 14) muud rakendusüksuse nõutud dokumendid ja -teave Rakendusüksus võib taotlejalt nõuda lisaks muid dokumente ja teavet, mida käesolevalt ei ole loetletud, kuid mis on taotluse terviklikkuse seisukohast olulised (näiteks vajadusel riigiabi (üksikabina) andmisel grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 nimetatud teave). Lõike 3 kohaselt on Jalgrattastrateegia kohaliku tasandi strateegia, mis võib muu hulgas sisalduda üldisemas linnastrateegias või samaväärses strateegiadokumendis ning milles kavandatavad tegevused rattakasutuse suurendamiseks on kooskõlas nii transpordi ja liikuvuse arengukavaga aastateks 2021–2035 kui ka kohalike liikumiskeskkonna strateegiatega või linnapiirkondade strateegiatega. Rattastrateegia või samaväärne tegevussuund mõnes teises kohalikus strateegias on taotlema tuleku eelduseks. Kui linnal rattastrateegiat ei ole, siis minimaalselt peab maakonna arengustrateegias olema linnapiirkonna arendamise peatükk, mis on tal säästva liikuvuse kavandamise aluseks ja mis kajastab vähemalt neid struktuuritoetust vajavaid tegevussuundi või projekte, mida soovitakse kõnesoleva määruse alusel rahastada. Lõikega 4 sätestatakse, et tasuvus- ja teostatavusanalüüsis tuleb sotsiaal-majanduslike näitajate ja mõjudena käsitleda minimaalselt järgmisi tegureid, mis on suunatud: 1) ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemisele; 2) transpordiga seotud energiasäästule ja CO2-heite vähenemisele; 3) negatiivsete tervisemõjude vähendamisele; 4) investeeringute kavas kinnitatud taotleja sekkumiste projektide positiivse koosmõju tekkele. Nimetatud näitajaid tuleb hinnata ka pärast projekti elluviimist ning kajastada projekti lõpparuandes. Lõikega 5 sätestatakse, et taotleja võib soovi korral määruse § 18 lõike 2 punktides 1 ja 3–5 nimetatud analüüsid esitada mitme projekti peale koos, kui see on põhjendatud. Kui taotleja näeb seda vajadust (nt kulude kokkuhoiu eesmärgil), võib ta projekti TTA juures lasta konsultandil teha analüüsi ka kliimakindluse ja „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohta. Kliimakindluse analüüsiga seotud kulud TTA osana ei ole sellisel juhul toetusest abikõlblikud. Lõikega 6 sätestatakse, et kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel. 33 Lõikega 7 sätestatakse, et § 18 lõike 2 punktis 4 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel43 avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Lõikega 8 sätestatakse, et § 18 lõike 2 punktis 5 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30). Määruse 5. peatükis sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise, taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamise, taotluse rahuldamise tingimuste ja korra, taotluse rahuldamata jätmise tingimuste ja korra, taotluse kõrvaltingimusega rahuldamisega seotud tingimused ja tegevused ning taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja korra. Määruse § 20 Lõikega 1 sätestatakse, et taotleja saab taotluse esitada vaid investeeringute kavas sisalduva projekti kohta. Lõikega 2 sätestatakse, et taotlus tuleb rakendusüksusele esitada kolme kuu jooksul investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast alates. Juhul kui tegevustega on alustatud varem (abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2022), tuleb pärast investeeringute kava kinnitamist taotlus rakendusüksusele esitada esimesel võimalusel. Taotleja taotluse alusel ja mõjuval põhjusel võib rakendusüksus taotluse esitamise tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui taotleja ei esita taotlust lõikes sätestatud tähtaja jooksul, peab rakendusüksus taotlejalt uurima, kas ta on jätkuvalt valmis projekti ellu viima. Kui taotleja hilineb taotluse esitamisega mõjuval põhjusel, siis sanktsioone ei seata ning taotleja ja rakendusüksus lepivad kokku uues taotluse esitamise tähtajas, mis kestab kuni kuus kuud investeeringute kavas sätestatud projekti eeldatavast rakendamise algusajast alates. Lõikega 3 sätestatakse, et põhjendatud juhtudel ja rakendusüksuse nõusolekul on võimalik taotluse investeeringute kavas määratud tähtajast hilisem esitamine, seega kuni kuus kuud alates investeeringute kavas märgitud projekti eeldatavast rakendamise algusajast. Sellisel juhul esitab toetuse taotleja rakendusüksusele enne lõikes 2 nimetatud tähtaja saabumist põhjendatud avalduse taotluse hilisemaks esitamiseks. Lõikega 4 sätestatakse, et kui taotleja ei ole taotlust esitanud lõike 3 kohaselt pikendatud tähtaja jooksul, loetakse projekt rakendamata jäetuks. Kui investeeringute kavas sätestatud ajast alates kuni kuue kuu möödudes ei ole taotleja rakendusüksusele taotlust esitanud ega esitanud ka rakendusasutusele ettepanekut investeeringute kavas projekti rakendamise tähtaja muutmiseks, loetakse projekt rakendamata jäetuks ning rakendusasutus võib alustada investeeringute kava muutmist vastavalt määruse §- le 16. Sellisel juhul ei ole tagatud, et rakendamata jäänud projektist vabanev toetuse summa suunatakse sama taotleja, kes projekti rakendamata jättis, uuele või tema mõnele teisele rakendamisel olevale projektile. 43 https://rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded 34 Lõikega 5 sätestatakse, et § 20 lõikes 3 nimetatud juhul vaatab rakendusüksus taotleja avalduse läbi, hindab asjaolusid ning teavitab taotlejat taotluse esitamise tähtaja pikendamisest. Lõikega 6 sätestatakse, et rakendusüksus arvestab taotluse esitamise tähtaja pikendamisel järgmisi asjaolusid: 1) projekti on võimalik ellu viia abikõlblikkuse perioodil (lõpeb 31.10.2029); 2) projekti hilisem elluviimine ei mõjuta oluliselt projekti tulemuste tähtajalist saavutamist (2029. aasta lõpuks); 3) projekti hilisem rakendamine ei too kaasa suuremat rakenduskava kulukohustustest vabastamise riski. Lõikega 7 sätestatakse, et taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotlust menetleb rakendusüksus vastavalt ühendmääruse §-des 5, 6, 8 ja 9 sätestatule. Määruse § 21 sätestab, et rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesolevas määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. Määruse § 22 Lõikega 1 sätestatakse, et rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad investeeringute kavale ja annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse abikõlblikkuse perioodi jooksul. Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi. Lõikega 3 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused Taotluse rahuldamise otsuse üldised nõuded tulenevad ühendmääruse § 8 lõikest 4. Otsuses peab kajastama § 21 lõikes 3 toodud asjaolud, sh projekti abikõlblikkuse periood, aruannete esitamise ja toetuse maksmise tingimused. Projektile kestuse nõude kohaldumisel tuleb selgelt sätestada kestuse nõude sisu ja tähtaeg. 2) toetuse maksmise tingimused 3) projekti täiendavad näitajad vastavalt § 19 lõikele 4 ja jalgrattaliikluse prioriteedi puhul ka § 5 lõikele 11 Määruse § 14 lõike 3 punktides 1—3 ja rattaliikluse prioriteedi puhul ka § 5 lõikes 11 nimetatud näitajaid tuleb TTA raames käsitleda sotsiaal-majanduslike näitajatena. Nimetatud näitajad seatakse taotluse rahuldamise otsuses toetuse saajale kohustuslikuna mõõta pärast projekti tegevuste elluviimist. 4) vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta Otsuses sätestatakse ka asjakohased „Eesti 2035“ näitajad (abiks seletuskirja lisa 1), mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist ja mille täitmist rakendusüksus läbivalt jälgib. 5) muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile Kõrvaltingimused seatakse vastavalt määruse §-le 24. Kui projektile seatakse kõrvaltingimused, siis need peavad olema eelnevalt taotlejaga läbi räägitud. 35 Lõikega 4 sätestatakse, et taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa. Lõikega 5 sätestatakse, et taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e- toetuse keskkonna vahendusel. Määruse § 23 Lõikega 1 sätestatakse, et taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele. Lõikega 2 sätestatakse, et taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega üldjuhul elektronposti teel, kuna investeeringute kava nimekirjas olevate projektide rakendamise ja oodatavate eesmärkide saavutamise puhul oleks taotluse rahuldamata jätmine harukordne ning transpordi ja liikuvuse arengukavas ning rakenduskavas seatud laiemate eesmärkide saavutamata jätmise seisukohalt võimalike negatiivsete tagajärgedega. Lõikega 3 sätestatakse, et taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e- toetuse keskkonna vahendusel. Määruse § 24 Lõikega 1 sätestatakse, et taotluse võib rahuldada kõrvaltingimusega, kui see kajastub investeeringute kavas ning kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Lõikega 2 sätestatakse, et kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Lõikega 3 sätestatakse, et õigus toetuse maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel saada infosüsteemist või muust andmeallikast. Määruse § 25 Lõikega 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse või rakendusasutuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras. Lõikega 2 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. Lõikega 3 sätestatakse, et kui projekti abikõlblike kulude maksumus suureneb riigihanke kallinemise või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud või ettenägematute kulude lisandumisega ning taotletakse § 8 lõikes 2 sätestatud toetuse piirsumma suurendamist, võib rakendusüksus teha taotluse rahuldamise muutmise otsuse investeeringute kavas näidatust suuremas piirsummas, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) projekti toetuse piirsumma ei ületa investeeringute kavas esitatud toetuse summat rohkem kui kümne protsendi võrra ning minimaalne omafinantseeringu määr on vähemalt 30 protsenti abikõlblikest kuludest 36 10% on see ulatus, mida rakendusasutus hindab kinnitatava investeeringute kava seisukohast maksimaalseks projekti toetuse piirsumma suurendamiseks. Kuna kõigile toetuse saajatele määratakse sama määr, siis kõrgema maksumusega projekti puhul võib see 10% olla mõne teise väiksema projekti kogumaksumus või pool sellest. See tähendaks, et mõne teise projekti eesmärgid ei pruugi saada soovitud mahus saavutatud või jääks projekt hoopis rakendamata. Samas peab rakendusüksus jälgima, et rakenduskavaga oodatavad väljundnäitajad, aga ka projektile seatud täiendavad ja eeldatavad sotsiaalmajanduslikud näitajad saaksid saavutatud. 2) projekti toetuse piirsumma suurendamist peab võimaldama sama taotleja mõne teise rakendusüksuses taotlemisel oleva või rahastatud, kuid lõpetamata investeeringute kava projekti rakendamisel tekkinud kasutamata vahendite maht sama sekkumise korral Projekti maksumuse suurenemist peab võimaldama sama taotleja sama sekkumise mõni teine projekt. Sama taotleja erinevate sekkumiste projektide toetuse piirsummad ja tööde ning väljundite mahud on väga erinevad ja seetõttu võib esineda oht, et just kõrgema maksumusega projekti piirsumma suurenemisel võib sattuda ohtu väiksema projekti eesmärkide saavutamine. Perioodi lõpu eel (aastatel 2028–2029) võib olla vaja sekkumise piirang eemaldada (seda siis, kui tekib toetuse kasutamata jäämise oht mõnes teises sekkumises, mida kõnesolev määrus hõlmab). 3) projekti toetuse piirsumma vähendamisel peavad punktis 2 viidatud projekti eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad olema saavutatavad sellises ulatuses, millisena projekti hinnati ja investeeringute kava põhinimekirja kinnitati Üldiselt saavutatakse mõne projekti odavnemine lahenduse muutmisega (mõne vajaliku elemendi väljajätmisega), mis võib kahtluse alla seada juba investeeringute kavasse esitatud eskiislahenduse järgse tegutsemise. Seetõttu peab rakendusüksus ühe projekti piirsumma suurendamist ja teise projekti piirsumma vähendamist samas mahus väga hoolikalt kaaluma. Lõige 3 on määruse teksti lisatud linnadega eelkonsulteerimise käigus Tallinna linna soovil. Rakendusüksus peab teavitama rakendusasutust § 25 lõikes 4 tehtud otsusest viivitamata elektronposti teel, lisades kirjale kõik otsuse aluseks olevad dokumendid. Kuna toetuse saaja ja rakendusüksus toimetavad siin isekeskis, siis tuleb rakendusüksus kaasata vähemalt vastavast otsusest teavitamisel. Lõikega 4 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas kõnesoleva määrusega. Rakendusüksus tunnistab taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks ühendmääruse § 14 lõikes 1 sätestatud alustel. Lõikega 5 sätestatakse, et rakendusüksus kooskõlastab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise eelnõu rakendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Lõikega 6 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsuse muutmise, osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Määruse 6. peatükis sätestatakse riigihangete kontrollimise põhimõtted, tagamaks toetuse kasutamist kooskõlas ELi põhimõtetega ja ennetamaks varakult vigu, mis võivad kaasa tuua finantskorrektsioone. 37 Määruse § 26 Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel võimalusel keskkonnahoidliku hankimise kriteeriumitest. Keskkonnahoidlike hangete põhieesmärk on vähendada toodetest, teenustest ja ehitustöödest põhjustatud negatiivset keskkonnamõju, mis tuleneb nii tootmisest, kasutamisest kui ka kasutusest kõrvaldamisest, s.t kogu toote/teenuse/ehituse (taristu ehituse, aga ka hooldamise) olelusringi jooksul. Nii on võimalik vähendada riske inimese tervisele ja ümbritsevale keskkonnale. Määruse rakendamise raames on asjakohased rakendamiseks Euroopa Liidu keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid teede projekteerimise, ehitamise ja hoolduse valdkonnas44, ELi keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumid teevalgustuse ja fooride kohta45 (vt ka käesoleva seletuskirja § 5 lõike 7 selgitust). Lõikega 2 sätestatakse, et rakendusüksus kontrollib maksetaotlusega seotud riigihanke ja hankelepingu muudatuste vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele. Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse saaja esitab riigihanke piirmäära ületava riigihanke alusdokumentide eelnõu enne eelteate või hanketeate avaldamist ja alusdokumentide muudatused enne nende avaldamist rakendusüksusele hinnangu andmiseks. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele ka hankelepingu muudatuste eelnõud enne hankelepingu muutmist. Lihthankeid kontrollitakse ex post ja eelnõustamist need otseselt ei vaja. Siiski võib toetuse saaja küsida rakendusüksuse hinnangut ka lihthangete puhul. Lõikega 4 sätestatakse, et rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati määruse § 26 lõikes 3 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral riigihanke menetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana. Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused. Määruse § 27 Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustusi, sealhulgas täitma teavitamisnõudeid ning on kohustatud tagama projekti elluviimiseks vajalike, õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu, tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat ning lähtuma energiasäästu arvutamisel majandus- ja taristuministri kehtestatud energiasäästu arvutamise eeskirjast46. Määruse 8. peatükis sätestatakse rakendusüksuse ülesanded. 44 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/roads/ET.pdf 45 https://ec.europa.eu/environment/gpp/pdf/toolkit/traffic/ET.pdf 46 https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv 38 Määruse § 28 sätestab, et rakendusüksus täidab rakendusasutuse nõudmisel täiendavaid ülesandeid lisaks ÜSS2021_2027 §-s 8 loetletule. Nimetatud peatükk on loodud selleks, et rakendusüksusel oleks selge arusaam rakendusasutuse ootustest. Rakendusasutus ootab väga head kolmepoolset ennetavat koostööd rakendusasutuse, rakendusüksuse ja toetuse saaja vahel. Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Määruse § 29 Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril. Rakendusüksus võib nõuda toetuse saajalt vahearuande esitamist ka poolaasta seisuga, kui projektis on sel ajaperioodil olnud määruse §-s 3 loetletud näitajate edenemist. Toetuse saaja peab projekti lõpparuande esitama taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajaks. Lõikes 2 sätestatakse teave, mida tuleb toetuse saajal kajastada projekti vahe-, lõpp- ja järelaruandes. Nõuded projekti panuse seiramisele „Eesti 2035“ sihtide ja horisontaalsete põhimõtete, sh ligipääsetavuse parandamise osas, tulenevad ühissätete määrusest. Järgnevalt on toodud järgmised raporteerimise erisused näitajate kaupa:  vahe- ja lõpparuandes on võimalik näitajate vaates raporteerida vaid määruse § 3 väljundnäitajaid;  § 3 tulemusnäitajate raporteerimise reeglid näevad kõik ette raporteerimist üks aasta pärast vastava taristu valmimist, seega neid näitajad saab ju raporteerida vaid järelaruandega;  „Eesti 2035“ näitajaid ning panust horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse tuleb analüüsida vähemalt lõpparuandega;  projekti tulemusena saavutatud energiasäästu järelaruandega kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. Lõikega 3 sätestatakse, et projekti vahe-, lõpp- ja järelaruande vormid kehtestab ja teeb toetuse saajale kättesaadavaks rakendusüksus. Lõikega 4 sätestatakse, et rakendusüksus kinnitab projekti aruande või kui aruanne ei vasta määruses sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Lõikega 5 sätestatakse, et rakendusüksus koostab rakendusasutusele koondvaatena projektide kvartaalsed ülevaated. Ülevaated koostatakse Exceli tabelis (esitatav info lepitakse rakendusasutuse ja -üksuse vahel kokku), mis sisaldab orienteeruvalt järgmist infot (sarnaselt perioodiga 2014–2020): 1) projekti number; 2) projekti nimi; 3) erieesmärk; 4) fond; 5) toetuse saaja; 6) taotluse rahuldamise ja muutmise otsused koos kuupäeva ja numbriga; 7) projekti abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev; 8) projekti eelarve investeeringute kavas; 9) toetuse piirsumma; 39 10) maksimaalne toetuse summa toetuse saaja kohta; 11) toetuse määr; 12) projekti eelarve taotluse rahuldamise otsuses; 13) projekti omafinantseeringu / riikliku kaasfinantseeringu summa taotluse rahuldamise otsuses; 14) projekti toetuse jääk (veel välja maksta); 15) toetuse saaja kõigi projektide toetuse jääk; 16) projekti jooksva seisu kirjeldus, sh lühikokkuvõte tagasinõuetest; 17) projekti näitajate saavutus; 18) näitajate saavutuse protsent vahe- ja sihttasemest. Lõikega 6 sätestatakse, et rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist §-s 3 nimetatud tulemusnäitajate kohta ühe aasta ning projekti tulemusena saavutatud energiasäästu kohta kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu. Lõikega 7 sätestatakse, et toetuse saaja on kohustatud hindama projektiga saavutatud §19 lõike 3 punktides 1–3 nimetatud sotsiaalmajanduslikke näitajaid ja muid mõjusid, mis esitati taotlemisel koos taotluse ning tasuvus- ja teostatavusanalüüsiga, kuni kolm aastat pärast projekti lõppemist ja esitama hindamise tulemused rakendusasutusele. Nimetatud teabe esitamine on vajalik valdkondliku arengukava eesmärkide täitmise hindamiseks. Määruse 10. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetust makstakse kooskõlas ühendmääruse §-dega 24–27. Määruse § 30 Lõikega 1 sätestatakse, et toetust makstakse tegelike kulude alusel otse töövõtjale või tarnijale toetuse saaja omafinantseeringu ulatuses tasutud kulude alusel. Kuna tegemist on suuremahuliste projektidega, millede lõplikud maksumused selguvad riigihangete tulemusena, siis ei ole võimalik väljamakseid teostada lihtsustatud kulude jmt alusel. Lõikega 2 sätestatakse, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kuus. Määruse § 31 Lõikega 1 sätestatakse, et toetuse saajale, kes ei ole riigiabi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel. Lõikega 2 sätestatakse, et ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. Toetuse saajale võib põhjendatud vajaduse korral teha ettemakse kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast. Tavapraktika on, et kõikide suurte hankelepingute puhul nõuab toetuse saaja ettemaksu vastu tööde teostajalt pangagarantiid või midagi samaväärset nagu näiteks deposiit tehingu täitmise tagamise vahendina. Üldjuhul on hankelepingu raames ettemakse suurus 10–15% ja see tasutakse töövõtjale kohe lepingu alguses pärast rakendusüksuse tehtud ettemakset toetuse saajale. Kõigi hankelepingute ettemaksete summa saab sellisel juhul olla kuni 25% projektile määratud toetuse summast. 40 Määruse 11. peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise ning vaide menetlemise kord. Määruse § 32 sätestab, et finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi puhul tehakse toetuse tagastamise otsus ja toetus tagastatakse vastavalt konkurentsiseaduse §- le 42. Määruse § 33 Lõikega 1 sätestatakse, et käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. Lõikega 2 sätestatakse, et vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus. See tähendab, et rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus. Samas, rakendusüksuse eri toimingutega seotud muud vaided lahendab rakendusüksus ise. Lõikega 3 sätestatakse, et vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. Määruse 12. peatükis esitatakse rakendussätted. Määruse § 34 sätestatakse, et määruse § 11 lõiget 3 (eelnõustamisega alustamise ja investeeringute kava koostamise teavituse saatmine investeeringu kirjelduse esitajatele) rakendatakse alates …. maist 2023. a, s.o enne määruse jõustumist. Teavitus saadetakse välja koheselt peale määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamist eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu. Tegemist on ehtsa tagasiulatuva jõuga. Kuna kõik protsessid võtavad aega, siis tuleb osade tegevustega juba alustada. 3. Määruse terminoloogia Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendite andmise ja kasutamisega seonduvat on Eesti õigusaktidega reguleeritud vastavalt programmperioodidele, s.o perioodide 2004–2006, 2007– 2013 ja 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. Terminid on nendes seadustes ja käesolevas määruses põhimõtteliselt samasisulised, mistõttu määruses kasutatud terminid ei ole enam võõrad. Määruses on seniseid termineid siiski mõnevõrra muudetud. Peamine muudatus võrreldes varasemate perioodide rakendamisega seisneb „struktuuritoetuse“ kasutamisest loobumises, selle asemel kasutatakse sõna „toetus“, mis katab ka muud Euroopa Liidu eelarve eesmärkide vahendid, mille kasutamist reguleerib ühissätete määrus. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 18 lõikest 2 ei tule Euroopa Liidu õiguses nimetatud termineid riigisiseselt uuesti määratleda. Määruses on viidatud ühissätete määrusele, kui termin tuleneb sellest määrusest. 4. Määruse vastavus ELi õigusele Kõnesoleva määruse aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 41 siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  ühissätete määrus;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu määruses nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades määruses ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Määruses on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 5. Määruse mõjud Määruse eelnõu mõjutab otseselt ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO2-neutraalsele majandusele“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse, edendades horisontaalselt ligipääsetavuse, keskkonnahoiu ja tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid. Sotsiaalministeeriumiga konsulteerides jõuti järeldusele, et toetatavatel tegevustel on neutraalne mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsele kohtlemisele, kuid on eeldatav positiivne mõju ligipääsetavusele. Toetatavate tegevuste kavandamisel arvestatakse „Uue Euroopa Bauhausi“ väärtusi ning ligipääsetavuse/universaalse disaini põhimõtteid ja seatakse eesmärgiks lahenduste loomine, mis on kättesaadavad kõigile kasutajarühmadele ning arvestavad nende vajaduste ja ruumi eripäraga, võimendamata sealjuures elanike segregatsiooni. Määrus on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse andmise ja kasutamise korralduslikku poolt jalgrattaliikluse, mitmeliigilise taristu ja trammiliikluse prioriteedis. Rakenduskava tulemuste saavutamisega aitab määrus eelkõige kaasa Eesti suuremate linnapiirkondade keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Määrus ei mõjuta riigi julgeolekut ja välissuhtlemist. Määruses kehtestatakse meetmete rakendamisega seotud osapooled, nende kohustused ja vastutus, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesanded. Lisaks reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist, kirjeldatakse riigihangete teostamise, aruandluse esitamise, toetuse maksmise, tagasinõuete ja vaidemenetluse korda. Rakendamisega seotud asutuste (MKMi ja RTK) ülesannete täitmisega seotud kulude katmiseks (nt toetuse andmise tingimuste ettevalmistamiseks, investeeringute kava koostamiseks, teavitamiseks, kontrollide läbiviimiseks, seireks, hindamiseks, väljamaksete tegemiseks jm) on ette nähtud tehnilise abi eelarve. Tegemist on mitmendat perioodi sarnaste põhimõtete ja rakendussüsteemi alusel antava toetusega, mistõttu on rakendamisega seotud asutustel olemas toimivad ja auditeeritud juhtimis- ja kontrollisüsteemid (tööprotseduuride asjakohasust kontrollib korraldusasutus) ning valdavalt ka vajalik personal Kahe perioodi kattumisest tingitult võib esineda ajutist lisakoormust. 42 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodil 2021–2027 on MKM elluviidavatesse transpordi valdkonna rakenduskava poliitikaeesmärkide 2 ja 3 raames võimalik saada ühtekuuluvuspoliitika fondidest ligikaudu 608,578 miljonit eurot, millest kõnesoleva määruse rakendamiseks kulub Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid ca 92 miljonit eurot, eeldatava toetuse määraga 70%. Toetuse saajate omafinantseering moodustab vähemalt 30% projektide abikõlblikust kogumaksumusest. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta. Toetuse andmise administreerimisega, st määruse rakendamisega, seotud kulutusi on võimalik jätkuvalt katta tehnilise abi vahenditest. Toetuste kasutuselevõtu administreerimisega seotud kulutused kaetakse tehnilise abi vahenditest, mis on ca 3,4% Eestile eraldatud rakenduskava sisutegevuste mahust (ca 3,37 miljardit eurot). 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 8. Määruse eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse sh rakendusüksusega), Kultuuriministeeriumi, Keskkonnaministeeriumiga, perioodi 2021–2027 seirekomisjoni ja Euroopa Komisjoniga. 43  Seletuskirja lisa 1 „Eesti 2035“ näitajad, mis iseloomustavad horisontaalsete põhimõtete edenemist „Eesti 2035“ Ühissätete määruse artiklid 9 ja 73 siht Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) ja sooline Ligipääsetavus võrdõiguslikkus Toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkuse ja Ligipääsetavuse tagamine on meetmes läbiv põhimõte. Rajatav taristu peab olema võrdse kohtlemise edendamisega. Toetusskeem ei sisalda ligipääsetav kõikidele ühiskonna liikmetele kogu elukaare vältel. Taristu transporditaristu kasutajate liikumisteekondade analüüsi ja rajatavate planeerimisel ja ehitamisel arvestatakse paljude erinevate sihtrühmade teede trasside planeerimist. vajadustega, (nt lapsed, väikelaste vanemad, eakad, erivajadusega või ajutise vigastusega inimesed) ja tagatakse kõigile liikuvuspõhine võimalus iseseisvalt Taristu objektide planeerimisel ja ehitamisel rakendatakse kaasava ühiskonnaelus osalemiseks. disaini põhimõtteid. Taristu projekteeritakse ja ehitatakse selliselt, et see arvestaks kõigi ühiskonnaliikmete vajadustega terve elukaare ulatuses. Määruse sätetes on viidatud, et ligipääsetavust tagavad miinimumstandardid „Kõigi Vastavate põhimõtetega arvestamist jälgitakse „Eesti 2035“ näitajaga õigusaktide järgimise kaudu: määruse § 5 lõike 3 järgi tuleb jalgratta- või jalgtee vajadusi „Ligipääsetavuse näitaja“. Detailsem analüüs asub pealkirja projekteerida ja ehitada kooskõlas ehitusseadustikuga ning järgida ehitusseadustiku arvestav, „Ligipääsetavus“ all. § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid turvaline ja ehitisele. Eeldatakse, et tiheasustusalal paiknev jalgratta- või jalgtee vastab nõuetele, kvaliteetne kui lisaks õigusaktidele on järgitud Eesti standardit EVS 843 (või samaväärset). elukeskkond“ Vastava sätte seletuskirjas on viited täiendavatele juhendmaterjalidele, mis on taotlejale abiks nõuete täitmisel. Transporditaristu kavandamisel pööratakse läbivalt tähelepanu kvaliteetse ruumi ja kaasava disaini põhimõtetele (sh „Uue Euroopa Bauhausi“ põhiväärtustele47), et avalik ruum ja teenused oleksid kõikidele inimestele olenemata vanusest ja füüsilistest eripäradest ligipääsetavad (sh teed ja tänavad, ühistranspordipeatused ja sõlmpunktid, [ühistranspordi] sõiduvahendid, teekonnad peatuseni). Soodustatakse uuenduslike tehnoloogiate kasutust ja looduslähedasi lahendusi, mis vähendavad ajakulu vahemaade läbimisel ja tagavad hea elukeskkonna. Tänav, teeületuskohad, jalg- ja jalgrattateed ning ühistranspordipeatused- ja terminalid, juurdepääsuteed, Pargi&Reisi parklad jm analoogsed objektid on kõigile ligipääsetavad. 47 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XG1213(03)  Määruse raames toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ mõõdikusse „Ligipääsetavuse näitaja“ ning panustavad kaudselt ka „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdikusse“ (Taristu lahendused sobivad 8–80-aastastele). Regionaalne tasakaalustatus (piirkondlike lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem kättesaadavus) ja KOVide haldus- ja arendusvõimekus ning autonoomia Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Viimase paarikümne aastaga on üle-eestiliselt toimunud üldise trendina autostumine, st autoga tööle või kooli liikumise osakaalult on autoga liikumine kasvanud (s.o säästvate liikumisviiside arvelt). Nt Tallinnas liikus 2000. aastal autoga tööle 35% inimestest, 2020. aastal aga 47%. Üle-eestiliselt liikus 2000. aastal tööle autoga 33% ja 2020. aastal 57% inimesi. Trend on veelgi problemaatilisem, mis puudutab linnalähipiirkonna elanikke – sealt liikus tööle autoga 2020. aastal suisa 69% inimestest. Meetmega kavandatud investeeringute abil toetatakse Pargi ja Reisi parklate loomist, parandatakse ühistranspordi kvaliteeti (ehitades uusi trammiteid), muutes ühistranspordiga linna liikumise konkurentsivõimelisemaks. Lisaks parandatakse linnasiseste jalgratta- ja jalgsiteekondade kvaliteeti. Kõik nimetatud investeeringud aitavad vähendada autostumist. Meetme tulemuslikkuse hindamiseks on välja töötatud ka tulemusnäitajad, millega seiratakse mh säästvate liikumisviiside kasutamise osakaalu. Eesmärk toetab Eesti 2035 ning Transpordi ja Liikuvuse arengukava eesmärke kasvatada ühistranspordiga ja jalgsi ning jalgrattaga liikujate osakaalu 55%-ni, linnades sh 60%-ni. Realistlikuks sihiks sh on jalgrattaga liikumise osakaalu kasv 5–7% (2021. a 3,2%). Helsingis on vastav näitaja 11%. Varasemate toetusmeetmete (suuremate linnapiirkondade arendamise meede nt) mõju on jäänud pigem tagasihoidlikuks, sest need olid suunatud liiga palju keskustest välja ning rahastus oli fragmenteeritud. Käesoleva meetmega on plaanis suunata rohkem vahendeid tiheasustusse – sinna, kus ühtepidi on suurim probleem, aga ka suurim saavutatud efekt. Meetmega on siiski silmas peetud ka regionaalset tasakaalustatust, planeerides eelarvet suurematele linnadele (v.a Narva, kuhu suunatakse taasterahastu vahendeid) vastavalt nende elanike arvule. Konkreetsed rahastusotsused tehakse sealjuures aga vastavalt projektide sisule (vt seletuskirjas sissejuhatus valiku põhjendusega ja § 14 valikukriteeriumidega). Ühistranspordi osakaalu vähenemist viimastel aastatel on mõjutanud töökohtade kehv teenindatus heal tasemel ühistranspordiga, ühistranspordi arendamise alarahastatus nii linnades kui maakonnaliinidel, autokasutust soodustavad taristu ja kinnisvaraarendused ning kasvav autostumine keskmisest väiksema sissetulekuga töötajate hulgas, kelle töökohad on siirdunud ühistranspordiga kättesaadavatest kohtadest kehva juurdepääsuga asukohtadesse. Kogu Eestil on probleeme ühissõiduki, jalgratta ja jala tööl käivate inimeste osakaalu vähenemisega, mille trend oleks vaja saada kasvavaks. Autostumisest tingitud ummikud on suurim probleem linnades, eriti Tallinnas, Tartus ja Pärnus, kus autokasutus on suurim ning välisõhu saastatus kõrgeim. Seetõttu on toetusmeetmed kavandatud justnimelt nende linnade arendamiseks eesmärgiga edendada säästvate liikumisviiside mugavat ja turvalist kasutamist, aidates kaasa terviklike teekondade tekkimisele ja Tallinnas trammiteede võrgu laiendamisele ning seeläbi vähendada autokasutust. Investeeringud aitavad suurendada jalgrattaga ja jalgsi liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele suurendab linnade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsusüksuste motivatsiooni leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist, ning tagada teenuste, 45  sh ühistranspordi, samuti töökohtade parem kättesaadavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele suuremates linnapiirkondades. Toetusmeetme elluviimise tulemusel väheneb transpordisektori keskkonnamõju, samuti suureneb toetatud piirkonnas inimeste aktiivne liikumine. Hästi korraldatud transport ja läbimõeldud liikumise teekonnad võimaldavad tõhusat ligipääsu tööturule ja avalikele teenustele, toetavad turismi ning aitavad kiirendada kaubaliiklust linnades. Määrus ei panusta KOVide haldus- ja arendusvõimekuse suurendamisse. Sekkumine on tasakaalustatud riigihalduse ministri 07.02.2022 määruse nr 5 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ tegevustega, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF). Selle meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud kõnesolevas määruses nimetatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linn. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostab jalg- ja jalgrattateede arendamiseks eraldi toetuse andmise tingimused ka Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnale, mis pole käesoleva määrusega kaetud. Lisaks on rattateede arendamine Ida-Viru linnapiirkondades poliitikaeesmärgi nr 5 raames samuti rahastamiskõlblik. Panus „Eesti 2035“ mõõdikusse: „Ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ ning „Elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ (kuna loodava taristuga lähtutakse „Uue Euroopa Bauhausi“ põhimõtetest). Ühtlasi saab jooksvalt jälgida Transpordiameti kogutavaid liikuvusandmeid48 ja hinnata meetmete tõhusust. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ja keskkonnahoid Määruse alusel rakendatav toetusmeede panustab otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele eelkõige läbi säästvate liikumisviiside kasutajate arvu suurendamise ja autostumise kasvu pidurdamise. Meetme raames toetatakse jalgrattateede ehitamist juurdepääsuna teenustele ja töökohtadele, mitmeliigiliste ühistranspordikeskuste, sh Pargi&Reisi parklate rajamist Tallinnas, Tartus ja Pärnus ning uute trammiliinide ehitust Tallinna linnapiirkonnas. Läbi selle aitab meede suurendada ka ühistranspordist saadavat positiivset mõju. Meetmest kavandatud investeeringud aitavad kaasa CO2 heidete vähendamisele, võimaldades teha igapäevaseid käike jalgsi või jalgrattaga. Paremad ühendused ühistranspordiga aitavad samuti suurendada säästvate transpordiliikide, sh kombineeritud liikumisviiside üldist kasutamist. Investeeringud suurendavad ohutust, vähendavad ruumilisi vahemaid, muudavad tööle ja kooli mineku lihtsamaks ning vähendavad pendelrännet ja sõidule kuluvat aega. Investeeringute toetus antakse tagastamatu abi vormis. Kooskõla ei kahjusta oluliselt põhimõttega ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide puhul on tagatud Eestis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise kaudu (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, planeerimisseadus). Põhimõtte järgimata jätmise või osalise järgimise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid säästva transpordi arendamiseks. Panus „Eesti 2035“ mõõdikusse: kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. 48 https://public.tableau.com/app/profile/ylle.valgma/viz/LiikuvusAasta_16342783762160/Liikuvuseindikaatorid 46  Seletuskirja lisa 2 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht Puuetega inimeste õiguste Põhiõiguste harta konventsioon (PIK) Põhiseadus (PS) Kontroll/ https://eur-lex.europa.eu/legal- kinnitus, vajadusel content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012P/ https://www.riigiteataja.ee/akt/20 https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002?le täiendav analüüs ja TXT&from=ET 4042012006 iaKehtiv täiendavad nõuded Põhiõigus Harta PIK Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste TATis te harta artikk artikke konventsiooni artiklid on kaetud muu hulgas jaotis Põhiküsimused el l Põhiküsimused põhiseaduse ja allpool loetletud seadustega Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja erivajadustega inimeste ligipääsetavuse korral programmide ja projektide kavandamis-, rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis (ELi harta artiklid 21, 23 ja 26 ja puuetega inimeste konventsiooni artikkel 9), Keskkonnaministeerium keskkonnakaitse teemades (ELi harta artikkel 37) ning kooskõlastavad toetuse andmise tingimusi. Iga ministeerium vastutab põhiõiguste kaitsmise ja edendamise eest oma haldusalas. Kaitse ekspluateerimise, PS §-s 10 nimetatud inimväärikuse põhimõtete vägivalla ja on üks Eesti Vabariigi põhiseaduse I jaotis – Inimväärikus 1 16 väärkohtlemise eest alusprintsiipidest "Väärikus Õigus elule 2 10 Õigus elule PS § 17. Igaühel on õigus elule. Kontroll/ " Vabadus- ja PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja kinnitus, et nõuet (artiklid Õigus isikupuutumatusele 3 14 isikupuutumatus isikupuutumatusele. ei rikuta 1–5) Kaitse piinamise ja Piinamise ning julma, ebainimliku või ebainimliku või alandava inimväärikust alandava kohtlemise või kohtlemise ja karistamise PS § 18. Kedagi ei tohi piinata, julmalt või karistamise keeld 4 15 eest väärikust alandavalt kohelda. 47  PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. PS § 29. Kedagi ei tohi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, Kaitse ekspluateerimise, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, Orjapidamise ja vägivalla ja mida seaduse alusel ja korras peab tegema sunniviisilise töö keeld 5 16 väärkohtlemise eest süüdimõistetu. Artikkel 16 – Kaitse ekspluateerimise, vägivalla ja väärkohtlemise eest Õigus vabadusele ja Artikkel 17 – PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja turvalisusele 6 16, 17 Isikupuutumatuse kaitse isikupuutumatusele. Era- ja perekonnaelu PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu austamine 7 22 Eraelu puutumatus puutumatusele. II jaotis 1. PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja „Vabadus isikupuutumatusele. Kontroll/ ed” 2. Isikuandmete kaitse seadus – kinnitus (artiklid Isikuandmete kaitse 8 22 Eraelu puutumatus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 6–19) PS § 26. Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Õigus abielluda ja luua Kodu ja perekonna PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise perekond 9 23 austamine ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 40. Igaühel on südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus. Mõtte-, PS § 41. Igaühel on õigus jääda truuks oma südametunnistuse- ja arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi usuvabadus 10 sundida neid muutma. 48  PS § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Sõna ja arvamusvabadus PS § 45. Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, ning juurdepääs arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni Sõna- ja teabevabadus 11 21 informatsioonile sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Kogunemis- ja PS § 47. Kõigil on õigus ilma eelneva loata ühinemisvabadus 12 rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. PS § 38. Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad. Kunsti ja Ülikoolid ja teadusasutused on seaduses teaduse vabadus 13 ettenähtud piires autonoomsed. Õigus haridusele 14 24 Haridus PS § 37. Igaühel on õigus haridusele. Kutsevabadus ja õigus PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida teha tööd 15 27 Töö ja tööhõive tegevusala, elukutset ja töökohta. PS § 31. Eesti kodanikel on õigus tegelda Ettevõtlusvabadus 16 ettevõtlusega PS § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt Õigus omandile 17 kaitstud. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise Õigus varjupaigale 18 seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/VRKS Õigus kaitsele tagasisaatmise, väljasaatmise või Liikumisvabadus ja PS § 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist väljaandmise korral; 19 18 kodakondsus välja saata ega takistada Eestisse asumast. 49  PS § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja Kontroll/ sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. kinnitus Võrdse kohtlemise seadus – https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021011?le Võrdne tunnustamine III jaotis iaKehtiv – Võrdsus seaduse ees 20 12 seaduse ees „Võrdsus ei tohi kedagi diskrimineerida rahvuse, rassi, ” nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, (artiklid vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Analüüs esitatud 20–26) Võrdse seletuskirja lisa 1 Võrdsus ja kohtlemise põhimõte tähendab, et tabelis: „Eesti Diskrimineerimiskeeld 21 5 mittediskrimineerimine diskrimineerimist ei toimu. 2035“ näitajad, Kultuuriline, usuline ja mis keeleline mitmekesisus 22 Sotsiaalministeerium nõustab naiste ja meeste iseloomustavad Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse, mittediskrimineerimise ja horisontaalsete võrdõiguslikkus 23 6 Puudega naised erivajadustega inimeste ligipääsetavuse korral põhimõtete Lapse õigused 24 7 Puude lapsed programmide ja projektide kavandamis-, edenemist Eakate õigused 25 rakendamis-, seire- ja hindamisprotsessis. 50  Artikkel 3 – Üldpõhimõtted Artikkel 3 – Konventsiooni põhimõtted on järgmised: Üldpõhimõtted (a) austus inimeste loomupärase väärikuse, Artikkel 4 – individuaalse autonoomia, sealhulgas vabaduse Üldkohustused ise oma valikuid langetada, ja iseseisvuse vastu; Artikkel 8 – Teadlikkuse (b) mittediskrimineerimine; suurendamine (c) täielik ja tõhus osalemine ja kaasatus Artikkel 9 – ühiskonnas; Juurdepääsetavus (d) austus erinevuste vastu ning puudega Artikkel 19 – Iseseisev inimeste tunnustamine inimeste mitmekesisuse elu ja kogukonda ja inimkonna osana; kaasamine (e) võrdsed võimalused; Artikkel 20 – Isiklik (f) juurdepääsetavus; liikumisvõime (g) meeste ja naiste võrdsus; Artikkel 30 – Osalemine (h) austus puudega laste arenevate võimete vastu kultuurielus, vabaaja-, ning austus puudega laste õiguse vastu säilitada Puudega inimeste puhke- ja oma identiteet. integreerimine 26 30 sporditegevustes Eestis on kehtestatud töötajate usaldusisiku seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/12771390?leiaK Kontroll/ Töötajate õigus olla ehtiv), mis reguleerib töötajate usaldusisiku kinnitus IV jaotis ettevõttes informeeritud ja tegevust teda volitanud töötajate ja ametnike „Solidaar ära kuulatud 27 esindamisel suhetes tööandjaga ja töötajatega. sus” PS § 29. Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja (artiklid liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja 27–38) tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste Kontroll/ Kollektiivläbirääkimiste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, kinnitus ja kollektiivse tegutsemise mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise õigus 28 tingimused ja korra sätestab seadus. 51 Õigus kasutada PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tööhõiveteenuseid 29 tegevusala, elukutset ja töökohta. kinnitus Kaitse põhjendamatu PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ vallandamise korral 30 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus Head ja õiglased PS § 29. Töötingimused on riigi kontrolli all. Kontroll/ töötingimused 31 Töövaidluste lahendamise korra sätestab seadus. kinnitus PS § 29 lg 2 keelab sunnitöö nii lapse kui ka täiskasvanu puhul. Last ei tohi töö tegemiseks ära kasutada. Laps ei tohi teha tööd, mis on talle ohtlik, segab koolis käimist või on kahjulik tema tervisele ja arengule. Laste töötamist reguleerib töölepingu seadus. Kontroll/ Seal on kirjas laste töölkäimist puudutavad kinnitus vanusepiirid ja eritingimused. Alaealisel on töötamiseks vaja olenevalt vanusest kas vanema Keeld või tööinspektori luba. kasutada laste tööjõudu ja (https://www.oiguskantsler.ee/et/laste-ja-noorte- noorte töötajate kaitse tööl 32 %C3%B5igused-ja-kohustused) PS § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. PS § 29. Eesti kodanikul on õigus vabalt valida Kontroll/ tegevusala, elukutset ja töökohta. Kui seadus ei kinnitus sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival välisriigi Perekonna- ja tööelu 33 kodanikul ja kodakondsuseta isikul. PS § 28. Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral. Kontroll/ Riik soodustab vabatahtlikku ja omavalitsuse kinnitus hoolekannet. Sotsiaalkindlustus ja Küllaldane elatustase ja Lasterikkad pered ja puuetega inimesed on riigi sotsiaalabi 34 28 sotsiaalne kaitse ja kohalike omavalitsuste erilise hoole all. 52  Kontroll/ Tervishoid 35 25 Tervishoid PS § 28. Igaühel on õigus tervise kaitsele. kinnitus Võimalus kasutada üldist Ohuolukorrad ja Kontroll/ majandushuvi pakkuvaid humanitaarsed Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus - kinnitus teenuseid 36 11 eriolukorrad https://www.riigiteataja.ee/akt/106042021005 DNSH ja kliimakindluse ning „Eesti 2035“ raames Keskkonnaministe eriumi ja RTK PS § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja konsultatsioon on looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on läbitud. keskkonnale tekitanud. Nõuded toetuse taotlejale / saajale on kirjeldatud määruses ja analüüs esitatud seletuskirja lisa 1 Keskkonnakaitse 37 tabelis. Tarbijakaitseseadus - Kontroll/ Tarbijakaitse 38 https://www.riigiteataja.ee/akt/TKS kinnitus V jaotis „Kodanik Õigus hääletada ja Kontroll/ e kandideerida Euroopa Osalemine poliitilises ja Euroopa Parlamendi valmise seadus - kinnitus õigused” Parlamendi valimistel 39 29 avalikus elus https://www.riigiteataja.ee/akt/EPVS 53 (artiklid 39–46) PS § 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: Kontroll/ Õigus hääletada ja 1) Riigikogu valimisega; kinnitus kandideerida kohalikel 2) rahvahääletusega. valimistel kohalikel Osalemine poliitilises ja PS § 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on valimistel 40 29 avalikus elus saanud kaheksateist aastat vanaks. HMS § 5 lõike 2 kohaselt tuleb haldusmenetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid Kontroll/ kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. ÜSS § 1 lg 5 kinnitus Osalemine poliitilises ja kohaselt kohaldatakse viidatud seaduses ette Õigus heale haldusele 41 29 avalikus elus nähtud menetlusele haldusmenetluse seadust. PS § 44. Eesti kodanikul ja Eestis viibival välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul on õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes omavalitsustes Kontroll/ ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides kinnitus hoitavate andmetega. HMS § 37 lg 1: igaühel on Sõna ja arvamusvabadus õigus igas menetlusstaadiumis tutvuda Õigus ning juurdepääs haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate tutvuda dokumentidega 42 21 informatsioonile dokumentide ja toimikuga, kui see on olemas. Õigus pöörduda Euroopa Juurdepääs Kontroll/ ombudsmani poole 43 12 õigusemõistmisele Rahvusvaheliste lepingute alusel otsekohalduv kinnitus PS § 46. Igaühel on õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, Kontroll/ Juurdepääs kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute kinnitus Õigus esitada petitsioone 44 12 õigusemõistmisele poole. Vastamise korra sätestab seadus. Liikumis- ja elukoha PS § 34. Igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, Kontroll/ valiku vabadus 45 20 Isiklik liikumisvõime on õigus vabalt liikuda ja elukohta valida. kinnitus 54  Kontroll/ kinnitus PS § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse Diplomaatilisele ja Juurdepääs kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka konsulaarkaitsele 46 13 õigusemõistmisele välisriikides. PS § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või VI jaotis toimingu põhiseadusevastaseks tunnistamist. Kontroll/ „Õigusem PS § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja kinnitus õistmine” Õigus tõhusale isikupuutumatusele. (artiklid õiguskaitsevahendile ja PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi 47–50) õiglasele kohtulikule Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud arutamisele 47 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. PS § 22. Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi Kontroll/ Süütuse presumptsioon ja Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud kinnitus kaitseõigus 48 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. 55  PS § 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. PS § 11 Õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult Kontroll/ kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud kinnitus peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste Kuritegude ja karistuste ja vabaduste olemust. seaduslikkuse ja PS § 22 Kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi proportsionaalsuse Juurdepääs olevana enne, kui tema kohta on jõustunud põhimõte 49 13 õigusemõistmisele süüdimõistev kohtuotsus. Mitmekordse PS § 23. Kedagi ei tohi teist korda kohtu alla kohtumõistmise ja anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt Kontroll/ karistamise Juurdepääs seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või kinnitus keeld 50 13 õigusemõistmisele õigeks. 56 57  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm INVESTEERINGU KIRJELDUS SÄÄSTVA MITMELIIGILISE LINNA LIIKUVUSKESKKONNA EDENDAMISE INVESTEERINGUTE KAVASSE 2021–2027 ÜLDINE INFO 1. PROJEKTI NIMI 2. TAOTLEJA Taotleja täielik juriidiline nimi Registreerimisnumber Kontaktandmed Telefon: Aadress: E-mail: Taotleja seaduslik esindaja Nimi: Ametikoht: (vajadusel lisada volitus) Taotleja kontaktisik Nimi: Ametikoht: Ettevõte (sh kontaktandmed/ kontaktisiku kontaktandmed): 3. PROJEKTI INFO 3.1. Projekti asukoht (millist linna või linnapiirkonda tegevused hõlmavad) Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel  Kus trammi-, jalgratta- või jalgtee kulgema hakkab (meetme sekkumiste abikõlblik sihtpiirkond on loetletud määruse §-s 1)?  Kuhu tuleb mitmeliigiline ühistranspordi (ÜT) sõlm? 3.2. Millisesse sekkumisse1 projekt panustab oma tegevustega? (tuua sekkumise nr ja nimetus) 1 Meetme nr 21.2.5.1 „säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ sekkumised on 21.2.5.11 „jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta parkimisvõimaluste parandamine“, 21.2.5.12 „mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ ja 21.2.5.13 „trammiliikluse arendamine Tallinnas“.  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel 3.3. Kirjeldada projekti eesmärki 1) Kirjeldada hetkeolukorda, arendatavat infrastruktuuri. ja tulemusi. 2) Kirjeldada probleemi, mida projektiga lahendatakse ning projekti Üle vaadata, kas eesmärk on kooskõla rakenduskava2, Transpordi ja liikuvuse arengukava3 ja toetuse kooskõlas meetme andmise tingimustes toodud eesmärkidega. eesmärgiga. Seda hinnatakse 3) Loetleda projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused ning kirjeldada, projekti kvalifitseerimisel. kuidas ja milliste tegevustega projekti eesmärgid saavutatakse. 4) Kui tegemist on uue taristu ehitusega (nt uus trammiliin), siis miks on Projekt peab panustama valitud need trassid/piirkonnad – kas on analüüsitud alternatiive ja juurdepääsu (avalikele) kuidas paigutub investeeringuettepanek sotsiaalmajanduslikust teenustele, olulistele (ühis- tasuvusest lähtudes teiste alternatiividega? (investeerimisotsuste )transpordisõlmedele tegemisel kooskõla nelja astme printsiibiga 4) muudele ühistranspordi peatustele ja/või koolidele- Soovitus on läheneda investeeringutele/ projektidele kompleksselt. Näide – lasteaedadele ja kui on sekkumise nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ töökohtadele. raames on plaanis rajada uus trammiliin, võiks esitada eraldi projekti ka Kirjeldada ja põhjendada sekkumise nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta järgmist: parkimisvõimaluste parandamine“ ja vajadusel sekkumise nr 21.2.5.12  Lühidalt olemasolevat „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ juures ja igas ühes olukorda ja probleeme, neis kirjeldada vastastikust sünergiat. Vähem punkte saavad kaootilised ja mille lahendamisele on läbimõtlemata lahendused (need ei pruugi läbida ka eelkonsultatsiooni). projekt suunatud. Samuti põhjendada, miks kavandatav projekt nende lahendamiseks vajalik on.  Lisada rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse kohta. Teenuste ja töökohtade kaugus ei tohiks olla rohkem kui 500m kaugusel kergliiklusteest.  Kuidas on plaanis projekti raames suurendada rajatava jalgrattatee kasutajamugavust (nt elektrilaadimistaristu, parkimisvõimalused, hooldusvõimalused, muu toetav või õhtust soodustav infrastruktuur ning arvestamine inimeste liikumisharjumustega.  Kirjeldada mitmeliigilise ühistranspordisõlme 2 https://pilv.rtk.ee/s/6nBxRwrmjfwNgzL 3 https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 4 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035, lk 24  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm arendustegevusi – kas laiendatakse olemasolevat sõlme või rajatakse täiesti uus? Põhjendada valikuid (täpsustades Pargi&Reisi parklate rajamise asukohti, kuhu tulevad reaalajatablood jne) 3.4. Kirjeldada, milliseid 1) Kas projekti teostatavusuuringud, analüüsid, ekspertiisid on läbiviidud? uuringuid/analüüse on (kirjeldada, millal valmib/on valminud) projekti elluviimise edukuse 2) Kas MKMilt on saadud kooskõlastus eskiis-/projektilahendusele? tagamise hindamisel läbi (millisel kuupäeval on kohustuslik eelnõustamine läbitud) viidud ning kuidas on need 3) Kas on olemas, eel- või põhiprojekt?5 (kirjeldada, mis on projekti tulemused aidanud kaasa seisukohast vajalik ning tuua valmimise aeg) parima lahenduse leidmisel. 4) Kas on olemas kõik vajalikud ehitusload? (kirjeldada, tuua loa saamise Seda hinnatakse projekti aeg) kvalifitseerimisel 5) Kas projekt vajab keskkonnamõjude (KMH) hindamist? Kas sellega on alustatud või on KMH teostatud? 6) Kas riigiabi andmise luba on olemas? (kui asjakohane) 7) Kas projekti maksumuse arvutamiseks on küsitud hinnakalkulatsioone jmt? 3.5. Kirjeldada, kuidas avaldab projekt mõju järgmistele teguritele: need võiks mh lisada Ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude teostatavus- ja hindamine tasuvusanalüüsi sots.maj Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel näitajate juurde ja leida rahaline väärtus (vajalik Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames ühistranspordiga, edasisel taotluse esitamisel) jalgrattaga või jalgsi liikujate sõiduaegade ja -kulude vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist, ning esitada aruanne rakendusasutusele. Vähenevale sõltuvusele isiklikest autodest ja sellest tulenevale ebavõrdsuse vähenemisele antav hinnang Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. Säästvate liikumisviiside kasutamise suurenemise hinnang Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel Ühtlasi palume tuua arendatava taristu kasutajate arvu hetkeseis liikumisviisi lõikes (jalgsi-, jalgrattaga, ühistranspordiga, autoga). Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames isiklikest autodest sõltuvuse vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida 5 Linnaruumi lahendused peab olema koostanud ja projekteerinud 7. taseme diplomiga maastikuarhitekt. Ühtlasi on kohustus tiheasustusalal paikneva jalg- või jalgrattatee ehitamise puhul järgida Eesti standardit EVS 843. Kõigi lahenduste puhul on kohustus lähtuda ka Uue Euroopa Bauhausi väärtustest.  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. need võiks mh lisada Transpordiga seotud energiatõhususe6 ja CO2-heite vähenemise hinnang teostatavus- ja Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida Siin tuleb taotlejal lahti kirjutada CO2 ekvivalendi ja energia kokkuhoiu rahaline väärtus (vajalik arvutus. Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti energiasäästu ja CO2 edasisel taotluse esitamisel) vähenemise eelduste rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. need võiks mh lisada Negatiivsete tervisemõjude vähendamisele antav hinnang teostatavus- ja Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel tasuvusanalüüsi sots.maj näitajate juurde ja leida Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et projekti raames negatiivsete rahaline väärtus (vajalik tervisemõjude (nt õhusaaste, müra, jäätmed, sademevesi, vähene jalgsi-, edasisel taotluse esitamisel) jalgrattaga liikumine, mis põhjustab rasvumist) vähenemise eelduse rakenduvust praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. Maakasutuse ja transpordi planeerimise parema integreerimise hinnang Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel need võiks mh lisada Kui palju saab olema potentsiaalseid tulevasi taristu kasutajaid 1000 euro teostatavus- ja taotletava toetuse summa kohta? Taristu kasutajate all mõeldakse ÜTga, tasuvusanalüüsi sots.maj jalgrattaga ja jalgsi liikujaid. (eeldus on, et autokasutus väheneb ning näitajate juurde ja leida taotleja on kohustatud esitama metoodika, kuidas ta potentsiaalseid rahaline väärtus (vajalik tulevasi taristu kasutajaid arvutab + hiljem kontrollib) edasisel taotluse esitamisel) See on määruse § 5 tingimus Ühtlasi tuleb arvestada asjaoluga, et taristu kasutajaid 1000 euro taotletava toetuse summa prognoosi rakenduvust (reaalne taristu kasutajate arv 1000. euro saadud toetuse kohta) praktikas tuleb kontrollida projekti järelhindamisel, s.o 5 aastat pärast projekti lõppemist ning esitada aruanne rakendusasutusele. 3.6. Kirjeldada projekti eeldatavat omavahelist sünergiat taotleja teiste projektidega/ sekkumistega Seda hinnatakse projektide eelistusnimekirja koostamisel 3.7. Näidata projekti tegevuste Lisada viide nii KOV kui ma ka maakonna planeeringu dokumendile aktiivse kajastatust taotleja hüperlingina ning info täpse asukoha kohta dokumendis (lk nr). Vältida valdkondlikes pikkade tekstilõikude kopeerimist maakonna arengustrateegiast. arengustrateegiates ning Arvestatakse nii KOV üld- ja detailplaneeringuid, maakonnaplaneeringuid, investeeringute nii kehtivaid planeeringuid kui ka veel kehtestamata planeeringute prioriteetides, samuti kavandeid (juhul kui kehtivates planeeringutes ei ole viidet). teemakohastes analüüsides Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel 3.8. Kui projekt on üks etapp suuremast projektist, kirjeldada projekti teisi 6 Abiks: https://www.riigiteataja.ee/akt/128102016018?leiaKehtiv  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm etappe ning seda, mille alusel on projekt etappideks jagatud 3.9. Loetleda projekti kõik  Sekkumises nr 21.2.5.11 „Jalgrattateede põhivõrkude ehitamine ja jalgratta väljundnäitajad ning näidata, parkimisvõimaluste parandamine“ panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: mitu % rakenduskavas toetatavad integreeritud territoriaalse arengu strateegiad (3 tk), toodud indikaatorist projekt toetatav sihtotstarbeline jalgrattataristu (min 10 km). saavutab.  Sekkumises nr 21.2.5.12 „Mitmeliigiliste ühistranspordisõlmede arendamine“ panustab Seda hinnatakse projekti toetuse andmine väljundnäitaja „uued või ajakohastatud mitmeliigilised ühendused“ saavutamisse (min 1 tk). kvalifitseerimisel.  Sekkumises nr 21.2.5.13 „Trammiliikluse arendamine Tallinnas“ panustab toetuse andmine Ühe projekti raames saab väljundnäitaja „uute trammi- ja metrooliinide pikkus“ saavutamisse (min 3 km). panustada ühte sekkumisse. 3.10. Kliimakindluse tagamine7 Kirjeldada lühidalt, kuidas on tagatud/tagatakse taristu tulevane kliimakindlus. Kliimakindluse tagamisega tuleb arvestada juba Kliimakindluse tagamine on projekteerimisel. protsess, mille eesmärk on vältida Seda hinnatakse projekti kvalifitseerimisel ja jälgitakse hiljem taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, rakendusüksuse poolt projekti elluviimise vältel tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et investeeringuprojektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 3.11. Projekti rakendamise üldine Projekti eeldatav alguskuupäev PP/KK/AAAA ajakava Esimese ehitushanke väljakuulutamine PP/KK/AAAA Seda hinnatakse projekti Projekti eeldatav lõppkuupäev PP/KK/AAAA kvalifitseerimisel Indikaatori Indikaatori % „…“ „…“ rakenduskava vahetase lõpptase indikaatorist (2024 lõpu (projekti (projekti seisuga) lõppemisel) lõppemisel) 3.12. Kas olete saanud/taotlenud Jah/Ei käesoleva projekti finantseerimiseks vahendeid Kirjeldada täpsemalt, millisele osale ja tegevustele, kui vastate „jah“ teistest ELi programmidest, rahvusvahelistest finantsinstitutsioonidest, riigieelarvest jmt? 3.13. Hinnang Kui suured olid objekti iga-aastased investeeringuobjekti keskmised ülalpidamiskulud enne ……………. eurot edasistele projekti rakendamist? ülalpidamiskuludele8 (EUR) ja Kui suured on objekti iga-aastased nende katmise allikad. keskmised ülalpidamiskulud projekti ……………. eurot Seda hinnatakse projektide abikõlblikkuse perioodil ning pärast eelistusnimekirja koostamisel projekti elluviimist projekti kestvuse 7 Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. a määruse (EL) 2021/1060 artikliga 73: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1060 Täpsemalt „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52021XC0916(03)&from=EN (sh vt B LISA) 8 Ülalpidamiskulud (sealhulgas ehitiste ja rajatiste ülalpidamiskulu, võimalikud palgakulud, mis on vajalikud tegevuste edasiseks käigushoidmiseks, IT-lahenduste ja tarkvara uuendamise ja hooldusega seotud kulud jmt) ehk info investeeringuobjekti edasise kasutuse täiendavate püsikulude suuruse ja nende katmise allikate kohta aastate lõikes projekti abikõlblikkuse perioodil ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklites 65 ja 66 nimetatud projekti kestvuse nõude täitmise ajal.  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm nõude täitmise ajal (kuni 5 aastat peale projekti lõppu)? Kui ülalpidamiskulud suurenevad/ vähenevad aastate lõikes, siis tulebki info esitada aastate kaupa. Täpsustada, millistest allikatest ülalpidamiskulud kaetakse. Kas seadusega on ette nähtud selliste kulude riiklik rahastamine? Selgitada. Kirjeldada täpsemalt objekti hilisemaid (pärast projekti kestvuse nõude täitmist) ülalpidamis-/ hoolduskulusid või siis uuendamise lisakulusid seoses tehtava investeeringuga (nt elektri tarbimise suurenemine, teehoolde kulude suurenemine seoses lisanduvate taristu osade või kergliiklusteedega vms) 3.14. Kooskõla riigiabi reeglitega9 Palun põhjendada (kui asjakohane), miks on vaja kavandatavale projektile anda (arvestades nii toetust riigiabina ELi riigiabi eeskirjade tähenduses ning milliste EL riigiabi eeskirjade sektorispetsiifiliste kui ka sätetega on antav abi kooskõlas, sh hinnata punktis 4.2 taotletava toetuse osakaalu arvestades ELi riigiabi eeskirjadest tulenevaid tingimusi. horisontaalsete tegevustega) Ühtlasi tuleb taotlejal hinnata, kas projekti rakendamise raames ei anna KOV edasi lubamatut riigiabi (nt parendades ettevõtja tehnilist taristut). Tuleb täita füüsilisest isikust ettevõtjatel10 See info võetakse rakendusasutuse poolt teadmiseks ning hinnatakse Tegemist on riigiabiga juhul kui on rakendusüksuse poolt maksetaotluste läbivaatamisel täidetud üks või mitu järgmistest kriteeriumidest: 1) Avaliku raha kaasamine ettevõtja investeeringutes 2) Eelise loomine: teatud soodustuse saamine 3) Valikulisus: teatud ettevõtjad või teatud kaupade tootmine 4) Võimalik liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamine 5) Konkurentsimoonutus või selle võimalus 3.15. Investeeringu kooskõla „ei Hinnata investeeringu mõju järgnevatele kliima ja keskkonnaalastele küsimustele sisuliselt vastates: kahjusta oluliselt“ (DNSH11) 1. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori kasvuhoonegaaside heitekoguse printsiibiga. vähendamisse? Seda hinnatakse projekti 2. Kas ja kuidas investeering panustab transpordisektori energiakulu vähenemisse? kvalifitseerimisel 3. Kas ja kuidas vähendab investeering praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima negatiivset mõju inimestele, loodusele või varale? 4. Kas ja kuidas investeering parandab: (1) veekogusid, sh pinna- ja põhjavee seisundit või ökoloogilist potentsiaali (2) mereakvatooriumi seisundit? 5. Kas ja kuidas investeering toob eeldatavasti kaasa jäätmete tekke, põletamise või kõrvaldamise vähenemise (va mittetaaskasutatavate ohtlike jäätmete põletamine)? 6. Kas ja kuidas suurendab investeering loodusvarade otsese või kaudse kasutamise tõhusust nende terve olelusringi jooksul? 7. Kas ja kuidas investeering parandab ringmajandusega seoses pikaajalist keskkonnakasu? 8. Kas ja kuidas investeering vähendab saasteainete heidet õhku, vette või maapinda? 9 EL riigiabi reeglid: http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html 10 Täita ka riigiasutustel ja kohalikel omavalitsustel juhul, kui rajatakse tee või mõni muu investeeringuobjekt, mida hakkab kasutama ainult üks või mõni ettevõtja investeeringu piirkonnas. Selleks on vajalik projekti kirjelduses anda vastav ülevaade. 11 https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/2021_02_18_epc_do_not_significant_harm_-technical_guidance_by_the_commission.pdf DNSH juhis i.k. - https://www.interact-eu.net/download/file/fid/24579, DNSH juhis e.k - https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c_2021_1054_et.pdf Kestlike investeeringute soodustamise määrus - https://estlex.ee/?id=76&aktid=213008&fd=1&leht=1  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm 9. Kas ja kuidas investeering võib parandada: (1) ökosüsteemide seisundit ja vastupidavust; (2) elupaikade ja liikide, sh ELi esile toodud liikide, kaitsestaatust? 3.16. Investeeringu seos Eesti Hinnata investeeringu mõju horisontaalsetele põhimõtetele Eesti 2035 sihi „Elukeskkond“ kaudu – eelkõige, kas investeeringul on seos (milline?) või ei ole (allpool on lihtsustamiseks 2035 sihiga „elukeskkond“ ja mõju kirjeldus koos abistavate küsimustega toodud): horisontaalsete 1. Ligipääsetavus13 (Kas ja kuidas taristu planeeritakse ja ehitatakse selliselt, et see oleks põhimõtetega12 ühiskonna liikmetele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses (8–80 printsiip)? Seda hinnatakse projekti Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav liikumispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav kuulmispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav kvalifitseerimisel nägemispuudega inimesele? Kas ja kuidas lahendus on ligipääsetav intellektipuudega inimesele?) 2. Regionaalne tasakaalustatus (Kas ja kuidas investeering mõjutab inimeste liikumis- ja ühendusvõimalusi (sh transporditaristu ja ühistranspordi kättesaadavus ja kvaliteet) eri piirkondades eri moel? Kas ja kuidas soodustab investeering üle Eesti ühetaoliselt rakendades piirkondade vahel erinevuste vähenemist ühendusvõimaluste puhul?) 3. Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine (Kas lahendus mõjutab kasvuhoonegaaside heidet? Kas lahendus arvestab kliima muutumisega (kliimakindel lahendus) – liigsed sademed, üleujutused, tormid, põud, ekstreemsed külmakraadid) 4. Keskkonnahoid (Kas lahendus mõjutab looduskeskkonda, sh õhku, vett, pinnast, taimestikku ja loomastikku? Kas lahendus mõjutab jäätmete tekke või taaskasutamise suurenemist või vähenemist? Kas lahendus mõjutab inimeste keskkonnateadlikkust, keskkonna-alaseid hoiakuid, käitumist või väärtusi?) 3.17. Kirjeldada, kuidas Taotlejale on abiks tööleht andmaks hinnangut selle kohta, kas ja kuidas on taotleja oma investeeringuobjektiga täitmas kvaliteedieesmärke arhitektuuris ja kõigile mõeldud investeeringu puhul elukeskkonnas15. rakendatakse Uue Euroopa Toetuse andja eeldab, et projekte koostavad teatud kutsekvalifikatsiooniga pädevad Bauhausi (NEB)14 spetsialistid, kes toovad meeskonda NEBi põhimõtted (volitatud (maastiku-)arhitekt, vähemalt põhiväärtusi. Anda hinnang tase 7). Mõned objektid võivad olla suuremat tähelepanu ja kompetentsi nõudvad (keerukamad transpordisõlmed, kultuuriväärtuslikke objekte hõlmavad projektid, miljööalasid iga põhiväärtuse kohta, st 3- läbivad ja suurema avalikkuse tähelepanuga projektid jne), sellisel juhul on otstarbekas kaasata le 3-st, kas ja kuidas 8. taseme volitatud (maastiku)arhitekt. rakendatakse. Taotlejal tuleb muuhulgas selgitada pädeva projekteerija (maastiku)arhitekti kaasamist alates Seda hinnatakse juba eskiislahenduse staadiumist. Suurema liiklussõlme/ taristulahenduse ehitamisel võib taotleja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega arvestamist näidata täiendavalt eelnõustamisel ja (maastiku)arhitektuuri võistluse korraldamise kaudu, mille ettevalmistamisse on kaasatud eelistusnimekirja koostamisel erialaliidud (Arhitektide Liit, Maastikuarhitektide Liit). ning jälgitakse hiljem rakendusüksuse poolt Lisaks on abiks rahvusvaheline Davosi16 kvaliteedisüsteemi hindamisleht, mis kätkeb rahvusvaheliselt aktsepteeritud head tava, siis NEBi põhimõtteid „kestlik, kaasav ja kaunis“ saab projekti elluviimise vältel rakendada Eestis 2019. aastal ministeeriumide vahel kokku lepitud kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete järgimisega. Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019 käskkirjaga nr 1.1- 4/56 moodustatud ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos elluviimiskavaga. 4. PROJEKTI HINNANGULINE KOGUMAKSUMUS 4.1. Projekti hinnanguline kulu- ja tegevusplaan Projekti eelarve koostatakse põhitegevuste lõikes ning vajadusel esitatakse täpsem liigendus Tegevuse kirjeldus/ kulu Tegevuse Tegevuse Tegevuse tulemus Kirjeldada, kas on ajavahemik hinnanguline või indikaator, et eeldada või on näha maksumus määratleda seda, riske, mis ohustavad kas tegevus on ellu tegevuse/toimingu 12 Sotsiaalministeeriumi ettepanekuna on vormist jäetud välja seose hindamine soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimalustega kuna eeldus on, et kõik uuringu ja planeeringu analüüsid on varasemalt tehtud, seega kellegi liikumisteekondi vms enam määruse poolt rahastatavate tegevuste raames ei uurita. 13 Lähtutakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ligipääsetavuste nõuetest puuetega inimestele. Taristu tuleb planeerida ja ehitada selliselt, et see oleks inimestele kättesaadav eneseteostuseks terve elukaare ulatuses. Lahendus peab olema ligipääsetav liikumis-, nägemis- intellekti- ja kuulmispuudega inimestele. Siin punktis tuleb kirjeldada, „kuidas?“ seda tagatakse. 14 Uus Euroopa Bauhaus on algatus, mille eesmärk on hõlbustada põhjalikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes (põhiväärtused): 1. kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain ja esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond; 2. kestlikkus, sealhulgas ringmajandus, looduslik mitmekesisus ja kliimaneutraalsus; 3. kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XG1213(03) Dekarboniseerimine tähendab, et puhtale energiale ja vähese süsinikusisaldusega kütustele üleminekuga, suurema efektiivsuse ja väiksema jäätmetekkega kõigis sektorites ning süsiniku talletajate (metsad jm taimestik, pinnas) parandamisega viiakse CO2, aga ka atmosfääris lühiajaliselt püsivate kasvuhoonegaaside nagu metaani heide looduslikku, tööstuslikku jm süsiniku sidumist arvestades null-tasemele. 15 https://kul.ee/media/3459/download 16 https://baukultur--production--storage.s3.amazonaws.com/baukultur/2022-06-17-174034--dbqs-en.pdf  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm (KK/AAAA- (eurodes, viidud ja allikas, elluviimist KK/AAAA) käibemaksuta) mis seda kinnitab tähtaegselt või üldse Soetatavad seadmed (loetleda) Ehitustööd (loetleda võimalusel objekti kaupa) … Ehitus-/ omanikujärelevalve (loetleda) … PROJEKTI EELDATAV ABIKÕLBLIK MAKSUMUS KOKKU …………… eurot (ilma käibemaksuta) Abikõlblik käibemaks (riigiasutus, KOV) .…………. eurot 4.2. Taotletav toetuse osakaal % abikõlblikest kuludest (max 70%) ……………. % 4.3. Projekti eeldatava maksumuse Kas on arvestatud ehitushinnaindeksi muutumisega ajas ja ruumis? Millel põhineb punktis 4.1 toodud eelarve (nt pakkumised, maksumuse eeluuring, riigihange – arvutamise metoodika kirjeldus. näidata eraldi eri komplekstööde lõikes)? 5. HINNANG PROJEKTI TASUVUSELE 5.1. Projekti eeldatavad kulud ning finantstulud ja sotsiaalmajanduslikud tulud rahalises väärtuses ning hinnangu metoodika. Välja tuua eeldatav tulude-kulude suhtarv. Seda hinnatakse projektide kvalifitseerimisel (Lähtuma peab tulu-kulu analüüsi põhimõtetest. Esmastes arvutustes kasutatakse reaalset diskontomäära 4%, arvutustes17 peab välja tooma peamiste tulude ja kulude tekkimise eeldused (sh prognoosid tuleviku kohta), jälgitav peab olema arvutuskäik ning välja toodud lõpptulemused (sh projekti tasuvuse näitajad, finantseerimisvajak jne). Kui pole finantstulu, siis muu mõju/tulu – kaudne tulu või kuidas soosib kaudselt tulude suurendamist, prognoositavad tulu tõus, efektiivsem töö, ajasääst jmt) 18 5.2. Eeldatav positiivne mõju looduskeskkonnale. Võimalusel esitada mõju rahalises väärtuses ja tuua tähtsaimad mõjuindikaatorite väärtused kontrollaastate lõikes (2021/2024/2029). Seda hinnatakse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel (Kliimapoliitika. Võtta arvesse CO2, NOx jt vähenemise eeldust, rajatiste keskmise eluea pikenemist, kütusekulu vähenemist jmt kus asjakohane, v.a p 5.1 kajastatud sotsiaalmajanduslikud tulud) 5.3. Taotleja eelhinnang negatiivsete keskkonnamõjude kohta ja maandamismeetmed, kus seadusest tulenevalt on vajalik keskkonnamõjude hindamine (nt uute transpordikoridoride loomine jmt). Seda hinnatakse kompleksselt projektide eelistusnimekirja koostamisel (Kirjeldada, milliseid keskkonnamõjude leevendamise viise konkreetse investeeringu juures kasutatakse: nt ökoduktid, müratõkkeseinad, sujuvam liiklus, kuidas on tagatud rohevõrkude toimimine ja ökosüsteemide jätkuv sidusus, sekundaarsete materjalide kasutus, pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvad taristuehituse lahendused, mereakvatooriumi hea seisundi tagamine jmt) 6. PROJEKTI PARTNERID 6.1. Kas projekti kaasatakse partner(id)? 6.2. Partneri seaduslik esindaja (nimi). Kontaktandmed. 17 Abiks taotlejale: https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlusvoorud/abiks-taotlejale#uldised-juhendid.. 18 Infoks taotlejale: koos taotlusega tuleb rakendusüksusele hiljem esitada ka kliimamuutuste leevendamise analüüs. Soovituslik on kasutada Euroopa Komisjoni metoodikat: https://op.europa.eu/en/publication-detail/-/publication/23a24b21-16d0-11ec-b4fe-01aa75ed71a1/language-en 2021.a ja varem juba projekteeritud lahenduste korral või läbi viidud KMH korral tuleb näidata kas ja kuidas/ millises ulatuses on kliimamuutuste leevendamise analüüs KMH käigus tehtud ning kliimakindlus (projekteerimisel) tagatud. Kliimamuutuste leevendamise analüüs tuleb esitada nii KMH juures kui ka keskkonnamõjude eelhinnangu puhul.  Seletuskirja LISA 4 Investeeringu kirjelduse vorm 6.3. Loetleda partneri tegevused projekti raames. Võimaluse korral märkida rahaline maht, mida partneri tegevused katavad. Investeeringu kirjelduse LISA: linnaruumi/ taristu eskiislahendus (kooskõlas p.-ga 3.17, läbinud eelnõustamise) ning laiema kontaktala tervikteekondade joonis ja tervikteekondade valmimise investeeringukava lühiülevaade KINNITUS Allakirjutanuna, olles toetust taotleva organisatsiooni projekti eest vastutav esindusõiguslik isik (volitus lisatud), kinnitan, et kõik investeeringu ettepanekus toodud andmed on õiged ja usaldusväärsed ning olen valmis andma selgitusi toodud väidete kohta. Nimi: Ametikoht: Allkirjastatud digitaalselt Aeg ja koht:  Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Meie 28.05.2023 nr 2-1/2023/2871 Riigi Tugiteenuste Keskus Kultuuriministeerium Kliimaministri määruse "Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud ministrid, peadirektor Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021– 2027“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) eelnõu seletuskiri; 3) seletuskirja lisa 4 Projektide valikumetoodika (Exceli tabel); 4) riskide tabel (Exceli tabel); 5) informatiivne lisa: investeeringu kirjelduse vorm Ursula Sarnet 715 3404 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/23-0689 - Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna,Tartu ja Pärnu linna säästva liiku vu skeskkonna edendamiseks perioodil 2021 2027 Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bc511a1-11dc-46b9-8b17-e7551fca5258 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bc511a1-11dc-46b9-8b17-e7551fca5258?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main