(EIS) algatatud kooskõlastamine

Vabariigi Valitsus .05.2023 nr 1-1/15-165/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Alar Lanemani k.a 12. mail algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu 2) seletuskiri Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus Sisukokkuvöte Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnöu sihiks on vajadus, et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi, eelistades uht erakonda voi poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnöuga sisekontrolli teostamist, et tagada seadusest tulenevate nöuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskölla ka Ariseadustikugaja seda osas, mis puudutab nöukogu liikmete ningjuhatuse liikmete öigusi, kohustusijavastutust. Eelnöus on muudatuste aluseks voetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus. Eelnöu ettevalmistaja Eelnöuja seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu liige Kalle Grunthal Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (tel. 6316566, kalle.grynthal@,riigikogu.ee). 2. Seaduse eesmärk Seaduseelnöu eesmärk on luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses öigusselgus, mis vastaks avalik öigusliku meediateenuse pöhimötete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga. 3. Eelnou sisu ja vördlev analuus Eelnöu selgitused on esitatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvide muudatuste kaudu. Järgnevalt on nimetatud teemad eraldi paragrahvide loikes lahti selgitatud. l. Muuta seaduse paragrahvi 5 loiget l punkti l ja sönastada seejärgmiselt: „!) toodab vähemalt uhte teleprogrammi ja uhte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele uldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu vöimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;" Selgitus: Terviseameti juht Ullar Lanno on avaldanud, et koroonaviirus jääb meile pikemaks ajaks, mis omakorda vöib nouda ka Rahvusringhäälingujätkusuutlikuks toimimiseks täiendavat personal! ja raha. Seega oleks vaja juba tänä möelda, kas seaduses vormistatud kohustuslik nöue, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja neljä ööpäevaringset raadioprogrammi on möistlik. Esiteks vöib seaduses sätestatud kohustuslik noue möjuda programmi kvaliteedile, kui seoses koroonakriisiga tekib vajadus puuduvate töötajate järele, mis omakorda nöuaks jälle täiendavat lisäraha. Teiseks ei ole välistatud ka vöimalus, et lisaks koroonakriisile voib lisanduda veel ka majanduskriis mingis teises vormingus. Ettenägelik oleks seaduse tasandil jätta Rahvusringhäälingul endal vöimalus otsustada mi teleprogrammide kui raadioprogrammide arvu ule, kas voi ajutises vormis. Juhin tähelepanu, et eelmärgitud seadusemuudatus ei piira praeguse arvu juures olevate programmide edastust, vaid annab vöimaluse operatiivselt reageeridaja tulla toime muutunud majanduslikus olukorras. 2. Täiendada seadust paragrahviga § 61 ja sönastada seejärgmiselt: „§ 61 Poliitiline tasakaalustatus. Saateaja andmisel erakonnale voi poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhääling tagama samas programmis vöimaluse anda seda pöhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale voi poliitilisele liikumisele". Selgitus: Muide iilalmärgitud seaduse säte kehtis Ringhäälingu seaduses alates 24.07.1999 a kuni 31.12.2006 a., mis aga 01.06.2007 jöustunud Eesti Rahvusringhäälingu seadusega kaotati. Tasakaalustatuse nöuet hakkas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses asendama § 6 „ Rahvusringhäälingu programmid". Kahjuks ei ole see seaduse muudatuse mi öelda iildnormina täitnud aga soovitud eesmärki. Harvaa ei ole juhud, hus tasakaalustatuse nouet on täielikult eiratud. Markantsema näitena voiks väljä tuua uudiste kajastus samasooliste abielu teemal, kuid traditsiooniliste pereväärtuste tunnustamistja kajastamist ei ole toimunud. Samuti kajastatakse välisuudiseid sageli kallutatult. Näitena sundmused USA-s, hus uudiste kajastamisel eelistatakse suuremas osas demokraatide seisukohti vabariiklaste omadele. Rahvusringhääling, olles avalik öiguslik juriidiline isik, ei toki eelistada vaid uht poolt. Eelmärgitud eelnöu eesmärk on taastada tasakaalustatuse nöue uuesti seaduses, midapraegust praktikot arvestades on kas tahtmatult voi tahtlikult eiratud. 3. Täiendada seadust paragrahviga 62 ja sönastada seejärgmiselt: „§ 62 Kölbluseja seaduslikkuse tagamine (l) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kölblusvastane voi vastuolus pöhiseaduse voi seadustega ning mis muuhulgas: l) rikub selgeltja tösiselt Rahvusringhäälingu uldtunnustatud moraalseidja eetilisi pöhimötteid määral, mis vöib kahjustada alaealiste fuusilist, vaimset voi moraalset arengut; 2) vöib öhutada rassilist, soolist, usulist voi rahvuslikku vihkamist; 3) sisaldab pornograafiat voi pöhjendamatut vägivalda". Selgitus: Eelnöu eesmärgiks on tagada Rahvusringhäälingu täielik erapooletus praeguses uhiskonnas kiirelt toimuvate protsesside kajastamisel. Edastatud saadetes ei tohi toimuda ajakirjanduslikku suustamist ning kohtumöistmist enne löplikku kohtuotsust. 4. Täiendada seadust paragrahviga 63 ja sönastada seejärgmiselt: "§ 63 Vastulause esitamise öigus (l) Igal fuusilisel voi juriidilisel isikul, söltumata tema kodakondsusest voi asukohast, kelle seaduslikke öigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaöigete faktide esitamisega, on öigus esitada vastulause voi taotleda muude vördväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskölas tsiviil-, haldus- voi karistusöiguse sätetega. (2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise vöimaluse voi muude vördväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi pöhjendamatute tähtaegade voi tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päevajooksul, alates taotluse pöhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päevajooksul pärast pöhjendatud taotluse saamist. (3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud huvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi. (4) Vastulause taotluse vöib tagasi lakata, kui vastulause pole Öigustatud käesoleva paragrahvi l. löikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu voi kui taotluse rahuldamisega eiratakse uldtunnustatud moraalinorme". Selgitus: Eelnöuga antakse isikule voi juriidilisele isikule voi poliitilisele liikumisele vöimalus nouda tasakaalustatuse printsiibi täitmist Rahvusringhäälingu poolt, kui vastulause esitaja leiab, et viimane on seaduses sätestatud kohustust eiranud. 5. Täiendada seadust paragrahviga 64 ja sönastada seejärgmiselt: „§ 6 Televisiooniulekande ainuöiguse kasutamise piirang Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sundmused, midapeetakse Eesti illdsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetöttu edastada nii, et märkimisväärne osa uldsusest saaks neid vabalt vastu vötta kas tervikuna voi osaliselt otseulekandes voi hiljem salvestusena". Selgitus: Kehtinud Ringhäälingu seaäus § ll1 löikes l oli selline regulatsioon olemas. Eelnev olukordtuleb taastada, sest praktikas on esinenud juhtumeid, kus olulise tähtsusega riiklikke kusimusi Rahvusringhääling ei kajasta. Tuletan meelde, et Rahvusringhääling on ikkagi avalik öiguslikjuriidiline asutus, millele ei laiene erameedia kanalite söltumatus. On ebaloogiline, et Vabariigi Valitsusel puudub vöimalus edastada enää poolt finantseeritava asutuse haudu olulise tähtsusega sundmusija teateid. Näitena tooksin väljä: Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikud teated ja Riigikogus toimuvad olulise tähtsusega riiklike sundmuste kajastamme. 6. Täiendada seadust paragrahviga 65 ja sönastada seejärgmiselt: „§ 6 Vastutavad toimetajad (l) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht. (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nöuetestja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sönavabaduse pöhimötetejärgimise. Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate voi programmi sisu kohta esitatud vastulauseidja vaidlustusi ningjälgib programmi tasakaalustatust. (3) Vastutav toimetaja annab nöukogule oma tegevusest am nöukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nöukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste körvaldamiseks ja vigade vältimiseks. (5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nöukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nöukogu voi juhatus pöhjendama. (3) Vastutavate toimetajate nimekiri on uldsusele kättesaadav". Selgitus: Eelnöu möttes on tegemist Rahvusringhäälingu esmase sisekontrolliga, et tagada toimetustel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nöuetekohane täitmine. Lisan juurde, et sisekontroll on kasutusel paljudes asutustes. Näitena tooksin väljä, et muuhulgas isegi mi politseis kui ka teistes julgeoleku struktuurides. 7. Muuta seaduse paragrahvi 18 löiget l ja sönastada seejärgmiselt: ,,(1) Nöukogu otsus on vastu vöetud, kui selle poolt hääletas ule poole hääletamisel osalenud nöukogu liikmetest". Selgitus: Eelnöuga kooskölastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Ariseadustik § 322 Ig 1-ga. 8. Muuta seaduse paragrahvi 21 löiget l punkti7ja sönastada seejärgmiselt: ,,7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ulesannete täitmise ja programmide järelevalve". Selgitus: Äriseadustik § 316 sätestab, et Noukogu planeerib aktsiaseltsi tegevustja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse ule. Tulenevalt eelmärgitust omab Nöukogu öigust teostada järelevalvet ka programmide osas, mida hetkel kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei voimalaa. Eelnöu eesmärk viia seadus kooskolla Ariseadustikuga. 9. Muuta seaduse paragrahvi 22 loiget l ja sönastada seejärgmiselt: „(!) Nöukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega". Selgitus: Eelnöuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskölla Ariseaduse § 327 Ig l, mille kohaselt peab nöukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav moiste lojaalsus, Ariseadustikus ei tunnista. Pealegi on sona lojaalsus mitmeti tölgendatav ning annab aluse nöukogu liikmele alusetute siiudistuste esitamise voimaluse. 10. Muuta seaduse paragrahvi 23 löiget 2 ja sönastada seejärgmiselt: ,,(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nöukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nöukogu kinnitatud eelarvestja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, vöib juhatus teha ainult nöukogu nöusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult koige otstarbekamal viisil". Selgitus: Kehtivas seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 306 Ig 2. Eesti Rahvusringhäälingu seadus piirab nöukogu kui körgema juhtorgani vöimalust anda juhatusele otsest seaduslikku korraldust. 11. Muuta seaduse paragrahvi 25 pealkirjaja sönastada seejärgmiselt: „ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine". Selgitus: Ariseadustik § 309 sätestab juhatuse liikme valimise, mitte aga nimetamise. 12. Muuta seaduse paragrahvi 25 löiget l ja sönastada seejärgnevalt: ,(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nöukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik 55 tema nöusolek". Selgitus : Nöukogul, kes planeerib Rahvusringhäälingu tegevust, korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse ule, peab olema öigus mitte ainult juhatuse lukmeid nimetada, vaid ka valida. Ariseadustik § 216. 13. Muuta seaduse paragrahvi 25 löiget 2 ja sönastada seejärgnevalt: ,,(2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nöukogu lihthäälteenamusega". Selgitus: Eelnöuga kooskolastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Ariseadustik § 311-ga, mille kohaselt juhatuse esimees määratakse nöukogu poolt, kui see on pöhikirjaga antud nöukogupädevusse. Samast paragrahvist tuleneb veel ka toimingutejärjekordjuhatuse liikmete valimiste ning juhatuse esimehe määramise osas. Juhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, mis viitab sellele, et enne juhatuse esimehe määramist noukogu poolt, peavad juhatuse liihned olema nöukogu poolt juba valitud. Eesti Ringhäälinguseaduses on olukordaga vastupidine. Köigepealt nimetatakse juhatuse esimeesja alles siisjuhatuse liikmed, mis ei ole aga kooskolas Ariseadustikus sätestatuga.. 14. Muuta seaduse paragrahvi 25 löiget 4ja sönastada seejärgmiselt: ,,(4) Nöukogu vöib juhatuse liikme söltumata pöhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sölmitud lepingust tulenevad öigused ja kohustused löpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ulesutlemisele kohaldatakse völaöigusseaduses käsunduslepingu ulesutlemise kohta sätestatut". Selgitus: Eelnöuga kooskölastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Ariseadustik § 309 Ig 3-ga. Tähelepanuväärne on see, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu aluset on voimalik tagasi kutsuda ainult juhatuse esimees. Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumine on aga täielikult välistatud! Samuti on tagasikutsumise alused, nagu raskete juhtimisvigade ilmnemine ning käesoleva seaduse raske rikkiimme sisuliselt ainetud. Tekib kusimus, milline on siis raske juhtimisviga ning milline on käesoleva seaduse raske rikkumine? Igaljuhul on söna „ raske " näol tegemist määratlemata oigusmoistega, sest on teadmata, mida me liigitame sellise väärtushinnangu alla. Sisuliselt on kehtivas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses loodud olukord, kusjuhatuse esimehe tagasikutsumine on sisuliselt vöimatu ning teisi juhatuse liikmeid ei olegi voimalik tagasi kutsuda. Lisan juurde, et mi Ariseadustikus kui ka eelnöus toodud öiguslik lahendus toimib ideaalselt köikides teistes äriuhingutes ning ei ole olnud kuulaa, et selline lahendus oleks tekitanud probleeme. 15. Muuta seaduse paragrahvi 27 löiget 2 ja sönastada seejärgmiselt: ,,(2) Nöukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hilvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sölmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks möistlikus vastavuses juhatuse liikme ulesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga". Selgitus: Eesti Rahvusringhäälmgu seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 314 Ig 2 sätestatuga. Muudatuse sisuliseks eesmärgiks oleks veel ka see, et juhatuse liikme tasustamisel oleks prioriteediks ikkagi Rahvusringhäälingu majanduslik olukord aga mittejuhatuse huved. 16. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 löige 3. Selgitus: Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord ning muud huvedpeaksid olema piisavad, et tehtav töö oleks tulemuslik. Lisan juurde, et juhatuse liige määratakse nöukogu poolt just selleks, et tehtav töö oleks tulemuslik. Selle eest täiendava tasu maksmine ei ole proportsionaalne taotletava eesmargiga ning on sisuliselt alusetu rikastumise allikaks. 17. Täiendada seadust paragrahviga 27 löige 31 järgmises sönastuses: ,,(3 ) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud voi temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine voi muude huvede jätkuv vöimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaöiglane, vöib nöukogu nouda tasudeja muude huvede vähendamist". Selgitus: Ariseadustik § 315 lg l sätestab, etjuhatuse liigepeab oma kohustusi täitmakorraliku ettevötja hoolsusega. Tulenevalt eelmärgitust peab juhatuse liige arvestama tasude ja muude hiiveäe vähenemise vöimalusega, nagu korralik ettevötja oma hoolsuskohustuses majandusliku olukorra halvenedes teeb. 18. Täiendada seadust paragrahviga 27 Ig 32järgmises sönastuses: ,,(32) Käesoleva paragrahvi 3 löikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sölmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude voi muude huvede vähendamise nöude esitamise korral öigus temaga sölmitud leping uhekuulise etteteatamisega erakorraliselt ules öelda". Selgitus: Muudatus tuleneb otseselt Ariseadustiku § 314 Ig 3. 19. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 löige 4. Selgitus: Oldjuhul kutsutakse juhatuse liige tagasi enne tähtaja loppu vaid siis, kuijuhatuse liige ei taida oma kohustusi korraliku ettevötja hoolsusega. Selle eest lisatasu maksmise kohustus Rahvusringhäälingu poolt on tagasi kutsutava juhatuse liikme jaoks alusetu rikastumise allikaks. 20. Muuta seaduse paragrahvi 28 löiget l ja sönastada seejärgmiselt: ,,(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega". Selgitus: Eelnöuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskölla Ariseaduse § 315 Ig l, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav möiste lojaalsus, Ariseadustik ei kasuta. Pealegi on söna lojaalsus mitmeti tölgendatav ning annab aluse juhatuse liikmele alusetute suudistuste esitamise vöimaluse. 21. Muuta seaduse 3 peatuki pealkirjaja sönastada seejärgmiselt: ,,3 peatukk NÖUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE' Selgitus: Seoses eetikanöuniku koha kaotamisega seaduses on vajalik sisse viia vastav muudatus 22. Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 31. Selgitus: Eetikanöumku kohta hakkab täitma vastutav toimetaja. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu terminoloogia on eestikeelne. Eelnöuga ei vöeta kasutusele uusi möisteid. 5. Eelnou vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on vastavuses Euroopa Liidu oigusega 6. Seaduse möju Seaduseelnöu uldine möju suurendab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust Eesti rahva, erinevate erakondade ning poliitiliste liikumiste seas. 7. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. 8. Seaduse jöustumine Seadusjöustub uldises korras. Algata^ad Riigikogu liikmed -^^5^0^- ^ C^x^c^<< t "l5..6^^^<2)  EELNÖU Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) seaduse paragrahvi 5 löike l punkti l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: 59,1) toodab vähemalt uhte teleprogrammija uhte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele uldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu vöimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;"; 2) seadust täiendatakse paragrahviga § 61 ja sönastataksejärgmiselt: „§ 6* Poliitiline tasakaalustatus. Saateaja andmisel erakonnale voi poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhääling tagama samas programmis vöimaluse anda seda pöhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale voi poliitilisele liikumisele"; 3) seadust täiendatakse paragrahviga 6 ja sönastataksejärgmiselt: „§ 62 Kölbluseja seaduslikkuse tagamine (l) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kölblusvastane voi vastuolus pöhiseaduse voi seadustega ning mis muuhulgas: l) rikub selgeltja tösiselt Rahvusringhäälingu uldtunnustatud moraalseidja eetilisi pöhimötteid määral, mis vo ib kahjustada alaealiste fuusilist, vaimset voi moraalset arengut; 2) vöib öhutada rassilist, soolist, usulist voi rahvuslikku vihkamist; 3) sisaldab pornograafiat voi pöhjendamatut vägivalda"; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 63 ja sönastatakse järgmiselt: "§ 63 Vastulause esitamise öigus (l) Igal fuusilisel voi juriidilisel isikul, söltumata tema kodakondsusest voi asukohast, kelle seaduslikke öigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaöigete faktide esitamisega, on öigus esitada vastulause voi taotleda muude vördväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskölas tsiviil-, halaus- voi karistusöigä^:s'ätetejgaKant3eieä, Kuupäev _/^,__t Viit /- '/ / /S~'^  (2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise vöimaluse voi muude vördväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi pöhjendamatute tähtaegade voi tingimustega. Vastulause esitamise soovist tul eb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päevajooksul, alates taotluse pöhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päevajooksul pärast pöhjendatud taotluse saamist. (3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud huvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi. (4) Vastalause taotluse vöib tagasi liikata, kui vastulause pole öigustatud käesoleva paragrahvi l. löikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu voi kui taotluse rahuldamisega eiratakse uldtunnustatud moraalinorme"; 5) seadust täiendatakse paragrahviga 64 ja sönastataksejärgmiselt: „§ 64 Televisiooniulekande ainuöiguse kasutamise piirang Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sundmused, mida peetakse Eesti uldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetöttu edastada nii, et märkimisväärne osa iildsusest saaks neid vabalt vastu vötta kas tervikuna voi osaliselt otseulekandes voi hiljem salvestusena"; 6) seadust täiendatakse paragrahviga 65 ja sönastatakse järgmiselt: „§ 65 Vastutavad toimetajad (l) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht. (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nöuetestja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sönavabaduse pöhimötetejärgimise. Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate voi programmi sisu kohta esitatud vastulauseidja vaidlustusi ningjälgib programmi tasakaalustatust. (3) Vastutav toimetaja aimab nöukogule oma tegevusest aru nöukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nöukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste körvaldamiseks ja vigade vältimiseks. (5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nöukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nöukogu vöijuhatus pöhjendama. (3) Vastutavate toimetajate nimekiri on iildsusele kättesaadav"; 7) seaduse paragrahvi 18 löiget l muudetaksejasönastataksejärgmiselt: ,,(1) Nöukogu otsus on vastu vöetud, kui selle poolt hääletas ule poole hääletamisel osalenud nöukogu liikmetest"; 8) seaduse paragrahvi 21 löike l punkti 7 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ulesannete täitmise ja programmide järelevalve"; 9) seaduse paragrahvi 22 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(1) Nöukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega"; 10) seaduse paragrahvi 23 löiget 2 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nöukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nöukogu kinnitatud eelarvestja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, vöib juhatus teha ainult nöukogu nöusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult koige otstarbekamal viisil"; 11) seaduse paragrahvi 25 pealkirja muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „ § 25 Juhatuse liikmete valiminejatagasikutsumine"; 12) seaduse paragrahvi 25 löiget l muudetakseja sönastataksejärgnevalt: ,,(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nöukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nöusolek"; 13) seaduse paragrahvi 25 löiget 2 muudetakseja sönastataksejärgnevalt: ,,(2) Juhatuse esimehe valibja määrab oma kohale nöukogu lihthäälteenamusega"; 14) seaduse paragrahvi 25 löiget 4 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(4) Nöukogu vöib juhatuse liikme söltumata pöhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sölmitud lepingust tulenevad öigused ja kohustused löpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ulesutlemisele kohaldatakse völaöigusseaduses käsunduslepingu ulesutlemise kohta sätestatut"; 15) seaduse paragrahvi 27 löiget 2 muudetakse ja sönastatakse järgmiselt: ,,(2) Nöukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hiivede suunise määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sölmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks möistlikus vastavuses juhatuse liikme ulesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga"; 16) seaduse paragrahvi 27 löige 3 tunnistatakse kehtetuks; 17) seaduse paragrahvi 27 löiget 3 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,(3 ) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud voi temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine voi muude huvede jätkuv vöimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaöiglane, vöib nöukogu nouda tasudeja muude hilvede vähendamist"; 18) seaduse paragrahvi 27 täiendatakse löiguga 32 ja sönastataksejärgmiselt: ,,(3 ) Käesoleva paragrahvi 3 löikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sölmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude voi muude huvede vähendamise nöude esitamise korral öigus temaga sölmitud leping uhekuulise etteteatamisega erakorraliselt ules öelda"; 19) seaduse paragrahvi 27 löige 4 tunnistatakse kehtetuks; 20) seaduse paragrahvi 28 löiget l muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „(!) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevötja hoolsusega"; 21) seaduse 3 peatuki pealkirja muudetakseja sönastataksejärgmiselt: ,,3 peatukkNÖUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE"; 22) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn,"...", ..................... 2023. a Algatavad Riigikogu liikmed M^5-SQ93 C t "4 ^ (X^^^ ^oL.O^.^^  Eesti Rahvusringhäälingu seadus e muutmise seaduse eelnõu seletuskiri Sissejuhatus Sisukokkuvõte Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sihiks on vajadus , et Eesti Rahvusringhääling oma saadete ja programmide tootmisel ja edastamisel ei eiraks poliitilise tasakaalustatuse printsiipi , e elistades üht erakonda või poliitilist liikumist teisele. Samuti muudetakse eelnõuga sisekontrolli teostamist , et tagada seadusest tulenevate nõuete täitmine. Lisaks eelmärgitule viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla ka Äriseadustikuga ja seda osas, mis puudutab nõukogu liikmete ning juhatuse liikmete õigusi, kohustusi ja vastutust. Eelnõus on muudatuste aluseks võetud kuni 31.12.2006 kehtinud Ringhäälinguseadus. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu liige Kalle Grünthal Eesti Konservatiiv ne Rahva erakond ( tel . 6316566 , [email protected] ). Seaduse eesmärk Seaduseelnõu eesmärk on luua Eesti Rahvusringhäälingu tegevuses õigusselgus, mis vastaks avalik õigusliku meediateenuse põhimõtete rakendamisele ning Eesti Rahvusringhäälingu seaduse korrelatsioon Äriseadustikuga. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu selgitused on esitatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse paragrahvide muudatuste kaudu. 1. Muuta seaduse paragrahvi 5 lõiget 1 punkti 1 ja sõnastada see järgmiselt: „ 1) toodab vähemalt ühte teleprogrammi ja ühte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatel e ; “ Selgitus: Terviseamet i juht Üllar Lanno on avaldanud, et koroonaviirus jääb meile pikemaks ajaks , mis omakorda võib nõuda ka Rahvusringhäälingu jätkusuutlikuks toimimiseks täiendavat personali ja raha. Seega oleks vaja juba täna mõelda, kas seaduses vormistatud kohustuslik nõue, toota vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi on mõistlik. Esiteks võib seaduses sätestatud kohustuslik nõue mõjuda programmi kvaliteedile, kui seoses koroonakriisiga tekib vajadus puuduvate töötajate järele, mis omakorda nõuaks jälle täiendavat lisaraha. Teiseks ei ole välistatud ka võimalus, et lisaks koroonakriisile võib lisanduda veel ka majanduskriis mingis teises vormingus. Ettenägelik oleks seaduse tasandil jätta Rahvusringhäälingul endal võimalus otsustada nii teleprogrammide kui raadioprogrammide arvu üle, kas või ajutises vormis. Juhin tähelepanu, et eelmärgitud seadusemuudatus ei piira praeguse arvu juures olevate programmide edastust, vaid annab võimaluse operatiivselt reageerida ja tulla toime muutunud majanduslikus olukorras. 2. Täiendada seadust paragrahvi ga § 6 1 ja sõnastada see järgmiselt : „ § 6 1 Poliitiline tasakaalustatus . Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhää l ing tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele “ . Selgitus: Muide ü lalmärgitud seaduse säte kehtis Ringhäälingu seaduses alates 24.07.1999 a kuni 31.12.2006 a. , mis aga 01.06.2007 jõustunud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ga kaotati . T asakaalustatuse nõuet hakkas Eesti Rahvusringhäälingu seaduses asendam a § 6 „ Rahvusringhäälingu programmid “. Kahjuks ei ole see seaduse muudatus e nii öelda üldnorm ina täitnud aga soovitud eesmärki . Harvad ei ole juhud, kus tasakaalustatus e nõuet on täielikult eiratud. Markantsema näitena võiks välja tuua uudiste kajastus samasooliste abielu teemal , kuid traditsiooniliste pereväärtuste tunnustamist ja kajastamist ei ole toimunud. Samuti kajastatakse välisuudiseid sageli kalluta tult. Näitena sündmused USA-s, kus uudiste kajastamisel eelista takse suuremas osas demokraat ide seisukohti vabariiklaste omadele. Rahvusringhääling , ol les avalik õiguslik juriidiline isik, ei tohi eelistada vaid üht poolt. Eelmärgitud eelnõu eesmärk on taastada tasakaalust at use nõue uuesti seaduses , mida praegust praktika t arvestades on kas tahtmatult või tahtlikult eiratud. 3. Täiendada seadus t paragr ahviga 6 2 ja sõnastada see järg miselt : „ § 6 2 Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine (1) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega ning mis muuhulgas: 1) rikub selgelt ja tõsiselt Rahvusringhäälingu üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut; 2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist; 3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda “ . Selgitus: Eelnõu eesmärgiks on tagada Rahvusringhäälingu täielik erapooletus praeguses ühiskonnas kiirelt toimuvate protsesside kajastamisel. Edastatud saadetes ei tohi toimuda ajakirjanduslikku süüstamist ning kohtumõistmist enne lõplikku kohtuotsust. 4. Täiendada seadust paragrahvi ga 6 3 ja sõnastada see järgmiselt: “ § 6 3 Vastulause esitamise õigus (1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud R ahvusr inghäälingu poolt ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või karistusõiguse sätetega. (2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist. (3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi. (4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamisega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme “ . Selgitus: Eelnõuga antakse isikul e või juriidilisele isikule või poliitilisele liikumisele võimalus nõuda tasakaalustatuse printsiibi täi t mist Rahvusringhäälingu poolt, kui vastulause esitaja leiab, et viimane on seaduses sätestatud kohustust eiranud. 5. Täiendada seadust paragrahviga 6 4 ja sõnastada see järgmiselt: „ § 6 4 Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena “ . Selgitus: Kehtinud Ringhäälingu seadus § 11 1 lõikes 1 oli selline regulatsioon olemas. Eelnev olukord tuleb taastada, sest praktikas on esinenud juhtumeid, kus olulise tähtsusega riiklikke küsimusi Rahvusringhääling ei kajasta. Tuletan meelde , et Rahvusringhääling on ikkagi avalik õiguslik juriidiline asutus, millele ei laiene erameedia kanalite sõltumatus. On ebaloogiline, et Vabariigi Valitsus el puudub võimalus edastada enda poolt finantseeritava asutuse kaudu olulise tähtsusega sündmusi ja teateid . Näitena tooks in välja : Riigikogu, Vabariigi Presidendi ning Vabariigi Valitsuse ametlikud teated ja Riigikogus toimuvad olulise tähtsusega riiklike sündmus te kajastamine. 6. Täiendada seadust paragrahviga 6 5 ja sõnastada see järgmiselt: „ § 6 5 Vastutavad toimetajad (1) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht. (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise . Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. (3) Vastutav toimetaja annab nõukogule oma tegevusest aru nõukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks. (5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nõukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nõukogu või juhatus põhjendama. (3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav “ . Selgitus: E e lnõu mõttes on tegemist Rahvusringhäälingu esmase sisekontrolliga, et tagada toimetustel Eesti Rahvusringhäälingu seaduse nõuetekohane täitmine. Lisan juurde, et sisekontroll on kasutusel paljudes asutustes . Näitena tooksin välja, et muuhulgas isegi nii politseis kui ka teistes julgeoleku struktuurides. 7. Muuta seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest“. Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus Äriseadustik § 322 lg 1-ga. 8. Muuta seaduse paragrahvi 21 lõiget 1 punkti 7 ja sõnastada see järgmiselt: „ 7) käesoleva seaduse §-des 4 , 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide , ülesannete täitmise ja programmide järelevalve “ . Selgitus : Äriseadustik § 316 sätestab, et Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Tulenevalt eelmärgitust omab Nõukogu õigust teostada järelevalvet ka programmide osas , mida hetkel kehtiv Eesti Rahvusringhäälingu seadus ei võimalda. Eelnõu eesmärk viia seadus kooskõlla Äriseadustikuga. 9 . Muuta seaduse paragrahvi 22 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „ (1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega “ . Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 327 lg 1, mille kohaselt peab nõukogu liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav m õiste lojaalsus, Äriseadustik us ei tunnista . Pealegi on sõna lojaalsus mitmeti tõlgendatav ning annab aluse nõukogu liikmele alusetute süüdistuste esitamis e võimaluse. 10 . Muuta seaduse paragrahvi 23 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt : „ (2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil “ . Selgitus: Kehtivas seaduses on vastuolu Ärise a dustiku § 306 lg 2 . Eesti Rahvusringhäälingu seadus piirab n õukog u kui kõrgema juhtorgani võimalus t anda juhatusele otsest seadusli k ku korraldus t. 1 1 . Muuta seaduse paragrahvi 25 pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine “ . Selgitus: Äriseadustik § 309 sätestab juh a tuse liikme valimise, mitte aga nimetamise. 1 2 . Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 1 ja sõnastada see järgnevalt: „ (1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek “ . Selgitus : Nõukogul, kes planeerib Rahvusringhäälingu tegevust , korraldab tema juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle , peab o lema õigus mitte ainult juhatuse liikmeid nimetada , vaid ka valida . Äriseadustik § 316. 1 3 . Muuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 2 ja sõnastada see järgnevalt: „ (2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nõukogu lihthäälteenamusega“. Selgitus: Eelnõu ga kooskõlasta takse Eesti Rahvusr inghäälingu seadus Äriseadustik § 311 -ga , mille kohaselt juhatuse esimees määratakse nõukogu poolt , kui see on põhikirjaga antud nõukogu pädevusse. Samast paragrahvist tuleneb veel ka toimingute järjekord juhatuse liikmete valimiste ning juhatuse esimehe määramise osas . J uhatuse liikmed valivad endi hulgast juhatuse esimehe, mis viitab sellele , et enne juhatus e esimehe määramist nõukogu poolt, pea vad juhatus e liikmed olema nõukogu poolt juba valitud. Eesti Ringhäälinguseaduses on olukord aga vastupidine . Kõigepealt nimetatakse juhatuse esimees ja alles siis juhatuse liikmed, mis ei ole aga kooskõlas Äriseadustikus sätestatuga.. 1 4 . M uuta seaduse paragrahvi 25 lõiget 4 ja sõnastada see järgmiselt: „ (4) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut “ . Selgitus: Eelnõuga kooskõlastatakse Eesti Rahvusr inghäälingu seadus Äriseadustik § 309 lg 3-ga. Tähelepanuväärne on see, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduses sätestatu alusel on võimalik tagasi kutsuda ainult juhatuse esime es . Teiste juhatuse liikmete tagasikutsumine on aga täielikult välistatud! Samuti on tagasikutsumise alus ed, nagu raskete juhtimisvigade ilmnemine ning käesoleva seaduse raske rikkumine sisuliselt ainetud. Tekib küsimus, milline on siis raske juhtimisviga ning milline on käesoleva seaduse raske rikkumine ? Igal juhul on s õna „raske “ näol tegemist määratlemata õigusmõistega, sest on teadmat a , mida me liigitame sell ise väärtushinnangu alla. Sisuliselt on kehtivas Eesti Rahvusr inghäälingu seaduses loodud olukord, kus juhatuse esimehe tagasikutsumine on sisuliselt võimatu ning teisi juhatuse liikmeid ei olegi võimalik tagasi kutsuda. Lisan juurde, et nii Äriseadustikus kui ka eelnõus toodud õiguslik lahendus toim ib ideaalselt kõikides teistes äriühingutes ning ei ole olnud kuulda, et selline lahendus o leks tekitanud probleeme. 1 5 . Muuta seaduse paragrahvi 27 lõiget 2 ja sõnastada see järgmiselt: „ (2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga “ . Selgitus: Eesti Rahvusringhäälingu seaduses on vastuolu Äriseadustiku § 314 lg 2 sätestatuga. Muudatuse sisuliseks eesmärgiks oleks veel ka see, et juhatuse liikme tasu stamisel oleks prioriteediks ikkagi Rahvusringhäälingu majanduslik olukord aga mitte juhatuse hüved. 1 6 . Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 3. Selgitus: Juhatuse liikmele makstava tasu suurus ja maksmise kord ning muud hüved peaksid olema piisavad, et tehtav töö oleks tulemuslik. Lisan juurde, et juhatuse liige määratakse nõukogu poolt just selleks, et tehtav töö oleks tulemuslik. Selle eest täiendava tasu maksmine ei ole proportsionaalne taotletava eesmärgiga ning on sisuliselt alus et u rikastumise allikaks. 17. Täiendada seadust paragrahviga 27 lõige 3 1 järgmises sõnastuses: „ (3 1 ) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist “ . Selgitus: Äriseadustik § 315 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Tulenevalt eelmärgitust peab juhatuse liige arvestama tasude ja muude hüvede vähenemise võimalusega , nagu korralik ettevõtja oma hoolsuskohustuses majandusliku olukorra halvenedes teeb. 1 8 . Täiendada seadust paragrahviga 27 lg 3 2 järgmises sõnastuses: „(3 2 ) Käesoleva paragrahvi 3 1 lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda “ . Selgitus: Muudatus tuleneb otseselt Äriseadustiku § 314 lg 3. 1 9 . Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 27 lõige 4. Selgitus: Ü ldjuhul kutsutakse juhatuse liige tagasi enne tähtaja lõppu vaid siis, kui juhatuse liige ei täida oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Selle eest lisatasu maksmise kohustus Rahvusringhäälingu poolt on tagasi kutsutava juhatuse liikme jaoks alusetu rikastumise allikaks. 20 . Muuta seaduse paragrahvi 2 8 lõiget 1 ja sõnastada see järgmiselt: „ (1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega “ . Selgitus: Eelnõuga viiakse Eesti Rahvusringhäälingu seadus kooskõlla Äriseaduse § 3 15 lg 1, mille kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kehtivas seaduses kasutatav mõiste lojaalsus, Äriseadustik ei kasuta. Pealegi on sõna lojaalsus mitmeti tõlgendatav ning annab aluse juhatuse liikmele alusetute süüdistuste esitamise võimaluse. 2 1 . Muuta seaduse 3 peatüki pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „3 peatükk NÕUKODA , SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE“ Selgitus: Seoses eetikanõ u niku koha kaotamisega seaduses on vajalik sisse viia vastav muudatus 2 2 . Tunnistada kehtetuks seaduse paragrahv 31. Selgitus: Eetikanõuniku kohta hakkab täitma vastutav toimetaja. Eelnõu terminoloogia Eelnõu terminoloogia on eestikeelne. Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega Seaduse mõju Seaduseelnõu üldine mõju suurendab Rahvusringhäälingu usaldusväärsust ja objektiivsust Eesti rahva, erinevate erakondade ning poliitiliste liikumiste seas . Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada täiendavaid volitusnorme ega rakendusakte. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras . ___________________________________________________________________________ Algata vad Riigikogu liikmed 12.05 .2023 Kalle Grünthal Alar Laneman EELNÕU Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus Eesti Rahvusringhäälingu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) seaduse paragrahvi 5 lõi ke 1 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 1) toodab vähemalt ühte teleprogrammi ja ühte ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele ;“ ; 2) seadust täiendatakse paragrahviga § 6 1 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6 1 Poliitiline tasakaalustatus. Saateaja andmisel erakonnale või poliitilisele liikumisele oma seisukohtade tutvustamiseks peab Rahvusringhääling tagama samas programmis võimaluse anda seda põhjendamatu viivituseta ka teisele erakonnale või poliitilisele liikumisele“ ; 3 ) seadust täiendatakse paragrahviga 6 2 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6 2 Kõlbluse ja seaduslikkuse tagamine (1) Rahvusringhääling ei edasta saateid, mille sisu on kõlblusvastane või vastuolus põhiseaduse või seadustega ning mis muuhulgas: 1) rikub selgelt ja tõsiselt Rahvusringhäälingu üldtunnustatud moraalseid ja eetilisi põhimõtteid määral, mis võib kahjustada alaealiste füüsilist, vaimset või moraalset arengut; 2) võib õhutada rassilist, soolist, usulist või rahvuslikku vihkamist; 3) sisaldab pornograafiat või põhjendamatut vägivalda“ ; 4) seadust täiendatakse paragrahviga 6 3 ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 6 3 Vastulause esitamise õigus (1) Igal füüsilisel või juriidilisel isikul, sõltumata tema kodakondsusest või asukohast, kelle seaduslikke õigusi, eriti mainet, on kahjustatud Rahvusringhäälingu poolt ebaõigete faktide esitamisega, on õigus esitada vastulause või taotleda muude võrdväärsete vahendite rakendamist, mis peavad olema kooskõlas tsiviil-, haldus- või karistusõiguse sätetega. (2) Rahvusringhääling tagab vastulause esitamise võimaluse või muude võrdväärsete vahendite rakendamise ega tee takistusi põhjendamatute tähtaegade või tingimustega. Vastulause esitamise soovist tuleb Rahvusringhäälingule kirjalikult teatada 20 päeva jooksul, alates taotluse põhjustanud saate edastamisest. Rahvusringhääling edastab vastulause samas programmis hiljemalt 20 päeva jooksul pärast põhjendatud taotluse saamist. (3) Vastulause esitaja ei ole kohustatud hüvitama Rahvusringhäälingus vastulause edastamisega seotud kulutusi. (4) Vastulause taotluse võib tagasi lükata, kui vastulause pole õigustatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes toodud tingimuste alusel. Samuti siis, kui taotlus sisaldab karistatavat tegu või kui taotluse rahuldamisega eiratakse üldtunnustatud moraalinorme“ ; 5) seadust täiendatakse paragrahviga 6 4 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6 4 Televisiooniülekande ainuõiguse kasutamise piirang Vabariigi Valitsus kehtestab vastavas nimekirjas need sündmused, mida peetakse Eesti üldsuse jaoks oluliseks ning mida tuleks seetõttu edastada nii, et märkimisväärne osa üldsusest saaks neid vabalt vastu võtta kas tervikuna või osaliselt otseülekandes või hiljem salvestusena“ ; 6) seadust täiendatakse paragrahviga 6 5 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 6 5 Vastutavad toimetajad (1) Rahvusringhääling määrab edastatavatele saadetele ja programmidele vastutavad toimetajad, kelleks on toimetuse juht. (2) Vastutav toimetaja tagab edastatavates saadetes ja programmides käesoleva seaduse nõuetest ja heast ajakirjandustavast kinnipidamise ning sõnavabaduse põhimõtete järgimise. Oma tegevuses vaatab vastutav toimetaja läbi ka Rahvusringhäälingu saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. (3) Vastutav toimetaja annab nõukogule oma tegevusest aru nõukogu koosolekutel ning teeb juhatusele ja nõukogule jooksvalt ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimiseks. (5) Vastutava toimetaja otsused ja ettepanekud on nõukogule ja juhatusele täitmiseks soovituslikud, kuid nende mittetäitmist peab nõukogu või juhatus põhjendama. (3) Vastutavate toimetajate nimekiri on üldsusele kättesaadav“ ; 7) seaduse paragrahvi 18 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole hääletamisel osalenud nõukogu liikmetest“ ; 8) seaduse paragrahvi 21 lõi ke 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) käesoleva seaduse §-des 4, 5 ja 6 loetletud Rahvusringhäälingu eesmärkide, ülesannete täitmise ja programmide järelevalve“ ; 9) seaduse paragrahvi 22 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Nõukogu liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega “; 10) seaduse paragrahvi 23 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest ning lähtuma nõukogu kinnitatud eelarvest ja teistest strateegilistest dokumentidest. Tehinguid, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, võib juhatus teha ainult nõukogu nõusolekul. Juhatus on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil“ ; 11) seaduse paragrahvi 25 pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 25 Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine“ ; 12) seaduse paragrahvi 25 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(1) Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek“ ; 13) seaduse paragrahvi 25 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgnevalt: „(2) Juhatuse esimehe valib ja määrab oma kohale nõukogu lihthäälteenamusega“ ; 14 ) seaduse paragrahvi 25 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut“ ; 15) seaduse paragrahvi 27 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Nõukogu peab juhatuse liikme tasustamise korra ning tasude ja muude hüvede suuruse määramisel ning juhatuse liikmega lepingu sõlmimisel tagama, et juhatuse liikmele Rahvusringhäälingu poolt tehtavate maksete kogusumma oleks mõistlikus vastavuses juhatuse liikme ülesannete ja Rahvusringhäälingu majandusliku olukorraga“ ; 16) seaduse paragrahv i 27 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks ; 17) seaduse paragrahvi 27 lõige t 3 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3 1 ) Kui Rahvusringhäälingu majanduslik olukord halveneb oluliselt ja juhatuse liikmele määratud või temaga kokkulepitud tasude edasimaksmine või muude hüvede jätkuv võimaldamine oleks Rahvusringhäälingu suhtes äärmiselt ebaõiglane, võib nõukogu nõuda tasude ja muude hüvede vähendamist“ ; 18 ) seaduse paragrahvi 27 täiendatakse lõiguga 3 2 ja sõnastatakse järgmiselt: „(3 2 ) Käesoleva paragrahvi 3 1 lõikes nimetatud vähendamine ei puuduta juhatuse liikmega sõlmitud lepingu muid tingimusi. Juhatuse liikmel on tasude või muude hüvede vähendamise nõude esitamise korral õigus temaga sõlmitud leping ühekuulise etteteatamisega erakorraliselt üles öelda“ ; 19) seaduse paragrahv i 27 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ; 20) seaduse paragrahvi 28 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega“ ; 21) seaduse 3 peatüki pealkirja muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3 peatükk NÕUKODA, SISEKONTROLL JA HALDUSJÄRELEVALVE“ ; 22) paragrahv 31 tunnistatakse kehtetuks. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, “…”, ………………… 2023. a Algata vad Riigikogu liikmed 12 .05.2023 Kalle Grünthal Alar Laneman Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 25.05.2023 / 1-1/15-165; Riigikantselei / 25.05.2023 / 2-5/23-01063 Resolutsiooni teema: Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) Adressaat: Kultuuriministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 15.06.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 22.6.2023 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 23-0671. Kontroll: Siiri Pirn Teadmiseks riigiasutustes: Justiitsministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 26.05.2023 Resolutsiooni koostaja: Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/23-0671 - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (165 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 26.5.2023 resolutsioonile. Osapooled: Kultuuriministeerium Tähtaeg: 15.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fda425a-b338-493a-983b-c3fdb1605edb Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1fda425a-b338-493a-983b-c3fdb1605edb?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main