Vastus

Kalle Laanet Teie 11.05.2023 nr 8-1/3387 Justiitsministeerium [email protected] Meie 24.05.2023 nr 1-12/727-2 Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium kooskõlastab karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (vaenu õhutamine ja vaenumotiiviga kuriteod) eelnõu järgmise ettepanekuga. Riigikogu võttis 16.02.2022 vastu meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mille eesmärk oli üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/1808, millega muudetakse direktiivi 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv), et võtta arvesse muutuvat turuolukorda (ELT L 303, 28.11.2018, lk 69–92). Muudatusega täpsustati meediateenuste seaduse (edaspidi ka MeeTS) § 19. Selles paragrahvis reguleeritakse alaealiste kaitset ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamist meediateenustes, s.o televisiooni- ja raadioteenuses ning tellitavas audiovisuaalmeedia teenuses. Seadust täiendati ka §-ga 191, milles sisaldub samu eesmärke silmas pidav, ent videojagamisplatvormi pidajatele kohalduv regulatsioon. Meediateenuste seaduse § 19 lõike 1 kohaselt ei tohi meediateenuses 1) kihutada vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sh kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale; 2) alavääristada õiguskuulekat käitumist või 3) kutsuda üles õigusrikkumisele. MeeTS-i § 191 lõike 1 kohaselt näeb videojagamisplatvormi pidaja teenuse kasutustingimustes ette, et videojagamisplatvormil on keelatud selliste saadete, kasutaja loodud videote ja äriteadete edastamine, mis 1) kihutavad vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele ükskõik millise grupitunnuse, sh kodakondsuse, soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse, poliitiliste veendumuste, rahvusvähemusse kuulumise, varalise seisundi, sünnipära, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, kui sellega Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 põhjustatakse oht isiku elule, tervisele või varale; 2) kutsuvad üles õigusrikkumisele või 3) kujutavad lapspornot. Tagajärje nõue ehk oht elule, tervisele ja varale lisati eelviidatud sätetesse eelnõu menetluse käigus Riigikogus, kuigi see täpsustus ei ole kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi artikli 6 lõike 1 punktiga a. Märgime, et direktiivi pp 17 kohaselt „tuleks järjepidevuse tagamiseks ning ettevõtjatele ja liikmesriikide ametiasutustele õiguskindluse tagamiseks mõistet „vägivallale või vihkamisele õhutamine“ mõista asjakohasel määral nõukogu raamotsuses 2008/913/JSK esitatud tähenduses.“ Seega ei ole eelviidatud sätted kooskõlas ka nõukogu raamotsusega 2008/913/JSK, mille rakendamisega kooskõlastamiseks saadetud eelnõu seotud on. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka meediateenuste seaduse muudatused, millega loobutakse §-des 19 ja 191 tagajärje nõudest (oht isiku elule, tervisele või varale). Sel juhul oleks meediateenuste seadus kooskõlas audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga ning §-de 19 ja 191 sõnastus ühtlustatud ka muudetava karistusseadustiku vaenu õhutamise sättega. MeeTS-i §-s 57 on ette nähtud vastutus alaealise kaitse nõuete rikkumise eest. MeeTS-i §-des 19 ja 191 sätestatud nõuete rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Kuigi MeeTS-i § 57 pealkirjas on sõnastatud vastutus alaealise kaitse nõuete rikkumise eest, hõlmab väärteokoosseis ka kõlblikkuse ja seaduslikkuse tagamise nõuete rikkumise (MeeTS-i § 19 lg 1 ja § 191 lg 1). Seega seni on paralleelselt kehtinud kaks väärteokoosseisu – üks meediateenuste seaduses ja teine karistusseadustikus. Kui KarS-i § 151 sisu on muutumas ja tegemist on edaspidi kuriteokoosseisuga, mis hõlmab ka meediateenuses vihkamisele, vägivallale või diskrimineerimisele kihutamise, võib edaspidi piirduda KarS-i süüteokoosseisuga ja jätta meediateenuste seaduse §-s 57 toodud väärteokoosseisu § 19 lõike 1 punktid 2 ja 3, lõiked 2–6 ja § 191 lõike 1 punktid 2 ja 3 ning lõiked 2–5. Täpsustada tuleks siiski ka MeeTS-i § 57 pealkirja, lisades alaealise kaitse nõuete rikkumise kõrvale kõlbluse ja seaduslikkuse nõuete rikkumise (§ 19 lõike 1 punktide 2 ja 3 ning § 191 lõike 1 punktide 2 ja 3 tõttu). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga minister Andres Jõesaar 628 2338, [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225, [email protected]