(EIS) algatatud kooskõlastamine

. Eelnõude Infosüsteem 24.05.2023 nr 5-1/23/1945 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame kooskõlastamiseks asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur Minister Lisa: 20230522_ NAP_EE.docx 20230522_ NAP seletuskiri.docx 20230522_KVKR_KAVAND.docx 20230522_MKR_EE.docx 20230522_RaHm_KAVAND.docx Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  KAVAND EELNÕU RAHANDUSMINISTER MÄÄRUS Rahandusministri 19 . detsembri 20 08 . a määruse nr 5 1 „ Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmis e, tasumise ja tagastamise kord “ muutmine Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 1 05 lõike 9 alusel. § 1. Rahandusministri 19. detsembri 2008. a määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) maksukorralduse seaduse § 1 lõikes 6 n imetatud rahalised kohustused;“ ; 2 ) paragrahvi 6 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Maksukorralduse seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahalisi kohustusi ja nendega seotud rahalisi toiminguid hallatakse selleks määratud eraldi kontol.“; 3 ) paragrahvi 14 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Maksukorralduse seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste maksmiseks määratud kontole sissemakse tegemisel tekkinud tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse kohustuse pannud a sutusele . “. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024 . a. Mart Võrklaev Rahandusminister KAVAND EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse m aksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel . § 1. Maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmine Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1 ) paragrahvi 42 lõike 2 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kohtuasja“ sõnadega „või asja number“; 2 ) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses : „9) Kaitseväekohustuslaste registrist saadud dokumendi andmed–link dokumendile, dokumendi liik, number ja kuupäev, dokumendi koostanud asutus ja koostaja ning asja number . “. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 202 4 . a . (allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas Peaminister (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev Rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop Riigisekretär KAVAND EELNÕU VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013 . a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 11 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine Vabariigi Valit suse 28. märtsi 2013. a määruse nr 54 „Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ § 11 lõiget 2 täiendatakse punkti ga 2 5 järgmises sõnastuses: „ 2 5 ) maksukohustuslaste register . “ ; § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2024 . a. Kaja Kallas P eaminister Hanno Pevkur Kaitsem inister Taimar Peterkop Riigisekretär Asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmi s e ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse asendustäitmise ja sunniraha seadust (edaspidi ATSS ) , kaitseväeteenistuse seadust (edaspidi KVTS ) , maksukorralduse seadust (edaspidi MKS ) ning väärteomenetluse seadustikku (edaspidi VTMS ) . Eelnõuga täiendatakse eespool nimetatud seadusi vajalike regulatsioonidega, mis on seotud Kaitseressursside Ameti ( edaspidi KRA ) liitumisega maksukohustuslaste registri koosseisus oleva riiginõuete arvestusse kaasamise rakendusega ( edaspidi NAP ). Seadusemuudatusega antakse KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi haldamine üle Maksu- ja Tolliametile ( edaspidi MTA ) ning sunnirahade ja rahatrahvide arvestus viiakse olemasolevaid x-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP - i . Infovahetus nõuete edastamise ja nõude tasumise kohta muutub automaatseks. MTA muutub KRA-ga seotud sunniraha ja rahatrahvi sissenõudmise korraldajaks ja võlausaldaja õiguste teostajaks. 29.12.2009. a otsustas Vabariigi Valitsus alustada tugiteenuste tsentraliseerimise projektiga eesmärgiga vabastada riigiasutused kohustusest tugiteenuseid osutada ja neid arendada. Projekti peamiseks eesmärgiks oli viia arvestus kvaliteetsemaks, tõsta pakutavate teenuste efektiivsust, vähendada tööjõu kulusid ja nendega kaasnevaid tegevuskulusid. Riigi tasandil annab nõuete koondamine õiguse MTA-le hallata teatud riigi nõudeid keskselt ning siduda nõuete tasumine maksuarvestusega. Samuti saab nii kodanikele tagada täie liku koondvaate ülevalolevatest nõuetest MTA e-teenuste keskkonna (edaspidi e-MTA ) lehel, kus asuvad ka maksmise rakendused. Seega luuakse KRA klientide jaoks mugavad maksevõimalused nii rahatrahvide kui ka sunnirahade tasumiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi õigusosakonna personaliõiguse nõunik Kaire Kiviselg ( kaire.kiviselg @ kaitseministeerium.ee ) ja Kaitseressursside Ameti inimvara planeerimise osakonna kaitseväeteenistuse nõunik Gerli Morell ( gerli.morell @kra.ee ) . MKS muudatuse d on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist Kersti Sügis ( [email protected] ) ja nõunik Anneli Valgma ( [email protected] ) ning Maksu- ja Tolliameti kesksete teenuste valdkonna arvestuse talituse teenusejuht Elli Pozdnjakov ( [email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud K aitseministeeriumi õigusosakonna õigusloome nõunik Liina Martinson ( liina.martinson @ kaitseministeerium.ee ) ja õigusloome valdkonna juht Eda Loo-Suun ( [email protected] ). Keeleliselt on toimetanud [NIMI] . 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõuga muudetakse: 1) ATSS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 12.07.2014, 29 ; 2) KVTS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 60 ; 3) MKS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11.03.2023, 6 7 ; 4) VTMS redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 11 .01.2023, 17 . 2. Seaduse eesmärk Eelnõu väljatöötamiseks ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE ) § 1 lõike 1 kohast väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK ). HÕNTE-st tulenevalt on VTK eesmärgiks seaduse e elnõu väljatöötamise vajaduse kooskõlastamine. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea eelnõul e eelnema VTK koostamist, kui muudatused ei too kaasa olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Tegemist on KRA infosüsteemi liidestamisega nõuete arvestuse keskse programmiga NAP , mis võimaldab ühtlustada nõuete tasumise ja sissenõudmise protsessi ning võtta kasutusele MTA poolt kasutatavaid infotehnoloogilisi lahendusi kõigi KRA nõuete haldamisel. S elle vajaduse täiendavalt kooskõlastamine ei ole, muuhulgas ka töö efektiivsust silmas pidades, otstarbekas ega eesmärgipärane. Eraldiseisval VTK - l ei oleks siinkohal olulist sisulist lisandväärtust. Seaduse eesmärgiks on KRA nõuete tõhusam haldamine . Rahandusministeeriumi analüüsi järgi (2018) on riiginõuete haldamine ja sissenõudmine riigiasutustes killustatud. Iga riiginõudega tegeletakse asutusepõhise loogika alusel ning selleks kasutatakse ja arendatakse erinevaid info- ja arvestussüsteeme, tehakse palju käsitsi tööd. Oluline on viia nõuete administreerimine ning sissenõudmine ühtsetele alustele ja tagada menetlusosalistele mõistlik halduskoormus ja kulutõhusus. Kirjeldatud eesmärkide parema ks täitmiseks anti Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK ) riigi nõuete haldus üle MTA-le . Riigi nõuete haldamine toimub MTA maksukohustuslaste registriga (edaspidi MKR ) seotud NAP -is . 2014. a astal kasutusele võetud NAP pakub võimalust automatiseerida erinevaid toiminguid, mida paljud riigiasutused teevad käsitsi. Infovahetus, nõuete ja andmete haldamine väliste andmekogude ja registritega toimub NAP - is x-tee teenustega MKR põhimääruse alusel. NAP - i nõuete tasumisele ja tasaarvestamisele kohaldub MKS . Nõuded on kohustatud isikutele nähtavad e-MTA kaudu ning NAP nõuete tasumiseks on MTA loonud maksude tasumisega sarnased võimalused. Hetkel kehtiva süsteemi järgi edastab KRA sunniraha nõude käsitsi täitemenetluse infosüsteemi ( edaspidi e-Täitur ) kaudu kohtutäiturile. Ühe nõude edastamine v õtab aega keskmiselt 15 minutit, mis teeb aastas keskmiselt kokku 300 töötundi ehk 37 tööpäeva. Lisaks tuleb KRA töötajal tegeleda ka nõuete arvestuse ja jälgimisega, mis omakorda lisab arvestuslikult kohtutäiturile edastamisega sarnases mahus töötunde. Kogu protsessi toetava infosüsteemi puudumine tekitab vajaduse sama infot mitmekordselt sisestada ning andmete hulga ja korrektsuse tagamisega kaasneb suur aja- ja tööjõukulu. Sell ise protsessi tõttu p uudub võimalus nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Nõude edastamine vabatahtliku tasumise võimaluseta otse kohtutäiturile halvendab kohustatud isiku olukorda, võrreldes teiste riigi nõudeid täitma kohustatud isikutega, kuna täiendavalt lisanduvad KRA nõude täitjale täitekulud. Avaliku teenuse osutamise protsess, kus kohustatud isikule ei anta nõude täitmiseks vabatahtlikku täitmise tähtaega, ei vasta enam riigi ootustele ja KRA vajadustele. Hetkel kasutab KRA n õuete arvestuseks raamatupidamistarkvara VERP aegunud versiooni. Tarkvara ei genereeri andmei d , mis võimaldaks nõude ja laekumise automaatset sidumist. KRA võtab nõuded käsitsi arvele ja tegeleb igapäevaselt laekumiste arvestusega. Kuna VERP ei ole otseselt mõeldud sunnirahade ja trahvinõuete arvestuseks, siis ei ole mõistlik investeerida selle programmi uuema versiooni või mõne muu analoogse tarkvara hankimisse. Olemasoleva olukorra säilimisel peab KRA investeerima uude raamatupidamistarkvarasse, mis eeldaks rahastuse suurendamist. Samas ei paku ükski kommertstarkvaradest nõuete arvestuseks NAP - i tasemel funktsionaalsusi ning KRA jaoks käsitöö nii nõuete sisestamisel kui ka laekumiste jälgimisel jätkub. NAP - iga liidestamisel oleks mitu eelist. Esiteks aitab see kokku hoida väärtuslikku tööaega, mille läbi tekib KRA-l võimalus suunata vabanenud ressurssi teiste tööülesannete täitmisele. Lisaks tekib inimesel võimalus tasuda rahatrahv või sunniraha vabatahtlikult ja täiendavate kuludeta. Niisamuti on inimesel võimalik nõue ajatada. NAP - i ga liidestamisel vabaneb KRA-l rahalisi ressursse, sest KRA ei pea enam tugiteenuseid osutama või investeerima infotehnoloogilistesse lahendustesse. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist ja sellega muudetakse ATSS - i , KVTS - i, MKS -i ja VTMS - i . Eelnõu §-ga 1 täiendatakse ATSS § 15 lõikega 1 1 , mille kohaselt K RA määratud ja sissenõutavaks muutunud sunniraha nõude sissenõudjaks on MTA . Hetkel kehtiva süsteemi järgi edastab KRA läbi e-Täituri sunnirahad sissenõudmiseks kohtutäiturile. Kaitseväekohustuslaste registri liidestamisel NAP rakendusega korraldab sunnirahade sissenõudmist MTA , kes vajadusel edastab sunnirahad sissenõudmiseks kohtutäiturile. Eelnõuga antakse MTA - le volitus KRA sunniraha sissenõudmise korraldamiseks. Eelnõu §-ga 2 muudetakse KVTS - i . KVTS § 11 lõike 3 muudatuse kohaselt hakkab kaitseväekohuslaste registri vastutava töötleja ülesandeid täitma Kaitseministeeriumi asemel KRA, sest KRA-sse on koondunud terviklik ülevaade ja kompetents kõnesoleva registri töötlemiseks. KVTS § 226 täiendatakse lõikega 3, mis täpsustab, et sunniraha sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab MTA. ATSS § 6 sätestab, et sunnivahendit rakendab ettekirjutuse teinud haldusorgan, kui seadus ei sätesta teisiti. P r aegu kehtiva seaduse järgi rakendab sunnivahendit KRA, kes edastab sunniraha nõude täitemenetluse (E-Täitur) kaudu kohtutäiturile. Muudatusega määratakse MTA haldusorganiks, kes korraldab KRA poolt määratud sunnirahade sissenõudmist ja kes vajadusel edastab sunnirahad sissenõudmiseks kohtutäiturile. Eelnõu §-ga 3 muudetakse MKS - i. P unktiga 1 muudetakse MKS § 1 lõiget 6. Eelnõuga sätestatakse õiguslik alus kohaldada KRA nõuetele MK S - is sätestatud korda. Muudatuse eesmärgiks on vähendada riigis arenduste dubleerimist ja võimalikult efektiivselt ära kasutada olemasolevaid tehnilisi võimalusi selleks, et KRA ei peaks endale uut nõuete arvestuse ja võlahalduse infosüsteemi arendama ja sellesse investeerima. Eelnõuga antakse KRA sunniraha ja trahvi nõuete haldamine MTA-le ja nimetatud nõuete arvestus viiakse olemasolevaid x-tee teenuste lahendusi kasutusele võttes NAP -i . P unktiga 2 täiendatakse MKS - i § -ga 168 1 9 , mis sätestab, et e elnõuga MKS § 1 lõikes 6 tehtavat muudatust rakendatakse alates 2024 . aasta 1 . jaanuarist kõikidele KRA määratud ja sissenõutavaks muutunud avalik-õiguslikele rahalistele kohustustele (rahatrahv ja sunniraha) . Seaduse jõustumisel muutub MTA sissenõudjaks kõigile KRA kehtivatele kuid veel täitmata avalik-õiguslikele rahalistele kohustustele, ehk kõik KRA avalik-õiguslikud rahalised kohustused antakse üle MTA-le , kuna sisult sarnaste rahaliste nõuete erinev menetlemine ei ole mõistlik ega otstarbekas. Juba aegunud KRA nõuetele seda sätet ei kohaldata . Eelnõu §-ga 4 muudetakse VTMS - i. Kehtiv VTMS-i § 202 lõige 1 sätestab, et kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja . NAP - iga liitudes peab edaspidi KRA kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi täitmisele pöörama MTA. Seetõttu täiendatakse § 202 lõi kega 1 1 ning sätestatakse kohtuvälise menetleja otsuse täitmisele pööramise erisus, mille kohaselt KRA jõustunud ja sissenõutavaks muutunud avalik-õigusliku rahalise kohustuse otsuse pöörab täitmisele MTA. Kuna täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku kohaselt MTA, täidetakse otsust MKS- is sätestatud korras (VTMS § 204 lg 4 ). Eelnõu § -s 5 sätestatakse seaduse jõustu mise aeg, milleks on 1 . jaanuar 202 4 . a. Jõustumisaja valikul on lähtutud NAP - ile üleminekuga kaasnevate X-tee liidestuste loomiseks kuluvast ajalisest prognoosist. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Kavandatav muudatus – KRA nõuete tõhusam haldamine Avalik-õiguslike rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamise ja nende haldamisega seonduvate muudatuste rakendamine ava ldab mõju eelkõige KRA töö korraldusele (KRA nõuete üle selgema ja täpsema arvestuse pidamise kaudu) ning vähesel määral majandusele. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: Muudatus avaldab eeskätt mõju KRA-le ja MTA-le , vähesel määral ka kohtutäituritele . Sihtrühma suurus on võrreldes riigiasutuste koguarvuga väike. Mõju ulatus : Muudatusega kaasneb mõningal määral täiendav koormus MTA-le , kes edaspidi KRA nõudeid korraldab ja haldab. Samas väheneb muudatusega oluliselt KRA töökoormus, sest KRA ei edasta enam nõudeid sundtäitmisele ning ei pea nõuete tasumise üle arvestust. S unnirahaga seotud nõuete puhul hakatakse rakendama vabatahtliku tasumise süsteemi, mis tähendab, et kõik sunnirahanõuded ei lähe automaatselt kohtutäituritele. Mõju avaldumise sagedus: Muudatusega kaasneb mõningal määral täiendav töökoormus MTA-le , kes edaspidi KRA nõudeid korraldab ja haldab. 2022 . aastal oli nõuete (sunniraha ja rahatrahv) arv ca 1 350. 2023. aasta teises kvartalis on nõue te arv ca 888 . Samas vä heneb muudatusega KRA halduskoormus . Praegu edastatakse kõik nõuded ( aastas ca 1 300–1 400 tükki ) kohtu täituritele. Nagu eespool osundatud, t äitmisavaldused sisestatakse e- T äiturisse käsitsi ning ü he nõude edastamine võtab aega keskmiselt 15 minutit . T egemist on käsitsi tehtava töölõigu arvestatava kulu suurusega, mida o n võimalik automatiseerida . Kuna praegu kasutuses olev tarkvara ei võimalda nõude ja laekumise automaatset sidumist, tuleb KRA-l igapäevaselt kontrollida e-riigikassa üldisele viitenumbrile laekunud summasid ja sisestada laekumised käsitsi VERP - i . Eelnimetatud tegevuste automatiseerimine aitaks vähendada oluliselt KRA töötajate halduskoormust ning neil seeläbi vabaneb ressurss põhitegevusteks. Ebasoovitavate mõjude risk: väike, kuna muutub nõuete arvestuse pidamise keskkond. Ehkki MTA töökoormus suureneb, on tegu suuresti automatiseeritud töövooga. Lisaks on MTA-l olemas varasem kogemus RTK nõuete haldamisega. Kaasnev mõju: sotsiaalne mõju Sihtrühm : Antud sihtrühma moodustavad isikud, kes ei täida kaitseväeteenistuse seadusest tulenevaid kohustusi ja kellele on kohustuste täitmata jätmise eest määratud sunniraha või rahatrahv. Kavandatava muudatuse rakendumisel on isikutel võimalik oma nõuded tasuda mugavamal viisil ning neile antakse tähtaeg kohustuse vabatahtliku ks täitmiseks . A rvestades terviseseisundi hindamisele ja ajateenist usse kutsutud isikute koguhulka, on sihtrühma suurus pigem väike. Terviseseisundi hindamisele kutsutakse aastas ca 8 000 kutsealust. 2022. aastal edastas KRA kohtutäiturile sunniraha sissenõudmiseks 1 133 ettekirjutust 159 165 euro ulatuses. Keskmine sunniraha suurus on 141 eurot. Ajateenistusse kutsutakse aastas 3 200 – 3 500 kutsealust. 2022. aastal algatas KRA kokku 172 väärteomenetlust ajateenistusse mitteilmumise eest . Seisuga 31.12.2022 on alustatud väärtegude suhtes kokku määratud rahatrahve 36 480 euro ulatuses. Keskmine rahatrahv on 384 eurot. Seega on sihtrühma suurus , keda seadusemuudatus puudutab, väike. Mõju ulatus : F üüsiliste isikute jaoks on mõju ulatus väike, kuna kohustused ja kohustuste täitmata jätmise tagajärjed ei muutu. Inimese jaoks tähendab avalik-õiguslike rahaliste nõuete ja kohustuste ühtne haldamine seda, et tal ei ole võimalik tasuda uusi maksukohustusi enne, kui on täitnud varasema tasumise tähtpäevaga rahalise kohustuse. Samas tuleb kõik kohustused täita nende tähtaja saabumisel. KRA liitumisel NAP - iga on kaitseväekohustuslastest võlgnikel võimalik sunniraha tasuda vabatahtlikult otse MTA - le ning seega ei pea nad lisaks tasuma veel kohtutäituri tasusid. Samuti on võlgnikel võimalik näha oma nõudeid e-MTA - s, neile edastatakse e-posti teel automaatseid eelteavitusi nõude tasumistähtpäeva saabumisest ning neil on võimalik oma nõudeid tasuda e-MTA - s pangalingi kaudu (sh krediitkaardiga), oma MTA ettemaksukontolt või pangaülekandega. Vähesel määral mõjutab muudatus kohtutäiturite tööd. Kohtutäiturite le edastatavate nõuete hulk antud muudatusega mõnevõrra väheneb, sest KRA sunnirahaga seotud nõuete puhul hakatakse rakendama vabatahtliku tasumise süsteemi, mis tähendab seda, et kõik sunnirahanõuded ei lähe automaatselt kohtutäituritele. Arvestades aastas määratud nõuete hulka ( seisuga 31.12.2022 on nõuete hulk 1 245 tükki) , on mõju kohtutäiturite tööle siiski vähene. Mõju avaldumise sagedus: KRA nõudeid ei esitata inimestele regulaarselt , mistõttu on inimeste kokkupuude KRA saadetud nõuetega pigem harv . Ka kohtutäituritele avalduva mõju sagedus on väike, sest KRA nõuete osakaal kohtutäituritele saadetud riigi nõuetest on marginaalne. Näiteks 2022 . aastal esitas KRA kohtutäituri te le sunniraha sissenõudmiseks 1 133 ettekirjutust summas 159 165 e urot. 2023. aasta teise kvartali seisuga esitas KRA kohtutäiturile sunniraha sissenõudmiseks 776 ettekirjutust summas 175 660 eurot. Ebasoovitatavate mõjude risk on väike, sest negatiivne mõju on vähene. Muudatusega ei ole inimesel enam võimalik tasuda uusi maksukohustusi enne, kui on täitnud varasema rahalise kohustuse , mistõttu võib juhtuda, et inimesel võib tekkida maksuvõlg. Maksusumma tasumata jätmisega kaasneb maksukohustuslasel MKS § 117 lõike 1 kohaselt intressikohustus 0,06 % päevas. Vajaduse korra l saab maksusumma või muu rahalise kohustuse tasumise ajatada, et vähendada intressikohustust. Täpset prognoosi on keeruline välja tuua . K una mõju hinnatakse väheseks, ei ole kavas täiendavalt seda mõju analüüsida. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud ja tulud Muudatusega kaasnevad kaitseväekohustuslaste registri arendamiskulud KRA-le ja NAP - iga seotud arendamiskulud MTA-le . Seadusemuudatuse tulemusena on vajalik liidestada NAP x-tee teenustega, mis tähendab lihtsustatult, et täiendatakse NAP - i seadistust. Nende tööde käigus lisatakse uus nõuete tasumise, tasumisgraafikute rakendamise ja nõuete maha kandmisega seotud protsess . KRA on hinnanud arendustööde kuluks 19 200 eurot ilma käibemaksuta . MTA on hinnanud arendustööde kuluks 55 000 eurot ilma käibemaksuta. KRA rahaliste nõuete üle arvestuse pidamise üleviimine NAP-i parandab nõuete üle arvestuse pidamise kvalitee ti ning vähendab KRA halduskoormust , kuna NAP-is nõuete haldamine ei vaja käsitsi arvestuse pidamist. Täna tehtav käsitöö ja osad tööfunktsioonid (nt nõuete sisestamine VERP-i , täitmisavalduste sisestamine e-Täituri infosüsteemi, laekumiste jälgimine, selgitamine jms) kaovad ära või vähenevad olulises mahus. Olemasoleva olukorra säilitamisel oleks KRA-l vaja luua täiendav ametikoht, sest nõuete edastamine kohtutäituritele, nõuete arvestamine ja laekumiste jälgimine on mahukas tööülesanne. Ühe töötaja ametikoha loomata jätmi ne annaks kokkuhoidu ligi 26 400 eurot aastakulu, millele lisanduvad tööandja aastakulu ja maksud summas ligi 35 323,20 . 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks on vaja muuta Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019 . aasta määrust nr 21 „ Maksukohustuslaste registri põhimäärus “ , rahandusministri 19. detsembri 2008. aasta määrust nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ ning Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2013. aasta määrust nr 54 „ Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus“ . Rakendusakti de kavandid on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2024 . aasta 1. jaanuaril . Jõustumisaja valikul on lähtutud NAP - ile üleminekuga kaasnevate X-tee liidestuste loomisega kaasnevast ajalisest kulust . 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele eelnõude infosüsteemi kaudu ning arvamuse avaldamiseks ja ettepanekute esitamiseks Eesti Kaubandus-Tööstuskojale , Eesti Maksumaksjate Liidule ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale . EELNÕU 26 . 04.2023 Asendustäitmise ja sunniraha seaduse muut mis e ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmine Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 15 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses : „ ( 1 1 ) Kaitseressursside Ameti määratud ja sissenõutavaks muutunud sunniraha nõude sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet.“ . § 2. Kaitseväeteenistuse seaduse muutmine Kaitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 lõikes 3 asendatakse sõna „Kaitseministeerium“ sõnaga „Kaitseressursside Amet“; 2) paragrahvi 226 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „ (3) Sunniraha sissenõudmist korraldab ja võlausaldaja õigusi teostab Maksu- ja Tolliamet . “ . § 3. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 6 esimest lauset täiendatakse enne sõna „ Kohtumenetlusest “ tekstiosaga „ Kaitser e ssursside Ameti avalik-õiguslike rahaliste kohustuste , “ ; 2) seadust täiendatakse §-ga 168 1 9 järgmises sõnastuses: „ § 168 1 9 . Kaitseressursside Ameti avalik-õiguslik u r ahalise kohustuse tasumine, tasaarvestamine ja tagastamine Enne 2024 . aasta 1. jaanuari sissenõutavaks muutunud, kuid veel täitmata Kaitseressursside Ameti avalik-õiguslike le rahalistele nõuetele kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki esimeses jaos sätestatud korda . “. § 4. Väärteomenetluse seadustiku muutmine Väärteomenetluse seadustiku § 202 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „( 1 1 ) Kaitseressursside Ameti jõustunud avalik-õigusliku rahalise kohustuse otsuse pöörab täitmisele Maksu- ja Tolliamet .“ . § 5. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2024 . aasta 1. jaanuaril . Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2023 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KAM/23-0626 - Asendustäitmise ja sunniraha seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.06.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c52d317-bc78-4bd9-b77f-730c2fbd0794 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5c52d317-bc78-4bd9-b77f-730c2fbd0794?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main