(EIS) algatatud kooskõlastamine

Riigi Tugiteenuste Keskus Meie 19.05.2023 nr 1.1-10.1/3627-1 [email protected] Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu kooskõlastamine (Perioodi 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine) Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 struktuuritoetuse meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu ja kaasnevad materjalid, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri, mis kajastab struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud ettepanekuid ning viib meetmete nimekirja kooskõlla uuendatud Vabariigi Valitsuse seadusega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisad: 1. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu 2. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 3. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu lisa „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri” 4. Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskirja lisa võrdlus 15.12.2022 kinnitatud otsuse lisaga Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Riigikantselei Sotsiaalministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Kultuuriministeerium Keskkonnaministeerium Haridus- ja Teadusministeerium Piret Loorand 5885 1456 [email protected] 2  EELNÕU 2023 KORRALDUS 2023 nr Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 ja § 7 lõike 1 alusel: 1. Kinnitada perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekiri. 2. Rahandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument struktuurivahendite veebilehel. 3. Korraldus jõustub 1. juulil 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse korralduse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava kinnitati Euroopa Komisjoni poolt 4.oktoobril 2022. a Siseriiklikult oli 2021–2027 perioodi rakendamisel kasutatud meetmete nimekirja, mis võeti valitsuskabineti protokollilise otsusena vastu 15. detsembril 2022. a. Eelnõuga kehtestatakse uus meetmete nimekiri 15. detsembril 2022. a kehtestatud meetmete nimekirja asemel. Meetmete nimekiri kajastab seejärel struktuurivahendite rakendamise käigus ministeeriumitelt laekunud muudatusettepanekuid ja ministrite vastutusvaldkondade ümber jaotamisi vastavalt peaministri 19. aprilli 2023. a korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ alusel. Eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Anu Kikas ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi viis läbi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõuga kehtestatakse uus (muudatustega) meetmete nimekiri. 3. Eelnõu sisu Vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõikele 1 koostab Rahandusministeerium koos rakenduskava elluviimises osalevate ministeeriumitega meetmete nimekirja. See sisaldab kokkulepet fondide eelarve jaotuse, rahastatavate tegevuste, tulemus- ja väljundnäitajate ning rakendusasutuste ja rakendusüksuste kohta. Sama seaduse § 7 lõike 1 kohaselt nimetatakse rakendusasutuse ülesannete täitjad Vabariigi Valitsuse korraldusega. Meetmete nimekirjast lähtuvalt koostatakse toetuse andmise tingimusi, avatakse eelarved struktuuritoetuste infosüsteemis, planeeritakse toetused riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve koostamise protsessis (edaspidi RES/RE). See on tööriist, mille abil tagatakse, et rakenduskavas kokku lepitud valdkondi vajalikus mahus rahastatakse ja kohustuslikud eelarvekategooriad täidetakse. Riigieelarvelise kaasrahastamise eraldamise otsustab valitsus meetmete nimekirjas kogu perioodiks. Korralduse lisas tehakse võrreldes kinnitatud meetmete nimekirjaga allpool toodud teksti- ja eelarvemuudatused, mis on koondatud, olenevalt muudatuse sisust, üheksa suurema n-ö muudatuspaketti. Otstarbekas on vaadata seletuskirjas välja toodud muudatusi koos seletuskirja lisaga 1, milleks on heakskiitmiseks esitatud eelnõu lisa koos välja toodud muudatustega. 3.1 Rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nimetuse muutus 3.1.1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise „Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine. Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus). Innovatsiooni- ja arendusosak. Innovaatilised riigihanked.“ nimetuse muutmine vastavalt „Ettevõtete TAI teadlikkuse kasvatamine (TAI võimalused) ja TAI võimekuse tõstmine (sh arendusnõunikud ja kestlikkuse nõunikud erialaliitude juures). Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse programm. Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm. Arenduskeskuste toetus.).Innovatsiooni- ja arendusosak. Innovaatilised riigihanked“. 3.1.2 Riigikantselei meetme 21.1.1.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetus (Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste leidmiseks). Analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks.“ nimetuse muutmine vastavalt „Avaliku sektori innovatsiooniprojektide toetamine ning analüüsid ja tööriistad avaliku sektori innovatsiooni ja arendustegevuse toetuseks“. 3.1.3 Riigikantselei meetme 21.1.4.3 „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“ sekkumise nimetuse „Individuaalsed ja grupiviisilised arendustegevused, sektoriülesed koostööformaadid, temaatilised arendusprojektid, konverentsid ja seminarid“ muutmine vastavalt „Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse tõstmine läbi juhtimiskvaliteedi arendamise“. 3.1.4 Justiitsministeeriumi meetme 21.4.7.4 „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ sekkumise nimetuse „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused. Sihtrühm: noored, spetsialistid, võimalikud teenuse osutajad“ muutmine vastavalt „Noorte retsidiivsuse vähendamisele suunatud erinevad tegevused“. 3.1.5 Sotsiaalministeeriumi meetme 21.4.3.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ sekkumise nimetuse „Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine. Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine“ muutmine vastavalt „Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“ 3.1.6 Kultuuriministeeriumi meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ sekkumise nimetuse muutmine „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine; Andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine; Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused; Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe; Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sh kohanemisteemadel; Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel; kogukondade vaheliste kontaktide edendamine“ vastavalt „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine; Andmevahetuslahenduse (sh infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine; Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused; Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe; Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sh kohanemisteemadel; Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel; lõimumist edendavate kogukondade tegevuse toetamine“. 3.1.7 Justiitsministeeriumi meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ sekkumise „Kinnipeetavate konkurentsivõime suurendamine läbi nende parema lõimimise, sh eesti keele oskuse parandamise. Sihtrühm: kinnipeetavad, võimalikud teenuse osutajad“ nimetuse muutmine vastavalt „Kinnipeetavate keeleõpe ja lõimumistegevused“. 3.2 Meetme nimetuse muutus 3.2.1 Riigikantselei meetme 21.1.1.3 nimetuse „Avaliku sektori innovatsiooni võimekuse tõstmine.“ muutmine vastavalt „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“. 3.2.2 Riigikantselei meetme 21.1.4.3 nimetuse „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine.“ muutmine vastavalt „Avaliku sektori innovatsioonivõimekuse tõstmine“. 3.2.3 Justiitsministeeriumi meetme 21.4.7.4 nimetuse muutmine vastavalt „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“. 3.2.4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meetme 21.1.3.1 nimetuse muutmine vastavalt „Ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine (sh välisesindajate võrgustiku arendamine, ühisstendidel osalemise toetamine, ekspordialaste kompetentside ja võimekuse arendamine; Välisinvesteeringute ja välisspetsialistide kaasamise toetamine). Iduettevõtluse hoogustamine. Ettevõtte arenguprogramm light. Ettevõtete digitaliseerimisega seotud tegevuste toetamine (sh RTE). Ettevõtlusteadlikkus, sh juhtimiskvaliteet ja vastutustundlik ettevõtlus. Turismisektori elavdamine ja taaskäivitamise toetamine. Starditoetus“ 3.2.5 Sotsiaalministeeriumi meetme 21.4.2.1 „Tööturu struktuursete probleemide lahendamine, tööhõive suurendamine ja erinevate tööturu riskirühmade tööturul osalemise toetamine“ muutmine vastavalt „Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse“. 3.3 Rakendusasutuse muutus seoses ministeeriumite struktuurimuudatusega 3.3.1 Meetme 21.1.3.3 „Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetusmeede“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.2 Meetme 21.1.3.5 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.3 Meetme 21.1.4.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.4 Meetme 21.2.1.1 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.5 Meetme 21.2.1.2 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.6 Meetme 21.2.1.4 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ rakendusasutus on varasema Keskkonnaministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.7 Meetme 21.2.1.5 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ rakendusasutus on varasema Keskkonnaministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.8 Meetme 21.2.1.6 „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.9 Meetme 21.2.2.1 „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.10 Meetme 21.2.3.2 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ rakendusasutus on varasema Keskkonnaministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.11 Meetme 21.2.3.4 „Transpordi konkurentsivõime“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.12 Meetme 21.2.3.6 „Transpordi konkurentsivõime“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.13 Meetme 21.2.3.5 „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ rakendusasutus on varasema Keskkonnaministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.14 Meetme 21.2.5.1 „Transpordi konkurentsivõime“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.15 Meetme 21.3.1.1 „Transpordi konkurentsivõime (Maanteetranspordi taristu)“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.16 Meetme 21.3.1.2 „Transpordi konkurentsivõime (Raudteetranspordi taristu)“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.17 Meetme 21.3.2.1 „Regionaalareng“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.18 Meetme 21.4.2.2 „Meeste ja naiste võrdse majandusliku sõltumatuse toetamine ning soolise tasakaalu suurendamine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel“ rakendusasutus on varasema Sotsiaalministeeriumi asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3.3.19 Meetme 21.5.1.1 „Regionaalareng“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.20 Meetme 21.5.1.2 „Regionaalareng“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.21 Meetme 21.6.1.6 „Tööleasumise toetamine ning täiend- ja ümberõppe toetamine“ rakendusasutus on varasema Sotsiaalministeeriumi asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 3.3.22 Meetme 21.6.1.10 „Regionaalareng - KOV investeeringud“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.23 Meetme 21.6.1.11 „Regionaalareng - piirkondlikud algatused“ rakendusasutus on varasema Rahandusministeeriumi asemel Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 3.3.24 Meetme 21.6.1.13 „Kaugkütte lahtisidumine põlevkivist“ rakendusasutus on varasema Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.3.25 Meetme 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ rakendusasutus on varasema Keskkonnaministeeriumi asemel Kliimaministeerium. 3.4 Rakendusüksuse muutus seoses ministeeriumite struktuurimuudatusega 3.4.1 Meetme 21.6.1.8 „Ringmajanduse korraldamine“ rakendusüksus on varasema Keskkonna Investeeringute Keskuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 3.4.2 Meetme 21.6.1.14 „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ rakendusüksus on varasema Keskkonna Investeeringute Keskuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 3.4.3 Meetme 21.6.1.15 „Eluslooduse kaitse ja kasutus“ rakendusüksus on varasema Keskkonna Investeeringute Keskuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. 3.5 Eelarve koodi muutus 3.5.1 Meetme 21.4.1.2 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eelarve koodi muutmine vastavalt „VVV37“. 3.5.2 Meetme 21.4.9.3 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ eelarve koodi muutmine vastavalt „VVV24“. 3.5.3 Meetme 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ eelarve kood muutub vastavalt „VVV“. 3.6 Eelarve muutus 3.6.1 Meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ EL toetuse summa suureneb 94 000 000 eurolt 95 011 460 eurole, riiklik kaasfinantseering suureneb 20 142 857 eurolt 20 360 591 eurole, omafinantseering suureneb 2014285 eurolt 72 676 248 eurole, meetme kogumaksumus suureneb 134 285 714 eurolt 188 048 299 eurole. Sellest tulenevalt muutub EL toetuse osakaal 70%- lt 50,53%-le, riikliku kaasfinantseeringu osakaal 15%-lt 10,83%-le ja omafinantseeringu osakaal 15%-lt 38,65%-le. Muudatus on vajalik seoses arendusnõunike liikumisega HTM meetmest 21.1.1.2 Majandus- ja IT ministeeriumi. Muudatus puudutab ka meedet 21.1.3.1 (antud muudatuses väheneb EL toetuse osakaal ja suureneb omafinantseeringu osakaal rohkem kui meetmes 21.1.3.1). 3.6.2 Meetme 21.1.1.2 “Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine” EL toetuse summa väheneb 153 100 031 eurolt 152 088 571 eurole, riiklik kaasfinantseering väheneb 32 957 392 eurolt 32 739 658 eurole, omafinantseering väheneb 32 656 906 eurolt 32 441 157 eurole ja kogumaksumus 218 714 330 eurolt 217 269 387 eurole. Muudatus on vajalik, et tõsta erialaliitude arendusnõunike tegevuse tulemuslikkust ja mõju ning sidustada arendusnõunike tegevus tugevamalt Majandus- ja IT Ministeeriumi valitsemisala strateegiliste eesmärkidega ja ettevõtetele pakutavate teadus- ja arendustegevuse toetuste ja teenusega. Muudatuse tulemusena on võimalik tõhusamalt toetada ja suunata erasektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni võimekuse kasvatamist arendusnõunike poolt. Lisaks antud vahenditele, on Majandus- ja IT Ministeerium kavandanud arendusnõunike tegevuse toetamiseks täiendavaid ressursse, mille arvelt oleks võimalik suurendada toetust saavate erialaliitude arvu ning toetada arendusnõunike pädevuse kasvatamist ja võrgustumist. Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves vahendeid erialaliitude arendusnõunike tegevuse täiendavaks toetamiseks ei ole. Muudatus on kooskõlas Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi omavahelise tööjaotusega, kus Haridus- ja Teadusministeerium vastutab teadus- ja arendustegevuse pakkumise poole ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teadus- ja arendustegevuse nõudluse poole eest. 3.6.3 Meetme 21.1.3.1 „Ettevõtluskeskkonna arendamine, rahvusvahelistumise toetamine ja investeeringute soodustamine“, omafinantseering väheneb 39 625 714 eurolt 16 137 053 eurole ja meetme kogumaksumus väheneb 198 128 571 eurolt 174 639 910 eurole. Sellega seotult suureneb EL toetuse osakaal 70%-lt 79,41 %-ni, riikliku kaasfinantseeringu osakaal 10,00%-lt 11,34%-ni ja omafinantseeringu osakaal väheneb 20,00%-lt 9,244%-ni. Muudatus on vajalik seoses muudatusega meetmes 21.1.1.1. 3.6.4 Meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ EL toetuse eelarve väheneb 87 708 324,5 eurolt 86 973 324,5 eurole, riiklik kaasfinantseering väheneb 37 876 513 eurolt 37 561 513 eurole ja meetme kogumaksumus väheneb 125 584 837 eurolt 124 534 837 eurole. Muudatus on seotud meetmega 21.4.4.1 ja tuleneb sellest, et tegevuste ettevalmistamisel on selgunud, et inseneeria valdkonna juurprobleem algab matemaatika õpetamisest üldhariduskoolides ning on tõdetud vajadust toetada LTT- õpetajate, sh matemaatikaõpetajate, ettevalmistust. Kuna Inseneriakadeemia fookuseks on inseneeria valdkonna erialad ning partneriteks tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õpet pakkuvad kõrgkoolid, siis tehakse ettepanek suunata Inseneriakadeemia eelarvest osa raha Õpetajate akadeemia eelarvesse, kus fookuseks on õpetajakoolituse arendamine ning partneriteks õpetajakoolitust pakkuvad ülikoolid. Lisanduva eelarve arvel on võimalik arendada matemaatika- ja/või LTT-õpetajate ainedidaktika programme ülikoolides. 3.6.5 Meetme 21.4.2.1 „Hoiakute muutmine vanemaealistesse töötajatesse“ EL toetuse eelarve väheneb 52 444 320 eurolt 2 538 739 eurole, riiklik kaasfinantseering väheneb 22 476 137 eurolt 1 088 031 eurole ja kogumaksumus 74 920 457 eurolt 3 626 770 eurole. 3.6.6 Meetme 21.4.4.1 „Õpetajate järelkasv ja areng, õpikäsitus ja -keskkonnad“ EL toetuse eelarve suureneb 39 469 458 eurolt 40 204 458 eurole, riiklik kaasfinantseering suureneb 16 915 482 eurolt 17 230 482 eurole ja kogumaksumus suureneb 56 384 940 eurolt 57 434 940 eurole. Muudatus on seotud meetmega 21.4.4.2 ja tuleneb sellest, et tegevuste ettevalmistamisel on selgunud, et inseneeria valdkonna juurprobleem algab matemaatika õpetamisest üldhariduskoolides ning on tõdetud vajadust toetada LTT- õpetajate, sh matemaatikaõpetajate, ettevalmistust. Kuna Inseneriakadeemia fookuseks on inseneeria valdkonna erialad ning partneriteks tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas õpet pakkuvad kõrgkoolid, siis tehakse ettepanek suunata Inseneriakadeemia eelarvest osa raha Õpetajate akadeemia eelarvesse, kus fookuseks on õpetajakoolituse arendamine ning partneriteks õpetajakoolitust pakkuvad ülikoolid. Lisanduva eelarve arvel on võimalik arendada matemaatika- ja/või LTT-õpetajate ainedidaktika programme ülikoolides. 3.6.7 Meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ EL toetuse eelarve suureneb 2 100 000 eurolt 37 468 926 eurole, riiklik kaasfinantseering suureneb 15 158 111 eurolt 1 605 811 eurole ja kogumaksumus 5 052 703 eurolt 5 352 703 eurole. 3.7 Uue meetme lisandumine 3.7.1 Lisandub meede 21.4.2.3 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“, poliitikaeesmärk 4 „Sotsiaalsem Eesti“, prioriteet 6a, EL erieesmärk nimetus „parandada kõigi tööotsijate, eelkõige noorte ja pikaajaliste töötute ning tööturult eemalejäänud ja tööturul ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvate isikute töölesaamise võimalusi ja aktiveerimismeetmete kättesaadavust nende jaoks, tehes seda noorte puhul eelkõige noortegarantii rakendamise kaudu, ning füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja sotsiaalmajanduse edendamise kaudu“. Fond Euroopa Sotsiaalfond, rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelarve 47 805 581 eurot (EL toetuse osakaal 70%), riiklik kaasfinantseering 20 488 106 eurot (riikliku kaasfinantseeringu osakaal 70%), omafinantseering puudub. Kogumaksumus 68 293 687 eurot. Meetme väljundnäitaja kood on PSO20. Väljundnäitaja on „Osaluskordade arv“, sihttase 2024 on „8901“, sihttase 2029 on „20256“. Meetme tulemusnäitaja kood on PSR19, tulemusnäitaja nimetus „Peale teenuse saamist tööhõives olev tööealine elanikkond“, mõõtühik „%“, algtase „36% ja sihttase 2029 „38%“. 3.7.2 Lisandub meede 21.4.3.4 “Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“, poliitikaeesmärk 4 „Sotsiaalsem Eesti“, prioriteet 6d, EL erieesmärk „edendada töötajate, ettevõtete ja ettevõtjate kohanemist muutustega ning aktiivse ja tervena vananemist ning tervislikku ja hästi kohandatud töökeskkonda, kus ohjatakse terviseriske“, rakenduskavaga seotud sekkumine „Töötervishoiu ja –ohutuse teenuste kujundamine. Töökeskkonna ja töötingimustega tegelevate organisatsioonide, sh sotsiaalpartnerite ja erialaorganisatsioonide võimekuse tõstmine. Püsiva töövõimekao ennetamine ja ajutise töövõimetusega inimeste tööhõives püsimise toetamine“. Fond Euroopa Sotsiaalfond, rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelarve 21 472 750 eurot (EL toetuse osakaal 70%), riiklik kaasfinantseering 9 202 607 eurot (riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30%), omafinantseering puudub, meetme kogumaksumus 3 067 535 eurot. Väljundnäitaja kood on „PSO21“, väljundnäitaja nimetus „Töötingimuste, töötervishoiu- ja ohutuse alaste arendatud lahenduste arv“, väjundnäitaja mõõtühik „nr“, väjundnäitaja sihttase 2024 „6“, sihttase 2029 „12“, tulemusnäitaja kood „PSR20“, tulemusnäitaja nimetus „Tervislikel põhjustel tööhõivest väljalangenute osakaal (15 - 74)“, tulemusnäitaja mõõtühik „%“, algtase „12% ja sihttase 2029 „12“. 3.8 Väljundnäitaja muutus 3.8.1 Meetme 21.4.7.4 „Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus“ väljundnäitaja mõõtühiku nimetuse „osalejate arv“ muutmine vastavalt „osalejate arv (unikaalne)“ ja sellega seotud sekkumise väljundnäitaja mõõtühiku nimetuse „spetsialistide arv“ muutmine vastavalt „spetsialistide arv (unikaalne)“  3.8.2 Meetme 21.4.7.8 „Karistuste täideviimise korraldamine“ väljundnäitaja mõõtühiku nimetuse muutmine vastavalt „osalejate arv (mitteunikaalsed)“. 3.8.3 Meetme 21.2.3.6 „Transpordi konkurentsivõime“ väljundnäitaja nimetuse muutmine vastavalt „Rekonstrueeritud ja uuendatud teeilmajaamade arv“ ning sihtaseme muutmine „60’lt“ „80le“. 3.8.4 Meetme 21.4.2.1 „Kõrge tööhõive taseme saavutamine ja hoidmine“ väljundnäitaja nimetus muutub vastavalt „Läbi viidud üle-eestiline teavituskampaania vanemaealistesse töötajatesse hoiakute muutmiseks“, mõõtühik vastavalt „arv“, sihttase 2024 vastavalt „0“ ja sihttase 2029 vastavalt „1“. 3.9 Tulemusnäitaja muutus 3.9.1 Meetme 21.1.1.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ sekkumise „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“ tulemusnäitaja nimetuse „Toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ muutmine vastavalt „Toetatavates üksustes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ 3.9.2 Meetme 21.1.1.4 „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tulemusnäitaja mõõtühiku „miljonites“ muutmine vastavalt „eurodes elaniku kohta“ 3.9.3 Meetme 21.6.1.3 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ tulemusnäitaja nimetuse „Toetavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ muutmine vastavalt „Toetavates üksustes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad“ 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Meetmete nimekiri on koostatud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ning perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega (RT I, 11.03.2022, 1). 5. Eelnõu mõju Eelnõuga kinnitatavates dokumentides EL ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond kasutamise täpsem siseriiklik jaotus, toetatavad tegevused, vastutused ja oodatavad tulemused. Meetmete nimekirjas sätestatud toetusmahu jaotus toetatavate tegevuste ning fondide vahel on aluseks vahendite kavandamisele riigi eelarvestrateegias ning riigieelarves. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava raames antav EL poolne toetusmaht on kokku 3,369 miljardit eurot. Sellele lisandub Eesti riigi osalus (riiklik kaasfinantseering + omafinantseering) 1,804 miljardit eurot. Eesti-poolne nõutav minimaalne kaasrahastamismaht EL fondide kasutamiseks kaetakse vastavalt rahastamiskavale riigieelarvest ja/või toetuse saajate (kohalikud omavalitsused, erasektor, mittetulundussektor) omapanusest. Vahendid riigieelarveliseks kaasrahastamiseks kavandatakse riigi eelarvestrateegias ning nähakse ette konkreetse aasta riigieelarves vastutava ministeeriumi või Riigikantselei eelarves. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub 1. juulist 2023. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-0554 - Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 29.05.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d90b21d7-3d0e-47da-be87-7b5ff8ef3c32 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d90b21d7-3d0e-47da-be87-7b5ff8ef3c32?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main