Kiri

Saatja: Ly Sikk Saatmisaeg: 25. aprill 2018. a. 10:35 Adressaat: Triin Kivistik Teema: Leping registreerimiseks Manused: 09-Kinnistute-yleandmine-Tallinna-Sadam-060418.bdoc Tere Triin Palun registreerida manuses olev dok ja seo need 06.03.2018 sissetulnud kirjaga , mille Viit on 1-1-6/574 . Teiseks palun pane vastutajaks Toomas Leetj�e, kes saab siis selle lepingu edasi saata t���lesandeks inimestele, keda see leping puudutab. T�nud Ly NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Merle Saar-Johanson, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. TALLINNA NOTAR MERLE SAAR-JOHANSON NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER 847 KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMISE LEPING NING ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Merle Saar-Johanson, kelle büroo asub Tallinnas, Rävala pst 3 / Kuke tn 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asukohas Tallinnas, Suur-Ameerika tn 1, kuuendal aprillil kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (06.04.2018.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70003158, aadress Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], kui riigivara valitseja kaudu, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Merike Saks, isikukood 47601142755, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319, aadress Sadama tn 25, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ühing, mille esindajatena tegutsevad registrikaardile kantud juhatuse liikmed Valdo Kalm, isikukood 36604270244, kes on tõestajale tuntud isik, ja Marko Raid, isikukood 37605120287, kes on tõestajale tuntud isik, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESEMED 1.1. Lepingu esemeks 1 on kinnistu asukohaga Uus-Sadama tn 28, Tallinn, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 1). 1.2. Lepingu ese 1 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4912550 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV64644). 1.2.1. Kinnistusregistriosa esimese jao andmete kohaselt on maa koosseisus katastritunnus 78401:101:1421, pindala 2176 m², aadress Uus-Sadama tn 28, Tallinn, maa sihtotstarve -1-  transpordimaa (100%). 1.2.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.2.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus reoveetorustiku ja veetorustiku väljaehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, omamiseks, kasutajal lasuva rajatiste arendamiskohustuse täitmiseks, remontimiseks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks, kasutusse andmiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks veetorustiku talitluse tagamise eesmärgil isikliku kasutusõiguse alal, milline on tähistatud 31.10.2017 lepingu lisaks oleval skeemil ning lepingu punktides 3 ja 4 kokku lepitud tingimustel. 31.10.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 14.11.2017. Kohtunikuabi Eha Soots. 1.2.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2.5. Eelnimetatud III jao kanne jääb kehtima ka Ühingu suhtes ning Omanik ei pea seda kannet kõrvaldama. 1.3. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: tee kui rajatis (asub ka mitmel teisel aadressil, ehitusluba väljastatud 09.12.2016, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu); sademevee kanalisatsioon kui rajatis (asub ka mitmel teisel aadressil, ehitusluba väljastatud 09.12.2016, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu); reovee kanalisatsioon kui rajatis (asub ka mitmel teisel aadressil, ehitusluba väljastatud 09.12.2016, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu); veetoru kui rajatis (asub ka mitmel teisel aadressil, ehitusluba väljastatud 09.12.2016, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu). 1.4. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 78401:101:1421 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2021 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2176 m²; nähtus: sideehitis merel (); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2176 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala). 1.5. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 1 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: ehitusalune maa 2 176 m². 1.6. Tallinna veebikaardi (http://kaart.tallinn.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 1 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 1 asub Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoris, rannaalade vaatesektoris ja muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1.7. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 1 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 1 asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise kood 2589). 1.8. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 1 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.9. Lepingu esemeks 2 on kinnistu asukohaga Petrooleumi tn 12, Tallinn, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatu lepingu ese 2). 1.10. Lepingu ese 2 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 18549701 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV12800). -2- 1.10.1. Maa koosseisus on katastritunnus 78401:114:0014, pindala 3133 m², aadress Petrooleumi tn 12, Tallinn, maa sihtotstarve sihtotstarbeta maa (100%). 1.10.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.10.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.10.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.11. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: ajutine Vanasadama lõunaosa liikluse II etapi tee kui rajatis (asub ka mitmel teisel aadressil, ehitusluba väljastatud 16.05.2017, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu); ajutine sademeveekanalisatsioon kui rajatis (asub ka aadressil Uus-Sadama tn 19, Talllinn, ehitusluba väljastatud 16.05.2017, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu). 1.12. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 78401:114:0014 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3134 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3017 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1658 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 702 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3134 m²; nähtus: sideehitis merel (); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3134 m²; nähtus: kinnismälestis (Laevavrakk,"Tver"); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 3134 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala). 1.13. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 2 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: muu maa 3 133 m². 1.14. Tallinna veebikaardi (http://kaart.tallinn.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 2 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 2 asub muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1.15. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 2 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 2 asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise kood 2589) ja Laevavrakk "Tver" kaitsevööndis (mälestise kood 27886). 1.16. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 2 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.17. Lepingu esemeks 3 on kinnistu asukohaga Petrooleumi tn 8b, Tallinn, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 3). 1.18. Lepingu ese 3 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 9208850 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV74995). 1.18.1. Maa koosseisus on katastritunnus 78401:101:3014, pindala 2271 m², aadress Petrooleumi tn 8b, Tallinn, maa sihtotstarve sihtotstarbeta maa (100%) (katastriüksus on moodustatud plaani alusel). 1.18.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. -3- 1.18.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.18.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.19. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 3 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.20. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 78401:101:3014 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1049 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2271 m²; nähtus: sideehitis merel (); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1051 m²; nähtus: kinnismälestis (Laevavrakk,"Tver"); Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 2271 m²; nähtus: muinsuskaitseala (Tallinna vanalinn, I - II a- tuh - muinsuskaitseala). 1.21. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 3 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: pindala 2 271 m². 1.22. Tallinna veebikaardi (http://kaart.tallinn.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 3 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 3 asub Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoris, rannaalade vaatesektoris ja muinsuskaitseala kaitsevööndis. 1.23. Kultuurimälestiste riikliku registri (www.muinas.ee) kohaselt kehtivad lepingu eseme 3 suhtes piirangud seoses sellega, et lepingu ese 3 asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis (mälestise kood 2589) ja Laevavrakk "Tver" kaitsevööndis (mälestise kood 27886). 1.24. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 3 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 3 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.25. Lepingu esemeks 4 on kinnistu asukohaga Tahkumäe, Uusküla, Jõelähtme vald, Harju maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 4). 1.26. Lepingu ese 4 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 7016202 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV4580). 1.26.1. Maa koosseisus on katastritunnus 24504:004:0996, pindala 19772 m², aadress Tahkumäe, Uusküla, Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.26.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.26.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.26.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.27. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: patrullmaja ehitisaluse pinnaga 101,1 m², suletud netopinnaga 114,8 m², korruste arv 3, ehitise staatus kasutusel, ehitise esmase kasutuselevõtu aasta 1999, ehitusluba ei nähtu, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu, energiamärgise klass ei nähtu; kütteliik: ei nähtu. 1.28. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 24504:004:0996 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 18016 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); -4-  Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 18078 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2366 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 10800 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 581 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 4434 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 206 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 2085 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ulatus: 15712 m²; nähtus: tiheasustusala (Jõelähtme valla üldplaneering). 1.29. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 4 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: rohumaa 8 227 m², õuemaa 268 m², muu maa 11 277 m², sealhulgas veealune maa 5 127 m² ja ehitusalune maa 101 m². 1.30. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 4 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 4 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.31. Lepingu esemeks 5 on kinnistu asukohaga Tallinna mnt 14, Paldiski linn, Lääne- Harju vald, Harju maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 5). 1.32. Lepingu ese 5 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 4464650 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV44284). 1.32.1. Maa koosseisus on katastritunnus 58001:005:0420, pindala 4798 m², aadress Tallinna mnt 14, Paldiski linn, Lääne-Harju vald, Harju maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%). 1.32.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.32.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.32.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.33. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 5 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 5 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.34. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 5 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 58001:005:0420 kitsendused: Piiranguvöönd: riigikaitselise ehitise piiranguvöönd; ulatus: 4333 m²; nähtus: riigikaitseline ehitis (Paldiski linnakud). 1.35. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 5 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: pindala 4 798 m². 1.36. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 5 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 5 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.37. Lepingu esemeks 6 on kinnistu asukohaga Tahkumäe radarmast, Uusküla, Jõelähtme vald, Harju maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 6). -5- 1.38. Lepingu ese 6 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 13006902 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV22976). 1.38.1. Maa koosseisus on katastritunnus 24504:004:0997, pindala 1540 m², aadress Tahkumäe radarmast, Uusküla, Jõelähtme vald, Harju maakond, maa sihtotstarve riigikaitsemaa (100%). 1.38.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.38.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.38.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.39. Ülalnimetatud aadressil asuvate ehitiste kohta on riikliku ehitisregistri elektroonilisse andmebaasi (www.ehr.ee) kantud järgmised andmed: radarimast kui rajatis (ehitusluba ei nähtu, ehitusteatist ei nähtu, kasutusluba ei nähtu, kasutusteatist ei nähtu). 1.40. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 6 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: Katastriüksuse 24504:004:0997 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1540 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1540 m²; nähtus: mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv (); Piiranguvöönd: ulatus: 1158 m²; nähtus: tiheasustusala (Jõelähtme valla üldplaneering). 1.41. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 6 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: rohumaa 512 m², õuemaa 223 m², muu maa 805 m², sealhulgas veealune maa 775 m² ja ehitusalune maa 8 m². 1.42. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 6 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 6 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.43. Lepingu esemeks 7 on kinnistu asukohaga Veomehe, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Tähistaeva, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Suurevankri, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Põhjakrooni, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Murueide, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Metshaldja, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Metsaisa, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Lõvi, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Luige, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Lohe, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Kuuvalguse, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Kipsipõllu, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond ja Tamme, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, koos selle oluliste osadega ja päraldistega (eespool ja edaspidi nimetatud lepingu ese 7). 1.44. Lepingu ese 7 on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr 2431034 all (riigi kinnisvararegistri objekti kood KV9150). 1.44.1. Maa koosseisus on katastritunnus 48301:001:0812, pindala 5787 m², aadress Veomehe, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0811, pindala 12535 m², aadress Tähistaeva, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0810, pindala 10142 m², aadress Suurevankri, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0809, pindala 5323 m², aadress Põhjakrooni, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0808, pindala 3618 m², aadress Murueide, Ninase küla, -6-  Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0807, pindala 4790 m², aadress Metshaldja, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0806, pindala 3599 m², aadress Metsaisa, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0805, pindala 5493 m², aadress Lõvi, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0804, pindala 5721 m², aadress Luige, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0803, pindala 6223 m², aadress Lohe, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0802, pindala 4775 m², aadress Kuuvalguse, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve tootmismaa (100%); katastritunnus 48301:001:0801, pindala 9016 m², aadress Kipsipõllu, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%); katastritunnus 48301:001:0800, pindala 14289 m², aadress Tamme, Ninase küla, Saaremaa vald, Saare maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). 1.44.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.44.3. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole. 1.44.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.45. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) kohaselt ei paikne maaüksusel, mis kuulub lepingu eseme 7 koosseisu, ehitisi (lepingu ese 7 on hoonestamata) ning ehitisregistrist ei nähtu andmeid ehitusloa või –teatise ega kasutusloa või –teatise kohta. 1.46. Maa-ameti Maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 7 koosseisu, kasutamisega seotud kitsendused järgmised: - Katastriüksuse 48301:001:0812 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3474 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); - Katastriüksuse 48301:001:0811 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 6255 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal; - Katastriüksuse 48301:001:0810 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 5140 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); - Katastriüksuse 48301:001:0809 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 1728 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1728 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 3286 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna). - Katastriüksuse 48301:001:0808 kitsendused ei nähtu; - Katastriüksuse 48301:001:0807 kitsendused ei nähtu; - Katastriüksuse 48301:001:0806 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2946 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 2946 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; - Katastriüksuse 48301:001:0805 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5493 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5493 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava -7-  tee kaitsevöönd; ulatus: 1022 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); - Katastriüksuse 48301:001:0804 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 5721 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 5721 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; - Katastriüksuse 48301:001:0803 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 6223 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 6223 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; - Katastriüksuse 48301:001:0802 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 3622 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 3622 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; - Katastriüksuse 48301:001:0801 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 4249 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 4249 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 24 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); - Katastriüksuse 48301:001:0800 kitsendused: Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 14289 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 14289 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 2036 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 993 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu mereranna ääres; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 2223 m²; nähtus: riigimaantee (Tõlli - Mustjala - Tagaranna); Piiranguvöönd: hoiuala; ulatus: 13 m²; nähtus: hoiuala (Küdema lahe hoiuala); Piiranguvöönd: nähtus: iII kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Scabiosa columbaria (tui-tähtpea)). 1.47. Maa-ameti Maakatastri (www.maaamet.ee) andmete kohaselt on maaüksuse, mis kuulub lepingu eseme 7 koosseisu, kõlvikuline koosseis järgmine: - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0800 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: metsamaa 9 288 m², rohumaa 3 824 m², õuemaa 30 m², muu maa 1 147 m², sealhulgas ehitusalune maa 30 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0801 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 9 016 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0802 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 4 775 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0803 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 6 223 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0804 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 5 721 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0805 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 5 493 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0806 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 3 599 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0807 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 4 790 m²; -8-  - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0808 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 3 618 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0809 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 5 323 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0810 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: 10 142 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0811 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 11 535 m²; - katastriüksuse katastritunnusega 48301:001:0812 koosseisu kuuluva maa kõlvikuline koosseis on: pindala 5 787 m². 1.48. Keskkonnaregistri (http://register.keskkonnainfo.ee) kohaselt on Küdema lahe hoiuala registreeritud keskkonnaregistris registrikoodiga KLO2000318 ja hoiuala valitsejaks on Keskkonnaameti Lääne regioon. Hoiuala on võetud kaitse alla Vabariigi Valitsuse 18.05.2007.a määruse nr 156, Vabariigi Valitsuse 27.07.2006.a määruse nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ alusel. 1.49. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 7 registreeritud ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese 7 registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana. 1.50. Lepingu ese 1, lepingu ese 2, lepingu ese 3, lepingu ese 4, lepingu ese 5, lepingu ese 6 ja lepingu ese 7 on edaspidi koos nimetatud ka lepingu esemed. 1.51. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu esemete kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise päeval (06.04.2018) infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster, rahvastikuregister, äriregister) või internetiaadressil (http://kaart.tallinn.ee; www.muinas.ee; http://register.keskkonnainfo.ee). 2. OSALEJATE KINNITUSED 2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Vastavalt Ühingu ainuaktsionäri 05.04.2018.a otsusele nr 1.1-5/18-005 ja Vabariigi Valitsuse 29.03.2018.a korraldustele nr 79 ja nr 80 „Aktsiaseltsi Tallinna Sadam aktsiakapitali suurendamine ja riigivara üleandmine” on otsustatud suurendada Ühingu aktsiakapitali ning anda mitterahalise sissemaksena Ühingule üle riigivara, milleks on muuhulgas ka lepingu esemeteks olevad kinnistud. 2.1.2. Lepingu esemed on Omaniku omand ning lepingu esemed ei ole arestitud, nende suhtes ei ole kohtulikke vaidlusi, neid ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 2.1.3. Lepingu esemete suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud käesolevas lepingus nimetamata kinnistamisavaldusi. 2.1.4. Lepingu esemete valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid. 2.1.5. Lepingu eseme 1 olulisteks osadeks olevad ehitised (rajatised) on registreeritud riigi kinnisvararegistris järgmiste objekti koodidega: tee KV64644R1, veetoru KV64644R2, reovee kanalisatsioon KV64644R3 ja sademevee kanalisatsioon KV64644R4. Lepingu -9-  eseme 2 olulisteks osadeks olevad ehitised (rajatised) on registreeritud riigi kinnisvararegistris järgmiste objekti koodidega: ajutine Vanasadama lõunaosa liikluse II etapi tee KV12800R1 ja ajutine sademeveekanalisatsioon KV12800R2. Lepingu eseme 3 koosseisu kuuluval maaüksusel paiknevad lagunenud ehitiste varemed ja lagunemisest tekkinud ehitusjäätmed. Lepingu eseme 4 oluliseks osaks olev käesoleva lepingu punktis 1.27 nimetatud ehitis on registreeritud riigi kinnisvararegistris järgmise objekti koodiga: patrullmaja KV4580H1 ning nimetatud ehitis on amortiseerunud. Lepingu eseme 6 oluliseks osaks olev ehitis (rajatis) on registreeritud riigi kinnisvararegistris järgmise objekti koodiga: Tahkumäe radarmast-päevamärk KV22976R1. 2.1.6. Lepingu esemetel ei ole mingeid Omanikule teadaolevaid varjatud puudusi, millest Omanik ei ole Ühingule teatanud või mida Ühing ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. 2.1.7. Lepingu eseme 4 oluliseks osaks olev ehitis kui vallasasi ei olnud enne maa kinnistusraamatusse kandmist arestitud, panditud ega koormatud muude kolmandate isikute õigustega. 2.1.8. Omanik on tasunud kõik lepingu esemetega ja nendega kasutamisega seotud maksed, mille maksetähtaeg on saabunud, ning lepingu esemetega seoses ei ole Omaniku poolt tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi. 2.1.9. Tema volitused esindatava nimel käesoleva tehingu tegemiseks on piisavad ja kehtivad. 2.2. Ühingu esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.2.1. Ühing on üle vaadanud lepingu esemeteks olevad kinnistud, tutvunud kinnistute koosseisudesse kuuluvate maaüksuste plaanidega ja on teadlik kinnistute suurustest, piiridest ja seisukorrast. 2.2.2. Ühing on teadlik lepingu esemete suhtes kehtivatest käesolevas lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu esemete kasutamisel. 2.2.3. Ühing on teadlik lepingu esemete hoonestamise reeglitest ja võimalustest. 2.2.4. Ühing on teadlik lepingu eset 1 koormavast käesoleva lepingu punktis 1.2.3 nimetatud isiklikust kasutusõigusest (registriosa III jao kanne nr 2) ja selle sisust ning samuti asjaolust, et see jääb lepingu eseme 1 suhtes kehtima ka pärast Ühingu kandmist kinnistusraamatusse lepingu eseme 1 omanikuna ja Ühing ei oma selles osas Omanikule mingeid pretensioone. Käesolevas lepingupunktis viidatud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sisu on Ühingule teada, ta loobub selle ettelugemisest ja käesolevale notariaalaktile lisamisest. 2.2.5. Ühing on teadlik käesoleva lepingu punktis 2.1.5 nimetatud asjaoludest. 2.2.6. Ühingu põhikirja kohaselt on lubatud aktsiate eest tasumine mitterahalise sissemaksega ning Ühingu põhikirja kohaselt hindab mitterahalise sissemakse väärtust asja hariliku väärtuse alusel Ühingu juhatuse poolt määratud ekspert ja väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 2.2.7. Nende volitused juhatuse liikmetena on kehtivad, neid ei ole tagasi kutsutud ning nende ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud. 3. KINNISTUTE MITTERAHALISE SISSEMAKSENA ÜLEANDMINE 3.1. Käesolevaga Omanik annab üle ja Ühing võtab vastu mitterahalise sissemaksena lepingu esemed koos nende oluliste osade ja päraldistega, sealhulgas dokumendid. 3.2. Omanik ja Ühing avaldavad, et lepingu esemete otsene valdus on Ühingule üle antud enne käesoleva lepingu sõlmimist. - 10 - 3.3. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et Ühing on kohustatud säilitama lepingu eseme 6 oluliseks osaks olevat radari masti (s.h masti kinnistult eemaldamisel hoiustama seda) ning Veeteede Ameti vastavasisulisel nõudmisel kooskõlastatult Veeteede Ametiga ja Veeteede Ameti poolt esitatud tingimustel lepingu eseme 6 oluliseks osaks oleva radari masti oma kulul uude sobilikku asukohta (Ühingule kuuluval maal) ümber tõstma. 3.4. Osalejad avaldavad lepingu eseme 1 harilikuks väärtuseks nelisada üheksakümmend üks tuhat (491 000) eurot, lepingu eseme 2 harilikuks väärtuseks ükssada seitseteist tuhat (117 000) eurot, lepingu eseme 3 harilikuks väärtuseks kaheksasada tuhat (800 000) eurot, lepingu eseme 4 harilikuks väärtuseks kakssada seitsekümmend kolm tuhat (273 000) eurot, lepingu eseme 5 harilikuks väärtuseks kakskümmend kaheksa tuhat (28 000) eurot, lepingu eseme 6 harilikuks väärtuseks kakskümmend üks tuhat (21 000) eurot ja lepingu eseme 7 harilikuks väärtuseks ükssada viiskümmend viis tuhat (155 000) eurot. 4. OMANDATAV OSALUS JA SISSEMAKSE VÄÄRTUS 4.1. Ühingu ainuaktsionär (Eesti Vabariik) on Vabariigi Valitsuse 29.03.2018.a korralduste nr 79 ja nr 80 alusel 05.04.2018.a vastu võtnud Ühingu aktsiakapitali suurendamise otsuse, mille kohaselt suurendatakse Ühingu aktsiakapitali kahe miljoni kolmesaja üheksakümne kahe tuhande (2 392 000) euro võrra, lastes välja kaks miljonit kolmsada üheksakümmend kaks tuhat (2 392 000) uut aktsiat nimiväärtusega üks (1) euro, mille omandab Omanik mitterahalise sissemakse esemete üleandmisel Ühingule, mille hulka kuuluvad muuhulgas ka lepingu esemeteks olevad kinnistud. Ainuaktsionäri otsus sätestab, et uute aktsiate eest tasumine toimub täielikult mitterahalise sissemakse, mille esemeks on muuhulgas ka lepingu esemed koos nende oluliste osadega ja päraldistega, üleandmisega Ühingule. Ainuaktsionäri otsus ei sätesta uute aktsiate eest tasumisel ülekurssi. Omanik ja Ühing avaldavad, et nimetatud otsuse ja korralduste sisu on neile teada, nad loobuvad nimetatud otsuse ja korralduste ettelugemisest ja käesolevale notariaalaktile lisamisest. 4.2. Ühingu juhatuse poolt määratud eksperdid Osaühing KINNISVARABÜROO UUS MAA, 1PARTNER Kinnisvara Tallinn OÜ, OÜ Simus Kinnisvara ja Ühinenud Kinnisvarakonsultandid OÜ on teostanud mitterahalise sissemakse esemeteks olevate kinnistute (lepingu esemete) väärtuse hindamise ja koostanud selle kohta eksperthinnangud nr 0730/0218 MT, nr 0513/0218 MT, nr 2060/1217H, nr 5849, nr 5848, nr 6273, nr 6272 ja nr 35-17 HS ja eksperthinnangu nr 35-17 HS lisahinnang nr 1, mille kohaselt on mitterahalise sissemakse esemeks olevate kinnistute (lepingu esemete) väärtuseks kokku üks miljon kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat (1 885 000) eurot, seejuures lepingu eseme 1 väärtuseks nelisada üheksakümmend üks tuhat (491 000) eurot, lepingu eseme 2 väärtuseks ükssada seitseteist tuhat (117 000) eurot, lepingu eseme 3 väärtuseks kaheksasada tuhat (800 000) eurot, lepingu eseme 4 väärtuseks kakssada seitsekümmend kolm tuhat (273 000) eurot, lepingu eseme 5 väärtuseks kakskümmend kaheksa tuhat (28 000) eurot, lepingu eseme 6 väärtuseks kakskümmend üks tuhat (21 000) eurot ja lepingu eseme 7 väärtuseks ükssada viiskümmend viis tuhat (155 000) eurot. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja mitterahalise sissemakse vastavust äriseadustiku §-s 248 toodud nõuetele on kontrollinud KPMG Baltics OÜ vandeaudiitor Andris Jegers ning Aktsiaselts Deloitte Audit Eesti vandeaudiitorid Veiko Hintsov ja Mariel Akkermann. Omanik ja Ühing avaldavad, et eelnimetatud mitterahalise sissemakse väärtuse eksperthinnangud ja vandeaudiitorite aruannete sisu on neile teada ning nad loobuvad nimetatud dokumentide ettelugemisest ja käesolevale lepingule lisamisest. - 11 - 4.3. Käesoleva lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatavate aktsiate omanikuks saab Omanik Ühingu aktsiakapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 4.4. Notar on selgitanud, et äriseadustiku § 343 lg 4 kohaselt peab Ühingu juhatus esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue (6) kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Avalduse esitamise hetkeks peab Ühing olema kantud kinnistusraamatusse mitterahalise sissemakse esemeks olevate kinnistute omanikuna. 5. ASJAÕIGUSLEPINGUD JA KINNISTAMISAVALDUSED 5.1. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 1 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4912550 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.2. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 2 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 18549701 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.3. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 3 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 9208850 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.4. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 4 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 7016202 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.5. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 5 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 4464650 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.6. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 6 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 13006902 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 5.7. Omanik ja Ühing on lepingu eseme 7 omandi üleandmises kokku leppinud. Omanik lubab ja Ühing avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 2431034 teises jaos senine kanne Omaniku kohta ning omanikuna sisse kanda aktsiaselts TALLINNA SADAM, registrikood 10137319. 6. OSTUEESÕIGUS 6.1. Vastavalt looduskaitseseaduse § 5 (2) ja 16 (2) Kui kinnisasi asub tervenisti või osaliselt Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve või Võrtsjärve ranna ehituskeeluvööndis, I kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal, on kinnisasja võõrandamisel riigil ostueesõigus. (3) Ostueesõigust ei rakendata, kui kinnisasi võõrandatakse omaniku abikaasale, alanejatele sugulastele, - 12 -  vanematele või nende alanejatele sugulastele ning vanavanematele või nende alanejatele sugulastele. (4) Notar on kohustatud kolme päeva jooksul pärast kinnisasja või selle osa võõrandamistehingu tõestamist esitama tehingudokumendi tõestatud ärakirja võõrandaja kulul Keskkonnaministeeriumile. (5) Kaitseala, püsielupaiga, hoiuala või kaitstava looduse üksikobjekti valitseja lihtkirjaliku avalduse alusel kantakse kinnistusraamatusse märkus, et kinnistu on koormatud riigi ostueesõigusega. 6.2. Vastavalt ehitusseadustiku § 95 (1) Kui müüakse kinnisasi, mida läbib detailplaneeringu kohaselt avalikuks kasutamiseks määratav olemasolev või kavandatav tee, on selle asukoha järgsel kohalikul omavalitsusel ostueesõigus. (2) Kohalikul omavalitsusel ei ole ostueesõigust, kui asi müüakse abikaasale, alanejale sugulasele või vanemale, samuti vennale, õele ja nende alanejatele sugulastele või Eesti Vabariigile, samuti juhul, kui müüakse korteriomand, hoonestusõigus või korterihoonestusõigus. (3) Detailplaneeringu, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine, kehtestanud kohaliku omavalitsuse avalduse alusel kantakse kinnistusraamatu kinnistusregistriosa kolmandasse jakku märkus selle kohta, et kinnisasi on koormatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ostueesõigusega. Märkuse kinnistusraamatusse kandmisel ei ole vaja kinnisasja omaniku nõusolekut. Avalduses ja märkuse kandes tuleb viidata käesolevale seadusele ja paragrahvile ning detailplaneeringule, millega nähakse ette olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramine. (4) Kui kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab notar viie tööpäeva jooksul pärast müügilepingu või muu lepingu tõestamist, millega kohustutakse omandama või võõrandama kinnisasja, lepingu notariaalselt kinnitatud ärakirja elektrooniliselt müüdava kinnisasja või ehitise asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ostueesõiguse teostamise otsustamiseks. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud ostueesõigust ei saa teostada, kui asi müüakse sundtäitmisel või pankrotimenetluses, samuti kui kinnisasi sundvõõrandatakse. Kui enampakkumisel on kinnisasi, mille kohta kinnistusraamatu kandest nähtub, et kinnisasi on koormatud ostueesõigusega käesoleva paragrahvi tähenduses, saadab kohtutäitur või pankrotihaldur vähemalt kümme päeva enne enampakkumist teate kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kinnisasi asub. 6.3. Omanik ja Ühing lepivad kokku, et kui ostueesõigust omav isik kasutab ostueesõigust ning esitab ostueesõiguse teostamise avalduse lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes, on Ühingul või Omanikul õigus käesolevas lepingus sisalduvast lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingust ühepoolselt taganeda. Lepingus sisalduvast lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingust taganemiseks esitab üks pool teisele poolele ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse. 6.4. Lepingus sisalduvast lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingust taganemiseks on Omanik ja Ühing kohustatud sõlmima notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu ja esitama kinnistamisavalduse lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 omandi üleandmiseks Ühingult Omanikule. Ühing on kohustatud lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 otsese valduse üle andma Omanikule. 6.5. Lepingus sisalduvast lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingust taganemisel hüvitab Omanik Ühingule otsesed dokumentaalselt tõestatud kulud, mis on seotud käesolevas lepingus sisalduva lepingu eseme - 13 -  1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingu sõlmimisega (Ühingu poolt tasutud notari tasu, riigilõiv). Muid kulusid ega kahjusid ei pea Omanik Ühingule hüvitama. 6.6. Käesolevas punktis toodud kokkulepped annavad Omanikule ostueesõiguse teostamisel võimaluse lõpetada käesoleva Ühinguga lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 suhtes sõlmitud lepingu kehtivus ja nõuda Ostjalt lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 omandi ja valduse tagasiandmist, et täita ostueesõiguse kasutajaga jõustunud müügileping ja anda lepingu eseme 1 ja/või lepingu eseme 2 ja/või lepingu eseme 4 ja/või lepingu eseme 7 omand ja valdus üle ostueesõiguse kasutajale. Vastavalt võlaõigusseaduse § 245 ei kehti käesolevas punktis toodud kokkulepped ostueesõigust omava isiku suhtes. 7. ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Osalejatele väljastatakse notariaalakti ärakirjad osaleja valikul digitaalselt või paberkandjal. 7.3. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. Notar esitab notariaalakti digitaalse ärakirja kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul infosüsteemi e-notar kaudu. 7.4. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 esitab notar kümne (10) päeva jooksul pärast kinnistu või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist katastripidajale tehingu õiendi. 7.5. Osalejad paluvad notaril edastada käesoleva lepingu ärakirja ostueesõiguse teostamise otsustamiseks järgmiselt: 7.6. lepingu eseme, mille suhtes ostueesõigus kehtib, asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele: Tallinna Linnavaraamet (aadress [email protected]) digitaalse kinnitamata ärakirja; 7.7. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile (aadress [email protected]) digitaalse kinnitatud ärakirja. 8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 8.1. Notaritasud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub kinnistute mitterahalise sissemaksena üleandmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamise notaritasu (tehinguväärtus 491 000 + 117 000 + 800 000 + 273 000 + 28 000 + 21 000 + 155 000= 1 885 000 eurot) 5 163,04 eurot (tehinguväärtus 1 885 000,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 22, 23 p 2). Eeltoodud summadele lisandub 20% käibemaks. Notari tasu käibemaksuta summa kokku 5 163,04 eurot, käibemaks 1 032,61 eurot, koos käibemaksuga 6 195,65 eurot. 8.2. Riigilõivud ning nende jaotus osalejate vahel: Ühing tasub lepingu eseme 1 omaniku kinnistamise riigilõivu 730,00 eurot (tehinguväärtus 491 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub lepingu eseme 2 omaniku kinnistamise riigilõivu 135,00 eurot (tehinguväärtus 117 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). - 14 -  Ühing tasub lepingu eseme 3 omaniku kinnistamise riigilõivu 1 280,00 eurot (tehinguväärtus 800 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub lepingu eseme 4 omaniku kinnistamise riigilõivu 320,00 eurot (tehinguväärtus 273 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub lepingu eseme 5 omaniku kinnistamise riigilõivu 33,00 eurot (tehinguväärtus 28 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub lepingu eseme 6 omaniku kinnistamise riigilõivu 26,00 eurot (tehinguväärtus 21 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). Ühing tasub lepingu eseme 7 omaniku kinnistamise riigilõivu 180,00 eurot (tehinguväärtus 155 000,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1). 8.3. Lepingu ärakirjade notaritasu tasub Ühing. Kinnistusosakonnale esitatava ärakirja notaritasu tasub Ühing. Ärakirjade maksumus on järgmine (summad sisaldavad käibemaksu): Paberkandjal ärakiri osalejale 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri osalejale e-postiga 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri kinnistusosakonnale 15.30 EUR + 0.23 EUR / lk Digitaalärakiri eesti.ee portaalis tasuta (vt e-teenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid) Käesolevas dokumendis on 21 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil. 8.4. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja notari tasu sularahas või maksekaardiga notaribüroos või kolme (3) tööpäeva jooksul ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaalakti ärakirju notari tasu tasumiseni kinni pidada. Vastavalt notari tasu seaduse § 38 lg 2 vastutavad osalejad notari ees notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. 8.5. Vastavalt ülaltoodud jaotusele tasub osaleja riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul Rahandusministeeriumi kontole. Riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Käesolev notariaalakt on osalejatele akti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid aktile lisatud dokumentide ettelugemisest, lisatud dokumendid esitati osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt. ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri ______________________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi kirjatähtedega allkiri Notariaalakti tõestaja allkiri ja pitser - 15 -  Notariaalakti lisa number 1 9. Notariaalakti tõestaja poolt osalejatele antud selgitused 9.1. Omandi üleminek. Ühing saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu sõlmimisega. 9.2. Lepingu punktis 1 kajastatud andmete õiguslik tähendus. (a) Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (b) Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (c) Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (d) Rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress ei anna isikule õigust kasutada aadressijärgset ruumi elukohana, kui puudub ruumi kasutamise õigus seaduses sätestatud alustel (asjaõigusseadus § 56, ehitusseadustik § 61, maakatastriseaduse § 12 ja 19.1; rahvastikuregistri seaduse § 48). 9.3. Kokkulepete ammendavus. Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped (sealhulgas ka võimalikud kõrvalkohustused, mille Ühing või Omanik on endale võtnud: nt kokkulepped lepingu esemesse jääva sisustuse kohta, võimalike Omaniku poolt enne üleandmist tehtavate puuduste parendamise kohta jne). Lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis tuleb sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta (võlaõigusseadus § 11 lg 3). 9.4. Lepingu eseme juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko Ühingule üleminek toimub koos lepingu eseme otsese valduse üleandmisega. Riisiko läheb Ühingule üle ka siis, kui Ühing satub viivitusse ja ei võta lepingu eset vastu. Kui lepingu ese hävib või kahjustub enne Ühingule otsese valduse üleandmist, siis vastutab lepingu eseme lepingule mittevastavuse (nt parandamise, taastamise või kahjude hüvitamise) eest Omanik (võlaõigusseadus § 214). 9.5. Lepingu eseme dokumentatsioon. Omanik peab lepingu eseme otsese valduse Ühingule üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid ning lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 58 ja võlaõigusseadus § 211). 9.6. Omaniku vastutus lepingu eseme puuduste eest ja vastutuse tähtaeg. Omanik vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse (edaspidi nimetatud defektid) eest, kui defektid on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku (otsese valduse üleandmise) ajal Ühingule ning Ühing nendest defektidest lepingu sõlmimisel ei teadnud ega pidanud teadma. Seejuures ei välista Omaniku vastutust see, kui Omanik ise lepingu eseme defektidest ei teadnud. Ühingu nõuded lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse osas aeguvad kolme aasta jooksul arvates lepingu eseme otsese valduse üleandmisest ning uue ehitise puhul viie aasta möödumisel ehitise valmimisest (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 146, võlaõigusseadus § 218 ja § 227). 9.7. Ühingu teatamiskohustus ja õiguskaitsevahendid. Ühing peab avastatud defektidest Omanikule teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja defektist teada sai või pidi teada saama. Asja defektide ilmnemise korral võib Ühing nõuda asja parandamist, kahju hüvitamist, alandada ostuhinda või ostuhinna tasumisest keelduda. Kui asja defekt on oluline lepingurikkumine, võib Ühing lepingust taganeda (võlaõigusseadus § 101 jj). - 16 - 9.8. Lepingu eseme varakindlustuse üleminek. Kindlustatud asja võõrandamisel lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused ning asja võõrandaja või omandaja peab asja võõrandamisest kindlustusandjale viivitamata teatama. Kui kindlustusandjale asja võõrandamisest õigeaegselt ei teatata, vabaneb kindlustusandja oma täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub hiljem kui ühe kuu möödumisel ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud vastava teate saama. Kindlustusandja võib kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja võõrandamisest teadasaamisest ning asja omandaja võib kindlustuslepingu üles öelda ühe kuu jooksul arvates asja omandamisest, sellistel juhtudel ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest (võlaõigusseadus § 494, 495 ja 496). 9.9. Energiamärgis. Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. (ehitusseadustik § 67). 9.10. Mitterahaline sissemakse. 9.10.1. Lepingu alusel üle antava mitterahalise sissemakse eest omandatavate aktsiate omanikuks saab Omanik Ühingu kapitali suurendamise kohta kande tegemisel äriregistrisse. 9.10.2. Äriseadustik § 248 lg 1 kohaselt võib mitterahaliseks sissemakseks olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele on võimalik sissenõuet pöörata. (2) Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla aktsiaseltsile osutatav teenus ega tehtav töö ega ka asutajate tegevus aktsiaseltsi asutamisel. (3) Aktsionär peab teatama kolmandate isikute õigustest mitterahalisele sissemaksele. (4) Kui mitterahalise sissemakse väärtus on aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmise ajal väiksem sissemakse arvel saadud aktsiate nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist, võib aktsiaselts nõuda aktsionärilt sissemakse tasumist rahas selles ulatuses, mille võrra sissemakse väärtus on nimiväärtusest või arvestuslikust väärtusest ja ülekursist väiksem. Nõude aegumistähtaeg on viis aastat, alates aktsiaseltsi või aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 9.10.3. Äriseadustik § 249 lg 1 kohaselt nähakse mitterahalise sissemakse hindamise kord ette põhikirjas. Kui eseme hindamiseks on olemas üldiselt tunnustatud eksperdid, tuleb mitterahalise sissemakse ese lasta hinnata neil. (2) Mitterahalise sissemakse väärtuse hindamisel tuleb aluseks võtta asja või õiguse harilik väärtus. (3) Audiitor kontrollib mitterahalise sissemakse väärtuse hindamist ja esitab arvamuse selle kohta, kas sissemakse vastab käesoleva seadustiku §-s 248 nimetatud nõuetele. Vandeaudiitori aruanne peab sisaldama mitterahalise sissemakse kirjeldust ning selles tuleb märkida, millist meetodit kasutati mitterahalise sissemakse hindamisel ja kas mitterahalise sissemakse väärtus katab mitterahalise sissemaksega tasutud aktsia nimiväärtuse ja ülekursi. (4) Mitterahalise sissemakse ebaõige hindamisega tekitatud kahju eest vastutavad seda hinnanud isikud ja hindamist kontrollinud audiitor solidaarselt. 9.10.4. Vastavalt äriseadustiku § 341 lg 3 kohaselt kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, tuleb põhikirja muutmine otsustada enne aktsiakapitali suurendamist. 9.10.5. Äriseadustik § 343 kui aktsiakapital on täielikult sisse makstud või fondiemissioon läbi viidud, esitab juhatus äriregistrile avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks. Avaldusele lisatakse: üldkoosoleku otsus; üldkoosoleku protokoll; põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudetakse; aktsiakapitali suurendamisel uute sissemaksetega – panga teatis aktsiakapitali sissemaksmise kohta; fondiemissiooni korral – selle läbiviimise - 17 -  aluseks olnud majandusaasta aruanne või vahebilanss; mitterahalise sissemaksega tasumisel – sissemakse väärtust ja selle üleandmist tõendavad dokumendid; Eesti väärtpaberite registri pidaja või muu depositooriumi teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud aktsiakapitali suurendamisest; muud seaduses sätestatud dokumendid. (3) Mitterahalise sissemakse üleandmist tõendavad juhatuse liikmed oma allkirjaga. Kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi, peab avaldusele lisama väljavõtte kinnistusraamatust. (4) Juhatus peab esitama avalduse aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. (41) Fondiemissiooniga aktsiakapitali suurendamisel tuleb registripidajale esitatavas avalduses kinnitada, et avalduse allkirjastanud juhatuse liikmete teada ei ole aktsiaseltsi vara alates ajast, mille seisuga koostati aktsiakapitali suurendamise aluseks olev bilanss, kuni registripidajale avalduse esitamiseni selliselt vähenenud, et aktsiakapitali suurendamist ei saaks avalduse esitamise päeval otsustada. (42) Registripidaja ei pea kontrollima aktsiakapitali suurendamise aluseks oleva bilansi sisulist vastavust seadusele. (5) Aktsiakapital loetakse suurendatuks ja uutest aktsiatest, aktsiate suurendatud nimiväärtustest või nimiväärtuseta aktsiate suurendatud arvestuslikust väärtusest tulenevad õigused tekkinuks kande tegemisega äriregistrisse. 9.10.6. Äriseadustik § 3431 lg 1 kohaselt vastutavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed solidaarselt aktsiakapitali suurendamisel valeandmete või puudulike andmete esitamisega või sissemaksete ebaõige hindamisega aktsiaseltsile tekkinud kahju eest, kui juhatuse liige ei tõenda, et ta kahju tekitanud asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma. Äriseadustik § 3431 1. lõikes sätestatust erinev kokkulepe kehtib aktsiaseltsi võlausaldajate suhtes üksnes juhul, kui kokkulepe sõlmiti aktsiaseltsi pankrotimenetluses. Äriseadustik § 3431 1. lõikes sätestatud nõue aegub viie aasta möödumisel aktsiakapitali suurendamise äriregistrisse kandmisest. 9.11. Ostueesõigus. 9.11.1. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 3 võib asja suhtes ostueesõigust omav isik ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Ostueesõigust saab teostada ka muu tasulise võõrandamise korral. 9.11.2. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 lg 6 on eseme käsutamine, mille suhtes kehtib seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, tühine, kui käsutustehing tehakse pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist ning see kahjustab või piirab ostueesõiguse teostamist. Seda ei kohaldata seaduse alusel tekkinud kinnisasja või selle osa ostueesõigusele. 9.11.3. Vastavalt võlaõigusseaduse § 249 peab müüja ostueesõigust omavale isikule viivitamata teatama ostjaga sõlmitud müügilepingust ja selle sisust ning ostueesõigust omava isiku nõudmisel esitama talle lepingu. Müüja teatamiskohustus loetakse täidetuks ka siis, kui lepingust ja selle sisust teatab või lepingu esitab ostueesõigust omavale isikule ostja. Võlaõigusseaduse § 250 kohaselt võib ostueesõigust teostada kahe kuu jooksul pärast teate saamist. 9.11.4. Vastavalt võlaõigusseaduse § 244 toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku notariaalselt tõestatud avalduse tegemisega müüjale. Ostueesõiguse teostamisel loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. Ostueesõiguse teostamine ei muuda kehtetuks Ostjaga sõlmitud müügilepingut ega sellest tulenevaid kohustusi. 9.11.5. Vastavalt võlaõigusseaduse § 248 juhul, kui ostja ei pea müügilepingu kohaselt tasuma ostuhinda lepingu sõlmimisel, on ostueesõigust omaval isikul sama õigus üksnes juhul, kui ta annab ajatatava summa eest tagatise niivõrd, kuivõrd ajatatud ostuhinna tasumise - 18 -  tagamiseks ei ole kokku lepitud pandi seadmist müügilepingu esemele või üle võetud kohustust, mille tagamiseks on müügilepingu esemele seatud pant. 9.11.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 257 lg 3 omab kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus, samuti seaduse alusel tekkinud ostueesõigus, mille kohta on kinnistusraamatusse kantud märkus, ja kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Asjaõigusseaduse § 63 lg 3 ja 4 kohaselt on asjaõiguse käsutamine pärast omandi üleandmise nõude kandmist kinnistusraamatusse tühine osas, milles see märkega tagatud nõuet kahjustab või piirab, ning kui käsutamine on tühine, on omandajal õigus nõuda tähtpäeva saabumisel kolmandalt isikult enda kandmist kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna. 9.11.7. Notariaalakti tõestaja on ostueesõigusega seoses juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et Omanikul ja Ühingul oleks võimalik esmalt sõlmida kokkulepitud tingimustel võlaõiguslik notariaalselt tõestatud leping, millega veel lepingu eseme omandit Ühingule üle ei anta, vaid tehakse lepingu esemele Ühingu kasuks eelmärge, mis tagab hilisemat omandi üleandmist. Selliselt sõlmitud leping esitatakse ostueesõiguse teostamise otsustamiseks ostueesõigust omavale isikule. Ostueesõiguse teostamise tähtaja möödumisel saaks Omanik ja Ühing olla kindlad, kas ostueesõigust kasutatakse või mitte ning ostueesõiguse mittekasutamisel sõlmida asjaõiguslepingu omandi üleandmiseks Ühingule, ostueesõiguse kasutamisel aga oleks Omanikul võimalik Ühinguga sõlmitud leping lõpetada ning anda lepingu eseme omand üle ostueesõigust kasutanud isikule. 9.12. Muinsuskaitselised kitsendused. 9.12.1. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 16 (1) Mälestise omanik või valdaja vastutab mälestise säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud: 1) mälestist hooldama; 1.1) mälestist remontima, kui see on vajalik mälestise säilimise tagamiseks; 2) järgima käesolevast seadusest tulenevaid kitsendusi niivõrd, kuivõrd Muinsuskaitseamet ei ole andnud konkreetseteks tegevusteks luba; 3) viivitamata teatama Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele mälestist kahjustavatest muutustest ning mälestise valduse kaotamisest tema tahte vastaselt; 4) võimaldama muinsuskaitset korraldava organi ametnikul või muinsuskaitseameti volitatud isikul mälestist üle vaadata; 5) säilitama ja korras hoidma mälestise tähist; 6) teatama Muinsuskaitseametile vallasmälestise pärimisest või hoiuleandmisest. (2) Kui muinsuskaitsealal on ehitis, mis ei ole mälestis (edaspidi muinsuskaitsealal paiknev ehitis), tagab selle korrashoiu ja säilimise omanik või valdaja, kellel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud kohustused. (2.1) Remontimine käesoleva seaduse tähenduses on mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise seisundi, seahulgas tehnilise seisundi korrashoid, millega ei muudeta mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise ilmet ega detaile. 9.12.2. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 24 (1) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal keelatud: 1) konserveerimine ja restaureerimine; 2) ehitamine, sealhulgas katusealuse väljaehitamine ning kangialuse ja õue kinni- ja täisehitamine; 3) ajalooliselt väljakujunenud tänavatevõrgu, ehitusjoone ja kinnistute piiride muutmine; 4) kinnistu, millel paikneb arheoloogiamälestis, või muinsuskaitsealal paikneva kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 5) katusemaastiku ja ehitise fassaadi, sealhulgas uste, akende, treppide, väravate jms muutmine; 6) mälestise või ehitise ilme muutmine, sealhulgas värvilahenduse muutmine, samuti ehitusdetailide ümberpaigutamine; 7) mälestisele, ehitisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, näiteks kioski, müügipaviljoni või välikohviku, valgustus- ja muu seadme, tehnovõrgu ja -rajatise, - 19 -  teabekandja ning reklaami paigaldamine; 8) algupärasest erinevate ja algupäraseid matkivate ehitusmaterjalide kasutamine; 9) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd. (2) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule keelatud: 1) mullatööd ja maaharimine; 2) siseruumis avatud arhitektuursete ja konstruktiivsete elementide ja detailide eemaldamine ja rikkumine ning konstruktsioonide algsest asukohast eemaldamine, katmine või nende muul viisil rikkumine; 3) teede, trasside ja võrkude rajamine. (3) Konserveerimine on tööde kompleks, millega tõkestatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise edasine hävimine, kindlustades tehniliselt selle konstruktiivseid ja dekoratiivseid elemente, jättes need muutmata ning säilitades ajaloolise kihistuse. (4) Restaureerimine on tööde kompleks, millega tagatakse mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise autentne ajaloolis-arhitektuurse seisundi fikseerimine, eemaldades vajaduse korral väheväärtuslikke ja ilmet rikkuvaid elemente ning kihistusi ja taastades puuduvaid osi teaduslikult põhjendatud kujul, tuginedes originaaldokumentidele ning uuringutele. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud lubade väljaandmise korra ja lubade vormid kehtestab kultuuriminister määrusega. (6) Muinsuskaitsealal ehitades, konserveerides, restaureerides ning selleks ehitusmaterjale valides tuleb arvestada nii ehitise kui ka muinsuskaitseala arhitektuurilist ja ajaloolist väärtust. (7) Muinsuskaitsealale ja seal paiknevatele ehitistele, mis ei ole mälestised, laienevates kitsendustes tehtavad võimalikud leevendused määratakse kindlaks muinsuskaitseala põhimääruses. 9.12.3. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 25 (1) Kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd. (2) Kaitsevööndi ülesanded on: 1) tagada kinnismälestise ja muinsuskaitseala vaadeldavus, sealhulgas kaugvaadete säilimine ja silueti nähtavus; 2) kinnismälestise, muinsuskaitseala ja neid ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimine ruumilises kontekstis. (3) Kinnismälestise kaitsevööndi moodustab 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kinnismälestise kaitsevööndi ulatust võib muuta. (4) Ajaloolise terviku moodustavatele või lähestikku asuvatele kinnismälestistele võib kehtestada ühise kaitsevööndi. (5) Kinnismälestise kaitsevööndi kehtestamise ja muutmise menetlusele ning kultuuriministri käskkirja avaldamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 12. (6) Kaitsevööndit ei kehtestata: 1) muinsuskaitsealal paiknevatele kinnismälestistele, kui muinsuskaitseala põhimääruses ei ole sätestatud teisiti; 2) kalmistul paiknevale kinnismälestisele. (7) Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud: 1) ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd; 2) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loa väljaandmise korra ja loa vormi kehtestab kultuuriminister määrusega. (9) Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused määratakse muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseala kaitsevööndi võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks. 9.12.4. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 26 (1) on avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal asuva kinnismälestise juurde igaühel vaba juurdepääs. (2) Eraõiguslik isik, kelle kinnisasjal mälestis asub või kelle kinnisasja tavakohane juurdepääsutee mälestiseni viib, peab tagama igaühe vaba läbipääsu mälestiseni päikesetõusust loojanguni. (3) Mälestiseks olevasse ehitisse või selle õue pääseb omaniku või valdaja - 20 -  lubatud ajal ja korras. (4) Muinsuskaitseamet võib juurdepääsu kinnismälestisele piirata, kui vaba juurdepääsuga ohustatakse mälestist. 9.12.5. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 35 (1) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida, restaureerida ja ehitada ainult muinsuskaitse eritingimusi järgiva konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projekti alusel. Kooskõlastatult Muinsuskaitseametiga võib muinsuskaitsealal paikneva ehitise hoonesisese ehitamise põhiprojekti koostada muinsuskaitse eritingimusteta. (2) Kinnismälestist ja muinsuskaitsealal paiknevat ehitist võib konserveerida ja restaureerida ainult vastutava spetsialisti või konserveerimise ja restaureerimise projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalve all. Muinsuskaitselise järelevalve korra kehtestab kultuuriminister määrusega. (3) Muinsuskaitse eritingimustes nähakse ette kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise uuringu, säilitamise, konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise nõuded. Muinsuskaitse eritingimuste koostamise korra kehtestab kultuuriminister määrusega. (4) Kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektid ning muinsuskaitse eritingimused, välja arvatud Muinsuskaitseameti poolt koostatud muinsuskaitse eritingimused, ning kinnismälestise ja muinsuskaitsealal paikneva kinnisasjaga seotud mulla- ja ehitustööde projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. (5) Muinsuskaitseamet annab tööde alustamise loa pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tööde projekti kooskõlastamist, välja arvatud kui nimetatud tööde tegemiseks on ehitusseaduse kohaselt nõutav kohaliku omavalitsuse või Tehnilise Järelevalve Ameti kirjalik nõusolek või ehitusluba. Kohalik omavalitsus või Tehnilise Järelevalve Amet annab kirjaliku nõusoleku või ehitusloa pärast Muinsuskaitseametiga kooskõlastamist. (6) Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti ja Terviseameti nõuded mälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste kohta kooskõlastatakse Muinsuskaitseametiga. (7) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud tööde alustamist kinnismälestisel ja muinsuskaitsealal paikneval kinnisasjal või ehitisel tuleb teha uuringud tööde tellija kulul. (8) Kinnismälestiste ja muinsuskaitsealal paiknevate ehitiste konserveerimise, restaureerimise ja ehitamise projektide koostamise ning neis eelnevate uuringute tegemise tingimused ja korra kehtestab kultuuriminister määrusega. (9) Vallasmälestist võib konserveerida ja restaureerida ainult konserveerimis- või restaureerimistööde tegevuskava alusel. Sellele eelneva uuringu, uuringu tegevuskava koostamise ning muinsuskaitselise järelevalve vajaduse otsustab Muinsuskaitseamet igal üksikjuhul eraldi. (10) Vallasmälestise konserveerimis- ja restaureerimistööde tegevuskavad ning vallasmälestise säilitus- ja kasutustingimuste muutustega seotud projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. - 21 -