Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine - Veeteede Amet

Failid

20188-1187-1 09.03.2018 Väljaminev kiri.bdoc9155 KB

Sisu (failidest)

Huvitatud isik: Varbla Vallavalitsus Objekti asukoht: Varbla vald, Matsi küla Objekt: Matsi sadama kinnistu detailplaneering Joonis: ILLUSTREERIV JOONIS Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin DP Planeerija: Töö nr: J. Vaine DP 36-16 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: MRT reg-nr: EEP001313 02.2018 Registrikood: 10439501 Skaala: Tartu Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel: +372 730 8260 Arhitektuuribüroo® e-post: [email protected] Joonise nr: koduleht: www.arhpro.ee 6 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP-36-16 Matsi küla Varbla vald Pärnumaa MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING II köide Huvitatud isik: Varbla Vallavalitsus Büroo juhataja: Evelyn Jallai Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Janne Vaine Tartu 2017 MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering DETAILPLANEERINGU LISAD SISUKORD 1. Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77 Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 3 2. Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsuse nr 77 lisa 1 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise algatamata jätmine Matsi külas Matsi Sadama kinnistu planeeringualal (eelhinnang) 5 3. Muinsuskaitseameti 02.11.2015. a kiri nr 1.1-7/2515-1 10 4. Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korraldus nr 311 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ 11 5. Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korraldus nr 346. Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korralduse nr 311 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ muutmine 14 6. Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korralduse nr 346 lisa 15 7. Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni 10.03.2017. a tehnilised tingimused nr 249690 18 8. Telia Eesti AS 10.03.2017. a telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 28093117 19 9. Elektrilevi OÜ 24.03.2017. a projekti kooskõlastus nr 9109499925 21 10. Telia Eesti AS 29.03.2017. a projekti kooskõlastus nr 28166197 23 11. Muinsuskaitseameti 30.03.2017. a kooskõlastus nr 5.1-17.5/799-2 25 12. Terviseameti 28.03.2017. a kooskõlastus nr 9.3-1/1935 27 13. Veeteede Ameti 31.03.2017. a kooskõlastus nr 6-3-1/917 28 14. Politsei- ja Piirivalveameti 10.04.2017. a kooskõlastus nr 1.11-11/244-2 29 15. Keskkonnaameti 19.04.2017. a kiri nr 6-2/17/3991-2 30 16. Päästeameti 25.04.2017. a kooskõlastuskiri nr 7.2-3.4/5591-2 31 17. Sven Leppar´i 26.04.2017. a vastuväited detailplaneeringule 33 18. Keskkonnaameti 11.05.2017. a kiri nr 6-2/17/3991-2 35 19. Lainemudel OÜ 08.2017. a Matsi sadama setete liikumise analüüs. Töö nr 1704 36 20. Keskkonnaameti 26.09.2017. a kooskõlastus nr 6-2/17/3991-5 45 21. Keskkonnaameti 04.10.2017. a korraldus nr 1-3/17/2576 46 22. Varbla Vallavolikogu 11.10.2017.a otsus nr 127 detailplaneeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise kohta 47 23. Pärnumaa Merepääste MTÜ 22.12.2017. a ettepanekud detailplaneeringule 49 24. Easternlightestonia OÜ 28.11.2017. a ettepanek detailplaneeringule 50 25. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) veebr. 2018. a „Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring“ 51 26. Easternlightestonia OÜ 28.11.2017. a avaldus Läänemaa Vallavalitsusele maa rendile võtmiseks ja hoonestusõiguse määramiseks 57 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2 Vastutav spetsialist: R. Smuškin Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP-36-16 Matsi küla Varbla vald Pärnumaa MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING I köide Huvitatud isik: Varbla Vallavalitsus Büroo juhataja: Evelyn Jallai Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Janne Vaine Tartu 2017 MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS  SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ....................................................... 4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS................................................................... 5 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ............................ 7 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK ................................................................. 8 5. PLANEERINGU LAHENDUS ................................................................................................. 9 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ......................................................................... 10 5.2. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 10 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 11 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded .......................................................................................... 11 5.5. Paadisadam ................................................................................................................ 11 5.5.1. Teenindatavad ujuvvahendid................................................................................. 12 5.5.2. Sildumisrajatised................................................................................................... 13 5.5.3. Teenindusrajatised ................................................................................................ 13 5.6. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 14 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted...................................................................... 14 5.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ........................................................................... 15 5.8.1. Veevarustus .......................................................................................................... 15 5.8.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 15 5.8.3. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................... 16 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon .................................................................................... 16 5.8.5. Elektrivarustus ...................................................................................................... 17 5.8.6. Välisvalgustus....................................................................................................... 18 5.8.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 18 5.8.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 19 5.9. Ehitistevahelised kujad................................................................................................ 19 5.10. Vertikaalplaneerimise põhimõtted.............................................................................. 19 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .................................. 19 5.12. Kultuurikeskkonna analüüs ....................................................................................... 22 5.13. Servituutide määramise vajadus ............................................................................... 29 5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine............................... 29 5.15. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ..................................................................................................... 29 5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................... 30 5.17. Planeeringu rakendamise tingimused........................................................................ 30 6. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE .................... 31 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering  GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem joonis 1 2. Olemasolev olukord joonis 2 3. Kontaktala plaan joonis 3 4. Põhijoonis joonis 4 5. Tehnovõrgud joonis 5 6. Sidevarustuse skeem väljaspool planeeringuala joonis 5.1 7. Illustreeriv joonis joonis 6 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 3 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise algataja on Varbla Vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja Varbla Vallavalitsus. Detailplaneering koostatakse Varbla vallas Matsi külas Matsi sadama kinnistule (registriosa nr 2381506, katastritunnus 86301:006:0116, pindala 16 941 m², sihtotstarve 100% tootmismaa). Detailplaneeringu koostamise vajadus Detailplaneeringu olemasolu tagab Matsi sadama-ala ruumilise planeerimise terviklikkuse. Planeeritavate hoonete ja rekonstrueeritava olemasoleva püüniste kuuri laiendamise jaoks vajaliku ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda üksnes läbi detailplaneeringu. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Matsi sadama kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine, funktsionaalselt tervikuna toimivaks puhkealaks vajalike rajatiste planeerimine, autoparkla, paatide veeskamiskoha, joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide jt rajatiste planeerimine ning maa juhtotstarbe muutmine. Tegemist on avalikus kasutuses oleva sadamaga. Lähtedokumendid  Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77);  Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korraldus nr 311);  „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ muutmine (Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korraldus nr 356). Alusplaan  Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia 24 OÜ (litsentsid: nr 751 MA, EEG000265) poolt 31.10.2016 a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 1171-16). Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid  Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999. a otsusega nr 1)  Matsiranna osaüldplaneering  Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud Pärnu maavanema korraldusega 21.12.1998)  Koostatav Pärnu maakonna planeering (vastu võetud Pärnu maavanema 24.08.2016. a korraldusega nr 1-1/16/809)  Koostatav Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (vastu võetud Pärnu maavanema 14.09.2015. a korraldusega nr 1-1/15/409)  Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80)  Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring. ELLE OÜ, veebruar 2018. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 4 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala, mis hõlmab Matsi sadama kinnistut, asub Matsi külas Varbla vallas Pärnu maakonnas Läänemere ääres. Kinnistu on Varbla valla omandis. Käesoleva töö koostamise ajaks ei ole Matsi sadamat kantud riiklikku sadamaregistrisse. Samas on avalikkus sadamat kasutatud ja kasutatakse ka praegu paatide hoidmiseks ja vette laskmiseks, kuid lainetus kannab sadamaalale pidevalt liiva ja muudab aluste sildumise ning vette laskmise ebamugavaks. Paatide vette laskmiseks tagurdavad autod liivarannale, millega rikutakse randa. Hetkel kasutatakse kinnistut puhke-, kultuuri- ja vabaajaürituste paigana. Matsi sadama kinnistu on hoonestatud. Krundil paikneb viis hoonet, mis vastavalt Ehitisregistri andmetele on kõik kasutamise otstarbelt kalamajandushooned (12717). 5 4 2 3 1 Skeem 1. Olemasolevad hooned  püüniste kuur (hoone nr 1 ja 5)  mõrrakuur (hoone nr 2)  kala vastuvõturuum (hoone nr 3)  valvurimaja (hoone nr 4) Allolevas tabelis on toodud andmed planeeringualal paikneva krundi kohta. Tabel 1. Olemasolev olukord Aadress / nimetus Pindala m² Katastriüksuse Ehitisealune pindala, m² sihtotstarve (Ehitisregister) Püüniste kuur – 183 m² Mõrrakuur – 40 m² Matsi sadam 16 941 m² 100% tootmismaa Kala vastuvõturuum – 50 m² Valvurimaja – 39 m² Püüniste kuur – 159 m² Sadamakai – 296 m² Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 5 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Hooned on ehitatud 1950-1951 aastatel ja praeguseks halvas seisukorras. Püüniste kuure on aeg-ajalt kasutatud avalike ürituste korraldamiseks, kuid ülejäänud hoonete seisukord on väga halb ja nende kasutamine kohati isegi ohtlik. Kõik olemasolevad hooned jäävad ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse. Lisaks hoonetele asub kinnistul sadamakai. Läänemere rannakividele on valatud betoonist kai (Ehitisregistri kood - 220466815), mille otsas asub rannajoonega paralleelne ca 20 m maakividest muul. Viimane pole päästnud randumisala tormide käigus mereliivaga täitumast. Puitvaiadega betoonplokid muulis on ilmselt jäänukid 2010. aastal väldatud filmi „Polli päevikud“ jaoks püstitatud mõisahoonest. Matsi sadamakohta ümbritsevad liivarannad, mis on avatud loode- ja edelasuunalisele tormilainetusele. Hetkel on kaitagune ala oma maksimaalses 1 m süvises sobiv vaid väikepaatidele, kuid see ei vasta enam lähiaastate kasutusvajadusele. Jalutusplatvormiks, õngitsemiseks ja mõningate täienduste järel paatide slipina sobiv rajatis on see tänaseni. Olemasolev juurdepääs planeeringualale toimub Varbla vallale kuuluvalt Vana Matsi teelt (nr 8630004) krundi idaküljes. See kinnistut poolitav asfaltkattega sissesõidutee ulatub kuni betoonist sadamakaini. Juurdepääsu kinnistule markeerivad kaks massiivset ja butafoorset väravaposti, millest lähtuvad kahes suunas kiviaia fragmendid. Valdavalt on tegemist lageda rannaäärse alaga, vaid kinnistu idakülg on kohati kadakatega kaetud ning krundi kirde- ja kagunurgas esineb segapuistu üksikute puude ja isetekkelise võsaga. Kõlvikuliselt moodustab valdava enamuse maa-alast looduslik rohumaa. Maapind on tasase reljeefiga ja ühtlase langusega mere suunas. Absoluutkõrgused veepiirist (10.2016) kuni Vana Matsi teeni jäävad vahemikku 0,08 – 5,11. Suurem osa alast jääb siiski üle 1 m samakõrgusjoone. Planeeringualal on olemas elektriühendus maakaabelliinide ja õhuliiniga. Samuti on geoalusel näidatud side õhuliin kinnistu idapoolsel küljel, kuid täpsustatud, et looduses õhuliini ei esine. Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused:  Vana Matsi tee kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m (vastavalt Matsiranna osaüldplaneeringule);  elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m;  elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemal pool liini telge 2 m;  mere kaitsevööndid: ranna veekaitsevöönd 20 m; ranna ehituskeeluvöönd 100 m; ranna piiranguvöönd 200 m. Vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 10 lg 4 p 1 järgi puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 6 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringuala asub Varbla valla edelapiiril, Läänemere ääres, ca 8 km kaugusel valla keskusest Varbla külas. Matsi sadama kinnistu külgneb lõunasuunal Kalevi-I kinnistuga (86301:006:0293, 100 % maatulundusmaa), idasuunal püsikattega munitsipaalteega (8630004 Vana Matsi tee, 86301:006:0192, 100% transpordimaa), põhjaküljel Svenssoni kinnistuga (86301:006:0310, 100% maatulundusmaa) ning läänest Läänemerega. Planeeringuala vahetu kohtaktvöönd on põhja- ja lõunasuunal hõredalt hoonestatud. Svenssoni kinnistul asub kaks hoonet (ehitisregister: kaluri abihoone – 103026148 ja suveelamu - 120727961). Teised lähiala hooned jäävad planeeringualast kaugemale. Vana Matsi tee idapoolses küljes asub metsaga kaetud ala (Ööbiku kinnistu, kü tunnus 86301:006:0311, 100% maatulundusmaa), mis Varbla valla üldplaneeringu järgselt on reserveeritud puhkeasutuste maaks. Matsi sadama kinnistust põhjapoole jäävad alad on üldplaneeringuga ette nähtud kaitsemetsa alaks ning supelrandade reservmaaks (juhtotstarve sotsiaalmaa). Planeeringualalt ei nähta ette juurdepääse naabruses asuvatele kinnistutele. Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb Matsi sadama maaüksus lääneranniku majandusruumi, mis on puhkemajanduslikult kasutatav rannikuvöönd. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel kuulub planeeringuala rannikuvööndi puhkealasse, riikliku tähtsusega Sõmeri-Raespa väärtusliku rannikumaastiku alla. Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand on lauge liivase põhjaga Matsirand koos telkimisalaga, mis asub planeeritava ala põhjapoolses lähipiirkonnas (Matsiranna puhkeala eraldab Matsi sadama kinnistust Svenssoni maaüksus). Matsi sadama väljaarendamisega moodustavad need alad koos ühtse avalikult kasutatava puhkekompleksi, mis loob nii Varbla vallale kui piirkonnale laiemalt suure lisandväärtuse. Tegemist on avaliku sadamaga. 19.06.2015.a on Varbla Vallavalitsus Svenssoni kinnistule väljastanud ehitusloa olemasoleva suvemaja rekonstrueerimiseks abihooneks ning üksikelamu püstitamiseks. Varbla valla üldplaneeringu järgi on tegemist sadamate reservmaal asuva kinnistuga. Ehitusloa korralduse kõrvaltingimusena on seatud kohustus sõlmida Svenssoni kinnistu omanikul Varbla Vallavalitsusega piiratud asjaõiguse leping Svenssoni kinnistu igakordse omaniku kohustusena mitte teha Matsis sadama kinnistu omanikule takistusi Matsi sadama ala detailplaneeringu menetluses või detailplaneeringuga määratud otstarbe kohasel kasutamisel. Svenssoni kinnistul asuv kalurimaja on ajalooliselt olnud kasutusel sadamat teenindava hoonena. Matsi sadama alal toimuvate ürituste ajal võib esineda lühiajalist müranormide ületamist. Varbla valla üldplaneeringu järgi asub Matsi sadama kinnistu sadamate reservmaal ning ei piirne elamuehituse reservmaaga. Ajalooliselt on Svenssoni kinnistu hoone olnud kalurite majana kasutusel. Kinnistult avaneb ilus vaade merele ja Sõmeri tuletornile (planeeringualast edelas). Matsi sadama ja Sõmeri tuletorni vaheliselt alalt kulgeb Kihnu väina merepargi piir. Rannikuäärse vallana on Varbla vald huvitatud avanemisest merele. Selle soodustamiseks on Varbla valla üldplaneeringus Matsi sadama kinnistu reserveeritud sadamaalaks. Matsi sadamaala juurde on reserveeritud veeala sadama akvatooriumina, 200 m laiusena tavalisest veepiirist1 (skeem 1). 1 Matsi sadama akvatooriumi piiride määramine (Vabariigi Valituse 28.08.2001. a vastu võetud määrus nr 286) Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 7 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Skeem 1. Matsi sadama akvatoorium (Maa-amet 08.2017) Kalarikas rannikumeri on hea kalapüügikoht nii rannakaluritele kui harrastuskalameestele. Koostamisel olevas Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus on Matsi sadam märgitud väikesadamana, mille rajamist kavandatakse ja mille kasutusotstarvet nähakse kalapüügi, mereturismi ja merepääste valdkonnas ning veeskamiskohana. Koostamisel olevas Pärnu maakonna planeeringus on Matsi sadam kantud tehnilise taristu kaardile kui perspektiivne väikesadam sügavusega 2,5 m või üle selle. Varbla valla üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaldaulatuse piirist mere pool. Üldplaneeringuga ei ole määratud korduvüleujutuse ala, mille tõttu ehituskeeluvööndi algus on 1 meetri samakõrgusjoonest 100 m. Sellest tulenevalt asub planeeringuala osaliselt ehituskeeluvööndis. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3. 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK Varbla valla üldplaneeringus on Matsi sadama-ala sihtotstarbeks määratud sadamate reservmaa, juhtotstarve tootmismaa. Detailplaneeringuga soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet vastavalt: üldkasutatav maa 50%; tootmismaa 40%, ärimaa 10%. Tegemist on munitsipaalomandisse kuuluva maaga, kus lisaks sadamale asub avalike ürituste toimumise koht. Võimalik, et antud kinnistu rekonstrueeritavaid hooneid on tulevikus võimalus välja rentida. Käesolev detailplaneering vajab Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritavate hoonete (mitte ainult sadama toimimiseks vajalike funktsioonide tõttu) ehitamiseks ja ühe rekonstrueeritava hoone üle 1/3 esialgse mahu laiendamiseks, et kavandada sinna lisaks ruumid tualettidele, pesemisruumidele, külastuskeskusele, infopunktile, köögile ja/või kioskile/müügikohale. Peale Matsi sadama kuulub Varbla vallale ka Jaagu sadam. Erinevalt Matsi sadamast puudub viimasele käesoleval ajal avalik juurdepääs. Matsi sadama kui avaliku sadamaala arendamine Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 8 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering tõstab nii Matsiranna kui ka Varbla üldist puhkepiirkonna väärtust. Sadama süvendamine ja renoveerimine on oluline nii kohaliku elu kui ka turisminduse arengus. 5. PLANEERINGU LAHENDUS Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise ja ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. Sadam on oluline tagamaks väljapääsu merele ning maabumisvõimalust merelt maale – seega on sadam oluline ka merepääste võimekuse tagamisel. Matsi sadam on kavandatud väikesadamana. Sadamaseaduse (RT I 2009, 37, 251) mõistes on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Sadamasse on planeeritud paatide sildumine ja hoidmine ning kala töötlemist seal ette ei nähta. Konkreetsed teenused, mida hakatakse sadamas pakkuma ja sadamasse sisenevate laevade lubatud maksimaalne suurus määratakse sadama eeskirjaga vastavalt Sadamaseaduse § 12. Sadama eesmärk on populariseerida merendusega seotud tegevusi ning luua tingimused väikelaevade paremaks teenindamiseks. Sadam on oma tegevuses tihedalt seotud rannaalaga ning aitab kaasa piirkonna turismipotentsiaali paremale ärakasutamisele ning sadama kui turismiobjekti arendamisele. Veeturismi hoogustamise abil tõstetakse ka piirkonna külastatavust. Korraliku väikesadama arendamise läbi muutub puhkepiirkond oluliselt paremini kättesaadavaks harrastus-veeliiklejatele, paadiomanikele, harrastuskaluritele, piirkonda külastatavatele maismaaturistidele ja teistele sihtrühmadele. Luuakse head eeldused nii sadamas kui selle lähipiirkonnas puhkuse veetmiseks. Lisaks pakuks väikesadam tormivarju merehätta jäänud alustele. Peamiseks sihtrühmaks on veeteid pidi liikuv paaditurist, kuid teiseks ka aktiivselt liikuv suvepuhkust otsiv maismaaturist (looduspuhkajad, pereturistid, suvise väljasõidu seltskonnad jt). Nende sihtrühmade piirkonda meelitamiseks on vaja esmajärjekorras välja arendada mitmekesine ehk võimalikult erinevaid kasutajagruppe (ka ilma veesõidukita) teenindav sadamataristu. Detailplaneeringu põhilahendus näeb ette maksimaalselt kahe kinnistul paikneva hoone rekonstrueerimise (sh ühe rekonstrueeritava hoone juurdeehitise) ja uushoonestuse võimaluse kuni kahele ehitisele. Lisaks on planeeritud parkla sõiduautodele (sh haagisega sõiduautodele) ja bussidele ning manööverdusala veesõidukite haagistele ja päästeautole. Paatide sildumiseks on planeeritud ujuvsillad ja aluste vettelaskmiseks paadislipp. Sildumisvõimaluse andmiseks vajab olemasolev sadamakai korrastamist ning paatide kaitseks tormilainetuse ja liiva sadamasse kandumise eest on kai lõunapoolsele küljele kavandatud muul-lainemurdja ning täiendav muul. Hoonete üldised kasutamise funktsioonid on toodud põhijoonise eksplikatsioonis. Detailplaneeringu üks eesmärkidest on Matsi sadama kinnistu arendamine puhkealana. Vabaõhuürituste ja -tegevuste tarvis on krundile kavandatud eraldi rekreatsiooniala. Antud territooriumil on võimalik ühendada tantsu- ja istumisala (u 100 inimesele). Näiliselt säilib olemasolev looduslik olukord (v.a parkimisalal juurdepääsutee servas), kuid puhkeala merepoolne serv vajab tantsuplatsina tugevdatud pinnasega muruala ning istumisala osas parandatud pinnasega muruala (vt joonis 4). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 9 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Interreg Est-Lat programmi projekti „Coastal Hiking“ raames planeeritakse kinnistule neli puhke- /istumiskohta. Puhkekohad on Romantilisele Rannateele iseloomulikud varjuga istumiskohad, mis jäävad ranna ehituskeeluvööndist välja ja paigutatakse kõrghaljastuse vahele (joonis 4). Sadama akvatoorium on määratud 200 m laiusena tavalisest veepiirist. Väikesadama rajamisel on vajalik tagada vee sügavus 2,5 m või üle selle. 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta. Maakasutuse bilanss on toodud tabelis 2. Tabel 2. Maakasutuse bilanss PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUJÄRGNE Aadress Pindala, Sihtotstarve* Aadress Pindala, m² Sihtotstarve* m² Matsi sadama 16 941 m² 100% T Matsi 16 941 m² 50% Üm (kü 86301:006:0116) (sadamate sadama 40% T reservmaa) 10% Ä *Maakasutuse sihtotstarbed: T, 003 – Tootmismaa; Üm, 017– Üldkasutatav maa; Ä, 002 - Ärimaa 5.2. Krundi ehitusõigus Seadusjärgne ehituskeeluvöönd planeeringualal on 100 m 1 m samakõrgusjoonest. Planeeringuga tehakse ettepanek olemasoleva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks joonisel 4 näidatud asukohas. Planeeritud vähendatud ehituskeeluvööndis on ehitustegevus lubatud vaid kavandatud hoonestusalade ulatuses. Matsi sadama kinnistu jääb avalikult kasutatava tee (Vana Matsi tee nr 8630004) kaitsevööndisse. Kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 20 meetrit. Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus (ehitusseadustik § 72 lg 4). Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi maakasutuse sihtotstarve, 2) krundi kasutamise sihtotstarve, 3) hoonete suurim lubatud arv maa-alal, 4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala, 5) hoonete suurim lubatud suletud brutopind 6) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi ehitusõigus on tabelina toodud joonisel nr 4. Planeeringualale on ette nähtud järgmised rajatised: - slipp; - kai; - muul ja muul-lainemurdja; - parkimisalad; - manööverdusala-teenindusplats. Merre ulatuvate rajatiste veealused osad paiknevad Matsi sadama akvatooriumil. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 10 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on ette nähtud neli hoonestusala. Rekonstrueeritavate hoonetena nähakse olemasolevaid püüniste kuure (joonis 4 hoonestusala nr 1 ja 4), kusjuures lõunapoolne püüniste kuur kuulub laiendamisele. Sealne olemasoleva mahuga ruum jääb avalike ürituste korraldamiseks. Hoonestusalas nr 1 on näidatud terrassi rajamise võimalus hoone idaküljel 10 m ja lääneküljel 6 m laiusena hoone pikkuse ulatuses. Planeeringulahenduses kuuluvad lammutamisele mõrrakuur, kala vastuvõturuum ja valvurimaja. Hoonestusaladel nr 2 ja 3 nähakse ette uushoonestus planeeritud hoonestusala ulatuses. Hoonestusalale nr 2 on kavandatud kioski või müügikoha rajamise võimalus. Antud ehitise külastajatele käidavaks küljeks määrata selle lõunapoolne külg. Majandustegevuseks on võimalik kasutada kõiki juurdepääsu suundi. Hoonestusalasse nr 3 on kavandatud sadamahoone. Uushoonestuse paiknemine peab järgima likvideeritavate hoonete ligikaudset asetust ehk paiknema rannajoonega ristisuunaliselt. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalade piires võib rajada ehitusõigusega määratud hoone. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Terrassi rajamine võib toimuda üksnes hoonestusala sees. Krundi hoonestusalade planeerimisel on lähtutud olemasolevate hoonete paiknemisest ja tuleohutuskujast. Planeeritud hoonestusalade piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4. 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Ehitistele esitatud olulised arhitektuurinõuded on toodud tabelina joonisel 4. Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on antud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Rekonstrueeritavatel hoonetel ja uusehitistel peab olema ühtne, algupärast arhitektuurijoont järgiv käekiri. Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ning üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi ning need peavad oma stiililt ja välisviimistluselt sobima rannaäärsesse keskkonda. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid ja soovitatavalt looduslikke materjale. Algupärast matkivate materjalide kasutamine hoonestusaladel ei ole lubatud. Konstruktsioonide ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et need oleksid vastupidavad võimalikele üleujutustele. Arhitektuurinõuete puhul arvestada ühekordsete viilkatusega hoonete mahtu ja vertikaalset seinalaudist. Kohati on võimalik ka kiviseinte kasutamine. Krundi väikevormid tuleb lahendada detailselt hoonete / rajatiste ehitusprojektide koosseisus. Sadama viidad-sildid kujundada terviklikult eraldi projektiga või teiste projektide koosseisus. 5.5. Paadisadam Sadama-alal on ette nähtud rekonstrueerida olemasolev kai, rajada muul ja pikendada olemasolevat muuli lainemurdjaga, kavandada slipp, ujuvsillad, manööverdusala ja sadamahoone. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 11 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Sadamaehitiste ja -teenuste planeerimisel tuleb arvestada Sadamaseaduses (RT I 2009, 37, 251) toodud nõuetega paadisadamatele. Sadama üldandmed, veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas liikumise ja sadamas hoidmise korralduse jt navigatsioonilised, keskkonnaalased jms eeskirjad ja nõuded ning sadamateenuste osutamise täpse korralduse jm seaduses nõutu sätestab sadama eeskiri. Sadama eeskirja kinnitab sadama pidaja. Vastavalt Veeseaduse § 8 on vajalik taotleda vee-erikasutusluba, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, süvendamine. Detailplaneeringuga on kavandatud sadama akvatooriumi süvendamine 2,5 m sügavuseni muulide, lainemurdja ja sadamakai vahelises veealas ning sissesõidukanalis (joonis 4). Piirivalvele peab olema tagatud vaba juurdepääs kontrolliks paatide sildumisaladele ja läbipääs suundumiseks kallasrajale. Sadama orienteeruvad ehituslikud mahud: Pikendatav muul-lainemurdja – 320 m² (põhijooniselt mõõdetuna) kavandatud pikendus keskmiselt – 23 m harja laius – 7,5 m muuli laius keskmiselt – 12,5 m harja kõrgus – 1,5 m Muul – 890 m² (põhijooniselt mõõdetuna) kavandatud pikkus – 70 m harja laius – 7,5 m muuli laius keskmiselt – 12.5 m harja kõrgus – 1,5 m Slipp – 237 m² (põhijooniselt mõõdetuna) kavandatud pikkus keskmiselt – 47 m slipi laius – 5 m Sadamabassein – 7710 m³ süvendusala pindala – 3084 m² süvendussügavus – 2,5 m Süvendustööde maht täpsustatakse projekteerimise käigus süvendussügavuse ja merepõhja sügavuse vahena. Kõik sadamarajatiste ehituslikud mahud täpsustatakse vastavate projektide koosseisus. 5.5.1. Teenindatavad ujuvvahendid Planeeringualale on kavandatud väikesadam C- ja D-kategooria väikelaevadele2. C-kategooria (rannalähedane) – projekteeritud ja ehitatud rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel, järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 meetrit; 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2011. a määrus nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 12 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering D-kategooria (kaitstud veed) – projekteeritud ja ehitatud sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 meetrit (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 meetrit). Sadamas võivad peatuda ka kõik muud nimetamata väikeujuvvahendid. 5.5.2. Sildumisrajatised Matsi sadama sildumisrajatised on betoonist seisukai ja planeeritud paadisillad muul-lainemurdja idapoolsel, kai lõunapoolsel ja planeeritud slipi põhjapoolsel küljel. Paadisillad on planeeritud ujuvana (veekogu põhja kinnitamata) ning kaldaga püsivalt ühendamata. Antud rajatisi on võimalik hooajavälisel perioodil eemaldada. Juurdepääs paadisildadele on võimalik kai otsas paiknevalt muulilt, kai väljaulatuvalt osalt ja maismaalt. Olemasolev kai vajab taastamist, kuid jääb oma mõõtmetelt valdavalt olemasolevatesse piiridesse. Vajadusel on lubatud likvideerida kaist väljaulatuv osa selle lõunaküljel. Sel juhul kasutada kai lammutusjääke võimalusel muuli tugevdamiseks ja kavandada juurdepääs paadisillale kaldalt või otse sadamakailt. Kai alumine betoonkattega osa on kohati ära uhutud ning vajab osaliselt betooniga parandamist ja graniitkividega täiendamist. Planeeringus nähakse ette sadamakaile piirete ja valgustuse paigaldamine, mille lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeritavad piirded peavad taluma laine ja jää rünnet või olema eemaldatavad. Üheaegselt silduvate paatide arv tuleb anda sildumisrajatiste projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisel selguvale tegelikule võimalusele paate ujuvsildade äärde paigaldada. Käesoleva planeeringuga on ujuvsillad planeeritud hinnanguliselt 12 väikeujuvvahendi hoidmiseks. Sildumisrajatistele paigaldada sildumisvarustused (põrkeraamid, vendrid, rõngad/knaabid/pollarid). Kai ääretalale märkida sadama vee sügavus keskmisest mereveetasemest. Paigaldada mereveetaseme veemõõdulatt või muu mereveetaseme mõõtmise seade. Kõigile sildumisrajatistele kinnitada vähemalt üks päästeredel. Silduvate paatide kaitseks tormituule, rüsijää ja liiva sadamasse uhtumise eest on detailplaneeringuga kavandatud olemasoleva muuli pikendamine lõuna suunas koos nurga all paikneva lainemurdjast lõpetusega. Sildumisrajatiste asukohad on näidatud joonisel 4. 5.5.3. Teenindusrajatised Matsi sadama teenindusrajatisteks on kavandatud slipp ja manööverdusala-teenindusplats. Sadamakaist lõunasse on planeeritud nurga all slipp, mille külgedele on ette nähtud nõlvakindlustis. Slipp on planeeritud kuni 5 m laiune ja see ehitatakse raudbetoonkonstruktsioonis, nõlvakindlustis kivikonstruktsioonis. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 13 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Mugavaks juurdepääsuks merele ja merelt on planeeritud hoone nr 3 ümber haagisega sõiduautode manööverdusala, kuhu on kavandatud piisav ruum (19 x 32 m) ka päästeautoga ümberpööramiseks. Teenindusplats on ette nähtud loodusliku tihendatud katendiga, mis peab vastama tugevuse ja surve poolest raskeveokitele arvestatud tingimustega. Teenindusplatsi merepoolne külg kindlustatakse kivilaotisega. Teenindusplatsi valgustus lahendatakse projekteerimise käigus ja nii, et see ei häiriks sadamasse siseneva paadi juhti. Slipi ning teenindusplatsi täpne paiknemine ja tehnilised parameetrid lahendatakse vastava ehitusprojekti käigus. 5.6. Liiklus- ja parkimiskorraldus Kinnistule pääseb mööda munitsipaalteed (86300004 Vana Matsi tee, katastritunnusega 86301:006:0192). Planeeringuga on näidatud kinnistul juurdepääsutee, mis peab tagama ligipääsu võimaluse haagisega sõidukitele, reisibussile ja 18 tonnisele tuletõrjemasinale. Kinnistule planeeritud sõidutee laius on 4,0 m ning selle lõpus, hoone nr 3 taga, on näidatud võimalik ümberpöördekoht - manööverdusala. Planeeringuala juurdepääsutee serva on kavandatud sõiduautode parkimisalad, kus 21 parkimiskohta on ette nähtud sõiduautodele ning lisaks on seitsmel kohal võimalik parkida haagisega sõiduautol. Bussidele on ette nähtud neli parkimiskohta planeeringuala idaservas. Parkimisalade paiknemine kajastub joonisel 4. Kavandatud sõiduautode parkimisala vajab püsikatet, et võimaldada sademevee puhastamist. Bussiparkla ja teenindusplatsi katendiks on ette nähtud kergkate. Juurdepääsutee säilitab olemasoleva kattematerjali ka tee laienemisel parkimisaladeks. Kergkatendina kasutada dreenivat materjali (nt killustik, freespuru, purustatud kruus, kivisõelmed), et võimaldada sademevee imbumist pinnasesse. Projekteerimise raames tuleb näidata vertikaallahendus teedele ja parklatele, et määrata sõidukite liikumiseks planeeritud pindade normatiivsed kalded. Juurdepääs merelt lahendatakse ujuvate navigatsioonimärkidega. Veeliikluse korraldamine akvatooriumil täpsustatakse sadama eeskirjaga. Detailplaneering ei näe ette Matsi sadama kinnistule olulist liikluskoormuse kasvu. Antud maaüksusel on toimunud ja toimuvad ka tänapäeval üritused, millega kaasneb ajutine transpordivoogude suurenemine. Matsi sadama maa-ala ja kai kordategemise ning slipi rajamisega ei ole ette näha märkimisväärset transpordivoogude suurenemist. Lähinaabruses asuva RMK puhkeala tõttu on külastajate arv suveperioodil suurem kui muul ajal. Planeeringualalt ei nähta ette juurdepääse naabruses asuvatele kinnistutele. 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev haljastus kuulub võimalikus maksimaalses ulatuses säilitamisele. Planeeringualal kasvav kõrghaljastus ning haljastuse seisukohast olulised noored elujõulised isendid ja rannaalale iseloomulik taimkate tuleb säilitada. Lubatud on likvideerida väheväärtuslik võsa Vana Matsi tee servas ja planeeritud parkimisalade rajamise alla jäävad kadakad. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Piirete rajamine on lubatud joonisel 4 näidatud asukohas. Randumisala kasutajatele tagada vaba juurdepääs. Planeeringuala heakorra tagamisel tuleb järgida Varbla vallas kehtivat heakorraeeskirja. 5.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonistel 5 ja 5.1. 5.8.1. Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolevatel hoonetel puudub veeühendus. Planeeritud lahendus Planeeritava ala veega varustamiseks on kaks võimalust: 1) Puurkaev kavandatakse planeeringuala kirdenurka, millest ühendatakse veetorustik hoonetega nr 1 ja 3; 2) Kinnistu veevarustus planeeritakse naaberkinnistu (Svenssoni kü) puurkaevu baasil. Planeeritud veetarve on ebaühtlane, sõltudes hoonete kasutajate hulgast, millest tulenevalt täpset keskmist ööpäevast kogust ei ole võimalik määrata. Eeldatavalt võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas. Veeseaduse § 28 lg 3 kohaselt ei moodustata veehaardele sanitaarkaitseala, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Mitme kinnisasja vajaduseks kasutatava puurkaevu sanitaarkaitseala on 50. Veeseaduse § 28 lg 4 p 1 kohaselt võib Keskkonnaamet määrata (vähendada) veehaarde sanitaarkaitseala ulatuseks 10 m puurkaevust, kui vett võetakse alla 10 m³ ööpäevas ja vett kasutatakse kuni 50 inimese vajaduseks. Juhul, kui Matsi sadama kinnistu veevarustuseks hakatakse kasutama Svenssoni katastriüksuse puurkaevu, tuleb selleks tegevuseks Keskkonnaametilt eelnevalt taotleda veehaarde sanitaarkaitseala vähendamist. Detailplaneering sisaldab Keskkonnaameti otsust veehaarde sanitaarkaitseala vähendamise kohta (vt lisa 21). Vastavalt Veeseaduse § 8 lg 2 p 2-le tuleb taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba, kui põhjavett võetakse üle 5 m³ ööpäevas. Planeeritud veetorustik on näidatud joonisel 5. 5.8.2. Tuletõrje veevarustus Olemasolev olukord Planeeringualal on looduslik, lahtine tuletõrje veevõtukoht (Läänemeri). Planeeritud lahendus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Planeeritud (sh rekonstrueeritav) ehitised hoonestusalades 1-3 kuuluvad IV kasutusviisiga hoonete klassi ja rekonstrueeritav hoone nr 4 kuulub vastavalt selle kasutusfunktsioonile kas IV või VI kasutusviisiga hoonete klassi. Planeeritavate ja rekonstrueeritavate hoonete lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP3, mis täpsustatakse hoone projektiga. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 216 m³. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 15 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Tuletõrjeveevarustuseks kasutatakse Läänemerd, mille serva, Matsi sadama kinnistu veepiirile, planeeritud slipi kõrvale, on planeeritud 3 m³ mahuga soojustatud vee väljavõtukaev, mis on 200 mm toruga ühendatud sadamabasseini. Kaevu kaugus veekogu tavalisest veepiirist on 29 m (vt joonis 5). Kinnistu omanik peab krundisisese juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. 5.8.3. Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Olemasolevatel hoonetel puudub kanalisatsiooniühendus. Siiani on kasutuses olnud kuiv- välikäimlad. Planeeritud lahendus Kinnistule on ette nähtud lokaalne kanalisatsioon. Lisaks on kinnistu kagunurka ja haagiste parkla idaküljele planeeritud kogumismahutiga kuivkäimlad, mida tühjendatakse regulaarselt. Planeeritava ala reovee ärajuhtimiseks on kaks võimalust: 1) Reovesi kogutakse septikusse, kust nõuetekohaselt puhastatud heitvesi juhitakse imbväljakule. Reovee immutamisel pinnasesse lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹“, mille § 6 lg 4 kohaselt peab heit- ja sademevee immutussügavus olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ja jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Veeseaduse § 8 lg 3 kohaselt tuleb üle 5 m³ heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 2) Krundile paigaldada reovee kogumismahuti, mida tühjendatakse vastavat luba omava ettevõtte poolt. Lähim purgimissõlm asub Varbla külas. Täpsed heitvee puhastamise ja ärajuhtimise lahendused selgitatakse projekteerimise staadiumis. Septiku, imbväljaku ja kogumismahuti planeeringulahenduses näidatud asukohad on soovituslikud ning neid võib vastavalt geoloogilistele ja/või looduslikele võimalustele ja tingimustele ning ehituslikele iseärasustele muuta. Puhastiseadmete (septikud, mahutid, järelsetitid, õhutuskambrid) suurused täpsustatakse projekteerimise käigus, lähtudes reostuskoormusest ja reovee vooluhulgast. 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon Olemasolev olukord Planeeringualal puudub sademevee ärajuhtimise süsteem. Sademevesi imbub pinnasesse ja valgub tänu maapinna kergele kallakule mere suunas. Planeeritud lahendus Planeeringuala haljastatud aladele langev sademevesi immutatakse pinnasesse. Manööverdusala ja bussiparkla rajada vett läbilaskva katendiga. Juurdepääsuteele ja autoparklale (püsikattega) anda sademevee ärajuhtimiseks vajalik profiil. Katuse veed juhtida maapinna kalletega haljastatud aladele, kus need imbuvad pinnasesse. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 16 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Sademevee ärajuhtimine sõiduautode parkimisalalt on lubatud pinnasesse immutamise meetodil. Planeeringu tehnovõrkude joonisel on sademevee pinnasesse immutamine näidatud plastist kärgplokkidest koosneva immutussüsteemiga. Antud kärgplokkidest moodustatakse omavahel ühendades vajaliku suurusega maa-alune mahuti, mille suurus täpsustatakse projekteerimise käigus. Saju korral voolab vesi restkaevude abil läbi õli-liivapüüduri imbmahutisse ning imbub lõpuks maasse. Joonisel 5 on näidatud imbsüsteemi soovituslik asukoht. Imbsüsteem peab paiknema hoonetest vähemalt 3 m kaugusel ning puurkaevu sanitaarkaitseala välispiirist vähemalt 50 m kaugusel. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1.2 meetrit ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Parklate sademevee projekteerimisel võtta aluseks Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹“. 5.8.5. Elektrivarustus Olemasolev olukord Planeeringuala olemasolevate hoonete vahel asub kaks elektrikilpi, millest lähtuvad kiirtena ümbritsevatesse hoonetesse (s.h naaberkinnistu hoone) elektri madalpinge maakaabelliinid. Lisaks asub üks elektrikilp lõunapoolseima hoones sees. Elektrikilpe ühendavad madalpinge õhuliinid. Üks madalpinge maakaabelliin ulatub planeeringualalt välja ida ja kagu suunas. Planeeritud lahendus Matsi sadama krundi elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni tehnilistele tingimustele nr 249690 (väljastatud 10.03.2017). Matsi sadam kinnistu elektrienergiaga varustamine toimub Matsi 10/04 AJ F2 toitel, olemasolevast liitumiskilbist. Toitealajaam on VARBLA 35/10. Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 3x63A. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini, mis tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Planeeritava kinnistu hooneid elektriga varustav olemasolev madalpinge õhuliin on planeeringus asendatud madalpinge maakaabelliiniga. Likvideerimisele kuuluvad olemasolevad õhuliinid ja maakaabelliinid osas, millel puudub planeeringulahendust toetav funktsioon. Hoonesisene elektrikilp kavandada hoonest väljapoole. Kavandatud puurkaevule on võimalik elektriühendus tagada planeeringuala idapoolseimast elektrikilbist. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus (võrgu ümberehitus kliendi soovil). Svenssoni kinnistut varustava elektrivõrgu ümberehitus toimub Svenssoni kinnistu igakordse omaniku kulul. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 17 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 5.8.6. Välisvalgustus Olemasolev olukord Planeeringualal puudub välisvalgustus. Planeeritud lahendus Planeeritava ala kinnistusisene välisvalgustus lahendatakse hoonete ja sildumisrajatiste projekteerimise käigus. 5.8.7. Sidevarustus Olemasolev olukord Kinnistul puuduvad Telia Eesti AS-i sideliinirajatised. Lähim võimalik liitumispunkt kuulub ELA SA- le ja asub Saulepi-Pärlselja teel. Planeeritud lahendus Matsi sadama krundi sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 28093117 (koostatud 10.03.2017). Matsi sadama kinnistu hooneteni on planeeritud maa-ala siderajatise tarbeks Saulepi-Pärlselja maantee ELA SA-le kuuluvast sidetrassist mööda Vana Matsi tee katastriüksuse serva (vt joonis 5.1). Vastavalt vajadusele kasutada optilise võrgu sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Tee alusele maaüksusele kavandatud teega ristuv sidekaabel on vajalik paigaldada kinnisel meetodil. Tööprojekti koostamiseks on vajalik taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Rajatav sidekaabel jääb tellija omandisse. Eastern Light projekti raames on telekommunikatsiooniseadmete majutamiseks kavandatud tehnohoone (hoone nr 5) ehitisealuse pinnaga 40 m2 (11 x 3,6 m). Hoone valmistatakse Rootsis ning tuuakse kohale veoautol. Eelnevalt rajatakse killustikualusel drenaažiga betoonvundament, millele tõstetakse valmis hoone kraana abil. Vundamendi sisse rajatakse läbiviigud elektri- ja telekommunikatsioonikaablite tarvis. Hoone seinad, katus ja põrand keevitatakse kokku 1,5 mm paksusest terasprofiilist, mis moodustab terviku. Hoone välisviimistlus (fassaadimaterjal ja värv, katusekattematerjal ja katuse kaldenurk) valitakse sarnaselt ümbritsevatele hoonetele. Hoone on varustatud kliimaseadmega ning selle fassaadil on õhu sisse- ja väljalaskeavad. Hoonesse paigutatakse diiselgeneraator, mis tagab seadmete tööks vajaliku elektritoite võimalike elektrikatkestuste ajal. 2018. a veebruaris Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ koostatud Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuringust järeldub, et tehnohoonesse paigaldatavad ventilatsiooniseadmed ja elektrikatkestuse ajaks mõeldud generaator müra piirtasemeid naaberkinnistutel ei ületa. Kavandatava tehnohoone tekitatud müra hajumisel jäävad müratasemed lähimatel õuealadel päevasel ajal maksimaalselt kuni 30dB päevasel ning 16 dB öisel ajal. Puhekasutuste (ärimaa) reservmaa piirkonnas jäävad müratasemed maksimaalselt kuni 52 dB päevasel ajal ning 43 dB öisel ajal. Kaitsemetsa ja supelrandade reservmaa aladel jäävad müratasemed maksimaalselt kuni 32 dB päevasel ajal ning 24 dB öisel ajal. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 18 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 5.8.8. Soojavarustus Olemasolev olukord Planeeringuala hoonetel puudub toimiv küttesüsteem. Planeeritud lahendus Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt. Võimalikud variandid kütmiseks on:  elektriküte;  vedel- ja tahkeküte;  maaküte või muud taastuvenergia allikatel baseeruvad lahendused;  erinevate kütteliikide kasutamine. Kütteliigi valik täpsustatakse hoone(te) projektiga. 5.9. Ehitistevahelised kujad Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri 30.03.2017. a määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ vähemalt kaheksa meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla kaheksa meetri, tuleb tule levikut piirata ehituslike abinõudega. Planeeritud on rajada IV kasutusviisiga hooned. Hoonestusalasse nr 4 on võimalik rajada VI kasutusviisiga hoone tingimusel, kui selle suurim lubatud korruselisus on üks. Kavandatud hoonete vähim tuleohutusklass on TP3, mis täpsustatakse hoone projektiga. Planeeritud hoonestusala on kavandatud olemasolevast naaberkinnistu (Svenssoni) hoonest minimaalselt 8 meetri kaugusele. 5.10. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse projekteerimise käigus. 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevate tagajärgede ja uuringute vajadust on analüüsitud eelhinnangus3. Matsi sadama kinnistul ei asu kaitstavaid loodusobjekte ja see ei piirne kaitsealadega. Lähimad kaitsealad (Sõmeri hoiuala ja Pärnu lahe hoiuala) asuvad Matsi sadama kinnistust ca 400 m kaugusel. Vastavalt eelhinnangule selgub, et detailplaneeringuga planeeritavate tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Sõmeri hoiualale ja Pärnu lahe hoiualale. Lisauuringute vajadust hetkel ei nähtu. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt paikneb planeeringuala riikliku tähtsusega Sõmeri-Raespa väärtuslikul maastikul. Sõmeri - Raespa piirkond on rikas pärandkultuurmaastike poolest. Vanade hajali paiknevate talude vahel kulgevad kõrgematel kivistel seljakutel pinnaseteed. Rannikuala ja laiud on rikkad merelindudest. Matsi - Sõmeri rannikupiirkonnas on kaheksa laidu, neist suuremad Kõrgessaare ja Rootsiku laiud. Kivised laiud on kaetud rohumaa ja võsaga. Kõrgessaarele pääsemiseks on 3 Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lisa 1. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 19 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering ehitatud maakividest muul, mis paguvee ajal jääb täiesti kuivaks. Rannik kauni looduse ja hõreda asustuse tõttu on meeliskohaks vaikust ja omaette olemist nautivatele puhkajatele. Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ei asu detailplaneeringualal ega selle lähistel ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi. Kaudselt aitab sadam kaasa piirkonna merega seotud kultuuripärandi säilimisele. Parandades valla elanike pääsu merele ja külaliste ligipääsu piirkonnale mere poolt tekib valla elus ja ettevõtluses taas tihedam side merega, mis soodustab merekultuuri arengut. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevus, ehitusõiguse andmine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, uushoonestuse rajamiseks olemasolevat olukorda järgivana ehituskeeluvööndisse, on vajalik üldplaneeringu muutmine maakasutuse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Ehituskeeluvööndisse on lubatud läbi detailplaneeringu (mille kooskõlastab Keskkonnaamet) rajada tehnovõrke, sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi. Matsi sadama setete liikumise analüüsist4 selgub, et Matsi sadamast põhja pool mõõdetud profiilidest liiguvad setted valdavalt lõunast põhja. Sadama akvatooriumi täiskandumine tõendab, et sadamast lõuna pool leiab aset analoogne protsess. Matsi sadama kaist lähtuva muuli jalami juures on vee sügavus ligikaudu 2 m. See on madalam kui hinnanguline sulgemissügavus (2,5 m). Sulgemissügavus on mere sügavus, kus murduvad lained mõjutavad efektiivselt rannaprofiili kujunemist. Sulgemissügavusest sügavamal suudavad lained vaid episoodiliselt setteid ümber paigutada. Järelikult võivad setted liikuda ümber Matsi sadama muul-lainemurdja. Seega akumuleerub lõunast põhja suunduvast settevoolust osa sadama lõunapoolsesse akvatooriumisse ning väiksem osa liigub ümber lainemurdja abaja põhjapoolsesse ossa. Seda kinnitab suurema erosiooni puudumine sadamast vahetult põhjas. Detailplaneeringuga kavandatud sadamarajatised ei avalda setete liikumise mustrile mõju. Lõunamuuli rajamisel väheneb setete akumulatsioon sadama akvatooriumis, kuid ei lakka täielikult, kuna eeldatavalt ei ulatu muuli ots sulgemissügavuseni. Tõenäoliselt algab pärast lõunamuuli valmimist setete aperioodiline kuhjumine muuli ja lainemurdja vahelisse sissesõidukanalisse. See on siiski oluliselt aeglasem protsess kui praegune sadama täiskandumine ning lõunamuuli rajamine on parim lahendus akvatooriumi täiskandumise vastu. Setete liikumist mõjutab sadama akvatooriumi süvendamine vähe. Sissesõidukanali rajamine tekitab sügavama osa, mis on suunatu risti olemasoleva rannaga. Sinna võivad akumuleeruda setted, mida lainetus ei suuda hiljem enam veesambasse tõsta ega edasi transportida. Seepärast väheneb teatud määral setete transport ümber sadama põhjapoolsetesse liivarandadesse. See puudujääk on aga väike ega intensiivista sealseid rannaprotsesse. Süvendamisel välja kaevatud liiva ja kruusa võib kaadata betoonkaist põhja poole. Peened saviosakesed on mõistlik sügavamale vette kaadata või sisemaale paigutada, sest need püsivad heljumina kauem veesambas ning on altid lainega põhjast lenduma. Soovitav on süvendada ja kaadata ajal, kui tuule kiirus on alla 10 m/s. Sellisel juhul on võimaliku lenduva heljumi levik minimaalne. Sadama tehnilise projekti koostamise käigus antakse täpsem hinnang ka olulistele keskkonnaaspektidele, mis puudutavad ühtlasi ehitustööde teostamist. Kavandatava tegevusega kasutatakse planeeritaval alal loodusvarasid säästlikult, tagatakse terve elukeskkond, säilitatakse maastiku omapära. Alal on olemasolev taristu (avalik juurdepääs, elektri madalpingekaablid ja õhuliinid), millele tagatakse otstarbekas kasutamine. 4 Matsi sadama setete liikumise analüüs. Lainemudel OÜ (töö nr 1704). 08.2017. Tallinn Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 20 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Olemasolevat püüniste kuuri (hoonestusala nr 1) on aastaid kasutatud valla ürituste, pulmade ja sünnipäevade läbiviimiseks, seega hoonete renoveerimine ja kasutusotstarbe säilitamine ei tekita juurde olulist keskkonnamõju. Pärast ehitiste valmimist tuleb krunt heakorrastada (s.h eemaldada rajamistöödel ülejäänud ehitusmaterjalid ja pinnas). Ehitusel tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal ja käidelda nõuetekohaselt. Ehitustegevuse jooksul on keelatud jäätmeid ladustada viisil, mis võimaldaks nende laialikandumise ilmastiku mõjul. Ehitusaegseid jäätmeid tuleb koguda eraldi ning toimetada sorteerimisjaama selleks, et need ei tekitaks reostust. Planeeritud tegevusega ei lisandu keskkonnamürke. Planeeringualale pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping jäätmeluba või vastavat litsentsi omava ettevõttega. Planeeritud prügikonteinerite asukoht on toodud joonisel 4. Jäätmemajandus korraldada lähtudes Varbla vallas kehtestatud reeglitele. Planeeritav maa-ala on kaitstud põhjaveega, kus võib pinnasesse juhtida mehaaniliselt puhastatud vett kuni 5 m³ ööpäevas. Kavandatava tegevusega õhu saastumist ei toimu. Paadislipi rajamise tulemusel võib intensiivsemaks muutuda paadiliiklus Pärnu lahe hoiuala aladel. Sellest tulenevalt tuleb paatidega merel liikudes kinni pidada kaitsealade kaitse- eeskirjadest, kus on välja toodud liikumispiirangud. Paatide tankimisel võib lekkida pinnasesse ja põhjavette saasteaineid, kuid arvestades, et tegu on väikeste alustega, siis olulist keskkonnamõju sellega ei kaasne. Merevette võivad saasteained sattuda näiteks lekkivatest paadimootoritest või üleujutuse tagajärjel. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib väljuda planeeritavalt alalt. Olemasoleval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Eelpool mainitud tegevus ei ole oluline mürahäiring ning seetõttu ei vaja mürahinnangu koostamist. Matsi sadama kinnistu on Varbla valla üldplaneeringu järgselt reserveeritud puhkeasutuste maaks. Matsi sadama kinnistust põhjapoole jäävad alad on üldplaneeringuga ette nähtud kaitsemetsa alaks ning supelrandade reservmaaks (juhtotstarve sotsiaalmaa). Tegemist on mh avalike ürituste toimumise alaga, kus ürituste toimumise ajal võib lühiajaline müra väljuda planeeringualalt. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega müra osas lisanduvat olulist keskkonnamõju ei ole. Planeeringualale ette nähtud tehnohoone võimaliku mürareostuse kohta on koostatud mürauuring5, millest selgub, et antud hoonest lähtuva võimaliku müra piirtasemed jäävad lubatud normide tasemele ega ületa neid naaberkinnistutel. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas detailplaneeringu alal ei kaasne planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju. Ei kaasne ka kumulatiivset ega piiriülest mõju. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning 5 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring. ELLE OÜ, veebr 2018 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 21 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Ehitustegevuse järgselt võib, kuid on ebatõenäoline, ette tulla väikeses mahus pinnase või vee reostust, mis tekib kütuse tankimisel. Samuti võib selliseid olukordi esineda mitte korras olevate kalastusvahendite (nt paadimootorite) kasutamisel, millest lekib määrdeaineid või kütust. Selle vältimiseks tuleb sadamaala kasutajatel kasutada tehniliselt korras tehnikat. Matsi sadama akvatooriumi süvendamise, muuli ja lainemurdja rajamise ning slipi ehitamise tarvis on vajalik Keskkonnaametilt eelnevalt taotleda vee erikasutusluba. 5.12. Kultuurikeskkonna analüüs Järgnev seletuskirja punkt on koostatud kunstiajaloolase Enriko Talvistu poolt. Eesmärk Määratleda Matsi sadama ja selle hoonestu kultuurilooline väärtus ning anda sellekohane hinnang detailplaneeringule toetudes Muinsuskaitseameti 02.11.2015 kirjas nr 1.1-7/2515-1 Varbla Vallavalitsusele väljendatud seisukohtadele. Ajaloost Matsi sadam kuulus Vana-Varbla mõisast 1797 eraldatud ja tülide tõttu esialgu kroonule läinud Saulepi mõisa Orrassaare (Orasaare) karjamõisa juurde. Viimane Saulepi omanik oli enne riigistamist Harry Normann (1894-1919). Vastavalt EV Põllutööministeeriumi katastriameti 1923- 26 koostatud Saulepi asunduse plaanile oli rannas 0,65 ha suurune võrgukuivatamise plats (ERA.T-3.24.222; krunt 98; vt skeem 2). Skeem 2. Väljavõte 1926. a plaanist. Matsi sadam krunt nr 98 (Eesti Riigiarhiiv (ERA) T-3.24.222) Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 22 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Platsil on ka üks ehitis, arvatavasti võrgukuur. Ilmselt kasutasid seda madalat liivaranda kohalikud kalurid juba varemgi kergete kalapaatide maale tõmbamiseks. 1940.a (täiendatud 1945) Pärnu maakonna Mõtsu metskonna Varbla metsade ühe riigimetsade kinnistu plaan kattub osaliselt Matsi sadamaalaga (ERA.63.29.496,l.26; vt skeem 3), kus sellel rannaalal hooneid ja sadamarajatisi pole. Viimase plaani jäänuseks on tänasekski olemasolev RMK puhkeala sadamast põhjapool, mida lahutab sadamast põhjaküljel olev Svenssoni kinnistu (86301:006:0310; va rannajoone kallasrada). Matsi sadama suhteliselt liivast ja madalat randa kasutavad ümberkaudsed elanikud lisaks ühiskondlikele üritustele (jaanipäev, pulmad, külapeod jms) ka tavapärase supluskohana. Matsi hajaküla ise asub umbes 2km kirde pool oma põllumaade ja metsade juures. Tänapäeval mere ääres asuvad Svenssoni kinnistu ja sadamast lõunasse jääv Kalevi I kinnistu (nimi pärineb varasemalt kaardilt Kalevi 23 kinnistust; 86301:006:0923) on topograafilises mõistes uusleidused. Matsi küla ja ka teiste kohalike külade piiride ja hoonete külalise kuuluvuse üle pole tänasenigi kohalikel elanikel ühtset selgust. Matsi rand oli muidugi endine Riia lahe läänetuultele avatud konkaavrand Matsi ninast kuni Veelaiu ninani (Sõmeri tuletorn, 1954), mille esist lahte nimetatakse Maa-ameti plaanidel Haapse madala kõrval ka Peedualuseks ehkki kohalikud kalurid sellist nime ei tunne. Selle peal käidi kalapaatidega sisemaa poole asunud talude poolt, aga eraldi sadamat ega lautrit polnud. Võib arvata, et tegemist oli madala merega, mille kalasaagid ei andnud võrrelda Kihnu või teiste randade rikkalikumate saakidega. Kogu sealse rannaala asustus oli seotud pigem küladega sisemaa poole ja sealse põllumajandusega ning tüüpilisi rannakülasid nagu seda on paljudel muudel rannaäärtel Eestis seal metsasel liivarannal polnud. Skeem 3. Väljavõte riigimetsamaade 1945 plaanist ( ERA.63.29.496,l.26) Matsi sadama teket tuleb seostada ilmselt kolhoseerimisega peale 1949.aastat, mil kohalikke kalureid sunnitakse astuma artelli koos oma talunditega. Tekkinud kolhoos „Oktoober“ rajab ka oma sadama ja kalavastuvõtupunkti. Rajatakse esialgne kivist puitkattega muul ning vajalikud võrgukuuride, kalavastuvõtupunkti ja sadamavahi majad. 1972.aastal liidetakse toonase Varbla Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 23 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering kolhoosiks ühendatava majandi sadamatest kaks põhjapoolset Kirovi nim kalurikolhoosiga ning kaks lõunapoolset Pärnu kalurikolhoosiga. Kirovi nim majandi ajal betoneeritakse ka sadamakai tänasel kujul, aga kuna suure rannajoone ulatusega majand keskendub üha rohkem ookeanipüügile Atlandil, siis vajub Matsi sadam 1980ndaiks enamasti unustusse ning pole taasiseseisvuse ajal, aga ehk varemgi enam kalasadamana toiminud. Foto 1. Kala vastuvõtt Matsi sadamas 1970ndatel? Seega viimase 60 aasta jooksul rajatud sadamahooneid on uuendatud vaid eelmainitud Svenssoni kinnistu uue hoonestu ehitamisega ning 2008-2009 samas sadamas filmitud saksa filmi „Polli päevikud“ dekoratsiooni ja butafooria rajamise käigus. Filmi valmimiseks rajatud butafoorsetest hoonetest on säilinud vaid ühe hoone lagunenud tellispõrand ning sadamaala (filmis mõisa) kipsplaatidest väravapostid koos kiviaia markeeringutega nende kõrval. Foto 2. Filmi „Pollli päevikud“ butafoorne juurdeehitus mereäärsele püüniste kuurile Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 24 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Tänaseks on osaliselt kasutusel üks püüniste kuur (183m2; hoone nr 1) külapidude ja muude sündmuste tähistamise paigana. Muuli ei kasutata sadama, vaid supluskohana. Arheoloogiliselt väärtuslikke alasid ei ole Matsi sadamaalal õnnestunud tuvastada ning ilmselt neid ka pole. Küll aga võib lagunenud sadamaehitisi koos muuliga nimetada kultuurmaastikuks, mis peegeldab kalurimajandite aega nõukogude okupatsiooni perioodil, aga seda mitte kindla kavatise alusel rajatud arhitektuurilise ansamblina, veelgi enam mitte säilinud kalamajanduslike detailidena. Kindlasti on kogu konkaavlahe äär hinnaline loodusliku vaatekinnistuna, mida iseloomustavad nii männimetsad, kadakased rannaääred kui ka liivane ja osalt kivine madal rand. Hoonestu kirjeldus (kõik ühekordsed viilkatusega puithooned) Hoonete nummerdus on toodud vastavalt skeemile 1.  Hoone nr 1 (foto 3, 4, 5, 6) Ühekordne palksõrestikuga püüniste kuur, mis on kaetud servamata laudadest püstja nn poola laudisega. Hoonel (183m²) on neljas küljes kahepoolsed väravad. Muidu rannakividele toetuva hoone põrand on kaetud betooniga. Katus on erandina teistest hoonetest kaetud ilmselt 1970ndail toona Lihulas valmistatud betoonist profiilkividega, mis aga on juba lagunemisjärgus. Hoone talastikku on renoveeritud ilmselt filmi „Polli päevikud“ valmimise käigus. Sisutus koosneb külapidudele sobivatest pikkadest laudadest-pinkidest, baariletist ja lavast. Hoone edelanurgas asub eraldiseisev puidust lagunenud välikuivkäimla. Hoone põhjapoolses otsas asub filmitegemise ajast seal asunud butafoorse hoone (foto 2) servitellistest laotud, kuid tänaseks lagunenud põrand (ca 100m2). Hoone vajab uut ilmastikukindlat katusekatet ning välisseinte kate tugevat uuendamist. Foto 3 ja 4. Püüniste kuur. Vaade kirdest ja edelast Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 25 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Foto 5 ja 6. Filmi butafoorsest hoonest jäänud tellispõrand hoone põhjaotsas ja hoone sisevaade  Hoone nr 2 (foto 7) Kõige rohkem lagunenud hoone on endine mõrrakuur. Nurgakividele rajatud puitsõrestikuga ehitis on olnud kaetud vertikaalse servamata poola laudisega. Hoone lõunaküljes on kahepoolne ava. Katus on kaetud sarikatega risti asetseva laudisega, mis on olnud kaetud tõrvapapiga. Tänaseks on papp kadunud ja katus lagunenud ning hoone on lähiaastatel kokku vajumas. Sisuliselt vare. Foto 7. Mõrrakuur, vaade edelast  Hoone nr 3 (foto 8 ja 9) Kala vastuvõturuumi (teisal ka vastuvõtupunkti) hoone on puitsõrestikuna toetatud betoonpostidele. Ilmselt on olnud kunagi suisa vee ääres ja tänaseks on tormidega liivane rannaäär kaugenenud. Hoone seinad on kaetud servamata poola laudisega ning katus kaetud veevoolu suunas asetatud servatud poola laudisega. Lääne(mere)poolses küljes on kaks kahepoolset ukseava kala vastuvõtuks (uksed kadunud). Nende kohal kahel pool külgedel on katuseservas puidust kolmeavalised lihtsad ja tänaseks klaasideta aknaraamid. Hoone põhja- ja Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 26 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering lõunaküljel on täiendavad ukseavad. Idaküljel ühildub hoonega ühekordne teadmata otsatarbega juurdeehitis. Hoone on lagunemas ning vajab kiiresti konserveerimist või asendamist. Fotod 8 ja 9. Kala vastuvõturuum. Vaade mere poolt ja kagust  Hoone nr 4 (foto 10 ja 11) Valvurimaja on puitsõrestikehitis, mis on toestatud rannakividele, mille vahele on hiljem valatud betoonribad. Välisseinad on kaetud püstise servamata poola laudisega. Lõunaküljel on ühepoolne uks ning lõuna-, lääne- ja idaküljel üks üheraamiline kuue ruuduga ühekordne aken. Hoone on kaetud sarikatega risti asetseva laudisega ning see omakorda seni mittelagunenud tõrvapapiga. Hoone ainsa siseruumi keskel on ühelõõriline lihtne telliskorsten, mille kõrval asub varasema küttekolde (pliidi?) tellisvundament. Hoone seinad on soojustatud juba äravajunud saepuruga ning horisontaalse, osaliselt tapetseeritud siselaudisega. Hoone põhjaküljes paikneb ühekordne tõrvapapist katusega juurdeehitis (puukuur?). Hoone vajab kiiret renoveerimist, seinasoojustus eemaldamist (mädanikuoht) ning katus uuesti ilmastikukindlat katmist. Fotod 10 ja 11. Valvurimaja. Vaade läänest ja loodest  Hoone nr 5 (foto 12) Teine sadamas asuv mõrrakuur on rannakividele rajatud puitsõrestikehitis, mille seinad on kaetud püstise servamata poola laudisega. Hoone katus on kaetud veevoolu-suunalise servatud laudisega. Hoone põhjaosa on ca 1/3 ulatuses samas mahus pikendatud. Pikendatud osa on kaetud sarikatega risti oleva laudisega, mis on varem olnud kaetud tõrvapapiga, kuid tänaseks enamasti kadunud. Kahe hooneosa vahel on vahesein. Hoone põhja- ja lõunaotstes on Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 27 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering kahepoolsed ukseavad. Hoone vajab kiiret konserveerimist või mahulist asendamist ning katus ilmastikukindlat katmist. Foto 12. Püüniste kuur, vaade edelast  Sadamakai (foto 12, 13) Algne merre ulatuv lihtne graniitkividest kai sai algse puitkatte asemel arvatavasti 1970ndail (Kirovi kalurikolhoosi aegadel) mitmekordse (kuni 80 cm) raudbetoonist katte. Selle lõunaküljele lisati merepoolses otsas ka külgkai ning lõunapoolsesse külge valati sisse algelised keevitatud pollarid. Peale 2005. a jaanuaritormi valati kaile uus betoonkattekiht. Kai otsas asub rannajoonega paralleelne maakividest lainemurdja. Viimane pole päästnud kaitagust ala tormide käigus mereliivaga täitumast. Hetkel on kaitagune ala oma maksimaalses 1m süvises sobiv vaid väikepaatidele. Vajab betoonkatte ärauhutud aluse osas kividega täiendamist ja kohati kaiääre süvendamist. Võimalikud on lainemurdja pikendamine, reelingu ja valgustuse lisamine. Foto 12 ja 13. Vaade sadamakaile idast ja kai otsast läänest Ajalooliselt väärtuslikud objektid Ajalooliselt väärtuslikud on sadama asukoht ise ning kolhoosimajandust ilmestav puithoonete hajakogum vaatelise ansamblina. Samas ei saa ühtegi hoonet pidada säilitamisväärseks. Pigem võiks uushoonete rajamise puhul arvestada ühekordsete viilkatusega mahtudega ning kohatise Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 28 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering vertikaalse seinalaudisega. Võimalikud on kohati ka stabiilsemate kiviseintega hooned. Hoonete asend ja täpne suurus ei ole määravad ning sõltuvad pigem detailplaneeringust. Varbla Vallavalitsuse soov teha sellest ühiskondlikult kasutatav sadam väikepaatidele, nende vettelaskmiseks slipiga ning ajakohasteks ruumideks ühiskondlike ürituste teenindamiseks (kohvik, käimla, valveruumid jms) on igati mõistetav ja sobiv selle ajaloolise struktuuri elavdamiseks enne selle muidu lõplikku hävingut. Maastikuline väärtus Olulised vaated on rannajoonel, aga eelkõige avatud rannamaastik ise. Kahjuks kipub see ühelt põhiliselt vaatesuunalt, Vana Matsi tee ääres võsastuma. Seetõttu oleks vähemalt sadama krundi ulatuses mõistlik see enamusest võsast puhastada (va üksikud kadakad ja männid) ning näha sinna krundi idaserva ette parkimisvõimalus suuremate ürituste tarvis, et vältida sõidukitega otse randa (kaile) sõitmist. 5.13. Servituutide määramise vajadus Tabelis nr 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objekt. Servituudi vajadusega ala on fikseeritud joonisel 5. Tabel 3. Servituutide vajadus Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu Matsi sadama Olemasolev elektri madalpinge Tagada elektrivarustuse võimalus Svenssoni (86301:006:0116) maakaabelliin (86301:006:0310) krundile 5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringuala kuritegevuse riske vähendavad tingimused on koostatud Eesti Standardi EVS 809-1:200 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ alusel. Kuritegevuse riske vähendavad:  Piirkonna hea nähtavus sissesõiduteelt ning maa-ala avarus;  Korralik välisvalgustus, mis tuleb rajada hoonete rekonstrueerimise ja uushoonestuse püstitamise käigus elektripaigaldiste koosseisus;  Erineva kasutusega alade eraldamine ning selge eristamine üksteisest;  Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine;  Selge liikumisteede süsteem;  Süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine;  Ala heal tasemel korrashoid. 5.15. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tee, tehnovõrkude ja mere kaitsevöönditega. Planeeritav ala kuulub Sõmeri-Raespa riiklikul tasemel väärtusliku maastiku alla (Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:  Vana Matsi tee (nr 8630004) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 20 meetrit;  Läänemere kaitsevööndid: Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 29 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Veekaitsevöönd 20 m; Ehituskeeluvöönd 100 m; Piiranguvöönd 200m;  Alla 1 kV nimipingega elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 m;  Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 m;  Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;  Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sadamaga seotud olulisemad arvestamisele kuuluvad piirangud: Alus: Sadamaseadus (RT I 2009, 37, 251) Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised.  Akvatooriumi ulatus sadamaala pikkuses 200 m laiusena tavalisest veepiirist. Sadama akvatoorium on piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. 5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku § 8 täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitistega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5.17. Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Sadamale, hoonetele, teedele, parklatele ja tehnorajatistele on vajalik koostada ehitusprojektid. Ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ning krundiomaniku kuludega. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja olema kooskõlastatud ning kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Liitumine tehnovõrkudega toimub krundi omaniku kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 30 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering 6. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE Tabel 5. Kooskõlastuste ja planeeringuga nõusolekute kokkuvõte Jrk Kooskõlastav instants Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse, Märkused nimi ja amet kuupäev ja nr koostöö asukoht 1. Telia Eesti AS Hans Sild 29.03.2017 II köide, lisa 10 Tööde teostamiseks planeeritud piirkonnas on vaja nr 28166197 täiendavalt esitada tööjoonised. Tegevuse jätkamiseks on vajalik tellida Telia täiendavad tehnilised tingimused. Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks. 2. Elektrilevi AS Enn Truuts 24.03.2017 II köide, lisa 9 Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt nr 9109499925 3. Päästeameti Lääne Alari Tõnissoo 25.04.2017 II köide, lisa 16 päästekeskus nõunik 174-2017-2 4. Keskkonnaameti Lääne Sulev Vare 26.09.2017 II köide, lisa 20 Planeeringu seletuskirja lisada, et juhul kui Matsi sadama regioon juhataja nr 6-2/17/3991-5 kinnistu veevarustuseks hakatakse kasutama Svenssoni kü puurkaevu, tuleb selleks tegevuseks Keskkonnaametilt eelnevalt taotleda veehaarde sanitaarkaitseala vähendamist. Planeeringu põhijoonisel täpsustada ehituskeeluvööndi piir hoone nr 1 lääneosas. Ehituskeeluvööndi vähendamist on võimalik Keskkonnaametilt taotleda Planeerimisseaduse kohaselt vastuvõetud detailplaneeringu alusel, mille juurde esitab kohalik omavalitsus põhjendatud taotluse. Margit Karu 04.10.2017 II köide, lisa 21 Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuses ei ole lubatud veespetsialist nr 1-3/17/2576 tegevused, mis võivad ohustada põhjavee kvaliteeti või veehaarderajatisi. Puurkaevu omanik on kohustatud teavitama Keskkonnaametit, kui käesolevas korralduses nimetatud Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 31 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering õiguslik alus veehaarete sanitaarkaitsealade vähendamiseks muutub või langeb ära. 5. Muinsuskaitseamet Nele Rent 30.03.2017 II köide, lisa 11 maakonna nr 5.1-17.5/799-2 vaneminspektor 6. Veeteede Amet Taivo Kivimäe 31.03.2017 II köide, lisa 13 Sadamaehitiste ja süvendustööde projektid tuleb enne tööde juhataja – nr 6-3-1/917 algust kooskõlastada Veeteede Ametiga. peadirektori Sadama navigatsioonimärgistuse projekteerimisel lähtuda asetäitja majandus- ja kommunikatsiooniministri 02.12.2002. a määrusest nr 18 „Navigatsioonimärgistuse kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest teavitamise nõuded ja kord“ 7. Politsei- ja Piirivalveamet Harli Hansen 10.04.2017 II köide, lisa 14 Vajalik laius raskeveokitega ohutuks manööverdamiseks ja piikonnapolitseinik nr 1.11-11/244-2 liikumiseks on vähemalt 5 m. 8. Terviseameti Lääne Mihhail Muzõtšin 28.03.2017 II köide, lisa 12 talitlus peadirektori nr 9.3-1/1935 asetäitja 9. Rahandusministeerium Planeeringu tegemisse kaasatakse naaberkinnistute omanikud ning teised huvitatud isikud ja ühendused:  Svenssoni kinnistu omanik/omanikud;  Kalevi-I kinnistu omanik/omanikud;  Ööbiku kinnistu omanik/omanikud;  RMK (Matsiranna puhkeala);  Sadamat ja veeskamiskohta kasutav kodanikeühendus Pärnumaa Merepääste MTÜ Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 32 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 02.2018 Varbla vald Pärnumaa Detailplaneering Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 33 Vastutav spetsialist: R. Smuškin Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring 2018 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Töö nimetus Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Versioon Esitamiseks Töö nr 18/SL/06 Aeg Veebruar 2018 Tellija Maves AS Kontaktisik: Kadri Normak Teostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registrikood: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3a-15, 10119 Tallinn Telefon: 6117 690 E-post: [email protected] Vastutav ekspert Silver Lind, MSc Osalejad Pille Antons, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viida- takse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring SISUKORD 1 Metoodika ..................................................................................... 4 1.1 Müra hindamise metoodika ........................................................... 4 1.2 Lähteandmed ........................................................................... 4 1.3 Kasutusel olevad müra normtasemed ............................................... 5 2 Müra modelleerimise tulemused ........................................................... 8 2.1 Modelleeritud müratase ............................................................... 8 3 Kasutatud materjalid ....................................................................... 12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/12 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring 1 METOODIKA 1.1 Müra hindamise metoodika 1.1.1 Arvutusmeetodid Müra hajumise hindamine toimus modelleerimise teel, milleks kasutati Wölfel Messsysteme Software GmbH & Co väljatöötatud müra hindamise tarkvara IMMI 2017. ELLE Grupp kasutab litsentsiga IMMI Premium paketti, mis sisaldab kõiki Euroopa Liidus mü- raarvutusteks aktsepteeritud meetodeid. IMMI vastab täielikult Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiivi 2002/49/EÜ 25. juuni 2002 nõuetele, mis on seotud keskkonnamüra hin- damise ja kontrollimisega. IMMI sisaldab direktiivis ja selle lisades nimetatud arvutusmee- todeid liiklus- ja tööstusmüra modelleerimiseks. Kavandatava tehnohoones toimuvast tegevusest (tööstusmüra) põhjustatud müra hajumine ümbritsevatele aladele arvutati standardi ISO 9613-2 „Acoustics – Abatement of sound pro- pagation outdoors, Part 2: General method of calculation” alusel. Nimetatud meetod on Euroopa Liidu poolt soovituslik müra hindamise standard vastava kuni ühtsele arvutusmee- todile üleminekuni. Standard võtab arvesse pinnaseefekti, hoonete kõrgust ning absorbee- rimisvõimet. Arvutuste teostamiseks koostati kolmemõõtmeline maastikumudel, kasutades aluseks Eesti Põhikaarti. Müra modelleerimisel tuleb arvesse võtta maapinna akustilisi omadusi. Pinna- seefekti puhul võeti aluseks olemasolev maakasutus, tuginedes värvilisele Eesti Põhikaardi- le (Maa-ameti aluskaartide rakendus). Õuealadel kasutati pinnaseefekti tegurit 0,5 (kõva- kattega alad vahelduvad pehme pinnasega), põllumaadel, haljasaladel, puistutel jms tegu- rit 0,8. Kavandatava tehnohoone täpsed mõõtmed ja asukoht põhinevad arendaja plaanijoonistel. Müra hajumine on modelleeritud 2 m kõrgusel maapinnast (samal kõrgusel teostatakse ar- vutused siseriiklikuks kasutuseks mõeldud strateegiliste mürakaartide puhul), arvutussam- muga 3*3 meetrit. 1.2 Lähteandmed Käesolev mürauuring on koostatud hindamaks kavandatava tehnohoone tekitatava müra hajumise hindamiseks ümbritsevatele aladele. Kavandatavat tehnohoonet (mõõtmetega pikkus 11,5 m, laius, 3,8 m ja kõrgus 3,6 m) planeeritakse rajada Matsi sadama tootmismaa sihtotstarbega kinnistu (katastri number 86301:006:0116) kagunurka. Detailplaneeringuga1 soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet vastavalt: üldkasutatav maa 50%; tootmismaa 40%, ärimaa 10%. Kavandatavas tehnohoones on müraallikateks ventilatsiooniseadmed ja elektrikatkestuste ajaks mõeldud generaator (võimsusega 80 kVA/64 kw). Ventilatsiooniseadmed töötavad pidevalt. Generaatorit testitakse maksimaalselt 1h pikkusel perioodil iga kahe kuu tagant (aastas kokku 6 korda) ning generaator töötab ainult voolukatkestuste korral. Vastavalt ko- 1 Tartu Arhitektuuribüroo. 2017. Matsi sadama kinnistu detailplaneering. Tartu 4/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring haliku elektriteenuse pakkuja andmetele2, oli 2017. aastal riketest põhjustatud elektrikat- kestuste keskmine kestus 47,7 min/aastas ning plaanitud katkestuste keskmine kestus 129,4 min/aastas. Eelnevatest andmetest tulenevalt on arvestatud generaatori tööks kokku 537 min/aastas. Arendaja andmetel on kasutatava generaatori helivõimsustase 102 dB, tehnohoonel on lisaks veel generaatori tekitatavate gaaside väljalaskeava, mis asub ca 4 m kõrgusel hoone küljel, kus hinnatud müratase on 75 dB (arvutatud avast 7 m kaugusel), ning generaatori õhuava, mis asub hoone seinas, kus generaatori töö ajal on müratase 80 dB (arvutatud avast 7 m kaugusel). Kasutatavate ventilatsiooniseadmete tootjapoolne mü- ratase on maksimaalselt 53 dB (määratud 2 m kaugusel seadmest). 1.3 Kasutusel olevad müra normtasemed Välisõhus leviva müra normtase on arvsuurus, mida kasutatakse eri müraolukordade hinda- misel atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 57 nimetatud mürakategooriasse kuuluval alal. Ees- tis kasutatavad müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri määrusega3. Müra normtasemed on kehtestatud päevasele (07.00-23.00) ja öisele (23.00-07.00) ajavahemiku- le. Välisõhus leviva müra normtasemed jagunevad siht- ja piirväärtuseks: • Müra sihtväärtus- suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. • Müra piirväärtus- suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra normtasemed sõltuvad maa-ala kategooriast, mille aluseks on üldplaneeringuga mää- ratud maakasutuse juhtotstarve (Tabel 1). Müra normtasemed erinevate kategooria aladel on kehtestatud keskkonnaministri määrusega4. Tabel 1. Üldplaneeringuga määratud alade kategooriad ja nende tunnused5 Kategooria Kategooria tunnus I kategooria Virgestusrajatise maa-alad II kategooria Haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad III kategooria Keskuse maa-alad IV kategooria Ühiskondlike hoonete maa-alad V kategooria Tootmise maa-alad VI kategooria Liikluse maa-alad 2 Imatra Elekter AS 2017. aasta võrguteenuste kvaliteedinõuete aruanne. 3 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määrus nr 71. 4 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määrus nr 71. 5 Atmosfääriõhu kaitse seadus, RTI, 23.12.2016,2 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/12 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Tabel 2. Lubatud ekvivalentsed müratasemed sõltuvalt kategooriast ja tasemest Piirväärtus Sihtväärtus Kategooria Müraliik Aeg (dB) (dB) Lpäev 55 50 I kategooria Liiklusmüra Löö 50 40 Lpäev 55 45 Tööstusettevõtete müra Löö 40 35 60 Lpäev 55 651 Liiklusmüra 55 II kategooria Löö 50 601 Lpäev 60 50 Tööstusettevõtete müra Löö 45 40 65 Lpäev 60 701 Liiklusmüra 55 III kategooria Löö 50 601 Lpäev 65 55 Tööstusettevõtete müra Löö 50 45 65 Lpäev 60 701 Liiklusmüra 55 IV kategooria Löö 50 601 Lpäev 65 55 Tööstusettevõtete müra Löö 50 45 1 müratundliku hoone teepoolsel küljel Kavandata tegevuse kinnistut (Matsi sadam, tootmismaa, katastritunnus 86301:006:0116) ümbritsevad Varbla valla üldplaneeringu6 kohaselt Idas puhkeasutuste (ärimaa) reservmaa ja põhjas kaitsemetsa ning supelrandade reservmaa otstarbega alad. Maa-ameti kaardira- kenduse7 põhjal piirneb kavandatava tegevuse kinnistu maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutega. Lähimad maatulundusmaal asuvad õuealad (elamutekompleksid) asuvad, ka- vandatava tegevuse alast lõunas, ca 100 m kaugusel Maria kinnistul (katastritunnus 6 Entec AS. 1999. Varbla Valla üldplaneering. 7 Maa-ameti kaardirakendus, geoportaal.maaamet.ee 6/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring 86301:001:0407) ning idas ca 175 m kaugusel, Ööbiku kinnistul (katastritunnus 86301:006:0311). Maatulundusmaale pole kehtestatud müra normtasemeid, kuid antud õuealadel on käesolevas töös arvestatud II kategooria elamualade normtasemetega. De- tailplaneeringuga8 soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet vastavalt: üldkasutatav maa 50%; tootmismaa 40%, ärimaa 10%. Käesoleva mürauuringuga seotud kavandatav tegevus on jätkuvalt tootmistegevus, mis on kooskõlas üldplaneeringus sätestatud maakasutusega. Seetõttu käesolevas uuringus on võrreldud modelleeritud müratasemeid tööstusmüra piir- tasemetega. Eelnevast tabelist tulenevalt on puhkeasutuste (ärimaa) reservmaa piirkonnas arvestatud IV kategooria (ühiskondlike hoonete maa-alad) müra piirtasemetega ning kait- semetsa ja supelrandade reservmaa aladel II kategooria (rohealade) piirtasemetega. 8 Tartu Arhitektuuribüroo. 2017. Matsi sadama kinnistu detailplaneering. Tartu Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/12 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring 2 MÜRA MODELLEERIMISE TULEMUSED 2.1 Modelleeritud müratase Kavandatava tehnohoone tekitatud müra hajumisel jäävad müratasemed lähimatel õueala- del päevasel ajal maksimaalselt kuni 30 dB päevasel ning 16 dB öisel ajal. Puhkeasutuste (ärimaa) reservmaa piirkonnas jäävad müratasemed maksimaalselt kuni 52 dB päevasel ajal ning 43 dB öisel ajal. Kaitsemetsa ja supelrandade reservmaa aladel jäävad müratasemed maksimaalselt kuni 32 dB päevasel ajal ning 24 dB öisel ajal. Müraolukorda kirjeldavad kaardid on esitatud järgnevatel joonistel (Joonis 1; Joonis 2). 8/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Joonis 1. Päevane modelleeritud tööstusmüra ekvivalenttase Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/12 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Joonis 2. Öine modelleeritud tööstusmüra ekvivalenttase Eelnevatest tulemustest on näha, et kavandatava tehnohoone rajamisega ümbritsevatel õuealadel ning üldplaneeringuga sätestatud kaitsemetsa ja supelrandade reservmaa aladel II kategooria (elamualade ja rohealade) tööstusmüra piirtasemeid (60 dB päeval ja 45 dB öösel) ületatud ei ole. Üldplaneeringuga sätestatud puhkuseasutuste (ärimaa) reservmaal IV kategooria tööstusmüra piirtasemeid (65dB päeval ja 50 dB öösel) samuti ületatud ei ole. 10/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring Eelnevast tulenevalt võib järeldada, et kavandataval tehnohoonel pole olulist mõju ümbrit- seva keskkonna müratasemele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/12 Matsi sadama tehnohoone mürataseme uuring 3 KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid Atmosfääriõhu kaitse seadus, RTI, 23.12.2016,2 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. Keskkonnaministri 16.12.2016. aasta määrus nr 71. Muud allikad Entec AS. 1999. Varbla Valla üldplaneering. Imatra Elekter AS 2017. aasta võrguteenuste kvaliteedinõuete aruanne. Maa-ameti kaardiserveri rakendused, http://geoportaal.maaamet.ee/ Tartu Arhitektuuribüroo. 2017. Matsi sadama kinnistu detailplaneering. Tartu 12/12 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ LÄÄNERANNA VALLAVALITSUS Kaitseminiseerium [email protected] Keskkonnaameti Lääne regioon [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur [email protected] Päästeameti Lääne päästekeskus [email protected] Terviseameti Lääne talitlus [email protected] Meie 09.03.2018 nr 2018/8-1/187-1 Veeteede Amet [email protected] Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine 22.03.2017.a kirjaga nr 7-3/175 edastas Varbla Vallavalitsus teile Matsi küla Matsi sadama kinnistu (katastriüksuse tunnusega 86301:006:0116) detailplaneeringu kooskõlastamiseks. 11.10.2017.a otsusega nr 127 võttis Varbla Vallavolikogu vastu ning suunas planeeringu avalikule väljapaneku. Avaliku väljapaneku ajal laekunud ettepanekute alusel on detailplaneeringut täiendatud ning lisandunud on Easternlightestonia OÜ taotluse alusel telekommunikatsioonirajatiste tehnohoone (hoone nr 5). Esitame teile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu täiendatud eelnõu uuesti kooskõlastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lääneranna Vallavalitsus Telefon 472 4630 Registrikood 77000298 Jaama 1, 90302 Lihula [email protected] IBAN EE341010602005099006 Pärnu maakond www.laanerannavald.ee SEB Pank 2 Mikk Pikkmets vallavanem Anna Palusalu 4496496 [email protected] Lisa: Matsi sadama kinnistu detailplaneering, 39 lehel Lisa: Matsi sadama tehnohoone mürauuring, 12 lehel 2

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →